Esmaspäevane koolipäev

Oli pühapäeva lõpp. Mulle meenus, et eelmises bioloogia tunnis oli kontrolltöö pooleli jäänud ja uuel esmaspäeval pidime seda jätkama. Ma polnud ühegi aine tundideks õppinud, sest mul tuli alles päeva lõpul meelde, et võidakse koduseid ülesandeid anda. Seoses sellega ütlesin, et homme ma kooli ei lähe. Mul oli varem ka juba palju puudumisi. Õpetajad tahtsid koolis kohal käimist, kuigi minu meelest oleks inimene võinud ise otsustada, mida ta teeb. Mõtlesin, et võibolla lähen homme kooli hilisemateks tundideks, bioloogia on esimene tund. Aga kui ma hilisemal kellaajal oleksin osalenud kehalise kasvatuse tunnis ja bioloogia õpetaja oleks seda näinud, siis tal oleks tekkinud kahtlus, et ma ei puudunud tema tunnist haiguse tõttu.

*

Asusin kõndima kooli poole. Tänaval kõndis üks tüdruk minu ees. Tundus, et me püsime samas tempos. Kooli kohale jõudes meenus mulle, et täna algab kool alles teisest tunnist. Suurem osa klassist oli tulnud esimeseks tunniks. Vahepeal oli olnud koolivaheaeg ja selle jooksul oli täpne tunniplaan meelest läinud. Mulle meenus, et bioloogia ei olegi vist esimene, vaid viimane tund. Lahkusin ruumist 102 ja vajutasin koridoris lülitit. Sein varises kokku. Läksin klassi uksele tagasi ja ütlesin Sandrile, et sein võis kokku variseda sellepärast, et ma vajutasin lülitit niiske käega ja tekkis lühis. Sander vastas, et põhjus oli jah see. Mina seda enam ei uskunud, ma olin varem ka lüliteid niiske käega vajutanud, aga niiskus ei tunginud edasi. Pealegi oli meie koolimaja üldse varisemisohtlik, hiljuti oli ajalehes kirjutatud, et hoone üks teine sein varises ka kokku.

Hoogsad noodid

Neljaratsu vigurikahing

Täna proovisin arvutiga mängida neljaratsuavangu vigurikahingu varianti, mida on mänginud minu vastu Parts, kes õppis seda internetist. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. Järgnes analüüs:

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Rc6 6. d5 Re5 7. f4 Rg6 8. e5 Rg8 9. Oc4 Oc5 10. Re4 d6 11. Le2 R8e7 12. Rg5 0-0 13. Od2 de 14. fe Rd5 15. 0-0-0 Ve8 16. Rf7 Kf7 17. Lf3+ Ke6 18. Oc3 c6 19. Vhf1 Re5 20. Oe5 Ke5 21. Vfe1+ Oe3+ 22. Ve3+ Re3 23. Le3+ Kf6 24. Lf3+ Of5 25. Vd8 Vad8 26. Od3 Ve1+ 27. Kd2 Ve4 28. Kc3 Vd3+ 29. cd Vh4 30. h3 h5 31. Lf2 g5 32. La7 Oe6 33. Lb7 Od5 34. g3 Vh3 35. Lc7 Oa2 36. Lc6+ Oe6 37. Ld6 Kf5 38. d4 Oa2 39. d5 Kg4 40. Le5 Vg3+ 41. Kb4 h4 42. d6 Ob1 43. d7 Vd3 44. Le4+ Kh5 45. Ld3 Od3 46. d8L Of5 47. Lh8+ Kg4 48. Ld4+ Kf3 49. Lc3+ Kf4 50. Ld2+ Kg4 51. Le2+ Kf4 52. Lh2+ Kf3 53. Kc3 h3 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 Kd5 56. Kf2 g4 57. Kg3 Od7 58. Ld2+ Kc6 59. b4 Oc8 60. Lc3+ Kb7 61. Lc5 h2 62. Kh2 Kb8 63. b5 Od7 64. b6 g3+ 65. Kg3 Kb7 66. Lc7+ Ka6 67. b7 Oc6 68. b8L Ob7 69. Lcb7+ Ka5 70. Lb5 matt.

Üks päev enda vastu mängides tõi mustale võidu variant 4. ... Rd4, aga koos Peeboga analüüsides lõppes see valge võiduga. Peebo pidas etturi äraandmist veaks, õigemaks pidas ta vigurikahing vastu võtta ja seejärel vigur tagasi kahida.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Kabetaja monoloog" järgi.

Tartus ja välismaal

Osalesin pikal maleturniiril. Enne vooru algust lasti ühte paberit ringi käia, kuhu kõik pidid kirjutama oma andmed. Mulle polnud selge, millised andmed tuleb kirja panna. Kirjutama hakates kirjutasin algul kogemata teise inimese kohta. Ka tegin ma kirjutades vigu, mida tuli parandada. Minu esimese vooru vastane oli Seljodkin. Teised juba ammu mängisid, aga meie polnud veel leidnud korras kella. Kellasid oli, aga igal ühel oli mingi viga. Seljodkin küsis protokolli täitmiseks, mis mu nimi on. Minu nimi oli talle ammu teada, aga võibolla tal oli viimasel ajal mälu halvemaks läinud. Seljodkin hoiatas mind ühe terviseprobleemi eest. Lugesin internetist maleuudist. Üks eesti tüdrukmaletaja oli käinud välismaal võistlemas ja teda polnud seal hästi koheldud. Ta protesteeris, et kuidas niiviisi koheldakse teda, kes on saanud maailmatasemel võistlustel sellised ja sellised kohad. Mõtlesin, et mina olen oma Tartu tasemel võistluste kohta täpselt samasugust juttu kirjutanud. See tüdruk ei tulnud Eestisse tagasi, vaid abiellus ühe Aasia mehega. Levitasin loetud uudist oma blogis, aga mitte malerubriigis, vaid ühes teises.

Muusika meeleolu

Selle pildi ma joonistasin Klassikaraadio kuulamise ajal. Erinevalt eelmistest muusikaga seotud piltidest ma ei proovinud joonega muusikarütmi jäljendada, aga muusika meelolu on vast siiski pilti mõjutanud. Nüüd pidin töötlema teise programmiga kui eelmisi pilte, sest arvuti oli teine. Kogemata valisin ka fotoaparaadil teise režiimi. Ja päevavalguse asemel oli nüüd laualambi valgus.

Muusika üksinduses

Püüdsin viimastel nädalatel lugeda "Sirbi" muusikarubriiki, et võibolla meeldib kirjandusrubriigist rohkem. Aga varsti hakkas häirima, et kõik arvustused on kontserdite, mitte plaatide kohta. Kuulasin täna hommikul enda tehtud muusikavideosid. Mulle suuga laulda eriti ei meeldi, aga pärast salvestust kuulata meeldib rohkem. Kuulasin ka ansamblit Apelsin. Tal oli üllatavalt palju instrumentaalmuusikat. Mõtlesin, et instrumentaalmuusikas võib olla võimalik ideed puhtamalt teostada, aga ilma sõnadeta meelde jätta on raskem. Vaatasin ka ungari kantrimuusika videosid. Petöfi luuletuses on öeldud, et ungarlased on tõsised, aga tänapäeva videotes nad naeratavad. Kantrimuusika noodid tundusid enesekindlad.

"Puhtetähed"

Juhan Peegel. „Puhtetähed. Ajakirjandusloolisi jutustamisi“. 225 eesti ajakirjandus. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1991. 128 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on selle raamatu lühikokkuvõte?

VASTAJA: Juhan Peegel annab ülevaate eestikeelse ajakirjandusajaloo algusest ja selle eelloost. Ta loeb eellooks ka kirikutele ettelugemiseks saadetud ilmalikud teated, mida nimetati plakatiteks. Mõtlesin, et on küll raadio eelkäija moodi, aga et võibolla on seda siis ka kirikuõpetaja peetud vaimuliku sisuga jutlus.

Edasi läheb raamat kalendrikirjanduse juurde. Kalendrites avaldati samasuguseid õpetlikke lugusid nagu hiljem esimestes ajalehtedes. Kalender ilmus küll ainult üks kord aastas, aga kuna tegi seda iga aasta, siis oli ikkagi perioodiline. Mõtlesin, et „Eesti mõtteloo“ sarja on ilmunud ka kindel arv köiteid aastas.

Kolmandaks läheb raamat aastatel 1766–1767 ilmunud esimese eestikeelse ajakirja „Lühhike öppetus“ juurde, mida anti välja paraalleelselt samasuguse lätikeelse ajakirjaga, nii et korraga algas kahe naaberrahva ajakirjandus tänu ühele ja samale mehele. Neljandaks on juttu aastal 1806 ilmunud esimesest eestikeelsest ajalehest „Tarto maa rahva Näddali-Leht“, milles kajastati muuhulgas Napoleoni sõdu. Ajalehe numbreid leiti alles hiljem üles, Peegel ei olnud neid näinud, aga talle oli ajalehe sisu umbes teada, sest seda oli pikalt refereeritud tsensuuriaruannetes. Raamatu kolmas ja neljas teema on esitatud ilukirjanduslikumas stiilis kui kaks esimest, aga autor lubab, et fantaasiat kasutades jääb ta võimalikkuse piiridesse.

KÜSIJA: Milline oli Juhan Peegli maailmavaade?

VASTAJA: Juhan Peegel oli nii Nõukogude Eesti ajakirjandushariduse rajaja kui ka kirjanik. Ükskord seltskonnas toodi tema kõrget eetilisust välja näitega, et ta olevat ajakirjandusüliõpilastele õpetanud: „Ajakirjanikud te võite olla, aga inimesed te peate olema.“ See raamat on kirjutatud Laulva revolutsiooni ajal ja vaatab ka tulevikku. Peegel ühendab oma kaasaja ja valgustusaja sellega, et ütleb, et vabaduseiha ei ole kunagi kustunud. Mulle tuli seda lugedes meelde Sorokini mõte, et vabadust on mitut liiki, aga Peegel seda liikidesse ei jaga. Näib, et Peegel ei ole formalist, sest ta ütleb, et ajakirjandusajaloo seisukohalt ei ole mingit tähtsust, kas ajakirja väljaandjal oli doktorikraad või mitte. Peegel hindab siiski täpsust, ta kahetseb, et faksiimileväljaannetes ei ole gooti kiri täpselt edasi antud. Esimeses ajakirjas oli palju praktilisi nõuandeid, aga Peegel hindab kõrgemalt selle väiksemat filosoofilist osa. Ma olen tõlkinud autoreid, kes pidasid religioossuse vähenemist allakäiguks, Peegel hoolimata oma eetilisusest arvab, et see näitab ajalehe kõrget taset, kui leht kirikuõpetust peale ei suru.

KÜSIJA: Juhan Peegel ja sinu ajaloolasest vanaisa Herbert Ligi olid mõlemad pärit Saaremaalt. Võrdle neid omavahel.

VASTAJA: Kuigi nad olid samast maakonnast pärit, on nende meetod küllaltki erinev. Vanaisa ühendas ajaloo ja matemaatika, Peegel ajaloo ja kirjanduse. Vanaisa oli ilukirjanduse tõepärasuse suhtes kriitiline. Ta ütles peolauas, et Edgar Allan Poe on teda alati külmaks jätnud ja oma artiklites kritiseeris teravalt Lennart Mere poolilukirjanduslikke uurimusi. Peegli ja Mere meetod on sarnane. Vanaisa tegi mineviku uskumuste faktikontrolli ja kirjutas, et väikelaste liha ja alkoholiga toitmine suurendas nende suremust, Peegel sageli vaid refereerib, mis minevikus arvati ja ei oska uskumuse tõepärasuse suhtes seisukohta võtta. Kuigi ma olen tegelenud sarnaselt vanaisale male ja suusatamisega, on Peegli ajakirjandusloolised uurimisteemad minu uurimisteemadega sarnasemad.

KÜSIJA: Peegel kirjutab eesti ajakirjanduse algusest, sina oled näinud interneti jõudmist Eestisse. Võrdle neid perioode omavahel.

VASTAJA: Trükisõna ja internet on mõlemad kommunikatsioonivahendid, nende alguses on sarnasusi. Üks sarnasus on kasutuse sagenemine. Perioodika jõudis aastakalendritest nädalalehtedeni ja hiljem päevalehtedeni. Oma esimest e-maili postkasti ma ei jõudnud ühtegi korda kontrollida, teist hakkasin kontrollima kord nädalas, koju interneti jõudmisel kontrollisin postkasti viis korda nädalas, hiljem vahel juba iga tunni aja tagant. Ka avalikult üles riputatav on muutunud sagedasemaks, algul tehti staatilisi kodulehekülgi, hiljem perioodilisi blogisid või facebookipostitusi. Peegel kirjutab, et esimestele ajalehtedele oli iseloomulik välisuudiste suur osakaal, ma ei kirjutanud internetis ka algul millestki muust kui Euroopa Liidu teemal.

Vägede kasutus

Lugesin, et Teises maailmasõjas saadeti Läti väed Soomet kaitsma. Mõtlesin, et kuidas nii, Lätil ei jätkunud neid enda jaokski. Aga võibolla selles asi oligi, tugevamad Eesti väed kaitsesid Lätit ja nõrgemad Läti väed Soomet. Entsüklopeedias oli kasutatud mõistet Riia lahing, aga see ei pruukinud tähendada kohalikku lahingut, ma teadsin, et linna järgi lahinguteks on nimetatud ka suuri operatsioone, võibolla see hõlmas kogu Lätit. Muidu oleks Nõukogude väed olnud Lätis juba palju kaugemal kui Eestis.

Poolitatud linn

Olin Valgas. Mõtlesin, et ma olen kogu aeg eesti poolel, miks ma peaks minema läti poolele. Mõtlesin edasi, et aga mõned tahavad võibolla olla mõlemal poolel võrdselt. Ja mõned võibolla ei tea, kummal poolel nad suurema osa päevast on. Nägin mööda tänavat tšetšeene lähenemas. See tekitas minus hirmu, sest tšetšeenid olid vene poolele läinud. Põgenesin vene poodi, et seal venemeelsed vast ei tapa. Aga kui tšetšeenid oleksid järele tulnud, siis nad oleksid mu relvi näinud. Poest lahkudes peitsin ennast kanalisatsioonikaevu. Leidsin sellise kaevu, millel oli tahke, mitte vedel põhi. Mõtlesin, et maa all ma igaks juhuks plahvatust ei korralda, maapind on selleks liiga tugev ja võib anda tagasilöögi.

*

Hakkasin lugema Carlyle'i raamatut Jehoova tunnistajatest. See raamat oli väärtuslik selle poolest, et kirjeldas ka Carlyle'i enda usku. Raamatus oli viidatud ka minu kirjutisele Kaagjärve raamatu kohta. Mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kui Carlyle elas varem kui mina. Aga nähtavasti oli raamatut kordustrüki jaoks toimetatud.

Nädalapäevad ungari keeles

Esmaspäev – hétfő.

Algab koolitöö.

Hoopis seitse on hét,

kuigi pidu pühapäev peet’.

Pead tähendab fő.

Ööpäev on päev ja öö.

Teisipäev on kedd.

Puhkan maleturniirist kätt.

Esmaspäev oli mul mäng,

varem hüljata tuli siis säng.

Kolmapäev on szerda,

teen jalutuskäigu härda.

Kui vastu peaks tulema Särgava,

võib hakata millestki rääkima.

Neljapäev on csütörtök.

Kalapäeval kostub: “Ök!”

Lindgren lapsest kirjutas,

kes turska eal ei himustand.

Reede kõlab péntek.

Pentagrammis viis on penta.

Ungari-eestis seda ei ole.

Eks laensõna see ole.

Laupäev on szombat.

Siis on olnud saunakommet.

Kui nädalatöö on kombes,

saavad lapsed ehk rohkem komme.

Pühapäev on vasárnap.

Pingelangus vasardab

mõne inimese peas.

Nüüd on seitse päeva reas.