Puhkepäeva meeleolu

Rohepööre joonistamises

V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 e5 3. Ob2 Rfe6 4. e4 Rdc6 5. Rfe3 Rcd4 6. Od4 ed 7. Rc2 c5 8. f3 b6 9. Lf2 Ob7 10. 0-0 Od6 11. Rb2 g5 12. Re1 h5 13. a3 0-0-0 14. b4 Vdf8 15. bc Rc5 16. Ld4 Oe5 17. Le3 Ob2 18. Va2 Oe5 19. d4 Of4 20. Lc3 Re6 21. a4 g4 22. a5 gf 23. Rf3 Oe4 24. ab ab 25. Oe4 Rc7 26. c5 La2 27. cb Vhg8 28. Re1 Vg2+ 29. Rg2 Od6 30. Va1 La1 31. La1 Re6 32. La8+ Ob8 33. Ob7+ Kd8 34. Lb8+ Ke7 35. Lf8+ Rf8 36. Oc8 Kd8 37. b7 Kc7 38. Re3 Re6 39. Rd5+ Kb8 40. Rb6 Kc7 41. Rd7 1:0.

Valimisjaoksond haiglas

Minu silmade ees oli psühhiaatriahaigla sissepääs. Ütlesin, et seda on kritiseeritud, vist sellepärast, et on olemas eraldi meeste- ja naisteuks, aga ei ole homode ust. Mulle vastati, et kriitikaks ei ole põhjust, sest märgid uksel on arusaadavad. Jätsin ütlemata, et haige inimene võib märkidele oma tähenduse omistada. Sisenesin uksest, et osaleda valimistel. Seni oli hääletamine olnud tasuta, aga täna küsiti mult suurt rahasummat, põhjendusega, et tuli vastata minu küsimusele. Ütlesin, et neil ei ole õigust raha küsida, ma ei maksa. Mõtlesin, et annan järele ja maksan raha ära. Aga märkasin, et olin kogemata rahakoti riidehoidu andnud. Ütlesin, et soovin seda tagasi, sest riidehoius võivad käia vargad. Mõtlesin, et rahakoti tagastamise eest küsitakse arvatavasti täiendavat summat.

Koostamistööde algus

Olin alustanud kolmanda Oleski raamatu koostamist. Isa oli mulle rääkinud, milline võiks olla selle raamatu sisu, aga ma olin ära unustanud. Läksin peomaja tühjavõitu ruumi isalt küsima. Ta ütles, et ma ootaks. Varsti lisas ta, et kuna kindlal teemal raamat on juba olnud, siis ma paneks kolmandasse raamatusse lihtsalt neid artikleid, mis on üle jäänud. Küsisin, et siis vist eelkõige hilisemast perioodist. Isa vastas jah.

*

Räägiti, et üks taevakeha läheb korraks päikest varjutama. Sel ajal ei lähe mitte ainult pimedaks, vaid võib minna ka järsult külmaks. Kuigi kõneleja arvas, et see kõik juhtub korraks, kahtlustasin mina, et see võib tähendada maailma lõppu. Mõtlesin, et sellega tuleb leppida. Valmistasin juhtuma hakkava kohta taevakehade mudeli. See tuli välja tegelikkusest natuke erinev.

Kaitsmispäev

Toimus minu doktoritöö kaitsmine. Rääkisin ühest riigist, aga tõin näite ka Saksamaa kohta. Juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Vastasin, et on. Öeldi, et töö on kaitstud. Mõtlesin, et mul on doktoriõppes kõik hinded maksimaalsed, võibolla saan erinevalt kahest eelmisest õppeastmest cum laude. Juhendaja mainis pärast kaitsmist ühte asja, mida ma olin kirjutanud. Ütlesin, et seda ma kirjutasin blogi unenägude rubriigis. Juhendaja polnud enne öelnud, et ta seda loeb, kui kaitsmine oli möödas, aga nüüd võis mitteametlikumalt rääkida. Võibolla oli juhendaja lugenud ainult ühte unenägu, mille ta leidis oma nime otsingumootorisse lüies. Aga ma olin ülikooli koduleheküljelt lugenud, et mul on magistriõppes riskianalüüs tegemata. Mulle oli küll magistriõppe diplom antud, aga ülikooli kodulehekülje koostajad ei olnud seda arvestanud. Ütlesin, et juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Mõtlesin, et ta tahab, et ma ise üles tunnistaks, kui midagi on puudulikult õpitud, aga mina tahan keerutada. Rääkisin, et doktoritöö kaitsmine oli edukas, aga magistrieksami pidin ümber tegema. Võibolla sellepärast, et seal oli teine õppejõud, vastuse kvaliteet oli sama. Või nüüd olid kergemad nõudmised, sest ülikooli oli reformitud ja sain ainult haridusdoktoriks. Hiljem lamasin voodis ja rääkisin vennaga, kui voodi juurde tuli juhendaja. Panin silmad kinni ja püüdsin magama jääda. Juhendaja hakkas voodit mõõtma.

*

Pidu lõppes. Üks klassiõde kutsus, et sõidame koos autoga koju. Vaidlesin vastu, et ma tahan jala kõndida. Ma lähen alati pool maad jala ja pool bussiga. Järgmisel hommikul ärgates nägin, et see klassiõde tuli venna voodit kohendama. Kuna see oli vennale solvav, võtsin klassiõel juustest kinni ja vedasin ta uksest välja.

*

Istusime ümber suure peolaua. Rahvast oli hõredaks jäänud. Üks klassivend torkis mind oma prillidega. Viskasin teda selle eest nende prillidega. Kui ta järgmine kord mind prillidega torkis, panin tema prillid oma taldriku kõrvale. Ta võttis kätte pudeli ja tundus, et tahab mind sellega visata. Viskasin selle pudeli põrandale puruks. Ütlesin klassivennale, et ta võib oma prillidele järele tulla. Ta läks klaasikildude juurde. Hoiatasin, et ta sinna ei läheks, killud võivad talda vigastada. Ta oli pealegi veel palja jalu.

Talvine lugu

Suusatasin Jaama tänaval, nagu muudki inimesed. Sõitsin mäest alla ja nii sama hooga juurde tõukamata järgmisest mäest üles. Teel oli üks suur koer. Ta ründas jälle just mind, kuigi valida oli ka teisi inimesi. Leidsin maast lihatüki ja viskasin koerale. Nii jättis ta mind rahule. Kohtasin ka teist koera ja viskasin talle järgmise lihatüki. Kaunase puiesteele jõudes meenus mulle, et nii ei pruugi koerast lahti saada, vaid ta võib mind just oma peremeheks pidama hakata. Tundus, et selle koeraga just nii lähebki.

*

Isa ütles, et nüüd on eesti ajakirjanikud avastanud, et sõjad on olemas, aga sõjad on maailmas kogu aeg toimunud. Vastasin, et nüüd on oht Eestile suurem. Saksamaa oli ka jälle sõjateele asunud. Vist otse enne sõja algust oli Saksamaal toimunud riigipöördekatse. Kuigi see oli ebaõnnestunud, oli valitsus pärast seda ise sõda alustanud.

Enne kõnet

Läksin ühte auditooriumisse üritusele. Korraldajad küsisid mult, kas ma olen kurjategija või usuinimene. Vastasin, et ma olen vahepealne, aga enne juba usuinimene. Lahkusin sellelt ürituselt, et minna teisele kõnet pidama. Tee peal üks usumees sõimas mind, et minu vaated on lubamatud. Jõudsin teisele üritusele kohale. Seal pidid paljud inimesed kõnet pidama, pidin oma järjekorda ootama. Mõtlesin, et mul ei ole kõne ette valmistatud, aga ma võin paljudel teemadel kõnet pidada. Tuli üks teema välja valida.

*

Üks inimene käitus imelikult. Vanemaks saades lõpetas ta üldse rääkimise ära. Pildil oli kujutatud, et tema asemel juhivad autot kiirabitöötajad.

*

Üks inimene kirjutas mulle, et ta tarvitab narkootikume, aga ainult lahjemaid ja ainult väikses koguses. Ta lisas, et ta ostab neid politseinike ja kiirabitöötajate käest. Mõtlesin, et panen tema jutu blogisse kirja. Mõtlesin, kas ma ikka panen, ei tohi teda halvas valguses näidata.

Koduvarblane

Varblane on воробе́й.
Kõrgeid rõdukorruseid
varustab ta pesaga,
tulles poegi lisama.

 

Kodu oma – домо́вый.

Endale koju ta tood või?

Ta on levinud – распространённый.

Kui siutsub, kas kostab jonn või?

 

Isane on самец

mingi liigi raames.

Emane on самка,

lööb isasega kampa.

 

Ladina keeles passer domesticus.

Lindude õpe on laste kombestikus.

Liiginimi - видовое название.

Eri keeli siia me kaasame.

Sulgpallivõistlustel

Mängisime võistlustel sulgpalli. Minu vastane oli üks välismaa naine. Minul oli pallile pihta saamisega rohkem raskusi kui temal. Ühel hetkel hakkasin mängima selg ees. Nüüd sain pallile hästi pihta, sest lõin seda kuulmise järgi. Võibolla ma ainult arvasin, et ma saan pallile pihta, võibolla mulle seda ei löödudki.

*

Kõndisin koolimajas peatrepist alla. Vaatasin, et kolmandal korrusel on ka rõdu, ma mäletasin paremini teise korruse oma. Rõdu uks jäi mulle teele ette, võtsin sellest kinni, et mööda saada. Aga keegi just liigutas ust ja sõrmed said uksepraos haiget. Jõudsin esimesele korrusele ja nägin õpetaja Kalmet. Mul oli jopp seljas, mis oleks pidanud olema riidehoius. Imestasin, et ma üldse nii sooja ilmaga jopi selga olin pannud. Aga ma vist kodus ei pannudki, ma olin selle vist varasemal korral kooli riidehoidu unustanud ja nüüd hajameelsusest selga pannud. Läksin Kalme tundi klassis 119. Varem olin istunud õpetaja laua pool, aga nüüd oli minu pinginaaber Erik istunud hobuserauakujuliselt paigutatud pinkide õpetajast kaugemasse nurka. Küsisin, kas Eriku kõrvale ümber nurga pöörde võib istuda. Ta lubas. Istusin sinna Eriku ja Viive vahele. Mõtlesin, kumma kõrvale istumine see nüüd on. Panin jalad lähemale Erikule, et ei jääks muljet, et ma tüdruku kõrval istun. Hakkasin kotist selle tunni asju otsima. Kotist tuli välja palju varasemate klasside asju. Vastasin õpetaja küsimusele. Ühel hetkel märkasin, et Viive on must kaks kohta kaugemale nihkunud. Juhul kui ma silmanurgast õigesti nägin ja ta endisel kohal ei istunud.