Pähklid maas

Kõndisime linnas. Vastu tuli Veljo. Seejärel tundsin ära ka Pille ja seejärel Klausi. Ema küsis, kas ma Veljo tundsin ära. Läksime üritusele, kus pidi ette loetama kaks minu luuletust. Laval räägiti nii vaikselt, et ma täpselt ei kuulnud. Mul olid peos soolapähklid. Neid oli nii palju, et kõik ei mahtunud pihku ära, osad kukkusid maha. Hakkasin maast pähkleid üles korjama, et need prügikasti visata. Ma ei tahtnud üritust segada ei närimise ega prügikastikaane kolksuga. Maas pidi olema ka teiste inimeste vanu pähkleid, sest mina olin söönud ainult ühte sorti, aga üles korjasin kolme sorti. Üks vana naine võttis minu peost ühe pähkli, pistis suhu ja ütles, et väga halb. Kui ta läinud oli, ütlesin emale, et nüüd võib see naine haigeks jääda. Ema vastas, et kindlasti jääb. Üritus sai läbi. Ütlesin, et laval räägiti nii vaikselt, et ma ei saanudki aru, kas minu luuletused kanti ette või mitte. Ema vastas, et tema kuulis, et laval öeldi, et ma oleksin mees ja loeks ise oma luuletused ette. Ütlesin, et seda ma ka ei kuulnud.

*
Vaatasin vana vihikut, kuhu ma olin kirjutanud järge veel varem lapsepõlves välja mõeldud juttudele. Mind huvitas, kas ma olen kirjutanud kõige lõppu, et nüüd sai jutt läbi ja ma ei kirjuta seda enam kunagi edasi. Muidu oleks seda võinud jätkata nüüd.

*
Läksin Oudekki trepikotta. Minu ees sisenesid mõned inimesed, kellest üks oli Malts. Mõtlesin, et ma ei lähe veel trepist üles, vaid jään välisukse juurde kuulama, mida ees läinud Oudekki ukse avanemisel ütlevad. Aga hakkas tunduma, et nad ei lähegi sinna, vaid Maltsal on nüüd siin trepikojas oma korter. Mõtlesin, et mul ei hakka siia trepikotta sisenemisel süda kiiremini lööma mitte ainult praegu, vaid sama oli ka siis, kui ma käisin lapsena Oudekkit õue kutsumas.

Liikumatud vigurid

1. d4 f5 2. Rf3 e6 3. g3 Rf6 4. Og2 Oe7 5. 0-0 0-0 6. c4 d5 7. c5 Rbd7 8. b4 c6 9. a4 a5 10. b5 cb 11. ab b6 12. c6 Rb8 13. Lc2 Lc7 14. Re5 Od6 16. f4 Re4 17. Rd2 h6 18. Oe4 fe 19. Rb3 Oe5 20. fe Vf1+ 21. Kf1 Lf7+ 22. Kg1 Va7 23. Oe3 Lf5 24. Vf1 Lh3 25. Ld2 a4 26. Rc1 Va5 27. Lb4 a3 28. Ra2 h5 29. Lf8+ Kh7 30. Lc8 Vb5 31. Lb8 Vb2 32. c7 Ve2 33. Of2 h4 34. c8L hg 35. Lh8+ Kg6 36. Lh3 gf+ 37. Vf2 Ve1+ 38. Kg2 e3 39. Lg3+ Kh7 40. Lf8 1:0. Valge mõtles 12 ja must 11 minutit.

Valimistulemused

Loeti valimiste hääli kokku. Olin üks kandidaatidest. Mul oli kaks eesnime, samad kaks eesnime olid ka ühel teisel kandidaadil. Vaatasin, kumb on rohkem hääli saanud. Minu häälte arv ei olnud veel selgunud. Üks mees näitas mulle, kus on minu valimisringkonna hääled. Aga ta ei saanud aru, et selles ringkonnas on keskmisest suurem valimisjaoskondade arv ja kõik jaoskonnad ei ole veel loetud. Siis minu häälte arv selgus. See oli suurem, kui ma olin arvanud. Olin saanud sadu hääli, seda oli teisest minunimelisest rohkem, erinevalt temast olin saadikuks valitud. Aga kui ma seni olin arvanud, et ma kandideerin linnavolikogusse, siis nüüd sain teada, et need olid hoopis Riigikogu valimised. Muidu ma poleks oma kandidatuuri Riigikogu valimistel üles seadnud, sest varem ma ei uskunud, et mind valitakse. Aga nüüd tundus loogiline, et kui Oudekki on korduvalt saadikuks saanud, siis saan ka mina. Oleksin nüüd temaga samas saalis istunud. Mõtlesin, et minu mandaat võidakse veel tühistada, sest olin kandideerides kirja pannud, et ma olen füüsik, mida ma ei olnud. Olin mõelnud, et linnavolikogu valimistel võib nalja teha. Riigikogu valimistel ma poleks meelega nalja teinud. Aga selles mõttes ma olingi füüsik, et kandideerisin keskkonnaprobleemide pärast muretsemise tõttu. Tegelikult mul ei olnud aega parlamenti minna, muidu ma poleks magistritööd tähtajaks valmis saanud. Mõtlesin, et pean vist kohe tagasi astuma nagu A. Laiapea. Riigikogus oleks filmitud, aga mulle poleks meeldinud, kui mind filmitakse, kui ma ennast hästi ei tunne. Poleks olnud õige istuda Riigikogu saalis kordagi sõna võtmata. Võibolla oleksin sõna võtnud. Võibolla oleksin ka seaduseelnõusid algatanud, iseküsimus, kui head eelnõud need oleks olnud.

Võõras telefon

Olime hotellis. Võtsin enda kätte Seljodkini mobiiltelefoni. Läksime ühest ruumist teise. Seljodkin küsis, miks ma tema telefoni võtsin. Vastasin, et ma annan selle tagasi. Mulle tundus, et minu käes oli see muutunud kulunumaks.

Sünnipäev loomadega

Täna käisime loodusmajas ühe lapse sünnipäeval. Seal mängiti sellist mängu, et sünnipäevalaps pidi kastist mänguloomi välja võtma ja nende nimesid ütlema. Suurem osa liike olid talle tuttavad. Siin võis kasu olla sellest, et meil külas käies oleme vaadanud temaga koos loomaraamatuid ja nendest rääkinud. Mõnesid linnuliike laps ei tundnud, nende pilte pole ka vaadatud raamatus olnud. Teises raamatus, mida vaatasime lühemalt, võibolla oli, aga siis me nende piltideni arvatavasti ei jõudnud.

Rahulik koht

Inimesed on poliitika üle sõimlema hakanud. Minu meelest meie eurodebati ajal olime viisakamad. Kui Kulbok kellegagi eurolistis vaidles, siis ta nimetas ka, millise punktiga ta nõus on. Võibolla kuskil toimus vähem kultuurne debatt ka. Tartus jalgrataste laenutamise kohta kirjutatu näitab ka, et inimesed ei ole kultuursed. Laenutavad ratta ja hakkavad seda lõhkuma. Jaan Tõnisson arvas, et selleks, et inimesed oleksid hoolsad, on vaja omanikutunnet. Tasuta jalgrataste jagamine on nagu kommunismile üleminek. Mulle meeldib jala kõndida rohkem kui rattaga sõita. Lapsena oli rattasõiduisu ka. Lapsena meeldis mulle liivakastis mängida. Praegu meeldib mulle meenutada nii vanu aegu kui ka värskelt õpitud asju. Kui ma asja blogisse kirja ei pane, siis see ei tähenda, et ma poleks seda meenutanud. Kui kõik asjad meelest ära lähevad, saab uued asemele õppida ja neid meenutada. Malet mängides uue käigu valimine on osalt varem kuuldud soovituste meenutamine. Osasid inimesi kordamine väsitab. Võibolla sõltub ka, mida korratakse. Aga kui vana asja korrata, saab selle kohta ise mõelda uue mõtte. Süvenemine tähendab millegagi põhjalikult tegelemist. Mind on iseloomustatud väga põhjalikuna. Minu luuletusi on iseloomustatud ka sõnadega horisontaalne tunnetus, aga praegu olen ilmselt põhjalikum kui neid kirjutades. Arvustajal ilmselt ei olnud endal minu kohta põhjalikke teadmisi. Ühes asjas põhjalikkus võib tähendada teises asjas pealiskaudsust, sest mõlema jaoks korraga ei jätku aega. Ajalugu võib tegeleda küsimusega, mille jaoks inimestel aega jätkub. Aeg olevat raha, aga raha omamine võib panna aega raiskama. Kui aeg on raha, kas siis ajalugu on rahalugu? Majandusajalugu rahaga tegeleb. Kommunistid tahtsid raha ära kaotada. Millega oleks siis pidanud trahvi maksma?

Saksamaast ja Šveitsist

Kirjutasin üks päev listi:

"Viimases "Müstilise Venemaa" saates oli juttu Saksamaa Reichstagi hoone põlemise järgsest kohtuprotsessist, mis kommunistidega seostamise tõttu puudutas ka Nõukogude Liitu. Panin tähele, et kõneleja hääldas sõna Reichstag korduvalt eesti keele hääldusreeglite järgi. Muidu saksa keeles tähekombinatsioon 'ei' peaks häälduma 'ai'. Kui tahta aga eestipärasemalt rääkida, siis võib tõlkida Reichstag Riigipäevaks. Reichi all mõeldakse vahel suuremat sorti riiki, praegusel Saksamaal ei ole Reichstagi, vaid Bundestag ehk Liidupäev. Aga ka saksa väikeriikide nimes esineb sõna Königreich ehk kuningriik. See muudab kahtlasemaks natside ütluse, et nende riik on Kolmas Reich. Häälduse kohta on arvatud ka, et eesti keeles rääkides võib hääldada eestipäraselt, nii on üks luulerida "Heine on mu eine". Aga kui ma olen saksa keelt õppinud, siis võib ehk õpitut kasutada."

Pärast lugesin veel, et keisrivõimu lõpuga Saksa riigi ametlik nimetus ei muutunud. Weimari vabariik oli vaid mitteametlik nimetus, ametlikus nimetuses sisaldus ka tol ajal sõna Reich. Praeguse Liidupäeva kohta ütles mõni allikas, et see on vaid parlamendi alamkoda. Aga saksakeelne allikas ütles, et see ongi parlament, kuigi on võrreldav alamkojaga. Juba ühel varasemal korral lugesin saksakeelsete mõistete kohta veel, et Bern ei olegi päris Šveitsi pealinn, kuigi on sisuliselt pealinn. Aga šveitslased oma riigis ametlikult pealinna mõistet ei kasuta, neil on selle jaoks natuke teistsugune nimetus - liidulinn.

Kalapüügivõistlus

Jõudsin majja, kus tegeleti kalapüüdmisega. Üks poiss lõikas muu tegevusega samaaegselt aegamööda välja kalakujulist sööta, mille kala kindlasti alla neelaks. Võisteldi, kes saab rohkem kalu. Mina võtsin endale püüdmiseks need imeliku kujuga kalad, mida keegi teine polnud veel püüdma hakanud. Tegin ühe kala katki. Alles pärast seda märkasin õpetusest, et minu valitud kalade kohta oli öeldud, et nende katki tegemist tuleb vältida, sest need on mürgised. Sellepärast teised siis ei olnudki neid püüdma hakanud. Olin vaadanud õpetust ka enne püüdmise alustamist, aga mitte piisavalt tähelepanelikult.

*
Mõtlesin, et kui ma harvem malevõistlustel osalen, siis küll väldin kaotusi, aga saan ka harvem auhindasid. Kui ma kohal käin, siis mõne auhinna ikka saan. Täna võitsin medali. Ülejäänud medalid said kaks tüdrukut, kellest üks oli Liisa. Tüdrukud kiirustasid bussi peale ja jätsid oma medalid minu kätte. Need ei olnudki kõige väärtuslikumast materjalist. Olin Paides. Sinna saabus Maaja, kes tahtis medaleid näha. Hakkasin neid arvutist otsima.

*
Kirjutasin Helinale, et nüüd hakkan tal iga päev külas käima või küsin talt raha. Helina mulle ei vastanud, aga kirjutas pärast minult kirja saamist blogis, kui palju tal tööd on. Tal võtvat söögi tegemine kaks tundi aega. Ema kutsus mind kööki ja näitas, kui palju mul klaasis raha on. Ütlesin, et varem oli rohkem.

Lõuna-Vietnam

Läksin isa tuppa arvutiga tööle. Vahepeal olid poisid arvuti seadeid muutnud. Kui ma selle käivitasin, käivitus ka printer ja hakkas endast kogu ette jäävat toa sisu läbi rullima. Tahtsin printerit peatada. Kirjutasin selleks arvutiekraanile peatamiskäsu. Aga ühes sõnas jäi osa tähti kirja panemata. Mõtlesin, et proovin esialgu anda sellist käsku, nagu välja kukkus. Kui see ei aita, proovin uuesti kirjutada.

*
Rääkisime Vietnami sõjast. Ütlesin, et lõunavietnamlasi kahtlustati põhjavietnamlastega kokkumängus. Küsiti, miks. Vastasin, et nad olid omavahel sugulased. Lõuna-Vietnamist inimeste evakueerimiseks taheti tõsta kogu see ala Ameerika Ühendriikide sisse. See oleks sinna ära mahtunud.