Elu haridussüsteemis

Läksin oma tuppa. Seal oli Henn. Ta ütles, et tal läks arvuti kärssama. Kontrollisin, ega minu arvuti ei läinud. Korteri iga laua taga istus keegi ja pidin endale leiutama teistsuguse õppimiskoha. Mul pidi tulema ülikoolis eksam, aga lootsin selleks õpitud saada ühe päevaga, sest olin samaks eksamiks ka varasemal aastal õppinud. Nüüd mõtlesin, et ma ei loe konspekti läbi, vaid keeran konspekti lehti, korraks peale vaadates jääb ka midagi meelde. Võis siiski juhtuda, et eksamil hakkab õppejõud pinnima mingit teemat, mida ma ei mäleta.

*
Oli matemaatika tund. Üks tüdruk esitas meesõpetajale küsimuse, sest tahtis vaadata, kas matemaatika õpetaja kirjandust ka tunneb. Õpetaja oli aga tunniks valmistunud. Ta käivitas tahvlil video, milles ütles, et võtke särk seljast. Panin tähele, et ütleja ei lubanud ise särki seljast võtta.

Otsiv lugeja

Üks mees käis raamatukogu lugemissaalis lugemas. Ta oli ülikoolis õppinud ajalugu, seetõttu luges ta lugemissaalis ajalooajakirju. Neid oli raamatukokku tellitud nii palju, et tavaliselt ta muuni ei jõudnudki.

Aga ühel päeval ta mõtles, et raamatukogus on teemasid rohkem, ta võiks muud ka lugeda. Ta ei ole uurinud, mis muid asju raamatukogus veel on, aga nüüd võiks uurima hakata.

Kuna ta kirjutas ise üles unenägusid, siis hakkas teda huvitama, kas raamatukogus on võõrkeelseid unenägude kogusid. Need, mis olid emakeeles olemas, olid talle umbes teada, aga maailmas oli keeli palju. Kui ta veel mõnda keelt ei oska, siis ta võiks seda õppida.

Teiseks mõtles mees, et talle meeldis laps olla, peaks uurima, kas raamatukogus on teadusraamatuid lapsepõlve kohta. Võiks lugeda psühholoogiaraamatuid eesmärgiga teada saada, mis teeb lapsepõlve nii meeldivaks. Kui see oleks selge, siis saaks võibolla selle abil veel ees seisva elu ka meeldivamaks muuta.

Kolmandaks mõtles mees, et tal on kodus malepartiide kogusid, aga kõik need partiid on traditsiooniliste reeglite järgi. Peaks uurima, kas maailmas on välja antu ka Fischeri male partiide kogusid. Võimalik, et neid ei ole kodumaistes raamatukogudes, aga kui neid maailmas trükitud on, siis võiks neid hankida kasvõi kauglaenutuse kaudu. Võiks ka uurida, millised on islamimaade maleraamatute diagrammidel nupud, islam nõuab vist teistsuguseid.

Väljendusrikas pillimäng

Ühele mehele meeldis pilli mängida. Ta mängis ka väikse lapsena, aga vahepeal kaua aega mitte, sest koolis öeldi talle, et ta ei pea viisi. Hiljem ta mõtles, et kui viis on enda välja mõeldud, siis ei tea keegi teine, kuidas oleks õigem mängida.

Mehele meeldis oma mõtteid muusikaks teisendada. Ühel päeval sõitis talle tänaval jalgratas otsa. Seda väljendas ta pärast muusikas nii, et pillimäng algas rahulikult ja rõõmsalt, aga siis käis kokkupõrget tähistav mürts, sellele järgnes pilli oigamine. Aegamööda see vähenes, sest valu läks üle. Lugu lõppes peaaegu sama rahulikult ja rõõmsalt nagu oli alanud, aga mitte päris, väike mure jäigi sisse, sest oli selge, et järgmine kokkupõrge võib lõppeda veel halvemini.

Ühel päeval nägi mees, et lilled õitsevad. Ta tahtis ka seda muusikas väljendada. Ta mängis kõrgetel nootidel, sest lilleõis on õrn. Mäng oli aeglane, sest lill kasvab aeglaselt. Aga vahepeal heli kiirenes ja valjenes, sest lilli liigutavad tuulehood.

Ühel päeval kuulis mees, kuidas akna taga vihma sajab. Seda väljendas ta muusikas kümne sõrme mänguga, sest vihmapiisku oli palju. Pärast vihma oli taevas olnud vikerkaar. Seda väljendas mees nii, et vikerkaare alumised otsad olid madalad noodid ja keskkoht kõrge.

Noodikogu

Tahtsin lasta raamatuna trükkida enda kirjutatud noote. Ütlesin, et seda raamatut ma trükiks kümme eksemplari ja poodidesse seda ei saadaks. Selle müümine oleks sobimatu, sest ma ei oska ise enam neid noote esitada. Mõtlesin, et seda raamatut ma ainult kingin, aga ma ei ole veel kindel, kellele. Nendele raamatukogudele, mis koguvad sundeksemplare, ma selle võibolla saadaks. Varem on ka olnud raamatuid, mis raamatukokku jõuavad, aga poodi mitte.

Sügis ja puud

Vahtralehti punaseid
on maas ja kollaseid.
Võrrelda saaks tänaseid
ja fotol mulluseid.

Taliõunad valminud
ja voolab õunamahl.
Ma olen nüüd siin salminud
puuliiki juba kaht.

Sügis muudkui edeneb.
Kas saabub suusaaeg?
Kes suvel rannas vedeleb,
on paljas kogu aeg.

Toimetusega tänav

Kõndisime mööda väikeste majadega tänavat. Tänava ühel küljel oli ajalehetoimetus ja ma mäletasin uduselt, et ükskord vist öeldi, et selle kõrval ei tohi kõndida. Mõtlesin algul, et kõnnime siis mööda tänava teist külge, aga otsustasime, et läheme just toimetuse kõrvalt. Eemal hakkas meie suunas tormama suur kuri koer. Otsustasin, et ma ei lähegi siis mööda seda tänavat edasi. Keerasin ümber.

Klahvikordused

Rünnakulagedus

V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 d5 3. cd Ld5 4. Rc3 Lf7 5. Ob2 c6 6. f3 e5 7. Od3 Oe6 8. e4 Rd7 9. Re3 0-0 10. h4 Od6 11. g4 b5 12. g5 fg 13. Rf5 Of5 14. ef gh 15. Vh4 Rf6 16. Re4 Oe7 17. Rg5 Ld5 18. Vh7 Rh7 19. Rh7 Kh7 20. Oe4 Ld6 21. f6+ Kg8 22. Lg7++

Muutused lingilehel ja seadetes

Ma olin blogi unenäoteooria rubriigis avaldanud lingid kahele võõrkeelsele unenägude andmebaasile, nüüd lisasin samad lingid ka kodulehekülje linkide lehele. Viimasel ajal teeb blogi ja kodulehekülje kirjutamise tülikamaks, et seadetes tulevad ette valed käsud. Praegu tähendas see seda, et kui olin ühe lingi loonud, pidin postituse korraks ilma teise lingita avaldama, muidu lingi lisamise käsku uuesti ette ei saanud, tulid mingid muud käsud. Blogi kirjutades sama moodi muutuvad lõiguvahe laiuse käsud pealkirja suuruse käskudeks, näiteks luuletuse avaldamiseks tuleb seetõttu ise html-i kirjutada. Võibolla see puudutab ainult eestikeelseid seadeid, võimalik, et ingliskeelsed on korras ja seetõttu pole märgatud viga parandada. Tegelikult need linkide lisamise käsud on üldse ikooni, mitte sõnaga.

Vihmavarjudest

Steinfeldt kirjutas, et vihmavarju ei tohi kanda, sest Jumala vihm peab saama inimesele peale sadada. Ma mäletasin, et ta varem ise on kandnud. Steinfeldt elas nüüd minuga samal tänaval ja ta kirjutas, et me oleme jälle tänaval kokku saama ja juttu ajama hakanud. Mul kummitas laulurida: "Lumemees Kusti tahtis olla riigimees". Läksin suurde tuppa vendadele rääkima, mida Steinfeldt oli kirjutanud. Vennad tahtsid selle Steinfeldti viidatud piiblikoha võrgust üles otsida. Aitasin neid, aga seejärel mõtlesin, et ma ei oleks tohtinud märgade kätega arvutit puudutada.

"Vene filosoofia ajalugu" 2

Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu. I köide“. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Ilmamaa, Tartu 2025. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast leheküljeni 432. Esimesel köitel kokku 686 lehekülge.

KÜSIJA: Kas praegu tunduvad õigemad Zenkovski või Masaryki seisukohad?

VASTAJA: Mõlemal raamatul on oma eelised. Masaryk oli veendunud demokraat ja ma pooldan samuti demokraatiat. Kuid Masaryk oli realismi pooldajana romantismi vastane, mina vähemalt nooremana eelistasin romantismi ja ka praegu unenägude üles kirjutamine sarnaneb rohkem romantismile kui realismile. Minu raamatutest „Maailmakord“ ja „Viimsed päevad“ ja „Uneriigi“ kolmas tsükkel meenutavad kriitilist realismi, aga „Viimsed päevad“ meeldib mulle oma raamatutest kõige vähem.

Masaryk eelistas läänlasi slavofiilidele, kes olid vene romantikud. Zenkovski arvates aga slavofiilsus sobis Venemaale paremini, sest lähtus rohkem kohalikest oludest. Slavofiilide puhul toob ta välja nende andekust, läänlaste puhul nende sallimatust. Mõni ütleks vastupidi, et internatsionalism on sallivam kui natsionalism. Nooremana mulle meeldis eriti Uku Masing, Masingu soomeugri rahvuslus sarnaneb slavofiilide vene rahvuslusele. Masing arvas, et soomeugrilased on indoeurooplastest mitmekülgsemad, aga üks slavofiil kirjutas, et ka venelasi iseloomustab mitmekülgsus.

Kuigi ma pean ka ennast rahvuslaseks, ei ole ma kindel, et Zenkovski tegi õigesti, et oli vene rahvuslane, päritolu järgi oleks ta võibolla võinud olla ka ukraina rahvuslane. Masaryki tšehhoslovakkia rahvuslus sobib mulle paremini.

KÜSIJA: Kas Zenkovski lugemine on muutnud Masaryki loodud ettekujutust vene filosoofiast?

VASTAJA: Masaryki lugedes mulle jäi mulje, et Herzen sarnaneb Sorokinile, sest nii Herzen kui ka Sorokin olid algul revolutsionäärid ja siis pettusid revolutsioonides. Zenkovski toob aga Herzeni kohta välja ka seda, mille poolest ta Sorokinist erines. Sorokin arvas, et ajaloos kehtivad kindlad seadused ja seetõttu saab sotsioloogia tulevikku ennustada. Herzen aga jõudis järeldusele, et nii ajaloos kui ka looduses valitseb juhus, tulevikku ei ole seetõttu olemas ja inimene saab tahte abil tulevikku mõjutada.

Masaryki raamat andis ülevaate vaid ajaloo- ja religioonifilosoofiast, Zenkovski püiab anda kogu vene filosoofiast, ta toob informatsiooni ka loodusfilosoofia kohta. Masaryk küll väitis, et ajaloo- ja religioonifilosoofia ongi vene filosoofia tähtsaimad harud, Zenkovski seda ettekujutust päris ümber ei lükka, sest paljud filosoofid on kahes raamatus samad.

Masaryki lugedes leidsin sarnasusi enda ja läänlase Belinski tegevuse vahel, sest mõlemad on kirjutanud palju raamatuarvustusi. Zenkovski aga näitab, et veel suuremas osas koosnes teiste loomingu kommenteerimisest slavofiil Homjakovi looming.

Masaryk seostas Tšaadajevit katoliiklusega, aga Zenkovskil on olnud kasutada hiljem avalikuks tulnud materjale Tšaadajevi kohta ja ta ütleb, et Tšaadajev ise solvus, kui teda katoliiklusega seostati. Mõni teine venelane läks küll tõesti katoliiklusesse üle.

Masaryk arvas, et õigeusk on läänekristlusest müstilisem, aga Zenkovski näitab, et Venemaale toodi sisse Lääne müstikute teoseid. Vabamüürlased tegutsesid nii Läänes kui ka Venemaal ja olid seotud müstitsismiga.

KÜSIJA: Kas on õige praeguse sõja ajal vene filosoofiat tutvustada?

VASTAJA: Vene filosoofia ajalugusid lugedes näeb, et venelased ei ole omavahel üksmeelel. Kellele ei sobi Putini poliitika, sellele võib sobida mõni patsifistlikum venelane. Ohtude hindamiseks võib tutvuda ka nende inimeste mõtetega, kellega nõus ei olda.

KÜSIJA: Masaryk pidas protestantlust õigeusust kõrgemaks. Mis on õigeusu eelistajate argumendid?

VASTAJA: Masaryk lähtus progressiteooriast ja arvas seetõttu, et hilisema tekkega asi on parem. Kuid on olemas ka regressiteooriad. Zenkovski raamatus refereeritakse, et õigeusu eelistajad pidasid miinuseks, et protestantlus seab esikohale pühakirja, kritiseerijale oli tähtsam kirik oma saladustega. Zenkovski iseloomustab ka vene mõtlejaid, et neile oli tähtis ilu. Varem olen lugenud, et Läänes on nimetatud fašismi ilupoliitikaks, seega teisi ideoloogiaid ilupoliitika mõiste alt välja jättes. Õigeusu kirik on aga meeleliselt toretsevam kui kalvinistlik kirik. Bütsantsi õigeusus on olnud ka ikonoklasmi, vene õigeusklikud on paistnud silma eelkõige ikoonide austamisega, Nõukogude ajal muutus see Lenini ja vahepeal ka Stalini piltide austamiseks.

Katusetüübid

Helina oli mulle kirjutanud, et ühel Raatuse tänava küljel on plekk-katusega majad ja teisel küljel kivikatusega. Ta oli lisanud, et ühte katusetüüpi oli välja vahetatud, aga ühe majaga olid väljavahetustööd lõppenud. Kõndisin Raatuse tänaval ja nägin, et Helinal on õigus. Ma polnud neid katuseid varem tähele pannud. Helina oli Tartus elanud vaid lühidalt, aga tema teadis paremini. Sain nüüd kodus Helinaga kokku. Ta ütles, et talle meeldib minu hääl rohkem kui minu välimus. Laulsin seepeale kaks laulujuppi. Helinale neist esimene meeldis ja teine mitte. Küsisin, mille poolest teine halvem on. Helina seletas, et noodikõrgused on ebaühtlased. Vastasin, et mul on noodikõrgus alati tunde järgi.

Joonisfilm malest