Pavel Golasowski. Tšehhikeelne diplomitöö „T. G. Masaryki spin doctoring ja sõjakommunikatsioon aastatel 1914–1918“ aadressil https://is.muni.cz/th/bsx75/Pavel_Golasowski_diplomova_prace.pdf . Masaryki Ülikooli politoloogia kateeder, Brno 2021. 116 lehte. Loetud tõlkeprogrammiga.
Töö autor tänab töö alguses oma ema ja tüdruksõpra ning kõiki, kellega ta õpingute ajal kokku puutus. Kui mina ülikooli lõputööd kaitsesin, esineti ka tänuavaldustega, aga need esitati suuliselt ja kaitsmise lõpus.
Ma ei kiida seda heaks, et tšehhikeelse töö pealkirjas esineb ingliskeelne väljend. Vabanduseks võib küll tuua selle, et uurimisobjekt Masaryk ise kasutas samuti ühes keeles tekstis teiste keelte sõnu. Töös seletatakse, et spin doctoring on negatiivse konnotasiooniga sõna, mis tähendab manipuleerimist mingite eesmärkide saavutamiseks. Siia alla kuuluvat liialdamine ja faktide kontekstist välja rebimine. Kasutatud kirjanduse nimekirjast on näha, et ingliskeelsete teoste pealkirjas esineb ka juba lühem sama tähendusega sõna spin, siis saab eesti keeles kasutada sõna spinnimine. Lugedes küll mõtlesin, kas seda sõna on üldse vaja, võibolla saaks öelda ka tüssamine, tõe moonutamine või antud juhul sõjakavalused.
Töös antakse ülevaade ka Masaryki varasemast elust. Põhiliselt tuuakse välja kahte juhtumit, kus Masaryk läks avaliku arvamusega vastuollu, et kaitsta tõde. Ühel juhul ta tõestas, et tšehhe paremas valguses näitavad ajaloolised dokumendid on võltsingud, teisel juhul näitas kohtu alla antud juudi süütust, mis toonud talle hiljem Esimese maailmasõja ajal juutide toetuse Tšehhoslovakkia iseseisvusvõitlusele. Iseseisvusvõitluse edu aidanud tagada ka see, et Masaryk oli varem omandanud palju võõrkeeli ja sai välismaale minnes rääkida inimestega nende enda emakeeles. Masaryki raamatust olen lugenud, et tema arvates kõik, mida ta oli varem teinud, aitas etteteadmatult selles võitluses edu saavutada.
Masaryk võis küll olla varasemas elus tõe kaitsja ning ka töö autori enda arvates ei olnud Masaryki põhiolemus petmine, aga sõja ajal ei pruugi ennast kahjustavate faktide väljatoomine kasulik olla. Meie algkooli klassijuhataja vähemalt õpetas, et sõjas on iga kavalus lubatud, kuigi tegelikult on osad teod ka sõjakuritegudeks kuulutatud. Minu magistritöö juhendaja raamatu kaanel oli tsitaat, et saadik on aus inimene, kes saadetakse välismaale oma riigi heaks valetama. Aga hiljuti lugesin Peeter Oleski nekroloogist, et talle polevat oluline olnud ainult eesmärk, vaid ka selleni jõudmise viis.
Osade töös toodud näidete puhul võib töö autori väidetes ka kahelda. Ta kirjutab, et Masaryk tõi välismaal välja, et tšehhid jooksevad Austria-Ungari poolelt vastaspoolele üle, kuid tegelikult olevat ülejooksjad olnud vähemus. Ma arvan, et kui oli ülejooksjaid, siis veel rohkem oli neile kaasa elajaid. Mõni võis mõelda, et ta ise seda ei tee, muidu ta võib tagant või eest kuuli saada. Mõni võis mõelda, et tahaks üle joosta, aga tahaks ka veel oma perekonda näha, kui Austria-Ungari peaks sõja võitma, ei pruugi koju tagasi pöördumine enam võimalik olla.
Vaevalt et Masaryk ka teadis kindlaid arve, kui palju on tšehhe mobiliseeritud ja üle jooksnud. Kui mina keskkoolis õppisin, oli õpikus mobiliseeritud eestlaste ümmargune arv välja pakutud, aga hiljem hakati alles uurima, mis on õige arv ja saadi veidi teistsugune tulemus. Praegu võidakse konkreetset küüditatute arvu nimetada, aga minu vanaisal oli alles Rein Taageperaga selle arvu üle vaidlus, mitte et kumbki oleks tahtnud võltsida. Seega ka Masaryk võis sihiliku tõe moonutamise asemel vahel teha lihtsalt oletusi või uskuda informatsiooni, mille ta oli kellegi teise käest saanud.
Sõjakavaluste hulka loetakse töös ka tšehhide ja slovakkide kuulutamine samaks rahvuseks, kuna ainult tšehhide riigi eraldi loomisele olevat olnud raskem toetust saada. Praegu on Tšehhi ja Slovakkia eraldi riigid ja siis võib tunduda loogiline mõelda, et need on alati eri rahvad olnud. Aga algul ei olnud slovakid ühisriigi vastu. Ja ka eestlaste vahel olid varem suuremad murdeerinevused, ometi tunti juba kokkukuuluvust.
Töö järgi on Masaryk moonutanud tõde ka Jan Husi kohta, ta teinud hussiitlusest tšehhi asja, kuid olnud ka muust rahvusest hussiite. Aga kui vähemalt Hus ise oli tšehh, siis ei saa hussiitlust tšehhi küsimusest ka täielikult lahutada.
Kohtus oodatakse advokaadilt kaitsmist ja prokurörilt süüdistamist, kumbki ei pea vastupidiseid fakte välja tooma. Ka lõputööd kaitsev üliõpilane ei tohi teemast mööda kirjutada. Uurimisülesande saaks püstitada ka nii, et mitte loetleda kõiki Masaryki valesid, vaid uurida, mitu protsenti tal oli tõepäraseid ja mitu protsenti valeväiteid.
