Teoste kuju

Pandi muusika mängima ja tuligi muusikat. Seda ei teadnud ette.

*
Pidin magistritööd kaitsma. Minu magistritöö oli bakalaureusetöö edasiarendus. Oleks tulnud kirjutada korralik töö, aga välja kukkus laialivalguv.

Pilves ilm

Tänase päevakeskuses kiirmaleturniiriga tähistati ühe mängija sünnipäeva. Pakuti õunu koju viimiseks, aga teised ütlesid, et neil on endal ka. Üks vastane kahis Hispaania avangu vahetusvariandis käiguga h5 oda, ma ei võtnud vastu, aga mõni käik hiljem tundus, et nüüd võib võtta ja võitsin selle mängu. Turniiril esikoha sai Põdersalu, teist-kolmandat jagasid Parts ja Haring, mina olin neljas, osavõtjaid oli kaheksa. Oma lõppkoha selgumist oodates lugesin "Maalehest" lehekülje suurust artiklit Toomas Pauli kohta.

Mängiv lugemine

Siiani on olnud huvitavam ise malet mängida kui teiste partiisid vaadata. Asja parandamiseks proovisin täna kaks tegevust ühendada, vaadates raamatust partiid nii, et igal käigul peale avakäikude mängisin ühe viiekäigulise kõrvalvariandi ja variandi lõpul kirjutasin üles seisuhinnangu.

Et käikude loendamine segi ei läheks, kirjutasin variandi ette partii käigunumbri ja varinadis käigunumbrid alates ühest valge käigu korral musta viienda ja musta käigu korral valge kuuenda käiguni. Käike kirjutasin üles pikas notatsioonis, et käigud protokolli järgi tagasi võtta.

Alustasin pärast lõunasööki ja lõpetasin natuke enne õhtusööki. Selle ajaga vaatasin kõrvalvariante partii valge 5. käigust musta 10. käiguni, vahepeal käisin kahte füüsilist tööd tegemas. Raamatus lõppeb aga partii pärast valge 66. käiku.

Viga realiseerimisel

L-O-R-R-O-V-K-V
1. c4 Re6 2. b3 f6 3. d4 c5 4. d5 Rc7 5. e4 Rd6 6. Re3 Og6 7. f3 Ve8 8. Og3 0-0 9. Re2 Ra6 10. Vd1 Rf7 11. f4 Oh5 12. Vd2 Oe2 13. Ve2 e6 14. 0-0 e5 15. f5 Oc7 16. a3 Re6 17. Od3 Od8 18. h3 Lb8 19. Oh4 b5 20. g4 h6 21. Of2 bc 22. Rc4 Rc4 23. Oc4 Lb6 24. d6+ Kh8 25. Vd2 Rb8 26. b4 Rc6 27. Oc5 Lb7 28. Od5 Ob6 29. Vc1 Oc5 30. Vc5 Lb6 31. Kg2 Rd4 32. Vc7 Ld6 33. Va7 Vc8 34. Lb2 Rb5 35. Va5 Rd4 36. b5 Vb8 37. a3 Lb6 38. Va6 Lc7 39. Vd3 Vfc8 40. b6 Ld6 41. a5 Vc2+ 42. Lc2 Rc2 43. Va8 Rb4 44. Vb8 Lb8 45. Vb3 Rd5 46. ed Lb7 47. Vb5 La6 48. Vb2 Lb7 49. a6 Ld5+ 50. Kh2 Ld4 51. Vb1 Ld2+ 52. Kg1 Le3+ 53. Kh2 Lf2+ 54. Kh1 La2 55. Vb4 La5 56. a7 Ld5+ 57. Kg1 Ld1+ 58. Kf2 Ld2+ 59. Kg3 Le1+ viik.

Raamatuidee sünd

Saatsin listi pilte ja luuletusi. Kirja koostamise käigus tuli mulle mõte uus luulekogu välja anda. Teatasin sellest kavatsusest ka kirjas. Eelmine luulekogu oli olnud juubeli tähistamiseks, nüüdne oleks olnud vanaduse tähistamiseks, aga juubel ei olnud ka veel kätte jõudnud. Mõtlesin, et ma olen suurema osa luuletusi, mida ma tahtsin uude kogusse panna, ära unustanud.

*
Sõitsime perega rongis. Hakati maha minema. Vaatasin, et üks ese on rongi jäänud. Väljusin rongist viimasena ja küsisin, kelle lillekimp rongi jäi. Vastati, et see on Joosepi oma, aga seda ei ole vaja, Joosep on koos sõbraga Narvas. Küsisin Pillelt, kas rongi jäi tema punane kott. Pille vastas, et ei, tal on enda oma kaasas. Ütlesin, et ma ei saanud rongis kaua uurida, rong ei oleks oodanud, vanaema sõitis ükskord depoosse. Teised istusid praegu autosse ja mõtlesin, et ma pean autot lükkama. Pikalt ma ei lükanud, sest kartsin, et muidu veab auto mul sõrmed küljest.

Ruumidesse minekud

Eestil oli naispresident. Ta ütles, et meie seltskonnast tahab ta kohtuda minuga. See tuli sellest, et mina erinevalt teistest olin poliitikahuviline. Eestil oli ka meespresident. Läksin presidendi vastuvõtule, aga ei kiirustanud õigeks kellaajaks kohale jõudmisega. Vastuvõtul oli kaetud peolaud paljudele inimestele. Parajasti alustati lauda istumist. Istusin laua saali nurga taha jäävasse ossa kaugemasse otsa, nii et ma poleks saanud ikkagi eesotsas istuva presidendiga rääkida. Kui olin mõnda aega ühe koha peal istunud, läksin kitsamasse koridori, kus sõi raamaturiiulite vahel ema.

*
Seisin ühe paneelmaja trepikoja ees. Vaatasin enda ette. Lõpuks üks noor mees küsis mult, mida ma vahin. Mõtlesin, et ma vist ei vaatagi talle otsa. Igaks juhuks keerasin pilgu veel kaugemale. Asusin koduteele. Mul ei puudutanud jalad maad. Mõtlesin, et kui ma sellest pärast räägin, siis ma ei nimeta seda lendamiseks, vaid ütlen, et kükitasin õhus ja liikusin nõksutades edasi. Jõudsin meie uude trepikotta. Ma ei mäletanud, millises korteris me elame. Algul mõtlesin teed küsida, aga seda polnud siiski vaja, sest nägin ühest uksepraost pereliikmeid. Sisenesin sinna korterisse.

Jooksuvõistluse lõpp

Osalesin jooksuvõistlusel klassikaaslastega ja juhtisin. Mõtlesin, et jookseks kaks korda nõutust suurema ringi, aga siis ma ei saa esikohta. Seetõttu jooksen täpselt nõutud pikkusega ringi. Kuigi siis ma ei pruugi ka esikohta saada, sest keegi võib seljatagant spurtima hakata. Vaatasin selja taha, et praegu polnud ühtegi teist jooksjat vaateväljas. Ma polnud varem kunagi jooksmises esikohta saanud. Kaks klassivenda spurtisidki minust mööda. Olin arvanud, et koolimajale tuleb läheneda tänavaid mööda, aga nemad läksid läbi mäele jääva pargi. Läksin nende järel, oletades, et see on õige tee. Kui nüüd oleks siiski selgunud, et see on lõikamine, siis oleks minu osavõtt tühistatud. Jõudsime finišisse. Minust eespool olid lõpetanud Lauri H., Antti ja Sander. Antti osavõtt tühistati, sest ta oli märkinud, et ta on neljanda klassi õpilane. Korraldajad tahtsid, et märgitaks viimane klass, kus õpitud on. Antti ütles, et mis vahet seal on, kui praegu oleme vilistlased. Aga tänu tema osavõtu tühistamisele sain mina esikolmikusse. Sander oli teine.

Liigsed helid

Ungari keelt:

’Müra’ kostab – zaj.
Ma ise olen vait.
Lärm ruumi ’täidab’ – kitölt.
Käi või kuskil kitul.

Vanalinna hoovis

Kirjutasin klassikaaslastele, et juba toimunud klassikokkutuleku eest tuleb kõigil maksta 1 euro. Krister vastas, et ta on korralikuks hakanud ja et maksta tuleb 8 eurot. Võidi mõelda, et ma ei oska kunagi õiglaselt suurt summat küsida.

*

Olime Talllinnas. Äkki nägime tänaval tanke. Me ei teadnud, kas need on meie riigi või vaenlase tankid, aga igaks juhuks põgenesin. Peitsin ennast ühte vanalinna hoovi. Ma ei läinud hoovi sügavusse, vaid jäin värava kõrvale, aga mõtlesin, et roniks kõrge posti otsa, vaenlased loodetavasti üles ei vaata. Meie juurde toodi vaenlaselt võetud naisvangid. Eelnevalt oleks võinud arvata, et vangid on mehed. Vangid ei rääkinud meie keelt ja hakkasime ise nende keelt õppima.

Laenatud paberid

Mulle oli antud Kirjandusmuuseumist koju kaasa virn arhivaale, mis tuli sinna hiljem tagasi viia. Tahtsin virna oma toas ühest kohast teise tõsta, aga see oli nii suur, et osa virna kukkus põrandale ja arhivaalid läksid kortsu. Mõtlesin, et panen neile midagi raskuseks peale, et nad sirgemaks tagasi läheksid. Hakkasin neid kappi raamatuterea peale tõstma, et need oleksid ohutumas kohas. Seal oli küll oht, et ma ei oska pärast laenatud pabereid ja enda pabereid eristada.