Värskelt unustatud

See on minu kõige uuem joonistus, sellel vähemalt esialgu seos muusikaga puudub. Võibolla seos on ainult, et see on muusika järgi joonistamisest puhkamiseks. Eile jaanipäeva joonistust otsides leidsin ka selle täna avaldatava pildi ja mulle oli juba üllatuseks, et ma selle ka olin joonistanud. Täna pilti uuesti vaadates siiski mäletan, mida ma joonistamise ajal mõtlesin.

Klassivendade sõnad

Istusime ühes söögiasutuses peolauda. Kelner kallas kõigisse taldrikutesse mingit vedelikku, millesse tuli toit kasta. Minu kõrval istus klassivend, kes tõmbas minu taldriku minust kaugemale põhjendusega, et sinna kallalti alkoholi, aga mina alkoholi ei tarvita. Vaidlesin vastu, et see on hoopis kohv, seda ma vahel ikka joon, kuigi tavaliselt tõesti mitte.

*

Laial tänaval käisid remonditööd. Meenutasin, et siin ma tegin vist ise ka kunagi remonditöid. Praegustes remonditöödes osalev klassivend vastas, et jah, eelmine krohv on pandud minu osalusel ja väga halvasti. Olime seda teinud kooli suvise tööpraktika raames tasustamata tööna.

Videost fotoks

Meenutus jaanipäevast. Seda joonistust töötlemata kujul on juba ühes muusikavideos kasutatud, aga seal pole ta filmitud kõige õnnestunumalt, võibolla sellepärast on see üks minu kõige väiksema klikkide arvuga videotest. Muidu oli see video ainulaadne selle poolest, et see on seni ainus, kus ma püian pilli mängida ja laulda samaaegselt. Erinevalt hiljuti avaldatud pildiseeriast on antud teose puhul pilt vanem kui noodid või laulusõnad.

Tubli vastaja

Algas tund. Õpetaja Laats näitas tahvlil saksakeelset lühendit. Krister hakkas seda lahti seletama. Ta tegi seda nii põhjalikult, et mõtlesin, et mina ei olegi kõige targem. Tagapingis hakkasid Külli ja veel mõned laulma. Kuna nad polnud selle Kristeri jutust tuleneva lauluga veel proovi teinud, ei tulnud laul kõige paremini välja. Aga õpetaja ütles, et Krister ja Külli saavad viie. Mul oli käes kahekordse suurendusega luup. Krister tuli seda vaatama. Ütlesin, et see on minu õe oma. Parandasin, et see ei saa olla õe luup, sest õe omal ei olnud sellist kruvi. Liikusime edasi. Tristan rääkis, et Krister peaks täna vastamisel jutuks olnud Laulva revolutsiooni sündmuste teemal uurimistöö avaldama. Tristan lisas, et varem Helen ka tundis seda teemat, aga nüüd ta elab Rootsis ja on sellest eemaldunud, tema puhul ei tuleks uurimistöö avaldamine kõne alla.

Juunikuu värvid

Riputan fotona üles pildi, mida juunikuus tehtud videos juba kasutasin. Sellel pildil on rohkem värve kui vahepeal tehtutel. Töödelda oli vaja vähem kui pastakajoonistusi, ainult lõigata. Ei nõua ka nii suurt suurendust. Kui ma vaatasin facebookist, kellel täna sünnipäev on, siis meenus, et üks sünnipäevalaps ütles ükskord ühe minu teise pildi kohta: "Ennekuulmatu, kuningas on kollatõppe jäänud!"

Uurimistöö ja elektritöö

Valisin doktoritöö teemaks "Mussolini ja Hitleri võrdlus". Mõtlesin, et mulle heideti juba magistritööle ette, et see on liiga lihtsal teemal, nüüd valisin veel lihtsama. Võidi ka öelda, et Hitler on üldse nii negatiivne tegelane, et temast ei sobi kirjutada.

*

Vaatasin, et minu toas laualambi lüliti logiseb. Hakkasin seda parandama. Selleks lülitasin voolu välja. Ühest detailist ma ei teadnud, kas see on lüliti oma, aga kasutasin seda. Ma ei teadnud, kuidas lüliti kokkupanek mõeldud on, aga lootsin, et teen seda õigesti. Kuid kui ma proovisin, kas lamp süttib, siis see ei süttinud. Mõtlesin, et siin toas Henn õpib, ma ei tohi talt valgust ära võtta, lähen katsetan teises toas.

Klouni naljad

Tsirkuses kord elas kloun, kes tahtis nalja teha.
Ta võttis juuste kammimiseks ükskord kätte reha,

kuid reha tõmbas küljest kogu tema pea,

pea veel hüüdis põrandalt: "See ei ole hea!"

Käsi pea lõi kere külge kinni poldi abil,

kloun ise oli rahulik, puudus iga pabin.

Ta ütles: "Reha-polt on mõlemad metallist,

neist saada võiks ehk nalja pärast valeraha kallis."

Klounisid ei karistata ega õuenarre.

Milleks aga tegema peaks puidust rehavarre?

Nalja saaks, kui võtaks selle õige hambaorgiks,

nii enda kui ka elevandi hambaid seega torgiks.

Kabetaja monoloog

Olen kabemängija. Mulle ei meeldi, et ajalehes avaldatakse maleülesandeid, aga ei avaldata kabeülesandeid. Kuigi kui avaldataks liiga raskeid kabeülesandeid, siis ma ei lahendakski neid. Aga ma tahaks ajalehest kabenuppude pilte näha. Unes näen neid sageli, aga unenäod on udused.

Kaberaamatuid on ka vähem välja antud kui maleraamatuid. Võiks olla vastupidi, sest malet mängitakse tavaliselt ühtede ja samade reeglite järgi, aga kabest on variante rohkem. Kui mängitaks ka ainult vene kabet ja rahvusvahelist kabet, peaks juba kaberaamatute arv maleraamatute arvust kaks korda suurem olema, sest kasutatakse kahte täiesti erineva suurusega kabelauda.

Aga vahel ma mõtlen, et see on hea, et kabemängijaid on vähe, siis saan mina võistlustel kõrgema koha. Kui kõik malemängijad oleksid kabemängijad, siis jääks ma võibolla iga kord auhinnast ilma.

Mõni ütleb, et talle ei meeldi, et kabes on löömine kohustuslik. Aga elus on palju sunnitud asju. On kritiseeritud ka seda, et kabes on nupud ühesugused. Aga inimühiskond koosneb ka ainult inimestest, mitte inimestest ja hobustest, nagu võibolla malemängijad arvavad. Malereeglid on nagu loomamuinasjutt, kus kõik loomad on inimkeeles rääkima pandud.

Autojuhi monoloog

Olen unenägude üleskirjutaja. Kirjutan üles näiteks unenägusid autojuhtimisest. Aga kui autosõit on nii ilmsi kui ka unes kiire, siis kirjutamine läheb aeglaselt. Autosõit võib ka palju aega võtta, kui sõita kaugele, aga vähemalt tundub, nagu maantee lendaks. Sõnade üles kirjutamine tundub autojuhtimise elementidest kõige sarnasem rooli keeramisele, sest seda ei saa ka teha kiiremini kui käed liiguvad.

Unenägude üle lugemine läheb kiiremini kui nende kirjapanek. Unenäod autojuhtimisest on detailsed, sest see töö on ka ärkvel olles tuttav. Kirjutamine läheks kiiremini, kui osa detaile kirja panemata jätta, aga see tunduks valetamisena.

Olen püüdnud teha autojuhtimise kohta ka joonisfilmi, aga välja tuli ainult diafilm.

Minu laps mängib auto juhtimist nii, et teeb suuga auto mürinat. Ta ei liigu selle autojuhtimise juures edasi, aga päris autojuht ka ei liigu auto suhtes, vaid maantee suhtes. Auklik tee võib küll juhi rappuma panna. Unenägudes on teed siledamad.

Mäng ja õunad

Üks tüdruk ütles, et ta tahab saada maailmameistriks. Ma olin ka kunagi tahtnud. Tüdruk tegi maailmameistriks saamiseks ettevalmistusi. Mina sõin õunu. Neid ei olnud pehme hammustada. Mõtlesin, et on varem ka söödud mitu korraga, aga võibolla peaksin täna osad söömata jätma. Mõtlesin, et lahtistes avangutes ma ei saa teoreetikutele vastu, aga seda viga ma enam ei tee, et ma neid nende vastu mängiksin. Kui ma valin kinnise avangu, siis ei ole oluline, mida teooria ütleb. Klubis jagunesid mängijad paarideks, aga minul ei olnud vastast. Istusin laua taga ja ootasin.

*

Mul oli palutud vedada Ihaste suunas elektriliin. Olin seda teinud. Nüüd mõtlesin, et võibolla jäi minu veetud liin ripakile, võibolla seda ei lastud käiku. Aga vast lasti, sest mind oli mehhaniseeritult abistatud.

Keskrünnak

O-R-V-K-R-L-V-O

1. e4 b6 2. Rc3 g6 3. g4 Oc3 4. bc c5 5. c4 Rc6 5. Rd3 Rd6 6. Rf4 e5 7. Rd5 Rd4 8. Rf6 Vh8 9. g5 0-0-0 10. 0-0-0 h6 11. Od4 ed 12. f4 gh 13. fg Vh2 14. Lf4 Vh8 15. e5 Oh1 16. ed Oc6 17. Vde1 Lg7 18. Ve7 Vh1 19. Vh1 Oh1 20. Re4 Oe4 21. Le4 Kb8 22. Vd7 Vd7 23. Le8 Kb7 24. Ld7+ Ka6 25. Lc8+ Ka5 26. d7 d3 27. c3 Le5 28. Le8 Lh2 29. d8L Lg1+ 30. Kb2 Ka6 31. Lc8+ 1:0. Valge võttis mängu jooksul ühe käigu tagasi.

Metsalind

Selle pildi avaldamisega jõuab ühel õhtul tehtud muusika järgi joonistuste seeria lõpule. Eelmised pildid olid kõik enda muusika järgi, aga tänane laulu "Kuku sa kägu" järgi, mille noote lugesin Hermanni muusikaajakirjast ja proovisin süntesaatoril mängima õppida. Joonistamise ajal meenutasin ainult esimest ja teist salmi, lõpp ei tulnud käigupealt meelde. Mul on oma piltide avaldamiskõlblikkuse osas kahtlusi, sest joonistamisoskus on langenud, aga asja ehk vabandab, et piltide kommenteerimise oskus on kasvanud.

Pilliliigi jooned

See pilt on joonistatud videos "Viiulinoodid" kõlava viisi järgi. Rohkem küll viisi algvariandi, mitte esitamisel välja kukkunu järgi. Aga arvesse on võetud seda, millise süntesaatoriheli ma esitamiseks valisin.

"Itaalia" 3

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KÜSIJA: Milliseid teemasid sisaldab raamatu viimane kolmandik?

VASTAJA: Juttu on neljast Apenniini poolsaare kõige lõunapoolsemast maakonnast, millest kaks on liidetud samasse peatükki. Neljas peatükk on Sitsiiliast ja viies Sardiiniast. Muuhulgas on juttu kolmest ajalooliselt keskmisest suurema kuritegevuse piirkonnast: Napolis on tegutsenud kamorra, Sitsiilias maffia ning Sardiinias bandiidid.

Raamatu lõpus nagu alguseski on üldsosa, aga kui enne sinna jõudmist arvasin, et hakatakse kirjutama sellest, mis on kogu Itaaliale ühine, siis tegelikult on paljuski ka üldosas juttu sellest, et Itaalia erinevad piirkonnad on üksteisest väga erinevad, kuivõrd palju sajandeid oli Itaalia killustatud erinevateks riikideks. Kui eespool välditi Teisest maailmasõjast hilisemat poliitikat, siis üks lõpupeatükk annab ka sellest lühiülevaate. Uuema aja peaministritest nimetatakse nimeliselt Andreottit ja Berlusconit, parteidest ühe peatüki ühes lauses Põhjaliigat, millest ma mäletan, et see tahtis 1990. aastatel Põhja-Itaalia iseseisvumist Padaania Vabariigi nime all. Kui eespool ma panin tähele, et ollakse küll kliimamuutustest teadlik, aga õhutatakse inimesi reisima, siis lõpuosa on natuke rohelisem, soovitakse reisida maad mööda, mitte lennukiga, kuna lennuk reostab rohkem.

KÜSIJA: Kirjutasid magistritöös sellest, milliseid vigasid on olnud Eesti päevalehtede Itaalia teemalistes kirjutistes. Kas vigu on ka selles raamatus?

VASTAJA: Raamatus öeldi ühes lauses, et Itaalia pole kunagi olnud koloniaalvõim. See on vale, Itaalial olid juba enne fašistide võimuletulekut kolooniad Liibüas ja Somaalias, fašistid vallutasid ka Etioopia ning Albaania ning alasid Teise maailmasõja lahingute käigus. Võibolla pidas raamat silmas, et Itaalial oli vähem kolooniaid kui Inglismaal, Prantsusmaal või Hispaanial. Kuid raamatus loetakse Itaalia ajalooks ka Rooma ajalugu, Rooma kolooniad ümbritsesid tervet Vahemerd. Ja ühes raamatus nimetati impeeriumiteks ka keskaegseid Itaalia kaubandusriike, kuivõrd neil oli meretaguseid valdusi.

KÜSIJA: Eelmistes intervjuudes võrdlesime seda raamatut muude teostega, aga mitte veel ilukirjanduslikega. Võrdle seda raamatut Pirandello novellidega.

VASTAJA: Kui kirjutasin bakalaureuseõppe lõputööd, lugesin suvevaheajal kodus leiduvaid itaalia kirjanike raamatuid. Vist tol suvel lugesin ka Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello novellikogu. Sellele novellikogule ja nüüd loetavale reisiraamatule on ühine, et mõlemad kirjutavad ilusat väljatoovas stiilis. Kuigi reisraamatu viimases kolmandikus on juttu kuritegevuspiirkondadest, leidub ka selles pisut mõistmist, et Sardiinia bandiidid tegelesid kuritegevusega ellujäämise nimel või et mitte kõik Sitsiilia elanikud ei toeta maffiat. Erinevus kahe raamatu vahel on, et Pirandello novellidest ma ei mäleta ajaloolisi isikuid, aga reisiraamatus pööratakse minevikukuulsustele suurt tähelepanu. Reisiraamat on mõeldud inimestele, kes suudavad välisreisi ette võtta, aga ühes Pirandello novellis oli tegelane, kes ei käinud vanaduse tõttu isegi oma kodust väljas ja märkas seetõttu kevade saabumist teistest pereliikmetest hiljem. Erinev on ka, et ühes teises Pirandello novellis räägib tegelane kosmose suurusest ja planeedi Maa väiksusest, aga reisiraamat ütleb, et Itaalia suurlinnad on nii suured, et kuluks rohkem kui inimelu, et üks linn läbi uurida. Sarnane on, et Pirandello kujutab perekondlikke jutuajamisi ja ka reisiraamatu lõpuosa ütleb, et itaallastele on erakordselt tähtis nende perekond.

KÜSIJA: Lugesid põhikooli õpilasena romaani „Garibaldi“. Võrdle nüüd loetud raamatut selle romaaniga.

VASTAJA: Romaanis Garibaldi reisib ühest riigist teise võitlemise eesmärgil. Ka reisiraamat õhutab reisima, aga mitte võitlemise, vaid elu nautimise eesmärgil. Romaanis Garibaldi oli vahepeal vangis, aga reisiraamatust on näha, et nüüd teda austatakse, Itaalias on palju Garibaldi ja teiste risorgimento tegelaste nimedega tänavaid. Romaanis ei ole Garibaldil varandust, aga reisiraamat mainib, et lõpuks ostis ta endale terve saare Sardiinia külje all. Romaanis saab Garibaldi üleloomuliku ilmutuse. Reisiraamat mainib samuti korduvalt, et Itaalias on maagiat, aga see on rohkem kõnekujund, seda ei kirjutata lahti. Garibaldi oli valmis eluga riskima Itaalia ühendamise nimel, magistriõppe ajal ma lugesin väljendit „Napolit näha ja siis surra,“ reisiraamatus öeldakse korduvalt, et mingid Itaalia toidud on nii maitsvad, et nende söömise nimel võib surra. Aga kõige lõpus öeldakse, et ei ole ühtset Itaalia toitu, vaid see on igas piirkonnas erinev.

Seenekujuline seen

Mul oli jala peal taastunud kübara ja varrega seen. Suundusin kirurgi juurde, et ta selle eemaldaks. Aga arstimaja koridoris ei leidnud ma enam kirurgi uksesilti. Selgus, et osad kabinetid on täna suletud sellepärast, et tegelevad ühest ruumist teise kolimisega, aga ma ei teadnud, kas ka kirurg. Kohtasin tuttavat neuroloogi ja otsustasin temalt küsida. Mõtlesin, et võibolla ta ei tunne mind ära, seetõttu tutvustasin ennast nimepidi, aga kuna ta oli perekonnatuttav, siis eesnime pidi. Kasutasin algul kogemata sõna neuroloog, parandasin, et mind huvitab kirurg. Rääkisin, et seen jala peal aeg-ajalt taastub ja salv hästi ei aita. Neuroloog vastas, et ta ei oska aidata.