Sisekord

Magasin oma voodis. Tuul liigutas minu tekki. Tundus, et see on ainult unenägu. Nooremad vennad tõusid üles. Henn ütles Toomale, et ta oleks kolme meetri kaugusel ja et mask peab ees olema ning et ta vahetaks õhtul ette pandud maski uue vastu. Mõtlesin, kas kodus ikka peab mask ees olema, isal ei olnud.

*

Astusin klassiruumi. Olin varem istunud uksepoolses reas, aga nüüd vaatasin ühe kaupa, et seal on kõik kohad kinni. Leidsin vaba koha keskmises reas Eriku kõrval. Laua taha mahtus kolm tooli, varem oli ühel neist istunud Krister. Küsisin Erikult, kas Krister on istunud servas või keskel. Krister jõudis just ise kohale ja ütles, et ma ei istuks võõral kohal. Ta istus hoopis aknapoolsesse ritta.

Halvad ja head kellaajad

Piinav nõudepesemine

ükskord lõpuks läbi sai.

Kui saaks olla ainult kodus,

oleks hea, et maailm on lai.

Jutu mitmes võõras keeles

koju kätte toob ekraan.

Aga pimedaks võib jääda,

see, kes loeb kui narkomaan.

Vahel lugeda on õudne,

kui on kirja pandud tõtt.

Aga kui saab raamat läbi,

järgneb uue kättevõtt.

Doktoritöö järeldused

Valmistusin esitama magistritööd uuesti doktoritööna. Varasema kaitsmisega võrreldes olin teinud servale juurdekirjutusi, et oleks rohkem järeldusi, ja need hiljem arvutisse kandnud. Nüüd tegin veel juurdekirjutusi ja et need juba sisestatutega segi ei läheks, kirjutasin uute märkuste juurde "UUS". Kirjutasin, et Itaalias ja Saksamaal on tehtud fašismil ja natsismil paremini vahet, aga Eestis peetakse neid üheks ja samaks. Kodus oli tehtud ettevalmistusi kaitsmispeoks, aga ülikooli minnes võis selguda, et töö esitamise tähtaeg on möödas. Või võidi anda nii palju lisaülesandeid, et need ei saa tähtajaks valmis. Nüüd olin hakanud kirjutama täiendusi ilma sõna "UUS" lisamata, nii võis vajalikke märkusi hiljem raske eristada olla. Tõnu ütles, et ta tahab mu tööd vaadata. Andsin selle tema kätte. Aga varsti küsisin, et kui kaua ta seda vaadata tahab, mul läheb seda endal ka vaja, ma võin anda talle mõne teise märkusteta väljatrüki. Oli kirjutatud, et sõjas oleks saadud üks kala kiiremini tappa. Vaatasin, kus tal paikneb ribide vahel see siseorgan, mille kahjustamisel oleks surm saabunud kiiremini. Teises maailmasõjas oli puudus sõjalaevadest, seetõttu olid pandud sõjakraami transportima ka vaalad. Eestlaste jaoks oli vaal olnud ainult sõna, sest Eesti vetes neid ei elanud.

Film muuseumist

Täna mõtlesin, et ei otsi dokumentaalfilmi linnanime, vaid maakonnanime järgi. Meelde tuli Austria maakond Tirool. Tegelikult üks film, mida varem vaatasin, oli vist juba maakonna kohta, aga seal linnanimi ja maakonnanimi kattusid. Tirooli filmide kohta püüdsin teha saksakeelset otsingut, aga esikohal pakuti ingliskeelset filmi. Võtsin siiski esimese saksakeelse. See ei olnud siiski linnast laiema, vaid kitsama ala kohta - ainult ühest muuseumist. Filmil olid all subtiitrid sama tekstiga, mida hääl rääkis, aga esimesel hetkel ei pannud ma subtiitreid tähele. Näidati inimtühja muuseumi, seal olevaid nikerdatud esemeid, ust ja keset ruumi paiknevat lauda. Kõlas vali monotoonsevõitu muusika. Nagu Austria filmides varemgi on olnud, heideti vahepeal pilt ka õues hobusetõllaga sõitmisele. Filmi pikkus oli mõned minutid.

Vastus kirjale

Sain kirjale vastuse. Vastuses oli kasutatud sõna 'rõivas'. Vastaja tahtis võibolla öelda, et mina olen endast riputanud blogisse ilma riieteta foto, aga vastajal on riided seljas. Aga võibolla oli asi ka selles, et Eestis oli poliitik nimega Rõivas. Olin saatnud oma kirja listi kaudu, aga vaatasin, et vastus tuleb erakirjana. Selles öeldi, et kaitseküsimused on tähtsad. Venemaa valmistus ühe riigi vastu sõda alustama. Ka Eesti pihta oli tulistatud kaks raketti, mis olid maandunud sohu. Arvati, et need raketid oleks võinud alla tulistada.

Inimvastased

Täna mängisin Vint.ee-s kolm välkpartiid. Esimese vastasega jõudsime nelja oda lõppmängu, siis osutus üks vastase ettur kaitsmatuks, läksin enametturiga lippu ja võitsin. Reiting käis pärast seda mängu uuesti ära kõrgemal kui 1800. Seejärel õnnestus mul mängima saada ainult kõige kõrgema reitinguga sisseloginud vastane. Esimese mängus olid mul Prantsuse kaitses valged. Teoorias on seal ajutise etturikahinguga variandid, aga mängus sain püsiva etturikaotuse ja hoolimata omapoolsest rünnakukatsest lõpuks ka mati. Järgmises mängus sama vastasega ei saanud ma mustadega avangust välja ning alistusin võimalikult kiiresti. Pärast kolme mängu oli reiting endiselt kõrgem kui enne esimest.

Paus õppetöös

Lisaks koroonale oli hakanud levima ka üks teine ja veel tapvam haigus. Selle põdejad läksid mädanema. Ameerika president ütles, et presidendi lähedusse ei tohi nakkust tuua. Läksin juuksurisse. Ütlesin, et tahtsin maski ette panna, aga uute sündmuste tõttu unustasin. Juuksuril ei olnud endal ka maski ees. Ta küsis, kas mul on keegi, kes mulle sooja toitu annab. Vastasin, et on küll.

*

Olin teel lõpueksamile. Mul ei olnud täna kaasas midagi, mille peale joonistada, seetõttu võis igav hakata. Restoran Kaunase juures seisis rahvasumm, aga liikvel oli koroona, seetõttu püüdsin inimestest kaugemalt mööda minna. Oli tahetud korraldada klassikokkutulekut, aga Kati S. oli kirjutanud, et ajame koroona ajal parem kirja teel juttu. Mina mõtlesin, et vähemalt üks inimene võiks kokkutulekule minna.

*

Oli hommik. Ma ei olnud veel päevariideid selga pannud, aga minu toas käis üks võõras mees. Mõtlesin, et ma ei saa magistritööd esitada, sest mul on üks muu ainepunkt ka tegemata. Siis tuli meelde, et see punkt on siiski tehtud, esitamata on ainult magistritöö. Ma polnud mitu aastat õppetööga tegelenud ja olin vahepeal raamatuid koostanud. Kuulsin, nagu üks õppejõud ütleks, et minu isal on ümberkirjutamise haigus. Mees, kes oli enne minu toas käinud, tuli tagasi. Vahepeal oli tükk aega mööda läinud, aga ma polnud ikka veel päevariideid selga panna jõudnud. Nüüd tuli tuppa terve kari mehi. Ütlesin neile tere. Üks mees vastas, et ma ei teretaks. Ja lisas, et mind kaasatakse jalgrattasõidu protsessi. Vastasin, et ma pole jalgrattaga sõitnud. Mees ütles, et aa, veel ei ole.

Väljendite kontroll

Leidsin oma elektronmärkmiku üles. Varsti selgus, et see pole minu, vaid isa oma. Minu ja isa oma nägid erinevad välja, aga mul polnud enda oma välimus nii hästi meeles, et ma oleks kohe vahet märganud.

*

Vaatasin alternatiivset blogi loendurit. Seal, kus olid varem olnud klikkide arvud, oli nüüd kirjas ainult "on olnud". Ühe sissekande juurde oli selle asemel kirjutatud "ei ole". See sissekanne oli kustutatud. Mõtlesin, et ma ei pane seda üles tagasi, muidu võidakse kustutada kogu blogi.

*

Pidin õppima hakkama. Selleks oli vaja saada oma tuppa vaikust. Mul oli kooli minekuni jäänud veel pool tundi, selle ajaga ei oleks õpitud jõudnud. Õppimist anti koju liiga palju. Koolis võidi öelda, et ise olen süüdi, et varem õppima ei hakanud. Aga mul oli vaja muid asju ka teha.

*

Koolis algas inglise keele tund. Õpetaja hakkas küsima kodus õppida tulnud väljendeid. Esimest küsis ta minult. Vastasin juba, siis parandasin, et sõnade järjekord on vastupidine. Mul vedas, et mind esimesena küsiti, sest teisi väljendeid teadsin halvemini, kuna polnud kodus õppinud. Mõtlesin, et võiks pinginaabrile näidata, et mul on kotis ikka veel teise klassi töövihik, kuigi olime mitu klassi edasi jõudnud.

*

Nägin huvitavat pilti. Hakkasin seda maha joonistama. Ma ei vaadanud joonistades, mis välja tuleb. Isa vaatas, kuidas ma joonistan. Kui lõpuks pilgu oma pildile heitsin, siis selgus, et ma polegi midagi joonistanud.

*

Meie kodus toimus pidu. Hakati tegema fotot. Ütlesin, et ma võin omalt poolt grupipildi ka teha. Rahvas hakkas grupipildile kogunema. Hakkasin kahtlema, kas ma tahangi seda teha, neid on varem ka tehtud ja arv läheb liiga suureks. Märkasin, et ma jään fotole viltu asendis. Ajasin selja sirgeks.

G-liini avamine

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rc5 Lc7 6. Od3 Og6 7. Rf3 e6 8. Rb3 Rf6 9. 0-0 Od6 10. c4 Oh5 11. g3 Rbd7 12. c5 Oe7 13. Of4 Lc8 14. Og5 h6 15. Of6 gf 16. Ve1 f5 17. Rbd2 f4 18. gf Lc7 19. f5 Og4 20. fe Oe6 21. Kh1 0-0-0 22. Lc2 Vdg8 23. Oc4 Oh3 24. Vg1 Lf4 25. Le4 Lf6 26. Le3 Od8 27. Re4 Le7 28. Rd6+ Kb8 29. Le7 Oe7 30. Rf7 Vf8 31. Vae1 Od8 32. Vg3 Of5 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 14 minutit 59 sekundit, mustal 48 minutit 53 sekundit. Avastasin, et kui vastase käigu ajal alistuda, saab kella seisma panna. Varem oma käigu ajal mängu lõpetades on kell jäänud edasi tiksuma.

Avalduste tähtaeg

Lamasin ühe maja põrandal. Minu lähedal lamas üks tüdruk. Tõusime üles. Tüdruk jõudis pesemisruumi enne. Seal oli kõrvuti kaks pesemisruumi, ma ei teadnud, kumba ta läks. Koputasin sellele uksele, mille taga ta tõenäolisemalt oli. Kui keegi ei vastanud, tõmbasin ukse lahti. Tüdruk oligi seal duši all. Panin ukse kinni tagasi. Mul oli õnnestunud vaadata sellisele kõrgusele, et nägin ainult ta nägu. Mõtlesin, et kui ta koputamisele ei vastanud, siis ta väga ukse avamise vastu ei olnud.

*

Ühe virna peal oli vana õhuke raamat, mida ma hiljuti olin lugenud. Vaatasin, et keegi on vahepeal selle tagakaant käkerdanud. Võis ka olla, et see oli juba varem käkkis, aga ma polnud märganud. Seda olin küll tähele pannud, et raamat on mujalt kulunud. Raamat oli võetud isa toast. Mõtlesin, et ma ei pane seda ise riiulisse tagasi, vaid annan isa kätte. Olin ühes ruumis, kus üks inimene oli ekraani taga ja rääkis poliitikast. Üks noor naine ütles talle, et sellele naisele ei jää poliitika kohta midagi meelde. Mõtlesin, et mul jääb ka vähe, aga mul jäävad kõige tähtsamad emotsionaalsed tähelepanekud. Kuulsin nende jutust, et avaldusi talude tagastamise taotlemiseks saab esitada selle kuu lõpuni. Läksin ajalooõppejõu juurde, kes neid avaldusi vastu võttis. Küsisin, kas saab veel avaldust esitada. Ta vaatas järele ja vastas siis, et enam ei saa, see kellaaeg on möödas. Kuu lõpuni oli ju veel aega. Mõtlesin, et kui seda avaldust vastu ei võeta, kas ma hakkangi siis perekonnanime endiseks tagasi muutma, võibolla kodus ollakse vastu. Küsisin, kas saab esitada vähemalt taotluse, et talu eest kompensatsiooni makstaks. Õppejõud vastas, et ta ei tea.

*

Mõtlesin, et sügisest hakkan teist magistritööd kirjutama. Kaitsmisel ütlen, et kui ma eelmine kord magistritööd kaitsesin, ei olnud ma rahulik, sest ei teadnud, mida ma pärast lõpetamist edasi tegema hakkan, aga nüüd juba tean, olen vahepeal tööd teinud.