Pidulikult kosmoses

Kaugelt taevast paistval tähel

käisin mõttes ära,

minekuks ju öösiti on

taevas lahti värav.

Silmis põles jaanituli,

kuigi polnud tikku,

meenutasin teisel korral

suitsust tekkind lippu.

Reisida on siiski tore,

kui saab olla kodus.

Tagasitee ajutiselt

pilvedesse kadus.

Jaanituli edasi viis

aparaadi sabas,

kui see lendas kõrgusse

ja inimesi rabas.

Jaanipäeval puhkan välja

sellest kuulsast ööst,

kui sai tehtud taeva poole

tormiline sööst.

Pidulikud mängud

Täna Vint.ee-s ühe mittereitinguarvestusliku mängu võitsin ja kaks reitinguarvestuslikku kaotasin. Esimeses mängus jättis vastane ette kõigepealt viguri ja lõppmängus ei jõudnud piisavalt kiiresti lippu. Teises mängus mängis vastane avangut paremini ja jäin kuningarünnaku alla. Kolmandas mängus oli mõlemapoolseid rünnakukatseid, aga arvestasin võimatu käiguga ja sattusin kaotusseisu.

Tõlke rahastamine

Kirjutasin rahataotlust raamatu tõlkimiseks. Tahtsin tõlkida pool raamatut proosat ja pool luulet. Luule kohta panin kaks tõlgitud rida näiteks kirja. See võis tähendada, et mulle raha ei anta, sest olin teinud umbkaudse naljatõlke, kasutades ühte enda leiutatud sõna. Mulle polnud enda luulekogude avaldamiseks ka toetust makstud. Võidi vaadata, et ma ei pea luule puhul rütminõuetest kinni. Aga taotlus võidi ka pooleks teha, et proosa tõlkimise eest antakse toetust ja luule osa eest mitte.

E hääldus

Sõnaraamatu reeglite järgi tuleb ungari keeles lühike e hääldada ä. Uuemates videotes nagu ongi palju täpihäälikuid olnud. Aga kui vaatasin 1940. aastate dokumentaalfilme, siis sõnades, kus on sõnaraamatu järgi lühike e, minu kõrv kuulis ka e, mitte ä.

Aastavahetused kohvikus

Kõndisin bussipeatusesse. Buss oli ees, aga ma ei läinud peale, vaid lasin tal ära sõita, sest kõigepealt tahtsin kontrollida, kas mul on pilet olemas. Taskus oli küll hunnik münte, aga ütlesin, et vähemalt osad neist on krooniaegsed.

*

Läksin aastavahetust tähistama jälle ühte kindlasse kohvikusse. Ühel aastavahetusel olin siin istunud koos Joannaga, aga täna istus lauda Joanna asemel Airi pere. Vaatasin ühes suunas, aga Airi vaatas minu poole. Vaatasin teisele poole, aga seal vaatas Helena minu poole. Vaatasin keskele laua peale. Helena ütles, et mõlemad vaatavad.

Ründav vangerdus

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 cd 7. Rd4 Re7 8. Rc3 Rbc6 9. Ob5 a6 10. Oc6+ bc 11. g4 Og6 12. Rb3 Lc7 13. f4 Rc8 14. 0-0 Oe7 15. f5 ef 16. gf Le5 17. Od4 Lc7 18. fg hg 19. Le2 Kf8 20. Vae1 Rd6 21. Og7+ Kg7 22. Le5+ Kg8 23. Le7+ Lb6+ 24. Kh1 Rf5 25. Vf5 Va7 26. Lf6 Lb8 27. Vfe5 Kh7 28. V5e3 Lc8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 8 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 39 minutit 26 sekundit. 

Karm õppejõud

Sain Pajurilt tagasi eksamitöö. Algusesse olin kirjutanud üles kolm eksamiküsimust. Nende kõrvale oli Pajur kirjutanud, et ma piirduksin ühe vaenulikkuse avaldusega. Mõtlesin, et mul oligi neid ainult üks, ülejäänud olid naljad. Otsisin töö hinnet. Hinne oli kolm. Ma polnud varem ülikoolis nii madalat hinnet saanud. Pajur oli nähtavasti tööd liiga lühikeseks pidanud, kuigi olin kirjutanud täis kaks suurt lehekülge. Pajur oli andnud paberit rohkem, aga mul oli olnud halb pastakas, seetõttu piirdusin kahe leheküljega. Ülejäänud õppejõud oma eksamitel nõudsidki ainult kahe lehekülje kirjutamist. Pajur oli teinud sama moodi nagu õpetaja Toompere, et oli kõik minu enda mõtted veaks lugenud ja kirjutanud punasega juurde, et saab ka teisiti öelda. Mõtlesin, et ma ei lähe ühegi paranduse üle vaidlema, vaid püian magada.

Elu kirjeldus

Elu oli raske, aga keegi ei saand teada.

Elu oli kerge, kuid ei usutud.

Elu oli ilus, aga silmaga ei näinud,

sest et silmad olid nõnda pimedad.

Ainult vaimusilmas nägin palju kulda,

nägin võlujõudu, selle sümboleid.

Unenäos ma olin teises riigis käinud.

Unenäos kõik asjad olid korda läinud.

Jälle sünnipäev

Täna oli kahe päeva jooksul juba teise lapse sünnipäevapidu. Kohale jõudmiseks sõitsin esimest korda sel aastal autoga. See oli takso. Taksojuht rääkis, et ilm on väga palav, aga et palav olevat parem kui jahe. Pidu toimus tuttavas majas, aga võõrastes ruumides. Toas oli kiik. Küsisin, mitu kilo see kannab. Vastati, et mind kannab. Meenutasin, et vanasti öeldi, et suur laps ei tohi kiige peale istuda, muidu minevat kiik katki. Täna proovitud kiik ei läinud, aga see oli siiski minust lühemate inimeste jaoks, minul ulatusid jalad põrandale. Erineva korruse peoruumide vahel oli läbipaistev aukudega lagi, mis peale astumisel vetrus. Üks laps mängis klotsidega, mis erinevalt kodus olevatest ei tundunud olevat puust tehtud.

Suur sünnipäev

Täna toimus aasta esimene suurem sünnipäevapidu. See toimus kolmandat aastat loodusmajas. Sõime soolasemaid ja magusamaid suupisteid ning maasikaid, jõime vett ja morssi. Vaatlesin rohkem kui eelmistel aastatel maja ümbritsevat aeda. Õde ütles, et kui tema loodusesõprade ringis käis, oli selle koha peal teine ja väiksem maja. Peolauas suunasin tähelepanu vahepeal ühe ja vahepeal teise kõneleja jutule, aga mitut juttu korraga ei suutnud jälgida. Vahepeal kuulamisele keskendumise asemel tegin tähelepanekuid laualina mustri ja sünnipäevaküünalde erinevate värvide kohta.

Ainus anne

Sisenesin trepikotta, et minna tuppa. Aga äkki hakkasin trepikoda läbipääsmatuna nägema. See võis tähendada, et pean veetma öö trepikojas.

*

Õppisin ülikooli ajalooeksamiks. Seni olin saanud eksamite eest kogu aeg viisi, aga täna oli raske õppida. Mõtlesin, et võibolla mul muid andeid ei olegi kui korralikkus. Nagu varemgi, õppisin osalt programmiväliseid asju, et neid eksamil kasutada. Homme pidi olema viimane päev, mil saab veel õppida, tundus, et ma ei saa selle ajaga programmi selgeks. Õppejõud ütles, et suvel pole loengute järele vajadust, sest on ilmunud uus õpik. Ta ei öelnud õpiku pealkirja, seetõttu ma ei kirjutanud seda üles. Aga mõtlesin, et võibolla peaksin ise õpiku üles otsima. Toimusid kaitsmised. Üks tüdruk kaitses oma uurimistööd. Ta viis jutu pirukatele, mida ta kaitsmise kuulajatele pakub. Tundus, et selleks, et aeg täis rääkida, kui ta põhiteemal nii pikalt rääkida ei oska. Ta kuulutas ise oma kõne lõppenuks, kutsudes kuulajaid pirukaid võtma, selle asemel, et oodata lõpetamiseks õppejõu nõusolekut.

Lähenev kokkusaamine

Pidin Helinaga kokku saama ja vahetasime enne seda telefonikõnesid. Üks kõne tuli Hennu telefonile. Henn küsis, kas mina võtan vastu. Vastasin, et ta ise võtaks. Helistaja küsis Hennult, kes ta on. Viibisin peol, kus oli palju noori. Teised naersid, aga mina enam ei osanud. Üks tüdruk ütles, et ta töötab nõustajana, kes ei tunne oma eriala. Vastasin, et mina olen samasugune tõlkija. Läksin koos vennaga loodusesse, kus pidime Helinaga kokku saama. Minu ja venna teed läksid lahku, aga ma ei hakanud teda enam üles otsima. Teele jäi küngas. Mõtlesin, et läheks sellest kõrvalt mööda, künka otsast mind nähtaks liiga hästi. Siis tuli mulle meelde ütlus, et sõjas on eelis sellel, kes asub kõrgemal, seetõttu otsustasin siiski künka otsa ronida.