1) „Laulu ja mängu leht“ 1888–1897 ja 1908.
2) „Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon, see on kõige inimlise teadmise haridusline sõnakiri, hulga kujutustega kaunistatud“. Asjatundliste kaastööliste abil toimetanud, kokku seadnud ja kirjutanud Dr. K. A. Hermann. Esimene köide: Täht A. Jurjevis – Tartus. Trükitud Hermann’i trükikoja kirjadega 1900.
KÜSIJA: Lugesid osaliselt Karl August Hermanni toimetatud entsüklopeediat ja tema muusikaajakirja seni uurimata aastakäike. Võrdle neid kahte väljaannet omavahel.
VASTAJA: Nii Hermanni entsüklopeedia kui ka tema muusikaajakiri olid Eesti ajaloos esimesed omataolised, mõlemad jäid rahaliste raskuste tõttu pooleli, aga need ideed on hiljem teised eestlased uuesti üles võtnud. Hermanni muusikaajakirjale on ette heidetud, et selle hilisemad aastakäigud olid segateemalised, seal kirjutati nii muusikast kui ka kirjandusest. Entsüklopeedia peabki olema paljuteemaline. Mõlema väljaande põhjal võib öelda, et filoloogia oli Hermanni üks põhihuvisid. Entsüklopeedias väljendub see selles, et ta räägib sõnade ja kohanimede päritolust. Näiteks oletab ta, et sõna ’ahven’ tuleb sõnast ’ahne’ või seletab kohanime Ambla päritolu nii rahvaluule kui ka teaduse seisukohalt. Mõlemas väljaandes püiab Hermann läbi suruda oma keelelist maitset. Muusikaajakirjas väljendub see selles, et kuigi numbri päises on toodud kuu nimi ladinapäraselt, on artikli tekstis eestipärased kohanimed nagu ’roojakuu’ või linnanimeks Tallinna asemel eestipärasem Lindanisa. Entsüklopeedias lähevad lahku mujalt hangitud maakaardi ja artikli teksti kohanimed, kaardil on maailmajao nimi Aasia, aga tekstis rõhutatakse, et eelistatakse varianti Asia.
KÜSIJA: Oled Hermanni muusikaajakirja esimesi aastakäike juba varem uurinud. Kuidas see ajakiri aastate jooksul muutus?
VASTAJA: Eesti heliloojaid tuli aastate jooksul juurde. Ilmuma hakates neid eriti ei olnudki, aga ajakirja viimases numbris on uute eesti heliloojate nimekiri juba üsna pikk. Ennast luges Hermann ajaliselt neljandaks eesti heliloojaks. Varem olid olemas ka rahvaviisid, aga neid ei pandud esialgu kirja. Et ajakirja tuli kirjandusteema juurde, see ei olnud Hermanni varasemate huvidega vastuolus, ta oli taotlenud kirjandusajakirja väljaandmise luba enne kui muusikaajakirja jaoks, võimud lihtsalt ei andnud talle luba, mistõttu algul tuli eelistada muusikateemat. Ajakiri oli illustreeritud ka piltidega, aga vahepealsetes aastakäikudes ma neid ei märganud, hiljem tulid need tagasi. Ka ajakirja lehekülgede arv ei olnud kogu aeg sama. Pikka aega oli numbri maht 8 lehekülge, vahepeal langes see 4 leheküljele, aga kõige paksem oli vaheaja järel ilmunud üksik viimane number. Kuigi eesti heliloojate arv aastatega kasvas, arvas Hermann, et eesti koorilaulu tase langes, viimase laulupeo laulud ei olnud enam nii hästi esitatud kui varasemad. Ma ei tea, kas see hinnang on õige, inimese muusikahuvi võib ka endal kõikuda. Mul muutus keskkooli jõudes muusikamaitse laiemaks, aga ülikooli bakalaureuseõpet lõpetades depressiooni ajal uuesti kitsamaks.
KÜSIMUS: Kui palju oli ajakirjal autoreid?
VASTUS: Hermann avaldas ka teiste autorite kaastöid. Neid oli eestlasi ja neid tõlgiti välismaalt. Mul oli küll eesmärk lugeda Hermanni, aga sisukorras ei olnud artiklite autorite nimesid öeldud, nii sattusin lugema ka teisi kaastöölisi. Ja Hermann ei olnud ise ajakirja parim muusikaajakirjanik. Ta ütles kõikide laulude kohta ühte moodi, et need on ilusad, aga üks tõlgitud kaastöö oli huvitavam, selles tehti peenemat vahet, et erinevate heliloojate töömeetodid on erinevad. Ma olen püüdnud ise blogis oma sisemaailma kirjeldada, see artikkel kirjeldas huvitavalt heliloojate sisemaailma.
KÜSIMUS: Oled nüüdseks läbi uurinud Hermanni kõik tähtsamad perioodilised väljaanded. Mida on olnud temalt õppida?
VASTUS: Kirjanduse ja võibolla ajakirjanduse alla liigitatava blogimisega tegelesin juba varem, aga tänu Hermanni uurimisele olen proovinud viimastel aastatel rohkem aktiivselt muusikat teha kui kunagi varem. Tänu soovile originaalmuusikat salvestada asutasin oma videokanali ja olen sinna riputanud ka muid videosid. Tehisintellekt arvas, et kui ma olen ka varem iga päev muusikat kuulanud, siis mul on kogu aeg muusikaannet olnud, ilma selleta ei kuulatavat nii palju. Hermanni uurimise ajal hakkasin muusikat vahel ka uut moodi kuulama, nagu ma varem tegin juba lugedes mõtlemispause, olen nüüd teinud muusikat kuulates pause selle analüüsimiseks. Leidsin Hermannilt ka oma muusikategemisviisi kriitikat. Olen laulnud tähenduseta silpidega, Hermann ei pidanud sõnadeta laulu sündsaks. Hiljuti tegin ka paar sõnadega laulude videot, millest üks kogus mõne päevaga üle 350 vaatamise, see on minu videote rekord.
