Rahulik tegevus

V-O-K-R-O-R-V-L
1. d4 g6 2. c3 e5 3. de Le5 4. Od3 c6 5. Re3 f5 6. g3 Rf7 7. f4 La5 8. Of2 Re2 9. Rd2 d5 10. Rb3 La4 11. 0-0 Od7 12. c4 d4 13. Rc2 c5 14. h4 Oc6 15. Lh3 Od6 16. e3 de 17. Oe3 0-0-0 18. Vfd1 Kb8 19. Lf1 h6 20. Ra3 Oe4 21. Rb5 Oe7 22. Oe4 Vd1 23. Ld1 fe 24. Ld5 La6 25. Rc5 Oc5 26. Oc5 Vd8 27. Le4 Rc5 28. Le7 Lb6 29. Lf7 Rb3+ 30. Kg2 Ra1 31. Le7 Vd2+ 32. Kh3 a6 33. Le1 Vb2 34. Le8+ 1:0.

Hermanni luulekogud

1) “K. A. Hermann’i Salmikud. Esimene kimbukene”. Tartus. Schankenburg’i trükk ja kulu. 1881. 66 lehekülge.

2) “K. A. Hermann’i Salmikud. Teine kimbukene”. Tartus, K. A. Hermanni trükk ja kulu 1892. 186 lehekülge.

KÜSIJA: Võrdle neid kahte luulekogu.

VASTAJA: Teine köide on esimesest umbes kolm korda paksem. Esimene sisaldab eestikeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid saksa keelest, teine emakeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid paljudest keeltest. Ka temaatiliselt on teine kogu mitmekesisem. Esimeses on põhiteema rõõm ja kõrvalteema kurbus, teises on teemasid rohkem. Vist esimeses kogus ütleb jutustaja, et teda teeb rõõmsaks muusika, aga teises kogus on aastaaegade teemalised tsüklid ja tuleb välja, et meeldivad aastaajad on ainult kevad ja suvi, külmal aastaajal minategelane ei laula.

KÜSIJA: Mis oli nende kogude parim luuletus?

VASTAJA: Praegu mäletan parimana viimasel päeval loetud saksa luuletaja Heine tõlget. See oli minu jaoks huvitav nii unenäo teema kui ka rütmi poolest. Raamatu lõpu poole oli ka üks teine Heine luuletus, see nii hea ei tundunud. Kirjutan ka ise unenägusid üles, aga vähemalt proosalausetega kirjutades ei tundu tulemus nii dramaatiline kui Heine luuletused.

KÜSIJA: Mis olid luulekogude nõrgad kohad?

VASTAJA: Autor ei tunne psühholoogiat. Ta on valinud teistelt autoritelt luuletusi, mis väljendavad samu mõtteid, mida tema enda omad, nagu ka tänapäeval koostatakse temaatilisi antoloogiaid. Kui ta ütleks minavormis, et tema lemmikaastaajad on kevad ja suvi, siis saaks teada ühe inimese maitse, aga kasutatakse meievormi, eeldades justkui, et kõik inimesed on ühesugused. Ott Arderi hilisemas luuletuses öeldakse, et hea on iga aastaaeg ja Puškinile meeldis talv ka 19. sajandi esimesel poolel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tema muude kirjutistega.

VASTAJA: Hermann tegeles keeleuuendusega ning avaldas keeleteaduslikke kirjutisi. Kui ta ajalehes põhjendas, miks sõna ‘sündimisepäev’ asemel võiks hakata kasutama lühemat sõna ‘sünnipäev’, siis luuletus keeleteooriat ei sisalda, aga viib sõna ‘sünnipäev’ juba praktikasse.

Ajalehtedes pidi avaldama keisrit kiitvaid juhtkirju ja Hermanni kujutletava päeviku autor paneb teda ka päevikus keisrit kiitma. Ka teises luulekogus on üks keisrit kiitev luuletus, aga võib tähele panna, et ainult üks, kui muud teematsüklid on pikemad. Ja see üks luuletus on tõlgitud vene keelest ja paigutatud surmateemaliste luuletuste ette, nagu oleks ka keiser midagi halba.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luulekogusid Jannseni laulikutega.

VASTAJA: Jannsen tõlkis laulusõnu olemasolevatele viisidele ja kirjutas originaalluuletusi vähe, Hermann kirjutas ise viise, aga ka originaalluuletusi rohkem kui Jannsen. Jannseni laulusõnades on rohkem usuteemat. Jannsen ei hinnanud rahvalaulu, aga Hermann tõlgib ka teiste rahvaste rahvalaulude sõnu. Jannsen vahendas saksa kultuuri, Hermann on kirjutanud, et eestlased peaksid eelistama oma laule saksa lauludele, välismõjudest saksa mõju on tal ülekaalus ainult esimeses köites. Teises köites on palju tõlkeid ka soome keelest ja sugulaskeeltest on esindatud ka ungari keel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tänapäeva laulusõnadega.

VASTAJA: Tänapäeva laulud võivad olla ropumad ja destruktiivsemate sõnadega. Aga ka Hermanni luuletustes sooritatakse või kaalutakse õnnetu armastuse pärast enesetappusid. Hermanni luuletused on monogaamsemad, tänapäeval mõni laulab lahkuminekust või mitmenaisepidamisest. Hermanni sõnades on suurim unistus olla teise inimesega koos, mina salvestasin viimati laulu inimeste eest metsa põgenemisest. Tänapäeval tehakse naljalaule, Hermanni omad on tõsisemad ja sisaldavad nagu Jannsenilgi palju sõna ‘oh’. 

Metsamineku laul

Suvi 2026

 

Rahvas platsil

Lugesin voodis olles uuesti raamatut, mida olin varem lugenud. Kuigi raamat oli paks, sain selle kiiresti läbi. Teisest lugemisest ei jäänud peaaegu midagi meelde. Mälestused raamatu kohta pärinesid esimesest, mitte teisest lugemisest.

*

Jõudsin kesklinna bussijaama juurde. Sinna sõitsid politseiauto ja katuseta abipoliteauto, mis oli politseinikuid täis. Platsile oli kogunenud palju rahvast, kellelgi ei lubatud liigutada ega häält teha. Oletasin, et asi on mõnes terroriaktis. Aga selgus, et hoopis üks Ameerika naispoliiitik alustas kõnet. Ta ütles, et hakkab kõnesid pidama uut moodi. Ta esitas kõne luuletusena. Mulle tundus see luuletus tobe, aga ta sai suure aplausi.

Kauged helid

Olime kirjanike suvilas. Läksin teise tuppa. Ema ütles, et Peterburis on muusika võimendus nii valjuks pandud, et see kostab siia ära. Eelmisse ruumi ei kostnud, aga siia tõepoolest kostis. Lisaks oli aknast vist näha Peterburi maju. Võimendus oli nii valjuks pandud vist selleks, et see kaugele kostaks. Mõtlesin, et selle asemel saaks teised kaugemal ise muusikat lasta. Aga võibolla ka mitte, sest ainult nii suurel linnal oli nii tugeva võimenduse jaoks raha. Ma polnud siiski kindel, kas aknast paistvad majad asuvad Peterburis või kusagil lähemal.

Tõlkija ning autorid

TÕLKIJA: Täna kutsun külla kõik neli autorit, kellelt olen tõlkinud vähemalt ühe terve raamatu. Need autorid on Carlyle, Grenzstein, Sorokin ja Masaryk.

CARLYLE: Aga miks sa meid tõlkisid? Kirjutama peaks ainult nendest, keda kirjutaja peab kangelaseks. Sama peaks tegema tõlkija. Keda ta kangelaseks ei pea, seda ei ole vaja tõlkida.

GRENZSTEIN: Tõlkimine on hea, aga kõike tõlkida ei jõua. Rahvas võiks ise mõnda võõrkeelt õppida, et saaks ühes keeles kätte kogu kirjanduse tõlkija vahenduseta. Omal ajal soovitasin, et eestlased võiks õppida vene keelt, aga tänapäeval ma soovitan inglise keelt. Tõlkes läheb alati midagi kaduma ja kogu maailma kirjandust läbi lugeda ei ole teostatav, aga kes oskab inglise keelt, see saab lugeda palju väärtuslikku rohkem kui ainult eestlased kirjutada või tõlkida jõuavad.

SOROKIN: Võimalikult suures mahus lugeda on kolossaalsuseiha, see on omane meelelisele ajajärgule. Mulle meeldib rohkem keskaegne inimene, kes ei pidanud vajalikuks muid teoseid peale Piibli tunda. Kui trükkida võimalikult palju, siis ei leia trükitu hulgast väärtuslikku üles ja ületootmine kurnab ka looduse välja.

MASARYK: Mina pooldan suures mahus tõlkimist. Tänapäeva inimene on mineviku omast targem, sest on rohkem lugenud. Kui tunda ainult ühte raamatut, ei ole see demokraatlik, nagu valimistel võiks kogu rahvas hääletada, nii võiks kuulata ära ka võimalikult paljude autorite arvamuse.

CARLYLE: Mina olen demokraatia vastu. Kui rohkem inimesi ära kuulata, lisanduvad kõige targemate häältele kõige rumalamate hääled. Aga parima otsuse jaoks on vaja kuulata vaid kõige targemaid. Mõnel ajastul on olemas ainult üks kangelane. Mõnel ajastul pole neid võibolla ühtegi, siis tuleb pöörduda Piibli ja muu klassika poole.

GRENZSTEIN: Mina ei usu, et oleks ainult üks tark. Tarkade kirik on härrraskirik, mis rõhub rahvast. Mina pooldan demokraatlikku kirikut, kus rahvas saab öelda, et ta ei taha rõhumist.

SOROKIN: Kui rahvas liiga palju häält teeb, järgneb vastureaktsioon ja hakatakse rahva verd valama. Tuleb olla ettevaatlikum. Ka mina ei taha rõhumist, aga ma tean, et oskamatult sellega võideldes võib probleemi veel hullemaks ajada.

MASARYK: Kui problem on niigi suur, tuleb katsuda seda siiski lahendada. Inimkond  on ajaloos tegelikult probleemide lahendamisega edukalt hakkama saanud, elu on läinud järjest paremaks. Kuigi sõnavabadus on kasvanud, on vastureaktsioon sellele jäänud nõrgemaks, mitte läinud tugevamaks. Ei ole vaja küll revolutsiooni revolutsiooni pärast, hetkel pole Euroopas enam revolutsiooni vaja.

TÕLKIJA: Nagu näha, ei ole minu tõlgitud autorid üksmeelel. Mõni arvustaja samastab tõlkijat ja autorit, aga kui tõlkija otsiks ainult endasuguseid autoreid, saaks ta tõlkida kõige rohkem ühte autorit, ilmselt ainult iseennast.

Kirjutav inimene

Minu teos koosnes kirjalikust tekstist. See sarnanes raamatuga.

Kord ja kaos

Noodid muusikaajakirjast

Täna proovisin mängida süntesaatorit trükitud rahvalaulu nootide järgi. Kõigepealt kirjutasin noodijoonestiku endale oma süsteemis numbritega ümber.

Kaks mängu

Mängisin malet. Kui mäng oli läbi, tõstsin selle käike uuesti läbi. Üks mees näitas mulle, et ma oleks saanud kiiremini võita. Ta ei näidanud täpset võiduvarianti.

*

Mängisin arvutimängu. Kuna mängu eesmärk oli maade vallutamine, asusin seda lõpuks tegema. Püüdsin vastase minu maade keskele jäävaid alasid ära lõigata, aga vallutati hoopis hulk minu alasid ja hulk minu riigi alasid värvus vastase riigi värvi. Aga esialgne täielik värvimuutus asendus varsti kahe värvi segunemisega, sest ei olnud päris selge, kelle käes on seal nüüd võim.