Puu küsis: "Sa käid siit iga päev mööda, miks ei lõhu sa asfaldit minu juurte pealt?"
Laternapost küsis: "Kui sa siit mööda käid, miks ei tule sa siis pimedal kellaajal, mis on niimoodi minu töö kasutegur?"
Asfalt küsis: "Kas sa hakkad palja jalu käima, kui ilmad soojemaks lähevad?"
laupäev, aprill 30, 2005
SR kaitsmine
SIMO RUNNEL. Magistritöö "Itaalia fashism Eesti päevalehtedes aastatel 1919-1940" kaitsmine
Juhendaja prof. Eero Medijainen
Oponent prof. Andres Kasekamp
Kaitsmise aeg: 19.05.2005, kell 13:15
Kaitsmise koht: Lossi 3-406
Juhendaja prof. Eero Medijainen
Oponent prof. Andres Kasekamp
Kaitsmise aeg: 19.05.2005, kell 13:15
Kaitsmise koht: Lossi 3-406
Koomiksi tähendus
Kas seda peab ravima, kui inimesele meeldib asjade vahelt seoseid otsida? Rääkisin psühhiaatrile, et olen inimestele vahel rääkinud, milliseid sarnasusi olen leidnud koomiksis kujutatu ja enda tegevuse vahel, ja et siis on inimesed ka kinnitanud, et on küll sarnane. Psühhiaater vastas, et kui teised ka seda leiavad, siis polegi võibolla tegemist haiguslike mõtetega.
Täna ütleb koomiksis kala, et tal pole jalgu vajagi, sest ta saab muude elunditegagi palju korda saata. Seda võiks seletada sellega, et kinnitasin kuni eilseni, et mul pole võrgupäevikut vaja, sest kirjutan märkmeid paberile. Järgmisel pildil hakkab kala mõtlema, et jalad oleksid ikka ka head. See tähendab, et eile asutasin selle lehekülje. Kuidas seda kokkusattumust seletada? Arvatavasti võib Püha Vaimu vahendusel saada kogu informatsiooni kätte kõigis maailma punktides.
Sellist tõlgendamisvõimalust ennustasin ka ette, aga arvasin, et tänases koomiksis ütleb hoopis karu siilile, et sai ta lõpuks kätte, mis tähendanuks, et nüüd panen ise kogu informatsiooni avalikult välja. Siil pidi vastama, et okkad on tal ikkagi, mis ühelt poolt tähendanuks, et okastega looma ei saa süia, teiselt poolt, et minu tekste ei saa igal eesmärgil kasutada, sest need ei ole ausad. (Tegelikult üldiselt olen aus inimene, aga võib ju püüda ära arvata ka, milline on nähtamatu maailm. Ja nalja võib ka teha, kui artikkel ilmubki huumoriajakirjas.)
Täna ütleb koomiksis kala, et tal pole jalgu vajagi, sest ta saab muude elunditegagi palju korda saata. Seda võiks seletada sellega, et kinnitasin kuni eilseni, et mul pole võrgupäevikut vaja, sest kirjutan märkmeid paberile. Järgmisel pildil hakkab kala mõtlema, et jalad oleksid ikka ka head. See tähendab, et eile asutasin selle lehekülje. Kuidas seda kokkusattumust seletada? Arvatavasti võib Püha Vaimu vahendusel saada kogu informatsiooni kätte kõigis maailma punktides.
Sellist tõlgendamisvõimalust ennustasin ka ette, aga arvasin, et tänases koomiksis ütleb hoopis karu siilile, et sai ta lõpuks kätte, mis tähendanuks, et nüüd panen ise kogu informatsiooni avalikult välja. Siil pidi vastama, et okkad on tal ikkagi, mis ühelt poolt tähendanuks, et okastega looma ei saa süia, teiselt poolt, et minu tekste ei saa igal eesmärgil kasutada, sest need ei ole ausad. (Tegelikult üldiselt olen aus inimene, aga võib ju püüda ära arvata ka, milline on nähtamatu maailm. Ja nalja võib ka teha, kui artikkel ilmubki huumoriajakirjas.)
haiged mõtted
Mõtlemise treenimiseks tasub kirjutada iga päev üks luuletus ka siis, kui inspiratsiooni ei ole. Võib mõelda teksti enne valmis ja siis selle luulekeelde ümber panna. (Võib hakata riimima või siis püüda vägisi leida selliseid rütmilisi ridu, kus riime ei oleks.) Eile kirjutasin luuletuse:
On palavikku veidike ja pea mul valutab,
ehk homme olen haige nii, et raske taluda.
Kas tänama pean, et mul kasvab elukogemus,
või on see mõte ikkagi üks ehtne tobedus?
Kas saab hea tunduda luuletus, kus räägitakse ebameeldivatest asjadest, aga need ei paista kuidagi teisest otsast ilusad ega ka kahjurõõmu tekitavad? Tegelikult ma iga aasta üldse haigeks ei jää ja võiksin kirjutada hoopis sellest. Nüüd ravisin vist juba ka ennast ära. Kuigi kindlasti lasti öösel läbi lukuaugu tuppa mürgiseid gaase, et kui pea valu ei õnnestu säilitada, siis hakkaks mõni teine koht valutama. Et ma peale surma hakkaks nende tasuliseks patsiendiks.
On palavikku veidike ja pea mul valutab,
ehk homme olen haige nii, et raske taluda.
Kas tänama pean, et mul kasvab elukogemus,
või on see mõte ikkagi üks ehtne tobedus?
Kas saab hea tunduda luuletus, kus räägitakse ebameeldivatest asjadest, aga need ei paista kuidagi teisest otsast ilusad ega ka kahjurõõmu tekitavad? Tegelikult ma iga aasta üldse haigeks ei jää ja võiksin kirjutada hoopis sellest. Nüüd ravisin vist juba ka ennast ära. Kuigi kindlasti lasti öösel läbi lukuaugu tuppa mürgiseid gaase, et kui pea valu ei õnnestu säilitada, siis hakkaks mõni teine koht valutama. Et ma peale surma hakkaks nende tasuliseks patsiendiks.
Antarktika
Nägin unes, et joonistasin värvipliiatsitega ja küsisin vennalt, mitu värvikombinatsiooni nende pliiatsitega on võimalik. Edasi meenutas ema, kuidas ta oli isaga kunagi ühel Antarktika saarel, üks mees tuli neid sealt ära tooma, aga ema ei olnud rahul, et segatakse. Mõtlesin selle kohta välja luuletuse:
Kullakallis eminents
küsib, kus on residents.
Miks küll, niigi dekadents,
see, et lõppenud on bents.
Mida ma unes ei näinud, aga ennustasin, et näen, oli see, et loen ajalehest, et Laari töö lükati ikkagi tagasi. Näen võrguväljaandest, et keegi on lisanud kommentaari, et küll minu töö ka tagasi lükatakse. Vastan varjunime all, et minu puhul ei ole see nii oluline, sest ma pole olnud peaminister. Siis taipan, et kuigi kirjutasin varjunime all, on minu lause sõnastusest ikkagi näha, et see on minu kirjutatud.
Kullakallis eminents
küsib, kus on residents.
Miks küll, niigi dekadents,
see, et lõppenud on bents.
Mida ma unes ei näinud, aga ennustasin, et näen, oli see, et loen ajalehest, et Laari töö lükati ikkagi tagasi. Näen võrguväljaandest, et keegi on lisanud kommentaari, et küll minu töö ka tagasi lükatakse. Vastan varjunime all, et minu puhul ei ole see nii oluline, sest ma pole olnud peaminister. Siis taipan, et kuigi kirjutasin varjunime all, on minu lause sõnastusest ikkagi näha, et see on minu kirjutatud.
reede, aprill 29, 2005
ML kaitsmine
Neli portreed vaatasid Laari peale ja lugesid palveid. Nõidasid ei olnud kuulajate hulgas märgata, aga küllap nad seisid ukse või maja taga. Laar rääkis anekdoote, rahvas naeris ja käis sisse-välja. Oponent juhtis tähelepanu, et Laar on rahvusliku liikumise algusaja toonud pool sajandit varasemaks, mida Laar põhjendas sellega, et Eesti ajalugu tuleb teiste maade ajalugudega ühtlustada. Kui räägitud oli 1,75 tundi, ei olnud teine oponent veel sõna saanud ja tehti vaheaeg. Tulin ära, et vaadata, kas täna sauna köetakse. Sain aru, et ei köeta, aga tagantjärele selgus, et oli köetud. Ka läbi linna minnes ei märganud ma, kus nõiad on. Siiski suutsid nad mul kuidagi pea valutama panna, mida saavad sellega maskeerida, nagu oleksin rõdul istudes külmetanud.
Ööpimedus
Kell on palju, vaatan aknast pimedale linnale,
ilusana kandub pilt mu silmast aju pinnale.
Ilusaks teeb pildi see, et pimedas on tulesid,
paistavad nad alles nüüd, ka siis kui päeval põlesid.
Kuid kas pole ilus siis ka tuba pime kotina,
kus võib tunda kindlalt ennast urgu pugend rotina?
ilusana kandub pilt mu silmast aju pinnale.
Ilusaks teeb pildi see, et pimedas on tulesid,
paistavad nad alles nüüd, ka siis kui päeval põlesid.
Kuid kas pole ilus siis ka tuba pime kotina,
kus võib tunda kindlalt ennast urgu pugend rotina?
Mart Laar
Täna koonduvad nõiad, et Mart Laar doktoritöö kaitsmisel läbi kukutada. See neil arvatavasti ei õnnestu, sest inimesed Laari peale nii vihased ei ole. Kui üks oponent nõidade soovil teekski ettepaneku töö tagasi lükata, siis kahte oponenti ära nõiduda on juba raskem. Laar on nimetanud ennast kristlikuks demokraadiks, siis peaks tal olema Kristuse kaitse.
Tellimine:
Postitused (Atom)