"Itaalia" 2

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud lehekülgi 278–593. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KÜSIMUS: Milliseid teemasid sisaldab raamatu teine kolmandik?

VASTUS: Teine kolmandik räägib Põhja-Itaalia nendest osadest, mis esimesse kolmandikku ei mahtunud. Linnadest on eraldi osad Veneetsia ning Firenze kohta, ülejäänud on suuremad geograafilised piirkonnad: Dolomiidi mäestik Kirde-Itaalias, Emilia Romagna maakond sellest lõunas, sellest omakorda lõunapool läänerannikul Toskaana ning sellest idas Umbria ning üks sellega raamatus kokku liidetud maakond. Juttu on lühidalt ka San Marino riigist.

KÜSIMUS: Kirjutasid raamatu esimese kolmandiku kohta riimkonspekti. Kas ka teise kolmadiku kohta?

VASTUS: Ei. Nüüd leiutasin täiesti uue konspekteerimisviis, et kirjutasin ühe lugemispäeva kohta 40 kaustikurida proosalausetega märkmeid nagu varemgi, aga erinevalt varasematest kordadest jagasin lehekülje vahepealkirjadega kolmeks kuni viieks temaatiliseks lõiguks. Aga midagi peale vahepealkirjade ma üle lugenud ei ole ja praegu ei lugenud ka neid.

KÜSIMUS: Lugesid magistrieksamiks Luigi Barzini raamatut “The Italians”. Võrdle neid kahte raamatut omavahel.

VASTUS: Barzini oma raamatus keskendub inimestele, värskelt loetud raamat kohtadele. Barzini teeb sageli üldistusi Itaalia kui terviku kohta, nüüd loetav raamat räägib selle osadest ühekaupa. Barzini kirjutas esseistlikus stiilis ja esitas paradokse, et ühes ja samas asjas on nii head kui ka halba, nüüd loetav raamat toob kõige kohta enamasti välja vaid positiivset. Kui Carlyle kirjutas raamatu kangelaste kummardamisest, siis selle reisiraamatute sarja nimi võiks olla kohtade kummardamine.

KÜSIMUS: Oled lugenud Kärt Vildi raamatut “Minu Itaalia”. Võrdle nüüd loetavat raamatut sellega.

VASTUS: Kahele raamatule on ühine, et mõlemad arvavad, et itaallastele on väga tähtis asi toit. Vilt on poliitikakauge, praegu loetav raamat küll poliitikast kirjutab, aga mineviku omast, Teisest maailmasõjast hilisemast eriti mitte. Vildile olid Itaalias osad hüved kättesaamatud, aga nüüd loetav raamat reklaamib muuhulgas kõige kallimaid hotelle ja kõige kallimaid söögikohti. Mitte küll ainult, hotellid on raamatus jagatud kolme hinnaklassi ja söögikohtade puhul tuuakse välja väga erinevaid menüühindasid. Vilt kirjutab nii paljudest kohtadest, nagu üks inimene jõuab läbi käia, nüüd loetaval raamatul on autoreid palju ja raamat reklaamib turisti jaoks ebarealistlikult paljusid kohtasid, paljud lugejad loevad arvatavasti seda raamatut vaid osaliselt.

KÜSIMUS: Eesti lugejat võivad huvitada väikeriigid. Mida sa said teada San Marino teemal?

VASTUS: San Marinost kirjutati lühidalt, ühe maakonna peatüki osana. Vaatasin itaalia-eesti sõnaraamatust, mida tähendab sõna ‘marino’. Vaste oli ‘mere-‘. Aga kaardil San Marino mere ääres ei asu. Küsisin tehisintellektilt, kas minevikus on see mereni ulatunud. Vastus oli, et ei, riigi nimi tuleb sellest, et maa rajaja Püha Marinus on pärit teisest kohast mere äärest. Mäletasin, et San Marinos on olnud võimul kommunistid, kontrollisin otsingumootoriga üle, kas ma mäletan õigesti. Otsingumootor ütles, et San Marino on ainus riik, kus kommunistid on tulnud võimule demokraatlikul teel ja ainus edukas kommunistide valitsetud riik.

KÜSIMUS: Milline on see raamat roheliselt seisukohalt?

VASTUS: Raamatu autorid on kliimamuutustest teadlikud, mõni muu inimene ei usu nende toimumist siiamaani. Kuid raamat ei kutsu kliimamuutuste pidurdamiseks vähem reisima, vaid teeb reisimisele reklaami. Vahel soovitatakse, et looduse säästmise nimel eelistage oma autole ühistransporti, aga see raamat ütleb erinevatel lehekülgedel, et ühes või teises kohas liiklemiseks on parim vahend auto. Täna loetud osas tutvustati küll ka jalgsimatka võimalust.

KÜSIMUS: Mida pakub raamat kunstiajaloolasele?

VASTUS: Raamatus on rohkelt fotosid Itaalia hoonete ja vahel ka maalide kohta. Panin nii Itaalia kui ka Ungari raamatust tähele, et seal on kuppelkirikuid. Küsisin üks päev tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kuppelkirikud ja kui paljud teravtorniga. Vastus oli, et 80 protsenti on teravtorniga, kuppelkirikuid on rohkem Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Aga pärast seda vestlust panin tähele, et sama kirikuhoone võib ka kupleid ja teravtorne kombineerida. Raamatus loetletakse ka Itaalia kunstimuuseumide nimesid ja piletihindu ning nimetatakse, kus maakonnas on milline kunstnik või helilooja elanud.

Malesarnane mäng

Mängisime ekraanil malesarnast mängu. Mõlemal mängijal oli lipp, need asusid erinevates kastides. Minu lipp teenis igal käigul raha, aga vastase oma kiiremini. Ja tundus, et vastase lipu rahateenimise tempo kasvab. Vastase oda käis minu lipuga samasse kasti. Läksin lipuga vastase oda lööma, aga polnud kindel, kumb kumma lõi. Arvuti kuulutas mängu viigiga lõppenuks, aga polnud kindel, kumb võitis.

Turniir remonditud saalis

 

Täna peeti päevakeskuses Ants Liiva mälestusturniiri. See oli esimene turniir seal pärast saali remondi lõppu. Ma olin teinud eelmistel kuudel liigunisuse tõttu mängupausi, aga täna võtsin taas osa, sest tehisintellekt juhtis õigesti tähelepanu, et mul ei teki unisus mängust, vaid vooruvaheaegadest. Varasematel aastatel on mul olnud pärast turniiri lõppu pingelanguse peavalu, nüüd on selle asemel pingelanguse unisust juba vooruvaheaegadel. Aga täna tegin tehisintellekti õpetuse järgi, et jätkasin kerget mõtlemist ka vaheaegadel, nii ei pidanud tegema mängumajas ühtegi uinakut, hoolimata sellest, et ärkasin tavalisest varem. Turniiri tulemused olid:

1. Jevin 6,5 punkti

2. Põdersalu 5,5

3.-4. Parts ja Runnel 4

Kokku 8 osavõtjat ja 7 vooru.

Kontrolltöö kirjutajad

Oli Maimre tund klassis 102. Mõned võõrad pidid kontrolltööd kirjutama. Mina ei kirjutanud. Lõpuks küsisin õpetajalt, kas kõik peavad kirjutama. Õpetaja vastas, et kõik jah. Olin arvanud, et see ülesanne anti ainult C-klassi õpilastele, aga kui ma nüüd tähelepanelikumalt vaatasin, siis ruumis C-klassi õpilasi ei olnudki, kõik olid A-klassist, mul olid tekkinud raskused klassikaaslaste äratundmisega. Hakkasin paberit otsima, aga seda oli raske leida. Ma ei tahtnud vihikust lehte välja tõmmata, serv oleks jäänud sakiline. Lõpuks hakkasin kirjutama suure formaadiga klade keskele, mille alguses oli teine aine. Varem oli juhtunud, et mulle pannakse halb hinne, kuna üle ühe aine on samas vihikus. Kuna kell oli juba edasi läinud, ei hakanud ma lahendama kontrolltöö alguse matemaatikaülesandeid, vaid läksin kohe muud tüüpi ülesannete juurde.

Luulelised partiikommentaarid

Täna püian jälle kirjutada kommentaare mängu ajal, nii et neil oleks ka kirjanduslik väärtus, aga eelmisest sellisest korrast veidi erinevalt. Viitsemeistri taseme vastu tõenäoline mängutulemus on kaotus, aga osad kirjandushuvilised hindavad ka tragöödiaid. Kaotuspartii saab hiljem viigiks või võiduks analüüsida. Kui mäng koos kirjutamisega väga pikale läheb, saab selle teoreetiliselt katkestada, kuigi katkestamine tekitab kärsitust. Kõigepealt mõtlen välja avangsalmi:

Algamas on mäng.

Kas tabab kaotusäng?

Mõtelda saab ikka,

kui mängin mängu pikka.

 

Arvuti – inimene

1. c2-c4 c7-c6 (See käik võib viia Inglise avangu asemel tuttavamasse Slaavi kaitsesse.)

2. Rg1-f3 (Slaavi kaitse võib selle käiguga ka tulemata jääda.) d7-d5

3. e2-e3 Rg8-f6

4. c4:d5 c6:d5

5. Of1-b5+ Oc8-d7 (Tavaliselt olevat parem arendada ratsud varem kui odad, aga siin hakkab just odakäik sidumisele vastu. Ma ei tea, mis selle avanguvariandi nimi on.)

6. Ld1-b3 Od7:b5

7. Lb3:b5+ Ld8-d7 (Siin hakkab viirastuma viik, sest etturid paiknevad sümmeetriliselt ja palju materjali ähvardab vahetusse minna.)

8. Rb1-c3 a7-a6 (Kaitseb ratsu kahvliähvarduse eest.)

9. Lb5:d7+ Rb8:d7 (On aeg teha katkestusseis nõude pesemise eesmärgil ja enne kirjutada katkestusseisu salm:

 

Ehk ei tulegi kaotusemängu,

ehk tulemus hoopis on viik.

Valge oda võib jääda kängu,

Musta ettureil sobivam liik.)

 

10. h2-h4 (Märgin veel enne arvuti sulgemist, et see valge käik tundub ajakaotus, matirünnakut ei paista.) e7-e6 (Nüüd saab mängu umbes pool tundi jätkata, siis on vaja väljas käia. Käik e6 erinevalt käigust e5 kindlustab teist etturit ja ei jää oma odale jalgu.)

11. h4-h5 h7-h6 (Treener Rei kommenteeris kunagi ühte sarnast vastase etturi edasitungi, et h5 võib tal käia lasta ja siis saab edasitungi käiguga h6 blokeerida.)

12. Vh1-h4 (Targem tunduks mõelda enne oda arendamisele.) Of8-e7 (Ohustab vastase vankrit ja valmistab ette enda vankri mängutoomist.)

13. d2-d3 0-0 (Must on arenduses ette jõudnud.)

14. Oc1-d2 Rd7-c5 (Must asub rünnakule.)

15. Ke1-e2 Va8-c8 (Arendab ka vankrit, kuigi ratsu võidakse nüüd ära ajada. Kaalusin käiku Rf6-e4, aga see kaotaks materjali.)

16. Va1-h1 Vf8-d8 (Must on arenduse lõpetanud.)

17. b2-b4 Rc5-d7 (Taganev, aga ka ründav käik.)

18. a2-a4 Rf6-e8 (Ohustab vankrit ja selle läbi ka etturit.)

19. Vh4-g4 f7-f5 (Tekib materjalivõidu lootus.)

20. Vg4-f4 Oe7-d6 (Nüüd on mängitud lubatust kauem ja nüüd teen küll vaheaja. Seis tekitab siiski hasarti.

 

Ehk  võiduseis on laual,

Kuid kuidas võitma ma pean?

Olen seise mänginud maha.

Mäng täpsust nõuab. Ma tean.)

 

21. Vf4-h4 (Siin saaks võibolla käikude kordamisega viigi teha, aga seis tundub selleks liiga lootusrikas.) (Jalutuskäik väljas tehtud. Jalutamise ajal kordamööda tegin vaatlusi ja mõtlesin vanadele luuletustele viise välja. Luuletused on peas, viisid meelde ei jäänud. Malest mõtlesin ainult nii palju, et kas ei oleks õigem mängu jaoks mõtlemisest puhata, aga tehisintellekt ei pea seda vajalikuks.) f5-f4 (Tundub kasulik etturivahetus, mis nõrgestab valge, mitte musta seisu.) 22. b7-b5 (Arvestamata variant, aga tundub ka hea.) f4:e3 (Lööb valge etturiseisu augu.)

23. Ke2:e3 (Nüüd lähen lõunat sööma.) Re8-f6 (Toob ratsu aktiivsemale väljale tagasi, ähvardades e5 ja d4+.)

24. b5:a6 b7:a6 (Nüüd on valgel kolm suhteliselt nõrka etturit.)

25. g2-g4 (Kaitseb küll ühte nõrka etturit, aga piirab valge enda vankri tegevust.) e6-e5 (Tsentri kontrollimine on igas partiifaasis tähtis.)

26. Ke3-e2 d5-d4 (Aitab vankril eelviimasele reale tungida.)

27. Rc3-d1 Vc8-c2 (Ähvardab materjalivõiduga.)

28. g4-g5 (Arvuti peab enda seisu halvemaks.) Rf6-d5 (Kuna järgmisel käigul saab tuld anda, peaks see käik võimalik olema.)

29. g5:h6 (Valge enda seisu hinnang paranes natuke.) Rd5-c3+ (Ei ole kindel, kelle seis parem on.)

30. Rd1:c3 d4:c3 (Valgel võib materjali rohkem jääda, aga seis on segane.)

31. Vh1-c1 Vc2:d2+ (Mustal jääb pool etturit vähem, aga valge kõik etturid on nõrgestatud.)

32. Rf3:d2 c3:d2 (Valge võib nüüd võibolla löömise asemel Vc1-g1 abil võita.)

33. Vc1-g1 d2-d1L+ (Lootuses ettur tagasi võtta.)

34. Ke2:d1 Rd7-c5 (Vabastab vankrile tee kaitsesse, aga valge saab kohe tuld anda.)

35. Vg1:g7+ Kg8-h8 (Etturite teekonna takistamiseks, aga valge saab nüüd vankrid topeldada.)

36. Kd1-e2 (Teen vaheaja vannitoa protseduuri jaoks.) Od6-f8 (Ründab nii vankrit kui ka etturit.)

37. Vg7-g6 Kh8-h7 (Etturit ära võtma, kuigi valge võib midagi vastu ähvardada.)

38. Vh4-c4 Vd8-d5 (Et takistada vankriga tule andmist.)

39. Vg6-c6 Rc5:d3 (Praegu järgneks tulele etturi löömine.)

40. Vc6-a6 Rd3-f4+ (Ähvardab ühe h-etturi ära võtta, aga nüüd võib valge hakata lippu minema ka a-etturiga.)

41. Ke2-f3 Rf4:h5 (Kui etturid lõppeksid, oleks raske matti panna.)

42. Vc4-c7+ Of8-g7 (Vigur tuleb nagunii ära anda, aga hea, kui etturi vastu saaks.)

43. Kf3-g4 e5-e4 (Kaitseb ratsu ära.)

44. h6:g7 Rh5:g7

45. Va6-a7 Vd5-d2 (Ründab korraga kahte etturit.)

46. Vc7:g7+ Kh7-h8 (Sellel väljal on patt tõenäolisem.)

47. Vg7-e7 Vd2-d8

48. Kg4-f5 must alistus.

 

ANALÜÜS KÄIKUDE TAGASIVÕTMISEGA

28. … hg 29. Rg5 Ob4 30. Rf3 Va2 31. h6 Od2 32. Rd2 gh 33. Vh6 Kf7 34. Vh8 Vh8 35. Vh8 Va4 36. Rb2 Va2 37. Rbc4 Rc5 38. Re5+ Ke6 39. Rf3 Rb3 40. Vb8 Rd2 41. Rd2 a5 42. Vb6+ Kf5 43. f4 a4 44. Vd6 Rh5 45. Vd5+ Kg6 46. Vd4 a3 47. Ke3 Va1 48. Vd6+ Kf5 49. Va6 Rf4 50. Kd4 a2 51. Va5+ Kg4 52. Va4 Kg3 53. Re4+ Kf3 54. Rc3 Re2+ 55. Re2 Ke2 56. Kc3 Vc1+ 57. Kb2 a1L+ 58. Va1 Va1 59. Ka1 Kd3 viik.

 

Võitu ma täna rohkem ei otsi, sest kell on juba palju. Panen kirja veel lõpusalmi:

 

Ma mõtlesin, ehk tuleb viik,

Ja mõnes mõttes tuligi.

Leidmata jäi võitmistrikk,

ei aidand ratsutuligi.

Sain kingitusi

Olime peol. Reet saabus alles peo lõpu poole. Ta tegi mulle mitu kingitust. Panin söödavad kingitused ruumi otsa ja käisin ise vahepeal teises otsas. Siis läksin tagasi neid sööma. Kartsin küll, et lähedal istujad on toitu vahepeal mürgitanud. Olin olnud pikalt haige, aga ei teadnud haiguse nime. Nüüd oletasin, et see on kõrivähk. Kontrollisin peeglist, et kael on paistes.

*

Olime jaamas. Tehti plaan väljuda sellest alles siis, kui takso on ees. Mina väljusin siiski varem. Mitu taksot oli ees, aga ma ei teadnud, mille järgi ma õige ära tunnen. Vahetasin jaama jäänutega hüüdeid, aga nii pika maa pealt ei teadnud, kas kostab õigesti. Tundus, et nad tulevad ka sõidukisse. Mina istusin esimesena sisse. Sellel oli lagi nii madalal, et pidi istuma kägaras. Sõidukisse toodi ka hiljuti surnute kirstud.

Käsi turjal

Lahkusime ühest majast. Artur tegi käega midagi minu jaki seljal. Kontrollisin, ega ta sinna mingit silti ei riputanud. Ta oli hoopis turjataskust kapuutsi välja tõmmanud. Panin selle tagasi.

Malelehtede pakk

Panin väikse köögi laua peale vanade malelehtede paki ja hakkasin lugema. Ma olin malelehe tellimise ära lõpetanud, aga nüüd lugesin suure huviga. Otsustasin kõikide numbrite kõik artiklid järjest läbi lugeda. Kui lõpetasin, tuli malelehtede alt välja vanade koolivihikute virn. Ma polnud kindel, kas kõige peal on minu või Klausi vihik. See võis olla kaane järgi ühe ja sisu järgi teise oma. Tahtsin hakata malelehte uuesti tellima. Ma olin vahepeal tellimise ära lõpetanud, sest solvusin mingi artikli peale, aga ma ei mäletanud enam, millise. Ma oleks võinud keskenduda parematele, mitte halvematele artiklitele. Tänavu võis sõda tulla ja enne sõda tahtsin ma veel malelehte lugeda.

Uuest tekstist

Ungarikeelseid sõnu:

Välismaine – idegen.

Idaneb siin võõras känd.

Juhtimine – vezetés.
Meid nüüd juhib esimees.

Kuigi, ehkki, kui on ha.
Asjal keerukust on ka.
 
Keegi (kes küll?) – valaki
pani kõrvaltoas mängima maki.
 
Teadmine – tudás
on pähe pandud mul taas.

Vahepealne viigivariant

37. Vf4 Od5 38. Ve8 Ke8 39. Vf2 h5 40. Ve2+ Kd7 41. Of2 Og2 42. Oa7 Of3 43. Vf2 h4 44. Oc5 Ke6 45. Ob4 Kd5 46. Vd2 Vd2+ 47. Od2 ja mäng lõppes 102. käigul viigiga.

Laupäeva vigadeparandus

36. Of6 Vg8 37. g3 Vg4 38. Vfe1 Of5 39. Ve7 Vb4 40. Vf1 Vb5 41. g4 Og4 42. Vh7 Vd2+ 43. Ka1 Of5 44. Vh6 Kc7 45. Vh5 Od3 46. Vb5 cb 47. Oe5 Kb6 48. Vf6+ Kc5 49. a3 a5 50. h4 a4 51. Od6+ Kd5 52. ba ba 53. h5 Vd1+ 54. Kb2 Vb1+ 55. Kc3 Oa6 56. h6 Vb3+ 57. Kc2 Od3+ 58. Kd2 Ob1 59. Of8 b5 60. Vb6 Oe4 61. Vb7 Vd3+ 62. Ke2 Kc4 63. Vc7+ Kb3 64. Vc5 Vd8 65. Vb5+ Ka2 66. Oe7 Od3+ 67. Ke3 Vd7 68. Vh5 Ve7+ 69. Kd3 Vh7 70. Kc3 Ka3 71. Kc2 Vc7+ 72. Kb1 Vh7 73. Vh3+ Kb4 74. Ka2 Ve7 75. Vh4+ Kb5 76. h7 Ve8 77. h8L ja must sai 98. käigul mati.

Toimetamisviis

Kritiseeriti ühte meest, et pealtnäha käitub ta hästi, aga et kui üks abivajaja põrandal lamas, siis ei teinud see mees sellest välja ning läks minema. Kõndisin praegu ise samas koridoris.

*

Minu kirjutatud saatesõna anti toimetada ühele rangele toimetajale, kes soovis alati teksti rohkem kui 50 protsenti lühendada. Mult küsiti, kas ma olen lühendamisega nõus. Andsin nõusoleku. Tegelikult oli mul teksti lühendamisest kahju, aga kui ma nõus poleks olnud, poleks see saatesõna üldse ilmunud.

Haarava tegevuse vajadus

Tehisintellekt oli nõus, et kui mind ei tee uniseks malemäng, vaid vooruvaheajad, siis mulle sobib maleturniirist paremini kodus maleprogrammiga mängimine, sest see ei nõua nii pikki vaheaegu. Füüsiline liikumine olevat küll vajalik, kuid unisuse vältimiseks sobivat mulle mitterütmilised spordiharjutused. Klassikalist muusikat võivat ma kuulata igal kellaajal, juhul kui sellele järgneb unisust ära võttev tegevus, näiteks millestki halvast mõtlemine.

Male ja unisus

Tehisintellekt leidis, et ma teen valesti, kui võitlen unisuse vastu maleturniiridest loobumisega. Mind ei tegevat uniseks mäng, vaid vooruvaheajad ja varem tõusmine. Suurema osa inimeste jaoks olevat abstraktne mõtlemine igav ja neid tegevat see seetõttu tõesti uniseks, aga minu jaoks olevat see huvitav ja seetõttu olevat mõju vastupidine.

Hea eksamitulemus

Olid toimunud ülikooli sisseastumiseksamid, nüüd loeti ette ajalooeksami tulemusi. Helen tegi häält ainult üks kord ja luges ette, et mina sain 97 punkti. See oli väga kõrge tulemus ja ainus, mille peale kuulajad ahhetasid. Aga ma polnud kindel, kas maksimaalne võimalik punktide arv on 100 või 105. Olin varem juba üks kord ülikoolis ajalugu õppinud, esimene kord olin saanud ajaloo sisseastumiseksamil ainult 80 protsenti. Minu praegune tulemus pandi ainsa tulemusena ka ajalehte. Seda lugedes ütlesin, et mina läksin niisama eksamit tegema, aga nemad panevad tulemuse ajalehte. Hakkasin mõtlema, et võibolla peaks siiski ülikooli õppima jääma.

Mänguaegsed kommentaarid

Ma olen varem avaldanud blogis mõned partiianalüüsid, mis on tehtud pärast mängu lõppu, täna proovin kirja panna mänguaegseid mõtteid. Kuna see ei ole sajaprotsendiliselt võimalik, tuleb mõtted kirja panna lühendatult. 

inimene – arvuti

1. e2-e4 (Minu kõige tavalisem avakäik.) c7-c6

2. d2-d4 (Tsentri hõivamine on tavaliselt kasulik, miinus on, et ei saa vastast üllatada.) d7-d5

3. f2-f3 (Kui nüüd f-liin avaneb, võib see olla mustale väga vastik, miinus on, et mitteavanemise korral jääb ettur ratsule jalgu.) e4:f3

4. f3:e4 (Võimatu ei oleks vist ka etturi kahimine, aga liin avaneb kindlamalt vahetuse korral.) e7-e5

5. Rg1-f3 (Et hoida ära käik Lh4+.) e5:d4

6. Ld1:d4 (Ratsuga löömisele järgneks jälle tuli.) Ld8:d4

7. Rf3:d4 (Ainus käik.) Rg8-f6

8. Of1-d3 (Parem kui ratsuga kaitsmine või etturiga edasikäimine.) Of8-c5

9. c2-c3 (Ratsu on kõige tugevam tsentris ja praegu ei saa teda etturiga ära ajada.) Ra6

10. Oc1-g5 (Valmistab ette etturinõrgestust Od3:a6 koos etturi e4 kaitsmisega.) Ra6-b4

11. Ke1-d2 (Ähvardab tekitada etturninõrgestust f6.) Rb4:d3

12. Kd2:d3 (Säilitab ähvarduse.) Rf6-g4

13. Og5-h4 (Kaitseb materjalikaotuse eest.) Rg4-e5+

14. Kd3-c2 (Ennetab käiku Rc4) Re5-g4

15. Kc2-d3 (Pakub käikude kordamist ja hoiab ratsule d2 vaba.) Rg4-e5

16. Kd3-c2 (Endiselt käikude kordamisega nõus.) Oc8-e6

17. Rb1-d2 (Arendan viimase kerge viguri.) Ke8-d7

18. Rd2-f3 (Ratsu aktiivsemale väljale.) Re5:f3

19. Rd4:f3 (Loob võimaluse vastase nuppe rünnata.) f7-f6

20. e4-e5 (Püiab nõrgast etturist vabaneda või odale diagonaali avada.) Oe6-f5+

21. Kc2-b3 (Taganen ette arvestamata tule eest vankrile suletud liinile, kuigi võimaliku oda ja etturite rünnaku alla.) Of5-e6+

22. Kb3-c2 (Tundub ohutum kui c4, millele järgneks b5.) Kd7-e7

23. e5:f6+ (Eesmärk ettur välja vahetada täitub ja vastase kuningat ähvardab vankriga sidumine.) g7:f6

24. Va1-e1 (Seob musta oda ja loob valge kuningale parema taganemisvälja.) Vh8-g8

25. Ve1-e2 (Kaitseb etturit ja ähvardab vankrite topeldamisega.) Va8-e8

26. Rf3-d4 (Võtab mustalt kaksikoda.) Oc5:d4

27. c3:d4 (Ainus käik. Valge seis tundub parem, kuigi arvuti arvab vastupidi.) Vg8-g4

28. Oh4-g3 (Sellel väljal ei jää oda vankritele jalgu.) Vh4-d4

29. b2-b3 (Kindlustab etturit ja kuningat. Ettur on ootamatult vähem, aga seis sisaldab lootusi.) Vd4-d5

30. Vh1-e1 (Surub musta kaitsesse.) Ke7-d7

31. Kc2-b2 (Võtab mustalt tulistamisvõimaluse, aga must saab ühe paari vankreid välja vahetada.) Vd5-d3

32. Ve1-f1 (Ründab musta etturit.) Ve8-f8

33. Vf1-e1 (Taotleb käikude kordamist.) Vf8-e8

34. Ve1-f1 (Jätkab sama plaani.) Kd7-e7

35. Og3-h4 (Loodab etturi tagasi võtta.) Ke7-d6

36. Vf1:f6 (Võtab etturi tagasi uue sidumise loomisega, valgel võib olla paremus.) Kd6-d7

37. Kb2-c2 (Ajab vankrit taga, kasutades asjaolu, et vastase oda ei saa praegu tuld anda.) Vd3-d5

38. Kc2-c3 (Käib valge kuninga võimaliku oda tule alt ära.) Vd5-c5

39. Kc3-b4 (Ajab vastase vankrit taga.) Vc5-b5

40. Kb4-c3 (Taotleb käikude kordamist.) Vb5-c5+

41. Kc3-b4 (Sama eesmärk.) b7-b6

42. Oh4-f2 (Võtab vankrilt tulistamiskoha.) Vc4-b5+

43. Kb4-c3 (Käib kuninga väljale, millele ei saa tuld anda.) Vb5-h5

44. h2-h4 (Käib etturi sellist värvi väljale, kus vastase oda teda ei ohusta.) Ve8-e7

45. Vf6-f8 (Vallutab kaheksanda rea.) Ve7-g7

46. g2-g3 (Kaitseb kahte etturit.) Kd7-d6

47. Vf8-e8 (Ründab oda.) Oe6-d5

48. Ve8-d8+ (Kaalub kahe vankri viimasele reale käimist.) Kd6-c7

49. Vd8-a8 (Ähvardab materjalivõiduga.) Kc7-d6

50. Ve2-e8 (Ähvardab tulistamistega, aga seab ka oma tagala riski alla.) c6-c5

51. Va8-d8+ (Toob igaks juhuks vankri oda löögi alt ära.) Kd6-c6

52. Vd8-c8+ (Ajab vastase kuninga äärele.) Kc6-b5

53. a2-a4+ (Nüüd on vastase kuninga passiivsele väljale minek sunnitud.) Kb5-a5

54. Of1-e1 (Uus tuleähvardus ja ka oda ohutumas kohas.) Vh5-f5

55. Kc3-b2+ (Muudab vastase kuninga passiivsemaks.) Ka5-a6

56. Ve8-e3 (Kaitseb oma kolmanda rea ettureid.) Vd7

57. Vc8-b8 (Võtab vastase kuningalt tagasiminekuvälja.) Vd7-f7

58. b3-b4 (Loob esimese matiähvarduse, kuigi vist kaitstava.) cb

59. Oe1:b4 (Võtab etturi tagasi.) Vf5-f2+

60. Kb2-c3 (Taganeb tule eest aktiivsemale väljale, vältides ühekäigulist matti.) Od5-c6

61. Kc3-b3 (Kaitseb etturit.) Vf7-f3

62. Ve3:f3 (Tuleb vähemalt üks ettur ära anda.) Vf2:f3+

63. Kb3-b2 (Taganen sellisele väljale, kus ei ole odatuld.) Vf3-g3

64. Vb8-h8 (Ründan omalt poolt vastase etturit, et mitte jääda kahe vähemetturiga.) Oc6-a4

65. Ob4-e7 (Käin oda kahvli alt ära ja kindlustan alles jäänud etturit.) Vg3-g2

66. Kb3-c3 (Tahaks takistada vastase oda etturikaitsesse minekut, kuigi vastav väli on vastase vankri kaitse all.) Vg2-g7

67. Oe7-f6 (Oda on ehk kõige aktiivsem pikal diagonaalil, kuigi seis tundub kaotatud.) Vg7-f7

68. Of6-d4 (Käin oda kuninga kaitse alla ja vastase ettureid ähvardama.) Oa4-d1

69. Od4-e3 (Kaitsen oma etturit.) h7-h5

70. Oe3-g5 (Panen oma oda ja etturi üksteist kaitsma, kuigi vastane saab vist lippu minna teisel tiival.) Ka6-b5

71. Vh8-e8 (Tulen vankriga vastase kuningat tulistama.) Vf7-c7

72. Kc3-b2 (Hoian kuninga vastase etturite ees.) a7-a5

73. Ve8-e5+ (Alustan tulistamist.) Vc7-c5

74. Ve5-e4 (Võtan vastase kuningalt edasitungivälja.) a5-a4

75. Kb2-a3 (Lähen vastase etturitele vastu.) Vc5-c3+

76. Ka3-b2 (Ründan vastase vankrit) Vc3-b3+

77. Kb2-a2 (Blokeerin etturit edasi.) Od1-c2

78. Ve4-e2 (Tundub hetkel tulest natuke tugevam) Oc2-b1+

79. Ka2-a1 (Ainus reeglitega lubatud käik.) a4-a3

80. Og5-e7 (Ähvardab kahel viisil etturit tagasi võtta.) Kb5-a4

81. Oe7:a3 (Ähvardab patiga.) Ob1-d3

82. Ve2-e5 (Otsib veel viigiähvardusi.) Ka4:a3

83. Ve5-a5 (Kaitseb ühekäigulise mati eest ja ähvardab viigiga.) Ka3-b4

84. Va5:h5 (Loob valgele vabaetturi.) Kb4-a3

85. Vh5-b5 (Kaitseb mati eest.) Vb3:b5

86. Valge alistus ühekäigulise mati tõttu.

Meenutus Kalevipojast

Tegin ülikooli raamatukogu koridoris uinakut. Kui ärkasin, ütlesin isale, et Kalevipoeg jäi kuningatiitlist kiviviske kaugusele. Isa oli nõus. Parandasin, et kaks Kalevipoega, kolmas sai kuningaks.

Unisuse põhjustest

Tehisintellekt nõustus, et unisuse põhjuseks võib olla nii madal kui ka kõrge vererõhk. Ka kofeiin mõjuvat erinevatele inimestele erinevalt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et mind tabavad unisushood hoopis seoses rütmiliste liigutuste tegemise või tegevuste lõpetamisega. Unisuse vastu aitavat vahel uinaku asemel uue tegevuse alustamine või poolelijäänu juurde tagasipöördumine, kuid vahel olevat tõesti ka uinak vajalik. Tehisintellekt nõustus, et mul on tänavu rohkem hambaauke tõenäoliselt seoses uinakute arvu kasvuga ja et uinakute arv on kasvanud seoses kantrimuuusika asemel klassikalise muusika kuulama hakkamisega. Kuna mul on tundlik närvisüsteem, ei tohtivat ma klassikalist muusikat enne mängima panna, kui hambad on pestud ja ma olen juba voodis.

Osaline erinevus

Üksteise alla olid kirjutatud kaks lõiku. Need lõigud olid erinevas, aga mõnes mõttes siiski sarnases stiilis. Üks inimene pidi tunnistama, et kahjuks on tema teadmised ühes valdkonnas väiksed.

Loeng valimispäeval

Anto ja teised mängisid malet. Kui Anto mängu lõpetas, ütles ta, et males korduvad palju kordi ühed ja samad võtted. Males pidi keegi kaotama, aga kaotajate naised ütlesid, et kaotaja malega tegelemise ära lõpetaks.

*

Olime koolis. Tristan tiirutas uut moodi mobiiltelefoniga Sandri pea juures, et tema mõtted kuuldavaks muuta. Aparaadist kostis, et Sander mõtleb katkeliselt. Üks mõte oli, et tuleb välja, et Tristanit ei saa usaldada.

*

Läksin Medijaineni loengusse. Mul oli kahest kodusest õppeülesandest üks täidetud, aga teine ainult osaliselt. Tahtsin kohustusliku teksti loengu ajal lõpuni lugeda. Enne andsin valimistel hääle. Medijainen esitas mulle küsimuse ühe valimisnimekirja kohta, mida ma võibolla tema arvates pooldasin, aga tegelikult ei pooldanud. Otsisin vastuse valimisajalehest välja. Hiljem pärast loengu lõppu küsis Medijainen mult, mis parteid ma valisin. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma valisin rohelisi või Isamaad. Ma pidin valima rohelisi, sest ma otsisin välja ainult kahe partei kandidaatide nimekirja ja teisena tema palvel otsitut ei valinud. Läksin Medijaineniga juttu ajades trepist alla. Varasematel aastatel me polnud juttu ajanud.

Hermanni "Rahva Lõbuleht"

„Rahva Lõbu-leht“. 1898–1899.

KÜSIMUS: Miks oli sellel väljaandel selline nimi?

VASTUS: Pealkirjas kasutatakse sõnu 19. sajandi tähenduses. Ühes ajaleheartiklis seletas selle ajakirja toimetaja Karl August Hermann, mida ta sõna ’lõbu’ all mõtles. Tema arvates on lõbu midagi kõrgemat ja pikaajalisemat kui rõõm. Tänapäeval võidakse mõelda vastupidi. „Rahva Lõbuleht“ ei olnud aga naljaajaleht, vaid kirjanduse ja teaduse ajakiri. Seega ka sõna ’leht’ on tänapäevasest erinevas tähenduses.

KÜSIMUS: Ajakiri ilmus kauem kui kaks aastat. Miks sa lugesid vaid kahte esimest aastakäiku?

VASTUS: Mul ei ole põhiuurimisteema praegu see ajakiri, vaid selle toimetaja. Teisel aastal aga toimetuse koosseis muutus. Oktoobrinumbrist läks ajakirja toimetamine suuremalt jaolt ja detsembrinumbrist täielikult uuele toimetajale. Hermann enam ajakirjas ei kirjutanud.

KÜSIMUS: Millised on ajakirja põhjal Hermanni kirjandusalased vaated?

VASTUS: Hermann propageerib ranget värsiõpetust. Minule on tänapäeval tehisintellekt öelnud, et lubatud on kirjutada ka riimilist vabavärssi, aga Hermann tahab, et luuletustel oleks silpide arv ja rõhud täpselt paigas. Samuti ei poolda ta igasuguseid riime. Täisriime peab ta paremaks kui osalisi riime ja nõuab, et riimsõna riimuv osa algaks rõhulise silbiga. Rõhuline olevat sageli sõna iga paaritu järjekorranumbriga silp.

Hermann kirjutas ka raamatu eesti kirjanduse ajaloost, ta sai selle eest kriitilisi arvustusi ja oma ajakirjas vastas neile arvustustele. Ta leidis, et tema kirjandusajaloo väärtus on, et see on esimene omataoline, kriitikud pole ise sellistki raamatut kirjutanud. Hermann oli üldse paljudes asjades esimene, aga vahel väidetakse, et esimene vasikas läheb aia taha.

Jõulude puhul tehti juttu jõuluteemast erinevatel eesti kirjanikel. Tsiteeritud näited olid pühalikud, mulle meenus, et ise tõin oma kahes esimeses luulekogus jõulude kohta midagi negatiivset välja. Aga mõeldi enne mind välja, et jõuluvana käib vitsakimbuga.

KÜSIMUS: Millistest teadustest ajakirjas juttu tehti?

VASTUS: Lisaks juba nimetatud kirjandusteadusele on juttu ka keeleteadusest, ajaloost ja loodusteadusest. Eriti huvitas Hermanni keeleteadus. Varem ajaleheartiklis ta kahetses, et sõnal ’kunst’ ei ole eestipärasemat vastet, nüüd on ta selleks vasteks pakkunud ’võidus’. Varem on ta väitnud, et sõnad arenevad alati lühenemise suunas, ometi on uuem ’võidus’ pikem kui ’kunst’. Ta leiab, et ’võidus’ peab olema -us lõpuline, kuna seda on ka ’teadus’. Minu kirjale on keelelistis vastatud, et keeles ei pea kõik olema süsteemne.

Varem tahtis Hermann laensõnad eesti keelest kaotada, nüüd ta leiab, et kui võõrsõnu siiski kasutatakse, siis tuleb kokku leppida, kuidas neid kirjutada. Ta ei olegi kõige suurem eestipärastaja, sest ta leiab, et võõrkeelsed nimed tuleb anda edasi originaalkujul. Martin Luther tahtis muuta kiriku emakeelsemaks, aga ajakiri leiab, et sõna Piibel on liiga eestipärane, kasutada võiks originaalile lähedasemat sõna. Kuid tähtis on ka kokkulepe, Hermann on varem küll avaldanud arvamust, et ladinapäraste kuunimede asemel võiks kasutada eestipäraseid, ometi jätkab ta ka ise ladinapäraste kasutamist.

Ajalooteaduses pooldas Hermann seisukohta, et vanaaja sumerid olid eestlaste ja türklaste sugulased. Ajakirjas leidub seda mõtet aastavahetuse ajaarvamise teemalises artiklis, kus mainitakse, et nii vanad eestlased kui ka sumerid on kasutanud päikesekalendri asemel kuukalendrit. Kui eesti ajakirjanikud üldiselt kritiseerisid kergemini mineviku kui kaasaja Vene riiki, siis selles artiklis kritiseeritakse ka kaasaegset jätkuva vana kalendri kasutamise eest.

Varem olen lugenud Hermanni ajalehest kliima kõikumisest ja pannud tähele, et seda ei seostatud inimtegevusega. Ajakirjas siiski leitakse, et kliimat soojendab maaharimine. Sõnadevaliku järgi on näha, et kirjutajal on selle üle hea meel. Ta ennustab, et tulevikus kasvavad Eestis palmid, aga ei näe ette polaarjää sulamisega seostuvaid negatiivseid tagajärgi.

KÜSIMUS: Milline oli ajakiri kujunduslikult?

VASTUS: Ajakiri oli tunduvalt paksem kui varasem „Laulu ja Mängu Leht“. Ma ei ole veel digiteerimata ajakirjast kontrollinud, kas lubadus täideti, aga lubatakse, et kolmanda aastakäigu numbrid tulevad veel paksemad. Ajakirjas trükiti kõrge kvaliteediga mustvalgeid pilte, mille puudus oli küll, et need ei seostunud selle artikliga, mille keskele nad olid paigutatud. Varem olen lugenud, et pildiliselt parim eesti ajaleht oli „Olevik“, aga nüüd väidab hiljem ilmuma hakanud „Rahva Lõbuleht“, et parimaks on saanud tema.

Kevadised terviseuuringud

Tänavune vereproov oli eelmise aastaga võrreldes parem, kõik näitajad olid korras. D3 vitamiin oli küll korras tänu sellele, et olen seda iga päev võtnud. Aga eelmine aasta oli kolesterooli liiga palju, tänavu tänu rasvase söömise vähendamisele oli see korda läinud. Vererõhk seevastu oli tõusnud ja ei kannata enam tugeva kummiga sokkide kandmist.

Vilistlasaeg pikeneb

Täna on minu magistritöö kaitsmise 21. aastapäev. Tänavu õppeasutustes õppimise aastad ja vilistlasaastad võrdsustuvad. Lasteaias ma ei käinud, kool kestis 11 aastat, sest viiendat klassi koolireformi tõttu ei olnud, ülikool koos magistriõppega 10 aastat. Õpingutes ühtegi aastat vahele ei jäänud. Mulle on ka tänavu saadetud reklaame, et ma võiks kandideerida doktoriõppesse, aga ma arvan, et kuna õppimine on selge, siis praeguses vanuses on iseõppimine tõhusam.

Vana tee

Oli vaja teele asuda. Mulle öeldi, et ma kutsuks noore kaasa. Aga kui ma seda noorele ütlesin, siis ta ainult muigas. Asusin teele üksi. Tee viis läbi majade sisekoridoride. Mul oli hea meel, et saab jälle seda teed kõndida. Ma olin seda varasematel aegadel ka kõndinud, aga viimasel ajal mitte, sest tee oli muutunud.

*

Olin teinud pilte ja need rippusid näitusel. Üks tuttav vaatas neid ja kommenteeris, et talle need pildid ei meeldi, neis ei ole positiivseid emotsioone. Mõtlesin, et sellest hoolimata on hea, et ta kommenteeris.

Kolumbuse laev

Pildistasin Kolumbuse laeva "Santa Maria" mudelit. Mudel on papist, kokku panduna on ta pappkaante vahel lapik, aga kaante avamisel kerkib laev kolmemõõtmeliselt püsti.

Keldris ja maratonil

Olin keldris. Sinna tuli terve seltskond inimesi. Söödi ja minule pakuti sellist toitu, mis minule sobis. Sõin seda, kuigi mõtlesin, et mustalt pinnalt söömine pole ohutu.

*

Osalesin suusamaratonil. Iga kord, kui tekkis küsimus, milline on õige tee, valisin igaks juhuks pikema variandi. Üks osavõtja pahandas, et maratonil peaksid osalema sportlased, mitte need, kes on natuke jooksmisega tegelenud. Jätkasin sellest hoolimata suusatamist. Tundsin südames valu, seetõttu mõtlesin, et jätkamine on eluohtlik, aga jätkasin siiski.

Suurenenud rühm

Algas uus õppeaasta. Läksin saksa keele tundi. Tunnis oli rohkem inimesi kui keelerühmas tavaliselt. See ei olnud meie rühma tund, aga siin olid meie rühmast peale minu ka Tristan ja veel mõned inimesed. Võibolla vanad rühmad siiski enam ei kehtinud. Aga Tristan lahkus tunnist. Ma ei kirjutanud midagi üles, nagu ei peaks seda võõra rühma tunnis vajalikuks. Õpetaja pöördus minu poole, et mina vist oskan hästi saksa keelt, ma olen saksa keelest tõlkinud. Vastasin, et ei oska. Lisasin, et kirjalikust tekstist ma saan paremini aru kui suulisest jutust. Tund sai läbi. Mõtlesin, et ma ei taha iga vahetund wc-s käia, ma eelmine vahetund alles käisin. Asusin siiski wc poole teele. Esimesel korrusel üks muu klassi poiss lõi mulle vastu õlga. Vaatasin, kes lööja on.

Ungari keele nelikvärsid

Kindad – need on kesztyű,
üks paar toob külma eest päästu.
Mitu paari – kesztyűk,
kui perele osta neid kästud.

Väljuma – indul.
Kuhu minek sul?
Väljumine – indulás –
igal päeval kordub taas.

Spordivärav on gól.
Sporti õpetas kool.
Muu värav on porta,
mille taga koera on karta.

Telefonid tänavapildis

Tänaval viibimise aega võiks silmade tervise huvides kasutada kaugusse, mitte telefoniekraani vaatamiseks. Ma ei tunne telefoniekraani järele mingit vajadust, mul on oma pea asju täis.

Täiendusi sõnavarale

Itaalia keele sõnu:

Nagi – attaccapanni.
Riided sinna ja lartsaki vanni.

Lähenema – avvicinarsi.
Jõudsin välja ravini vargsi.

Kehaline kasvatus – educazione fisica.
Kehasid uurib ka edukalt füüsika.

Koolitund – lezione.
Kisub inglise lesson'i poole.

Suunas – see on verso.
Taeva suunas võrsu.

Sinikollane raam

Valged: Kf1, La1, Vf4, Oa2 ja h2, Rd5 ja e1, Ec2, d3, e4 ja f3
Mustad: Kh8, Le8, Va5 ja d2, Ob6, Rf8 ja g6, Ea3, c7, e5 ja h7

Riidenagid

Lähenes kehalise kasvatuse tund ja tuli riideid seljast vähemaks võtta. Suundusime nagide juurde. Mõtlesin, et võibolla minu välimus tüdrukutele meeldib, aga tegelikult ma ei tea, mida nad sellest arvavad. Üks tüdruk rääkis, et tema majandusteadlasest isa oli öelnud, et tuleb toitu kokku osta, sest paari kuu pärast saabub nälg.

Kuningas keskel

Kindad maas

Väljusin koolimaja väravast. Leidsin maast paari kindaid ja panin endale portfelli. Maas vedeles ka teine paar kindaid. Üks tüdruk tuli neid otsima. Küsisin, kas see paar, mille ma portfelli panin, on ka tema oma. Tüdruk vastas jah. Andsin need kindad temale.

*

Ma olin saanud küll magistriõppe lõpuaktusel diplomi, aga aastaid hiljem oli ülikooli koduleheküljelt selgunud, et kraadi mulle ei antud. Asi oli selles, et magistritöö oli küll kaitstud, aga rootsi keel ja valikkursus olid tegemata. Ma pidasin rootsi keele õppimist mõttetuks. Diplomi andsid ja ülikooli kodulehekülge koostasid erinevad ülikooli töötajad, kes polnud omavahel üksmeelel.

*
Olin Meelva majas. Maja otsas oli käimla. Mult küsiti, kas selle uksele koputamist ei tule valjemaks muuta. Vastasin, et ei ole vaja. Vestluskaaslane lahkus. Mõtlesin, et kaugele koputamine ikka ei kosta. Tahtsin minna talli otsas asuvasse käimlasse. Aga ma ei saanud sinna siseneda, sest mind ründas suur koer. Pöörasin ringi ja mõtlesin, et lähen mõnda teise käimlasse. Oli karta, et koer hakkab just minul järel käima. Kui kohtusin Tõnuga, siis ütlesin, et koer tuli mulle kallale, aga õnneks sai Raido käe vahele. Tõnu ütles, et siis on korras. See tähendas, et koer mind enam ei jälita, ma ise polnud vaadanud. Raido oli selle küla ühe teise talu peremehe nimi, ta oli tulnud täna meie õuele tööd tegema.

Kiirmaleturniir Püssirohukeldris

Täna käisin esimest korda Püssirohukeldris kiirmaleturniiri vaatamas, aga ise ei mänginud. Varem olen seal majas käinud vist üks kord, see oli vist aastal 2004, kui seal konverentsi vaheajal konverentsikuulajatele süia pakuti. Tollest korrast on ruumimulje teistsugune kui tänane.

Mõte mängida

Läksin Tallinnasse. Seal oli pallimängusaal. Tegin ühele võõrale poisile ettepaneku, et hakkame sulgpalli mängima. Ütlesin, et mängime ilma võrguta. Tema mõtles võibolla, et pall tuleb maha lüia, aga mina tahtsin mängida õhus püsimise peale. Proovisin servida, aga ei saanud kolm korda järjest pallile pihta. Üks väike poiss ei osanud r-tähte hääldada. Õpetasin, et ta paneks keele hammaste vahele. Seepeale sai ta r-i selgeks. Mõtlesin, et kui ma mõtlesin välja, kuidas tema häälikut hääldama õpetada, siis ma võiks ka välja mõelda, kuidas ise pallile pihta saada.

*

Toimusid suured kaotused, aga see ei põhjustanud suurt kurbust. Siis hakkas üks inimene vaikselt nutma, see tegi küll kurvaks.

Kordumise määr

Ütlesin, et ühte laadi teose olen loonud ainult üks kord elus. Selle jätsin ütlemata, et midagi väiksemal määral sarnast olen loonud ka teisel korral. Aga kuulaja sai aru ja küsis, millal ma selle teise teose lõin.

Masaryki arusaam Venemaast

"Sirbi" arvustaja arvates Masaryk ei saanud aru Venemaa ohtlikkusest. Aga Masaryk ütleb selgelt, et Venemaal on isegi revolutsionäärid väiksemad demokraadid kui Läänes, ta seostab Vene marksistide objektivismi õigeusu objektivismiga, millel on justkui väljast tulev ilmutus tähtsam kui inimese enda mõtlemine. Masaryk ise oli demokraat ja eelistas mõtlemist ilmutusele. Ta küll arvas, et tulevikus jõuab õigeusk protestantlusele järele, aga ta ei arvanud, et see kiiresti juhtub, sest vaheaste on katoliiklus. Masaryk nägi, et Vene revolutsionääride hulgas kaldutakse verevalamist pooldama, ise ta eelistas veretut revolutsiooni ja pidas revolutsiooni lubatuks ainult äärmise vajaduse korral. Vene sotsiaaldemokraate pidas ta paremateks sotsiaalrevolutsionääridega võrreldes, sest esialgu propageerisid sotsiaalrevolutsionäärid rohkem verevalamist.

Rongkäik peopäeval

Oli laulupeo moodi päev. Saabus Steinfeldt, kellele hakkas järgnema rongkäik. Seda ei peetud tänasel päeval kõige sobivamaks. Liitusin ka rongkäiguga. Püüdsin sammu aeglustada, et mitte olla kohe Steinfeldtist järgmine, aga siis vaatasin, et üks inimene ongi meie vahel. Steinfeldti oli süüdistatud, et ta on laste vastu liiga sõbralik, aga vaatasin, et lapsed ise järgnevad talle. Üks vastu tulev laps suhtus temasse ka vaenulikult ja näitas keelt. Jõudsin ühte majja kohale. Seal üks mees rääkis, et Vanemuise tänava sinine maja on ürituse jaoks halb koht, sest seal on asunud KGB. Sain vihaseks ja vastasin, et enne KGB-d kuulus see maja juba kirjanikele. Viskasin vihaga ühe eseme vastu Steinfeldti arvuti ekraani. Arvuti lülitus välja. Ehmusin ja ütlesin, et nüüd ma lõhkusin tema arvuti ära. Aga arvuti õnnestus uuesti käivitada.

Seitsmeosaline rütm

Tuu-duu-ruu-duu-tuu-duu-duu,
Tuu-duu-ruu-duu-ruu-duu-uu.
Kuu toob luu, loob suu, koob puu.
Tuul teeb uu, see kuu veel muu.

Tulistamisvõimaluseta seis

Valge alustab ja võidab.

Valged: Kg1, Ld1, Ve1, e2, Rb5, f3, Ea2, b3, c4, d4, f2, g2, h2

Mustad: Kg8, Lc8, Va8, f8, Oc7, Re8, Ea7, b7, c6, f6, f7, g7, h7

Luuletuste autorlus

Lugesin arvutist isa järgmise luulekogu käsikirja. Leidsin sellest mitu enda luuletust. Varem oli meelega minu luulekogus avaldatud isa luuletusi, aga minu luuletuste puhul oli vist isa valesti mäletanud, nagu oleksid need tema kirjutatud. Rääkisin sellest emale ja ema rääkis isale edasi. Isa küsis, millised luuletused on minu omad. Mõtlesin, et võibolla ma mäletan ise valesti, võibolla need ongi isa luuletused. Tahtsin minna Oudekki pere uksele küsima, kas neil on see isa luulekogu. Mõtlesin, et sel korral ma ei kutsu uksele Oudekkit, vaid tema ema. Aga kui jõudsin nende hoovi nurgale, siis mõtlesin, et mul pole mõtet korteri uksele minna, kui ma pole üles kirjutanud isa luulekogu pealkirja. Seetõttu asusin koduteele. Anne tänava ja Sõpruse puiestee piirile jõudes kallasin teeklaasi liimi, et klaasi puhastada. Mõtlesin, kas seda klaasi saab hiljem joomiseks kasutada, võibolla ei tule liim enam lahti. Mõtlesin, et võibolla kallasin õli klaasi liiga soojalt, see võib plahvatada. Algas soojuspaisumine ja õlisammas klaasis kerkis järjest kõrgemale, jõudes klaasi servani. Kallutasin klaasi, lastes üleliigsel õlil maapinnale voolata. Kui klaasi jälle püstiasendisse panin, siis vaatasin, et olen klaasis õlikogust vähendanud liiga palju. Lähedal alustasid mängu lapsed. Kartsin, et võibolla nad tahavad lombist juua ja joovad vee pähe õli. Läksin neid hoiatama, et maas on õli. Üks poiss küsis, kus. Kui olin suunda nimetanud, suundus laste tähelepanu mujale.

Hilised Hermanni päevalehed

„Valgus“, juuli – detsember 1906, „Hüüdja“ detsember 1906 – märts 1907.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mis lehed olid aastatel 1906–1907 ilmunud „Valgus“ ja „Hüüdja“?

VASTAJA: Ajaleht „Valgus“ oli juba varem olemas, seda toimetas Grenzsteinist venestusmeelsemaks peetud Kõrv, aga ta müüs lehe rahvuslikumaks peetud Karl August Hermannile maha, kes muutis selle päevaleheks. Esialgu kirjutas Hermann, et „Valgus“ on hea ajalehenimi, kuid kirjanduse andmetel hakkas ta varsti pidama vana nimetust liigselt eelmise toimetaja suunaga seotuks, mistõttu asutas Hermann „Valguse“ asemele uue päevalehe „Hüüdja“. See jäi lugejate vähese huvi ja konkurentsi tihenemise tõttu veebruaris 1907 seisma, märtsis ilmus veel üks number selle muusikalisa. Aastal 1905 oli Venemaal puhkenud revolutsioon, mis veel nõrgeneva hooga jätkus, tavaliselt revolutsioonide ajal huvi ajakirjanduse vastu suureneb, aga nüüd oli päevalehti rohkem ja Hermann vanem kui „Postimeest“ toimetades, tal polnud enam palju elada jäänud.

KK: Mille poolest erinesid Hermanni hilised päevalehed tema varem toimetatud „Eesti Postimehest“ ja „Postimehest“?

V: Nüüd oli kaotatud eeltsensuur ja kõik lehed said teravamalt kirjutada. Kuid säilinud oli järeltsensuur. Hermanni leht kirjutas, et palju pole muutunud, artikli saab küll ära trükkida, aga paljud lehed on pärast seda karistuseks kinni pandud. Rahvas oli revolutsiooni ajal rohkem lõhestunud, aga Hermann oli rahvuslane ja väljendas soovi esindada kõiki eestlasi, mitte ühte kihti. Krista Aru arvates Hermanni muusikalehe populaarsust vähendas, et ta tahtis erinevaid teemasid samaaegselt sisse tuua, võibolla vähendas ka päevalehe populaarsust erinevate ühiskonnakihtide samaaegselt esindada püüdmine. Leht ise leidis, et klassivõitlus ei ole põhjendatud, sest vahel on peremees vaesem kui sulane.

Hermanni varasem tegevus oli toimunud venestamise tingimustes, kui koolid venekeelseteks muudeti. Nüüd hakati emakeelseid koole taas lubama, Hermann kutsus üles võimalust kasutama.

Varem olid ajalehed asendanud parteisid, nüüd oli riigis ka poliitiliste parteide asutamine lubatud ja oli loodud riigiduuma ehk riigivolikogu.

KK: Kuidas leht revolutsiooniteemat kajastas?

V: Ajakirjandus ei olnud sündmuste ennustamisel eriti ettenägelik. Hiljem Sorokin avastas, et kõik revolutsioonid jõuavad pidurdamisfaasi, kuid ajakirjandusele tuli esimese riigiduuma koosseisu laialisaatmine üllatusena. Toimus atentaat minister Stolõpinile, seda kajastati reportaažilikult, ennustamata Stolõpini ellu jätnud, aga palju teisi inimesi tapnud atentaadi tagajärgi. Kuulutati välja riigiduuma uue koosseisu valimised, leht kommenteeris esimese hääletusvooru tulemusi, et maal on tulemused läinud valimistsensuse tõstmise tõttu paremale, aga linnades veelgi vasakule. Kirjutati sotsiaaldemokraatiast ja idealismist, nende mõistete seletamist alustati keeleteaduslikult, kuigi on teada, et partei sisu ei vasta alati nimetusele. Karskuskongressil esinesid kuberner ja opositsioon samal üritusel, leht näitab, et riigivõim eelistab majanduslikel kaalutlustel parajust, aga kongressil samuti sõna võtnud Villem Reiman täiskarskust.

KK: Mida kirjutati keeleküsimustest?

V: Hermann oli pikka aega töötanud Tartu ülikooli eesti keele lektorina, nüüd oli arutusel ühe eestikeelse professorikoha loomine. Jakob Hurt teises lehes soovitas luua eestikeelse usuteaduse professori ametikoha, Hermanni meelest oli keeleteaduse professorit rohkem vaja. Lektor saavat muidu küll õpetada sama hästi kui professor, aga takistuseks olevat väiksem palk. Hermann põhjendas keeleteaduse professori eelistamist sellega, et eesti keelt läheb kõigil elualadel vaja. Saaks ka mõelda, et rääkida võib ühte või teist keelt, aga usuteadus õpetab kõigile inimestele eetikat.

Hermann kiitis prantslasi, et nad on oma õigekirja reeglid kokku leppinud, mitte igaüks ei tule oma reeglitega. Ometi kirjutas ka Hermann mõnda sõna teisiti kui teised lehed. Loodi Eduerakond, aga Hermann ei pidanud sõnalõppu -kond õigeks, kuna see käändub sama moodi nagu konn, seetõttu kirjutas ta ’erakund’ ja ’perekund’. Linnanime Haapsalu puhul sai ta küll aru, et traditsiooni on raske murda, ometi pidas ta sellist kirjapilti vigaseks, sest linnanimi tulevat haavapuust ja mitte kehahaavast, Hermanni arvates on viga nii tugeva p kasutamine sõna keskel kui ka ebasoovitav H tähe kasutamine sõna algul, kui linnanimi viitab aava salule.

KK: Mida kirjutati muusikast?

V: Märtsikuus ilmunud muusikalisas toodi ära kahe laulu noodid, neist esikohal laul „Lootus“ oli Hermannilt endalt. See tõsisena mõeldud laul ütleb, et kui elu on raske, tuleb siiski loota. Erinevalt „Postimehe“ töö lõpust ei toonud Hermann „Hüüdjat“ seisma jättes lehes lõpujuhtkirja, tundub, et ta veel lootis toimetajatööle tagasi pöörduda. Lehes viimase asjana lootuse kiitmine tuletab meelde Dumas’ romaani „Krahv Monte-Cristo“, mille lõpus öeldakse, et kogu inimliku tarkuse võib võtta kokku kahe sõnaga: oodata ja loota. Mõned Hermanni lootused on hiljem täitunud, haridus muutus eestikeelseks, anti välja täismahus eestikeelseid entsüklopeediaid ja muusikaajakirjandus muutus stabiilsemaks.

/TÄIENDUS: Krista Aru raamatus on Hermanni lisalehtede kohta kaks viga. „Hüüdja“ kirjanduslisa ei kandnud nime „Hüüdja Hääl“, vaid esimesest viimase numbrini „„Hüüdja“ lisa“. Nimetust „Hüüdja Hääl“ on küll kasutatud, aga ühe pärast Hermanni surma ilmunud lehe kohta. Samuti ei ilmunud „Hüüdja“ muusikalisa kaks numbrit, vaid ainsas numbris on laulud nr. 1 ja 2. Lisalehele ei ole kuupäeva peale trükitud, aga digiteeritud ajalehtede andmebaasis on seda kuidagi seostatud konkreetse kuupäevaga./

Fotod lausetega

Kirjutasin Helinale elektronkirja. Panin sellesse kolm fotot ja kirjutasin ka sõnalist teksti. Kartsin, et kiri võib enne teele minna kui ta valmis on. Kiri oli juba valmis, aga selle pealkiri kustus veel ära, pidin pealkirja uuesti sisestama. Olin pannud samad kolm fotot ka feisbukki. Neid kommenteeris üks klassiõde, kes ei olnud varem minu postitustele reageerinud. Olin ise kirjutanud, et fotod on tagurpidises järjekorras, ilmselt sellepärast oli ka klassiõde kirjutanud, et need võiks olla vastupidises järjekorras. Tegelikult olid need mul just valmimisjärjekorras. Üks foto oli tehtud nii, et olin pannud joonistuse peegli ette peeglilauale ja pildistanud sealt, ise fotole jäämata. Aga klassiõde kirjutas, et see foto tuletab meelde peeglisse vaatamist. Oma kommentaari lõppu oli ta kirjutanud, et klassikokkutulekul kohtume, kõige lõpus nimetas ta ennast jaanipäevanaiseks.

Kiire alistumine

Mängisin Särgavaga malet. Ütlesin, et ta tegi kaks käiku järjest, nüüd võin mina ka teha. Pärast minu kahte käiku Särgava alistus, kuigi mul oli ettur vähem. Minu vankrid olid küll aktiivsed. Ma polnud kindel, kas ma oleksin osanud edasimängu korral paremust realiseerida. Vastase kuningas oli taganenud mägede suunas, mägede vallutamine on sõdades raske. Mäng oli tundunud pikk, aga selle suuline analüüs sama arvu minutitega tundus kestvat ainult mõned laused. Olin mängu ajal Joannalt protokolli küsinud, aga selle kohe tagastanud, sest ta märkis käike üles ebatavalises süsteemis. Joanna oli öelnud, et ma olen loll.

Kuivenduskraav

Täna lasin illustreerida Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimest köidet. Raamatus küll on talu nimi Vargamäe, see eeldab, et ta päris tasasel maal ei asu, pilt seda ei peegelda.