Vahepealne viigivariant

37. Vf4 Od5 38. Ve8 Ke8 39. Vf2 h5 40. Ve2+ Kd7 41. Of2 Og2 42. Oa7 Of3 43. Vf2 h4 44. Oc5 Ke6 45. Ob4 Kd5 46. Vd2 Vd2+ 47. Od2 ja mäng lõppes 102. käigul viigiga.

Laupäeva vigadeparandus

36. Of6 Vg8 37. g3 Vg4 38. Vfe1 Of5 39. Ve7 Vb4 40. Vf1 Vb5 41. g4 Og4 42. Vh7 Vd2+ 43. Ka1 Of5 44. Vh6 Kc7 45. Vh5 Od3 46. Vb5 cb 47. Oe5 Kb6 48. Vf6+ Kc5 49. a3 a5 50. h4 a4 51. Od6+ Kd5 52. ba ba 53. h5 Vd1+ 54. Kb2 Vb1+ 55. Kc3 Oa6 56. h6 Vb3+ 57. Kc2 Od3+ 58. Kd2 Ob1 59. Of8 b5 60. Vb6 Oe4 61. Vb7 Vd3+ 62. Ke2 Kc4 63. Vc7+ Kb3 64. Vc5 Vd8 65. Vb5+ Ka2 66. Oe7 Od3+ 67. Ke3 Vd7 68. Vh5 Ve7+ 69. Kd3 Vh7 70. Kc3 Ka3 71. Kc2 Vc7+ 72. Kb1 Vh7 73. Vh3+ Kb4 74. Ka2 Ve7 75. Vh4+ Kb5 76. h7 Ve8 77. h8L ja must sai 98. käigul mati.

Toimetamisviis

Kritiseeriti ühte meest, et pealtnäha käitub ta hästi, aga et kui üks abivajaja põrandal lamas, siis ei teinud see mees sellest välja ning läks minema. Kõndisin praegu ise samas koridoris.

*

Minu kirjutatud saatesõna anti toimetada ühele rangele toimetajale, kes soovis alati teksti rohkem kui 50 protsenti lühendada. Mult küsiti, kas ma olen lühendamisega nõus. Andsin nõusoleku. Tegelikult oli mul teksti lühendamisest kahju, aga kui ma nõus poleks olnud, poleks see saatesõna üldse ilmunud.

Haarava tegevuse vajadus

Tehisintellekt oli nõus, et kui mind ei tee uniseks malemäng, vaid vooruvaheajad, siis mulle sobib maleturniirist paremini kodus maleprogrammiga mängimine, sest see ei nõua nii pikki vaheaegu. Füüsiline liikumine olevat küll vajalik, kuid unisuse vältimiseks sobivat mulle mitterütmilised spordiharjutused. Klassikalist muusikat võivat ma kuulata igal kellaajal, juhul kui sellele järgneb unisust ära võttev tegevus, näiteks millestki halvast mõtlemine.

Male ja unisus

Tehisintellekt leidis, et ma teen valesti, kui võitlen unisuse vastu maleturniiridest loobumisega. Mind ei tegevat uniseks mäng, vaid vooruvaheajad ja varem tõusmine. Suurema osa inimeste jaoks olevat abstraktne mõtlemine igav ja neid tegevat see seetõttu tõesti uniseks, aga minu jaoks olevat see huvitav ja seetõttu olevat mõju vastupidine.

Hea eksamitulemus

Olid toimunud ülikooli sisseastumiseksamid, nüüd loeti ette ajalooeksami tulemusi. Helen tegi häält ainult üks kord ja luges ette, et mina sain 97 punkti. See oli väga kõrge tulemus ja ainus, mille peale kuulajad ahhetasid. Aga ma polnud kindel, kas maksimaalne võimalik punktide arv on 100 või 105. Olin varem juba üks kord ülikoolis ajalugu õppinud, esimene kord olin saanud ajaloo sisseastumiseksamil ainult 80 protsenti. Minu praegune tulemus pandi ainsa tulemusena ka ajalehte. Seda lugedes ütlesin, et mina läksin niisama eksamit tegema, aga nemad panevad tulemuse ajalehte. Hakkasin mõtlema, et võibolla peaks siiski ülikooli õppima jääma.

Mänguaegsed kommentaarid

Ma olen varem avaldanud blogis mõned partiianalüüsid, mis on tehtud pärast mängu lõppu, täna proovin kirja panna mänguaegseid mõtteid. Kuna see ei ole sajaprotsendiliselt võimalik, tuleb mõtted kirja panna lühendatult. 

inimene – arvuti

1. e2-e4 (Minu kõige tavalisem avakäik.) c7-c6

2. d2-d4 (Tsentri hõivamine on tavaliselt kasulik, miinus on, et ei saa vastast üllatada.) d7-d5

3. f2-f3 (Kui nüüd f-liin avaneb, võib see olla mustale väga vastik, miinus on, et mitteavanemise korral jääb ettur ratsule jalgu.) e4:f3

4. f3:e4 (Võimatu ei oleks vist ka etturi kahimine, aga liin avaneb kindlamalt vahetuse korral.) e7-e5

5. Rg1-f3 (Et hoida ära käik Lh4+.) e5:d4

6. Ld1:d4 (Ratsuga löömisele järgneks jälle tuli.) Ld8:d4

7. Rf3:d4 (Ainus käik.) Rg8-f6

8. Of1-d3 (Parem kui ratsuga kaitsmine või etturiga edasikäimine.) Of8-c5

9. c2-c3 (Ratsu on kõige tugevam tsentris ja praegu ei saa teda etturiga ära ajada.) Ra6

10. Oc1-g5 (Valmistab ette etturinõrgestust Od3:a6 koos etturi e4 kaitsmisega.) Ra6-b4

11. Ke1-d2 (Ähvardab tekitada etturninõrgestust f6.) Rb4:d3

12. Kd2:d3 (Säilitab ähvarduse.) Rf6-g4

13. Og5-h4 (Kaitseb materjalikaotuse eest.) Rg4-e5+

14. Kd3-c2 (Ennetab käiku Rc4) Re5-g4

15. Kc2-d3 (Pakub käikude kordamist ja hoiab ratsule d2 vaba.) Rg4-e5

16. Kd3-c2 (Endiselt käikude kordamisega nõus.) Oc8-e6

17. Rb1-d2 (Arendan viimase kerge viguri.) Ke8-d7

18. Rd2-f3 (Ratsu aktiivsemale väljale.) Re5:f3

19. Rd4:f3 (Loob võimaluse vastase nuppe rünnata.) f7-f6

20. e4-e5 (Püiab nõrgast etturist vabaneda või odale diagonaali avada.) Oe6-f5+

21. Kc2-b3 (Taganen ette arvestamata tule eest vankrile suletud liinile, kuigi võimaliku oda ja etturite rünnaku alla.) Of5-e6+

22. Kb3-c2 (Tundub ohutum kui c4, millele järgneks b5.) Kd7-e7

23. e5:f6+ (Eesmärk ettur välja vahetada täitub ja vastase kuningat ähvardab vankriga sidumine.) g7:f6

24. Va1-e1 (Seob musta oda ja loob valge kuningale parema taganemisvälja.) Vh8-g8

25. Ve1-e2 (Kaitseb etturit ja ähvardab vankrite topeldamisega.) Va8-e8

26. Rf3-d4 (Võtab mustalt kaksikoda.) Oc5:d4

27. c3:d4 (Ainus käik. Valge seis tundub parem, kuigi arvuti arvab vastupidi.) Vg8-g4

28. Oh4-g3 (Sellel väljal ei jää oda vankritele jalgu.) Vh4-d4

29. b2-b3 (Kindlustab etturit ja kuningat. Ettur on ootamatult vähem, aga seis sisaldab lootusi.) Vd4-d5

30. Vh1-e1 (Surub musta kaitsesse.) Ke7-d7

31. Kc2-b2 (Võtab mustalt tulistamisvõimaluse, aga must saab ühe paari vankreid välja vahetada.) Vd5-d3

32. Ve1-f1 (Ründab musta etturit.) Ve8-f8

33. Vf1-e1 (Taotleb käikude kordamist.) Vf8-e8

34. Ve1-f1 (Jätkab sama plaani.) Kd7-e7

35. Og3-h4 (Loodab etturi tagasi võtta.) Ke7-d6

36. Vf1:f6 (Võtab etturi tagasi uue sidumise loomisega, valgel võib olla paremus.) Kd6-d7

37. Kb2-c2 (Ajab vankrit taga, kasutades asjaolu, et vastase oda ei saa praegu tuld anda.) Vd3-d5

38. Kc2-c3 (Käib valge kuninga võimaliku oda tule alt ära.) Vd5-c5

39. Kc3-b4 (Ajab vastase vankrit taga.) Vc5-b5

40. Kb4-c3 (Taotleb käikude kordamist.) Vb5-c5+

41. Kc3-b4 (Sama eesmärk.) b7-b6

42. Oh4-f2 (Võtab vankrilt tulistamiskoha.) Vc4-b5+

43. Kb4-c3 (Käib kuninga väljale, millele ei saa tuld anda.) Vb5-h5

44. h2-h4 (Käib etturi sellist värvi väljale, kus vastase oda teda ei ohusta.) Ve8-e7

45. Vf6-f8 (Vallutab kaheksanda rea.) Ve7-g7

46. g2-g3 (Kaitseb kahte etturit.) Kd7-d6

47. Vf8-e8 (Ründab oda.) Oe6-d5

48. Ve8-d8+ (Kaalub kahe vankri viimasele reale käimist.) Kd6-c7

49. Vd8-a8 (Ähvardab materjalivõiduga.) Kc7-d6

50. Ve2-e8 (Ähvardab tulistamistega, aga seab ka oma tagala riski alla.) c6-c5

51. Va8-d8+ (Toob igaks juhuks vankri oda löögi alt ära.) Kd6-c6

52. Vd8-c8+ (Ajab vastase kuninga äärele.) Kc6-b5

53. a2-a4+ (Nüüd on vastase kuninga passiivsele väljale minek sunnitud.) Kb5-a5

54. Of1-e1 (Uus tuleähvardus ja ka oda ohutumas kohas.) Vh5-f5

55. Kc3-b2+ (Muudab vastase kuninga passiivsemaks.) Ka5-a6

56. Ve8-e3 (Kaitseb oma kolmanda rea ettureid.) Vd7

57. Vc8-b8 (Võtab vastase kuningalt tagasiminekuvälja.) Vd7-f7

58. b3-b4 (Loob esimese matiähvarduse, kuigi vist kaitstava.) cb

59. Oe1:b4 (Võtab etturi tagasi.) Vf5-f2+

60. Kb2-c3 (Taganeb tule eest aktiivsemale väljale, vältides ühekäigulist matti.) Od5-c6

61. Kc3-b3 (Kaitseb etturit.) Vf7-f3

62. Ve3:f3 (Tuleb vähemalt üks ettur ära anda.) Vf2:f3+

63. Kb3-b2 (Taganen sellisele väljale, kus ei ole odatuld.) Vf3-g3

64. Vb8-h8 (Ründan omalt poolt vastase etturit, et mitte jääda kahe vähemetturiga.) Oc6-a4

65. Ob4-e7 (Käin oda kahvli alt ära ja kindlustan alles jäänud etturit.) Vg3-g2

66. Kb3-c3 (Tahaks takistada vastase oda etturikaitsesse minekut, kuigi vastav väli on vastase vankri kaitse all.) Vg2-g7

67. Oe7-f6 (Oda on ehk kõige aktiivsem pikal diagonaalil, kuigi seis tundub kaotatud.) Vg7-f7

68. Of6-d4 (Käin oda kuninga kaitse alla ja vastase ettureid ähvardama.) Oa4-d1

69. Od4-e3 (Kaitsen oma etturit.) h7-h5

70. Oe3-g5 (Panen oma oda ja etturi üksteist kaitsma, kuigi vastane saab vist lippu minna teisel tiival.) Ka6-b5

71. Vh8-e8 (Tulen vankriga vastase kuningat tulistama.) Vf7-c7

72. Kc3-b2 (Hoian kuninga vastase etturite ees.) a7-a5

73. Ve8-e5+ (Alustan tulistamist.) Vc7-c5

74. Ve5-e4 (Võtan vastase kuningalt edasitungivälja.) a5-a4

75. Kb2-a3 (Lähen vastase etturitele vastu.) Vc5-c3+

76. Ka3-b2 (Ründan vastase vankrit) Vc3-b3+

77. Kb2-a2 (Blokeerin etturit edasi.) Od1-c2

78. Ve4-e2 (Tundub hetkel tulest natuke tugevam) Oc2-b1+

79. Ka2-a1 (Ainus reeglitega lubatud käik.) a4-a3

80. Og5-e7 (Ähvardab kahel viisil etturit tagasi võtta.) Kb5-a4

81. Oe7:a3 (Ähvardab patiga.) Ob1-d3

82. Ve2-e5 (Otsib veel viigiähvardusi.) Ka4:a3

83. Ve5-a5 (Kaitseb ühekäigulise mati eest ja ähvardab viigiga.) Ka3-b4

84. Va5:h5 (Loob valgele vabaetturi.) Kb4-a3

85. Vh5-b5 (Kaitseb mati eest.) Vb3:b5

86. Valge alistus ühekäigulise mati tõttu.

Meenutus Kalevipojast

Tegin ülikooli raamatukogu koridoris uinakut. Kui ärkasin, ütlesin isale, et Kalevipoeg jäi kuningatiitlist kiviviske kaugusele. Isa oli nõus. Parandasin, et kaks Kalevipoega, kolmas sai kuningaks.

Unisuse põhjustest

Tehisintellekt nõustus, et unisuse põhjuseks võib olla nii madal kui ka kõrge vererõhk. Ka kofeiin mõjuvat erinevatele inimestele erinevalt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et mind tabavad unisushood hoopis seoses rütmiliste liigutuste tegemise või tegevuste lõpetamisega. Unisuse vastu aitavat vahel uinaku asemel uue tegevuse alustamine või poolelijäänu juurde tagasipöördumine, kuid vahel olevat tõesti ka uinak vajalik. Tehisintellekt nõustus, et mul on tänavu rohkem hambaauke tõenäoliselt seoses uinakute arvu kasvuga ja et uinakute arv on kasvanud seoses kantrimuuusika asemel klassikalise muusika kuulama hakkamisega. Kuna mul on tundlik närvisüsteem, ei tohtivat ma klassikalist muusikat enne mängima panna, kui hambad on pestud ja ma olen juba voodis.

Osaline erinevus

Üksteise alla olid kirjutatud kaks lõiku. Need lõigud olid erinevas, aga mõnes mõttes siiski sarnases stiilis. Üks inimene pidi tunnistama, et kahjuks on tema teadmised ühes valdkonnas väiksed.

Loeng valimispäeval

Anto ja teised mängisid malet. Kui Anto mängu lõpetas, ütles ta, et males korduvad palju kordi ühed ja samad võtted. Males pidi keegi kaotama, aga kaotajate naised ütlesid, et kaotaja malega tegelemise ära lõpetaks.

*

Olime koolis. Tristan tiirutas uut moodi mobiiltelefoniga Sandri pea juures, et tema mõtted kuuldavaks muuta. Aparaadist kostis, et Sander mõtleb katkeliselt. Üks mõte oli, et tuleb välja, et Tristanit ei saa usaldada.

*

Läksin Medijaineni loengusse. Mul oli kahest kodusest õppeülesandest üks täidetud, aga teine ainult osaliselt. Tahtsin kohustusliku teksti loengu ajal lõpuni lugeda. Enne andsin valimistel hääle. Medijainen esitas mulle küsimuse ühe valimisnimekirja kohta, mida ma võibolla tema arvates pooldasin, aga tegelikult ei pooldanud. Otsisin vastuse valimisajalehest välja. Hiljem pärast loengu lõppu küsis Medijainen mult, mis parteid ma valisin. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma valisin rohelisi või Isamaad. Ma pidin valima rohelisi, sest ma otsisin välja ainult kahe partei kandidaatide nimekirja ja teisena tema palvel otsitut ei valinud. Läksin Medijaineniga juttu ajades trepist alla. Varasematel aastatel me polnud juttu ajanud.

Hermanni "Rahva Lõbuleht"

„Rahva Lõbu-leht“. 1898–1899.

KÜSIMUS: Miks oli sellel väljaandel selline nimi?

VASTUS: Pealkirjas kasutatakse sõnu 19. sajandi tähenduses. Ühes ajaleheartiklis seletas selle ajakirja toimetaja Karl August Hermann, mida ta sõna ’lõbu’ all mõtles. Tema arvates on lõbu midagi kõrgemat ja pikaajalisemat kui rõõm. Tänapäeval võidakse mõelda vastupidi. „Rahva Lõbuleht“ ei olnud aga naljaajaleht, vaid kirjanduse ja teaduse ajakiri. Seega ka sõna ’leht’ on tänapäevasest erinevas tähenduses.

KÜSIMUS: Ajakiri ilmus kauem kui kaks aastat. Miks sa lugesid vaid kahte esimest aastakäiku?

VASTUS: Mul ei ole põhiuurimisteema praegu see ajakiri, vaid selle toimetaja. Teisel aastal aga toimetuse koosseis muutus. Oktoobrinumbrist läks ajakirja toimetamine suuremalt jaolt ja detsembrinumbrist täielikult uuele toimetajale. Hermann enam ajakirjas ei kirjutanud.

KÜSIMUS: Millised on ajakirja põhjal Hermanni kirjandusalased vaated?

VASTUS: Hermann propageerib ranget värsiõpetust. Minule on tänapäeval tehisintellekt öelnud, et lubatud on kirjutada ka riimilist vabavärssi, aga Hermann tahab, et luuletustel oleks silpide arv ja rõhud täpselt paigas. Samuti ei poolda ta igasuguseid riime. Täisriime peab ta paremaks kui osalisi riime ja nõuab, et riimsõna riimuv osa algaks rõhulise silbiga. Rõhuline olevat sageli sõna iga paaritu järjekorranumbriga silp.

Hermann kirjutas ka raamatu eesti kirjanduse ajaloost, ta sai selle eest kriitilisi arvustusi ja oma ajakirjas vastas neile arvustustele. Ta leidis, et tema kirjandusajaloo väärtus on, et see on esimene omataoline, kriitikud pole ise sellistki raamatut kirjutanud. Hermann oli üldse paljudes asjades esimene, aga vahel väidetakse, et esimene vasikas läheb aia taha.

Jõulude puhul tehti juttu jõuluteemast erinevatel eesti kirjanikel. Tsiteeritud näited olid pühalikud, mulle meenus, et ise tõin oma kahes esimeses luulekogus jõulude kohta midagi negatiivset välja. Aga mõeldi enne mind välja, et jõuluvana käib vitsakimbuga.

KÜSIMUS: Millistest teadustest ajakirjas juttu tehti?

VASTUS: Lisaks juba nimetatud kirjandusteadusele on juttu ka keeleteadusest, ajaloost ja loodusteadusest. Eriti huvitas Hermanni keeleteadus. Varem ajaleheartiklis ta kahetses, et sõnal ’kunst’ ei ole eestipärasemat vastet, nüüd on ta selleks vasteks pakkunud ’võidus’. Varem on ta väitnud, et sõnad arenevad alati lühenemise suunas, ometi on uuem ’võidus’ pikem kui ’kunst’. Ta leiab, et ’võidus’ peab olema -us lõpuline, kuna seda on ka ’teadus’. Minu kirjale on keelelistis vastatud, et keeles ei pea kõik olema süsteemne.

Varem tahtis Hermann laensõnad eesti keelest kaotada, nüüd ta leiab, et kui võõrsõnu siiski kasutatakse, siis tuleb kokku leppida, kuidas neid kirjutada. Ta ei olegi kõige suurem eestipärastaja, sest ta leiab, et võõrkeelsed nimed tuleb anda edasi originaalkujul. Martin Luther tahtis muuta kiriku emakeelsemaks, aga ajakiri leiab, et sõna Piibel on liiga eestipärane, kasutada võiks originaalile lähedasemat sõna. Kuid tähtis on ka kokkulepe, Hermann on varem küll avaldanud arvamust, et ladinapäraste kuunimede asemel võiks kasutada eestipäraseid, ometi jätkab ta ka ise ladinapäraste kasutamist.

Ajalooteaduses pooldas Hermann seisukohta, et vanaaja sumerid olid eestlaste ja türklaste sugulased. Ajakirjas leidub seda mõtet aastavahetuse ajaarvamise teemalises artiklis, kus mainitakse, et nii vanad eestlased kui ka sumerid on kasutanud päikesekalendri asemel kuukalendrit. Kui eesti ajakirjanikud üldiselt kritiseerisid kergemini mineviku kui kaasaja Vene riiki, siis selles artiklis kritiseeritakse ka kaasaegset jätkuva vana kalendri kasutamise eest.

Varem olen lugenud Hermanni ajalehest kliima kõikumisest ja pannud tähele, et seda ei seostatud inimtegevusega. Ajakirjas siiski leitakse, et kliimat soojendab maaharimine. Sõnadevaliku järgi on näha, et kirjutajal on selle üle hea meel. Ta ennustab, et tulevikus kasvavad Eestis palmid, aga ei näe ette polaarjää sulamisega seostuvaid negatiivseid tagajärgi.

KÜSIMUS: Milline oli ajakiri kujunduslikult?

VASTUS: Ajakiri oli tunduvalt paksem kui varasem „Laulu ja Mängu Leht“. Ma ei ole veel digiteerimata ajakirjast kontrollinud, kas lubadus täideti, aga lubatakse, et kolmanda aastakäigu numbrid tulevad veel paksemad. Ajakirjas trükiti kõrge kvaliteediga mustvalgeid pilte, mille puudus oli küll, et need ei seostunud selle artikliga, mille keskele nad olid paigutatud. Varem olen lugenud, et pildiliselt parim eesti ajaleht oli „Olevik“, aga nüüd väidab hiljem ilmuma hakanud „Rahva Lõbuleht“, et parimaks on saanud tema.

Kevadised terviseuuringud

Tänavune vereproov oli eelmise aastaga võrreldes parem, kõik näitajad olid korras. D3 vitamiin oli küll korras tänu sellele, et olen seda iga päev võtnud. Aga eelmine aasta oli kolesterooli liiga palju, tänavu tänu rasvase söömise vähendamisele oli see korda läinud. Vererõhk seevastu oli tõusnud ja ei kannata enam tugeva kummiga sokkide kandmist.