Kommentaarid ajalehtedele

Mõtlesin hakata ajalehe võrguväljaannetele kommentaare kirjutama. Kirjutasin kohe kaks kommentaari. Ühes kohas oli juttu maletaja Polgarist, kirjutasin kommentaariks, et Polgar on tulnud nii Tartu meistriks kui ka Eesti meistriks. Selle jätsin ütlemata, et tal on ka veel suuremaid saavutusi. Mõtlesin, et oleks võinud täpsustada, millist Polgarit ma mõtlesin, neid on kolm. Mulle meenus, et Polgar ei ole vist üldse Tartu meistrivõistlustel osalenud, ta ei ole tartlane. Minu kommnetaarile oli vastatud, aga ei olnud öeldud, et ma eksin. Parandasin ise, et kui ma Tartu ja Eesti meistrivõistlustest kirjutasin, siis ma pidasin silmas taset, mitte konkreetset geograafilist kohta. Mulle vastati, et ei maksa jah jama kirjutada. Selgitasin, et sel hetkel, kui ma oma esialgse kommentaari kirjutasin, arvasin, et see on tõepärane. See on nagu unenägudes.

Tagasikahingud

O-V-R-L-R-O-K-V
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. e4 b5 2. e5 e6 3. d4 Re7 4. c4 bc 5. Oc4 Rf5 6. b3 Ob4 7. Rf3 Of3 8. Lf3 Rh4 9. Le4 d5 10. ed Rd6 11. Ld3 Lg5 12. g3 Lg4 13. h3 Rf3+ 14. Kg2 Rh4+ 15. Kg1 Lg6 16. Lg6 Rg6 17. Re2 Re4 18. Kg2 Re7 19. Vhd1 Kf8 20. Vbc1 Rf6 21. Oc3 Od6 22. Oa5 Rc6 23. Od2 Rb4 24. Ob4 Vb4 25. d5 e5 26. Vf1 h5 27. f4 Vh6 28. fe Oe5 29. Vcd1 h4 30. g4 Re4 31. Rf4 Rc3 32. Vd2 Vf6 33. Rd3 Vf1 34. Kf1 Vc4 35. bc Of6 36. Vc2 g5 37. Rb4 Ke8 38. Ra6 Ke7 39. Vc3 Oc3 40. Rc7 a5 41. a4 Ob4 42. Ke2 Kd6 43. Rb5+ Ke5 44. Kf3 Oc5 45. d6 Od6 46. Rd6 Kd6 47. Ke4 Ke6 48. c5 f6 49. Kd4 Ke7 50. Kd5 Kd7 51. c6+ Kc7 52. Ke6 Kc6 53. Kf6 Kd5 54. Kg5 Ke6 55. Kh4 ja must sai 73. käigul mati.

Leegid tüvel

Nägime aknast, et naabermaja ees kasvava puu küljes on leegid. Tahtsime minna neid kustutama, aga ma ei teadnud, kas mul sobib vannitoas käimata majast väljuda. Kui kohale jõudsime, oli tuli juba kustutatud. Mõned inimesed tahtsid võtta juhtunu kohta telefonikõnet, aga arvatav süütaja keelas neid. Rääkisin, mida ma olin näinud. Kui lõpetasin, saabus üks psühholoog, kes tahtis uuesti samal teemal intervjueerida. Ma ei tahtnud samast asjast kaks korda järjest rääkida.

Masaryki tõlke tagasiside

“Sirbis” ilmus paari nädala eest kriitiline arvustus Masaryki kohta. Selle aadress on https://www.sirp.ee/lootusrikas-ja-ohte-mittetajuv-venemaa-kasitlus/ . Lugesin selle eile läbi, andsin sellele facebookis lingi ja täna kirjutasin kommentaarikasti:

“Arvustaja arvab, et kauge maa minevikuautor kedagi ei huvita, aga ajaloolasi vast ikka huvitab. Bahovski "Arvamus. Kultuuris" ja Berendsen facebookis kirjutasid kiitvalt. Meil olid keskkoolis Idamaade kultuuri tunnid ja need olid populaarsed. Masarykile ei saa ka ette heita, et ta praegust Vene-Ukraina sõda ette ei ennustanud, me ka ei tea, mis saja aasta pärast on. Vene keisririigi lõpuaegadel said erinevad ajalehed erinevaid arvamusi avaldada. Tšehhidele oli probleemiks Austria võim, mitte Vene oht. Kui öelda, et praegu suhtutakse revolutsioonidesse halvemini, siis võib tekkida küsimus, kas Tšehhoslovakkia ja Eesti riik oleks pidanud loomata jääma. See arvustaja arvab, et raamat on eestlastele tähtis Venemaa teema poolest, varem Carlyle'i tõlke saatesõna arvustaja kirjutas, et autorist peab olema saatesõnas palju pikemalt kui Briti saartest. Venemaa on küll meie naaber, aga Tšehhi on meile selle poolest sarnasem, et on väiksem riik. Venemaa kaugem ots asub veel kaugemal. "Akadeemias" ilmunud artikkel Masaryki kohta oli meil keskkoolis kohustuslik.”

Peitsin ja vaikisin

Käis sõda. Olime pommitamise eest peidus. Mina olin peitnud ennast teki alla. Kui sõda asendus okupatsiooniga, olime peidus edasi. Lõpuks mõned meist andsid ennast välja, sest neil oli vaja käia hambaarsti juures. See võis tähendada ka teistele kinnivõtmist.

*

Koolis ma teiste õpilastega ei rääkinud. Kui läksin ülikooli, siis seal seda ei teatud ja seal rääkisin rohkem. Aga lõpuks lõpetasin ka ülikoolis laikimise.

Kokkumäng

Maletaja elu

Parts kritiseeris Ojaste malemänguoskust. Mõtlesin, et Ojaste võidab küll vastaseid, aga sellises stiilis, et tema partiisid ei taheta vaadata. Läksin aknalaua juurde, kus seisid Vihmand ja veel paar meest. Ütlesin neile, et ülikooli ajal mul oli selline haigus, et mängisin igal turniiril võiduseise peale ja igal turniiril mängisin neid ka maha. Võtsin praegu kätte malelõppmängude kogu. Klaus ütles, et need lõppmängud on läbivaatamiseks, mitte pähe õppimiseks. Püüdsin meelde tuletada, kus mul järg on. Tundsin ära, et järjehoidja koha peal üks lõppmäng on juba läbi vaadatud, aga sellest järgmine mitte.

Intevjuu dokumentaalfilmist

A: Vaatasid saksakeelset dokumentaalfilmi Ungari kohta aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ERXO6Y07gAQ . Mis oli selles filmis huvitavat?

B: Üks huvitav asi oli, et sai võrrelda erinevate uskude pühakodasid. Katoliiklikud kirikud olid toretsevad, aga kalvinistlikud tagasihoidlikud. Üks katoliiklik kirik nägi ka teistest rangem välja. Kalvinistlikud kirikud olid veel tagasihoidlikumad kui Eestis luterlikud. Kalvinism tekkis renessansi perioodil, aga pildid kalvinistlikus kirikus meenutasid keskaegseid gooti stiilis joonistusi või tänapäeva laste joonistusi. Esindatud oli ka islami kunst, näidati ühe türklase mausoleumi ja Egeris türgi minaretti. Samuti näidati katoliiklikku kloostrit. Kloostri erinevus kirikust oli, et seina ääres oli palju vanu raamatuid. Eestis mõned raamatuarvustajad kirjutavad, et vanu autoreid ei tohi uuesti välja anda, aga kloostris oli suhtumine vanadesse raamatutesse pühalik. Juudi sünagoogid olid kirikutest vähem euroopalikud, aga mingis mõttes olid mõlemad pühakoja stiilis.

A: Milline oli filmis ilmalik arhitektuur?

B: Näidati nii kuningalosse, parlamendi lossi kui ka traditsioonilist taluarhitektuuri. Arhitektuuristiilide nimedest kõlas palju sõna barokk. Näidati üle Doonau ehitatud sildu. Ühe aadlisoost ajaloolise isiku kohta öeldi, et tema lemmikvärv oli sinine, seetõttu olid tema lossis tubadel sinised seinad. Näidati raudteid. Olin varem raamatust lugenud, et Ungaris on laste raudteesid, seda näidati ka filmis.

A: Võrdle seda filmi viimati Ungari kohta loetud raamatuga “Hungary”.

B: Mõlemad teosed tutvustavad Ungarit geograafiliselt laialt. Raamatus alustati pealinnast, filmis tuli pealinn Budapest alles filmi keskel. Raamatus oli juttu ka Ungari lumekattest, filmis olid kõik kaadrid filmitud soojal aastaajal. Raamatus oli linnaelust rohkem kui maaelust, filmis näidati peale inimeste ka loomi, nii looduskaitseala maal kui ka loomaaeda linnas. Varem arvasin, et pilt väriseb ainult harrastusvideotes, aga selles filmis värises vahepeal samuti, sest korduvalt tulid kaadrid, mis olid filmitud hobusevankrilt. Raamatule ja filmile on ühine, et on nii pilti kui ka teksti, aga asi, mida on ainult filmis, on muusika. Raamatus tutvustati hotelle, filmis neid vist ei olnud. Viinamarjadest oli mõlemas juttu.

A: Võrdle filmis nähtu põhjal Ungarit Eestiga.

B: Eestis peale õigeusu kirikute olen näinud ainult teravtorniga kirikuid, Ungaris on ka ümarkupliga hooneid. Ümarkupliga kirikute pilte näeb ka raamatus “Italy”, üks päev küsisin tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kupliga ja kui palju teravtorniga. Vastus oli, et teravtorniga on 80 protsenti läänekristlikest kirikutest, neid on rohkem Põhja-Euroopas, kupleid on rohkem Itaalias, Hispaanias ja Kesk-Euroopas. Ma tean, et Ungaris on mägesid rohkem, aga filmis neid ei näidatud. Luterlikke kirikuid polnud filmis ühtegi. Ungaris ulatub tsivilisatsioon kaugemasse minevikku, juttu oli Rooma riigi Pannoonia provintsist. Eestis näeb merd, Ungaris ainult Balatoni järve ja Doonau jõge.

A: Võrdle seda filmi varem Ungari kohta nähtud videotega.

B: Ungari keeles vaadatud videotest suur osa on lastelaulud, korduvalt on jäänud ette üks ja sama helilooja, kes on spetsialiseerunud lastelaulude kirjutamisele. Selle filmi muusika oli täiskasvanulikum. Varem olen vaadanud filmi, kus ungarlane räägib kaamerasse, nüüd kaamerasse rääkijaid ei näidatud, kõneleja oli kaadri taga ja tänavatel kõndivad inimesed vaikisid. Varem olen näinud ajaloolisi filme minevikukaadritega, nüüdses filmis olid kõik kaadrid värsked, kui minevikku mainitigi, siis värskete kaadrite taustal. Varem olen näinud filme, kus räägitakse piiritagustest ungarlastest või Budapesti ööklubidest, selles filmis kumbagi neist teemadest ei olnud. Varem olen näinud joonisfilme, selles filmis oli küll kujutavat kunsti näha, aga see polnud tehtud filmi jaoks ja oli staatiline.

A: Millisesse filmis näidatud kohta sa kõige parema meelega läheks?

B: Mulle piisab filmist, aga kui ma Tartust kuhugi sõidan, siis tavaliselt suvilasse, võibolla eelistaksin ka Ungaris maakohti rahvarohketele tänavatele. Maakohtadest on ka üks rahvarohkem kui teine, vee ääres võib trügimist olla rohkem kui kuiva maa roheluses. Loomad nagu inimesedki tunduvad ohtlikud, taimne loodus on rahulikum.

Auradenägija

Illustratsioon romaanile "Igavesti". Lugesin seda raamatut tänavu aastal. Ütlesin masinale, et ta teeks pildi maagilise realismi ja ekspressionismi vahepealses stiilis.

Teistsugused tähemärgid

Kaks meest tegid kuritegusid. Nad olid kahekesi ühes ruumis ja poolitasid raamaturiiulist raamatuid, et murda endale teed läbi riiuli. Aga siis tuli sellesse ruumi veel keegi ja mehed ei pääsenud põgenema. Algas kohtuprotsess nende üle. Mehed rääkisid kõike teisiti kui oli normaalse inimese arusaamise järgi, nad nimetasid ka kohtuprotsessi teise sõnaga, nagu midagi halba ei oleks. Need mehed olid vaimuhaiged. Pärast kohtuistungit läks üks neist meestest koju ja kohtus oma isaga. Mees näitas kohtutoimikut, aga ainult valitud pilte sellest, et ei oleks aru saada, et tema üle mõisteti kohut.

*

Vaatasin oma vana inglise keele vihikut. Äkki märkasin, et ma pole sellesse kirjutanud ladina tähtedega, vaid mingis muus kirjas. Võibolla mul oli olnud tol hetkel ülikoolis õpitud gooti kiri nii selge või olin ma leiutanud mingi täiesti oma kirja. Mõtlesin seda emale näidata. Õpetaja oli vist sellest teistsugusest kirjast aru saanud, sest ta oli teinud sellega kirjutatud ossa ühe paranduse. Tagapool pöördel tulid küll ladina tähed. Hoolimata ühest veast olin saanud hindeks viie.