Male ja unisus

Tehisintellekt leidis, et ma teen valesti, kui võitlen unisuse vastu maleturniiridest loobumisega. Mind ei tegevat uniseks mäng, vaid vooruvaheajad ja varem tõusmine. Suurema osa inimeste jaoks olevat mõtlemine igav ja neid tegevat see seetõttu tõesti uniseks, aga minu jaoks olevat see huvitav ja seetõttu olevat mõju vastupidine.

Hea eksamitulemus

Olid toimunud ülikooli sisseastumiseksamid, nüüd loeti ette ajalooeksami tulemusi. Helen tegi häält ainult üks kord ja luges ette, et mina sain 97 punkti. See oli väga kõrge tulemus ja ainus, mille peale kuulajad ahhetasid. Aga ma polnud kindel, kas maksimaalne võimalik punktide arv on 100 või 105. Olin varem juba üks kord ülikoolis ajalugu õppinud, esimene kord olin saanud ajaloo sisseastumiseksamil ainult 80 protsenti. Minu praegune tulemus pandi ainsa tulemusena ka ajalehte. Seda lugedes ütlesin, et mina läksin niisama eksamit tegema, aga nemad panevad tulemuse ajalehte. Hakkasin mõtlema, et võibolla peaks siiski ülikooli õppima jääma.

Mänguaegsed kommentaarid

Ma olen varem avaldanud blogis mõned partiianalüüsid, mis on tehtud pärast mängu lõppu, täna proovin kirja panna mänguaegseid mõtteid. Kuna see ei ole sajaprotsendiliselt võimalik, tuleb mõtted kirja panna lühendatult. 

inimene – arvuti

1. e2-e4 (Minu kõige tavalisem avakäik.) c7-c6

2. d2-d4 (Tsentri hõivamine on tavaliselt kasulik, miinus on, et ei saa vastast üllatada.) d7-d5

3. f2-f3 (Kui nüüd f-liin avaneb, võib see olla mustale väga vastik, miinus on, et mitteavanemise korral jääb ettur ratsule jalgu.) e4:f3

4. f3:e4 (Võimatu ei oleks vist ka etturi kahimine, aga liin avaneb kindlamalt vahetuse korral.) e7-e5

5. Rg1-f3 (Et hoida ära käik Lh4+.) e5:d4

6. Ld1:d4 (Ratsuga löömisele järgneks jälle tuli.) Ld8:d4

7. Rf3:d4 (Ainus käik.) Rg8-f6

8. Of1-d3 (Parem kui ratsuga kaitsmine või etturiga edasikäimine.) Of8-c5

9. c2-c3 (Ratsu on kõige tugevam tsentris ja praegu ei saa teda etturiga ära ajada.) Ra6

10. Oc1-g5 (Valmistab ette etturinõrgestust Od3:a6 koos etturi e4 kaitsmisega.) Ra6-b4

11. Ke1-d2 (Ähvardab tekitada etturninõrgestust f6.) Rb4:d3

12. Kd2:d3 (Säilitab ähvarduse.) Rf6-g4

13. Og5-h4 (Kaitseb materjalikaotuse eest.) Rg4-e5+

14. Kd3-c2 (Ennetab käiku Rc4) Re5-g4

15. Kc2-d3 (Pakub käikude kordamist ja hoiab ratsule d2 vaba.) Rg4-e5

16. Kd3-c2 (Endiselt käikude kordamisega nõus.) Oc8-e6

17. Rb1-d2 (Arendan viimase kerge viguri.) Ke8-d7

18. Rd2-f3 (Ratsu aktiivsemale väljale.) Re5:f3

19. Rd4:f3 (Loob võimaluse vastase nuppe rünnata.) f7-f6

20. e4-e5 (Püiab nõrgast etturist vabaneda või odale diagonaali avada.) Oe6-f5+

21. Kc2-b3 (Taganen ette arvestamata tule eest vankrile suletud liinile, kuigi võimaliku oda ja etturite rünnaku alla.) Of5-e6+

22. Kb3-c2 (Tundub ohutum kui c4, millele järgneks b5.) Kd7-e7

23. e5:f6+ (Eesmärk ettur välja vahetada täitub ja vastase kuningat ähvardab vankriga sidumine.) g7:f6

24. Va1-e1 (Seob musta oda ja loob valge kuningale parema taganemisvälja.) Vh8-g8

25. Ve1-e2 (Kaitseb etturit ja ähvardab vankrite topeldamisega.) Va8-e8

26. Rf3-d4 (Võtab mustalt kaksikoda.) Oc5:d4

27. c3:d4 (Ainus käik. Valge seis tundub parem, kuigi arvuti arvab vastupidi.) Vg8-g4

28. Oh4-g3 (Sellel väljal ei jää oda vankritele jalgu.) Vh4-d4

29. b2-b3 (Kindlustab etturit ja kuningat. Ettur on ootamatult vähem, aga seis sisaldab lootusi.) Vd4-d5

30. Vh1-e1 (Surub musta kaitsesse.) Ke7-d7

31. Kc2-b2 (Võtab mustalt tulistamisvõimaluse, aga must saab ühe paari vankreid välja vahetada.) Vd5-d3

32. Ve1-f1 (Ründab musta etturit.) Ve8-f8

33. Vf1-e1 (Taotleb käikude kordamist.) Vf8-e8

34. Ve1-f1 (Jätkab sama plaani.) Kd7-e7

35. Og3-h4 (Loodab etturi tagasi võtta.) Ke7-d6

36. Vf1:f6 (Võtab etturi tagasi uue sidumise loomisega, valgel võib olla paremus.) Kd6-d7

37. Kb2-c2 (Ajab vankrit taga, kasutades asjaolu, et vastase oda ei saa praegu tuld anda.) Vd3-d5

38. Kc2-c3 (Käib valge kuninga võimaliku oda tule alt ära.) Vd5-c5

39. Kc3-b4 (Ajab vastase vankrit taga.) Vc5-b5

40. Kb4-c3 (Taotleb käikude kordamist.) Vb5-c5+

41. Kc3-b4 (Sama eesmärk.) b7-b6

42. Oh4-f2 (Võtab vankrilt tulistamiskoha.) Vc4-b5+

43. Kb4-c3 (Käib kuninga väljale, millele ei saa tuld anda.) Vb5-h5

44. h2-h4 (Käib etturi sellist värvi väljale, kus vastase oda teda ei ohusta.) Ve8-e7

45. Vf6-f8 (Vallutab kaheksanda rea.) Ve7-g7

46. g2-g3 (Kaitseb kahte etturit.) Kd7-d6

47. Vf8-e8 (Ründab oda.) Oe6-d5

48. Ve8-d8+ (Kaalub kahe vankri viimasele reale käimist.) Kd6-c7

49. Vd8-a8 (Ähvardab materjalivõiduga.) Kc7-d6

50. Ve2-e8 (Ähvardab tulistamistega, aga seab ka oma tagala riski alla.) c6-c5

51. Va8-d8+ (Toob igaks juhuks vankri oda löögi alt ära.) Kd6-c6

52. Vd8-c8+ (Ajab vastase kuninga äärele.) Kc6-b5

53. a2-a4+ (Nüüd on vastase kuninga passiivsele väljale minek sunnitud.) Kb5-a5

54. Of1-e1 (Uus tuleähvardus ja ka oda ohutumas kohas.) Vh5-f5

55. Kc3-b2+ (Muudab vastase kuninga passiivsemaks.) Ka5-a6

56. Ve8-e3 (Kaitseb oma kolmanda rea ettureid.) Vd7

57. Vc8-b8 (Võtab vastase kuningalt tagasiminekuvälja.) Vd7-f7

58. b3-b4 (Loob esimese matiähvarduse, kuigi vist kaitstava.) cb

59. Oe1:b4 (Võtab etturi tagasi.) Vf5-f2+

60. Kb2-c3 (Taganeb tule eest aktiivsemale väljale, vältides ühekäigulist matti.) Od5-c6

61. Kc3-b3 (Kaitseb etturit.) Vf7-f3

62. Ve3:f3 (Tuleb vähemalt üks ettur ära anda.) Vf2:f3+

63. Kb3-b2 (Taganen sellisele väljale, kus ei ole odatuld.) Vf3-g3

64. Vb8-h8 (Ründan omalt poolt vastase etturit, et mitte jääda kahe vähemetturiga.) Oc6-a4

65. Ob4-e7 (Käin oda kahvli alt ära ja kindlustan alles jäänud etturit.) Vg3-g2

66. Kb3-c3 (Tahaks takistada vastase oda etturikaitsesse minekut, kuigi vastav väli on vastase vankri kaitse all.) Vg2-g7

67. Oe7-f6 (Oda on ehk kõige aktiivsem pikal diagonaalil, kuigi seis tundub kaotatud.) Vg7-f7

68. Of6-d4 (Käin oda kuninga kaitse alla ja vastase ettureid ähvardama.) Oa4-d1

69. Od4-e3 (Kaitsen oma etturit.) h7-h5

70. Oe3-g5 (Panen oma oda ja etturi üksteist kaitsma, kuigi vastane saab vist lippu minna teisel tiival.) Ka6-b5

71. Vh8-e8 (Tulen vankriga vastase kuningat tulistama.) Vf7-c7

72. Kc3-b2 (Hoian kuninga vastase etturite ees.) a7-a5

73. Ve8-e5+ (Alustan tulistamist.) Vc7-c5

74. Ve5-e4 (Võtan vastase kuningalt edasitungivälja.) a5-a4

75. Kb2-a3 (Lähen vastase etturitele vastu.) Vc5-c3+

76. Ka3-b2 (Ründan vastase vankrit) Vc3-b3+

77. Kb2-a2 (Blokeerin etturit edasi.) Od1-c2

78. Ve4-e2 (Tundub hetkel tulest natuke tugevam) Oc2-b1+

79. Ka2-a1 (Ainus reeglitega lubatud käik.) a4-a3

80. Og5-e7 (Ähvardab kahel viisil etturit tagasi võtta.) Kb5-a4

81. Oe7:a3 (Ähvardab patiga.) Ob1-d3

82. Ve2-e5 (Otsib veel viigiähvardusi.) Ka4:a3

83. Ve5-a5 (Kaitseb ühekäigulise mati eest ja ähvardab viigiga.) Ka3-b4

84. Va5:h5 (Loob valgele vabaetturi.) Kb4-a3

85. Vh5-b5 (Kaitseb mati eest.) Vb3:b5

86. Valge alistus ühekäigulise mati tõttu.

Meenutus Kalevipojast

Tegin ülikooli raamatukogu koridoris uinakut. Kui ärkasin, ütlesin isale, et Kalevipoeg jäi kuningatiitlist kiviviske kaugusele. Isa oli nõus. Parandasin, et kaks Kalevipoega, kolmas sai kuningaks.

Unisuse põhjustest

Tehisintellekt nõustus, et unisuse põhjuseks võib olla nii madal kui ka kõrge vererõhk. Ka kofeiin mõjuvat erinevatele inimestele erinevalt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et mind tabavad unisushood hoopis seoses rütmiliste liigutuste tegemise või tegevuste lõpetamisega. Unisuse vastu aitavat vahel uinaku asemel uue tegevuse alustamine või poolelijäänu juurde tagasipöördumine, kuid vahel olevat tõesti ka uinak vajalik. Tehisintellekt nõustus, et mul on tänavu rohkem hambaauke tõenäoliselt seoses uinakute arvu kasvuga ja et uinakute arv on kasvanud seoses kantrimuuusika asemel klassikalise muusika kuulama hakkamisega. Kuna mul on tundlik närvisüsteem, ei tohtivat ma klassikalist muusikat enne mängima panna, kui hambad on pestud ja ma olen juba voodis.

Osaline erinevus

Üksteise alla olid kirjutatud kaks lõiku. Need lõigud olid erinevas, aga mõnes mõttes siiski sarnases stiilis. Üks inimene pidi tunnistama, et kahjuks on tema teadmised ühes valdkonnas väiksed.

Loeng valimispäeval

Anto ja teised mängisid malet. Kui Anto mängu lõpetas, ütles ta, et males korduvad palju kordi ühed ja samad võtted. Males pidi keegi kaotama, aga kaotajate naised ütlesid, et kaotaja malega tegelemise ära lõpetaks.

*

Olime koolis. Tristan tiirutas uut moodi mobiiltelefoniga Sandri pea juures, et tema mõtted kuuldavaks muuta. Aparaadist kostis, et Sander mõtleb katkeliselt. Üks mõte oli, et tuleb välja, et Tristanit ei saa usaldada.

*

Läksin Medijaineni loengusse. Mul oli kahest kodusest õppeülesandest üks täidetud, aga teine ainult osaliselt. Tahtsin kohustusliku teksti loengu ajal lõpuni lugeda. Enne andsin valimistel hääle. Medijainen esitas mulle küsimuse ühe valimisnimekirja kohta, mida ma võibolla tema arvates pooldasin, aga tegelikult ei pooldanud. Otsisin vastuse valimisajalehest välja. Hiljem pärast loengu lõppu küsis Medijainen mult, mis parteid ma valisin. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma valisin rohelisi või Isamaad. Ma pidin valima rohelisi, sest ma otsisin välja ainult kahe partei kandidaatide nimekirja ja teisena tema palvel otsitut ei valinud. Läksin Medijaineniga juttu ajades trepist alla. Varasematel aastatel me polnud juttu ajanud.

Hermanni "Rahva Lõbuleht"

„Rahva Lõbu-leht“. 1898–1899.

KÜSIMUS: Miks oli sellel väljaandel selline nimi?

VASTUS: Pealkirjas kasutatakse sõnu 19. sajandi tähenduses. Ühes ajaleheartiklis seletas selle ajakirja toimetaja Karl August Hermann, mida ta sõna ’lõbu’ all mõtles. Tema arvates on lõbu midagi kõrgemat ja pikaajalisemat kui rõõm. Tänapäeval võidakse mõelda vastupidi. „Rahva Lõbuleht“ ei olnud aga naljaajaleht, vaid kirjanduse ja teaduse ajakiri. Seega ka sõna ’leht’ on tänapäevasest erinevas tähenduses.

KÜSIMUS: Ajakiri ilmus kauem kui kaks aastat. Miks sa lugesid vaid kahte esimest aastakäiku?

VASTUS: Mul ei ole põhiuurimisteema praegu see ajakiri, vaid selle toimetaja. Teisel aastal aga toimetuse koosseis muutus. Oktoobrinumbrist läks ajakirja toimetamine suuremalt jaolt ja detsembrinumbrist täielikult uuele toimetajale. Hermann enam ajakirjas ei kirjutanud.

KÜSIMUS: Millised on ajakirja põhjal Hermanni kirjandusalased vaated?

VASTUS: Hermann propageerib ranget värsiõpetust. Minule on tänapäeval tehisintellekt öelnud, et lubatud on kirjutada ka riimilist vabavärssi, aga Hermann tahab, et luuletustel oleks silpide arv ja rõhud täpselt paigas. Samuti ei poolda ta igasuguseid riime. Täisriime peab ta paremaks kui osalisi riime ja nõuab, et riimsõna riimuv osa algaks rõhulise silbiga. Rõhuline olevat sageli sõna iga paaritu järjekorranumbriga silp.

Hermann kirjutas ka raamatu eesti kirjanduse ajaloost, ta sai selle eest kriitilisi arvustusi ja oma ajakirjas vastas neile arvustustele. Ta leidis, et tema kirjandusajaloo väärtus on, et see on esimene omataoline, kriitikud pole ise sellistki raamatut kirjutanud. Hermann oli üldse paljudes asjades esimene, aga vahel väidetakse, et esimene vasikas läheb aia taha.

Jõulude puhul tehti juttu jõuluteemast erinevatel eesti kirjanikel. Tsiteeritud näited olid pühalikud, mulle meenus, et ise tõin oma kahes esimeses luulekogus jõulude kohta midagi negatiivset välja. Aga mõeldi enne mind välja, et jõuluvana käib vitsakimbuga.

KÜSIMUS: Millistest teadustest ajakirjas juttu tehti?

VASTUS: Lisaks juba nimetatud kirjandusteadusele on juttu ka keeleteadusest, ajaloost ja loodusteadusest. Eriti huvitas Hermanni keeleteadus. Varem ajaleheartiklis ta kahetses, et sõnal ’kunst’ ei ole eestipärasemat vastet, nüüd on ta selleks vasteks pakkunud ’võidus’. Varem on ta väitnud, et sõnad arenevad alati lühenemise suunas, ometi on uuem ’võidus’ pikem kui ’kunst’. Ta leiab, et ’võidus’ peab olema -us lõpuline, kuna seda on ka ’teadus’. Minu kirjale on keelelistis vastatud, et keeles ei pea kõik olema süsteemne.

Varem tahtis Hermann laensõnad eesti keelest kaotada, nüüd ta leiab, et kui võõrsõnu siiski kasutatakse, siis tuleb kokku leppida, kuidas neid kirjutada. Ta ei olegi kõige suurem eestipärastaja, sest ta leiab, et võõrkeelsed nimed tuleb anda edasi originaalkujul. Martin Luther tahtis muuta kiriku emakeelsemaks, aga ajakiri leiab, et sõna Piibel on liiga eestipärane, kasutada võiks originaalile lähedasemat sõna. Kuid tähtis on ka kokkulepe, Hermann on varem küll avaldanud arvamust, et ladinapäraste kuunimede asemel võiks kasutada eestipäraseid, ometi jätkab ta ka ise ladinapäraste kasutamist.

Ajalooteaduses pooldas Hermann seisukohta, et vanaaja sumerid olid eestlaste ja türklaste sugulased. Ajakirjas leidub seda mõtet aastavahetuse ajaarvamise teemalises artiklis, kus mainitakse, et nii vanad eestlased kui ka sumerid on kasutanud päikesekalendri asemel kuukalendrit. Kui eesti ajakirjanikud üldiselt kritiseerisid kergemini mineviku kui kaasaja Vene riiki, siis selles artiklis kritiseeritakse ka kaasaegset jätkuva vana kalendri kasutamise eest.

Varem olen lugenud Hermanni ajalehest kliima kõikumisest ja pannud tähele, et seda ei seostatud inimtegevusega. Ajakirjas siiski leitakse, et kliimat soojendab maaharimine. Sõnadevaliku järgi on näha, et kirjutajal on selle üle hea meel. Ta ennustab, et tulevikus kasvavad Eestis palmid, aga ei näe ette polaarjää sulamisega seostuvaid negatiivseid tagajärgi.

KÜSIMUS: Milline oli ajakiri kujunduslikult?

VASTUS: Ajakiri oli tunduvalt paksem kui varasem „Laulu ja Mängu Leht“. Ma ei ole veel digiteerimata ajakirjast kontrollinud, kas lubadus täideti, aga lubatakse, et kolmanda aastakäigu numbrid tulevad veel paksemad. Ajakirjas trükiti kõrge kvaliteediga mustvalgeid pilte, mille puudus oli küll, et need ei seostunud selle artikliga, mille keskele nad olid paigutatud. Varem olen lugenud, et pildiliselt parim eesti ajaleht oli „Olevik“, aga nüüd väidab hiljem ilmuma hakanud „Rahva Lõbuleht“, et parimaks on saanud tema.

Kevadised terviseuuringud

Tänavune vereproov oli eelmise aastaga võrreldes parem, kõik näitajad olid korras. D3 vitamiin oli küll korras tänu sellele, et olen seda iga päev võtnud. Aga eelmine aasta oli kolesterooli liiga palju, tänavu tänu rasvase söömise vähendamisele oli see korda läinud. Vererõhk seevastu oli tõusnud ja ei kannata enam tugeva kummiga sokkide kandmist.

Vilistlasaeg pikeneb

Täna on minu magistritöö kaitsmise 21. aastapäev. Tänavu õppeasutustes õppimise aastad ja vilistlasaastad võrdsustuvad. Lasteaias ma ei käinud, kool kestis 11 aastat, sest viiendat klassi koolireformi tõttu ei olnud, ülikool koos magistriõppega 10 aastat. Õpingutes ühtegi aastat vahele ei jäänud. Mulle on ka tänavu saadetud reklaame, et ma võiks kandideerida doktoriõppesse, aga ma arvan, et kuna õppimine on selge, siis praeguses vanuses on iseõppimine tõhusam.

Vana tee

Oli vaja teele asuda. Mulle öeldi, et ma kutsuks noore kaasa. Aga kui ma seda noorele ütlesin, siis ta ainult muigas. Asusin teele üksi. Tee viis läbi majade sisekoridoride. Mul oli hea meel, et saab jälle seda teed kõndida. Ma olin seda varasematel aegadel ka kõndinud, aga viimasel ajal mitte, sest tee oli muutunud.

*

Olin teinud pilte ja need rippusid näitusel. Üks tuttav vaatas neid ja kommenteeris, et talle need pildid ei meeldi, neis ei ole positiivseid emotsioone. Mõtlesin, et sellest hoolimata on hea, et ta kommenteeris.

Kolumbuse laev

Pildistasin Kolumbuse laeva "Santa Maria" mudelit. Mudel on papist, kokku panduna on ta pappkaante vahel lapik, aga kaante avamisel kerkib laev kolmemõõtmeliselt püsti.

Keldris ja maratonil

Olin keldris. Sinna tuli terve seltskond inimesi. Söödi ja minule pakuti sellist toitu, mis minule sobis. Sõin seda, kuigi mõtlesin, et mustalt pinnalt söömine pole ohutu.

*

Osalesin suusamaratonil. Iga kord, kui tekkis küsimus, milline on õige tee, valisin igaks juhuks pikema variandi. Üks osavõtja pahandas, et maratonil peaksid osalema sportlased, mitte need, kes on natuke jooksmisega tegelenud. Jätkasin sellest hoolimata suusatamist. Tundsin südames valu, seetõttu mõtlesin, et jätkamine on eluohtlik, aga jätkasin siiski.