Rõdu kuumus

Olen tähele pannud, et rõdu põrandal istudes hakkab peal kuumem kui veel soojema ilmaga rõdul seistes. Oletasin, et põhjus on, et kui pea on madalamal, siis ta jääb valgete seinte vahele, mis peegeldavad pea peale soojust. Copilot kommenteeris seda oletust, et see on ainult üks neljast põhjusest. Rõdu seinaga varjatud osas õhk ka liigub vähem ja seal on ka sellepärast kuumem.

Raadio rikkiminek

Ükskord kuulasin Paides vanaema vanaaegset raadioaparaati ja liigutasin samal ajal seina peal peegliga päikeselaiku. Raadio hakkas ragisema ja järgmise külaskäigu ajal oli see rikkimineku tõttu maha kantud. Küsisin täna tehisintellektilt, kas peegliga mängimise ja raadio rikkimineku vahel oli seos. Ta vastas, et ei olnud, see oli kokkusattumus, raadio saavat küll päikese abil rikki ajada, kuid selleks olevat luupi vaja.

Ohtlik vaatepilt

Päikese vaatamine olevat küll ohtlik, aga tänane vaatepilt kutsus pildistama. Tehisintellekti sõnul läbi aknaklaasi ja pilvede ning loojangu ajal päikese vaatamine vähendab ohtu, aga ei kaota seda. Nägemist ei kaotata küll igal vaatamisel, kuid vahel seda juhtuvat. Foto pealt päikese vaatamine olevat ohutu, kuid fotoaparaat võivat ise pildistamise ajal rikki minna.

Soolavesi

Pean tegema meresoolaga jalavanne. Olen õppinud, et liiga kange lahus võib küllastuda. Enne soolavee kaussi valamist panen klaaspurki supilusikatäie soola, lasen sooja vett peale ja segan seda lusikaga. Sool lahustub täielikult. Aga kui olen vee purgist välja kallanud ja purgipõhjast on järelejäänud veetilgad ära auranud, tekivad sinna soolaterad.

Suvine sula

Üks päev olid külmutuskapi jääosakonnas asjad sulama hakanud. Esimene mõte oli, et kapp on rikki läinud, aga pärast temperatuur jääosakonnas jälle langes. Sulamisele oli eelnenud marjade jääosakonda panek. Ilmselt nii suur kogus sooje marju soendas ajutiselt kogu jääosakonna üles.

Teevee ruumala

Lõppenud päeval tuli emal mõte, et ta ei keeda rohkem teed kui ma ära joon. Ütlesin, et ma võin juua kaks klaasi. Ema ütles, et ta mõõtis ära, et ta keetis mulle kaks klaasi. Aga kui tee välja kallasin, oli seda ainult poolteist klaasi. Leidsime kaks seletust: 1) osa teevett aurub vee kõrge temperatuuri tõttu; 2) ka aurumata jääv osa veest tõmbub kokku jahtumise tõttu. Aga teine punkt on kahtlasem, sest ilmselt toimus mõõtmine enne keetmist ja vesi oli vastupidi pärast keetmist ka osaliselt jahtununa paisunud. Ma pole ka kindel, kas joomine ja mõõtmine toimusid ühe ja sama ruumalaga klaasiga.

Lõpp tehisintellektile

Aadressil https://sisu.ut.ee/eoppija/tekstiroboti-kasutamisest/ öeldakse, et tehisintellektil on suur ökoloogiline jalajälg. Ma siis parem ei kasuta seda. See ei olnud minu enda mõte, et kasutama hakata.

Valgus läbi klaasi

 

Tegin fotoaparaadi erinevate režiimidega neli fotot päikesekiirtest, mis langevad seinale läbi kiiri hajutava klaaseseme. Onupoeg näitas ükskord, et juhul kui klaas on kiiri koondav, saab läbi selle päikest lastes tuld süüdata.

Kivide soojusjuhtivus

Kunagi jäi füüsikaraamatust meelde, et kui vee all on varemed, siis selle koha peal on vee peal olev jää õhem ja võib läbi kukkuda. Tänase jalutuskäigu ajal nägin oma silmaga, et see jutt kivide soojusjuhtivuse kohta vastab tõele. Kanalil oli veel suuremalt jaolt jää peal, aga seal, kus vees olid suured kivid, oli jää kivide ümbert rõngana ära sulanud. Ma ei tea, kui paks see mujal on.

Sakslased kosmoses

Lapsena lehitsetud raamatutes oli kosmose vallutamisest juttu Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide võidujooksuna. Täna otsisin kosmoses käinud sakslaste kohta. Aadressilt https://rp-online.de/panorama/wissen/weltraum/fotos-diese-deutschen-astronauten-waren-bereits-im-weltall_bid-63691987#0 sain teada, et paari aasta eest lendas kosmosesse 12. sakslane. Nad on kosmoses käinud koostöös ameeriklaste, venelaste ja teiste Euroopa riikidega. Fotoallkirjades ei ole juttu mehitamata kosmoseaparaatidest, aga kooliajal olen näinud saksakeelset satelliittelevisiooni.

SI süsteem selgemaks

Tänase kuupäeva peale on Maalehe kalendrisse kirjutatud, et kelvin ja amper on SI süsteemi ainsad põhiühikud, mis on saanud nime inimese järgi. Esimesel hetkel mõtlesin, et väide on vale, sest muid inimese nime järgi ühikuid tuli ka meelde. Siis mõtlesin, et võibolla need pole põhiühikud, vaid põhiühikutest valemiga tuletatud. Kontrollisin "Riigi Teatajast", et põhiühikuid on tõesti vaid seitse, siis peaks kalendril õigus olema. Siin näib olevat sarnasus matemaatika aksioomide ja teoreemide erinevusega.

Pudeli ümberminek

Avasin kapiukse ja kapis olev äädikapudel kukkus ümber. Mõtlesin, kuidas see võimalik on. Esimene oletus oli, et tõmbetuulega, aga ei tundunud õige. Teine oletus oli, et pudel oli kapiukse küljes oleval riiulil ja ust liigutades hüppas üle barjääri kapi siseriiulile. See ei tundunud ka õige. Kõige usutavam tundus kolmas seletus, et varasemal kapi sulgemisel oli pudel olnud ukse lähedal, uks oli lükanud ta enda najale viltu ja uuel ukse avamisel kukkus viltune pudel ümber.

Nina suurus

Rääkisin hiljuti, et on kritiseeritud, et fotoaparaadiga tehtud autoporteedel jääb nina liiga suur. Lisasin, et ma olen harjunud, et peeglis on sama suur. Vaieldi vastu, et peeglis on väiksem kui fotoaparaadiga, sest inimese silmad ja fotoaparaat on erinevad. Kontrollisin hiljem peegliga, et nina suurus sõltub ju sellest, kui lähedale nägu peeglile panna. Prille eest võttes peab tugevate miinusprillidega inimene panema lähemale kui korras silmadega inimene.

Õun pudelis

Ema palus pildistada ja üles riputada, et võibolla siis keegi oskab seletada, kuidas õun pudelisse sai, kui pudelikael on kitsam. Mina pakkusin, et pudel on õunale ümber tehtud, aga ema ütles, et klaasi töödeldakse ju kuumalt. Mäletasin, nagu oleksin näinud varem pudelisse pandud laevamudelit. Ema oli nõus, aga ütles, et laev pannakse pudelisse teise meetodiga, sisse pannes on see kitsas ja siis tõmmatakse laiali.

/TÄIENDUS: Mõtlesin ise edasi, sain feisbukis vastuseid ja leidsin otsingumootoriga sel teemal artikli: https://maakodu.delfi.ee/artikkel/87187863/lahendame-moistatuse-kuidas-oun-kalvadose-pudelisse-saab-ja-kuidas-seda-ise-kodus-teha . Kõik pakkusid ühte ja sama./

Soojusjuhtivus

Eile kirjutasin blogi füüsikarubriigis ja rääkisin ka suuliselt, kuidas parema soojusjuhtivusega ja tihedamast materjalist asjad sulavad lume seest kiiremini välja. Ütlesin, et puu peaks olema tihedam kui muld, sest mulla sees saab vihmauss ka liikuda. Jutu peale, et kanalisatsioonikaevude kaaned sulavad kiiremini välja sellepärast, et nad on tihedamast materjalist, vastati, et neis kaevudes on soojaveetorud. Mõtlesin, et kaane enda tihedusel peaks siiski ka oma osa olema. Täna kontrollisin üle, et ka teede kuivendamiseks mõeldud äravoolukaevu kaas on sulanud paremini välja kui ümbritsev kõnnitee, kuigi sellesse kaevu voolab vesi ainult ülevalt. Silmaga oli näha, et all kaevus on lumi, mitte soe vesi, aga üleval kaas oli välja sulanud. Ma arvan, et see ei tule sellest, et kojamees ta tähtsama objektina välja oleks puhastanud.

Sulamiskohad

Täna vaatasin, kuidas mõnes kohas on ülejäänud muruplats veel lume all ning puude ja elektrikapi ümber on sulanud justkui aupaiste. See tuleb nähtavasti erinevate materjalide erinevast soojusjuhtivusest, puu soojusjuhtivus paistab olevat parem kui mullal ja rohul. Kaalusin ka mõtet, et võibolla on puude ümber algusest peale õhemalt lund langenud, kuna puu ei lase helbeid läbi. Aga see saaks mõjuda ka vastupidi, et tuisuga kuhjub hang puutüve najale. Pealegi meenus, et Saturni-rõngaste ümber sulamist märkasin juba varem kanalisatsioonikaevude kaante ümber, kus varjavat tüve ega oksasid ei ole.

Valguselt helile

Kuskilt hakkas kostma undamist, mis meenutas natuke putuka häält, aga oli monotoonsem. Kui lakke vaatasin, siis nägin, et laelambi kolmest pirnist üks enam ei põle. Kui lambist voolu välja lülitasin, siis undamine lakkas, lambi uuesti süütamisel hakkas see taas undama. Kui kustus pirni lambi seest välja keerasin, ei unnanud lamp enam ka põlevas asendis. Uue pirni asemele keeramisel ka enam mitte. Kustus pirn oli nähtavasti elektrienergiat tarbinud, aga uuel eesmärgil.

Õhuniiskus ja elekter

Täna tekki tekikoti seest välja võttes käisid enneolematult tugevad elektrilöögid, kuigi mul ei olnud susse jalas. Arvasin, et väljavõtmisliigutus erines varasemast. Aga väideti, et staatilist elektrit koguneb praegu rohkem hoopis kuivema õhu tõttu, teises toas olevat sama lugu. Nii et õhuniiskus on nagu piksevarras? Vannitoas olevat elektriseadmed ohtlikud just veeauru pärast.

Saabaste kuivatamine

Panin eile märjad saapad radiaatori juurde kuivama. Tänaseks ei olnud nad veel kuivad. See võib tulla sellest, et maja on soojustatud ja radiaatorit ei köeta seetõttu nii soojaks kui varem. Mulle tuletati meelde, et kiiremaks kuivamiseks pannakse saapa sisse ajaleht. Kahtlesin, kas see kiirendab kuivamist, kui see vähendab aurumispinda. Klaasis jahtub kissell aeglasemalt kui taldrikus, sest klaasis oleval on aurumispind väiksem. Edasi mõtlesin, et aga kui õhk on veeaurust küllastunud, siis ei saa aurumist toimuda, seevastu ajalehe saapasse panemise korral võib vesi ka vedelas olekus paberi sisse voolata. Kui viitsiks, saaks teha eksperimendi, et ühe saapa sisse panna ajaleht ja teise sisse mitte ning võrrelda, kumb kuivab kiiremini.

Elektriseadmed

Üks päev toodi poest uus elektriradiaator. Selle taha panemisel käis pauk ja osa lampe kustus. Kui vool oli tagasi saadud ja radiaatorit enam vooluvõrgus ei olnudki, käis uus pauk ja kustusid kõik lambid. Nüüd enam voolu tagasi ei saanud. Nüüd olid välja visanud ka need korgid, mis asusid alumises elektrikapis, mille võtme asukoht ei olnud teada. Oma maja asjatundja aitas mõnevõrra hilisemal kellaajal voolu sisse tagasi panna, aga soovitas mitte enne elektriku käimist uut radiaatorit ega seda seinakontakti rohkem katsetada. Järgmisel päeval käis elektrik, kes tegi oma seadmete abil kindlaks, et rike polnud radiaatoris ega seinakontaktis, vaid pikendusjuhtmes.