reede, oktoober 23, 2020

Koha, vihiku ja vastuse otsimine

Istusin enne tunni algust esimesse pinki. Siis mõtlesin, et nii ees ma ei taha istuda, seetõttu tõusin püsti, et istuda taha poole. Tagant poolt tõusis püsti Sander, et istuda ettepoole. Sander oli seni olnud minu pinginaaber, aga täna mõtlesin istuda sellele kohale, kust tema oli ära läinud. Seda ma siiski teha ei jõudnud, sest enne istus sinna pinki üks teine inimene. Kõndisin ringi nagu unenägudes ja vaatasin, et pole kuskile istuda. Lõpuks otsustasin, et istun Sandri kõrvale, sest ta ei istu esimeses, vaid teises pingis. Tund hakkas pihta ja tuli juba geograafia töövihikust harjutust teha, aga ma alles otsisin kotist asju. Õpetaja võis mõelda, et mul pole neid kaasas, aga mul võttis lihtsalt otsimine aega. Sander küsis, et ta pole välismaal käimise tõttu jälginud, aga miks Eestis valitsuskriis puhkes. Vastasin, et ma pole ka jälginud, aga ma olen kuulnud, et süüdi oli Isamaa, samuti on süüdistatud EKRE-t, kõige vähem etteheiteid on tehtud Keskerakonnale. Õpetajale ilmselt ei meeldinud, et me valju häälega rääkima hakkasime.

neljapäev, oktoober 22, 2020

Kaotusterodu

Täna mängisin Vint.ee-s kolm välkmalepartiid ja kaotasin kõik. Esimese mängu vastane soovis mõtlemisaega 3 minutit ja kaotasin ajaga. Teises ja kolmandas mängus oli teine vastane ja tavalisem ajakontroll. Teises mängus ajas vastane minu vangerdatud kuninga tuledega ühelt tiivalt teisele, mille käigus kaotasin materjali. Esialgu lootsin veel sellele, et sel korral oli mõtlemisaega rohkem minul, aga lõpuks jõudsin järeldusele, et kuningas kahe lipu vastu ei saa. Kolmandas mängus jätsin vangerdamata ja lootsin rünnakule avatud g-liini abil, aga keskele jäänud kuningas sai ise mati.

Kordustrükk

Minu raamat oli uuesti välja antud. Esikaane pöördele oli lisatud negatiivsete hinnangutega tsitaat, mille alla oli kirjutatud ühe kirjaniku perekonnanimi. Ei teadnud, kas selle tsitaadi oli lisanud keegi trükikojas pahatahtlikult või oli see raamatu kavandaja tehtud reklaam. Ja ei saanud aru, kas see tsitaat on raamatu halvustamiseks või on see lihtsalt selline kiitmisstiil. Oli trükitud ära üks minu ülikooli konspekt, arvatavasti huvitava lühikese konspekteerimisstiili, huvitava käekirja ning illustratsioonide pärast. Ei teadnud, kas oligi üldse konspekti tiražeeritud või oli mulle saadetud ainueksemplar. Võibolla polnudki seda uuesti trükitud, sest peal oli kleepribasid nagu vana konspekti uuendamiseks. Väljaandjad olid minu konspektile kirjutanud juurde põhjalikke kommentaare.

*
Olime ühes bussipeatuses. Mööda sõitis buss, millel olid uksed lahti. Ütlesin, et nii võivad inimesed välja kukkuda. Vaieldi vastu, et palavaga on uste lahti hoidmine vajalik. Mina ütlesin, et kui buss rohkem täis oleks, võiks ikkagi inimesed välja kukkuda. Rääkisime, et ühes majas sageli varastatakse. Küsiti, kas mult on ka varastatud. Vastasin, et tundub küll, sest ühel korral ma mäletasin, nagu oleks kotis kümme eurot, aga leidsin ainult kolm. Küüts ütles, et nende varaste pärast kõnnib tema Tallinnast Tartusse jala. Mõtlesin, et õige mõte, aga ma ise vist ei jaksaks.

kolmapäev, oktoober 21, 2020

Pärast eksamit

Tegime koolis eksamit. Pärast õpetaja ütles minu eksamiaegsele pinginaabrile, et ta kasutas väga avalikult taskuarvutit. Klassivend naeris selle peale ja vastas, et ta ei saanud spikreid kasutada, sest tal ei olnud meeles märksõnad, mida sealt otsida oleks tulnud. Mina olin vaadanud eksami ajal pinginaabri tööd, nagu ma kirjutaks tema pealt maha, aga tegelikult sain temast parema hinde. Mõtlesin, et olen arvanud, et sain eriti häid hindeid ainult ülikoolis, aga tegelikult olid 12. klassi hinded peaaegu sama head, sest nii 12. klassis kui ka ülikoolis olid osad viied ja osad neljad. Ma olin kooli lõpetamisel viimast matemaatikaõpetajat kiitnud, aga nüüd mõtlesin, et tegelikult oli see halb, et ta tunnis õpikut ei kasutanud, vaid kirjutas kõik tahvlile, sest nii halvale tahvlile keegi ei näinud. Meeldis see, et õpetaja tegi tunnis nalja ning andis õpilastele võimete alusel erineva raskusega ülesandeid. Nüüd sain aru, et me siiski kasutasime õpikut, sest need alternatiivsed ülesanded võeti ühest raamatust.

*
Isa ütles, et üks naine oli talle teatanud, et täna öösel suri 15 selle naisega koos olnud inimest. Ellujäänuid oli siis vist 2. Ei teadnud, millesse nad surid, võibolla koroonasse, aga võibolla toidumürgitusse. Kuna surma põhjust ei teadnud, siis ei teadnud ka, kas selle naise meile saadetud toitu võib süia, võibolla oli see ka mürgine. Hakkasin minema vannituppa, aga kuna meil olid külalised, siis läksin siiski teise vannituppa. Sinna tahtis minna üks võõras poiss minuga korraga. Ta küsis, kui kaua mul aega läheb. Vastasin, et tavaliselt läheb mul kaua, aga täna püian teha kiiremini. Jäin üksi vannituppa ja panin selle ukse riivi. Aga uks vajus kinnisest riivist hoolimata lahti ja uuesti kinni tõmbamisel avanes üha uuesti. Teisest korteri otsast hüüti mulle, et ukse riivi panek lõhub ust. Hüüdsin vastu ebaviisaka lause, hoolimata sellest, et külalised kuulsid. Aga võtsin õpetust kuulda ja keerasin nüüd lukule kahe keeru asemel peale ainult ühe, lisaks mitte uksepiida sisse, vaid jätsin luku keele rippuma uksest väljaspool oleva tõkke taha. Nüüd püsis uks kinni, kuigi selle vahel oli väike pragu.

*
Mängisin ühe mehega malematši. Käis teine partii. Kasutasime malelauda, millel ei olnud ruute, ka nupud olid peaaegu nähtamatud, seetõttu ei teadnud, mis seis meil on. Mõtlesin, et teen mehele ettepaneku, et katkestame selle mängu ja võtame parema malelaua. Praegu ei olnud vastast laua juures. Lapsed hakkasid kabet mängima. Üks tüdruk ütles, et tema on alati kohtunik. Ta võttis sulgpallireketi ja tahtis sellega endast väiksemat poissi taguda. Takistasin seda. Ütlesin, et ilus tüdruk küll, aga väga kuri. Räägiti, et varasemal korral oli see tüdruk poisi siniseks peksnud. Praegu lapsed rahunesid, aga oli karta, et kui neil igav hakkab, läheb jälle lööminguks. Tõnu magas kägaras oma voodi otsa all. Ütlesin, et soovitatakse magada sirges asendis, aga kui tekki ei ole, siis võib kägaras magamine parem olla.

teisipäev, oktoober 20, 2020

Reitingurekord

Olime riidehoius. Panin välisriided selga ja asusin koduteele. Tee peal vaatasin, et olen vist võõrad saapad jalga pannud. Läksin tagasi. Selgus, et olin selga pannud ka võõra jopi. Vahetasin valed asjad õigete vastu.

*
Mängisin maleturniiril. Sellel osales ka maailmameister. Ta ütles, et sõltub sellest, mis oli eelmisel turniiril ühe vastase reiting, kas ta võib praegusel reitingu 3000 täis saada või mitte. Mõtlesin, et lõpus teeb ta ehk siiski kaks või üks kiirviiki, sest närveerima hakates on kerge kaotada, aga kiirviikidega reitingut 3000 täis ei saa. Olin maailmameistri järel teisel kohal. Maailmameister ütles, et tal pole viimase kahe vooru mängimiseks hästi aega, ta peab ära minema. Ta ütles, et võib mängida viimased voorud kirja teel. Või telefoni teel. Mõtlesin, et nii võib ta kasutada keelatud abivahendeid. Televiisori uudistesaates öeldi ka, et maailmameister liigub vist reitingu 3000 kursil. Olin sellel turniiril saanud teise võidu Olde vastu. Või ma mängu ei mäletanud, võisin tulemust valesti mäletada. Kohtunik oli minu võidu kirja pannud, aga võibolla olin kohtunikule valesti öelnud.

Öörõõmud

Öö on käes ja üsna luuleline aeg.
Lamp kustuma peaks üsna varsti laes.
Ei ette tea, kui hästi looja läheb silm.
Ei leidnud kinnitust, et jahe olnuks ilm.

Kas iga päev või iga öö ma kirjutama peaks?
Ma meeleolu muudan luulereaks.
Kuid ütleb kogemus, et see jääb mõistmatuks.
Kes üldse proovib lahendada mõistatust?

esmaspäev, oktoober 19, 2020

Mõtted hilja ärgates

Täna magasin nii kaua, et esimeste ärkamiste ajal meeles olnud unenäod jõudsid uuesti meelest minna. Võibolla ma väga kaua ei maganudki, sest läksin magama ka hilja. Eile käisin vihmaga kõndimas. Majast väljudes olid mul kindad käes ja ei saanud vihmavarju kinnisidumispaela kinnastega lahti. Paela seest hakkas niit hargnema või rohkem hargnema ja katsel seda pooleks tõmmata kriimustasin hoopis sõrme. Vähemalt tundus, et kriimustasin, pärast ma enam katkist kohta üles ei leidnud. Kui lugeda, siis leiab iga päev uut informatsiooni. Täna jätan võibolla mõne asja lugemata, et hiljem ärkamist tasa teha. Vahepeal mul oli hea meel, et unenäod meelde ei jäänud, sest siis oleks saanud kirjutamise arvelt aega kokku hoida. Pärast mõtlesin, et ajaleht peab siiski iga päev ilmuma. Kas keegi seda loeb, on teine küsimus, ise vähemalt loen. Enda arvates olen ma üks töökamaid inimesi, aga mind on kuulutatud töövõimetuks, sest teistele mu nägu ei paista meeldivat ja nad pole nõus minu kirjutisi lugema ega nende eest raha maksma. Ma väga ei küsi ka raha, mulle on siiani olnud peamine tegevuse sisu. Autojuhina ma ei saaks töötada, õpetajana ilma piinamiseta ka mitte, aga kui raha makstaks kirjutamise eest, siis ma oleksin väga rikas. Kui rikkust mõõta mitte rahas, vaid teadmiste ja mõtete arvus, siis ma olen praegu ka rikas. Või vahel mulle esitatakse küsimusi, millele ma ei oska vastata. Kui natuke järele mõtlen, siis võin juba osata. Ja kui veel küsimise hetkel ei oska, siis ma võin vastuse hiljem kindlaks teha. Ma saan feisbukis mulle teadaolevalt kõigist vähem laike, aga minu hinnangul minu postitused on kõige paremad, sest neil on kõige rohkem töötunde taga. Kui ma töötan läbi raamatu ja teised kommenteerivad üksikut ajaleheuudist, siis minu hinnangul on minu postitus hoolimata väiksemast laikide arvust parem. Üks sugulane olevat mind võrrelnud Juhan Liiviga, et minu luuletused on sama arusaadavad. Ma ei tea, millist minu raamatut ta luges, teises raamatus on vast natuke segasemad luuletused kui esimeses. Mõnele meeldib esimene ja mõnele teine luulekogu rohkem, kolmanda paberluulekogu ja võrguluulekogude kohta ma pole nii palju võrdlusi kuulnud.

pühapäev, oktoober 18, 2020

Mäng mitme peaga

Võtsin teooriaraamatust Läti gambiidi variandi 1. e4 e5 2. Rf3 f5 3. Re5 Lf6 4. Rc4 fe 5. Rc3 Lg6 6. d3 Ob4 7. Od2 Oc3 8. Oc3 Rf6 9. de Re4 10. Od3, kus raamatu hinnangul on valgel selge paremus. Tegin katse siit arvuti vastu edasi mängida:

inimene - arvuti
10. ... 0-0 11. 0-0 Rc3 12. bc Lc6 13. Re5 Lf6 14. Oc4+ Kh8 15. Rd7 Rd7 ja hoopis mustal on võiduseis. Paremat ei saavutanud ma ka käikude tagasivõtmisega variandis 15. Ld5. Et aga arvuti seisuhinnang oli näidanud vahepeal valgetele suurt paremust, vaatasin esimest korda, kuidas see arvutiprogramm enda vastu mängib:

arvuti - arvuti
15. Lh5 d5 16. Od5 g6 17. Lf3 c6 18. Lf6+ Vf6 19. Ob3 Rd7 20. Vfe1 Re5 21. Ve5 Of5 22. Vae1 b5 23. f3 a5 24. a4 ba 25. Oa4 Vd6 26. g4 Od7 27. Kg2 Va6 28. Kg3 Kg7 29. Ve7+ Kh8 30. V1e4 Va8 31. Vf7 h5 32. Vee7 Oe6 33. Vf6 hg 34. fg Ob3 35. Vd6 Oa4 36. Vg6 Oc2 37. Vc6 a4 38. Vcc7 Kg8 39. g5 Kf8. Hindasin valge seisu võidetuks ja peatasin mängu.

Jupp koolipäevast

Istusin tunnis. Minu pinginaaber oli Peep. Ta kirjutas pingi kõrgemale servale, keda ma armastavat. Vanasti ma oleks sellise lause kohe ära kustutanud, aga nüüd pöörasin ainult pilgu mujale. Lauaserval oleva lause algus sõitis nähtavast osast välja. Peep arvas, et ma pole lauset lugenud ja ütles, et ma ei tea, mis sinna on kirjutatud. Vastasin midagi. Nüüd istusin teistsuguses klassiruumis teise pinginaabriga. Tahvlile kirjutati füüsikaülesande lahendust. Kuigi istusime esimeses pingis, ütlesin oma pinginaabrile, et ma ei näe. Siis hakkasin paremini nägema. Aga mõtlesin, et olen vaadanud tahvlile kirjutatust aru saamata. Tundsin, et mulle on topitud kampsuni alla mingi paber. Arvasin, et pabereid on sinna täna toppinud kaks õpetajat. Aga praegu klassis olev õpetaja pani parajasti kirja soovitusi käitumishindeks klassijuhatajale, kui ma oleksin paberi vastu protestima hakanud, oleks mulle pandud halvem hinne. Istusin esimeses pingis üksi, minu selja taga istusid Erik ja Krister. Mulle tuli meelde, et hoopis üks neist toppis mulle täna kooliteel prahti riiete alla. Suurema osa olin sellest kohe välja võtnud, aga nähtavasti ühte paberit polnud esialgu tähele pannud. Üks tüdruk tegi endale raviprotseduuri. Talt küsiti, mis haigus tal on. Ta vastas, et vähk. Küsiti, mis vähk. Ta vastas, et verevähk. Väljusin klassiruumist ja kõndisin esimesele korrusele.

laupäev, oktoober 17, 2020

"Tallinn - Praha: mõtteretki"

Ivar Trikkel. „Tallinn – Praha: mõtteretki. Reisimärkmeid ja mõtteid ajakirjanikutööst“. Tallinn „Eesti Raamat“ 1986. 88 lehekülge.

Mäletan, et Ivar Trikkel tegi aastal 1988 raadio uudistesaates Päevakaja nädala kommentaare. Need kommentaarid olid vahepeal populaarsed. Kõige rohkem kiideti saadet, mis jäi nädalasse, kui Moskva hakkas Eestile vahepealsest rohkem survet avaldama ja Trikkel ütles selle kohta: „Idatuuled on puhuma hakanud.“ Hiljem pinge vähenes, ühes saates loetles Trikkel eestlaste saavutusi, öeldes muuhulgas: „Meil on Miss Estonia“, mille peale öeldi, et nüüd on need kommentaarid halvemaks läinud.

Kui olin nüüd raamatukogust toodud raamatul ühe lehekülje läbi lugenud, jõudsin järeldusele, et autori stiil on selline, et ta võis olla populaarne ka ajal, kui inimesi poliitika veel nii palju ei huvitanud. Raamat on trükitud aastal 1986, aga loen välja, et autori reis Tšehhoslovakkiasse toimus aastal 1984. Kirjutatud on irratsionaalses stiilis, kus autori mõtted hüppavad vaheldumisi Eestile, Tšehhoslovakkiale ja kolmandatele maadele, jäämata ühtegi punkti pikalt püsima. Trikkel ise ütleb, et ta ei tea kunagi, kuhu ta mõte välja jõuab.

Aastal 1986 ei olnud avalikustamine veel väga kaugele jõudnud, seetõttu kirjutatakse raamatus veel ridade vahel. Mõned lõigud on justkui kommunistlikud, teised varjatult kommunismi suhtes kriitilised. Kui autor ütleb, et on hea, kui saab erinevaid infokanaleid võrrelda, eriti raadionuppu keerates, siis seda ma tõlgendan üleskutsena Lääne raadiojaamu kuulata, kuivõrd Eestis endas oli ajalehti ja ajakirju siiski rohkem kui raadiokanaleid. Raamatus kritiseeritakse korduvalt fašistideks nimetatud natside hirmutegusid nii Eestis kui ka Tšehhoslovakkias, aga arvatavasti tahetakse sellega vihjata natsisimi ja kommunismi sarnasusele. Kirjutatakse, et Läänes on inimeste vaimne tervis halvem kui Tšehhoslovakkias, sest Läänes on rohkem erinevast rahvusest inimeste vahelisi abielusid, aga jäetakse ütlemata, et ka Eestisse oli suur sisseränne mujalt Nõukogude Liidust. Kirjutatakse, et teksapükste moodi minek teeb poisid ja tüdrukud üksteisele liiga sarnaseks, aga ma mäletan, kui veel rohkem rahulolematust oli koolivormiga, mis oli kõigil sinine. Väidetakse, et aastal 1980 läks Poola üle demokraatiale, jättes lisamata, et Nõukogude Liidus algasid reformid aeglasemalt ja et rahvademokraatiaks nimetati Poolat ametlikult juba enne nüüd väidetavalt alanud demokraatiat. Autor kirjutab, kuidas ta hindab ausust, jättes lisamata, et Nõukogude kord on üles ehitatud valele. Kirutakse bürokraate, kes hävitavad arhiivimaterjale, kasutamata otseselt tsensori sõna. Näiteks tuuakse, et Gagarini kosmosest tagasi jõudmise järgne intervjuu olevat kaduma läinud. Jüri Andi loengust mäletan, kui ta rääkis, et kui Hruštšov võimult kõrvaldati, lõigati ta Gagarini Maa peale jõudmise filmilindilt välja, nii et oli näha küll, et Gagarin kedagi kallistab, aga mitte enam seda, kes see on.

Nüüd olen lugenud Tšehhoslovkkia kohta juba nii mitu reisikirja, et osade asjade puhul võib segi minna, mis oli kirjas millises raamatus. Nagu varem loetutes, esinevad ka selles raamatus Karl IV, Hašeki, Čapeki ja Kafka nimi, ette ei tulnud küll Masaryki. Eestis nimetati kommunismiperioodil osa asju kommunistide järgi ümber, aga Prahas tegutses ka siis keisri järgi nimetatud Karli ülikool, samuti oli rahaühik kroon, mis peaks saama oma nime ikkagi kuningakroonidest. Hašeki Švejki kohta kirjutas Bernhard Linde, et see ei ole Tšehhoslovakkias nii populaarne kui muudes riikides, aga Trikkel kirjutab hiljem ja teab juba, et raamat on hiljem olnud populaarsem kui alguses, see käib ilmselt Tšehhoslovakkia kohta. Minu kirjandusõpetaja ei olnud rahul, et õpilastele meeldivad Kafka ja Hesse, kuna ta pidas neid elule alla jäänud inimesteks. Elule alla jäämist võiks seostada terviseprobleemidega, aga Trikkel toob Kafka puhul välja teise eluraskuste põhjuse, et Prahas elades oli ta vähemusrahvuse liige.

Varem loetud Halmani raamatus oli juttu, et tšehhid kasutavad nime ees väga palju tiitleid. Seda mainib ka Trikkel, kes seletab seda tšehhide sakslastest kinnisema iseloomuga. Teise lõigu järgi on tšehhid siiski eestlastest lahtisemad, sest eestlased istuvad kohvikus lauda kahekesi, aga tšehhid suuremal arvul. Ja nagu olen vist ka varem kirjutanud, sarnaneb tiitlite tarvitamine tšehhide juures sarnasele kombele itaallaste juures, aga itaallasi kinnisteks ei peeta.

Maleklassi lauad

Läksin maleklassi. Hakkasin ühe vana mehega mängima. Märkasin, et ta on juba teinud mustadega kolm käiku, kui mina pole teinud veel valgetega ühtegi. Panin nupud algseisu tagasi ja ütlesin, et avakäigu peab tegema valge. Mees vastas midagi sellist, millest ma sain aru, et ta ei tahagi minuga mängida, sest ma kirjutan mängudest blogis. Vaatasin, et sellel malelaual ei ole kõiki ruute välja joonistatud. Enne oleks nagu olnud. Istusin teise lauda, et mängida ühe poisiga. Hakkasin taskumalenuppude algseisu peale panema. Nupud läksid korduvalt ümber. Seisu uuesti peale pannes ei pannud ma enam nuppe traditsioonilistele kohtadele. Vaatasin, et selle laua jaoks on nuppe rohkem kui reeglite järgi vaja. Ühel etturil oli õngekonks sees, sellega oli nähtavasti kala püütud. Seda etturit ma lauale ei pannud. Oleks saanud mängida teiste paremini püsti püsivate nuppudega, aga tahtsin mängida nendega.

*
Läksin esimesena meie uude korterisse. Hakkasin sinna veetud mööblit paika panema. Kõigepealt panin voodi, millel kavatsesin magada. Võibolla edaspidi oleksin maganud mõnes teises toas, aga täna tahtsin magada selles toas, kus ma olin. Mul tekkis üksi korteris viibides kõhe tunne. Mõtlesin, et kui peaks eluaeg üksi elama, siis võiks eluaeg kõhe olla. Mõtlesin, et edaspidi hakkame korteris viibima ilma riieteta. Või seda ei või teha, sest Piibel keelab. Siis saaks olla ilma riieteta mingil kindlal kellaajal. Aga just sel hetkel võib keegi ukse taha tulla, siis ei jõuaks uksele minekuks piisavalt kiiresti riideid selga panna. Ja kui riideid seljas ei ole, võivad putukad hammustada.

*
Üks poiss meenutas, et ühel korral ta kõndis öösel tänaval ilma riieteta ja vastu tuli naine, kellel samuti riideid ei olnud. Poiss ennustas õigesti ette, et auto keerab tänavale, kus me oleme, ja siis keerab tagasi. Mõtlesin, et asjade ette teadmine on langetõbi.