laupäev, august 24, 2019

Näilikule vastupidi

See nädal on olnud kaks maletreeningu päeva. Esimesel korral vaatasin ajalehest varem pooleli jäänud partiid, mis jäi ka nüüd pooleli. Viimati vaadatud keskmänguosas loendasin, et mõtleksin igas seisus vähemalt kümme mõtet. Kui sellest väheks jäi, siis mõtlesin ka rohkem. Hoolimata suhteliselt pikast mõtlemisest oli raske anda hinnangut seisudele, kus olid võimalikud samaaegselt mitu ebastandardsete vahetuste varianti, ehk varianti, kus nuppe vahetatakse mitte täpselt sama tugevusega nuppude vastu. Täna mängisin Fischeri malet ja loendasin jälle mõtete arvu, aga mängu käikude arv tuli väike:

R-O-O-R-V-K-L-V
1. d4 c6 2. e4 d5 3. ed f6 4. Re3 cd 5. c3 Lf7 6. Rb3 b6 7. Od3 Re6 8. Rd5 Rd4 9. Rd4 Ld5 10. Oe4 Oa6+ 0:1. Valge kulutas mõtlemisaega 19 ja must 15 minutit.

reede, august 23, 2019

Soovituskiri käsikirjale

Läksin luulekogu käsikirjaga KGB maja ukse taha, et küsida soovituskirja. Uksele tuli vastu KGB naisesimees. Mulle ei tundunud minu käsikiri enam hea. Kui soovitaja oleks sama öelnud, siis oleksin vastanud, et see on minu viimane raamat, mille ma välja annan. Sain soovituskirja, soovitus kirjutati ühe paberilehe alumisele servale. Mõtlesin, et Kultuurkapitalis ei peeta seda võibolla heaks, et küsisin soovituskirja KGB esimehelt. Aga ta on ikkagi juhtival ametikohal töötaja.

*
Lugesin malelehte. Seal avaldas Langemets vabanduse, et varasemas numbris ta valetas. Varasemas numbris ta oli pahandanud ühtede korrarikkujatega ja oli öelnud, nagu nende nimed oleksid teada. Peatoimetaja polnud selle artikli avaldamist heaks kiitnud, aga see läks trükki tund aega enne kui peatoimetaja tuli oma variandiga lehe sisu kohta.

neljapäev, august 22, 2019

Tutvus Ameerika miljonäriga

Koostasin raamatut ja pidin kirjutama raamatule ka saatesõna. Mulle räägiti, et üks mees oli avaldanud kahtlust, kas ma olen nii tark, et saatesõna kirjutada. Mõtlesin, et kõik ei tea, et ma tark olen. Kuigi raamat polnud veel valmis, toimus juba selle esitlus. Esitlusel pidas Ago kõnet. Ta rääkis naljatoonil. Pärast esitluse lõppu hakkasid kõik koju minema. Kõndisin üksi oma kodu suunas. Kaarsillalt tuli mulle üks võõras vana naine vastu. Ta kukkus trepil selili ja ütles, et nüüd ta sureb. Vastasin, et kui ta saab, siis aitan ma ta püsti. Ütlesin, et võin aidata tal bussipeatusesse kõndida. Lisasin, et vahel ma küll ise ka libeda peal kukun, siis ma võin teda endaga koos pikali tõmmata.

*
Politsei oli Laari terava poliitilise avalduse eest arreteerinud. Mõtlesin, et Laari avaldused ei ole nii teravad ja ta on olnud Eesti peaminister. Tema arreteerimine toob talle arvatavasti valmistel hääli juurde. Ma olin juba enne tema arreteerimist kirjutanud luuletuse, nagu oleks ta arreteeritud. Mõtlesin, et nüüd on sobiv aeg see luuletus avaldada.

*
Üks naine aitas mul osta kaks paari pükse järjest. Varsti tahtis ta aidata osta ka kolmandat, öeldes, et nüüd ma olen nii paksuks läinud, et on vaja laiemaid. Tema välja valitud paar tundus mulle liiga lai. Eelmised püksid ei tundunud veel kitsad. See mees oli Ameerika miljonär ja mina olin vaene. Ta sõidutas mind oma laevaga ringi. See meenutas Kafka romaani, üldse polnud seletatud, miks on üks nii vaene ja teine nii rikas. Aga kolmas püksipaar jäi ostmata, see mees katkestas minuga ette hoiatamata suhted. Mõtlesin, et selline mu elu ongi, kõik suhtlevad minuga mingi perioodi jooksul ja siis lähevad teed lahku. Istusin ühes rahvarohkes ruumis laua taga. Päeva teisel poolel tuli minuga rääkima Sven. Ta rääkis ähvardaval toonil ja rääkimise ajal nügisime ja näpistasime üksteist. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et järgmine kord on ta jälle agressiivne.

kolmapäev, august 21, 2019

Vaatlesin ka taimi

Eile kirjutasin rubriigis 'loomad' loomavaatlustest, täna kirjeldan eilseid taimevaatlusi.

Pildistasin juunikuus ühtesid lillesid. Eile nägin, et neil lilledel on ikka veel õied küljes. Need nägid küll juba väsinumad välja kui juunis.

Punased ja mustad sõstrad ning tikrid on põõsastelt ära korjatud, aga kasvavad veel arooniamarjad, samuti mürgised maikellukese marjad, mis on punast värvi. Kui maikelluke on saanud nime kuu järgi, millal ta õitseb, või siis õite asemel lehe järgi teise nime piibeleht, siis marjade järgi nime pannes saaks võibolla panna nime augustimari. Vähemalt praegu on august, võibolla võib marjasid küljes näha ka mõnel teisel kuul. Kõik marjad ei ole põõsastele veel külge tulnud. Vaarikas alles õitses ja mesilased tolmeldasid seda. Hilisematest kommentaaridest sain aru, et see on keskmisest hilisem vaarika sort.

Mõtlesin, et võibolla on lilledel ja inimestel ühise evolutsiooni tõttu tipus pea või õis, allpool lehed või käed ja all jalad või juured. Ainult et kui inimest jalad kannavad edasi, siis taimi hoiavad juured maa küljes kinni. Inimese võivad küll ka jalad koju tagasi viia.

Mäletasin, et ükskord korjati ebaküdooniaid ja tehti kuuldemängu, et pisteti käsi lõvikoopasse. Aga eile ebaküdoonia põõsalt okkaid otsides leidsin vaid ühe okka. Võibolla teised olid lehtede või viljade varjus. Võrdluseks tikripõõsast vaadates nägin okkaid rohkem.

Kõrvits ka alles õitses. Kõrvitsalehtede kuju vaadates nägin, et segamini kasvab erineva kujuga lehti. Ühed olid ümara servaga ja lehtri kujulised, teised olid harulisemad ja meenutasid inimese käelaba. Ei saanud aru, kas need on üks ja sama või kaks erinevat taime. Mõtlesin, et olen kuulnud, et mõnel taimel on eraldi isas- ja emasõied, aga ei tea, kas sellega võivad kaasneda ka natuke erinevad lehed.

Vaatasin, et ristikhein ei ole risti kujuline. Võiks mõelda, et üks ristiharu on vars ja ülejäänud lehed, aga lehed ei olnud üksteise suhtes täisnurga all, vaid nagu ringi kolmandikud. Suurematel lehtedel oli selline kaar, nagu inimese küüntel, teist pidi jooksis lehe poolitusjoon. Nooremad lehed olid heledamad ja vanemad tumedamad.

Vaatasin ka õunapuud. Sellel kasvas nii sammalt kui ka samblikku. Õunapuulehed ei olnud päris lamedad, vaid mõni natuke rulli tõmbunud. Viljad ei ole veel päris küpsed, aga lehti sajab juba alla. Lehed ei lähe ainult rohelisest kollaseks, vaid neil esineb ka muid värve. Kollaseks ei lähe esimesena need lehed, mis on kõige suuremaks kasvanud, vaid väiksemad on kollasemad kui suuremad. Õuntele tuleb kõige punasem värv triipudena. Punaste triipude vahelt on õun roosam. Varrepoolne ots on õunal punasem kui õiepoolsem ots, aga päris varre juures olev lohk on ka roheline. Ühel õunal ei olnud punane ja roheline eristunud niivõrd varre ja õie külje järgi, kuivõrd sellega risti poolituse.

Vaatlesin ka kuuseokkaid. Millegipärast olid mitmel oksal nooremad okkad varem küljest varisenud kui vanemad.

teisipäev, august 20, 2019

Tänane fauna

Üks väike rohutirts hüppas mulle raamatu peale. Sinna maandus ka muid putukaid ja ma ei tahtnud neid lehtede vahele jätta. Üks hiigelsuur rohutirtsu moodi loom, kes ei hüpanud, vaid kõndis, hakkas uksest sisse tulema. Panin ukse tema nina alt kinni. Selle peale ronis ta koti servale, käis kotis sees ja sealt läks koti sanga peale. Mesilasi oli lilleõitel palju, aga herilasi ei näinud ühtegi. Vahepeal oli sama õiel kaks mesilast. Vahepeal istusid ühel ja samal õiel liblikas ja mesilane, liblikas lehvitas mesilasele tiivaga tuult, aga mesilane teda ei nõelanud. Nägin nii enam-vähem tuttava mustriga kirjut liblikat kui ka ühte, keda varasemast ei mäletanud. Ühel liblikal tiivaservad narmendasid. Vahepeal tuli tuulehoog, üks liblikas pani selleks ajaks tiivad kokku ja tuul painutas neid nagu purje. Õunapuulehel ronis pisike putukas, kes vist õunapuulehest toitus. Maa peal oli sipelgaid, aga ma ei näinud nende tundlaid ka prillidega nii hästi kui lapsena. Mõtlesin, et see ei pruugi tulla tingimata nägemise halvenemisest, vaid olen ka kükitades kõrgemal kui lapsena kükitades. Tee peal oli surnud konn ja rohu peal surnud hiir. Kuuse küljes oli ämblikuvõrke, milles oli kasehelbeid ja tundus olevat männiokkaid. Koerad haukusid nii auto kui ka jalakäija peale.

Nähtamatu

Juhtub ehk, et nähtamatu
saadab mulle kirju.
Või on kiri tehtamatu,
mõttega ei harju.

Või on kiri nähtamatu,
aga siiski kohal?
Postkast on mul rohtumatu,
mujal rohi vohab.

esmaspäev, august 19, 2019

Mõtleja osalemine

Eile oli üks sünnipäevapidu. Kui hakkasin salatit lõikama, vaatasin, et lõikelaua otsad on musta värvi. Peolauas mõtlesin, et ma ei pea teistel rääkimist segama, sest saan rääkida ka mõttes. Pärast peo lõppu jõudsin veel lugeda. Pärast lugemise lõpetamist meenutasin päeva ja nädalat. Mõtlesin ka sellest, mida eile ei olnud, aga varasematel aastatel on olnud.

Magav kirjutaja

Nägin eemal puude all suuri metsloomi. Kui neil lähedal viibida, võisid nad kallale tulla. Loomad eemaldusid. Läksin loomadega samas suunas, sest nad jõudsid juba eest ära.

*
Saatsin arvuti kaudu rahataotluse. Taotlusele ei tulnud vastust. Lamasin voodis ja ootasin. Võibolla vaadati, et ma saadan ingliskeelse kirja, see on järelikult rämpskiri. Vend tundis arvutit paremini ja hakkas uurima, milles probleem. Aga kui ma nägin, kuidas ta probleemi lahendab, siis õppisin kõrvalt. Lamasin ühel konverentsil toolide peal ja magasin. Püüdsin vaiksemalt hingata, et mitte kõnet segada. Uni hakkas ära lõppema. Jõudsin siiski kirjanduse tundi ja jäin sügavamalt magama. Viimasel ajal oli minu vastu rahulolematus, nii et tänavu kevadel võisid tulla halvemad hinded. Teiselt poolt olin rohkem õppima hakanud, nii et hinded võisid ka paraneda. Ma olin küll tundides poolunes, aga teiselt poolt vahet pidamata konspekteerisin. Õpetaja hakkas vaatama vihikuid, et kas tunnis on kaasa töötatud. Minu pinginaabri vihiku järel vaatas ta minu oma. Pinginaaber oli üles kirjutanud ainult õpetaja juttu, aga mina õpetaja ning enda mõtteid läbisegi. Klassi ees vastaja ütles, et ühte asja tegi Taagepera. Hakkasime naerma, sest Taagepera polnud sellist asja kirjutanud. Vastaja parandas, et mitte Taagepera, vaid Veidemann. Nüüd ei naerdud, sest see vastus võis õige olla.

pühapäev, august 18, 2019

Ungari keele grammatika

László Keresztes. „Praktiline ungari keele grammatika“. Tõlkijad: Anu Nurk, Tõnu Seilenthal. Debreceni Nyári Egyetem. 1997. 161 lehekülge.

Enne ungari keele grammatikaga tutvumist sain lihtsamatest lausetest juba sõnaraamatu, konteksti ja loogika abil aru, aga grammatika tabelite hankimine parandas arusaamist tunduvalt. Lugesin grammatika raamatu läbi ja pildistasin endale lõpus olevad tabelid. Lugedes ei õppinud ma esialgu kõike pähe, aga püüdsin iga lehekülge lõpetades viis asja kinnistada. Mõni asi, mis järgmisel päeval oli veel meeles, on raamatu lõppu jõudes küll juba udusemalt meeles.

Mul on kodus üks vene keele grammatika, kus osad asjad on öeldud eesti keeles, aga pooled asjad ainult vene keeles. Ungari keele grammatika on kasutajasõbralikum, et suurem osa ungarikeelseid sõnu ja lauseid on tõlgitud samas eesti keelde, sõna hilisematel lehekülgedel kordumisel uuesti.

Raamatu algul on juttu ungari keele ajaloost. Eesti keel on küll selle sugulaskeel, aga üks kaugemaid sugulaskeeli. Laplased elavad ungarlastest kaugemal, aga lapi keel on lähemalt sugulane kui eesti ja soome keel. Siiski ei saavat ungarlased ühestki sugulaskeelest õppimata aru.

Ungari keeles on veel rohkem käändeid kui eesti keeles. Käänete arvu võib esitada erinevalt, sest lisaks tavalisele käänamisele on olemas ka omatavate käänamine. On käändeid, mille tähendus on üks ja sama, nii et teoreetiliselt saaks neid tõlgendada ka sama käände erinevate lõppudena. Üks kääne esineb ainult kohanimede ja üks ainult ajamääruste puhul. Eesti keeles on kolm sisekoha ja kolm väliskoha käänet, aga ungari keeles on väliskoha käändeid kuus, lisaks millegi pinnaga seotud alal-, alale- ja alaltütlevale ka kolm käänet, mis märgivad pinna asemel läheduses viibimist.

Seevastu ajavorme on ungari keeles vähem kui eesti keeles. Eesti keeles on kolm minevikku, aga ungari keeles üks. Vanasti on ka ungari keeles minevikke rohkem olnud. Väljaspool ungarit elavate ungarlaste Transilvaania murdes on selline nähtus veel säilinud.

Kuigi ungari keeles on grammatilisi vorme palju, on suundumus nende arvu vähenemisele. Mõnda vormi vahel veel kasutatakse ja vahel mitte.

Sõnaraamatus toodud hääldusreeglite põhjal arvasin, et need on suhteliselt lihtsad, väljaarvatud a ja o vahepealne häälik. Aga grammatikaraamatust selgub, et ungari keele hääldus on keerulisem kui sõnaraamatu lihtsustatud tabeli järgi.

Ungari keeles sarnaselt eesti keelele kasutatakse ainsust rohkem ja mitmust vähem kui indoeuroopa keeltes. Eesti keelega sarnane on ka see, et sõnade järjekord on vabam kui indoeuroopa keeltes. Erinevalt eesti keelest ja sarnaselt indoeuroopa keeltele kasutatakse ungari keeles aga sõnade ees artikleid.