Jaanuari aastapäevad

Mati Soomre. „Kes/mis jaanuarikuus on sündinud“. Maalehe Raamat. 2002. 53 lehekülge.

See teos on osa 12-vihikulisest sarjast, mida on kõigi kuude kohta. Sain kõik 12 vihikut ükskord malevõistluste auhinnaks. Mitte et ma seal väga kõrget kohta oleks saanud, aga auhindu oli sponsoritelt väga paljudele. Vihiku vahel oli XI rahvusvahelise malefestivali Tartu Suvi voldik, need võistlused peeti 12.–14. juunil 2004, ilmselt just tollel turniiril ma endale selle auhinna valisin. Mäletan, et festivalid on koosnenud kiir- ja välkturniirist, sagedamini olen mänginud ainult kiirturniiri, aga olen osalenud ka välkturniiril. Kui need iga-aastased turniirid alguse said, siis ma neil esialgu ei osalenud, sest Tartu maleklubis sai iga pühapäev väiksema osavõtumaksu eest kiirmalet mängida. Hiljem on suurte turniiridega seostunud koroonaoht. Kui ma ei eksi, siis need turniirid hakkasid toimuma Valdur Tiidu algatusel.

Kui selle auhinna sain, siis hakkasin esimest vihikut algusest lugema, aga see jäi pooleli, sest suures mahus kronoloogiat korraga lugeda ei ole huvitav. Oma osa võis olla ka sellel, et mul oli veel magistriõpe lõpetamata ja oli muudki teha. Aga eelmise aasta detsembris võtsin riiulist detsembrivihiku ja hakkasin iga päev ainult vastava kuupäeva osa lugema. Nii peaksin 12 kuuga kõik 12 vihikut läbi saama. Esimesel vihikul oli see turniirivoldik järjehoidjaks vahel, see näitas, kui kaugele ma olin esimesel lugemisel jõudnud. Teisel lugemisel tundsin osa juttu veel ära, aga suuremat osa mitte.

Iga kuupäeva kohta on toodud raamatus hulk aastapäevi erinevatest aastatest. Neid aastapäevi seostatakse ka muu aja sündmustega, näiteks kellegi sünnikuupäevast rääkides mainitakse ka tema hilisemat tegevust. Iga kuupäeva kohta on üks illustratsioon. Koostaja on eelistanud meenutada kultuuri ja teaduse ajalugu ning rekordite tegemise aegu. Aga 31. jaanuari peal meenutati ka Paju lahingu aastapäeva, kuigi ma ei leidnud 30. jaanuari pealt Hitleri valitsuse aastapäeva ja Paju lahingu ajaks on mujal nimetatud ka 30.–31. jaanuari.

Autorite sünnipäevadest rääkides on toodud nende tsitaate. Ühest psühholoogist rääkides tuuakse ära tema tsitaat, et inimest, kes tegeleb paljude erinevate asjadega, ühiskond ei hinda, ta ärgu lootku populaarsusele. Lugesin seda otse enne seda, kui valmistusin minema Peeter Oleski teemalise raamatu esitlusele, Oleskit on mitmekülgsuse eest kiidetud. Aga alati teda siiski kiidetud ei ole, ootamatul kombel ei pääsenud ta ülikoolis esimesest õppeastmest kaugemale, tema artikleid on kritiseeritud suure kõrvalepõigete arvu tõttu ja on räägitud tema liiga kõrgest enesehinnangust. Suhtlemispsühholoogia raamatu järgi kui inimene hakkab tegelema uue asjaga, siis see võib tähendada seniste suhete katkemist. Vaino Vahing kaebas, et kuna ta on nii kirjanik kui ka psühhiaater, siis ei pea keegi teda omaks. Aga raamatus „Hääletu kevad“ peeti mitmekülgust vajalikuks, spetsialistide ajastu spetsialist ei mõtlevat, milliseid keskkonnaprobleeme ta oma tööga tekitab.

Jaanuari all kirjutatakse ka teadlasest, kes hindab teadusega tegelemist sellepärast, et teadusest saadav nauding kestab kaua. Praeguse aja inimesi iseloomustatakse mujal, et nad on muutunud kärsitumaks ja ei viitsi enam pakse raamatuid lugeda. Mulle meeldib siiski veel pikk male rohkem kui kiirmale. Ka pikas males võib kaotada, aga jõuab vähemalt mõtte lõpuni mõelda. Raamat on saadud kiirturniiri auhinnaks, aga viimasel tänavu aastal mängitud kiirturniiril mulle ei meeldinud, kui üks vastane ei võtnud kaotusseisus viigipakkumist vastu ja kohtunik ütles, et uute reeglite järgi on aja peale mängimine lubatud.

Kirjutatakse maalikunstnikust, kelle maalid olid nii täpsed, et neid kasutati puruks pommitatud linna taastamisel. See tuletab meelde, et eile vaatasin foto pealt oma endist maja endistes värvides ja täna kõndisin sellest majast mööda, kui see oli uutes värvides. Mõtlesin, et vanad värvid olid ikka ilusamad. Pommitamist ei ole olnud, aga alati ei tahetagi vana varianti taastada. Tartu kesklinna puhul meeldib mulle siiski, et seal on pargid ja sõjaeelseid maju taastatud ei ole.

Tänava asukoht

Mängisin malet. Tahtsin teha vankrikäiku, aga kui nupp oli juba käes, märkasin, et see on hoopis oda, seetõttu tegin odakäigu. Vastane tegi aeglase liigutusega käigu, millega lõi minu kuninga, sest selgus, et kuningas oli tules olnud. Minu meelest Peebo oli öelnud, et kuningaid ei lööda.

*

Läksin bussi peale. Mulle tuli meelde, et mul ei ole vist augustamata pileteid ega piletiraha. Ma ei hakanud kontrollima, vaid küsisin kohe Peebolt, kas ta saab mulle piletiraha laenata. Ütlesin, et ma maksan alati tagasi. Peebo vastas midagi, millest ma ei saanud kindlalt aru, kas ta annab raha või ei anna. Nägin, et Ülejõel on Mäe tänav. Mõtlesin kirjutada Helinale, et kas ta teab, kus on Tartus Mäe tänav. Mittetartlane arvaks, et Toomemäel, aga Tartus jätkub mägesid ka teisele poole jõge.

Pikem ettearvestus

Hispaania avangu teemamatš minu ja arvutiprogrammi Chess 2020 vahel on lõppenud. Arvuti võitis 6,5:3,5. Viimases partiis sain esimese võidu mustadega ja tänu sellele sai juhendi järgi minimaalselt täidetud nõue, et järgmine vabalt valitavate avangutega matš tuleks sama programmitaseme vastu. Järgneb matši viimase partii protokoll.

Etteantud käigud:
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5

arvuti - inimene
3. ... a6 4. Oa4 Rf6 5. O-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 h6 (Siin libises nupp algul tahtmatult h5, aga matši juhendi järgi võib tahtmatult sooritatud käigud tagasi võtta.) 14. Kh1 Rh7 15. Oe3 Rg5 16. b4 cb 17. cb Rd7 18. Od3 Rf3 19. Lf3 Rf6 20. Vec1 Od7 21. Lg3 Kh8 22. f4 Rh5 23. Lf3 Rf4 24. Of1 Rg6 25. Oe2 f5 26. Lh5 Kh7 27. Od3 f4 28. Og1 Vc8 29. Of2 Vc1+ 30. Vc1 Lb8 31. Vc3 Vc8 32. Rb1 Vc3 33. Rc3 Lc8 34. Re2 Ld8 35. Rc3 Oh4 36. Kg1 Of2+ 37. Kf2 Lh4+ 38. Lh4 Rh4 39. g3 fg+ 40. Kg3 Rg6 41. Oe2 Rf4 42. Og4 Og4 43. hg Rd3 44. a3 Kg6 45. Kf3 Kg5 46. a4 ba 47. b5 ab 48. Rb5 Rc5 49. Rd6 a3 50. Rf7+ Kf6 51. Rh6 gh ja valge sai 60. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 56 sekundit, mustal 1 tund 25 minutit 44 sekundit.

Teed Ihastesse

Istusin kirjanduse tunnis. Tuli hakata vihikusse kirjutama. Õpetaja kirjutas tahvlile mõned nimed ja nimetas neid ka suuliselt. Kommenteerisin, et õigem ongi suuliselt nimetada, mitte kirjutada, tahvlile näen ma ainult osaliselt. Otsisin kotist paberit. Mäletasin, et mul on kotis üks tühi kaustik, mille keskelt võiks lehe tõmmata, kuigi iga õpetaja ei pea kaustiku lehekülgede arvu vähenemist õigeks. Leidsin selle kaustiku ja tõmbasin keskelt lehe välja, aga see leht oli natuke katkine. Algul hakkasin sellele kirjutama, aga siis ütlesin, et mõni õpetaja võib katkise paberi eest hinde alla võtta, õpetaja Mitt enam viit ei pannud, kui tekstis oli tehtud üks parandus. Õpetaja Volmer vastas, et Mitiga ta jalutama ei lähe. Üks õpilane küsis, kuidas saab hinde alla võtta, kui viga on ära parandatud ja ühtegi viga ei ole. Tahtsin sama kaustiku keskelt tõmmata uut tervemat lehte, aga ei leidnud enam kotist kaustikut üles. Mõnel teisel kaustikul oli veel mõni puhas lehekülg, aga koos varem kirjutatuga ei tahtnud ma kaustikut õpetaja kätte anda, kui ma ise ei mäletanud, mida ma kirjutanud olen. Ütlesin, et võidakse öelda, et ma ei leia kotist asju üles sellepärast, et seal on liiga palju vanu asju, mille võiks kodus välja võtta. Aga mul ei ole selle jaoks aega, sest ma õpin terve päev inglise keelt, ei saa seda ka õpitud ja keel selgemaks ka ei saa. Minu pinginaaber oli Erik, kes tahtis vaadata fotosid, mis ma oma fotoaparaadiga teinud olin.

*

Oli soovitatud, et kes läheb Ihastesse, see mingu ainult teed mööda. Oli oht, et teede vahelisel alal kõndija vajub laukasse. Ükskord ma olin kõndinud teedevahelisel alal koos Pillega, kui eespool oli üks naine liiga sügavale vajunud, teine naine oli teda välja tõmbama hakanud ja Pille appi kutsunud. Väljatõmbamine oli õnnestunud, aga oleks saanud ka juhtuda, et esimesena vajuma hakanu ja kõik appiminejad vajuvad üleni laukasse. Praegu vaatasin, et jõe kaldal on ka mingi tee, mis tundub ohutum kui Ihaste tee. Olin vist ükskord linnakaardilt näinud, et peale Ihaste tee on võimalik Ihastesse jõuda ka Rannaääre teed mööda.

Valgete võiduõhtu

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet tulemusega 1:1. Esimeses mängus jõudsin mina ja teises vastane võidetud lõppmängu. Esimeses mängus oli mul aega vähem, teises mängu lõpus ei vaadanud.

Omapärane tänav

Teadsin juba varem, et üks Tartu tänav on kõver, nüüd leidsin linnakaardilt teise sellise. Kui emale selle tänava nime mainisin, vastas ta, et see võib jah olla. Vaatasin, et see pole ka päris kaare kujuline, vaid natuke sakiline. Kaare ühes otsas oli autotee, teises ainult garaažide rida linna serval. Kuigi garaažidele pidi ka kuidagi autoga juurde pääsema.

*

Sven ja Karba läksid irvitades ühe usukuulutaja poole. Nad ütlesid, et veerida võib see osata. Nad matsid usukuulutaja maha. Nüüd oli terve liivakast haud, mis oli punaste sõstramarjade kuhjaga kaetud. Aga lapsed ei leppinud sellega, et nad liivakastist ilma jäid, nad kaevasid surnu uuesti välja. Ja selgus, et tegelikult oli ta veel elus.

Teine Oleski esitlus

Aastal 2009 osalesin Peeter Oleski artiklikogu esitlusel ja täna esitleti raamatut "Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid", mis anti välja tema mälestuseks. Ürituse ametliku osa avas Mart Jagomägi, kes rääkis ürituse päevakorrast ja andis ka hiljem kõnelejatele järjekorras sõna. Tiit Hennoste rääkis raamatu saamisloost. Peeter Oleski peiedel oli peetud palju kõnesid ja sellest oli tekkinud mõte koostada ka vastavasisuline raamat. Kuigi autoritel oli raskusi tähtaegadest kinni pidamisega, kogunes materjali rohkem kui raamatusse mahub, nii et käsikirja tuli lühendada. Rein Veidemann rääkis oma kokkupuudetest Peeter Oleskiga alates sellest ajast, kui Olesk oli üliõpilane. Olesk olnud andekas üliõpilane, kelle kuulsus käis tema ees. Kui Veidemann ja Olesk koos mööda linna kõndisid, oli Oleski samm kiirem ja jutt pikem. Toomas Vilosius rääkis, et ta on Oleskiga kokku puutunud ka poliitikas, aga poliitikast ei taha ta täna rääkida, sest seda on praegu ühiskonnas liiga palju. Ta rääkinud Oleskiga kõigil teemadel. Teemade kohta näidete toomiseks luges ta ette Oleski kirjutatud elektronkirju. Janika Kronberg rääkis, et tavaliselt nõutakse raamatult nimeregistrit, aga sellel raamatul seda ei ole. See olevat õige otsus, sest raamatu peategelane on Peeter Olesk, aga nimeregistrist hakkaks lugejad enda nime otsima, selle raamatu puhul on õigem lugeda seda järjest. Ka Toomas Kiho arvas, et raamatut on õige lugeda järjest. Raamatul on küll sisukord, aga parem oleks mitte ka sisukorrast huvitavamaid peatükke otsida. Kuid Kiho leidis, et nimeregister võiks olemas olla, üllatusena sai see eraldi trükisena trükitud ja järgnevalt seda kohalviibijatele jagati. Sirje Olesk rääkis, et Peeter Oleskil oli elu jooksul palju erinevaid sõpru. Sõbrad käisid tal külas ja Peeter Olesk tegi neile ise süia. Temaga oli lõbus koos elada. Järgnes söömise ja jutuajamise osa, pärast seda võisid soovijad veel kõnesid pidada, aga ma ei jäänud ootama, kas neid tuleb.

Vastamiseks valmistumine

Vaatasin aknast välja. Majast möödusid erinevad seltskonnad. Igas seltskonnas oli üks poolpaljaste rindadega inimene. Väljusin aluspesu väel korterist ja läksin istusin maja otsale. Sinna päike ei paistnud. Minu juurde tuli üks võõras laps. Küsisin, mis ta nimi on. Ta vastas, et ta ei taha oma nime öelda. Laps eemaldus koos oma isaga. Avastasin, et mul ei ole riided korras. Küsisin, miks keegi ei öelnud. Hakkasin tuppa tagasi minema. Sain aru, et see on unenägu. Mäletasin varasematest kordadest, et unenägudes ei leia alati kohe teed trepist üles, aga lõpuks leiab. Paistis, et sel korral läheb sama moodi.

*

Istusin tunnis taga pool pingis Kristeri kõrval. Laual oli Euroopa kaart. Mõtlesin selle üle. Algul mõtlesin eesti keeles, siis otsustasin, et seda tuleb teha vene keeles, et vastamiseks paremini valmis olla. Mõni sõna, mida ma teadsin, ei meenunud mulle kohe, vaid alles natukese mõtlemise järel. Õpetaja tuli minu juurde ja hakkas mind küsitlema.

Ettekandmise võimalused

Olid jõulud. Küsisin, kas neid luuletusi võib uuesti lugeda, mida ma olen varasematel aastatel ka lugenud. Pidasin silmas kahte konkreetset. Ütlesin, et ma võin lugeda ka vahepeal kirjutatuid. Valisin kolmanda variandi, et hakkan koha peal uut luuletust välja mõtlema. Mul oli juba kaks luuletust pealkirjaga "Maailmakord", nüüd hakkasin välja mõtlema kolmandat sellist. See pidi tulema neljarealine, aga kui kolm rida olid olemas, siis ma neljandat enam ei leidnud. Seetõttu ei lugenud ma kuuldavalt üldse luuletust.

Ülo Matjus

Kirjutasin eile ajaloo arutelu listi:

"Tänastes uudistes teatatakse filosoof Ülo Matjuse surmast. Seoses sellega tulevad meelde järgmised asjad:

1. Matjus oli kirjastuse Ilmamaa nõukogu liige.

2. Kui hakkasin tõlkima esimest Sorokini raamatut, öeldi mulle, et see autor on Matjuse soovitus.

3. Ükskord käisin Matjuse enda raamatu esitlusel, see oli vist ühendatud tema ümmarguse sünnipäevaga.

4. Kohtusin Matjusega ka hulgal muudel raamatuesitlustel, samuti käisime mõlemad ülikooli mõtteloo metodoloogia seminaridel.

5. Matjus kritiseeris kirjakeele seletussõnaraamatu filosoofia mõistete seletusi, tuues näiteks, et idealismi nimetatakse seal väärõpetuseks.

6. Jaan Tõnissoni raamatu esitlusel ütles Matjus mulle, et kui Tõnisson kasutab mõistet kõlblus, siis ma pean seletama, mida see mõiste sellel autoril tähendab.

7. Kui lõpetasin magistriõppe, arvasin, et sellega on minu võimete lagi käes, aga Matjus küsis, kas ma lähen kohe doktoriõppesse edasi.

8. See oli vist Villem Ernitsa raamatu esitlus, kus Matjus arvas erinevalt minust, et karskus läheb igavaks.

9. Ühel fotonäitusel rippus foto Matjusest ja Peeter Tulviste ütles seda nähes: "Ding an sich".

10. Olen sõitnud Matjusega koos ka Tartu-Elva rongis samas piirkonnas paiknevatesse suvilatesse, rongis ta soovitas öelda võimalikult kiiresti "kaktuse katku kile".

11. Tunnen ka Ülo Matjuse poega, kellel on sama eesnimi, mis tema isal.

12. Noorem Ülo Matjus õppis minuga samas koolis aasta eespool ja on minu feisbuki kontaktide nimekirjas."

Blogi jaoks lisan vanema Ülo Matjuse kohta veel, et ta oli ka suur raamatupoodides käija, olen temaga ka raamatupoes kohtunud. Ütlesin talle ükskord raamatupoes tere ja järgmisel hetkel ei olnud kindel, kas ma kuulsin õigesti, et ta ütles enda kõrval seisvale mehele: "Keegi ütles Tere suure algustähega". Räägiti, et ta käis antikvariaatides iga päev. Peeter Tulviste võrdles ennast ja Matjust, et mõlemat huvitavad raamatud, aga Tulviste raamatut ei nuusuta, Matjus nuusutab ka. Ükskord panin raamatu ilma pakendita suurde kotti ja kirjastuse direktor Jagomägi ütles, et raamatule tekivad niimoodi kohe kriimustused peale, Matjusele ma seda enam maha ei müüks.

Ükskord rääkisin, kuidas ma ei lehitsegi enam kõiki raamatuid, ma loen ühe raamatu läbi ja siis võtan järgmise. Matjus ütles selle peale: "Seda peab teadma, mis raamatus on, raamatule peab kasvõi sisse vaatama."

Mäletan, et Matjus pidas kõnet Eesti mõtteloo konverentsil ja ütles, et komavigu ta ei andesta. Vist Tõnissoni esitlusel tuli jutuks, et koostan järgmiseks Grenzsteini raamatut, Matjus ütles selle peale oma arvamuse: "Grenzstein oli valgustaja." Võibolla samal korral rääkisin, et lugesin ingliskeelsest ajalooajakirjast, et valgustusaja mõiste teke on seotud sellega, et esimesed suurlinnad said öise tänavavalgustuse. Algul kõik minu juttu ei uskunud, aga Matjus kinnitas, et mul on õigus.

Matjuse raamatu esitluselt mäletan, et ma ei saanud kõigist kõnedest aru, aga meelde jäi, kuidas üks tema endine üliõpilane meenutas, kuidas ta Matjusele eksamit tegi. Oli küsitud, mida ühes punase tegelase kirjas teisele öeldi. Endine üliõpilane rääkis kõnes selle kohta: "Õige vastus oleks olnud, et mind on nii kasvatatud, et ma võõraid kirju ei loe, aga vastasin, et ei mäleta. Olukorra päästis Matjus, kes ütles: "On näha, et teab, aga ei mäleta.""

Ühel üritusel oli juttu õigekirjast. Tõin teiste jutule täienduseks näite, et koolis öeldi, et kui lause lõpus on kolm punkti, siis tuleb neljandaks panna veel lause lõpu punkt. Matjusele tundus see mõte huvitav ja ta tahtis teada teiste kohalviibijate arvamust selle kohta.

Mäletan, et ükskord käis Matjus meil kodus külas, kui oli palju rahvast. Meil oli tol ajal selline ukselukk, mis igal katsel ei avanenud. Kuulsin läbi ukse, nagu minu isa oleks öelnud selle kohta: "See on IQ test," ja Matjus vastanud: "Sul on väga kõrge IQ."

Olen sõitnud Matjusega koos ka muus sõidukis kui rong. Mäletan, et ühe mikrobussiga sõidu ajal tehti tee ääres peatus, aga väljas oli koer, mistõttu Matjus hoiatas kedagi, et ta välja ei läheks, sest looma ei või teada. Mulle käis mingi liigutus üle jõu ja ma ei saanud aru, kas ma kuulsin õigesti või valesti, nagu Matjus oleks öelnud enda kõrval istujale: "Mulle meeldib, kui mees on füüsiliselt nõrk, siis hakkab mõistust arendama."

Ükskord rääkis Tulviste, kuidas Matjus oskas Nõukogude ajal tsensuuriga võidelda. Lääne autorist kirjutades oli ta küll kasutanud sellist väljendit, mida Nõukogude võim nõudis, aga lisas sellele juurde väljendi "manalasse varisenud", mis olevat vastupidises stiilis.

Hea algus

Leidsin ühe mõõtudega plastmassnõu, mida ma polnud tükk aega näinud. Küsisin Toomalt, kas selles nõus oli kanaaju. Toomas oli nooremana näidanud ühe nõu mõõtude pealt, kui suur on kanaaju. Praegu ta vastas, et ühes saates räägiti, kui kasulik on suur aju.

*

Läksin maleturniiri uuele voorule. Panin tähele, et mitmed mängijad vaatavad aknast välja, sest väljas on ilus ilm. Olin tulnud turniirile laagrist. Vaatasin, et mul ei ole enam kotis joogipudelit. Kahtlustasin, et see on ära varastatud. Võis ka olla, et jõin ise pudeli tühjaks. Tooma olin jätnud laagrisse, ta pidi sealt ühte teise kohta edasi minema. Aga nüüd hakkasin kahtlema, kas nii väike poiss oskab ilma minuta minna, võibolla ta ei saa aru, kuhu ma olen hüvasti jätmata kadunud. Rei tuli minu juurde ja ütles, et see turniir läheb mul hästi. Vastasin, et kui palju punkte on, läheb edasimängimine raskemaks, praegu on mu võiduprotsent kolmveerand võimalikest punktidest. Tundus, et on juba vooru algus, paljud mängijad istusid laudade taha. Läksin koridorist loosimist otsima. Mingi tabel seal rippus ja mõned seda tabelit lugesid, aga tabelist leidsin muid asju kui mina otsisin.