Riidenagid

Lähenes kehalise kasvatuse tund ja tuli riideid seljast vähemaks võtta. Suundusime nagide juurde. Mõtlesin, et võibolla minu välimus tüdrukutele meeldib, aga tegelikult ma ei tea, mida nad sellest arvavad. Üks tüdruk rääkis, et tema majandusteadlasest isa oli öelnud, et tuleb toitu kokku osta, sest paari kuu pärast saabub nälg.

Kuningas keskel

Kindad maas

Väljusin koolimaja väravast. Leidsin maast paari kindaid ja panin endale portfelli. Maas vedeles ka teine paar kindaid. Üks tüdruk tuli neid otsima. Küsisin, kas see paar, mille ma portfelli panin, on ka tema oma. Tüdruk vastas jah. Andsin need kindad temale.

*

Ma olin saanud küll magistriõppe lõpuaktusel diplomi, aga aastaid hiljem oli ülikooli koduleheküljelt selgunud, et kraadi mulle ei antud. Asi oli selles, et magistritöö oli küll kaitstud, aga rootsi keel ja valikkursus olid tegemata. Ma pidasin rootsi keele õppimist mõttetuks. Diplomi andsid ja ülikooli kodulehekülge koostasid erinevad ülikooli töötajad, kes polnud omavahel üksmeelel.

*
Olin Meelva majas. Maja otsas oli käimla. Mult küsiti, kas selle uksele koputamist ei tule valjemaks muuta. Vastasin, et ei ole vaja. Vestluskaaslane lahkus. Mõtlesin, et kaugele koputamine ikka ei kosta. Tahtsin minna talli otsas asuvasse käimlasse. Aga ma ei saanud sinna siseneda, sest mind ründas suur koer. Pöörasin ringi ja mõtlesin, et lähen mõnda teise käimlasse. Oli karta, et koer hakkab just minul järel käima. Kui kohtusin Tõnuga, siis ütlesin, et koer tuli mulle kallale, aga õnneks sai Raido käe vahele. Tõnu ütles, et siis on korras. See tähendas, et koer mind enam ei jälita, ma ise polnud vaadanud. Raido oli selle küla ühe teise talu peremehe nimi, ta oli tulnud täna meie õuele tööd tegema.

Kiirmaleturniir Püssirohukeldris

Täna käisin esimest korda Püssirohukeldris kiirmaleturniiri vaatamas, aga ise ei mänginud. Varem olen seal majas käinud vist üks kord, see oli vist aastal 2004, kui seal konverentsi vaheajal konverentsikuulajatele süia pakuti. Tollest korrast on ruumimulje teistsugune kui tänane.

Mõte mängida

Läksin Tallinnasse. Seal oli pallimängusaal. Tegin ühele võõrale poisile ettepaneku, et hakkame sulgpalli mängima. Ütlesin, et mängime ilma võrguta. Tema mõtles võibolla, et pall tuleb maha lüia, aga mina tahtsin mängida õhus püsimise peale. Proovisin servida, aga ei saanud kolm korda järjest pallile pihta. Üks väike poiss ei osanud r-tähte hääldada. Õpetasin, et ta paneks keele hammaste vahele. Seepeale sai ta r-i selgeks. Mõtlesin, et kui ma mõtlesin välja, kuidas tema häälikut hääldama õpetada, siis ma võiks ka välja mõelda, kuidas ise pallile pihta saada.

*

Toimusid suured kaotused, aga see ei põhjustanud suurt kurbust. Siis hakkas üks inimene vaikselt nutma, see tegi küll kurvaks.

Kordumise määr

Ütlesin, et ühte laadi teose olen loonud ainult üks kord elus. Selle jätsin ütlemata, et midagi väiksemal määral sarnast olen loonud ka teisel korral. Aga kuulaja sai aru ja küsis, millal ma selle teise teose lõin.

Masaryki arusaam Venemaast

"Sirbi" arvustaja arvates Masaryk ei saanud aru Venemaa ohtlikkusest. Aga Masaryk ütleb selgelt, et Venemaal on isegi revolutsionäärid väiksemad demokraadid kui Läänes, ta seostab Vene marksistide objektivismi õigeusu objektivismiga, millel on justkui väljast tulev ilmutus tähtsam kui inimese enda mõtlemine. Masaryk ise oli demokraat ja eelistas mõtlemist ilmutusele. Ta küll arvas, et tulevikus jõuab õigeusk protestantlusele järele, aga ta ei arvanud, et see kiiresti juhtub, sest vaheaste on katoliiklus. Masaryk nägi, et Vene revolutsionääride hulgas kaldutakse verevalamist pooldama, ise ta eelistas veretut revolutsiooni ja pidas revolutsiooni lubatuks ainult äärmise vajaduse korral. Vene sotsiaaldemokraate pidas ta paremateks sotsiaalrevolutsionääridega võrreldes, sest esialgu propageerisid sotsiaalrevolutsionäärid rohkem verevalamist.

Rongkäik peopäeval

Oli laulupeo moodi päev. Saabus Steinfeldt, kellele hakkas järgnema rongkäik. Seda ei peetud tänasel päeval kõige sobivamaks. Liitusin ka rongkäiguga. Püüdsin sammu aeglustada, et mitte olla kohe Steinfeldtist järgmine, aga siis vaatasin, et üks inimene ongi meie vahel. Steinfeldti oli süüdistatud, et ta on laste vastu liiga sõbralik, aga vaatasin, et lapsed ise järgnevad talle. Üks vastu tulev laps suhtus temasse ka vaenulikult ja näitas keelt. Jõudsin ühte majja kohale. Seal üks mees rääkis, et Vanemuise tänava sinine maja on ürituse jaoks halb koht, sest seal on asunud KGB. Sain vihaseks ja vastasin, et enne KGB-d kuulus see maja juba kirjanikele. Viskasin vihaga ühe eseme vastu Steinfeldti arvuti ekraani. Arvuti lülitus välja. Ehmusin ja ütlesin, et nüüd ma lõhkusin tema arvuti ära. Aga arvuti õnnestus uuesti käivitada.

Seitsmeosaline rütm

Tuu-duu-ruu-duu-tuu-duu-duu,
Tuu-duu-ruu-duu-ruu-duu-uu.
Kuu toob luu, loob suu, koob puu.
Tuul teeb uu, see kuu veel muu.

Tulistamisvõimaluseta seis

Valge alustab ja võidab.

Valged: Kg1, Ld1, Ve1, e2, Rb5, f3, Ea2, b3, c4, d4, f2, g2, h2

Mustad: Kg8, Lc8, Va8, f8, Oc7, Re8, Ea7, b7, c6, f6, f7, g7, h7

Luuletuste autorlus

Lugesin arvutist isa järgmise luulekogu käsikirja. Leidsin sellest mitu enda luuletust. Varem oli meelega minu luulekogus avaldatud isa luuletusi, aga minu luuletuste puhul oli vist isa valesti mäletanud, nagu oleksid need tema kirjutatud. Rääkisin sellest emale ja ema rääkis isale edasi. Isa küsis, millised luuletused on minu omad. Mõtlesin, et võibolla ma mäletan ise valesti, võibolla need ongi isa luuletused. Tahtsin minna Oudekki pere uksele küsima, kas neil on see isa luulekogu. Mõtlesin, et sel korral ma ei kutsu uksele Oudekkit, vaid tema ema. Aga kui jõudsin nende hoovi nurgale, siis mõtlesin, et mul pole mõtet korteri uksele minna, kui ma pole üles kirjutanud isa luulekogu pealkirja. Seetõttu asusin koduteele. Anne tänava ja Sõpruse puiestee piirile jõudes kallasin teeklaasi liimi, et klaasi puhastada. Mõtlesin, kas seda klaasi saab hiljem joomiseks kasutada, võibolla ei tule liim enam lahti. Mõtlesin, et võibolla kallasin õli klaasi liiga soojalt, see võib plahvatada. Algas soojuspaisumine ja õlisammas klaasis kerkis järjest kõrgemale, jõudes klaasi servani. Kallutasin klaasi, lastes üleliigsel õlil maapinnale voolata. Kui klaasi jälle püstiasendisse panin, siis vaatasin, et olen klaasis õlikogust vähendanud liiga palju. Lähedal alustasid mängu lapsed. Kartsin, et võibolla nad tahavad lombist juua ja joovad vee pähe õli. Läksin neid hoiatama, et maas on õli. Üks poiss küsis, kus. Kui olin suunda nimetanud, suundus laste tähelepanu mujale.