Klotsid kasti

Ema lõikas suures toas ühe lapse küüsi. Võibolla ma sellepärast oma toast kääre ei leidnudki. Minu toas olid mänguasjad laiali. Hakkasin neid koristama. Mõtlesin, et põrandal oleva klotsidest majaga tahavad vennad võibolla veel mängida, aga oma voodi pealt ma võin küll klotsid ära koristada, muidu ei saaks magama minna. Klotsikasti põhja ühes servas oli veel pragu. Vend õpetas, et sinna võiks panna vorstiviilud. Hakkasin panema, aga mõtlesin ümber, muidu oleks vorst jäänud klotside alla nähtamatusse kohta ja seal halvaks läinud.

Hermanni entsüklopeediast ja muusikaajakirjast

1) „Laulu ja mängu leht“ 1888–1897 ja 1908.

2) „Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon, see on kõige inimlise teadmise haridusline sõnakiri, hulga kujutustega kaunistatud“. Asjatundliste kaastööliste abil toimetanud, kokku seadnud ja kirjutanud Dr. K. A. Hermann. Esimene köide: Täht A. Jurjevis – Tartus. Trükitud Hermann’i trükikoja kirjadega 1900.

KÜSIJA: Lugesid osaliselt Karl August Hermanni toimetatud entsüklopeediat ja tema muusikaajakirja seni uurimata aastakäike. Võrdle neid kahte väljaannet omavahel.

VASTAJA: Nii Hermanni entsüklopeedia kui ka tema muusikaajakiri olid Eesti ajaloos esimesed omataolised, mõlemad jäid rahaliste raskuste tõttu pooleli, aga need ideed on hiljem teised eestlased uuesti üles võtnud. Hermanni muusikaajakirjale on ette heidetud, et selle hilisemad aastakäigud olid segateemalised, seal kirjutati nii muusikast kui ka kirjandusest. Entsüklopeedia peabki olema paljuteemaline. Mõlema väljaande põhjal võib öelda, et filoloogia oli Hermanni üks põhihuvisid. Entsüklopeedias väljendub see selles, et ta räägib sõnade ja kohanimede päritolust. Näiteks oletab ta, et sõna ’ahven’ tuleb sõnast ’ahne’ või seletab kohanime Ambla päritolu nii rahvaluule kui ka teaduse seisukohalt. Mõlemas väljaandes püiab Hermann läbi suruda oma keelelist maitset. Muusikaajakirjas väljendub see selles, et kuigi numbri päises on toodud kuu nimi ladinapäraselt, on artikli tekstis eestipärased kohanimed nagu ’roojakuu’ või linnanimeks Tallinna asemel eestipärasem Lindanisa. Entsüklopeedias lähevad lahku mujalt hangitud maakaardi ja artikli teksti kohanimed, kaardil on maailmajao nimi Aasia, aga tekstis rõhutatakse, et eelistatakse varianti Asia.

KÜSIJA: Oled Hermanni muusikaajakirja esimesi aastakäike juba varem uurinud. Kuidas see ajakiri aastate jooksul muutus?

VASTAJA: Eesti heliloojaid tuli aastate jooksul juurde. Ilmuma hakates neid eriti ei olnudki, aga ajakirja viimases numbris on uute eesti heliloojate nimekiri juba üsna pikk. Ennast luges Hermann ajaliselt neljandaks eesti heliloojaks. Varem olid olemas ka rahvaviisid, aga neid ei pandud esialgu kirja. Et ajakirja tuli kirjandusteema juurde, see ei olnud Hermanni varasemate huvidega vastuolus, ta oli taotlenud kirjandusajakirja väljaandmise luba enne kui muusikaajakirja jaoks, võimud lihtsalt ei andnud talle luba, mistõttu algul tuli eelistada muusikateemat. Ajakiri oli illustreeritud ka piltidega, aga vahepealsetes aastakäikudes ma neid ei märganud, hiljem tulid need tagasi. Ka ajakirja lehekülgede arv ei olnud kogu aeg sama. Pikka aega oli numbri maht 8 lehekülge, vahepeal langes see 4 leheküljele, aga kõige paksem oli vaheaja järel ilmunud üksik viimane number. Kuigi eesti heliloojate arv aastatega kasvas, arvas Hermann, et eesti koorilaulu tase langes, viimase laulupeo laulud ei olnud enam nii hästi esitatud kui varasemad. Ma ei tea, kas see hinnang on õige, inimese muusikahuvi võib ka endal kõikuda. Mul muutus keskkooli jõudes muusikamaitse laiemaks, aga ülikooli bakalaureuseõpet lõpetades depressiooni ajal uuesti kitsamaks.

KÜSIMUS: Kui palju oli ajakirjal autoreid?

VASTUS: Hermann avaldas ka teiste autorite kaastöid. Neid oli eestlasi ja neid tõlgiti välismaalt. Mul oli küll eesmärk lugeda Hermanni, aga sisukorras ei olnud artiklite autorite nimesid öeldud, nii sattusin lugema ka teisi kaastöölisi. Ja Hermann ei olnud ise ajakirja parim muusikaajakirjanik. Ta ütles kõikide laulude kohta ühte moodi, et need on ilusad, aga üks tõlgitud kaastöö oli huvitavam, selles tehti peenemat vahet, et erinevate heliloojate töömeetodid on erinevad. Ma olen püüdnud ise blogis oma sisemaailma kirjeldada, see artikkel kirjeldas huvitavalt heliloojate sisemaailma.

KÜSIMUS: Oled nüüdseks läbi uurinud Hermanni kõik tähtsamad perioodilised väljaanded. Mida on olnud temalt õppida?

VASTUS: Kirjanduse ja võibolla ajakirjanduse alla liigitatava blogimisega tegelesin juba varem, aga tänu Hermanni uurimisele olen proovinud viimastel aastatel rohkem aktiivselt muusikat teha kui kunagi varem. Tänu soovile originaalmuusikat salvestada asutasin oma videokanali ja olen sinna riputanud ka muid videosid. Tehisintellekt arvas, et kui ma olen ka varem iga päev muusikat kuulanud, siis mul on kogu aeg muusikaannet olnud, ilma selleta ei kuulatavat nii palju. Hermanni uurimise ajal hakkasin muusikat vahel ka uut moodi kuulama, nagu ma varem tegin juba lugedes mõtlemispause, olen nüüd teinud muusikat kuulates pause selle analüüsimiseks. Leidsin Hermannilt ka oma muusikategemisviisi kriitikat. Olen laulnud tähenduseta silpidega, Hermann ei pidanud sõnadeta laulu sündsaks. Hiljuti tegin ka paar sõnadega laulude videot, millest üks kogus mõne päevaga üle 350 vaatamise, see on minu videote rekord.

Kirjade sihtpunktid

Pidin ühele vennanaisele kirja saatma. Mõtlesin, et võttis aega, aga lõpuks hakkan ka vennanaistele kirju saatma. Mulle meenus, et mõned kirjad saatsin ka tutvuse alguses.

Ovaalne raam

Malenäidendi analüüs

Eelmise nädala näidendina kirja pandud partiis inimene – arvuti tekkis järgmine diagrammseis:

Valge: Kc1, Lh2, Vh1 ja h3, Oh4, Re3, Ea2, b2, c3, e5 ja f4;
Must: Kf8, Le4, Vd8 ja g6, Re6 ja e7, Ea5, b5, c4, c7, f5 ja h5.

Analüüsisin selles seisu käikude tagasivõtmisega arvuti vastukäikude abil viigiks:

36. Vf1 Vd3 37. Oe7+ Ke7 38. Lf2 Vh6 39. Lh4+ Ke8 40. Lf2 Vh7 41. Vf3 c6 42. Vg1 Vf7 43. Vd1 Rf4 44. Vf4 Le3+ 45. Le3 Ve3 46. Vh1 Ke7 47. Vh5 Ke6 48. Vh6+ Ke5 49. Vf1 Kd5 50. Vd1+ Kc5 51. Vdd6 Vc7 52. Vdf6 Ve1+ 53. Kc2 Ve2+ 54. Kc1 Ve1+ 55. Kc2 Ve2+ 56. Kc1 Vf2 57. a3 Vf1+ 58. Kc2 Vf2+ 59. Kc1 Vf1+ 60. Kc2 b4 61. ab+ ab 62. cb+ Kb5 63. Kc3 Vf3+ 64. Kc2 Vg7 65. Vc6 Vg2+ 66. Kb1 Kb4 67. Vb6+ Kc5 68. Vhc6+ Kd4 69. Vd6+ Ke5 70. Ve6+ Kd4 71. Vbd6+ Kc5 72. Vc6+ Kb4 73. Vb6+ Kc5 74. Vbc6+ Kb5 75. Vb6+ Ka5 76. Va6+ Kb4 77. Vab6+ Ka5 78. Va6+ Kb5 79. Vab6+ Ka5 viik.

Aastaajad

Toredaid sõnu

Ungari keelt:

Tahtma, see on akar.
Ma tahan, et oleksid aknal.

Kasvõi, see on akár.
Võib sekkuda isegi tsaar.

Hankima on szerez.
Nüüd toiduained veres.

Igatsus on vágy.
Kui saaksin jooki vaadi.

Margipoes

Olin margipoes. Nägin müügil Ungari marke. Võtsin kätte suure lehe margiseeriatega, mille hulgas Ungari margid olid. Kaalusin selle lehe ostmist. Aga oli oodata, et minuga võidakse pahandama hakata, et ma seda lehte kortsutan. Mõtlesin, kas osta kogu leht või sellest mingi valitud osa. Nägin nüüd, et Ungari margid on ainult üleval, allpool tulevad Poola omad. Otsustasin, et Poola omasid ma ei osta, sest see ei ole minu uurimisteema. Üks naine ütles, et üks maletaja on soovitanud, et ei ole vaja viiki leppida, võib lasta vastasel rünnata. Vastasin, et jah, rünnaku käigus tehakse vigu. Ma ise ei mängi kunagi viigile. Rünnak võib anda nii kaotuse kui ka võidu. Ühe maletaja kohta on räägitud, et tema viike ei tee, ta alati kas võidab või kaotab.

Video kolmas variant

Tegin lapsepõlve joonistuste teemalisest videost ka kolmanda variandi. Üleval ripub endiselt ka teine variant, esimese olen igalt poolt ära kustutanud.

Ümbertehtud video

Kustutasin eile avaldatud video ära, sest pilt virvendas. Täna tegin uue variandi, aga ei ole sellega ka rahul.

Teaduse seisukohad

Sain teada, et kommunismi kriis on midagi, mis alles ees seisab. Seepeale küsisin, kas ka kapitalismi kriis. Tegelikult teadsin, et see oli muinasajal.

*

Magistritöö esitamise tähtaeg oli mõne päeva pärast. Juhendaja kirjutas minu töö kohta pikad märkused. Teadsin, et mõni teine inimene kirjutaks hoopis teistsugused märkused. Olin aastaid tööd edasi viimistlenud, aga ei olnud vist selle ajaga olulisi muudatusi teinud. Mõtlesin, et ei tea, kas tähtaeg on mustandi või puhtandi esitamise tähtaeg. Puhtandit ma nii kiiresti valmis ei jõua, sest töö tuleb enne mitmes eksemplaris köita. Lisaks on minu ainsal olemasoleval eksemplaril servad pliiatsimärkusi täis.

Maletajate psühholoogiast

Lugesin uuest "Akadeemia" numbrist Amar Annuse artiklit malest. Lugesin huviga, aga ei olnud nõus järeldusega, et kui Botvinnik kasutas erinevalt Keresest psühhoterrorit, siis oli Botvinnik parem psühholoog ja seega tervem. Mind psühholoogia huvitab, aga enda ja teiste tuju parandamiseks, mitte kellegi terroriseerimiseks.

Artiklis püütakse näidata Kerese autistlikke jooni ka huumorimeele puudumisega. Kirjutatakse, et Keres oli nooruses tõsine ja alles vanemas eas hakkas nalja tegema. Kerese kirjutisi lugenuna väidan, et vähemalt kirjalikes tekstides ta tegi just nooruses rohkem nalja.