"Loomalood"

Hando Runnel. „Loomalood“. Kirjastus „Ilmamaa“ 2021. 112 lehekülge.

Raamatu pealkirjas esinev sõna ’lood’ assotsieerub rohkem proosaga, aga tegemist on luulekoguga. Varem ilmunud raamatutest kõige sarnasema pealkirjaga tuleb meelde tõlkeraamat „Lugusid loomadest“, mis on proosaraamat. Riiulist leidsin veel mitu sisult sarnase pealkirjaga lasteproosaraamatut.

Luulekogu on selle poolest ühtlase ülesehitusega, et kõik luuletused on loomade teemalised. Loom ei ole seejuures rahvakeelses tähenduses inimesest erinev imetaja, vaid juttu on ka lindudest ja putukatest, kes on bioloogias samuti osa loomariigist. Aga ebaühtlasemaks teeb kogu see, et selles on nii lasteluuletusi kui ka täiskasvanute omi. Samuti on need erinevatel aegadel kirjutatud, osad on kordustrükid. Mulle meeldisid lasteluuletused keskmiselt täiskasvanute omadest rohkem, aga on ka häid täiskasvanute luuletusi.

Autor ütles ükskord minu kolmanda paberluulekogu kohta kriitiliselt, et liiga palju loomaallegooriaid. Nüüd tema enda kogus on igal juhul loomadest veel rohkem. Aga ta on kritiseerinud ka seda, kuidas nimelt tänapäeva kultuuris loomi kujutatakse. Tema on maal sündinud ja talle seostuvad loomad konkreetsete mälestustega, tänapäeva linnakultuuris on loom rohkem muinasjututegelane. Uues raamatus siiski kõik lasteluuletused ka realistlikud ei ole, kuigi kordustrükk hanepoegade turuleviimisest on realistlikum.

Ükskord ühes raadiosaates räägiti, et luuletuses ei pea rida ja lause kattuma, aga Hando Runnel seda võimalust ei kasutavat. Selles kogus märkasin siiski ühte luuletust, kus laused lõppesid rea keskel ja uued jätkusid järgmisel real.

Raamatus on kasutatud autori vennapoja Veljo loodusfotosid. Fotod olid luuletustest ühtlasemas stiilis. Autor on õppinud agronoomiat ja fotograaf bioloogiat, neil erialadel on olemas ühisosa. Fotograafi olen näinud üks aasta ka fotopoes töötamas. Vanasti tundsime fotograafina rohkem tema isa, kui fotoaparaate oli veel vähem ja need ei olnud veel nii väikse vaevaga kasutatavad. See ei olnud vist väga palju aastaid tagasi, kui raamatufotograafi isa ütles, et poeg on tema kõrval veel poisike, vanema fotograafi fotode arv on veel suurem. Aga poja nime olen ajakirjanduses rohkem kohanud.

Soomeugri vaktsiin

Pühapäeval nägin Ungari võrgulehes pilti, kus kolm soomeugri maad olid kõrvuti. Euroopa Liidus oli koroona vastu vaktsineeritute protsent kõige suurem ühes saareriigis, aga teisel kohal oli Ungari, kolmandal Soome ja neljandal Eesti.

Valikuvariandid

Vennad hakkasid Peedule sõitma. Arutasime, kas nad saavad malelaua kaasa võtta. Ütlesin, et kõige paremat malelauda ma ära ei anna, aga neid on rohkem. Üks on hiigelsuurte nuppudega. Aga kaasavõtmiseks oleks sobiv papist malelaud. Kui selle lahti tegin, siis selgus ikkagi, et sellel on osad ruudud peaaegu täielikult maha kulunud. Ütlesin, et võibolla saaks seda kasutada, kui ruudud vesivärvidega üle värvida.

*

Ühe asutuse välisukse lähedal olevatel istmetel istus hulk inimesi. Istusin nende juurde. Kirjutasin, et ühel leheküljel on hulk vastusevariante selle kohta, millisesse inimtüüpi ma kuulun, aga ma ei tea, millist vastust valida. Märkasin, et üks teine inimene on minu juttu kommenteerinud. Ta oli kirjutanud, et ma olen tüübilt vabamüürlane, sest ma teen asju perioodiliselt.

Viktor Kass

Kui ma 1990. aastate keskel pidevalt Tartu maleklubis kui täiskasvanute klubis käima hakkasin, oli selle esimees Viktor Kass. Kui mängisin aastal 2002 Werneri kohvikus Tartu meistrivõistlusi, oli Kass maleülemus seal. Hiljem elas ta Põlvas, käisin aastatel 2005 ja 2006 Kassi korraldatud Põlva suveturniiridel. Mul on sealt kaks paberil grupipilti, millel Kass seisab mõlemal vasakul serval. Hiljuti tuli uudis Kassi matuste kohta.

Vangerdamata rünnakule

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. Rf3 Og4 4. ed cd 5. d4 e6 6. Ob5+ Rc6 7. Oc6+ bc 8. h3 Of3 9. Lf3 Rf6 10. Of4 Lb6 11. 0-0-0 c5 12. dc Lc5 13. g4 Vc8 14. Oe5 Re4 15. Od4 Lc7 16. Le2 Rd6 17. Rd5 Lb7 18. Rc3 Rc4 19. Re4 a5 20. f4 a4 21. h4 a3 22. b3 Ra5 23. Og7 Rb3+ 24. ab Lb3 25. Rf6+ Ke7 26. Vd7++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 25 minutit 59 sekundit, mustal 1 tund 26 minutit 14 sekundit.

Olukord muutunud

Ärkasin hommikul. Ma algul ei pannud tähele, aga lõpuks märkasin, et maleraamatute riiulist on raamatuid vähemaks võetud. Avasin kapi ja hakkasin seal olevaid maleraamatuid riiuli tühjaks jäänud kohale tõstma. Ma ikkagi ei mäletanud, kas ma tõstan tagasi täpselt neid raamatuid, mis seal varem olnud olid, või uusi. Tõnu ütles Hennule, et ma tõstan neid kurva ja vihase näoga.

Võidukas päev

Täna võitsin Vint.ee-s esimest vastast 1:0 ja teist 2:0. Mängimist lõpetades oli reiting 1825. Sisse oli loginud ka üks minu nimekaim, kellel kasutajanime tähed olid samad, ainult number erinev.

Juhendamine

Pärast Trumpi ametiaega toimus Ameerika poliitikas muutus, et vabariiklik partei läks laiali ja asemele asutati Trumpistide ja Bidenistide Liit, mis ühendas kahte varem vaenulikku tiiba. Seni oli ametis olev Ameerika president kandideerinud alati ka teiseks ametiajaks, aga Trumpiga oldi vähem rahul ja üks tema enda partei poliitik tegi ettepaneku, et esitame sel korral teise kandidaadi. Poliitikute välimuse poolest oli teisel parteil häälte kogumisel eelis.

*

Olime hakanud õhtuti vaatama ühte välismaa telekanalit. See oli kvaliteetkanal, sest sealt tulid enamasti kvaliteetfilmid. Kui näidati vähem väärtuslikku, siis teadustajad ise ütlesid, et see on vähem väärtuslik. Mina eemaldusin televiisorist, teised jäid vaatama ja näidatavat arutama. Mõtlesin, et kui ma pole ise ülikoolis ühtegi head kursusetööd kirjutanud, kuidas ma saan siis üliõpilasi juhendada. Üliõpilasena olin püüdnud õppejõududele selgitada, et töö lehekülgede arv ei ole tähtis, aga nüüd õppejõuna sain aru, et õppejõud ei oskagi millegi muu kui lehekülgede arvu järgi hinnet panna. Mina poleks märkust teinud, kui üliõpilasel oleks kasutatud kirjanduse nimekiri lühike olnud, aga üliõpilane oleks võinud võtta järgmine kord teise juhendaja, kes oleks teda karistanud. Üks poiss hakkas mulle esitama keerulist küsimust välismaa kaevanduste kohta. Enne kui ta oli oma jutu lõpetanud, mõtlesin, et vastan, et arvatavasti on Eesti kaevandustes olukord sarnane.

"Ajalooline Ajakiri" 2/2020

„Ajalooline Ajakiri“. 2020, 2 (172).

Hiljuti naispeatoimetaja saanud ajakirja selle numbri peaaegu kõik autorid on samuti naised, vaid ühel autoril viiest peaks olema mehe eesnimi.

Anu Raudsepp kirjutab näitekirjanik Hugo Raudsepa tegevusest Saksa ja Nõukogude ajal. Juttu on ridade vahel kirjutamisest. Olen ka ise Nõukogude aja raamatutes ridadevahelist sõnumit leida püüdnud, aga seda on võimalik ikkagi valesti tõlgendada. Mäletan, nagu Arvo Valton oleks öelnud, et tema Nõukogude aja romaanist on Nõukogude võimu kritiseerimist rohkem leitud kui ta seda sinna panna püüdis. Anu Raudsepp näitab kätte, millised poliitilised vihjed Hugo Raudsepal esinevad. Aga lugeja teab otsida vihjeid sellele, mis on talle tuttav, autor võib kasutada ka ainult talle endale tuttavat materjali.

Varem on öeldud, et tsensuuri aegadel on ilukirjandus populaarsem, sest kirjanduses saab rohkem öelda kui ajakirjanduses. Anu Raudsepa järgi oli siiski Stalini ajal näitekirjandus eriti rangelt kontrollitud. Vene kirjanduse kuldaega 19. sajandi esimesel poolel seletatakse tsensuuriga, tol ajal kirjutanud Puškin ja Lermontov on siiani hinnatud. Anu Raudesepa järgi aga tsensuuri ajal Hugo Raudsepa loomingu väärtus langes, sest ta ei saanud ennast vabalt väljendada. Mulle tundub, et suurema sõnavabaduse ajal on kergem ka väärtusetut teost avaldada, mõni kasutab sõnavabadust ropendamiseks.

Kirjutades Lennart Mere 1970. aastate raamatust arvasin, et tema ajal kritiseeriti alkoholismi juba rohkem kui Stalini ajal, sest on kirjutatud Stalini õukonna joomingutest ja ka Meri ise viitas joomise vähenemisele. Anu Raudsepa järgi siiski Hugo Raudsepp kritiseeris liigjoomist ka Stalini ajal. Kuid Hugo Raudsepp langes repressioonide ohvriks, siis võimud ilmselt tema loominguga igakülgselt rahul ei olnud.

Kersti Lust kirjutab sellest, kuidas saada oma artikkel avaldatud rahvusvahelistes ajakirjades. Neist üle poole olevat ingliskeelsed. Ma ei pea inglise keeles kirjutamist vajalikuks, sest kui blogi loendurit uskuda, siis klikitakse ka minu eestikeelseid blogisissekandeid välisriikidest rohkem kui Eestist. Praeguste tõlkeprogrammidega on see võimalik. Raamatus „Jälle need naksitrallid“ on kirjutatud kuulsuse varjukülgedest. Vähem kuulsust võib tähendada rohkem vaba aega. Kuigi pole kindel, kas võõrkeelses ajakirjas kirjutamine teeb kuulsamaks, sest Eesti ajakirjadel ma pööran tähelepanu ka artikli autori nimele, aga välismaise puhul ainult ajakirja nimele. Igal juhul võin ma eesti keeles kirjutada erinevates žanrites, võõrkeeles kirjutamine on mulle vastumeelne.

Kurmo Konsa kirjutab sellest, mis on metaandmed. Metaandmed olevat informatsioon, mis on vajalik andmete ülesleidmiseks. Mõtlesin lugedes sellest, et vahel on vaja ka informatsiooni peita. On olemas riigisaladused. Kriminaalromaani kurjategija nime ei ole hea raamatu kaanel ega arvustuses välja lobiseda. Teadustööl võib olla võimalikult täpselt sisu kirjeldav pealkiri, aga ilukirjandusteose pealkiri peab väljendama pigem emotsiooni, mis selle raamatu lugemisega kaasneb. Kõik metaandmed ei pea olema informatsiooni üles leidmiseks, vaid võidakse seada eesmärgiks selle tekitamine. Näiteks intervjuuküsimuste või etteantud kirjanditeema puhul. Malediagrammil on küll andmed nuppude asukoha kohta, aga diagrammi vaadates võib vahel nuppude vaheliste seoste üle ise tund aega mõelda. Artiklis nimetatakse müraks pimedust, mis segab lugemist, aga müraks võib nimetada ka liigset informatsiooni. Füüsikaõpiku järgi jagunevad helid muusikaks ja müraks, müra on mitteharmooniline heli. Auditooriumi tagapingis kõrvaklappidest lastav oleks selle järgi muusika ja õppejõu peetav loeng müra.

Ülle Tarkiainen kirjutab esikohal olevas artiklis toidupuudusest 19. sajandil. Kui arenenumas Euroopas olid näljahädad juba minevik, siis Eestis veel mitte. Teatavasti siiski maailmasõdade ajal oli ka arenenud riikides vähe toitu ja tulevikus võib asi minna jälle hulluks. Artikli järgi andis 19. sajandi teisel poolel Eestis lõikus veel võrreldes külviga vähe teri tagasi. Ilmselt osa vilja hävis veel pärast lõikust, seda võisid hävitada näiteks hiired. Mäletan, nagu Jaan Tõnisson oleks pidanud väikepõllupidamist suurmaapidamisest efektiivsemaks, aga Tarkiaineni kirjeldataval natuke varasemal ajal hakkasid just parajasti mõisad taludel eest ära minema, enne olid nad umbes võrdsed.

Toit linnas

Kõndisin tänaval, hoides käes nõud keedetud ja osaliselt kooritud kanamunadega. Vastu tuli Taimo koos teiste meestega. Taimo küsis, kas ma keetsin munad enne ära. Ta oli mind varem juba nende munadega näinud, ma polnud neid vahepeal ära söönud. Läksin istusin Raekoja platsil olevasse söögilauda. Kui ma olin ise toiduostja, siis tahtsin osta ainult neid asju, mis mulle kõige rohkem maitsevad, aga võibolla see polnud tervislik. Olin valmis ka nüüd toitu ostma, aga laual juba oli toitu. Küsisin lauas istuvalt naiselt, kas laual olevaid asju võib süia. Ta vastas, et osa võivad need ka ära süia, kes pole ise ostjad.

*

Koolis oli igaüks pidanud vastama ühte enda valikul pähe õpitud luuletust. Ma olin lugenud enda kirjutatud luuletuse sellest, kuidas mul on paha. Ma polnud öelnud, et see on enda kirjutatud, aga sellest võidi aru saada.

Üritused

Mul oli suure toa sahtlis palju asju. Aga hakkasin neid sealt vähemaks võtma, et vähem vajalikud oma tuppa viia. Sahtlis oli üks vahend, mida sai kasutada teise vahendi abil, aga see teine vahend võis otsa saada. Sahtli lukus oleku ajal ei oleks sahtlis elav E. Loone saanud ise otsa saanud vahendit juurde toomas käia.

*

Korraldasin üritusi, kus arutati küsimusi. Üritusele pääsemiseks tuli maksta osavõtumaksu. Aga kui keegi maksmata jättis, ei hakanud ma talt raha nõudma, vaid maksin tema osalemise ise kinni. Üks arsti elukutsega inimene ütles, et arstidele ei saa selliseid üritusi korraldada, sest nende erialal pole millestki rääkida. Minu meelest nad oleksid saanud uuemaid teadusuudiseid arutada.

*

Läksin ühele peole. Helena pani kapi peale paki, millele olin ühel varasemal korral kirjutanud küsimuse, et mis pakis on ja miks Helena seda kaasas kannab. Helena nähtavasti oli rahul, et ma sinna kirjutasin, muidu poleks ta täna pakki kaasa võtnud.

Kaks haigust

Küsiti, millised klassi õpilased põevad skisofreeniat ja millist raskusastet. Sellel haigusel eristati kolme erinevat raskusastet. Selgus, et skisofreeniat põevad väga paljud. Aga mulle tundus, et kõik teised on siiski minust tervemad.

*

Tundsin ennast haigena, aga ei teadnud, kas haigus on koroona. Kirjutasin, et jätkan haigena töö tegemist. Konkurent hakkas selle vastu protesteerima.

Uus eriala

Visati kaugust. Öeldi, et selle ajaga, mis pall lendab, jõuavad inimesed eest minna. Aga siis visati pall nii tihedasse inimsumma, et kõigil eest minna polnud võimalik. Olin teist korda ülikooli astumas. Olin kirjutanud avalduse kahele erialale. Lauri H. küsis, kas ma tahan õppida majandust või seda teist eriala. Vastasin, et ma ei taha kumbagi õppida. Ma tahan õppida ajalugu. Aga ma panin esimeseks eelistuseks majanduse, et ajalooteadmisi täiendada. Läksime Tartusse esimesse loengusse. Toolid olid paigutatud nelja kaupa. Istusin ühest tüdrukust ülejärgmisele toolile, kaks tooli nende laudade taga jäid tühjaks. Nüüd tuli mulle meelde, et loengus istumine on nii õudne, et üle ühe loengu ma kuulata ei taha. Panin silmad kinni. Õppejõud tuli minu laua juurde, et mind halvustada. Ma ei teinud sellepärast silmi lahti. Loeng hakkas pihta. Teised konspekteerisid lihtsaid lauseid pikalt üles kirjutades, minul oli parem konspekteerimismeetod, et ma kirjutasin lühendatult. Minus ülejärgmisel toolil istuv tüdruk hakkaski minuga rääkima. Ma ei pööranud pead tema poole. Mõtlesin, et pärast hakkan mõistatama, kas ma näen uuesti teda või kedagi teist.

Kaks tõlkijat

Sain teada, et Klaus on ka raamatut tõlkima hakanud, sest muud tegevust tal enam ei ole. Talt küsiti, mitu lehekülge ta on päevas kõige rohkem tõlkinud. Ta vastas, et seitse. Mina olin kõige rohkem viis. Aga Klaus tõlkis inglise keelest, mina vähem õpitud saksa keelest. Panin tööriistu karpi tagasi. Küsisin, kas metallipuru võib veel vaja minna. Isa ei tahtnud vastata. Kõndisin tänaval ja läksin kohvikusse õpetaja Kalme tundi. Olin hiljaks jäämise piiri peal. Kalme võis vaadata, et ma jäin kooliajal hiljaks ja jään ka praegu. Aga vahepealsel ajal ma polnud jäänud.

Lohakas rünnak

inimene - arvuti

1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Od7 4. Od7+ Ld7 5. 0-0 Rc6 6. c3 Rf6 7. Le2 g6 8. d4 Lg4 9. e5 de 10. de Rd7 11. e6 fe 12. h3 Lf5 13. Ve1 e5 14. Rbd2 Oh6 15. Re4 Oc1 16. Vac1 a6 17. Vcd1 Le6 18. a3 0-0-0 19. b4 cb 20. cb h6 21. b5 ab 22. Lb5 Kc7 23. Vb1 b6 24. Vec1 Vb8 25. Vc4 Vhc8 26. Vbc1 Kb7 27. Vd1 Rd4 28. Vcd4 ed 29. Vd4 Vc1+ 30. Kh2 Vc7 31. a4 Va8 32. Lb1 Re5 33. Red2 Vc5 34. Vb4 Rf3+ 35. Rf3 Vc4 36. Vc4 Lc4 37. Lg6 Lf4+ 38. Kg1 Va4 39. Lg7 Ve4 40. Lb2 Vc4 41. Rd2 Vd4 42. Rf1 Vd1 43. Le2 Ld6 44. Le4+ Kc7 45. Lc2+ Kd8 46. Le4 h5 47. La8+ Kd7 48. Lb7+ Kd8 49. La8+ Kd7 50. Lb7+ Ke6 51. Le4+ Kf6 52. Lf3+ Kg6 53. Le4+ Kg5 54. h4+ Kf6 55. Lf3+ Kg6 56. Le4+ Kg7 57. Le2 Kg6 58. Le4+ Kg7 59. Le2 Vd5 60. Re3 Vc5 61. Lb2+ Lf6 62. Lb1 Kf7 63. g3 Lc6 64. Lb3+ e6 65. Ld3 Vc1+ 66. Rf1 Ld5 67. Lh7+ Ke8 68. Lg8+ Kd7 69. Lf7+ Kc6 70. Le8+ Kc7 71. Le7+ Kc8 72. Le8+ Kc7 73. Le7+ Kc6 74. Le8+ Kb7 75. Le7+ Vc7 76. Lb4 Vc1 77. Le7+ Vc7 78. Lb4 Vc5 79. Re3 Vc1+ 80. Rf1 Ld3 81. Le7+ Ka6 82. Le6 Lf1+ 83. Kh2 Lh1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 38 minutit 47 sekundit, mustal 1 tund 8 minutit 35 sekundit.

Sõttaminek

Taani sõjavägi läks sõtta. Kogu vägi oli kolmeliitrises purgis. Oli karta, et enne suurema osa väe purgist välja saamist võib vaenlane purki rünnata. Klaus ütles, et ma kardan marineerimist, aga marineeritud kurk on söödav. Üks tüdruk tuli minu juurde ja ütles, et talle ei meeldi, et ma pikalt räägin. Vastasin, et vahel ma räägin just ühelauseliste fraasidega. Istusime selle tüdrukuga külg vastu külge. Tema suust lendas minu suhu süljepritsmeid, võibolla koos koroonapisikutega. Mõtlesin, et sellepärast, et ma siin koos selle tüdrukuga olen, saab meie väes rohkem mehi surma. Otsustasin vahepeal lahingutegevuse üle vaadata. Vaatasin erinevatest akendest välja. Ühe akna peal korraga ma kaua ei olnud, et mind ei saaks sihtida. Lugesin Churchilli. Vaatasin, et ta teab psühholoogia kohta samu asju, mida mina.

Väli f7

Täna mängisin Vint.ee-s natuke kõrgema reitinguga vastasega 1:1. Esimeses mängus olid mul valged. Pärast vigurivahetust väljal e6 tekkis vastase seisu väljale f7 auk, mis viis minu materjalivõiduga variandile ja vastase alistumisele. Teises mängus olid mul mustad. Vastane võitis manöövriga Rd6+-Rf7+-Rh8 materjali ja varsti ka mängu.

Eesti ajalugu I

Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri ja Heiki Valk. „Eesti ajalugu. I. Eesti esiaeg“. Toimetanud Valter Lang. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Tartu 2020. 520 lehekülge, põhitekst lõppeb lk. 464.

Esimene kokkupuude „Eesti ajalooga“ algas mul sellest, kui üks külaline võttis meie raamaturiiulist selle vanema versiooni esimese köite ja näitas, et pildil on väga vanad ehted. Küsisin: „Kas esimese maailma sõja aegsed?“ Külaline vastas: „Veel vanemad“. Mina kasutasin sõnu „esimene maailma sõda“ tähenduses „maailma esimene sõda“, külaline arvas, et ma pean silmas Esimest maailmasõda. Hiljem olen psühholoog Võgotski raamatust lugenud, et laste mõtted on originaalsemad kui nende kõne.

Ülikooliloengutes oli juttu „Eesti ajaloo“ ja „Eesti rahva ajaloo“ erinevusest. Mingi õppejõud mainis, et „Eesti rahva ajaloo“ autor vabadussõjalane Juhan Libe oli raamatut kirjutades alles üliõpilane ja kasutas raamatus loengus kuuldut, jõudes selle kiiremini trükki anda kui konkureeriva „Eesti ajaloo“ autorist õppejõud.

Nüüdseks on kirjutatud uus „Eesti ajalugu“ ja ilmunud kõik selle kuus köidet. Täna lõpetasin viimasena ilmunud uue esimese köite ja sain sellega kõik kuus köidet loetud. Kolme hilisema aja kohta käivat köidet lugesin käsikirjana, kolme hiljem ilmunud vanema aja köidet raamatust.

Esimese köitega venitamise miinus on, et arvatavasti mõni üliõpilane oleks tahtnud seda lugeda enne ülikooli lõpetamist, teiselt poolt pikem viimistlemine võib teose kvaliteeti tõsta. Igal juhul värsket köidet lugema hakates mõtlesin, et see on üks meeldivamaid köiteid, varem olid mul head mälestused seoses viienda köitega.

Leidsin siiski ka seda, mida oleksin toimetamisülesande korral parandanud. Kõige rohkem puudusi märkasin seoses joonistega. Ülikoolis olen õppinud ja varem trükitud kaartidelt näinud, et Balti paisjärve lõpp saabus seoses sellega, et tekkis ühendus ookeaniga ja järvevesi hakkas ookeani valguma. Nüüd trükitud raamatu kaartidelt ei ole sellest aga eelteadmiste puudumise korral võimalik aru saada. Mõnel kaardil oli leppemärkides öeldud, mida on kaardil kujutatud, aga kaardilt endalt vastavat leppemärki ei leidnud. Teisel juhul oli kaardil küll kasutatud leppemärki, aga selle kohta polnud toodud seletust. Mõnel kaardil võisid küll leppemärgid ja kaart kokku langeda, aga selline peenike sigrimigri ei olnud jälgitav. Lõpu poole oli ühe kaardi leppemärkide seletus kirjutatud loetamatult pisikeses kirjas.

Varasemate köidete puhul olen kritiseerinud kriitpaberi kasutamist. Seda köidet lugedes leidsin natuke parema lugemismeetodi, et panin ühe raamatu otsa alla kõrgenduseks teise raamatu, et lambi silmapeegeldamist vähendada.

Keelevigu palju ei märganud, aga üks neist on mainimisväärne. Kirjutati, nagu ütlus „Tule taevas appi!“ võiks olla seotud ristiusueelse ajaga. Kirjapilt oli „tule, taevas, appi“. Olen küll koolis õppinud, et üte eraldatakse komadega, aga filoloogi sõnul kindlakujuliste väljendite puhul see reegel ei kehti.

Meie ülikoolikursusel ei olnud arheoloogia eriti populaarne. Tolleaegse poliitilise olukorra tõttu oli umbes pooltel kursusekaaslastel peaaineks lähiajalugu. Kui küsiti, kas kellelgi on ka arheoloogia, siis ei osatud mitte kedagi nimetada, teati vaid ühte, kellel see oli keskastmes. Seevastu on arheoloogia olnud populaarne minu sugulaste hulgas. Esimese köite nimeregistris on rohkem minu sugulasi kui muudel köidetel. Leidsin sealt vanavanaisa, vanaisa, kaks vanaonu ja onu. Lisaks on ka muid tuttavaid. Arheoloogilistel kaevamistel on käinud ka selliseid minu sugulasi, keda pole raamatus mainitud. Ise olen suvitanud hulgas asulates, mida raamatus on arheoloogiliste leidude asukohana mainitud – Peedu, Vehendi, Kõmsi ja Plaani. Minu vend on suvitanud Laheperas ja õde käis kaevamistel Udernas. Juttu on ka kodulinnast Tartust. Jõuga on tuttav selle poolest, et selle programmiväliste teadmiste põhjal mainimist pidas Kriiska minu eksamitöö parimaks kohaks.

Varem on trükitud muinasaja kaarte, kus kogu Eesti ala peale Hiiumaa on maakondadega kaetud. Raamatus toodud uue kaardi järgi ei asu aga maakonnad kõrvuti, vaid nende vahele jäävad metsa- ja sooalad. Sellega seostub mul veel üks lapsepõlvemälestus. Kui ma veel kaarti ei tundunud, aga olin erinevatest riikidest kuulnud juba juttude põhjal, joonistasin maakaardi, kus riigid ei paiknenud kõrvuti, vaid moodustasid üksteisest eemal asuvaid kaste, mille väravatest tuldi hobuserauakujuliste jalajälgedega välja, et riikide vahele jäävatel aladel võidelda. See uus Eesti maakondade kaart on tolle kaardi sarnane.

Raamatule täienduseks vaatasin pilte muuseumide võrgulehelt. Vaatasin läbi kõik pildid otsinguga ’Aivar Kriiska’ ja käändes otsinguga ’noorema kiviaja’ ning osa pilte otsinguga ’Ain Mäesalu’, lisaks katsetasin veel mõnda vähem vasteid andvat otsingut. Muuseumipiltide üle ma mõtlesin pikemalt kui raamatu omade üle, raamatu puhul keskendusin teksti üle mõtlemisele.

Viilud riiulis

Istusime ümber laua. Lauri N. püüdis mulle midagi õpetada. Ütlesin, et tema mind ei õpeta. Mõtlesin, et nüüd võidakse arvata, et ma ütlesin seda sellepärast, et jõugus muudeti tema auaste minu omast madalamaks. Olime Paides ja algas söögiaeg. Mina lugesin veel söögilaua peal ajalehte. Aga lõpuks panin selle kõrvale, öeldes, et nüüd hakkan sööma. Läksin endale toidupoest sööki tooma. Leidsin riiulitelt lahtiseid toiduainete viilusid, mis vist mõni ostja oli pärast söögiaja lõppu söömata jäänutena poodi tagasi toonud. Puudutasin rohkemaid kui ma võtsin, kuigi minu käte küljes võisid olla koroonapisikud. Mõtlesin, et söön vanaema köögis valitud viilud ära ja siis lähen poodi nende eest maksma. Aga kui mul on toit juba kõhus, siis müüjad enam ei näe, mille eest raha küsida.

Kevade algus

Astronoomiline kevad on käes ja vaasis on uut värvi lilled. Akna taga on näha veel lund. Lilled peaksid olema täna ostetud. Pildistades kaadri suurust valides arvestasin ka taustaga. Head kevade algust ja muud sellesarnast.

Lombardia

Täna vaatasin dokumentaalfilmi Lombardia kohta. Neid oli üles riputatud erinevaid, aga sel korral valisin selle järgi, mis on lühem, et saaks rutem järgmiste tegevuste juurde minna. Varasemate mälestuste kohaselt peaks osa Lombardiast jõeorg olema, aga filmis näidati mägesid. Näidati ka jõge, aga mitte väga laia. Kunagi jätsin meelde, et Põhja-Eestis on musta-valgekirjud lehmad ja Lõuna-Eestis punast tõugu, aga Itaalia filmis olid ka lehmad musta-valgekirjud, kuigi Itaalia on Eestist lõunapool. Näidati vana arhitektuuri ja maalikunsti. Mõtlesin, et Itaalia peaks ju tihedalt asustatud olema, kuidas tänavad nii tühjad on. Aga siis näidati ka tihedamat autoliiklust ja miniseelikuid. Pilved olid ilmselt kiirendusega filmitud. Taustaks kõlas muusika, itaaliakeelseid sõnu näidati ainult kirjalikult. Kui keegi ei tea, siis Lombardia on haldusüksus Põhja-Itaalias. Tegin ükskord Itaalia kohta geograafia referaate, kus pöörasin tähelepanu ka Itaalia haldusjaotusele.

Serva taga

Avastasin, et kui lasta filmi noolega ekraani serva suunas, siis fookus muutub ja tulevad nähtavale uued asjad. Oli karta, et nii on ka fotodega. Või oli ainult filmidega ja fotodega mitte.

Paide

1. Paides oli aiaga maja, kus elasid minu isapoolne vanaema Pärja ning tädi Siiri.

2. Teistes Paide majades elasid minu kahe onu pered, hiljem olid eraldi majad ka kahel onupojal.

3. Käisime Paides iga aasta, suvel võisime olla vanaema pool nädal järjest, jaanuaris vanaema sünnipäeva ajal olime seal lühemalt.

4. Vanaema kasvatas lilli ja vilju ja käis neid mingi ajani turul müümas.

5. Tema aias oli kaks kasvuhoonet, üks klaasist ja teine suurem kilest.

6. Kokku olid omavahel ehitatud saun, garaaž ja puukuur, sellest hoonetekomplektist viis käik ka klaaskasvuhoonesse.

7. Mäletan, et ükskord käisime Paides kogu perega saunas, kui meie pere oli 4-liikmeline, seega võisin olla 2-aastane.

8. Garaažis hoiti hilisemal ajal meie pere autot, kui meil endal Tartus veel ühtegi autojuhti ei olnud, aga õnnestus auto osta.

9. Puukuuris hoiti ahiküttega maja küttepuid ja vist briketti.

10. Majal oli köök, kolm tuba, kaks sahvrit, käimla, esik, veranda ja pööning.

11. Varem elas vanaema Paides teises majas, minu nähtud majas ei ole isa elanud, aga kui maja oli värskelt omandatud, siis toimusid seal minu isa ja ema pulmad.

12. Üks aasta oli mul aias väike liivakast, hiljem oli aiast väljas autovärava taga suurem liivahunnik, kus mängisime suurema arvu lastega.

13. Ühel pool maja oli aial jalgvärav ja teisel pool autovärav.

14. Aias kasvasid õunapuud, kurgid, tomatid, tikrid, sõstrad, vaarikad, maasikad, lilled, porgandid, kartulid, kuused ja muru.

15. Onu Raivo käis aias mootoriga muruniitjaga muru niitmas.

16. Onupoeg Ervin tõi sinna oma ristsõnalehtede müümata jäänud numbreid ja postkaarte ristsõnalahendajate vastustega.

17. Noorem onupoeg Veljo tuli jalgrattaga teisest Paide otsast meiega mängima.

18. Tädi Siiri elas vanaemaga koos, sest pärast lastehalvatust oli tal püsiv tervisekahjustus.

19. Kui ma olin natuke suuremaks kasvanud, siis hakkasin ronima õunapuu otsa, kus lugesin raamatut ja koostasin oma märkmikusse ristsõna.

20. Naaberaias elas poiss nimega Kuido või Guido, kes hakkas varakult suitsetama.

21. Kuido ema hakkas hiljem Jehoova tunnistajaks ja käis vanaema majas usulise propaganda trükiseid pakkumas.

22. Ühe tänava tüdruku nimi oli kindlasti Rea, ühes majas elas vist suur ja ühes väike Aidi, ühe seal hiljem nähtud väiksema poisi nimi võis olla Marko.

23. Kuidost vastassuunas elas mees, kelle nimi oli vist Jaan ja kes käis ükskord palumas, et minu isa tema teosed oma nime all välja annaks, seal olevat kõik kirjas, kui palju viina on maha valatud ja ära joodud.

24. Vanaema postkast ei asunud algul maja enda küljes, vaid pärast tänava lõppu bussijaamas.

25. Kui sain natuke suuremaks, mõtlesin, et ma pean mingi tööga vanaema aitama, selleks leiutasin, et hakkan ajalehti ära toomas käima.

26. Vanaemal käis vahel külas minu vanaonu Volli, kes elas Paide rajooni või Järvamaa maakohas.

27. Pärast vanaema surma elas Siiri algul üksi ja teised sugulased käisid teda aitamas.

28. Kui teised sugulased tundsid, et hakkavad vanaks jääma, läks Siiri vanadekodusse.

29. Praeguseks on peale vanaema surnud ka Volli, Siiri ja Raivo.

30. Vanaema maja on maha müüdud ja ümber ehitatud, teisi sugulasi Paides veel elab.

Summa suurus

Vilepil oli uus nimi. Öeldi, et mina sundisin teda nime vahetama. Mõtlesin, kuidas ma teda sundisin. Aga see oli vist olnud nii, et ta ütles, et ta sööb oma mütsi ära, kui ta eksib. Siis selgus, et ta eksiski. Ta oli asendanud mütsi nimega.

*

Kahe õpilase kohta öeldi, et nad räägivad nii palju, et kui nemad rääkima hakkavad, ei saa keegi teine rääkida. Seletati, et palju räägivad need, kellel on positiivsed emotsioonid. Olin Piret P. kohta stendil paberit näinud ja soovitasin tal seda ka endal lugeda. Läksime saksa keele tundi. Istusin Pireti selja taha. Mõtlesin, et kui ma istun teise koha peal kui eelmises tunnis, siis vist Erik minu kõrvale istuma ei tule. Õpetaja ütles, et see ei ole ju minu koht. Vastasin, et täna istun ma siin.

*

Viimane lumi oli sulamas ja arvati, et edaspidi lund ei tule. Aga oli tõenäoline, et viimasel lumetriibul on tuumarelv alles ja ta võidakse käiku lasta. Vaatasin aknast välja ning ütlesin, et lund sajab. Sander vaidles vastu, et see pole lumi. Ütlesin, et siis lörts. Sander vastas, et see pole ka lörts. Ütlesin, et siis on selle õige nimi lobjakas, aga ma eelistan lörtsi sõna.

*

Maksin Kristeri moodi mehele ühe euro. Selgus, et see oli liiga suur summa. Ta ütles, et kui ma annan talle veel kuus eurot, siis ta saab neli tagasi maksta. Keeldusin seda tegemast, sest mulle tundus, et niiviisi kaotaksin ma veel rohkem raha. Pärast mees nõustus, et ta küsis valesti. Teisel pool barjääri läksid õpilased reas koolisööklasse. Krister vaatas ühele tüdrukule rahulikult naeratades otsa ja tüdruk läks näost punaseks. Siis hakkas Krister vaatama otsa ühele poisile. Poiss hakkas Kristeriga rääkima.

*

Jõudsin koolimajja. Selgus, et mul pole vahetusjalanõusid. Varem olin neid hoidnud koolimajas, aga viimati olin koju kaasa võtnud ja nüüd polnud kooli tagasi toonud. Kell oli vist juba tunnis, aga mina pidin alles uuesti kodus vahetusjalanõude järel ära käima.

Paks müür

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. d4 Rf6 3. e5 Rd5 4. c4 Rc7 5. Rc3 d5 6. c5 Of5 7. Od3 Od3 8. Ld3 e6 9. Rf3 Oe7 10. 0-0 Rd7 11. a3 0-0 12. b4 a6 13. a4 b5 14. a5 Re8 15. Of4 g6 16. Oh6 Rg7 17. Vfe1 Ve8 18. g4 Rf8 19. Kh1 Va7 20. Le3 Vd7 21. Vg1 Va7 22. Og7 Kg7 23. g5 Rd7 24. Re1 Vh8 25. Rc2 h6 26. gh+ Vh6 27. f4 Lh8 28. Lf2 Va8 29. Re3 Lh7 30. f5 Kh8 31. f6 Of8 32. Re2 Vh4 33. Rf4 Lh6 34. Rg4 Lg5 35. h3 Vh7 36. Re3 Lh6 37. Vg3 Lh4 38. Vag1 Kg8 39. Reg2 Lh6 40. h4 Kh8 41. Vg4 Vd8 42. Lg3 Kg8 43. Rg6 Rf6 44. Re7+ Kh8 45. Vg8+ Rg8 46. Lg8++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 40 minutit 13 sekundit, mustal 18 minutit 33 sekundit.

Väike ronija

Kõndisin Pikal tänaval. Seal oli üsna palju rahvast. Nägin kahte miniseelikuga inimest. Ma ei vaadanud paljaid jalgu, aga nägin need hetkega ära. Üks poiss hakkas minu lähedal karjuma. Tema suust võisid lennata koroonapisikud. Koroonapisikutega pidi eeskirja järgi olema kahe meetri kaugusel, aga tema oli ainult poole meetri. Nähtavasti oli tal vaja valju häält teha, et suure seltskonna teised liikmed tema juttu kuuleksid.

*

Üks laps ronis mööda treppi. Keelasin teda, et kukkumine tuleb kergelt. Laps ronis mööda seina üles. Ütlesin talle, et ega ta putukas ei ole. Siis vaatasin, et ma eksisin, ta on küll putukas. Laps leidis minu taskust kommi. Lapse isa andis mulle kommi tagasi. Pakkusin seda lapse isale uuesti, et võibolla ta annab selle siiski lapsele söömiseks. Lapse isa ei tahtnud. Mõtlesin, et on ohtlik kellelegi kommi pakkuda, võidakse hakata pidama kommionuks. Mõtlesin, et nad tegid õigesti, et kommi vastu ei võtnud, sest olen hoidnud samas taskus koroonapisikutega kindaid. Avastasin, et mul pole taskus üks, vaid neli kommi. Olin pannud iga kord kommi esialgu taskusse ja siis unustanud seda süia. Olin justkui ka kuulnud lauset: "Neli kommi taskus," aga polnud siis veel ei teadnud, et see on tõepärane ja käib minu kohta.

*

Raidväli oli jutustanud kirjalikult ühe loo. Selle lõpus esines jaapanikeelne lause, mille tähendust ma ei teadnud. Nüüd hakkasin seda sõnaraamatuga tõlkima ja paistis, et mõte tuleb selgelt välja. Ma polnud veel kõiki sõnu järele vaadanud, aga tundus, et lauseks tuleb: "Mõte rändab mälestuste kinos." Mult oli enne küsitud, mida see lause tähendab. Olin vastanud, et ma ei tea, see on võõrkeeles. Aga nüüd selgus, et ma oskan selle ära tõlkida.

Hetkeks üle piiri

Täna mängisin Vint.ee-s kolm välkpartiid. Esimeses partiis vangerdati erinevatele pooltele. Kahisin vastase kuninga ründamiseks etturi. Varsti jättis vastane lipu ette ja mängu lõpus sai ta mati. Teises mängus teise vastasega tuli nagu ka esimeses lauale Skandinaavia avang. Kahisin vastase kuningaseisu nõrgestamiseks viguri kahe etturi vastu ja panin ka sellele vastasele mati. Kolmandas mängus võitsin etturi, aga vastane hakkas ründama minu kuningaseisu. Keskendusin kuningatiivale, jätsin samal ajal liputiival lipu ette ja alistusin. Teise ja kolmanda mängu vahel käis mul reiting uuesti ära kõrgemal kui 1800, kolmanda mänguga taas langes.

Kollased õied

Kuskil maal lilled juba õitsevad. Eestis võivad ka kasvuhoones õitseda. Lumi tegeleb sulamisega. Pärast seda, kui eksperdid otsustasid, et raamatu tõlkimine pole töö, võin teha rohkem tõlkimistunde, sest seadus peaks piirama ainult tööaega. Kui sissetulek on väiksem, siis on huvi pikki tööpäevi teha suurem. Kui ei anta töölepingut, siis võidakse kinkida vähemalt lilli.

Kohavahetused

Henn ja Toomas istusid minu laua taga. Ütlesin, et ma lähen siis väiksesse kööki. Aga hoiatasin, et kui seal hea ei ole, siis ma tulen tagasi. Vaatasin pildiajakirja, kus oli palju fotosid. Mõnel fotol oli sinimustvalge lipp. Elektronkirjaga oli mulle varem saadetud fotosid, millel kõigil oli sinimustvalge lipp, neid oli võetud sellest ajakirjast. Nüüd selgus, et kirjaga oli saadetud vaid valik fotosid, ajakirjas olid suuremalt jaolt ilma liputa pildid. Kuulsin, kuidas suures toas rahvuslust halvustati. Läksin sinna tuppa ja surusin rääkijale käe põsele. Läksin seejärel oma tuppa tagasi. Suures toas hakati rääkima, et minu käitumine on täiesti lubamatu. Mind hüüti uuesti sinna tuppa, nähtavasti pahandamiseks. Läksin taas sinna ja tegin, nagu ma ei saaks kutsumise põhjusest aru. Küsisin, kas mind kutsutakse hambaarsti juurde, juuksurisse või ühte kolmandasse kohta. Ekslesime ühe maja treppidel ja koridoridel. Kui ühes suunas minna, jõudis samasse punkti tagasi, aga proovisin vastassuunda. Avasin seintes olevaid kappe, lootes leida midagi väga huvitavat. Kappides midagi eriti huvitavat ei olnudki, aga sisse vaadata vast oli huvitav. Pidime põgenema ohutusse kohta. Lugesin sel teemal neljarealist luuletust, mis algas sõnadega:

Läheme nüüd kaevandusse.

Mina lähen laevandusse.

Suurvesi

Kõndisime Fortuuna tänaval. Emajõe veetase oli väga madal. Tundus, et asi pole selles, et vett ei leiduks, vaid vesi ei pääse mingist takistusest läbi. Siis hakkaski eemalt suurvesi lähenema. Tundus, et mitte ainult jõe veetase ei tõuse, vaid see ujutab üle ka kaldad. Põgenesime joostes, et mitte vette jääda. Üks mees põgenes üle autotee. Läksin tema järel.

*

Rahvas liikus ühest ruumist teise. Sattusin kõndima Kristeri ja Arturi vahel. Tundus tobe olla nende vahel, kes olid kõige tähtsamad. Püüdsin neist eemalduda.

Ekspertiisi otsus

Eile teatati, et töövõime ekspertiisi otsuse kohaselt vähendatakse minu sissetulekut umbes 50 protsenti. Töövõime toetus võetakse ära, sest töövõimet peetakse suuremaks kui kolm aastat tagasi. Toetust hakataks väiksemas summas uuesti maksma, kui ma registreeruksin tööotsijana, aga enda arvates ma juba töötan ja mul pole aega kõiki töid korraga teha. Tõlgin üks või kaks raamatut lõpuni ja siis vaatan, mis edasi saab.

Võimalikud kandidaadid

Lamasin oma voodis. Toas oli veel rahvast. Minu vastu oli palju süüdistusi, aga ma ei andnud järele. Mõtlesin teatada, et mulle on varem palju kahemõttelisusi kirjutatud, aga siis ma ei saanud veel aru, et need on kahemõttelisused. Öeldi, kes võidab arvatavasti järgmised Ameerika presidendivalimised. Vastati, et see kandidaat võidab kindlasti. Eeldati, et järgmine kord on samad kandidaadid, kes sel korral, aga ei arvestatud, et suurel maal võib ka uusi kandidaate esile kerkida. Kandidaadid olid üks naine ja üks mees. See naine mulle eriti ei meeldinud, aga tundus, et paljudele meeldib.

Kohev lumi

Öösel vaatasin aknast välja ning lund sadas. Mõtlesin, kas minna sel juhul täna talve 17. suusasõitu tegema. Aga mõtlesin, et vast päeval enam ei saja. Nii läkski.

Öösel nägin aknast laternate küljes jääpurikaid. Täna hommikul õhutamiseks akent lahti tehes oli välimisel aknalaual palju lund. Osa selles vajus aknast sisse. Pühkisin seda harjaga kokku, aga selgus, et hari ajab ise karvu, seetõttu pühkisin veel lõpetuseks paberiga üle.

Suuskadega väljudes oli selline ilm, et meenus luulerida "tuisk jookseb võidu tuisuga". Maja taga oleval kõnniteel oli lume sees vaid kitsas rada, nii et hea, et selle läbimise ajal ühtegi teist jalakäijat vastu ei tulnud. Hiljem suusatamast tagasi tulles üks jalakäija jäi ootama, millal ma kitsalt rajalt väljun, aga ta ei pidanud kaua ootama, sest olin juba raja otsa jõudmas.

Üks päev jäi meelde pealkiri, et jääle minek keelati. Aga täna nägin suusarada algul ainult kanali jääl. Mõtlesin, et ehk on külmakraadide ajal keeld uuesti tühistatud, ja läksin esimest korda sel talvel kanali jääle. Edasi sõites tundus, et ehk siiski ei ole keeld tühistatud, sest rada muutus hoolimata külmakraadidest vesiseks. Raja tegija oli seda vist ka ise märganud, sest rada keeras pärast vesist kohta kaldale. Esialgu libisesid mul märjaks saanud suusad halvasti. Ja minu õuduseks keeras rada varsti jääle tagasi. Seal oli kõrkja moodi taimed juures taas vett. Füüsika raamatu põhjal tean, et kus mingi objekt on vees, seal võib olla jää õhem kui sügava põhjaga kohtades. Aga kui üks kanalipikkus oli läbitud, leidsin kaldalt paremad rajad ja rohkem jääle ei läinud. Libisemise kaotanud suuskadega oli sõit esialgu aeglane, imestasin, et ma nii aeglase tempoga nii higiseks läksin. Teise ringi tegin kanali taga, kus libises jälle natuke paremini, kuigi vahepeal segas vastutuul. Talisupluse punktis tundus olevat pandud lume peale värskelt uus puutee, sest varem ma sellest teede ristumise kohast selliseid ristmiku ületamise tõkkeid ei mäleta.

Kodust kaugel

Vaatasin koos Sveniga malepartiid. Mõtlesin, et kui rääkida ainult malest, siis on võimalik Sveniga rääkida. Aga ma polnud palju katsetanud. Sven oli hoidnud maleklassis märkmikku oma partiidega. Olin selle endale salaja koju toonud. Nüüd Sven avastas, et see on tema märkmik. Ütlesin, et võin selle tagasi anda.

*

Kõnet oli alustamas üks Aasiast pärit isik. Enne pidas Oudekki sissejuhatava sõnavõtu. Kõne alustajat nimetati kollaseks, aga mulle tema nahavärv päris kollane ei tundunud. Öeldi, et 'kollane' on Ameerika, mitte Euroopa mõiste.

*

Oli algamas pidusöök. Enne sidus Maaja kõigile rätid suu ette, sest oli koroonaoht. Valmistuti Paidest Tartusse tagasi sõitma. Mult küsiti, kas ma tulen üks päev hiljem homme õhtul koos Taimoga. Ma oleks muidu sõitnud teistega koos, nagu ma olin Paidesse tulnud, aga selgus, et autosse enam ei mahu, sest nüüd on Pille rohkem. Magasin öösel ühes voodis ja tajusin, justkui tuldaks minu voodi juurde ning puudutataks ja hüütaks mind, kuigi ilmselt olid need meelepetted. Püüdsin aru saada, kus asulas ma olen, võibolla Meelval.

Lipu jalutuskäik

1. e4 Rf6 2. e5 Rd5 3. c4 Rb6 4. d4 d6 5. f4 de 6. fe Rc6 7. Rf3 Of5 8. Rc3 e6 9. Oe2 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Oe3 Oc3 12. bc f6 13. ef Lf6 14. Le1 Le7 15. Og5 La3 16. Rh4 Kh8 17. Rf5 ef 18. Vf3 Vae8 19. Lf1 Lb2 20. Od3 Lc3 21. Vf5 Ld4+ 22. Oe3 Le3+ 23. Kh1 Le7 24. Ve1 Vf5 25. Ve7 Vf1+ 26. Of1 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 28 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 22 minutit 19 sekundit.

Nuppude noppimine

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt kasutajanimeta vastasega Fischeri malet. Võitsin tulede abil materjali ja vastane alistus. Seejärel mängisin kaks partiid tavalist malet ühe vastasega, kellel oli kasutajanimi olemas. Esimeses mängus läksin lippu, aga vastane sai igavese tule peale ja mäng lõppes viigiga. Teises partiis oli tal lõppmängus vigur kaks käiku järjest ees, teisel käigul märkasin selle lüia, mispeale vastane alistus.

Jääpurikad

Märkasin vaatepilti, mis kutsus pildistama. Rõdu klaasi taga metalltorul on jääpurikad reas nagu oreliviled. Kraadiklaasi järgi on külmakraadid, aga jääpurikad kas maja soojuse või päiksepaiste tõttu tilguvad. Varasematel päevadel ei ole neid selle koha peal märganud.

Sõnaraamatu tükid

Henn küsis mult ungari keele grammatikat. Andsin talle selle ühe tüki. Seejärel leidsin üles ka teised tükid ja andsin ka need. See oli paks vana tumedal paberil raamat. Olin juba ungari keele sõnaraamatu läbi lugenud, täienduseks mõtlesin varsti lugeda ka grammatika.

Märtsisõit

Täna käisin 16. korda sel talvel suusatamas. Vahepeal oli juba lumi ära sulanud, aga nüüd sadas maha tagasi. Täna hommikul ma polnud kindel, kas on suusailm. Oli karta, et lumi võib olla liiga värske ja liiga õhuke ning tuul liiga tugev. Kuid kui aknast välja vaadates nägin ühte inimese suuskadega naabermajja sisenemas, siis läksin ka ise suusatama. Kanali ääres oli nõrk rada nähtav, aga see oli juba osaliselt kinni sadanud. Sõitsin neli kanalipikkust mööda täpselt ühtesid ja samu jälgi. Kuna ma neid mitu korda uuesti lihvisin, oli rada olemas sõidu lõpuni. Muidu oleks see võinud kaduda, sest lund sadas. Täna poleks määrimata suuskadega saanud aja peale suusatada, aga mulle sobis ka aeglane tempo. Nägin kanali ääres koerajalutajaid, suitsetajat ja kõhulihaste harjutuste tegijat. Lisaks mõnda inimest, kelle tegevusele on raskem nimetust anda.

Pihkvast tagasi

Olime klassi ja kahe õpetajaga Pihkvas. Pidime laevaga Tartusse tagasi sõitma. Enne käis õpetaja Tagel pileteid ostmas. Tagasi tulles ütles ta, et tänane laev jääb ära. See tähendas, et pidime sõitma maad mööda. Mõtlesin, et hea, et mul raha kaasas on, kui sellise ootamatu sõidu jaoks piletit on vaja osta. Siis mõtlesin, et raha pidi muidu ka kaasas olema, sest ka laevasõit oleks maksnud. Nägime, kuidas Võru linn minevikus asutati. Sõitsime tol endisel ajal kodu poole mööda vana Võru maanteed. Rong vajus ühele küljele kaldu nagu ka ükskord hiljem vana Võru maanteed mööda sõites oli juhtunud. Mikrobussis minu kõrval istuv poiss vahepeal eemaldus. Mõtlesin, et nüüd saan üle mitme istme pikali vajuda. Aga poisile oli vaja hoida ruumi tagasi tulemiseks. Üliõpilastel lubati koha pealt sõna võtta, et auditooriumi ees seisvad õppejõud saaks kirjalikus tekstis lünki täita. Kui esimene lünk oli täidetud, ütlesin teise lünga jaoks, et Ameerikas olevat kvoodid, kui palju arvandmeid peab esitama. Õpilased hakkasid minu jutu peale naerma, aga õppejõud nii sobimatutele sõnadele ei reageerinud. Siis lugesin teise lüngaga lause läbi. Vaatasin, et minu ettepaneku põhjal ei saagi seda lünka täita, sest kirjutatud lause teema on teine.

Põhjapoolsed alad

Põhjapoolusel jooksid kõik meridiaanid kokku. Kaardil oli näidatud, milline on seal temperatuur erinevates meridiaanivahedes üksteisest minimaalsel kaugusel. Need temperatuurid erinesid. Kaardi pealt selgus, et varem on kogu Venemaa ala nimetatud Valgeveneks. Selline nimetus tähendas, et see oli lumesaju piirkond.

Tähtis päev

Täna toodi trükikojast seni kõige paksem minu tõlgitud raamat, millele kirjutasin erinevalt eelmisest sama autori raamatust ka ise järelsõna. Läheneva müügile jõudmise kohta informatsiooni levitama hakates läksid tänased unenäod vähemalt esialgu meelest.

Sultani riik

Olin läinud välismaale ja elasin sultani õukonnas. Sultan tahtis mind hukata. Selle ärahoidmiseks tegin, nagu oleksin väga tema poolt. Tänu sellele jäin ellu. Aga ühel päeval hakkasin kodumaale tagasi põgenema. Mõtlesin, et liigun jala ja mind võidakse kiiremate liikumismeetoditega kätte saada. Läksin ühte kaubanduskeskusesse. Seal ütles politsei, et teeb mulle trahvi, sest mul ei ole maski. Vastasin, et mul läks meelest, et on koroonaaeg, sest ma olin mõtetega minevikus. Politsei käskis mul mööda ühte riiulit üles ronida, kuigi see kõikus. Minu vastuste põhjal lahendas politsei küsimuse, et üks kaubanduskeskusesse tulnud ja siin lamav inimene on sultan. Mina pidin sultani tema kodumaale tagasi viima. Läksin sultanit talutades jälle sellesse riiki, kust olin põgenenud. Aga mind ei võetud kinni, sest riigis oli vahepeal puhkenud revolutsioon.

*

Vaatasin oma blogi kõige esimest sissekannet. Selle alla oli tulnud kommentaar: "Veebidisain on kõva sõna. Otsin tööd arvutifirmas." Näitasin seda kommentaari Tõnule, kellele see mõeldud oli. Tõnu hakkas kirjutama kommenteerijale kirja, et teda tööle võtta. Tõnu kirjutas murdekeeles. Tuppa astus Pille, kes sai ühest lausest valesti aru. Naersin ja ütlesin, et Tõnu sai ka just ühest asjast valesti aru.

*

Maalisin koos ühe lapsega pilte. Iga uus pilt oli eelmisega sarnane, aga natuke teist moodi. Võtsin pintsliga kollast värvi ja kirjutasin: "KOLLANE PILT". Koolis oli õpetatud, et kollasega ei või kirjutada, sest see ei paista välja. Minu praegu kirjutatu ka ei paistnud. Pealegi ma kirjutasin teistele tähtedele peale. Lillat värvi polnud täna veel üldse kasutatud. Laps värvis kogu selle pildi ühe värviga üle, nii et senised värvid jäid vaevu alt kumama.

Vanas kohas

Mängisin malevõistlustel. Esimeses voorus ei olnud mul vastast. Pärast turniiri lõppu seletasin seda sellega, et loosimisel tehti viga. Peebo vaidles vastu, et tema pole viga teinud. Ütlesin, et ma pole matemaatikas tugev ja seetõttu ei saa seda tõestada, aga mulle tundus, et tehti viga.

*

Olime klassikokkutulekul. Krister mängis ühe poisiga malet. Vaatasin, et Krister ei oska mängu ajal paigal püsida, vaid kommenteerib mängu. Ütlesin ühele klassivennale, et ta ei paneks nägu liiga lähedale, praegu on koroonaoht. Koduteel mõtlesin, et kodus räägin, et nüüd ma sain kindlasti koroona, kokkutulekul ei olnud kellelgi maski ees. Kuna kokkutulek toimus koolimajas, siis ei tulnud kellelgi maski ettepanek meelde, vaid käitusime nii, nagu vanasti selles majas. Siis mõtlesin, et tegelikult unenäos ei saagi nakkust. On hea, kui unenäos saab uuesti vanu aegu läbi elada.

Kasulik matiähvardus

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. c4 e5 3. Rf3 d6 4. Rc3 Rf6 5. h3 c5 6. d3 Rc6 7. Oe3 Oe7 8. Oe2 Oe6 9. 0-0 h6 10. Lb3 Ld7 11. a3 g5 12. Kh1 g4 13. hg Rg4 14. Re1 Re3 15. fe h5 16. a4 h4 17. Rc2 h3 18. g3 0-0-0 19. d4 ed 20. ed cd 21. Rb5 h2 22. Rcd4 Vdg8 23. Rc6 bc 24. Rd4 c5 25. Rf5 Of5 26. Vf5 Vh3 27. Kg2 Vgg3+ 28. Lg3 Vg3+ 29. Kg3 Le6 30. Og4 Kd8 31. Vc5 Lg4+ 32. Kg4 dc 33. e5 f6 34. a5 fe 35. Vh1 Of6 36. Vh2 e4 37. Kf5 Od4 38. Ke4 Kc8 39. a6 Kc7 40. b4 Kb6 41. Vh6+ Kc7 42. Kd5 Oe3 43. Vc6+ Kd7 44. b5 Of2 45. b6 ab 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 13 minutit 57 sekundit, mustal 57 minutit 1 sekund.

Albumi esitlus

Asusin teele kooli albumi esitlusele. Algul mõtlesin sõita bussiga, aga siis tuli mulle meelde, et bussipiletid on otsas ja seetõttu tuleb minna jala. Olin vist eelmisel korral juba piletita sõitnud. Kooli poole kõndides mõtlesin, et jala minnes on kindlustatud, et liigun kogu aeg edasi, bussi oodates oleks võinud palju aega minna. Mulle tuli vastu õpetaja Alttoa, kes ütles, et esitlus ei ole täna, vaid homme pühapäeval, kui on kooliaasta algus. Kahtlesin siiski tema jutus ja läksin edasi. Selgus, et mul oli õigus. Pühapäev oli küll kooliaasta alguse aktus, aga mitteõpilastele oli esitlus laupäeval. Istusin esitlussaalis toolile. Selgus, et õnneks kõnesid ei peetagi, vaid ainult muusika mängib, mille ajal igaüks võib ise albumi võtta ja selle eest 50 rahaühikut maksta.

Ülekaalukad lõppmängud

Täna mängisin Vint.ee-s tuttava kasutajanimega vastasega kaks välkpartiid. Esimeses mängus võitis vastane matiähvarduse abil viguri. Mul õnnestus liputulede abil natuke mängu venitada, aga kui oleks mindud üle mulle kaotatud etturilõppmängu, siis alistusin. Teises partiis jõudsime ratsulõppmängu, kus ähvardasin vastase etturite arvu vähendada. Kui ta jättis ette ka ratsu, siis ta alistus, kuigi mul oli mõtlemisaega vähem.

Tundmatu klassikaaslane

Kõndisin tänaval. Mul olid uued prillid, mida ma ei kandnud ees, vaid sõrmede vahel, pannes neid ette ainult mõnedel hetkedel. Ma olin kuskilt kuulnud, et vanasti olid näpitsprillid moes olnud. Kui keegi mulle vastu tuli, panin prillid hetkeks ette, et vastutulija nägu vaadata. Kui prillid oleks olnud ees kogu aeg, oleks võinud juhtuda, et näod jäävad vaatamata, aga nüüd oli vaatamine kindla liigutusega seotud. Olin kuulnud, et kui prillid kogu aeg ees ei ole, siis läheb nägemine veel halvemaks. Mulle tundus see väide kahtlane, võibolla läks silmade prillideta treenimisel hoopis paremaks.

*

Ühel naisel oli selline riietus, et mõtlesin, et tema pole selline nagu minu klassikaaslased. Aga öeldi, et see naine on just meie klassikaaslane. Andres loetles, milliste klassikaaslaste esimest korda koolitulekut ta mäletab. Selle naise kohta öeldi, et ta tuli meie klassi hiljem. Ma mäletasin küll ühte tüdrukut, kes oli meie klassis ainult ühel aastal ja käis vähe koolis, aga see ei olnud tema. Eesnimi oli teine. Mitte keegi ei mäletanud seda väidetavalt meie klassis õppinud teistsugust tüdrukut. Võis olla, et ühe inimese on kõik ära unustanud. Aga tõenäolisemalt mäletas ta ise valesti, millises koolis ta oli õppinud.