Vastus oletuse põhjal

Sain Sirlylt ungarikeelse tsitaadiga kirja. Vastasin sellele kohe. Sirly vastas omakorda minu vastusele. Kartsin tema vastust kohe lugeda, sest see võis olla kriitiline. Proovisin enne sõnaraamatust kontrollida, kas ma arvasin ühe ungarikeelse sõna tähenduse õigesti ära. Seda sõna ei olnud sõnaraamatus. Vaatasin Sirly vastust. Ta kirjutaski, et ma arvasin ungari keele tähendust valesti, ma olen seda varemgi teinud. Mõtlesin, et vahel võib arvata ka õigesti, eriti tuttavamate keeltega. Sirly kirjutas, et mina pidasin teksti lõbusaks, aga tegelikult on ühe laskurkorpuse liikme mälestuspäev. Mõtlesin vastata, et mul oli ka üks sugulane laskurkorpuses, aga ta on mulle tähtis muu poolest.

Hermanni "Postimees" päevalehena

„Postimees“ august 1891 – november 1896.

KUJUTLETAV KÜSIJA:  Mille poolest erineb see periood „Postimehe“ ajaloos teistest perioodidest?

VASTAJA: „Postimees“ oli nüüd päevaleht ja ainus eestikeelne päevaleht. Päevaleheks tahtis saada ka Grenzsteini „Olevik“, aga talle ei antud selleks luba ja „Postimees“ kommenteeris, et kaks päevalehte oleks eestlastele liiga palju, eriti kui mõlemad ilmuksid Tartus. Venestuse algusega olid peatoimetaja Hermanni juhtkirjad jäänud vahepeal lühemaks, aga nüüd oli ruumi pikemate järjelugude jaoks. „Postimees“ oli uhke, et ta on esimene eestikeelne päevaleht, aga teiselt poolt kurdeti, et päevalehega on rohkem tööd, lugejaid on vähe ja tööd on ka rohkem kui välismaistel päevalehtedel, sest välismaal saab üks leht teise materjale kopeerida. Vahepeal toimetas lehte juba ajutiselt Jaan Tõnisson, keda peetakse üldiselt Hermannist julgemaks. Neid kuid ma praegu ei uurinud, aga olen Tõnissoni teemat varem lugenud. Ka Hermann ei saanud enam Grenzsteiniga hästi läbi, oma tegevuse alguses oli veel saanud.

KK: Ütlesid eelmises intervjuus, et pead eriti tähtsaks keskkonnakaitse teemat. Kas seda teemat leidub ka 19. sajandi lehes?

V: Leidub küll, kuigi vähe. Kõige selgemalt oli sel teemal artikkel linaleotamisest, et see vähendab kalavarusid ja on hävitanud Eesti vetes pärliteod. Mõnes mõttes on looduskaitse teemaline ka alkoholismi vastane võitlus, sest kaitstakse inimese loodusest antud organismi. Leht ütleb, et ei pea kohe karsklaseks saama, kõigepealt võiks saada parajuslaseks. Üks artikkel oli ka kliimamuutustest, aga see ei propageerinud looduse kaitsmist. Kui praegu räägitakse ühesuunalistest inimtekkelistest kliimamuutustest, siis tol ajal vaid kliima kõikumisest ja ei seostatud põhjuseid inimtegevusega.

KK: Peatoimetaja Hermann oli keelemees. Kuidas peegeldus see praegu vaadeldud perioodi „Postimehes“?

V: Näiteks avaldas „Postimees“ Piibli uue trüki arvustuse, kuid arvustas seda vaid keele seisukohalt. Leht kirjutas ka laensõnade vastu. Meile õpetati koolis, et võõrsõnad on sellised eestikeelsed sõnad, milles esineb võõrhäälikuid või mille rõhk ei ole esimesel silbil, kuid Hermann võitles ka sõnade vastu, millel selliseid tunnuseid ei ole, aga mis on lihtsalt võõrkeeltest laenatud. Näiteks soovitas ta, et öeldaks ’õde’ mitte ’sõsar’ või et ei tarvitataks ladina keelest pärinevaid kuude nimetusi. Samal ajal ei häirinud teda mõte, et eestipärasem variant ’roojakuu’ kõlab ropult. Mäletan, et hilisema keelemehe Aaviku seisukohad olid teistsugused, Aaviku järgi ’tänav’ on küll eestipärasem, aga siiski halvem kui venepärane ’uulits’, sest viimane on vokaaliderohkem. Hermann kirjutas ka ajaloouurijana eesti keele ajaloost, näiteks oli Henriku Liivimaa kroonika talle tähtis selle poolest, et selles on jäädvustatud vanu eestikeelseid sõnu.

KK: Hermann oli ka muusikamees. Kuidas peegeldus nimetatud perioodi „Postimehes“ see teema?

V: Korraldati laulupidusid, nende teemal võtsid sõna nii Hermann kui ka Tõnisson. Kui mina olen teinud improvisatsioonilisi muusikavideosid, siis Hermann soovitas, et võiks talvel proovi teha, et saaks suvel laulda. Nagu varasemalgi perioodil, anti laulupeo korraldamiseks luba alles viimasel hetkel. Kirjutati ka teiste rahvaste muusikast, ilmus helilooja Rubinsteini nekroloog. Aga muusika jaoks oli mõeldud rohkem Hermanni teine leht „Laulu ja Mängu Leht“, mida ta toimetas veel ka siis, kui „Postimehe“ lõplikult Tõnissonile üle andis.

KK: Mida kirjutati lehes välismaailmast?

V: Sellesse perioodi jäi Hiina-Jaapani sõda. Leht ei pidanud seda täiesti negatiivseks sündmuseks, vaid arvas, et see võib arengule kasuks tulla. Toimus Nanseni ekspeditsioon põhjapoolusele, millest kirjutati juba enne kui Nansen reisilt tagasi tuli. Veel ei teatud, kas põhjapoolusel on meri või saar, Nansen käis seda uurimas. Praegu on Venemaa välismaa, aga tol ajal olid eestlased ja venelased sama keisri alamad, kirjutati keiserlikust perekonnast. Iseseisev ei olnud ka Soome. Soomet eestlased küll imetlesid, aga mainiti, et see on väga vaene maa ja rahvaarvult väiksem kui üks Venemaa kubermang.

KK: Miks pani Hermann toimetajaameti maha?

V: Hermann ütleb lahkumisesõnas, et tema on juba vana, aga Tõnisson veel noor ja energiline. Lehetöö olevat tervistkahjustav. Hermanni lahkumisesõnal on sarnasust Grenzsteini „Oleviku“ lahkumisesõnaga, mõlemad leiavad, et vastaseid on liiga palju. Hermann arvab, et ta on ennast ainult kaitsnud, ta ei ole kedagi esimesena rünnanud, aga ma panen tähele, et ta kritiseerib esimesena vanapoisse, muusikaandeta inimesi ja nõrga rahvustundega eestlasi.

Läbimurre liputiival

V-O-O-K-R-L-R-V
arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. d4 d5 2. c3 Rd6 3. Rgf3 Rf6 4. Rd3 b6 5. Rde5 Od7 6. Og5 h6 7. Of6 ef 8. Rd7 Kd7 9. h3 Le7 10. a4 a5 11. Rh4 Vd8 12. Rf5 Rf5 13. Of5+ Ke8 14. h4 Kf8 15. Vh3 c6 16. Ve3 Ld6 17. g3 g6 18. Og4 h5 19. Of3 Oc7 20. Lh3 Kg7 21. Vc1 Ve8 22. Ve8 Ve8 23. e3 f5 24. Kd2 Vb8 25. Oe2 b5 26. ab cb 27. Of3 b4 28. c4 dc 29. Vc4 a4 30. Vc6 Ld7 31. Lf1 a3 32. Lc4 ab 33. Lb3 Vb6 34. Vb6 Ob6 35. Lb2 La4 36. Lc2 La3 37. Od5 Oa5 38. Ke2 Lc3 39. La2 Lc7 40. Of7 Lf7 41. La5 Lc4+ 42. Kf3 Lc6+ 43. d5 Lb7 44. Kf4 Kf6 45. Ld8+ Le7 46. Le7+ Ke7 47. Kg5 b3 ja valge sai 59. käigul mati.

Lugemata arvamusavaldus

Ma ei ole lugenud, aga "Sirbis" olevat kritiseeritud Masaryki tõlkimist, kuna ta olevat vananenud. Millega siis ajaloolased peaksid tegelema, kui mitte minevikuga? Masaryk on lähiajalugu, suurem osa ajaloost on veel vanem.

Pikk variant

Täna avaldan analüüsi, mis on eelmisel nädalal avaldatust veel varem tehtud, aga sama algseisuga, millega kaks eelmist.

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. g3 f5 3. b3 Od5 4. Rf2 c4 5. b4 Od6 6. a3 b6 7. Oa2 Rg6 8. c3 e5 9. fe Oe5 10. Rc2 Og2 11. Ve1 f4 12. gf Of4 13. Rd4 Oh2 14. Oh2 Vf2 15. Og3 Vf6 16. Kc2 Le4+ 17. Kb2 Lg4 18. Oh2 Lh4 19. Og1 Rd6 20. Oe3 Re5 21. Vg1 Lg4 22. Ob1 h5 23. Oc2 Kc7 24. Lb1 Vcf8 25. a4 a5 26. ba ba 27. Rb5+ Rb5 28. ab h4 29. b6+ Kd8 30. b7 Ke7 31. Ka2 Vb8 32. Oa7 Vb7 33. Lb7 Ob7 34. Vg4 Rg4 35. Vg1 Rh6 36. Vg7+ Rf7 37. Oe3 Vf1 38. Vh7 Vh1 39. Og5+ Ke6 40. Oh4 Vc1 41. Og6 Re5 42. Kb2 Vd1 43. Kc2 Vf1 44. Ve7+ Kd6 45. Oh7 Oc6 46. Ve8 Oa4+ 47. Kb2 Rc6 48. Og3 Kc5 49. Oe4 d5 50. Of3 Vd1 51. Of4 d4 52. cd+ Rd4 53. Vc8+ Rc6 54. Oe3+ Kd6 55. Of4+ Kc5 56. e4 Vf1 57. Oe3+ Kb4 58. Og4 Ob5 59. Od7 Vf6 60. Oc6 Vc6 61. Vh8 a4 62. e5 Ve6 63. Od4 a3+ 64. Ka2 Vg6 65. Oc3+ Kc5 66. Ka3 Va6+ 67. Kb2 Kd5 68. Vb8 Od7 69. Vd8 Va7 70. Kc2 Ke4 71. Kd1 Vb7 72. Ke2 Og4+ 73. Kf2 Vf7+ 74. Kg3 Od7 75. Vh8 Vf3+ 76. Kg2 Vd3 77. Vh6 Kd5 78. Vd6+ Kc5 79. Vf6 Ob5 80. e6 Kd6 81. Ob4+ Ke5 82. Vh6 Oc6+ 83. Kf2 Vb3 84. Oc3+ Kd5 85. e7 Oe8 86. Og7 Vb7 87. Of8 Vc7 88. Ke3 Vc6 89. Vh4 Ve6+ 90. Kf2 Vg6 91. Ke1 Vc6 92. Kd1 Ke6 93. Kc2 Kf7 94. Kc3 Od7 95. Vd4 Ke8 96. Vd5 Vg6 97. Kb4 Vg4 98. Kc5 Vg1 99. Kb6 Vg3 100. Kc7 Vd3 101. Va5 Kf7 102. Va2 Oe8 103. Vc2 Vd7+ 104. Kb6 Kf6 105. Kc5 Vc7+ 106. Kd4 Vd7+ 107. Kc3 Of7 108. Va2 Vd3+ 109. Kc2 Oe8 110. Va6+ Kf7 111. Va7 Vd6 112. Vc7 Oa4+ 113. Kc3 Oe8 114. Vc4 Vf6 115. Kb4 Vb6+ 116. Ka5 Vb5+ 117. Ka6 Vf5 118. Vd4 Vf6+ 119. Kb7 Ob5 120. Kc7 Va6 121. Kd8 Va8+ 122. Kc7 Va6 123. Kb7 Vf6 124. Vd8 Oc6+ 125. Kb6 Oe8+ 126. Kc5 Vc6+ 127. Kb4 Vb6+ 128. Kc3 Vc6+ 129. Kb2 Vg6 130. d4 Vb6+ 131. Kc3 Vc6+ 132. Kd2 Vg6 133. d5 Vg2+ 134. Ke3 Vg6 135. d6 Oa4 136. d7 Ve6+ 137. Kd4 Od7 138. Vd7 Ve1 139. Kc5 Ke8 140. Vd8+ Kf7 141. Vd4 Va1 142. Ve4 Vc1+ 143. Kd4 Vd1+ 144. Kc3 Ke8 145. Vd4 Vc1 146. Kd2 Vc8 147. Ke3 Vc3+ 148. Ke4 Vc8 149. Ke5 Vc5+ 150. Ke6 Vc6+ 151. Vd6 Vb6 152. Kd5 Vb5+ 153. Kc6 Ve5 154. Vd8+ Kf7 155. Kd6 Ve2 156. Vc8 Ve1 157. Vc5 Va1 158. Ve5 Vd1+ 159. Kc5 Vc1+ 160. Kb4 Ke8 161. Oh6 Vc8 162. Og5 Vc7 163. Kb5 Vb7+ 164. Kc6 Va7 165. Kb6 Vd7 166. Vf5 Ve7 167. Oe7 ja must sai 178. käigul mati.

Klassiõe mälestused

Osalesin suusamaratonil. Üks kord olin saanud esikoha, aga tundus, et enam see ei õnnestu. Tee hargnes ja ma ei teadnud, kumb haru on õige. Hargnemiskohal olid töötajad vastas, kes selgitasid, et üks on 65-kilomeetrine variant, teine kaks korda lühem. Terviseprobleemide tõttu valisin lühema variandi. Kui mainisin südamekloppimist, arvasid töötajad, et kõigepealt peavad nad mulle arstiabi andma.

*

Lugesin Heleni välja antud mälestusteraamatut. Mind oli klassikokkutulekul kahtlustatud, et ma kirjutan pärast sellest kokkutulekust, nüüd selgus, et hoopis Helen kirjutas. Mina olin kirjutanud ainult kümme lauset paberile enda jaoks. Helen oli öelnud, et eesti keel ei ole enam tema esimene keel, aga vaatasin raamatust, et sellest hoolimata oskas ta eesti keelt ka minust paremini. Mõtlesin, kas ta annab nii noorelt mälestusteraamatu välja. Helen meenutas, et ta on saanud üks kord elus hindeks kahe, kui tal matemaatika õppimata oli. Õpetaja oli olnud nõus talle kolme panema, aga Helen oli ise öelnud, et kolme ta ei taha. Õpetaja oli küsinud, kellele ta siis kolme paneb. Helen oli vastanud, et selle võiks panna kolmele kahele. Läksin tagasi kooli söökla teise otsa, kus mul oli söömine pooleli jäänud. Kaks toitu olid kukkunud põrandale või laua peale, tahtsin need ilma edasi söömata ära visata, aga kogemata hakkasin ühte neist sööma. Kui ma juba ühte olin söönud, siis sõin ka teist, see oli maitsev. Siin olid õpilased mustade jalanõudega mööda põrandat kõndinud. Mõtlesin, et alati ei jää musta asja söömisest haigeks, aga vahel võib jääda.

Teekond Soomes

Olime Soomes. Ema ütles, et väljumiseni on mõned minutid. Ütlesin, et siis läheb kiireks. Asusime varsti teele. Mõned klassivennad läksid teist teed kui põhigrupp. Läksin koos nende klassivendadega. Nad rääkisid, et alati on mindud mööda ühte ja sama teed, aga täna läheme teist.

Kuningriiklaste valimisnimekiri

Rääkisin, et ma ei ole Kuningriiklaste partei liige, aga ma olen üks kord selle nimekirjas Riigikokku kandideerinud. Mult küsiti, kui palju selle nimekirja liikmed valimistel hääli said. Vastasin, et ma otsin oma blogist välja. Kui olin vastava sissekande leidnud, siis mõtlesin, et esitan selles nimetatud saadikukandidaadid uuesti kandidaatideks. Siis mõtlesin, et ma ei saa seda teha, sest eesnimed pole välja kirjutatud, vaid on tähistatud initsiaalidega. Täiseesnimed oleks küll vist leitavad, aga ma ei saa neid inimesi ikkagi kandidaatideks esitada, sest ma ei tea, kas nad on veel elus.

*

Istusin peolauas ühe naise kõrval. Küsisin, kas ma pean oma käe tema vaateväljast ära võtma. Ta vastas, et ei, ta ei ole luuletaja, ta on harjunud, et elu on proosaline, ta tahabki meest näha. Mul läks kogemata teine käsi teise naise vaatevälja ette. Seal arvati, et ma tegin seda meelega.

Jalgrataste püstipanek

Vaatasime tsirkuses etendust. Hakkas suitsu tõusma. Pärast mõtlesin rääkida, et tsirkuses puhkes etenduse ajal tulekahju, aga mina lahkusin viimasena.

*

Läksime laulupeole. Mulle anti ülesanne üks ese ühele õpetajale üle anda, aga ma ei teadnud, kuidas ma ta rahvahulgast üles leian ja ära tunnen. Tundus siiski, et nägin, et kaks õpetajat saabusid laulupidu kuulama koos.

*

Ühe klassivenna nimi kadus koolimaja stendilt õpilaste nimekirjast. Öeldi, et ta ei käi enam meie koolis. Aga siis tuli ta meie kooli tagasi. Kõndisin temaga ühes piirkonnas vabas õhus ja ajasime juttu. Kui paigale jäime, lõppes jutt otsa.

*

Elasime Kaunase puiesteel. Läksin lasteaia õuele. Seal hoiti kahte meie pere jalgratast. Nendega olid sõitnud ainult vennad, aga täna mõtlesin mina ka sõitu proovida. Võtsin natukeseks ajaks jalgratta ja varsti tahtsin mõlemad rattad tagasi panna, aga need ei jäänud enam kuidagi püsti. Pöördusin ühe väikse poisi poole, et võibolla tema oskab need püsti panna, vahel väiksed poisid oskavad paremini kui suured. Aga tema ka ei osanud. Mulle tuli meelde, et mõned solvuvad, kui neid väikseks poisiks nimetatakse. Kui panin rattad asjade najale, sain nad lõpuks püsti. Tahtsin juba lahkuda, kui meenus, et üks ese jäi lasteaia õuele. Tahtsin sinna tagasi seda võtma minna, aga tänavat tabas just koerakarja rünnak. Kiirustasin oma trepikotta peitu.