Olin läinud välismaale ja elasin sultani õukonnas. Sultan tahtis mind hukata. Selle ärahoidmiseks tegin, nagu oleksin väga tema poolt. Tänu sellele jäin ellu. Aga ühel päeval hakkasin kodumaale tagasi põgenema. Mõtlesin, et liigun jala ja mind võidakse kiiremate liikumismeetoditega kätte saada. Läksin ühte kaubanduskeskusesse. Seal ütles politsei, et teeb mulle trahvi, sest mul ei ole maski. Vastasin, et mul läks meelest, et on koroonaaeg, sest ma olin mõtetega minevikus. Politsei käskis mul mööda ühte riiulit üles ronida, kuigi see kõikus. Minu vastuste põhjal lahendas politsei küsimuse, et üks kaubanduskeskusesse tulnud ja siin lamav inimene on sultan. Mina pidin sultani tema kodumaale tagasi viima. Läksin sultanit talutades jälle sellesse riiki, kust olin põgenenud. Aga mind ei võetud kinni, sest riigis oli vahepeal puhkenud revolutsioon.
*
Vaatasin oma blogi kõige esimest sissekannet. Selle alla oli tulnud kommentaar: "Veebidisain on kõva sõna. Otsin tööd arvutifirmas." Näitasin seda kommentaari Tõnule, kellele see mõeldud oli. Tõnu hakkas kirjutama kommenteerijale kirja, et teda tööle võtta. Tõnu kirjutas murdekeeles. Tuppa astus Pille, kes sai ühest lausest valesti aru. Naersin ja ütlesin, et Tõnu sai ka just ühest asjast valesti aru.
*
Maalisin koos ühe lapsega pilte. Iga uus pilt oli eelmisega sarnane, aga natuke teist moodi. Võtsin pintsliga kollast värvi ja kirjutasin: "KOLLANE PILT". Koolis oli õpetatud, et kollasega ei või kirjutada, sest see ei paista välja. Minu praegu kirjutatu ka ei paistnud. Pealegi ma kirjutasin teistele tähtedele peale. Lillat värvi polnud täna veel üldse kasutatud. Laps värvis kogu selle pildi ühe värviga üle, nii et senised värvid jäid vaevu alt kumama.
0 vastukaja:
Postita kommentaar