Teisipäev, mai 17, 2022

Enne pommitamist

Lugesin ajalehest koomiksit ja seejärel koomiksi kommentaare. Naersin. Autor oli Krister. Krister tuli ise vaatama, kuidas ma koomiksit loen. Sain teada, et Krister on avaldanud lasteraamatuid. Ma olin juba varem imestanud, et kui Krister koolis naljajutte rääkis, miks ta siis hiljem raamatuid ei kirjuta. Ütlesin, et koomiks on avaldatud kogemata kaks korda. Vaieldi vastu, et see ei ole kogemata, vaid kaks korda avaldatakse koomiks siis, kui joonistajal pole aega uut osa joonistada. Algul olevat selliseid kordi olnud üksikuid, hiljem olevat need sagedaseks muutunud. Olin emaga kahekesi köögis. Ema küsis, kas Kristeril on hea hääl. Püüdsin vastata ilma nutma hakkamata, et Kristeri häält on ajalehes kiidetud. Tahtsin lisada, et kui Krister pika luuletuse pähe õppis ja selle ette luges, siis õpetaja Mitt ütles, et Krister on ülejäänud klassist pea jagu üle.

*
Ukrainas käis sõda ja nüüd ründasid Vene väed ka Eestit. Mõtlesin, et kui ma emaga kokku lepin, siis võin minna rindele ja lasta ennast surnuks tulistada. Aga mul oli paber, et ma olen sõjaväeteenistusest vabastatud. Mõtlesin, et selle peaks juba enne mobilisatsiooni väljakuulutamist üles otsima. Mobiliseerija oleks võibolla öelnud, et see paber ei kehti. Mina oleksin vastanud, et paber on tähtsam kui suuline jutt. Seepeale oleks võidud mind sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjana kohe maha lasta. Praegu kogunesime suurde maa-alusesse hoonesse, et pommitamise eest varjus olla. Paistis, et ma ei saa enam sel päeval koju minna. Särgava ütles, et Vene väed on nii lähedal. Mõtlesin, et parem on olla sellel maja küljel, mida ei tulistata. Otsisin endale sobivat numbrituba. Läksin sellesse, kus olin enne haiglast väljakirjutamist just olnud. Näitasin oma endist voodit ja küsisin teises voodis lamavalt haiglasoleku ajast tuttavalt poisilt, kas minu voodi on vaba. Poiss vastas, et ei ole. Näha seal küll kedagi ei olnud, aga ilmselt oli keegi saabumas. Mõtlesin, et keegi pole veel klassiruumidesse läinud, mina võin minna, neis ei ole küll voodeid, aga mul on tekikott kaasas. Võin ka koridoris ööbida, siis saab öösel wc-s käia. Läksin ühte klassiruumi. Sinna tuli ka üks tüdruk. Ta oli ühes voodis pikali ja tegi vahet pidamata kuuldavalt kiireid arvutustehteid. Aga võibolla see polnudki tema hääl, võibolla ta kuulas arvutamissaadet.

Esmaspäev, mai 16, 2022

Veeolendid luules 2

„Eesti kalaluule antoloogia“. Koostanud Vladislav Koržets. Tallinn, Sõnavald OÜ 2021. Loetud varem pooleli jäänud kohast luuletuste lõpuni. Kokku 728 lehekülge.

Viimasel ajal loen kõiki raamatuid mõtlemispausidega, aga selle raamatu puhul otsustasin, et teen mõtlemispausi ainult heade ja keskmiste, mitte roppude luuletuste järel. Et kindel otsus oli raamat läbi lugeda, siis ma ühtegi luuletust siiski pooleli ei jätnud.

Raamatul ei ole mitte ainult palju lehekülgi, vaid lisaks on luuletusi pandud raamatusse tihedamalt kui üks lehekülje kohta, neid on üksteise all ja lühemate ridade puhul ka kahes veerus. Pealkirjadeta luuletuste algusesse pole pandud tärne, seetõttu tuleb kohati mõistatada, kas jätkub sama luuletus või käib juba järgmine. Samale leheküljele pandud luuletuste puhul aitab vahet teha, et kahe luuletuse vahel on rohkem millimeetreid valget pinda kui kahe salmi vahel. Kui luuletus jätkub parempoolse lehekülje pöördel, siis on lehekülje lõppu pandud nool. Kuid vahel jätkub järgmisel leheküljel ka vasakpoolse lehekülje luuletus ja siis pole noolt lisatud.

Luuletuste kirjapilti on ühtlustatud, kuid Ott Arder ja vist veel keegi olid jäetud läbiva suurtähega. Pealkirjade kirjapilti on ühtlustatud rohkem, aga panin tähele, et vähemalt üks autor oli jäetud võibolla näpuvea tõttu teistsuguses stiilis pealkirjatähtedega.

„Loomade elu“ kalde köitel oli oma kindel korduv sõnavara, sealt õppisin sõnu nagu pelaagiline. Ka kalaluule antoloogial on korduv terminoloogia, aga korduvad natuke teised sõnad kui zooloogiaraamatus. Korduvalt on juttu soomuset ja loomusest eri tähendustes, lantidest, kiiskadest, särgedest, näkkidest ja kalameestest. Ma olen kõrvaga kuulnud, et Justamendi laulus on Peipsi tagant toodud sikud, aga raamatus oli trükitud sikut. Kõrvaga on kerge uue sõna asemel vana tuttavat sõna kuulda, aga ma kahtlustan, et võibolla on antud juhul raamatus trükiviga, muidu muutub ridade järjestus ebaloogilisemaks. Justamendil on teisteski lauludes Venemaa millegi negatiivsega seotud, ’sikud’ oleks negatiivsem sõna kui ’sikut’, sikud seostuksid sellega, et suusatajal hüüdnimega Kiku on venepärane perekonnanimi. See ei olnud antoloogias ainus koht, kus sõna ’sikut’ esineb, aga seletussõnaraamatus oli toodu vaid vorm ’sikuti’.

Raamatus on osadele luuletustele juurde kirjutatud, et need on lasteluuletused, aga osad on täiskasvanute luuletused, kus võrreldakse kalade püüdmist naiste või meeste püüdmisega. Maletajatele tuttavat väljendit mativõrgu punumine ma ei leidnud. Näkk võib muinasjutus olla üleloomulike võimetega tegelane, aga luuletuses või kõnekeeles võib näkk tähendada ka tavalist naist, kes ei elagi vees.

Raamatu esimest poolt lugedes ma kahetsesin, et ei ole selliseid luuletusi, kus kala oleks minategelane. Teises pooles olid olemas ka sellised luuletused.

Kala püüdmisest oli rohkem luuletusi kui muudest inimese kaladega seotud tegevustest. Kuid esindatud olid siiski ka kala puhastamine ja kala praadimine, samuti kala ostmine.

Enne lugemist mõtlesin, et tõenäoliselt on selles antoloogias parim autor Paul Haavaoks, kelle luulekogusid ma olin varem lugenud. Kuid kui jõudsin Haavaoksa luuletusteni välja, siis selgus, et antoloogiasse ei olnud võetud need luuletused, mis mulle kõige rohkem meeldisid. Mulle meeldisid luulekogudes rohkem luuletused, mille ridu mäletan umbes sõnastuses „Tulin, kui veel olin noor ma, / Häädemeestelt Mehikoorma“ ja „Järv vestab argisest loost / ilmetul häälekõlal. / Vete vahusest voost / rohekad pisarad mõlal.“ Keegi võib mälu järgi tsiteerimist kritiseerima hakata, aga vanasti rahvalaulikutele oli see lubatud. Ka Ott Arderilt, Hando Runnelilt, endalt ja oma vennalt tuli meelde luuletusi, mida pole antoloogiasse võetud. Enda luuletusi eraldi vaadates mõtlesin, et minu parimad luuletused pole kalateemalised, aga raamatut järjest lugedes vabavärsiliste luuletustega kõrvuti tundusid enda luuletused siiski kõlaliselt paremad. Kuigi praeguseks ma tean, et see pole kõigi lugejate maitse.

Raamatu esimesest poolest kirjutades võrdlesin Mart Rauda ja Eno Rauda. Hiljem jõudsin välja ka Eno Raua luuletusteni ning lugesin meeldetuletuseks ka Mart Rauda uuesti. Mart Raud tundus endiselt parem, kuigi Eno Raud on kergemini meeldejääv. Eno Raua sõnamängulised luuletused meenutavad tema proosateost „Peep ja sõnad“, mitte raamatut „Naksitrallid“, kus ka kangelastegusid tehti. Mõtlesin, et mul on ka sõnamängulisi luuletusi, näiteks umbes ridadega „Üks uppuja haaras kord kõrre / ja teatas, et tühjaks joob tõrre“, aga mul on see natuke ülevamas stiilis, eriti salmi teises pooles umbes sõnadega „Ta arvas, kui kõrs oleks toru, / teeks kuivaks kõik hädade oru.“ Seda küll selles antoloogias pole.

Võõrad korterites

Isa ei olnud veel oma tuppa läinud. Kasutasin võimalust, et minna seal korraks internetti. Avanes video ühe klassiõe perekonna kohta. Ma olin varem juba selle klassiõe fotosid näinud, nüüd oli hääl ka juures. Tema laps oli videos ettevaatamatu ning hoidis liimituubi ja toidutuubi korraga käes. Kui video sulgesin, hakkasid ekraanil järjest avanema soovimatud pildid. See tähendas, et arvutis oli jälle viirus. Klaus oli juba kaks korda varem samasuguse viiruse kõrvaldanud. Kutsusin Hennu appi viirust kõrvaldama. Rääkisin, et ei tea, kas klassiõde levitab tõesti viirust või teeb seda kohalik otsingumootor, mille abil ma olin video leidnud. Henn ütles, et see otsingumootor ongi selline. Rääkisin Hennule, mida Klaus oli eelmistel kordadel teinud, et Henn oskaks sama teha.

*
Läksin trepist üles, et jõuda korterisse, kus me elasime. Sisenesin korteriuksest. Korter oli täis võõraid inimesi. See tähendas, et see oligi võõras korter, oleksin pidanud veel korrus kõrgemale minema. Lahkusin sellest korterist ja vaatasin uksel numbreid. Vahepeal nägin, nagu oleks seal võõrad numbrid, vahepeal, nagu need oleksid meie omad. Igal juhul läksin korrus kõrgemale, kus asus meie korter. Seal oli ka palju inimesi. Osad olid täiesti võõrad, osad nägid välja võõra ja tuttava vahepealsed. Mulle tundus, et võõrad on kurjategijad. Viskasin nad välja. Aga mõnest inimesest ma ei teadnud, kas tema peaks välja viskama või mitte. Keerasin väljavisatute järel ukse lukku. Meil oli kaks korteriust, kontrollisin, et teine oleks ka lukus. Teine uks oli klaasist ja läbi selle oli näha, et kurjategijad püiavad korterisse tagasi pääseda.

Pühapäev, mai 15, 2022

Kasulik artikkel

Koostasin Grenzsteini raamatut. Hakkasin selle jaoks ühte artiklit ümber kirjutama. See oli väga hea artikkel, sest selles Grenzstein viitas oma varasema eluloo daatumitele. Muuhulgas sellele, mis aastal ta kirjutas esimese luuletuse. Mõtlesin, et võibolla on isa selle teksti juba arvutisse sisestanud. Aga vast mitte, see oli Grenzsteini teine lahkumiskiri, isa võis mõelda, et ühest lahkumiskirjast piisab ja et lahkumiskirjad on üldse liiga teravad.

*
Olin toidupoes. Tõstsin endale kaupa korvi. Muuhulgas tõstsin toitu, mis oli puruks murenenud. Vaatasin hinnasilti, et toidu hind on Ukraina sõja tõttu kõvasti tõusnud. Läksin kassasse. Panime kassapidajaga tähele, et ma olen ostukorvi tõstnud ka kodust võetud keedetud kartuleid. Kassapidaja ütles, et keedetud kartuli eest ei ole vaja maksta, sest kui ta on keedetud, siis see tähendab, et selle eest on juba varem makstud. Ütlesin, et täna mul veel on raha, aga see väheneb. Kassapidaja kutsus, et ma tuleks kolmapäev jälle poodi. Sinna oli veel mitu päeva aega.

Laupäev, mai 14, 2022

Automaatsed liigutused

Kõndisin kooli poole. Ma ei tajunud üldse, et ma jalgu liigutaks, aga liikusin kiiresti. Otsustasin eeskõndijatest mööda kihutada. Mulle polnud automaatsete liigutuste õppimine kerge, aga olin õppinud kuidagi selgeks automaatsed lühikesed ja kiired jalaliigutused, mida ma ise ei märganud. Ühel päeval võisin need liigutused jälle ära unustada ja osata edaspidi kõndida vaid pikkade sammudega.

Reede, mai 13, 2022

Veerand tundi Austriast

Et kasutada erinevaid õpitud keeli kordamööda, otsisin venekeelset filmi Austria-Ungari ajaloo kohta. Leidsin umbes veerandtunnilise filmi aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=pxMt_h-zuOA . Ma pole kindel, kas see on Venemaal tehtud või ainult vene keelde tõlgitud, sest korduvalt näidati maakaarti mitte vene ega saksa, vaid inglise keeles. Kaardil oli alasid, mille Esimese maailmasõja järel Rumeeniale minekut Ungaris kahetsetud on, kujutatud juba varem rumeenia elanikkonnaga. Seevastu oli näidatud mitmeid saksakeelseid alasid üksteisest eraldatuna praegusest Austriast idapool.

Film algas Austria-Ungari lõpuga. Järgmiseks mindi tagasi Napoleoni aega, mil tuleb rääkida õigupoolest Austriast, mitte Austria-Ungarist. Edasi liiguti kronoloogiliselt ja jõuti välja Bosnia-Hertsegoviina annekteerimiseni enne Esimest maailmasõda.

Pildiliselt oli filmil kolm perioodi. Vanemast ajast rääkides näidati maale. Keskmisest perioodist rääkides tulid maalid ja fotod läbisegi. Kõige hilisemast perioodist rääkides hakati näitama tummfilme, hiljem lisatud venekeelse jutu saatel.

19. sajandi esimesest poolest räägiti, et kool oli vaimulike kontrolli all ja valitseja oli Metternichi mõju all. Väiksemate rahvaste hulgas toimus rahvuslik ärkamine. Suhteliselt pikalt räägiti 1848. aasta revolutsioonist, näidates taustaks tänavavõitluse maale. Revolutsioon lõppenud sellega, et Austria ja Venemaa surusid Ungari maha. Ülejärgmisel aastakümnel muudeti riik aga kompromissina Austria-Ungari kaksikmonarhiaks, et see ei laguneks.

Järgneval perioodil räägiti majanduse arengust. Riigi tööstuskeskus oli Tšehhi ala, kus asusid Škoda tehased ja toodeti relvi. Ungaris olid Buda ja Pest olnud siiani eraldi linnad, aga alles nüüd muudeti koos ühe kolmanda linnaga ühtseks Budapesti linnaks. Arutati kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks muutmist slaavi osapoole lisamisega.

Neljapäev, mai 12, 2022

Etturilõppmängu üleminek

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 Rbd7 14. b4 cb 15. cb Rb6 16. Oe3 Od7 17. Od3 Vc8 18. Lb3 Ra4 19. Vec1 Vc1+ 20. Vc1 Lb8 21. Kh1 Vc8 22. Vc8+ Lc8 23. Rb1 Od8 24. La3 Ob6 25. Ob6 Rb6 26. Lc3 Ra4 27. Lc8+ Oc8 28. g4 h6 29. g5 hg 30. Rg5 Rh5 31. h4 Rf4 32. Oc2 Rb6 33. a3 f6 34. Rf3 Og4 35. Rbd2 Rc4 36. a4 Rd2 37. Rd2 ba 38. Rc4 a3 39. Ra3 Oe2 40. Kh2 Kf8 41. Kg3 Rd3 42. Od3 Od3 43. Kf3 Kg8 44. h5 Kh7 45. Ke3 Ob5 46. Rb5 ab 47. Kf3 Kh6 48. Kg4 g6 49. hg Kg6 50. f4 Kg7 51. fe fe 52. Kg5 Kf7 53. Kf5 Ke7 54. Kg6 Ke8 55. Kf6 Kd7 56. Kf7 Kd8 57. Ke6 Kc7 58. Ke7 Kc8 59. Kd6 Kd8 60. Ke6 Ke8 61. d6 Kd8 62. d7 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast aega alles 1 tund 58 minutit 58 sekundit, mustal 48 minutit 47 sekundit. Arvuti juhib matši 2:0.

Kordusmäng.
arvuti - inimene
(valge: Ke3, Ra3, Eb4, d5, e4, f2 ja h5
 must: Kh7, Od3, Ea6, d6, e5, f6 ja g7)
45. ... Of1 46. f4 Kh6 47. Kf2 Ob5 48. Kg3 Kh5 49. Rb5 ab 50. fe fe 51. Kh3 Kg5 52. Kg3 g6 53. Kf3 Kh4 54. Kf2 Kg4 55. Ke3 Kg3 56. Ke2 g5 57. Ke3 g4 58. Ke2 Kh2 59. Kf1 g3 60. Ke1 g2 61. Kf2 g1L+ ja valge sai 71. käigul mati.

Õppeaasta alguse segadus

Koolis pidi täna algama uus õppeaasta. Läksin vana tuttavat teed, aga isa ja ema läksid teist teed ja ema hüüdis, et mina lähen valesti. Mõtlesin, et võibolla tal on õigus, aga mul pole andmeid, et tee oleks muutunud. Läksin valitud teed edasi. Koolis läksin korraks saali uksele, saalis nägin ukse lähedal istumas õpetajaid. Mõtlesin, et võibolla pole mul õigust siseneda. Kool ei pidanud mulle õppeaasta algusest teatama, sest kevadel lõpetasin üheksanda klassi ja pärast seda ma vähemalt ajutiselt selle kooli õpilane ei olnud. Läksin esimesele korrusele ametniku juurde. Ametnik küsis, kas ma õppisin selles koolis terve aasta. Ma ei saanud küsimusest aru. Ametnik täpsustas küsimust, et kas ma õppisin oktoobrist märtsini. Enda meelest õppisin ma septembrist maini. Ametnik esitas järgmise küsimuse, mis ainet ma selles koolis õppisin. Vastasin, et inglise keelt. Täiendasin, et inglise keelt ja matemaatikat.

Kolmapäev, mai 11, 2022

Tugev vastane

Täna kaotasin Vint.ee-s kaks välkmalepartiid vastasele, kelle tolle klubi reiting oli üle 2500. Mõlemas partiis jäin algul ilma kahest etturist. Jällemängimiseni.

Ootamatu asjaolu

Läksin eksamile. Mõtlesin, et kasulik oleks eksamiruumi ukse taga lugemiseks palju materjali kaasa võtta. Ma siiski ei võtnud. Olime ühes ülikooli õppehoone ruumis ja ootasime eksami algust. Eksam oli vist juba alanud, aga õpetaja ei tulnud meid kutsuma, vaid me pidime ise tema juurde minema. Sain õpingukaaslaste jutust teada, et eksamil peab ette näitama ka kirjandi. Ütlesin, et siis ma ei teegi täna eksamit, vaid poole aasta pärast, ma polnud kirjandit kirjutanud. Mulle öeldi, et ma võin eksamil vabandada, et ma toon kirjandi hiljem. Vastasin, et ei, see oli juba varasemaks tunniks öeldud, et tuleb kirjand kirjutada, ma arvasin ainult, et see on möödas. Õpetaja Kalme on öelnud, et kui kodutöö on kolm tundi järjest tegemata, siis on hinne üks. Ma kirjutan kodus, mitte siin, kodus saab vaadata, millised tõlkevead arvuti alla joonib. Aga kui ta peaks joonima ka sõnade järjekorra vigu, siis ei saa sõnaraamatust vaadata, milline on õige sõnade järjekord. Mari L. vastas, et sõnade järjekorra vigu võibki parandama jääda. Mõtlesin, et minu magistritöö juhendajal on täna vastuvõtu aeg, käin hoopis tema juures.