Sellest hoolimata riik ole.
seal elab ka abikaasa.
Seal ma kuulsin kord iile.
Sisse saamises veendu.
Palun kingi mulle aare.
Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud leheküljeni 277. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.
KUJUTLETAV
KÜSIJA: Sa tülitad inimesi pühade ajal. Kas sellel raamatul on ka nende
pühadega mingi seos?
VASTAJA: Seos on
võimalik leida. Raamatu Milano peatükis tutvustatakse osa elust seal linnas
elanud kunstnikku Leonardo da Vincit ja tema maali „Püha õhtusöömaaeg“ või
selles raamatus „Viimane õhtusöömaaeg“. Lisaks on raamatus palju Itaalia
kirikute fotosid ja pealinna Rooma teemalises peatükis on juttu ka linna
piiridesse jäävast Vatikani riigist, mida juhib katoliku kirik.
KÜSIJA: Lugesid
esialgu läbi vaid kolmandiku raamatust. Milliseid teemasid see kolmandik hõlmab?
VASTAJA: Nagu
sama sarja Ungari raamatuski, algab teos üldosaga ja sellele järgnevad geograafilised
osad. Aga need pole nagu Ungari raamatuski pealkirjastatud alati ametliku haldusjaotuse
järgi, vaid raamatul on oma süsteem. Raamatu esimesse kolmandikku mahuvad Rooma
linn, seda ümbritsevad alad, Itaalia loodenurk ja sellest itta jääv Põhja-Itaalia
keskosa ehk Lombardia maakond, mida raamatus nimetatakse Milanoks ja järvedeks,
samuti nagu mereäärset Liguuria maakonda nimetatakse peatüki pealkirjas Itaalia
Rivieraks.
KÜSIJA: Millise
meetodiga sa seda raamatut lugesid?
VASTAJA:
Alustasin nagu eelmisigi raamatuid, et tegin mõtlemispausi iga lehekülje
lõpetamise järel ja iga pildi vaatamise ajal. Iga päev kirjutasin kaustikusse
40 rida märkmeid eelmisel päeval loetu kohta. Poole lugemise pealt muutsin
süsteemi, et ei teinud märkmeid enam proosalausetega, vaid värssides. Suurema
osa kaustikuleheküljest täitsin ristriimiga nelikvärssidega, kõige lõppu
kirjutasin lehekülje formaadiga arvestades kolmekordse riimiga kolmerealise
salmi. Värsside eelis oli, et erinevalt proosalausetest kutsusid need ennast
korduvalt üle lugema ja katkendeid jäi sõna-sõnalt pähe. Eile loetud osa kohta
ma veel märkmeid teinud ei ole ja täna asusin intervjuud andma märkmeid uuesti
üle lugemata. Mõnel päeval kasutasin värsside täpsuse kontrollimiseks ka
tehisintellekti.
KÜSIJA: Oled
kirjutanud Itaaliast magistritöös. Võrdle seda raamatut oma magistritööga.
VASTAJA: Minu
magistritöös oli juttu Itaalia fašismist Teise maailmasõja alguseni, seega
ajaliselt kitsamast perioodist. Raamat keskendub ühelt poolt tänapäeva
söögikohtadele, teiselt poolt tutvustatakse Itaalia ajalugu läbi aastatuhandete,
seega pikemalt kui minu magistritöö. Minu töö oli fašismi suhtes kriitiline,
raamatus pigem ülistatakse Itaaliat. Kuid on ka temaatilised kattuvused, et ka
raamat eelistab kirjutada Mussolini ajast, mitte Teise maailmasõja järel võimul
olnud kristlikest demokraatidest. Minu magistritöös ei olnud ühtegi pilti,
raamatus on pilte väga palju. Mina viitasin raamatutele, ajakirjadele ja ajaleheartiklitele,
raamatus on viiteid edasilugemiseks võrgulehekülgedele.
KÜSIJA: Oled
kirjutanud Itaaliast ka kolmes keskkooliaegses geograafia referaadis. Võrdle ka
neid selle raamatuga.
VASTAJA:
Loetlesin ka oma referaatides Itaalia maakondi, nende nimed tulevad ette ka
selles raamatus. Minu referaadid keskendusid statistikale, raamatus on
statistikat minimaalselt, väljaarvatud piletihindade ja lahtiolekukellaaegade
kohta. Meie koolis oli osades klassides geograafia inglise keeles, seetõttu
tõlkisin referaadi jaoks eestikeelseid raamatuid inglise keelde, nüüd tegin
vastupidi ingliskeelse raamatu põhjal eestikeelseid märkmeid. Minu referaatide
statistika keskendus suurelt osalt põllumajandustoodangule, raamat tutvustab põllumajandussektori
asemel rohkem teenindussektorit ja ei loetle põllumajanduslikke tooraineid,
vaid valmistoitude nimesid.
KÜSIJA: Mainisid
juba, et oled lugenud samast sarjast ka raamatut Ungari kohta. Võrdle neid
kahte raamatut omavahel.
VASTAJA: Ungari
raamatul oli kaks põhiosa – pealinn Budapest ja ülejäänud riik. Itaalia raamatus
sellist pealinna esiletõstmist ei ole, Itaalia suurlinnad on omavahel võrdsema
suurusega ja Rooma moodustab vaid väikse osa raamatust. See, mida piirkondade
kohta välja tuuakse, on kahes raamatus sarnane. Ungari teema puhul lõhnas see
olude sunnil rohkem poliitilise korrektsuse järele, sest kirjutatakse riigi
praegustest piiridest, aga Itaalia puhul langevad riigipiirid ja rahvusepiirid
rohkem kokku, samuti on itaallased kauem ühel maal elanud.
Unenäod, male, lugemine ja muu.