Keeleeksamid

Õppisin eksamiks. Õppimise eesmärgil kirjutasin endale väikseid sedeleid, aga mõtlesin, et nende formaati nähes arvatakse kindlasti, et need on spikrid. Üks naisüliõpilane juba andis keeleeksamit. Kui ta oli tõlkimise osa lõpetanud, anti talle uus ülesanne tundmatu teksti tõlkimine. Esimesel hetkel mõtlesin, et seda ülesannet ma ei oska, siis tuli meelde, et üheksanda klassi inglise keele eksamil ma juba tegin sellist ülesannet. Praegused õppejõud ütlesid ka naisüliõpilasele, et ta proovigu tõlkida. See tähendas, et ei eeldatagi, et vastus peab olema ideaalne. Panin enda sedelid raamatu vahele peitu, aga õppejõud võisid sinna ka vaadata. Naisüliõpilane sai 15 ja meesüliõpilane 16 punkti 20 võimalikust. See näitas, et keeleeksamid on raskemad, sest tavaline eksamihinne oli 20. Olin ladina keele eksamil. Alustuseks koristasin ruumi, kuigi kahtlesin, kas selleks on sobiv hetk. Siis vaatasin, et ma ei ole koristamisega hiljaks jäänud, sest veel ei vastata, vaid lauldakse Gaudeamust. Seda pidi laulma kooris, aga suurem osa üliõpilasi laulsid ainult refrääni.

Muuseumi direktorid

Vanavanaema palus, et ma võrdleks Eesti Rahva Muuseumi direktoreid. Vastasin, et ma tean neist vähe. Aga nimetasin mõne muuseumi mõnda direktorit. Vanavanaema hakkas naerma ja ütles, et ta on aastakümneid etnograafiast eemal olnud, aga et tuleb välja, et muuseumil on kogu selle aja üks direktor olnud. Üks mees ütles kõrvalt, et nüüd on uus direktor.

Materjali juurde

1. e4 e5 (tagasivõetud käik, sest ettur ei maandunud esimesel katsel seal, kus otsustatud) 2. Rf3 Rf6 3. Re5 d6 4. Rf3 Re4 5. Le2 Le7 6. Rc3 Rf6 7. d4 Og4 8. Oe3 Rc6 9. 0-0-0 g6 10. h3 Od7 11. Og5 Le2 12. Oe2 Og7 13. Vhe1 0-0 14. d5 Rb4 15. a3 Ra6 16. Oa6 ba 17. Vd4 Ob5 18. a4 Od7 19. Vc4 Vac8 20. Ve7 Vfd8 21. Vf4 Kf8 22. Of6 Of6 23. Vd7 Vd7 24. Vf6 Ve7 25. Vf4 a5 26. Rd4 Ve1+ 27. Kd2 Vce8 28. Re6+ V8e6 29. de Ve6 30. Rb5 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 28 minutit 47 sekundit, musta kell tiksus pärast mängu lõppu edasi.

Parteitrükised

Ütlesin vennale, et ta vaataks ühes sõna sõnaraamatust järele. Ta küsis, kuidas ta selle üles leiab. Küsisin, kas tal tähestik ei ole peas. Ta vastas, et ei ole.

*

Läksin ühele peole. Vastu tuli Kristjani moodi mees. Ta küsis, kas ma tema partei kahte trükist tahan. Vastasin, et võin need võtta. Mõtlesin, et püian need läbi lugeda, kuigi aega on vähe. Rääkisin, et vanasti ma lugesin ERSP lehte. Kristjan küsis, mis leht ERSP-l oli. Vastasin, et neil oli järjest kolm erinevat lehte. Loetlesin nende lehtede nimesid ja peatoimetajaid. Selgus, et Tõnu on ka uues parteis. Ta oli juba mitu korda parteid vahetanud.

*

Minu lähedal oli suur hundikoer. Mõtlesin, et ta võib lõhna järgi aru saada, et ta mulle ei meeldi ja kurjaks saada. Seetõttu läksin eemale. Mõtlesin, et koerad elavad lõhnade maailmas. Kunagi oligi see koer minu peale kuri olnud, aga kui tuttavamaks saime, harjus ära.

Emadepäev 2021

Pildil on eilse emadepäeva lilled. Küsisin, kas need on nartsissid. Vastati jah. Küsisin, miks nad ei ole siis sellised nagu tavaliselt. Vastati, et nartsisse on väga palju erinevaid sorte.

Täna oli väga soe ilm, õitsevaid võilillesid oli juurde tulnud ja osadel tulpidel olid õied lahti läinud. Istusin esimest korda sel aastal rõdul ja käisin esimest korda lühikeste varrukatega õues.

Kirjutasin varem ilma asjata, nagu oleks emadepäevaks kingitud rohkem lilli kui minu sünnipäevaks. Alles hiljem tuli meelde, et sünnipäevaks oli seevastu kommikarpe rohkem.

Paar partiid

Täna oli Vint.ee päev. Esimeses mängus ei olnud vastasel kasutajanime. Mul oli lõppmängus vigur ja ettur vähem, proovisin veel aja peale mängida, aga lisanduvate sekundite tõttu tundus see ebaõnnestuvat. Siis ilmus ekraanile ma ei tea mis reegli järgi lause, et mäng lõppes viigiga. Teises mängus oli vastasel kasutajanimi olemas, aga reitingu ja tehtud käikude järgi otsustades tundus ta mängivat selles keskkonnas alles esimest partiid. Lõin palju materjali, tulemuse otsustas vastase kella kukkumine. Kui mul õigesti meelde jäi, oli minu reiting lõpetades 1888, mis peaks olema minu selle keskkonna uus rekord.

Lisaarstid

Pidime minema psühhiaatri juurde. Küsiti, keda ma tahan lisapsühhiaatriks. Nimetasin osakonnajuhatajat ja haigla juhatajat. Kabinetist lahkudes ütlesin, et ma ei valinud neid sellepärast, et nad on ülemused, vaid lihtsalt nende nimesid ma teadsin. Kõndisime tänaval rahvasummas ja ma kippusin teistest maha jääma. Läksime haigla kõrgemale korrusele, aga ei teadnud, kas see on õige korrus. Tegelik korrus võis öeldust erineda. Leidsimegi õige ruumi muult korruselt. Seal oli haigla juhatajaks üks minu ajaloo õppejõud. Ta polnud mind varem patsiendina kohanud.

"Teiselt kaldalt"

Aleksandr Herzen. „Teiselt kaldalt“. Vene keelest tõlkinud Hans Luik. „Loomingu“ Raamatukogu 46/47 (678/679). 1970. Kirjastus „Perioodika“. 152 lehekülge.

Lugesin seda raamatut esimest korda aastal 1994. Lugemise peaeesmärk oli ülikooli sisse saamine. Kuid ülikooli ajaloo sisseastumiseksam oli vaid faktitest, kus selle raamatu fakte ei küsitud. Teisel lugemisel mõtlesin, et raamatut oleks olnud siiski võimalik ülikooli sisseastumiseksamil kasutada, kui mitte ajalooeksamil, siis sisseastumiskirjandis. Ja just selle teema puhul, mille ma enda sisseastumiskirjandi teemaks valisin, kus tuli arutleda, kas ajaloos toimub progress.

Herzen oli Vene revolutsionäär, kes tegi aastal 1848 Prantsusmaal revolutsiooni, aga oli hiljem revolutsioonides pettunud. Eriti kui ma oleks aastal 1994 või 1995 lugenud juba ka Sorokinit ja hiljuti tõlgitud ning praegu viimistlemisel oleva Masaryki köite viimast peatükki Herzeni kohta, oleks saanud näidata, et 1789. a. revolutsioonikoledused olid juba toimunud, aga Herzen muutus revolutsioonide vastaseks alles 1848. a. revolutsiooni koledusi nähes, Sorokin 1917. a. Oktoobrirevolutsiooni nähes. Aastal 1994 ma küll kindlasti revolutsioonide vastane ei olnud, sest Eesti iseseisvumine oli just õnnestunud. Ja kooliajal arvasin, et muude raamatute üle pole võimalik nii pikalt mõelda kui maleraamatute, hiljem olen mõtlemisteemade ringi laiendanud ja mõtlemist süstemaatilisemaks muutnud. Aastal 1995 ei teinud ma sisseastumiskirjandiks muid ettevalmistusi kui kordasin grammatikareegleid. Ajalooeksamiks oskasin pikemalt valmistuda, aga mõlema eksami hinne oli 80 protsenti maksimumpunktidest.

Teist korda lugesin Herzeni raamatut sel nädalal. Peaeesmärk oli nüüd Masaryki raamatus esinevate tsitaatide varasemate tõlgete leidmine. Aga selgus, et Herzeni tõlge ja Masaryki toodavad tsitaadid ei ole igal pool täpses vastavuses. Masaryk võis kasutada 19. sajandile iseloomulikku mugandatud tõlget või tsiteerida mälu järgi, ka Nõukogude ajal oli kombeks raamatute uusi trükke poliitilistel põhjustel lühendada.

Mõtlesin rohkem kui esimesel lugemisel ka Herzeni filosoofia üle. Sellest raamatust ei tule ülevaade tema eluloost nii hästi välja kui Masryki peatükist. Masaryk viitab erinevatele Herzeni raamatutele ja näitab paremini tema seisukohtade muutumist. Masaryk imetleb küll Herzeni stiili, kuid peab seda puuduseks, kui inimese seisukohad on veel küpses eas nii muutlikud. See tähendab, et Masaryk revolutsioonides nii pettunud ei olnud, temal seisis võitlus Tšehhoslovakkia iseseisvumise eest alles ees.

Kuigi Herzeni ja Sorokini kokkulangevus on, et mõlemad pettusid revolutsioonides, ei lange nende mõtted kokku kõiges. Sorokin hakkas propageerima altruistlikku armastust ja võis mõelda, et venelased räägivad üldse rohkem armastusest kui eestlased. Aga Herzen samuti Venemaalt tulles vaidleb altruistliku armastuse vastu rohkem. Herzeni meelest kõik ei pea kõiki armastama. Ta tuleb enne Jaan Tõnissoni sarnasele mõttele, et egoismi ja sotsiaalsuse võib ühendada. Kui Sorokin arvas, et on aeg minna tagasi ideatsionaalsele kultuurile, siis Herzen arvab, et käsu peale Jumalat uskuda ei ole võimalik. Selles peatükis nägin sarnasust Herzeni ja Nietzsche ristiusu vastaste mõtete vahel.

Eurolistis on eurovastane Ploompuu kirjutanud, et valmisõigus peaks olema vaid nendel, kes on võimelised eesmärgistatud tegevuseks. Herzen vaidleb eesmärkide seadmisele vastu. Tema arvates üks ajalooperiood ei peaks olema abinõu teise perioodi jõudmiseks, vaid ise eesmärk. Minu jaoks oli Herzeni raamatu uus lugemine siiski vaid osa suuremast raamatute lugemise plaanist, ma ei hakka Herzeni mõtete pärast seda plaani tühistama.

On õpetatud, et ajaloolane peaks mõistma, mitte kohut mõistma, sest ajalugu ei saavat enam muuta. Sellega on ka vaieldud, et tulevik ei ole veel saabunud ja tuleviku jaoks võib vigadest õppida. Herzen läheb aga kohtumõistmise vastasuse osas esimesena nimetatutest kaugemale, arvates, et ka kohtunikud ei peaks kohut mõistma, sest inimesed polevat süüdi selles, et nad on sellised nagu nad on. Minu meelest siiski suuremate lootuste korral saavutab rohkem.

Herzen arvab, et neil revolutsionääridel vedas, kes noorelt surid, sest siis nad ei näinud oma ideaalide läbikukkumist. Minu teada mõni inimene siiski saavutab veel rohkem kui ta loodab, eriti depressioonis inimene alahindab oma võimeid. Kõik ei uskunud ka Eesti iseseisvumist ega taasiseseisvumist, aga need said teoks.

Tasemetöö jätk

Istusin inglise keele tunnis Eriku kõrval. Öeldi, et täna hakkame kirjutama tasemetööd. Mulle tuli see üllatusena. Olin seda küll ka varem kuulnud, aga kodus polnud meeles õppida. Selgus siiski, et töö enamiku osasid olen ma varasemas tunnis ära teinud. Istusin pingi vasakus servas, aga Erik trügis ka järjest vasakule. Lõpuks ütlesin, et hea küll, vahetame kohad ära. Aga enne kui ma jõudsin paremasse serva maha istuda, olid seal olevad toolid hõivanud Peep ja tema pinginaaber. Mõtlesin, et kuhu ma siis istun. Tüdrukute kõrvale mitte. Poistest oli vaba koht Arieli kõrval, aga seal oli ohtlik, otsustasin, et tema kõrval ma rohkem ei istu. Läksin aknapoolsest reast uksepoolsesse pinki, kus olid küll kellegi asjad, vist Tristani, aga teda polnud hetkel kohal. Üks pink oli ka täiesti tühi. Tristan tuli varsti tagasi ja istuski nüüd minuga samas pingis. Hakkasime tööd kirjutama. Hakkasin vist küsimusi üles kirjutama alates teisest, tundus, et Tristan on rohkem küsimusi vastu võtnud. Õpetaja käis vahepeal küsimas, mis pildi ma olen töösse joonistanud. Vastasin inglise keeles, et metslase. Õpetaja ütles, et siis on hästi. See tähendas, et olin küsimusest õigesti aru saanud, olin kartnud, et valesti. Enne töö algust olin kartnud, et ma ilma õppimata ei oska, aga nüüd nägin, et oskan seda siiski enam-vähem ka õppimata, sest inglise keel on nii selge. Keeleoskust oli parandanud see, et olin kooliväliselt raamatuid tõlkinud.

Jutuajamine kogunemisel

Sõin enne kooli minekut hommikusööki. Läksin teiste laua ääres viibijatega tülli, mistõttu jätsin söömise pooleli ja lahkusin köögist. Ma poleks tohtinud pärast koolist tagasi jõudmist ka kohe süia.

*

Kõndisin tänaval. Vastu tulid agressiivsed poisid. Ütlesin ühele neist halvasti. Selle peale katsus ta käega taskut, arvatavasti lootes, et tal on nuga või tulirelv kaasas.

*

Vaatasin, et ühe maja käimla aken on lihtsalt auk seina sees, kuigi väike. Sellest aknast välja vaadates oli näha naabermaja ning selles elav naine. Pildistasin vaadet aknast välja. Pärast vaatasin foto pealt, et pildistamise hetkel lükkas tuul aknaluugi üsna kinni.

*

Tänavatel toimus rahvakogunemine. Kairi H. oli teistest eemal üksinda. Läksin ja ajasin temaga juttu. Rääkisime, et nahaarstid kirjutavad lõputult uusi rohtusid välja, aga kasu neist ei ole. Lõpuks tõusis Kairi püsti, ütles jutuajamise eest aitäh ja kõndis kaugemale. Eemal ütles ta teistele, et ma räägin nendega, kes on üksi ja kes räägivad aeglaselt. Mõtlesin, et tõepoolest, suuremas seltskonnas ei leia ma kuidagi hetke, millal saaks sõna võtta.

Metsoja

Olen näinud ajalehes tänavu aastal Vello Metsoja nimega surmakuulutust, aga ei teadnud, kas tegemist on tuttava päevakeskuse maletajaga või nimekaimuga. Täna helistas Andres Tobre, kes teadis kindlamalt, et Metsoja on tänavu aastal lahkunud ja palus seda blogis mainida.

Metsojaga sain tuttavaks päevakeskuse perioodil ja olen temaga mängitud partiisid blogis mälu järgi üles kirjutatuna avaldanud. Mustadega mängis ta Sitsiilia kaitset, valgetega alustas käiguga d4, millele vahel vastasin slaavi kaitsega ja vahel Nimzo-India kaitsega.

Ühel viimastest kohtumistest mainis Metsoja, et on olnud Nõukogude ajal ülemnõukogu saadik. Tänu sellele sai ta endale auto osta, aga kommunistlikusse parteisse astumisest ta keeldus. Uuel Eesti ajal teistsuguse partei liige olevat ta olnud.

Ühel oma sünnipäevaturniiril jagasin enda kirjutatud raamatuid. Neid ei võetud kohe laua pealt ära, mispeale pakkusin neid konkreetsetele inimestele agressiivsemalt. Metsoja ütles mulle, et luulet ta ei taha, aga proosaraamatu võttis vastu.

Metsoja oli rahuliku iseloomuga mängija, kellega mul pole tülisid olnud.

Artikli väljalõige

Isa vaatas ühte ajalehe aastakäiku läbi ja andis mulle järjest viiteid sellele aastakäigule. Täna tõi ta ka ühe artikli väljalõike. Ütlesin, et olen seda artiklit vist varem ka lugenud. Ma olin uurinud seoses ühe raamatu koostamisega sama aastakäiku. Vaatasin, et väljalõige on hallitanud. Rebisin hallitanud servad küljest. Tegelikult kirjandusmuuseumile kuuluvat väljalõiget ei tohtinud vist rebida. Aga tekstiosa jäi kahjustamata. Olin kirjandusmuuseumis klassis 301. Pinginaaber pidevalt segas mind, mina tahtsin lugeda, aga seda ma teha ei saanud. Töötaja hinnangul oli ka minu ja pinginaabri tülides süüdi pinginaaber. Kui tund lõppes, kinkisid tüdrukud mulle ühe eseme. Mulle tundus, et eseme kuju on mind pilkav, seetõttu virutasin selle vastu seina. Siis jõudsin järeldusele, et olin valesti aru saanud. Korjasin eseme uuesti üles. Aga sellelt oli juba üks tükk küljest tulnud ja osa tüdrukuid läinud.