Kolmapäev, oktoober 31, 2018

Eilsed ajalehed

Eile lugesin ajalehti päeva lõpus. Tegin iga veeru järel mõtlemispausi, seetõttu jõudsin magamamineku kellaajaks läbi ainult kolm kirjutist, lisaks pealkirju. Aga nüüd on tänaseks sissekandeks teema olemas.

Esimesena lugesin "Tartu Postimehest" P. Oleski kirjutist, mis kritiseeris ühe Tallinna kõrgkooli uut lühendit, millest pool on võõrkeelne. Kriitikaga olin nõus, ma olen puhta eesti keele pooldaja. Nõus ei olnud ma sellega, kui Olesk kirjutas, et teistsugune seisukoht on skisofreenia ning et skisofreenia on hullem kui surm. Ei ole kindel, mis tähenduses ta sõna 'skisofreenia' kasutas, aga haiguse mõttes mul see diagnoos on, sellest hoolimata kasutan võimalikult puhast eesti keelt ja mulle meeldib elada. Aastal 2000 oli depressioon, mille ajal tõesti väga ei meeldinud, aga sellest paranesin 11 kuuga ja see pole kordunud. Mõnel vist küll kordub sagedamini.

Teisena lugesin samast ajalehest ühte majandusmeest. Tema kirjutisest leidsin vähem seda, millega nõustuda. Ta esindas ideoloogiat, et mida suurem linn ja mida rohkem raha, seda parem. Kui suur siis Tartu peaks olema? Kas nii suur, et kasvaks Tallinnaga kokku? Majandusmees leidis, et Pärnumaale annavad eelise uus raudtee ja sinna tselluloositehase kavandamine. Kui eesmärk on hästi suur linn, siis minu tuttavad kartsid Tartusse tselluloositehase kavandamise ajal, et rikutud õhk võiks inimesi Tartust põgenema sundida. Pärnus käiakse puhkamas ja tervist parandamas, aga kui see muutuks ebatervisliku õhuga kohaks, siis võiks sealgi turistide arv langeda.

Kolmandaks lugesin suurest "Postimehest" vähi teemalist artiklit. Nagu ühes kirjutises pidas Olesk õudseks skisofreeniat, nii ka vähiteemalises kirjutises öeldi, et ka vähihaigetest hakkavad teised inimesed eemale hoidma. Ma isiklikult ei mäleta, et ma kellestki varasemast rohkem oleks hakanud. Aga küllap eemalehoidjaid leidub. Selle loo lõpus öeldi, et vähiga ei tohi kurvaks muutuda. See tundub natuke inimese vabaduse piiramise moodi, kas inimene ei või ise otsustada, milliseid hinnanguid ta oma elus juhtuvale annab? Kas Shakespeare ei tohtinud tragöödiaid kirjutada?

Teisipäev, oktoober 30, 2018

Maastikumaalide näitus

Linnaraamatukogus oli jälle selline näitus üleval, mida ma polnud veel vaadanud. Sildil oli vist öeldud, et see on mahutatud kahele korrusele, aga ma vaatasin esialgu ainult teisel korrusel. Välja olid pandud ühe psühholoogi maalid. Kuigi psühholoog töötab inimestega, maalidel inimesi ei olnud, selle asemel olid maastikud. Mõnel pildil oli ka üksikuid hooneid. Näituse tutvustuses mainiti rohelist värvi, aga piltidel oli palju ka sinist. Rohelised olid puud ja põõsad, sinised erinevad veekogud, jõed või järved. Nagu mõnda pilti läbis jõetriip, nii mõnda teist ka sarnase kujuga teetriip. Ühel pildil jõgi ja tee ristusid, ristumiskohal oli sild. Tundus, et kõik olid reaalsed maastikud, mitte fantaasiapildid. Puu- ja põõsalehti polnud detailselt välja maalitud, väljaarvatud ühel suuremana näidatud puul. Selle kohta mõtlesin, et sellel puul on pildil vist rohkem erinevat värvi lehti kui pärispuul. Piltide autor ütles enesetutvustuses, et vahel tal tulevad pildid välja. Mulle tundusid väljapandud pildid ilusad. Kunstnik vist mainis, et käib maalimas mingi rühmaga koos, aga rühma liikmetest piltidel mingit jälge ei olnud.

Uudistesaade ilmateatega

Televiisori uudistesaates öeldi, et minu kirjutatud raamatuarvustus muidu avaldataks, kui Maa ei kohtuks kolme päeva pärast teise planeediga. Mõtlesin, et mina seda planeeti taevast vaatama ei hakka, muidu mul tekib hirm, et see võib Maaga kokku põrgata. Mõtlesin, et avaldatakse viis minu kirjutatud arvustust järjest, ei tea, miks nii palju. Võibolla on tulnud haigekassast nõudmine, et terviseprobleemidega inimeste kaastöid tuleb avaldada eelisjärjekorras. Aga võib ka olla, et ükski teine kirjutaja ei ole lihtsalt nii hea kirjutamismeetodi peale tulnud kui mina. Televiisoris loeti ilmateadet ja selle juurde näidati pikalt Lõuna-Ameerika kaarti. Kaamera libises mööda kaarti aeglaselt lõunast põhja poole. Ma ei teadnud, kas plaanis on kogu maailma kaart ära näidata. Tristan oleks öelnud selle Lõuna-Ameerika kaardi näitamise kohta, et televiisoris näidati ühte väga head asja.

Esmaspäev, oktoober 29, 2018

Võimalikud ründajad

Üks inimene ütles, et istume täna koos ilma riieteta vannipõhja. Ise ta istus. Mina ütlesin, et kui ma riided seljast võtaksin, siis hakkaks mul külm. Varsti hakkas temal külm. Läksime teise kohta. Nüüd hakkas minul külm ja temal soe, sest ta oli liikunud. Läksime ühte pimedasse lauta. Olin põranda lähedal madalas asendis. Tundus, et üks loom tahab rünnata. Loomad vist ründasid neid, kes olid neist madalamal. Selle ärahoidmiseks tõusin püsti. Siin laudas olevat kõik loomad meid kõiki tuttavateks pidanud ja polevat meid seetõttu rünnanud. Kõndisin ühe maja suunas. Mõtlesin kirjutada, et isegi siin Läti piiri lähedal räägivad kõik loomad ja linnud eesti keelt, kuigi nad käivad üle piiri Lätis. Nägin taevas lendamas drooni. Tundus, et see tahab mind tappa. Läksin tema eest majja trepikotta ja panin ukse enda järel kinni. Droon võis läbi ühe ukse sisse lennata, seetõttu sulgesin kaks ust. Droon jäi õhus seisma ja vaatas läbi ukseklaasi sisse.

Pühapäev, oktoober 28, 2018

Diagonaalid lahti

O-O-V-R-K-R-V-L
1. b3 Rg6 2. c4 c5 3. g3 Rc6 4. Rfe3 0-0 5. 0-0 b6 6. Rc3 e6 7. Re4 Rce7 8. f3 f5 9. Rf2 f4 10. gf Of4 11. Lg2 Rf5 12. Rf5 ef 13. e3 Oe5 14. Oe5 Re5 15. e4 fe 16. Oe4 Oe4 17. Re4 h5 18. Vce1 Vce8 19. Rg5 Lh6 20. f4 Rd3 21. Ld5+ Kh8 22. Ld3 Ve1 23. Ve1 Vf4 24. Rh3 Vg4+ 25. Kh1 Lc6+ 26. Ve4 Le4+ 27. Le4 Ve4 28. d3 Ve2 29. Rf4 Va2 30. Rh5 Vb2 31. Rf4 Vb3 0:1. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Raamat plaanide elluviimisest

Sirly Hiiemäe. „Bucket List“. Pärnu, 2018. Kirjastus Hea Tegu. 264 lehekülge.

Selle raamatu peategelane on keskealine mees, kes koostab nimekirja asjadest, mida ta elus teha tahab, ja hakkab siis plaane ellu viima. Psühholoog Allik on nimetanud iseloomuomadust, mis paneb tegevust planeerima ja plaane ellu viima, meelekindluseks. Sünonüümid võiksid olla tahtejõulisus või kindlameelsus. Hiiemäe raamatu peategelane viib plaane ellu sõltumata sellest, kas need valmistavad talle naudingut või kannatusi. See on üks raamatus esinevatest autobiograafilistest elementidest. Kui raamatu autor on andnud uusaastalubaduse, et avaldab aasta igal päeval ühe blogisissekande, on ta sellest kinni pidanud. Kui ta on järgmisel aastavahetusel lubanud, et järgmine aasta kirjutab ta harvem, on ta ka sellest kinni pidanud. Romaanis ei ole üks tegelane siiski ühe reaalse inimese vaste, vaid autobiograafilisi elemente on jagatud erinevate tegelaste vahel.

Romaani alustades meenutas see mulle Jaan Tõnissoni, kes tegeles maailma parandamisega. Romaani peategelane parandab rohkem ennast kui maailma, väidetavalt ei ole ta enne tegevusplaani koostamist eriti millegagi tegelenud, aga nüüd hakkab tegelema. Kuid Tõnisson oli poliitik, romaani autor on aga nimetanud ennast poliitikakaugeks inimeseks, seda on ka tema tegelane. Ja ta teeb vahepeal tegusid, mida kõlbluse eest võitlev Tõnisson poleks mingil juhul heaks kiitnud.

Lugedes tuli vahepeal meelde ka üks aastal 1994 loetud Jack Londoni romaan, kus tegelane läks füüsiliselt nõrgana Alaskale ja sai seal füüsiliselt tugevaks. Ka nüüd loetud romaani tegelane asub muuhulgas oma füüsilist vormi parandama. Samuti leidsin Hiiemäe romaanil sarnasusi Tolkieni raamatutega ja Bondi filmidega, kus kõik üle noatera kavatsuste kohaselt läks.

Olen leidnud, et lapsepõlves meeldisid mulle rohkem sellised raamatud, kus oli palju kontrastseid tegelasi. Hiiemäe raamatul on sellistega sarnasust, aga mitte kontrastsete tegelaste, vaid tegevuste rohkuse poolest. Seda raamatut sobiksid iseloomustama mõned hinnangud, mida on antud ka erinevatele minu raamatutele – horisontaalne tunnetus, laiahaardelisus, kõigest kirjutamine. Horisontaalsest tunnetusest rääkimist võib võtta ka kriitikana, sest kui keegi mängib näiteks aasta malet ja siis läheb kabe peale üle, siis ta males oma võimete lage ei saavuta. Aga ilukirjanduses võib kasuks tulla, kui osata rohkem erinevaid elualasid kirjeldada.

Mõne koledama asja kirjeldust lugedes tuli meelde ka Goethe „Faust“. Faust on samuti tegelane, kes tahab elus võimalikult palju asju ära proovida ja sellel võivad olla traagilised tagajärjed. Kindlameelsust nõuab ka pühakirjakäskude, viisaastakuplaanide, seaduste ja põhiseaduste täitmine. Aga pühakirjad ja seadused annavad käskude kõrval ka keelde. Hiiemäe tegelane annab endale rohkem käske kui keelde.

Plaanimajandust on peetud turumajandusest vähem edukaks, sest plaane tehes ei nähta kõiki asjaolusid ette. Paul Keres on kirjutanud, et maletajal peab mängu ajal olema mänguplaan, sest ka halb plaan olevat parem kui plaanita mäng. Aga malemängu võiks võrrelda ka turumajandusega, sest kui vastane teeb ootamatu käigu, saab plaani korrigeerida. Ka Hiiemäe romaanis on võetud arvesse, et enda jaoks on plaane teha lihtsam kui teisi inimesi oma plaane täitma panna.

Romaani autor on varem tegelenud kirjanik Prometi loomingu uurimisega, kelle raamatutest ta leidis huumorit. Nüüd loetud raamat sisaldab samuti huumorit, aga seda märkasin ma rohkem raamatu teise poolde jõudes. Esimeses pooles võis seda olla vähem või panin ma ise halvemini tähele.

Õpetaja kingitus

Meil oli olnud inglise keeles tasemetöö. Olin saanud osa eest, mida ma varasemal aastal oskasin, nüüd ainult ühe punkti. Seejuures töötasin ma veel tõlkijana. Ma oskasin kirjalikult tõlkida, mitte ise inglise keelt rääkida. Õpetaja ei olnud seda osa tunnis korranud. Ta ütles, et ise pidi kordama. Ta kinkis mulle kolm inglise keele õpikut, et ma nende järgi kodus õpiks. Mul oli kingituse üle hea meel. Leidsin, et hinne sõltub sellest, kas on olemas hea õpik.

Laupäev, oktoober 27, 2018

Aegavõttev peatus

Olime hulga inimestega teel maleturniiri voorule. Mõned läksid otse sinna, suurem osa jäid enne teise majja peatuma. Vaatasin kella pealt, et siia jäänud jäävad juba voorule hiljaks. Tehti ettepanek, et hakkaksime vooru mängima siinsamas, siis me ei hilineks. Tundus, et nii teha on võimalik edaspidi, mitte veel täna.

Reede, oktoober 26, 2018

Metskits õuel

Meelva õuel oli metskits. Ta oli puude vahel peidus. Kits otsustas, et ta läheb metsa tagasi, sest siin on puud nii hõredad, et inimesed võivad teda näha. Sama moodi oli otsustanud üks loom sama kirjaniku ühes aastakümneid varem kirjutatud raamatus. Selle autori lugemine tegi metsaelu masendavaks, sest metsas olid ka puud hõredalt. Enne kui kits taluõuelt lahkus, tegi ta mõned korrad erinevatesse kohtadesse lõket. Pärast tule tegemist kustutas ta lõkked uuesti ära. Ma ei saanud aru, kuidas kits oskab nii hästi lõket teha ja millega ta tule süütab. Kui metskitsedele oli tuletegemine geenidega kaasa antud, siis pidid nad kuidagi tuld süüdata oskama ka ajal, kui inimesed polnud veel tuletegemisvahendeid leiutanud.

*
Sirly saatis mulle oma magistritöö mustandi. Ükskord varem ta oli juba ühe pika kirjatöö saatnud. Nüüd saadetud töö oli trükitud, aga iga natukese aja tagant tulid autori pastaka ja kirjatähtedega kirjutatud kommentaarid. Neist oli näha, et ta on seda tööd varem kellelegi teisele ka lugeda andnud, sest kommentaarid olid pöördumised ühe teise inimese poole. Kommentaarides ütles Sirly, et kõike pole ta lugenud ja ei viitsi lugeda.

Neljapäev, oktoober 25, 2018

Mälestusi "Kalevalast"

- Mille kohta täna mälestusi kirjutada?

- Tänapäeval on lubatud kirjutada vist ainult avaliku elu tegelastest. Seega võiks kirjutada millegi loetu või televiisorist nähtu kohta. Mälu maht on vist ikkagi piisavalt väike, et kõik ühte blogisissekandesse ära mahuks.

- Mida sa mäletad soome eeposest "Kalevala"?

- "Kalevala" ma polegi läbi lugenud. Aga keskkooli ajal pidime lugema kohustusliku kirjandusena selle ümberjutustust. Keegi vastajatest ütles juba siis, et ta ei mäleta seda hästi, sest luges seda ammu. Õpetaja küsis, mida tähendab ammu. See võis tähendada mõne nädala või kuu eest. Üks vastaja vähemalt oskas midagi rääkida. Tal paluti iseloomustada tegelast nimega Väinämöinen. Vastaja ütles, et Väinämöinen oli isepäine. Mulle seostub Väinämöinen rohkem "Sõrmuste isanda" tegelasega Gandalf kui eesti Kalevipojaga. "Kalevipojas" oli nime ja võibolla ka tegevuse poolest sarnane tegelane vist Vanemuine. Väinämöinen oskas võibolla ka muusikat teha ja ta tegi vist veel asja nimega sampo. See oli vist imemasin, mis tegi raha ja võibolla ka muid asju. "Kalevalas" endas olid vist pikemad read kui "Kalevipojas". "Kalevipoeg" jagunes vist peatükkideks ja "Kalevala" vist runodeks. Sõna 'runo' üks tähendus soome keeles peaks olema ka lihtsalt 'luuletus'. "Kalevalas" esinesid vist ka tegelased Kullervo ja Lemminkäinen. Ühe kohta neist võis olla ühes kunstikalendris maal. Maalil lamas ta surnult vist Toonela jõe ääres, tema ema püüdis teda ellu äratada ja saatis lendu mesilase, kes pidi vist hinge tagasi tooma. Nii oli öeldud pildi kommentaarides. See oli vist ka ühe "Kalevala" loo ümberjutustus, mida loeti ette juba põhikoolitunnis. Seal oli üks meestegelane magatanud kõik mingi saare naised ja saare mehed hakkasid kättemaksuks nuga ihuma. Ühele klassivennale tegi see koht nalja. Kui "Kalevipoeg" lõppes salmiga sellest, kuidas Kalev tuleb kord tagasi eesti põlve uueks looma, siis "Kalevala" lõpus oli vist midagi juttu uue sampo tegemisest. Nii "Kalevipoega" kui ka "Kalevalat" on kirjutatud rahvaluule põhjal. "Kalevala" jaoks koguti rahvaluulet Karjala aladel. Sellest osa kuulub praegu Soomele ja osa Venemaale. Soomes poldud juba iseseisvumise järel riigipiiri asukohaga rahul, Ida-Karjala Selts tegeles alade juurde nõudmisega. Seda õppisin ülikooli ajalooloengus. Teises maailmasõjas vallutas Karjala alasid juurde aga Nõukogude Liit ja veel massiliselt soomlasi asus Soomele jäänud aladele ümber. Nõukogude ajal räägiti rahvusest nimega karjalased, nende jaoks oli algul Karjala NSV ja hiljem väiksema autonoomiaga Karjala ANSV. Praegu ma pole kindel, kas karjala keel ei ole lihtsalt soome keele murre või ongi eraldi keel. Nõukogude ajal räägiti, et kui eestlased oma maal vähemusse jäävad, siis läheb meiega nii nagu Karjalaga, et NSV muudetakse ANSV-ks. Nõukogude Liidu lagunemisel NSV-d iseseisvusid, aga ANSV-d ja AO-d ja AR-id mitte. Tšetšeenid püüdsid ilma NSV-ta iseseisvuda, aga nende vastu tuli sõda. Hiljem on küll NSV-d omanud Gruusia ja Ukraina vastu ka sõda alustatud, aga nende eesmärk oli võibolla ainult osa territooriumi vallutamine.

"Kalevala" koostaja nimi oli võibolla Elias Lönnrot või Lönrot. Võibolla võrreldi teda ühes kirjandustunnis Juhan Liiviga, kuigi loogiliselt oleks rohkem põhjust Kreutzwaldiga võrrelda. Võibolla olen lugenud midagi "Loomingu Raamatukogust" "Kalevala" autori eluloo kohta, kuigi tegelikult vist mitte, sest lugesin hoopis "Seitsme venna" autori elust. Tegelikult tegi "Kalevalas" sampot vist teine tegelane kui ma eespool mõtlesin, sest üks tegelane oli vist sepp ja Väinämöinen ei olnud sepp. "Kalevala" peaks olema maailmas tuntum kui "Kalevipoeg". Tolkien töötas vist välja haldjakeelt ja ühe eeskujuna kasutas vist soome keelt. Nüüd hakkab jutt otsa lõppema. Praegu loetavad raamatud jäävad loodetavasti paremini meelde, kuigi üle poole elu on tõenäoliselt juba läbi. "Kalevipoja" pealkiri on vist tuletatud "Kalevala" pealkirjast, mis ilmus varem, aga eesti rahvaluules oli ilmselt Kalevipojast juttu juba enne "Kalevala" ilmumist. Meil on soomega sarnane keel ja sarnase pealkirjaga eepos. Kodus on "Kalevala" tõlge olemas, olen vahel kaalunud selle läbilugemist, aga palju muud on ka lugeda.

Kolmapäev, oktoober 24, 2018

Kooliteel ja koolis

Kõndisin kooli poole. Valgusfooril ei olnud rohelist tuld. Vaatasin kõik tuled läbi, aga jalakäijatele rohelist tuld ei olnudki. Selle koha peal, kus oleks pidanud olema roheline, oli kollane. Jalakäijad pidid minema üle sel ajal, kui autodele oli punane. Aga kui kellelegi oleks õpetatud, et üle minna võib ainult rohelise tulega, siis ta polekski üle saanud. Raekoja platsil nägin politseiniku moodi meest ajamas juttu kahe mulle tuttava poisiga. Mõtlesin, et lähen teatan politseinikule, et valgusfoor ei ole korras. Aga see mees ütles, et ta ei ole politseinik, võõrad käivad temaga rääkimas, aga ta ei taha nendega rääkida. Ütlesin, et siis ma ei räägi, ja läksin edasi. Teel kohtusin ühe klassikaaslasega. Rääkisin talle, et see mees keeldus minuga rääkimast, kuigi tal oli kaks meie tuttavat juures. Läksime tuldud teed tagasi, et kõndida Emajõe ääres. Kuigi Emajõe ääres kõndis ka rääkimast keeldunud mees nende kahe poisiga. Nüüd need poisid eraldusid sellest mehest ja tulid koos minuga. Jõudsin kooliõuele. Mul oli käes võimäärimisnuga ja üks tüdruk kõndis selle nürimale servale vastu. Lootsin, et ta viga ei saanud, aga ta vaatas oma noaga kokku puutunud kõhtu. Esimene tund oli eesti keel ajalooklassis. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Ütlesin õpetajale, et hindeid ei peaks panema, sest ma ei tea kunagi ette, mis hinde ma saan ja nüüd ka ei saa aru, mis hinne mulle on pandud. Ühte kohta oleks nagu kirjutatud viis ja teise kolm, aga ei tea, kumb neist hinne on. Õpetaja seletas, et hinne on soditud number. Algul ta pani mulle viie ja siis parandas selle kolmeks. Mõtlesin, et hinnet võttis ta alla vist pärast seda, kui oli vaadanud paberi teisele küljele. Oletasin, et minu pinginaaber sai viie, aga tema oli saanud hoopis kahe. Klassi astus üks poiss, kes ei olnud meie klassi õpilane. Ta teatas, et üks teine poiss on lubanud ennast täna selles klassiruumis üles puua. Mulle ei meeldinud, kui tundi segati, aga mõtlesin, et kui selle eesmärk on enesetapu ärahoidmine, siis on see vajalik. Poiss rääkis edasi, et ennast puua lubanud poisi kaela oli keegi puuudutanud ja kael on ikka veel valus. Ta ei nimetanud nimesid, aga sain aru, et jutt käib minu tänasest kohtumisest Raekoja platsil politseiniku moodi mehe juures olnud poistega. Ütlesin, et mina tema kaela ei puudutanud. Pinginaaber ütles mulle midagi. Ma ei kuulnud, aga ei pannud pead lähemale, et mind jälle puudutamises ei süüdistataks.

Teisipäev, oktoober 23, 2018

Eksperimendid peegliga

Uurisin veel eilses sissekandes kirjeldatud nähtust, kuidas nägin peeglist, nagu mul oleks ainult üks silm. Katsetamisel nägin ilma prillideta peeglisse vaadates jälle ainult ühte silma, aga prillidega vaadates kogu aeg kahte. Tegelikult ma ei ole kindel, kas see on rohkem füüsikaline või psühholoogiline nähtus.

Ümbertehtud magistritöö

Sain kaitstud magistritöö Itaalia fašismist. Kui olin selle esimene kord kaitsmiseks esitanud, ei olnud seda kaitsmisele lubatud. Pärast seda olin tööd viimistlenud ja nüüd kaitsesin hindele B, mis oli parem kui magistrieksami hinne C. Kui olin töö esimest korda esitanud, olid õppejõud kirjutanud kommentaariks, et saaks teha rohkem järeldusi ja et töö on liiga pikk. Pärast seda olin järeldusi vahele juurde kirjutanud, millega töö läks küll veel pikemaks. Mõtlesin, et tõenäoliselt ei pääsenud töö esimesel katsel kaitsmisele sellepärast, et kirjutasin selle kirjatähtedega ja komisjon ei saanud käekirjast aru. Pärast seda olin selle arvutiga ümber kirjutanud. Olin kirjutanud, et esimesel katsel ma hinnet ei saanud. Nüüd vaatasin, et hindeks oli siiski kirjutatud E ja ainepunktide arvuks 0. Mõtlesin, et kui hinne tõusis E-lt B-le, siis oleks võinud ka bakalaureusetöö hinne tõusta B-lt A-le. Olin ennast juba ammu magistriks nimetanud, aga nüüd sain aru, et magistriks sain alles nüüd.

Esmaspäev, oktoober 22, 2018

Optiline pete

Vaatasin peeglist oma silma. Hakkasin nägema, nagu mul ainult üks silm olekski. Siis muutsin pilku ja nägin jälle kahte silma. Mõtlesin, et proovin, kas mul õnnestub näha uuesti ainult ühte silma korraga. Esialgu see ei õnnestunud, aga siis hakkasid kaks silma üksteisele järjest lähemale sõitma ja läksid üheks kokku.

Hambad kontrollitud

Hambaarsti arve tuli alla 5 euro. Kodus öeldi selle kohta, et ei mäleta, et varem nii väiksest arvest oleks kuulnud. Mul tuleb meelde, et on olnud ka kordi, kui pole üldse maksma pidanud.

Röntgenipilt oli varem näidanud silmale nähtamatut auku, aga nüüd arvati, et röntgen näitas valesti. Vahepeal räägiti, et ma pean pidevalt hambaloputusvedelikku tarvitama, aga nüüd öeldi, et enam ei pea, sest igemed on korda läinud. Kui küsisin, kui pika vaheaja järel uus loputusvedeliku pudel osta, siis öeldi, et kuu aega võib vahet pidada. Ma olen vahet pidanud küll, aga nii pikalt vist mitte. Liiga sage tarvitamine ei pidanud ikkagi kõige suhtes tervislik olema.

Mult küsiti, kas ma suitsetan, sest oli tekkinud jälle hambakivi. Ütlesin, et ei suitseta. Ma pole kunagi suitsetanud. Järeldati, et siis tekib hambakivi tee joomisest. Aga ei saadud aru, miks ainult esihammastele. Terveid hambaid seletati korraliku pesemisega. Aga vanasti ma pesin üks, mitte kaks korda päevas, kuid tol ajal leiti auke veel vähem. Vahepeal leiti iga poole aasta järel keskmiselt üks auk.

Pühapäev, oktoober 21, 2018

Pikendatud kuningagambiit

Veast õppimise tõttu tuli kuningagambiidis partii pikem kui nädal tagasi ja võitja oli vastupidine:

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. d4 h6 5. Oc4 Og7 6. Rc3 Re7 7. Od2 Rc6 8. d5 Re5 9. Re5 Oe5 10. Lh5 d6 11. 0-0-0 Od7 12. h4 Rg6 13. hg hg 14. Lf3 Lf6 15. Ob5 0-0-0 16. Od7+ Vd7 17. Rb5 Kb8 18. Oa5 b6 19. Ob4 a6 20. Ra3 Ob2+ 21. Kd2 Vh1 22. Vh1 Ld4+ 23. Ld3 Lb4+ 24. Ke2 La3 25. Vh8+ Kb7 26. Lc4 Lc3 27. La4 b5 28. Vb8+ Kb8 29. La6 Lc2+ 30. Kf1 Lc4+ 31. Kg1 La4 32. Lc6 Od4+ 33. Kf1 Ld1++. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Kõnelus vastasega

Mängisin ühe poisiga malet. Pärast mängu lõppu meenutasime, milliseid käike olime teinud. Poiss vaidles mulle vastu, et käigud olid teistsugused kui mina räägin. Ütlesin talle, et tema ei mäleta mänge nii hästi kui mina. Poiss küsis, mida ma tema naisest arvan. Mul läks enesetunne halvaks ja vastasin, et sellest ma ei räägi. Poiss ütles, et ühel korral ta nägi, kui ma tema naisega rääkisin ja kuulis, millise hääletooniga me seda tegime.

Laupäev, oktoober 20, 2018

Lähemast ja kaugemast minevikust

- Milline oli eilne jalutuskäik?
- Kui hakkasin välja minema, räägiti, et väljas on külmemaks läinud, võiks paksemad riided panna. Mõtlesin, mida selga panna. Lõpuks otsustasin, et kuna iga kord on palav hakanud, siis ma väga pakse riideid ei pane. Kui olin üle poole maast ära kõndinud, mõtlesin veel, et lõpuks ometi on parajad riided. Aga jalutuskäigu lõpul hakkas ikkagi palav.
- Milline oli üleeilne jalutuskäik?
- Ei taha enam hästi meelde tulla. Nii palju veel mäletan, et olen kolm päeva tänast kaasaarvamata väljunud keskmisest hilisemal kellaajal. Üleeile oli soem kui eile. Käisin vist sama marsruuti, mis eile.
- Milline oli viimane teist marsruuti mööda jalutuskäik?
- See oli vist teisipäeval, kui väljusin varasemal kellaajal ja oli veel valge. Käisin vist Kalda teel. Kõndides mõtlesin vist tee algul luuletustest ja hiljem Bütsantsi ajaloost või romantismiajast või mõlemast.
- Mida sa romantismiajast mõtlesid?
- Mõtlesin, et raamat "Romantismiaja inimene" on paremini meeles kui "Bütsantsi inimene" pärast esimest lugemist. "Romantismiaja inimeses" öeldi, et tol ajal oli levinud selline luuletajatüüp, kelle elu lõppes koos noorusega. Mujalt olen lugenud, et tol ajal võis enneaegseid surmasid põhjustada arseeniga tehtud tapeet. Ja tol ajal olid ka pikad tööpäevad, ületöötamine võib samuti tappa. Romantismiaja inimesteks liigitati raamatus ka Marx ja realistlik kirjanik Balzac. Ühel leheküljel oli romantismiaega dateeritud vist aastatega 1815-1848, seega jäid välja mõlema Napoleoni valitsusajad. Mõnes peatükis mõni autor kasutas ka teistsuguseid dateeringuid.
- Kas sa meenutad varasemat blogisissekannet või mäletad sealt raamatust ka midagi sellist, mida varem ei ole kirjutanud?
- Paremini jääb tõesti meelde see, mida on oma kätega kirjutatud, eriti avalikult. Pealegi hakkan ma ka esimesel korral kirjutama seda, mida ma juba siis paremini mäletan. Jalutuskäigu ajal uuem mõte oli ehk, et kui on kõrvutatud mõisteid romantismiaeg ja revolutsioonide aeg, siis seal raamatus on romantismiaeg rohkem revolutsioonide vaheline aeg, kuigi hulka jääb ka 1830. aasta revolutsioon. Kaanevärvist ma ei ole vist varem kirjutanud. Kaas on helesinine ja kuskil on kirjutatud, et sinine õis on romantismi sümbol. Ühes ajaleheartiklis arvati aga, et romantism ei ole kuuvalgus, vaid midagi verist. Ajaloost tuleb siiski meelde, et tol ajal taheti pärast Napoleoni sõdu tagada rahu. On kirjutatud, et romantism oli rohkem opositsiooniline kui valitsejate liikumine, aga kui romantismiaja inimeseks sobib Balzac, siis sobivad ka tolleaegsed valitsejad.
- Kas sul tuli veel uusi mõtteid "Bütsantsi inimese" kohta?
- Mingeid uusi mõtteid tuli küll, samuti pole ma kõiki vanu elektrooniliselt kirja pannud, aga see ei tähenda, et kõik mõtted oleksid iga hetk teadvuses. Üks mõte oli, et seal on peatükk "Naine", mille järgi võiks arvata, et kõik ülejäänud peatükid on meestest. Aga tegelikult on naistest juttu ka mõnes muus peatükis, näiteks keisritest või pühakutest rääkivates. Aga peatükke "Mees" ja "Laps" ei ole. Lastest oli vist juttu peatükis "Naine", et poisslapsed olid oodatumad kui tüdruklapsed. Sama võiks kirjutada ka muude riikide ja aegade kohta, kuigi uuemas kirjanduses mõni ootab juba tüdruklast rohkem. Bütsantsi lastest oli juttu ka peatükis "Õpetaja". Lapsed olevat tuupimise pealesurumise pärast koolist poppi teinud. See ei seleta, miks minu kooliajal samuti poppi tehti, kui meie väga eeposte päheõppimisega ei tegelenud ja kirjutasime originaalkirjandeid ja originaalluuletusi, samuti oli meil kehaline kasvatus, kus ei tuubitud, aga kuhu kõik väga hea meelega ei läinud.
- Millistes koolitundides sa ise parema ja millistes halvema meelega osalesid?
- Rangemate õpetajate tunde kartsin rohkem, aga tegelikult neist kartsin ka rohkem puududa. Lahke iseloomuga õpetaja võis põhjustada tundidest äraminemist või tunnis enda valitud asjadega tegelemist. Ära mindi kergemini ka viimasest tunnist või jäeti esimesse ilmumata, keskmiste ajal kohaloleku tõenäosus oli suurem. Lemmikaine on olnud neljandast klassist praeguseni ajalugu, aga ühel korral oli ajalugu viimane tund ja kui peaaegu kõik olid juba ära läinud, läksin lõpuks ka mina. See tuli ehk küll rohkem üldisest närvipingest kui sellest, mis aine tund konkreetselt tulemas oli. Kõige nõrgemad ained olid mul vene keel ja kehaline kasvatus, neist puudusin vahel selleks, et vähem pahandataks. 11. ja 12. klassis võis ühe aine enda valikul ära jätta, siis jätsin vene keele. Võis ka lisaaineid valida, selleks valisin algul Idamaade kultuuri ja selle õpetaja ärakadumisel usundiloo, need sarnanesid ajaloo õppeainele.

Reede, oktoober 19, 2018

Kohanumber päikese all

Mulle öeldi, et ma pole kõige parem ajaloolane. Ei öeldud, mitmendal kohal ma siis olen. Aga kõige parem ei tohiks ma üksikul alal tõesti olla, kui ma olen mitmekülgne. Ajalooprofessor ei pruugi olla avaldanud ühtegi luulekogu ja tal ei pruugi olla ühtegi Tartu malemeistrivõistluste medalit. Kuigi minu vanaisa oli ajalooprofessor ja mängis ka malet hästi. Aga luulekogusid ta ei avaldanud, samuti ei kirjutanud ta unenäoblogi. Unenägudest on vanaisaga siiski juttu olnud. Minu mälu järgi oli see tema, kes ütles, et kui ta näeb unes tulekahju, siis see tähendab alati, et magades on külm. Inimesel on kaks vanaisa, aga isapoolne vanaisa suri ammu enne minu sündimist. Vahel ütlesin, et mul on kolm vanaema, sest minuga samaaegselt elas veel pikalt üks vanavanaemadest. Viimases "Tuna" numbris viidati nii minu vanaisale kui ka vanavanaemale, erinevates artiklites.

Eksam täna

Õppisin tänaseks eksamiks. Eksamiteks õppides läksin alati hasarti ja ei saanud enam muude asjadega tegeleda. Aga täna oli tulemas teine eksam veel. Tekkis küsimus, kas ma pean siis õppima kaheks eksamiks samal päeval. Vaatasin ajakavast, et tegelikult sai ühte ja sama eksamit teha erinevatel kuupäevadel. Istusin klassis 306 Arieli kõrvale ja küsisin, mis eksamit tema täna teeb. Olin ühes ruumis ja näitasin juhtunut malekäikudena. Tegin käigud g3 ja f4, et oma kuninga eest rünnakule asuda, seejärel hakkasin tegema vigurikäike.

Neljapäev, oktoober 18, 2018

Sportimisvõimalused

Lageda taeva all oli bassein. Selles ujusid olendid, kellel olid inimese jalalabade asemel lestad, aga kere küljes naiserinnad. Varem nad olid kandnud rinnahoidjaid, mistõttu nüüd olid rinnad päevitumata ja valged.

*
Lamasin kõnniteel pikali. Minu kõrval lamas üks poiss. Ta tahtis mind puudutada. Ajasin ta endast eemale. Läksin lähedal asuva kooli korvpalliplatsile. Vaatasin, et plats hakkab taastuma, siin on võimalik jälle kahe korviga platsil mängida. Meie poisid olid siiski koondunud üksiku korvilaua juurde ja seisid sellele väga lähedal. Kui hakkasime pärast mängu lõppu platsilt lahkuma, siis mõtlesin, et tara on kooli ümbert ära võetud vist sellepärast, et koolile on esitatud nõudmine, et koolid on avalikud asutused ja peavad olema kõigile kättesaadavad. Siis tuli mulle meelde, et tara ei ole ära võetud, sest palliplatsile pääsemiseks olime roninud üle tara, hoolimata seda keelavast sildist.

Kolmapäev, oktoober 17, 2018

Tuna 2/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 2/2018.

Avaloos räägib Mihkel Mutt praeguse aja varjukülgedest. Tal on kahju, et salajaste päevikute asemel kirjutatakse nüüd blogisid, sest talle tundub, et avalikkusele kirjutades ei olda nii ausad. Blogijana kommenteerin, et ma küll blogis ei valeta. Samuti pole ma paberile kirjutamisest loobunud. Selle blogisissekande ettevalmistamiseks kirjutasin paberkaustikusse pikema mustandi. Iseküsimus, kas ma selle arhiivi hoiule annan. Mutt kahetseb ka paberkirjavahetuse kadumist. Enne interneti tulekut ma väga palju paberkirju ei vahetanud, pikem paberkirjade vahetamine tekkis alles teise blogijaga. Aga tõenäoliselt on Muti märkused osade inimeste puhul kehtivad.

Toomas Siitan kirjutab orelite ajaloost. Seda lugedes mõtlesin, et ma olen ühes listi saadetud kirjas öelnud, et ma ei kavatse tagasilükatud muusikateemalist doktoritööd lugeda, sest see pole minu teema, aga tegelikult on muusika minu teema rohkem kui ma tol hetkel mõtlesin. Kuulan muusikat rohkem kui kord päevas, perekonnaliikme sõnadele kirjutatakse viise, varem ma joonistasin muusika järgi, ja kuigi ma laulda ei oska, on mul eelistused, milline muusikateos meeldib rohkem ja milline vähem.

Artiklis kirjutatakse allikakriitiliselt ja lõpuks küsitakse, kas meile on üldse tähtis tõde või hea lugu. Mõtlesin, et ilukirjanduse lugejale on küll hea lugu tähtsam. Kuigi vahel ka kritiseeritakse, et ilukirjandusteos ei ole piisavalt realistlik.

Enn Küng jätkab varem pooleli jäänud artiklit Rootsi aja majandusest. Artiklis on toodud statistikat, kui palju 1620.–1630. aastatel Tallinnast kaupa välja veeti. Mõtlesin, et kõigi riikide väljavedu peaks kõigi riikide sissevedu ületama, sest osa laevu läheb teel põhja või langeb mereröövlite saagiks.

Artiklist selgub, et vilja veeti Tallinnast palju välja Hollandisse ja Lüübekisse. Kumbki ei olnud vist päris usukaaslased. Hollandis olid võimul kalvinistid, mitte luterlased, ja Lüübekis oli ülikooli konspekti järgi veel vähemalt aastal 1525 katoliiklik tsensuur, kui asi hiljem ei muutunud. /TÄIENDUS: Briti Entsüklopeedia järgi toimus Lüübekis reformatsioon aastatel 1529-1530, kuid eelkõige protestantide ja katoliiklaste vahel toimunud Kolmekümneaastases sõjas 17. sajandil jäi Lüübek ehk Lübeck erapooletuks./

Mulle pole päris selge, millest see sõltub, kui palju mingil maal on teravilja kasvatatud. Tallinnast veeti vilja välja soojematesse maadesse, aga raamatust „Bütsantsi inimene“ jäi meelde, et Bütsantsi riigis hakati vähem teravilja sööma siis, kui see Eestist niigi lõunapool asuv riik kaotas oma lõunapoolsed provintsid, milles oli suurem teraviljakasvatus.

Olga Gavrilova ja Mihhail Hodjakov kritiseerivad Eesti ajaloolasi, et nad on vähe Peterburi arhiive kasutanud. Mõtlesin, et tundub riskantne Venemaa arhiividega seotud uurimistööd ette võtta, kui poole uurimise pealt võib tulla Venemaale sissesõidukeeld. Kuid mõni Eesti riigijuht olevat Peterburis õppinud ja sellest võivat riigivanemate sarja raamatutes kirjutada. Mõtlesin, et kui sari on inimestest kui riigivanematest, siis kui tähtsad nende varasemad eluaastad on. Võibolla üliõpilasena oli väljapaistvam hoopis keegi, kes noorelt suri ja riigivanemaks ei saanud.

Tiit Noormets avaldab dokumente selle kohta, milliseid küsimusi Eestis Stalini ajal propagandatöötajale küsimuste ja vastuste õhtutel esitati. Paljud küsimused olid Nõukogude võimu suhtes kriitilised. Valju häälega selliseid ilmselt nii palju ei esitatud kui anonüümsele paberile kirja pannes. Mujalt olen lugenud, kuidas Nõukogude ajal on tehtud ka käekirjaekspertiise Nõukogude-vastaste paberite autorite kindlakstegemiseks, aga nüüdses kaastöös sellist ekspertiisi ei mainitud. Ükskord, kui Gorbatšov ei olnud vist veel võimule tulnud või ei olnud vähemalt reformidega kaugele jõudnud, küsisin bussijaamas valju häälega: „Kas parem elu on Nõukogude Liidus või Ameerika Ühendriikides?“ Vastati, et ühes kohas on üks asi parem ja teises teine, Nõukogude Liidus on parem see, et on vähem autosid. Aga pärast öeldi, et avalikus kohas selliseid küsimusi esitada ei tohi.

Toomas Karjahärm avaldab kolmanda osa kirjutisest aastate 1987–1988 kohta. Seal on juttu ka minu vanaisast, kellele võrgukommentaatorid heidavad ette, et tema ühe raamatu pealkirjas esineb sõna „klassivõitlus“ ja et ta astus töökoha säilitamiseks kommunistliku partei liikmeks. Talupoegade mõisnike vastu ülestõusu klassivõitluseks nimetamise kritiseerijatelt võiks küsida, kas nad on siis mõisakorra poolt. Karjahärm kirjutab, kuidas minu vanaisa asus aegade paranedes uurima ka küüditamise ajalugu. Talle tehti veel aastal 1989 vastavate arhiivimaterjalide kasutamisel takistusi ja aastal 1990 ta suri, mistõttu kõik tööd ei saanud valmis.

Soome keele sõnu

sopia - sobida; kokku leppida

'Sobida' on sopia.
Sobin oma hobiga.
Tahan ühes Robiga
tegelema kobida.

*
julkaista - avaldada; välja anda

'Avaldada' - julkaista.
Kuigi ma sind julgustan,
'välja anda' sa ei saa,
seda, mida kustutan.

*
kunto - korrasolek; kord; kõlblikkus

'Korrasolek', see on kunto,
see on 'kõlblikkus' ja 'kord'.
Aga ega sul ei tundu:
meil on teine olukord?

*
pyytää - paluda; püüda

'Paluda' või 'püüda' -
soome keeles pyytää.
Kas ma võin sind hüüda
appi oma süüga?

*
sattumoisin - juhuslikult

'Juhuslikult' - sattumoisin.
Kuidas ma küll eile võisin
juhuslikult kokku saada
hiigelsuure välismaaga?

Teisipäev, oktoober 16, 2018

Töö ja raha

Ühes eilses lehes kirjutati erivajadustega inimeste töölevõtmisest. Üks tööandja oli varem arvanud, et erivajadustega inimene on kokaks sobimatu, aga nüüd on ta ühe tööle võtnud ja tema arvamus on muutunud, ta soovitab veel 100 000 tööle võtmist. Tegelikult on nii, et kuigi inimesi pole vaja alahinnata, ei ole ka kõigi inimeste erivajadused ühesugused. Pime või kätetu ilmselt nii hea kokk ei oleks. Ma liigitun vist erivajadustega inimeste alla, aga minu erivajadused ei seisne madalas intelligentsuses, nagu ajalehes kirjeldatud loos. Ma õppisin ülikoolis keskmisest üliõpilasest parematele hinnetele, vanal skaalal oli mu keskmine hinne maksimumi lähedane ja uuel skaalal kõrgem kui "väga hea". Sellest hoolimata oli mul raske loengus istuda ja mul on hea meel, et nüüd saan töötada kodus.

Ühes lehes kirjutati ettepanekust sotsiaalmaks ära kaotada. Ei oska selle kohta kindlat seisukohta võtta, küsimus on ka, mis asemele tuleb. Ma pole olnud rahul, et minu eest pole sotsiaalmaksu makstud, sest olen töötanud stipendiumi eest. Töötukassas oletati, et Kultuurkapitali lepinguga raamatu tõlkimine pole töötamine. Aga kui kõigil sotsiaalmaks ära kaotataks, siis võibolla mind hakataks muude inimestega võrdsemaks pidama.

Esmaspäev, oktoober 15, 2018

Etturite kukkumine

Kaks päeva järjest harjutades tuli teisel päeval mäng pikem. Mis siis veel saaks, kui kolm päeva järjest harjutaks?

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Oc5 5. c3 Rf6 6. d4 ed 7. cd Ob4+ 8. Od2 Re4 9. Le2 Le7 10. Oc6 dc 11. 0-0 Rd2 12. Le7+ Oe7 13. Rbd2 0-0 14. Vfe1 Of6 15. Re4 Oe7 16. Rc3 Ob4 17. Vad1 Oe6 18. a3 Oc3 19. bc Vad8 20. Vb1 b6 21. Re5 Vd6 22. f4 Vfd8 23. h3 h5 24. Rf3 Of5 25. Vb2 Ve6 26. Ve6 Oe6 27. Rg5 Od5 28. Ve2 f6 29. Re6 Ve8 30. f5 Ve7 31. Kf2 Kf7 32. Rf4 Ve2+ 33. Re2 Ke7 34. Rf4 Of7 35. Ke3 Kd6 36. Kd3 c5 37. c4 dc 38. Kd4 c6 39. h4 c5+ 40. Kd3 Ke5 41. g3 Kf5 42. Re2 g5 43. hg fg 44. Rc3 Kg4 45. Re2 h4 46. gh gh 47. Rg1 h3 48. Re2 h2 0:1. Valge mõtles 18 ja must 14 minutit.

Pidu enne pidu

Olin saanud kirja teel ühe naisega tuttavaks. Kirjavahetusest oli selgunud, et meil on lähestikustel kuupäevadel sünnipäevad. Ta oli kutsunud mind enda sünnipäevale. Ma olin minemisest vähem huvitatud kui ta arvas. Lubasin siiski minna. Ta elas ühiselamu viimasel korrusel. Ma ei teadnud, kas ühiselamus võib otse trepist üles minna või tuleb kõigepealt valvelauda pöörduda. Meil olid külalised. Märkasin, et selle naise kirjad on ekraanil lahti jäänud ja külalised saavad neid lugeda. Veel hullem, kirjad olid läinud tõlkefaili osaks. Proovisin arvutit korda saada, et tõlkimise juurde asuda, aga see ei õnnestunud kuidagi, sest arvuti oli vana ja tegi iga asja peale taaskäivituse. Läksin arvutiga peolauda. Üks mees ütles mulle midagi halvustavat, mille tähendusest ma täpselt aru ei saanud. Lause mõte võis olla, et arvutiga inimeste koht ei ole peolauas. Vahetasin ruumi, võttes arvuti kaasa. Üks poiss lülitas mu arvuti välja. Küsisin, kuidas ta seda tegi, et osata arvutit käima tagasi lülitada. Poiss vastas, et ta ei tea, ta kasutas ühte võtet, mis pole ette nähtud. Nüüd ma arvutit uuesti käivitada ei osanud. Lõin seda poissi. Oli kuulda, kuidas tal üks siseelund loksus. Hakkasin kartma, et lõin liiga kõvasti. Läksin uuesti peolaua juurde, kus vaadati televiisorit. Televiisoris räägiti ühest ammusest mõrvajuhtumist, mille eest taheti veel inimesi karistada. Üks televiisorit vaatav naine ütles, et tapetu oli ise süüdi, et vetteviskamisel hüppas ta sinna pea ees ja uppus ära. Naine arvas, et inimeste elu ei peaks aastakümnetepikkuse kohtuprotsessiga segama. Läksin ühte väiksemasse tuppa ja panin seal lambi põlema. Toas olid lapsed, kes mängisid peitust ja olid ennast ära peitnud. Nad avaldasid lambi põlema panemise suhtes rahulolematust, sest nüüd olid nad kergemini leitavad.

Pühapäev, oktoober 14, 2018

Kuningaseisu varisemine

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. d4 Og7 5. Oc4 Re7 6. Rg5 0-0 7. Of4 Rg6 8. Lh5 h6 9. Rf7 Vf7 10. Lg6 Le8 11. Oh6 Kf8 12. Of7 Lf7 13. Lf7+ Kf7 14. Og7 1:0. Valge mõtles 4 ja must 5 minutit.

Ajalugu ja matemaatika

Klaus vaatas minu Bütsantsi ajaloo konspekti. Kuigi ta vaatas tagurpidi, luges ta välja ühe sõna, mida ma ise polnud lugenud. Ütlesin, et üks teine inimene sai ka mu käekirjast paremini aru kui ma ise. Mina lugesin Klausi Bütsantsi ajaloo konspekti. Klaus oli pannud kirja teistsuguseid asju kui mina, et kes kellega abiellus. Olin teise aasta magistrant. Magistriõppe esimesel aastal olin eksamitel käimist vältinud, aga mõtlesin, et tänavu lähen eksamile kohale esimesel võimalusel. Bütsantsi ajaloo eksam tuli teha M. Laurile. Mõtlesin, et valmistun hoolega, kodus laua taga istudes loen konspekti üha uuesti läbi ja tänaval kõndides kordan seda peast. Istusin M. Lauri loengus. Seni, kuni ta rääkis Bütsantsi ajaloost, oli loeng väga huvitav. Aga siis andis ta korralduse vaadata tahvlilt aritmeetilist jada, mida ma teha ei tahtnud. Oli vist otsustatud, et nüüd peavad loengud interdistsiplinaarsemad olema. Mõtlesin, et võiks küsida, et kui need arvud oleksid kuubis, kas see oleks siis geomeetriline jada. Tahvlile ei lastud ka rahulikult vaadata, vaid vahepeal keerati keskmised leheküljed eest, nii et kõike kirjutatut ei olnud näha. Ütlesin, et ma ei taha. Mõtlesin, et pärast seda, kui vahepeal matemaatikat ei õppinud, on näha, milline jama see on. Kuigi mõnel ajaloolasel võib aritmeetilist jada mõne ajalooprobleemi lahendamiseks vaja minna. Mõtlesin, et võiks öelda, et neid asju, mida peab väga täpselt nägema, ei ole mõtet tahvlile kirjutada. Ma ei saanud neist arvudest kõige paremini aru ja ei viitsinud mõelda. Tuli vist vastata küsimusele, kas tahvlile kirjutatu on tõene. Sander jõudis lahendamisega lõpule ja ütles Kristerile, et on selgelt näha, et muutuja on negatiivne arv. Loeng sai läbi ja hakati ruumist lahkuma. Läksin oma koha pealt asju võtma. Seejuures läks mul kogemata käsi vastu ühe tüdruku kätt. Aga kui tema poole vaatasin, siis ta oli õnneliku näoga, nagu talle olekski puudutamine meeldinud. Laua all oli koer, kes hakkas haukuma. Lasin seetõttu oma asjad käest ja ronisin laua peale.

Laupäev, oktoober 13, 2018

Kaart ja kaaneümbrised

Klotsikast oli vaja radiaatori juurest ära tõsta, et see remondimeestele ette ei jääks. Tõstsin kasti enda ja Tõnu voodi vahele ja kallasin tühjaks, et laduda klotsid sisse tagasi nii, et kuhja peale ei jää. Tõnu tuli mulle appi laduma. Ta ladus sama moodi nagu klotsid olid varem olnud, nii et kuhi jäi ikkagi peale. Kallasin kasti uuesti tühjaks, et laduda ise niimoodi, nagu ma olin kavatsenud. Vaatasin, milliseid mänguloomi ja malenuppe põrandal on. Korjasin malenuppe kokku, et need karpi tagasi panna.

*
Valisin maakaardilt jõge, mille nime klikkida, et selle kohta rohkem lugeda. Klaus tahtis koordinaatteljestiku serval ära tähistada, mis koha ma olin välja valinud. Ütlesin, et ta kaarti ei sodiks. Selgus, et jõe nimel ei saagi klikkida, seda sai teha asulate nimedel. Raamatu vahel oli teise raamatu kaaneümbris. Ütlesin, et see on selle ingliskeelse leksikoni kaaneümbris, mis alati väga huvitav tundus, aga mida me kunagi ei vaadanud. Kaaneümbriseid oli raamatu vahel rohkem. Vaatasin, et need on "Loomade elu" ingliskeelse väljaande köidete ümbrised. Küsisin, kas "Loomade elu" on inglise keeles ka välja antud. Üks ümbris oli teistsugune. Küsisin, et mis, kas Trumpi kohta on ka raamat.

Reede, oktoober 12, 2018

Kõnelused maletajatega

Mängisin maleturniiril. Kahe vooru vahel võtsin riiulist raamatu ja vaatasin sealt, mis varianti Seljodkini vastu mängida. Mul oli turniiril seni hästi läinud, aga mõtlesin, et rohkem pole mul aega mängida, pean turniiri pooleli jätma ja tähtsama tegevuse juurde asuma. Sven küsis, kuidas mul turniiril on läinud. Vastasin, et olen saanud üle poole võimalikest punktidest. Sven ütles, et siis on nõrk turniir. Vastasin, et ei, ma võitsin Lauku ja viigistasin Reiga. Sven ütles, et lähme räägime teises ruumis, kus me teisi ei sega.

*
Karba ütles, et ta teab, et ma söön õhtust kell üksteist. Rei ütles, et nii hilja ei tohi, õhtusöögi ja magamamineku vahele peab vahe jääma. Vastasin, et ega ma siis veel kohe magama ei lähe. Rei küsis, mis kell ma lähen. Mõtlesin vastata, et jõuan voodisse kell pool kaks. Aga vastasin, et ma ei taha oma päevaplaanist rääkida.

Neljapäev, oktoober 11, 2018

Lausete jada

Vene ajalooajakirja pildil näidati, et tšuktšid kandsid sõjas raudrüü sarnast kaitseriietust, ainult et see polnud tehtud rauast, vaid puust. Eestikeelsed mõisted 'raudrüü' ja 'puusärk' on tähenduselt erinevamad. Mäletan ka võõrkeeles loetud teoste sisu eesti keeles. Mõni väljend on küll ka originaalkeeles meeles. Hea võõrkeeleoskus ei pruugi olla suur au, kui see teeb emakeeleoskuse halvemaks. Vennad on arvanud, et tulevikus jääb võõrkeelte õppimist vähemaks, sest masinad tõlgivad inimeste eest. Masintõlge ei kõla eriti luuleliselt. Eilses ajalehes soovitati jälle, et ärge arvutage koolitunnis oma peaga, vaid masinaga. Sama kirjutaja arvas aga, et teoreeme peab oskama tõestada oma peaga, ei piisa teoreemi sisu teadmisest. Minu meelest võiks olla sama arvutamisega, et võiks osata kontrollida, kas arvuti arvutab ikka õigesti. Olen vist kirjutanud, et oma peaga arvutamine arendab aju rohkem. Iseküsimus, kui arenenud aju üldse peaks olema. Mõistuse arendamisel on varjukülgi. Tugevam laps võib hakata nõrgemat peksma ja targem rumalama üle nalja tegema. Mõni küsiks, kas ta ikka on siis targem. Aga kui tal on näiteks parem arvutamisoskus, suurem mälumaht ja rohkem faktiteadmisi, siis mingis mõttes ta on targem. Või puudust võib näha ka huumorimeele puudumises, kas nalja tegemist peab üldse kiusamiseks pidama? Saavat teha erinevaid nalju. Maleklubis on räägitud, et nali ja vale on umbes sama. Ma kirjutasin ükskord vist teistsuguse lause, et tõde ongi naljakas.

Kolmapäev, oktoober 10, 2018

Kooli magama

Läksin kooli poole. Mõtlesin, et nüüd ma tulin kogemata Võidu sillast, mitte kaarsillast, siit on pikem tee. Teiseks peaks kaarsillast minema sellepärast, et see on meie klassi õpilaste komme, et tee peal kokku saada ja osa teed koos minna. Koolimajas nägin tiivatrepil õpetaja Noorlaidu ja ütlesin talle tere. Mõtlesin, et arvatavasti ma pean sel õppeaastal ka Noorlaiu tundides käima, aga olen sealt puudunud, sest mul on tunniplaanis viga. Noorlaid teretamisele ei vastanud, arvatavasti ei tundnud ta mind nii pika puudumise järel enam ära. Läksin klassi 307, kus pidi tulema õpetaja Volmeri tund. Õpetaja ütles kahele tüdrukule, et nad läheksid nüüd vannituppa, sest vannitoas on praegu poisid, mitte tüdrukud. Tuli välja, et nüüd on koolimajas poistele ja tüdrukutele eraldi vannituba ning tüdrukute oma on praegu vaba. Jäin magama. Mõtlesin, et ma vist suudan läbi une ka tundi jälgida. Aga võibolla muutub uni sügavamaks ja enam ei suuda. Toetasin selga vastu pinginaabrit ja pead vastu oma õlga. Mõtlesin, et magades peaks lõpuks pea alla kukkuma. Aga kui see on õla najal, siis võibolla ei kuku.

Teisipäev, oktoober 09, 2018

Bütsantsi ajalugu

„Bütsantsi inimene. L’Uomo Bizantino“. Koostaja Guglielmo Cavallo. Tõlkinud Janika Sild, Heili Einasto, Hanna Kaal, Margus Ott ja Heigo Sooman. Avita 2002. 357 lehekülge. Itaalia keeles 1992.

Keskkooli ajaloo lõpueksamil vastasin piletit, mille üks punkt oli Eesti NSV ajaloo, teine Bütsantsi ajaloo ja kolmas ajakirjas „Akadeemia“ avaldatud Bütsantsi ajaloo teemalise artikli kohta. Kui olin kolm küsimust ära vastanud, küsiti mult, mitme pileti kolmanda küsimuse materjalid mul lugemata jäid. Kõik enne mind vastanud, keda ma kuulsin, olid öelnud, et kõike ei saanud kätte, aga ma ütlesin, et lugesin kõik läbi. Küsiti, mida ma edasi õppima tahan minna. Vastasin, et ajalugu või füüsikat. Kirjeldati ühte Bütsantsi keisrit ja küsiti, kas ma tean, mis on tema nimi. Vastasin keelekomistuse tõttu Justianus ja parandati, et Justinianus, aga loeti minu vastus õigeks. Küsija ütles, et ta läheb sügavamale, mis oli Justinianuse naise nimi. Vastasin, et Theodora. Teine komisjoni liige soovitas, et küsija läheks veel sügavamale. Nimetati ühe keisri nimi ja küsiti, mida ta tegi ühel kirikukogul. Vastasin, et tahtis saada kogu võimu kirikus enda kätte. Üks komisjoni liige ütles, et nüüd on nii, et üks loll jõuab rohkem vastata kui sada tarka küsida. Küsiti, kas ma tean, mida tähendab sõna ’tsesaropapism’. Vastasin, et ei tea, mille peale komisjon muutus rõõmsaks ja pani viie. Pärast ülikooli lõpetamist tunduvad küsimused, millele saab ühelauselisi vastuseid anda, pealiskaudsed, aga keskkooliõpilase kohta pidasin oma ajalooteadmisi suurteks.

Ühel aastal vaatasin, et raamatupoes on müügil ajalooraamatute sari, millest ma ühtegi lugenud ei ole. Otsustasin, et ostan ühe raamatu sellest sarjast. Selleks oli „Bütsantsi inimene“, mis tundus pealkirja järgi kõige huvitavam. Hiljem ostsin ja lugesin läbi ka kõik teised selle sarja raamatud, mida ma müügil nägin. Nüüd mäletasin esimesena loetut kõige halvemini, sest seda lugedes ma erinevalt hilisematest polnud midagi kirjutanud.

Eelmine nädal jäin palavikku. Otsustasin seetõttu, et teen „Tuna“ numbri lugemises vaheaja ning võtan ühe raamatu, mis on juba varem loetud, et vähem pingutada. Lugesin uuesti läbi „Bütsantsi inimese“, tehes mõtlemispause alles peatükkide, mitte lehekülgede lõpetamise järel.

Isegi asjade kohta, mida ma mäletasin, ei olnud enam meeles, et olen neid lugenud ka sellest raamatust. Mäletasin, et ühes magistrieksamiks loetud ingliskeelses raamatus oli juttu keskaegsest Genovast ja Veneetsiast kui koloniaalilmpeeriumitest, aga ei mäletanud, et ka selles raamatus. Mäletasin, et Ristikivi romaanis oli juttu itaalia kaupmeeste suurest osast hilise Bütsantsi ajaloos, aga ei mäletanud, et sellest kirjutatakse ka „Bütsantsi inimeses“. Mäletasin, et olen õppinud kunstiajaloos Hagia Sophia katedraali, aga sellest raamatust midagi konkreetset sel teemal ei mäletanud. Mäletasin, et keskkooli lõpueksamiks lugesin "Akadeemiast“ Bütsantsist kui Itaalia renessanssile tõuke andjast, aga sellest raamatust seda teemat ei mäletanud. Mäletasin, et olen lugenud raamatust „Trooja sõda“, kuidas vanaaja inimesed teadsid Homerose eeposi peast, aga ei mäletanud, et samu eeposi õpiti pähe ka Bütsantsi ajal. „Trooja sõjas“ oli toodud kellegi arvamus, et eepost suudab pähe õppida vaid kirjaoskamatu, aga Bütsantsi ajal oli kirjaoskus juba olemas. Lisaks on teada, et ka islamiusulised on kirja pandud Koraani pähe õppinud.

Mõnda asja mäletasin „Bütsantsi inimesest“ tänu sellele, et olen seda ka vahepeal lehitsenud. Bütsantsi relvastuse muutumatust läbi sajandite mäletasin vahepealsest lehitsemisest, mitte esimesest lugemisest. Keisri kaugelt riidevärvi järgi ära tundmist mäletasin samuti vahepealsest lehitsemisest, mitte esimesest lugemisest. Esimesest lugemisest tuleb meelde ainult lugemine ise, aga mitte see, mis aastal see oli.

Võibolla see jäi siiski esimesel lugemisel meelde, et Bütsantsi elanikud ei nimetanud ise oma riiki Bütsantsiks, vaid Rooma riigiks. Bütsants on hilisem ajaloolaste leiutis, nagu ka mõiste ristisõjad või keskaeg.

Esmaspäev, oktoober 08, 2018

Allikad ja õppematerjalid

Vaatasin oma vana märkmikku. Selgus, et olen teinud märkmeid ka 1917. a. revolutsiooni ajal. Pidasin seda väga väärtuslikuks, sest tolle aja kohta oli allikaid vähe, aga mul olid veel lisaks enda käega kirjutatud. Olin märkmete andmetel uskunud Eesti võitu juba siis, kui sõda alles käis. Aga vahepeal Eesti väed taganesid ja siis ma polnud kuude kaupa märkemid teinud, enne kui nendega jätkasin. Siiri ütles mulle, et mind kutsutakse hambaarsti kabinetti. Mina polnud kutsumist kuulnud. Aga ma olin ooteruumist üks ruum edasi, võibolla siia lihtsalt ei kostnud. Esialgu ma ei hakanud siiski kabinetti minema.

*
Üks auto sõitis tänaval tagurpidi. Ta tegi pöörde, aga jätkas endiselt liikumist tagurpidi. Oletasin, et tal on ettekäik rikkis. Kriiska tuli minu juurde ja andis mulle materjalid, mille ma pidin selgeks õppima. Kui Kriiska oli läinud, tuli minu juurde Kristina nende materjalide teemal juttu ajama. Lähedal oli ka teisi tüdrukuid, aga Kristina rääkis ainult minuga. Kerisime ühte pikka niiti. Tekkis küsimus, kas seda ei peaks natuke teisiti kerima. Läksime Lossi tänava õppehoone neljandale korrusele Kriiska antud materjale stendile riputama. Kristina soovitas, et ma kõiki materjale ei riputaks. Otsustasin, et võtan siis ülejäänud koju kaasa ja loen neid ise. Mul oli küll olnud plaan kodus kohe daatumeid õppima hakata, aga nüüd lükkus see edasi.

Pühapäev, oktoober 07, 2018

Vastastikused kahingud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Oc5 5. Re5 Of2+ 6. Kf2 Re5 7. Vf1 Lh4+ 8. Kg1 Le4 9. Rc3 Ld4+ 10. Kh1 Rf6 11. d3 b5 12. Ob3 Ob7 13. Og5 0-0-0 14. Of6 gf 15. Vf6 Vhg8 16. Of7 Rg4 17. Lf1 Rf6 18. Og8 Vg8 19. Re4 Re4 20. de Oe4 21. Vd1 Og2+ 22. Lg2 Ld1+ 0:1. Valge mõtles 7 ja must 6 minutit.

Hommik majas

Elasime ühes majas. Tulin hommikul oma toast välja. Avastasin, et ühes ruumis on isal külalised. Istusin nende juurde. Mul ei olnud veel päevariideid seljas.

*
Kõndisin mööda tänavat. Mõtlesin, et mul läheb alati meelest, et mulle meeldib olla ilma riieteta ainult toas, mitte õues.

Laupäev, oktoober 06, 2018

Sarnane planeet

Lugesin kodus raamatukogu raamatut. See oli juba laenutamise ajal kulunud olnud ja nüüd oli lugemise ajal lagunenud mitmeks tükiks. Mõtlesin, et kui viin selle raamatukokku tagasi, siis pakun raha, mille eest raamat kokku tagasi köita. Aga edasi mõtlesin, et kui raamatukogu on nõus seda ka oma raha eest köitma, miks pean alati mina raha pakkuma. Keset tuba oleva laua peal üks vennatütar joonistas. Küsisin talt, kas ta mäletab, kui me ühte teist pilti joonistasime. Ta vastas, et mäletab küll.

*
Taevas ilmus nähtavale teine planeet, mis liikus mööda kosmost ringi. See tuli Maale nii lähedale, et paistis suuremana kui ükski varem nähtud taevakeha. Ja see planeet oli Maa täpne koopia, tal olid täpselt samasuguse kujuga mandrid. Siis hakkas vihma sadama. Seda ei sadanud vist teiselt planeedilt, vaid Maa enda taevast. Aga taevas läks pilve ja teine planeet enam ei paistnud. Varsti teine planeet eemaldus. Kuud ta endaga vist kaasa ei võtnud, aga tal oli olnud nii tugev külgetõmbejõud, et ta oli vist muutnud jäädavalt Kuu orbiiti. Varem oli Kuu maakerast pidevalt kaugenenud, aga nüüd oli tulnud kaugenemisele lõpp. Maa enda orbiit oli vist ka muutunud.

Reede, oktoober 05, 2018

Paranemisunenäod

Võtsin riiulist raamatuid välja. Pärast seda läks üks inimene kappi. Kuna raamatud enam kapilage püsti ei hoidnud, kukkus see kappiläinule pähe ja ta sai surma. Üks naine tegi surma maailmale teatavaks, aga surma põhjust ei avalikustanud.

*
Mõtlesin, et ma pingutan nii kaua, kuni saan kõige paremaks ajaloolaseks. Nagu varem olin pingutanud, et saada kõige tugevamaks maletajaks. Selleks ma polnud saanud, aga tänu pingutamisele olin saanud varasemast tugevamaks.

*
Üks naine oli minust ajalehes kirjutanud. Lugesin artikli läbi ja kirjutasin oma blogisse vastuse. Et vastus oleks paremini märgatav, lisasin vastusele selle naise nimega sildi, mis oli nüüd külgribal eraldi nähtav. Seal olid ka mõned sellised sildid, mis ei olnud mu enda tekitatud. Need otsustasin ära kustutada. Aga hakkas paistama, et reklaamikoha kustutamine ei õnnestu. Ma võisin küll konkreetse reklaami maha võtta, aga koht jäi alles.

Neljapäev, oktoober 04, 2018

Tänapäeva probleemid

Unenägude järgi otsustades olen ma täna tervem kui eile, kuigi täpsemalt ei taha need unenäod siiski meelde tulla. Eile oli kõige kõrgem palavik 38,7, täna ei ole veel kraadinud. Võtsin eile köharohtu ja juba ühe lusikatäiega läks tunne kurgus paremaks. Täna on valus punkt kuklas. Täna kirjutan teises toas, sest minu rõdul oli jälle remondimees. Majas on mõni asi halvemaks läinud. Viimasel ajal tuleb soojaveekraanist isegi maksimaalse kuumuse peale keerates üsna jahedat vett. Nii saab võtta vähem kaupa müies rohkem raha. Lisaks veel vihatunde tekitada. Eile võtsin ühe korra aspiriini ja läksin pärast seda higi maha pesema, aga siis selgus, et seda tuleb teha jaheda veega. Võibolla ma sellest siiski ei külmetanud, sest läksin ruttu kolme teki alla tagasi. Öösel läksin kirjutuslaua taha tagasi. Kuigi nüüd oli kehatemperatuur üle kraadi langenud, undas pea rohkem. Üks kõrvade undamise hoog käis mul juba reede hommikul enne maleturniiri. Tundub, et eile on tulnud telefonile kaks sõnumit maleturniiride kohta, aga ma ei osanud mõlemat korraga lugeda. Ei õnnestunud ka loetud sõnumit ära kustutada. Kui olin ta läbi lugenud, läks ta kuskile telefoni varjatud ossa, kust ei leia üles. Kas oli ikka vaja mobiiltelefon leiutada?

Kolmapäev, oktoober 03, 2018

Palavikumõtted

Jäin haigeks. Enne seda jõudsin ühe arsti juures ära käia. Eile hommikul tundus juba, et võib väike palavik olla. Sellest hoolimata käisin väljas, sest tundus, et palavik ei ole suur. Õhtul kell 8 kraadisin esimest korda. Siis näitas 37,3. Öösel kell üks otse enne magamaminekut kraadisin teist korda. Siis näitas juba 37,7. Täna hommikuks olid tekkinud nohu ja südamekloppimine, aga tundus, et palavik võib olla langenud. Kraadimine seda oletust ei kinnitanud, nüüd näitas 37,8. Eelmine nädal läks palju aega malele, see nädal tahaks rohkem tõlkida, aga palavikuga ei ole see vist tervislik. Lehitsesin ühte uut raamatut, kus kiideti ühte minu tõlgitud raamatut. Kiitvast raamatust endast leidsin trükivigu, samuti ajakirjanumbrist, mida ma eile lugesin. Täna kraadimise ajal ja pärast seda tuletasin meelde Bütsantsi ajalugu. Hiljuti mõtlesin küsimuse üle, kas Lääne-Rooma ja Ida-Rooma olid üks või kaks riiki. Üks raamat vastas, et kaks riiki, aga nüüd lehitsetu nimetas Lääne-Roomat impeeriumi lääneosaks. Bütsants nimetas ennast ka Roomaks edasi. Justinianuse koodeks Rooma õiguse kohta koostati Bütsantsis, aga see sisaldab vikipeedia andmetel ka ühtse Rooma riigi keisrite seadusi alates 2. sajandist p.Kr. ja on kirja pandud ladina, mitte kreeka keeles. Justinianus elas pärast Lääne-Rooma riigi langemist, aga püüdis selle alasid oma võimu alla saada ja tema ajal olnud Bütsantsi ametlik keel veel ladina keel, kuigi hiljem asendati see kreeka keelega. Justinianuse nime pidin teadma ka keskkooli ajaloo lõpueksamil piletis, mida ma vastasin. Küsiti ka, kas ma tean Justinianuse naise nime. Vastasin, et see oli Theodora. Justinianuse asemel hääldasin kogemata Justianus, aga mind veel kiideti. Valesti võisin ma hääldada selle pärast, et kodus oli riiulis romaan sarnase nimega keisrist Julianusest. Hiljem olen osasid selle köiteid lugenud. Ma olen lugenud üldse üsna palju raamatuid Rooma riigi kohta. Kui ma kirjutasin magistritöö Itaalia kohta, siis tahan teada ka, mis toimus Apenniini poolsaarel Rooma riigi ajal. Mind huvitas Rooma ajalugu natuke juba enne magistritöö ja ülikooli lõputöö teema valimist. Võibolla peaks kirjutama sahtlisse doktoritöö ilma doktoriõppesse astumata. Blogis ma kirjutan vaid ajaleheartikli pikkuseid sissekandeid, muidu ei loe neid keegi läbi. Tegelikult hindan ma põhjalikku süvenemist. Mulle meeldis, et sai mängida pikka malet, kuigi ma punkte sain viimane kord vähe. Aga mulle meeldis, et sai millegi üle pikemalt mõelda. Praegu käib vist registreerumine veel pikemaks turniiriks. Palavikuga ma registreeruma ei hakka. Ja kuigi mind turniir huvitaks, pean tähtsamaks kohustuseks raamatu tõlkimise lõpetamist.

Teisipäev, oktoober 02, 2018

Unenäod tagasi

Lugesin ühte vana autorit, kes oli palju kirjutanud. Talle oli antud vastupidiseid hinnanguid. Teda oli peetud nii rõõmsaks kui ka kurvaks inimeseks.

*
Vastasin kirjale. Kirjas oli esitatud mulle rida küsimusi. Vastasin punkthaaval. Üks küsimus oli, kas ma tahan Tallinnas elada. Vastasin, et ei taha, kuigi võibolla ma kunagi olen sunnitud. Kui olin ära vastanud, siis sain aru, et see küsimus käis varjatult selle kohta, kas ma tahan küsijaga abielluda. Kui tema elas Tallinnas, aga mina sinna kolida ei tahtnud, siis järelikult mul ei olnud kavatsust temaga abielluda.

*
Mulle määrati kuupalk 400 eurot. See määrati sellepärast, et oli tulnud nõudmine, et mulle peab vähemalt minimaalpalka maksma. Rohkem ei makstud sellepärast, et 400 eurot oligi minimaalpalk. Isegi seda maksti vastumeelselt.

*
Ühes toas oli käimlapott. Läksin selle juurde. Hakkasin seda paberiga paksudest väljaheidetest puhastama. Pabereid kulus palju. Tuppa tuli inimesi juurde. Ootasin, et nad lahkuksid. Lõpuks nõudsin seda. Ukse taga kommenteeriti, et isegi mina võtan ennast lõpuks kokku. Vastati, et ma pean võtma, sest kui ma potile ei istu, siis ma lähen lõpuks lõhki. Kõik inimesed peale minu olid juba ruumist lahkunud, aga siis tuli kaks inimest juurde. Üks oli eestlane ja teine jaapanlane, nad ajasid omavahel juttu. Otsustasin, et kui üksindust ei saa, siis istun lõpuks potile ka teiste juuresolekul. Enne nõudsin veelkord nende lahkumist. Lõin jaapanlast rusikaga meelekohta. Ma ei teadnud, kas nüüd järgneb tema maa kombe kohaselt hirmus kättemaks. Teine jaapanlane oli minu poolt.

Esmaspäev, oktoober 01, 2018

Riigid kaartidel

Kirjutasin Rooma ajaloo teemalise telesarja kuuenda osa vaatamise järel:

"Vaatasin arvutist ka seda osa, aga umbes kümme minutit enne lõppu välja jõudmist millegipärast ülekanne katkes. Kuues osa rääkis ajast, kui Rooma riik oli jagatud Ida- ja Lääne-Roomaks, aga filmis näidatud kaardil olid need tähistatud sama värviga, muud alad teise värviga. Alles kaardi korduval näitamisel märkasin, et näidatud oli ka Ida- ja Lääne-Rooma vahelist piiri. Mõtlesin, kas poolitatud Rooma riik oli ikkagi üks või kaks riiki. See oli nagu personaaluniooni vastand. Personaalunioonis on kahel riigil ühine kuningas, aga Rooma riik oli nagu üks riik kahe keisriga. Ühendas minevik, nagu ka hilisemal ajal (Briti) Rahvaste Ühendust ja Nõukogude Liidu lagunemisel moodustatud Sõltumatute Riikide Ühendust. Aga veel vanem ajalugu oli roomlastel ja kreeklastel erinevam.

Kahe Rooma riigi kaardil sama värviga kujutamine tuletas meelde vanavanematelt päranduseks saadud suurt venekeelset Lõuna-Aafrika Vabariigi kaarti, mida ma hiljuti vaatasin, koos kaardi juurde kuuluva maad tutvustava brošüüri lugemisega. Lõuna-Aafrika Vabariigi keskele jäävad väiksemad riigid Lesoto ja Svaasimaa. Neid oli põhikaardil kujutatud sama detailselt nagu Lõuna-Aafrika vabariiki ennast. Aga suure kaardi kõrval olid väiksemad kaardid mõnede muude andmete näitamiseks. Neid andmeid näidati Lõuna-Aafrika Vabariigi kohta, aga väikeriikide koha peale olid jäetud valged laigud. Samalaadseid suuri kaarte on mul vanavanematelt saadud ka muude maailma riikide kohta."