1) „Laulu ja
mängu leht“ 1888–1897 ja 1908.
2) „Eesti
Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon, see on kõige
inimlise teadmise haridusline sõnakiri, hulga kujutustega kaunistatud“.
Asjatundliste kaastööliste abil toimetanud, kokku seadnud ja kirjutanud Dr. K.
A. Hermann. Esimene köide: Täht A. Jurjevis – Tartus. Trükitud Hermann’i
trükikoja kirjadega 1900.
KÜSIJA: Lugesid
osaliselt Karl August Hermanni toimetatud entsüklopeediat ja tema muusikaajakirja
seni uurimata aastakäike. Võrdle neid kahte väljaannet omavahel.
VASTAJA: Nii Hermanni
entsüklopeedia kui ka tema muusikaajakiri olid Eesti ajaloos esimesed
omataolised, mõlemad jäid rahaliste raskuste tõttu pooleli, aga need ideed on
hiljem teised eestlased uuesti üles võtnud. Hermanni muusikaajakirjale on ette
heidetud, et selle hilisemad aastakäigud olid segateemalised, seal kirjutati
nii muusikast kui ka kirjandusest. Entsüklopeedia peabki olema paljuteemaline.
Mõlema väljaande põhjal võib öelda, et filoloogia oli Hermanni üks põhihuvisid.
Entsüklopeedias väljendub see selles, et ta räägib sõnade ja kohanimede
päritolust. Näiteks oletab ta, et sõna ’ahven’ tuleb sõnast ’ahne’ või seletab
kohanime Ambla päritolu nii rahvaluule kui ka teaduse seisukohalt. Mõlemas
väljaandes püiab Hermann läbi suruda oma keelelist maitset. Muusikaajakirjas
väljendub see selles, et kuigi numbri päises on toodud kuu nimi ladinapäraselt,
on artikli tekstis eestipärased kohanimed nagu ’roojakuu’ või linnanimeks
Tallinna asemel eestipärasem Lindanisa. Entsüklopeedias lähevad lahku mujalt
hangitud maakaardi ja artikli teksti kohanimed, kaardil on maailmajao nimi Aasia,
aga tekstis rõhutatakse, et eelistatakse varianti Asia.
KÜSIJA: Oled
Hermanni muusikaajakirja esimesi aastakäike juba varem uurinud. Kuidas see
ajakiri aastate jooksul muutus?
VASTAJA: Eesti
heliloojaid tuli aastate jooksul juurde. Ilmuma hakates neid eriti ei olnudki,
aga ajakirja viimases numbris on uute eesti heliloojate nimekiri juba üsna
pikk. Ennast luges Hermann ajaliselt neljandaks eesti heliloojaks. Varem olid
olemas ka rahvaviisid, aga neid ei pandud esialgu kirja. Et ajakirja tuli
kirjandusteema juurde, see ei olnud Hermanni varasemate huvidega vastuolus, ta
oli taotlenud kirjandusajakirja väljaandmise luba enne kui muusikaajakirja
jaoks, võimud lihtsalt ei andnud talle luba, mistõttu algul tuli eelistada
muusikateemat. Ajakiri oli illustreeritud ka piltidega, aga vahepealsetes
aastakäikudes ma neid ei märganud, hiljem tulid need tagasi. Ka ajakirja
lehekülgede arv ei olnud kogu aeg sama. Pikka aega oli numbri maht 8 lehekülge,
vahepeal langes see 4 leheküljele, aga kõige paksem oli vaheaja järel ilmunud
üksik viimane number. Kuigi eesti heliloojate arv aastatega kasvas, arvas
Hermann, et eesti koorilaulu tase langes, viimase laulupeo laulud ei olnud enam
nii hästi esitatud kui varasemad. Ma ei tea, kas see hinnang on õige, inimese
muusikahuvi võib ka endal kõikuda. Mul muutus keskkooli jõudes muusikamaitse
laiemaks, aga ülikooli bakalaureuseõpet lõpetades depressiooni ajal uuesti
kitsamaks.
KÜSIMUS: Kui
palju oli ajakirjal autoreid?
VASTUS: Hermann
avaldas ka teiste autorite kaastöid. Neid oli eestlasi ja neid tõlgiti
välismaalt. Mul oli küll eesmärk lugeda Hermanni, aga sisukorras ei olnud
artiklite autorite nimesid öeldud, nii sattusin lugema ka teisi kaastöölisi. Ja
Hermann ei olnud ise ajakirja parim muusikaajakirjanik. Ta ütles kõikide
laulude kohta ühte moodi, et need on ilusad, aga üks tõlgitud kaastöö oli
huvitavam, selles tehti peenemat vahet, et erinevate heliloojate töömeetodid on
erinevad. Ma olen püüdnud ise blogis oma sisemaailma kirjeldada, see artikkel
kirjeldas huvitavalt heliloojate sisemaailma.
KÜSIMUS: Oled nüüdseks
läbi uurinud Hermanni kõik tähtsamad perioodilised väljaanded. Mida on olnud
temalt õppida?
VASTUS:
Kirjanduse ja võibolla ajakirjanduse alla liigitatava blogimisega tegelesin
juba varem, aga tänu Hermanni uurimisele olen proovinud viimastel aastatel
rohkem aktiivselt muusikat teha kui kunagi varem. Tänu soovile originaalmuusikat
salvestada asutasin oma videokanali ja olen sinna riputanud ka muid videosid.
Tehisintellekt arvas, et kui ma olen ka varem iga päev muusikat kuulanud, siis
mul on kogu aeg muusikaannet olnud, ilma selleta ei kuulatavat nii palju. Hermanni
uurimise ajal hakkasin muusikat vahel ka uut moodi kuulama, nagu ma varem tegin
juba lugedes mõtlemispause, olen nüüd teinud muusikat kuulates pause selle
analüüsimiseks. Leidsin Hermannilt ka oma muusikategemisviisi kriitikat. Olen
laulnud tähenduseta silpidega, Hermann ei pidanud sõnadeta laulu sündsaks.
Hiljuti tegin ka paar sõnadega laulude videot, millest üks kogus mõne päevaga üle
350 vaatamise, see on minu videote rekord.
