Laenatud paberid

Mulle oli antud Kirjandusmuuseumist koju kaasa virn arhivaale, mis tuli sinna hiljem tagasi viia. Tahtsin virna oma toas ühest kohast teise tõsta, aga see oli nii suur, et osa virna kukkus põrandale ja arhivaalid läksid kortsu. Mõtlesin, et panen neile midagi raskuseks peale, et nad sirgemaks tagasi läheksid. Hakkasin neid kappi raamatuterea peale tõstma, et need oleksid ohutumas kohas. Seal oli küll oht, et ma ei oska pärast laenatud pabereid ja enda pabereid eristada.

Nõrgestuskahing

Analüüsisin selle nädala Fischeri male partiid.

Valged: Kg1, Le1, Vf1 ja h1, Oe4, Ra1 ja d1, Ea2, b2, c3, f2, g2 ja h2;
mustad: Kg8, Le8, Vf8 ja h8, Oc8 ja e5, Rd8, Eb6, b7, c6, f7, g7 ja h7.

8. Rb3 Oc7 9. Oc2 Od7 10. Ld2 Re6 11. Ve1 Ld8 12. 0-0 Ve8 13. Re3 0-0 14. Vd1 Oc8 15. Of5 Ld2 16. Vd2 Vd8 17. Vfd1 Vd2 18. Vd2 g6 19. Oh3 f5 20. g3 Rg5 21. Og2 Ve8 22. h4 Re4 23. Vd1 Rd6 24. Rd4 b5 25. Rf3 Oe6 26. b3 f4 27. Rc2 Rf5 28. g4 Rh6 29. g5 Rf5 30. Kh2 Od5 31. Ve1 Ve1 32. Rce1 Ob6 33. Kg1 Rg3 34. Rd2 Re2+ 35. Kf1 Rc3 36. Od5 cd 37. a3 Kf7 38. Rd3 Oc7 39. Kg2 Ke6 40. Kf3 Kf5 41. Rc5 b6 42. Rd3 Re4 43. Rb1 Rc5 44. Rc5 bc 45. Rc3 d4 46. Rb5 Oe5 47. a4 d3 48. a5 d2 49. Ke2 Kg4 50. a6 Ob8 51. a7 Oa7 52. Ra7 Kh4 53. Rc6 Kg5 54. Re5 h5 55. Rf3+ Kf5 56. Kd2 g5 57. Ke1 g4 58. Rg1 f3 59. Kd2 Ke4 60. Kc3 Kd5 61. b4 cb+ 62. Kb4 h4 0:1.

Eriti salajane ühing

Loen salaühingute ajalugu. See annab mõtte ka ise salaühing asutada. Lapsena ma mõned juba asutasin, aga nüüd tahan luua veel salajasemat, kuhu ma ei võta isegi kedagi teist liikmeks, et keegi ühingu olemasolust teada ei saaks.

Carl Gustav Jung on kirjutanud, et inimesel on mitu mina, seega oleks ühingu erinevad liikmed minu erinevad minad. Tänapäeval võib öelda, et minu aju erinevad funktsioonid.

Nagu ma lapsena kirjutasin kamba vihikuid, nii oleksid ka nüüd sellel ühingul vihikud, aga salajasemad. Ma ei kirjutaks kaanele, et see on ühingu vihik, samuti ei kasutaks ma märkmetes mina-vormi, vaid vormistaksin ühingu saladused kolmandas isikus ilukirjanduslike juttudena. Et kellelgi siiski kahtlust ei tekiks, jätaksin need jutud avaldamata.

Ühingu liikmed võiksid olla näiteks Naljategija, Analüüsija ning Riimija. Naljategija teeks nalja, et tiiger on sellepärast triibuline, et siis ta on kontrastsem. Vahepeal ta sööks ohvreid, aga vahepea leinaks neid.

Analüüsija analüüsiks, et selles jutus on pandud kokku tiiger ja krokodill. Krokodillipisaratest on saanud tiigripisarad.

Riimija kirjutaks eelneva põhjal luuletuse:

Elas kord krokodill,
tal hinges õitses lill,
see oli lihatoidu maitsestamise till.
Elas ka tiiger,
ta kõhutäis oli hiigel.

Margiideed

Margikogujal saab margialbum täis. Ta otsustab, et uut margialbumit ta ei osta, ta hakkab markide kogumise asemel neid välja mõtlema.

Kõigepealt mõtleb ta, et võiks olla olemas pühapäeva teemaline mark. See oleks jagatud neljaks sektoriks. Ühes sektoris suunduks üks tegelane kiriku poole. Teises sektoris küpsetataks kodus kooki. Kolmandas teeks õpilane pühapäeval koduseid kooliülesandeid. Neljandas toimub pühapäeval sünnipäevapidu, kus kallatakse pitsidesse limonaadi.

Võiks olla ka esmaspäeva teemaline mark. Selle ühes sektoris heliseks koolilapsel äratuskell. Teises sektoris trügiks tööleminejad liiga täis bussi peale. Kolmandas oleks koolitund, kus õpetatakse tahvlil kolme teljega koordinaatteljestikku. Neljandas keeraks töömees mutrivõtmega mutreid.

Kõik margid ei pea olema päevade teemalised. Võiks olla ka abstraktse pildiga mark, et ei saaks öelda, mis on selle margi teema. Seda võidakse küll pidada kunsti teemaliseks. Aga kui kõikidel markidel on pildid, siis võidakse kõiki kunstiteemaliseks pidada.

Seetõttu võiks olla üks mark, millel ei oleks pilti, vaid ainult tähemärgid. Aga et tekst oleks abstraktne, ei tohiks need tähemärgid moodustada ühegi keele tähendusega sõnu. Fotograafia mark ei ole ka joonistamisteemaline. Võiks olla fotonegatiiviga mark.

Täpsustus kõnele

Osalesin poliitilisel konverentsil. K. Ehin pidas kõnet. Ta ütles, et Eesti Kongress loodi 1988 või 1989. Hüüdsin valju häälega vahele, et 1990. See oli minu esimene vahelehüie sellel konverentsil. Ema kommenteeris, et selliseid asju tean ma hästi.

Prooviplakat

Täna tegelen arvutiprobleemide lahendamisega. Sain uude arvutisse Wordi programmi, panin arvuti käsud eestikeelseteks, muutsin selle käigus väiksemaks läinud ikoonide kirja uuesti suuremaks, otsisin väljapoole arvutit salvestatud failid üles ja nüüd püüdsin parandada joonistuste kvaliteeti.

Reede ja laupäev

R-O-O-R-L-V-K-V
1. d4 Rb6 2. c3 e5 3. e4 c6 4. Oe3 d5 5. de de 6. Ob6 ab 7. Oe4 Oe5 8. Rc2 Of6 9. Of3 Of5 10. Rde3 Oe4 11. Ld1 Of3 12. Lf3 Re6 13. Ve1 La8 14. a3 Vd8 15. 0-0 0-0 16. Vd1 Vd1 17. Vd1 Vd8 18. Vd8 Ld8 19. Ld1 Ld1 20. Rd1 Kf8 21. Rce3 Ke7 22. Kf1 b5 23. g3 g6 24. Ke2 h5 25. h4 Kd6 26. b4 Rc7 27. f4 Re8 28. f5 Ke5 29. fg fg 30. Kf3 Rd6 31. Ke2 Rc4 32. Rd1 Ke4 33. Rf2+ Kf5 34. Rd1 Kg4 35. Kf2 Oe5 36. Rce3+ Re3 37. Re3+ Kh3 38. Kf3 Og3 39. c4 bc 40. Rc4 Oh4 41. Rd6 b5 42. Rb7 g5 43. Ra5 g4+ 44. Ke4 g3 45. Rc6 g2 46. Ra7 g1L 0:1. Valge võttis kaks käiku tagasi.

Malerubriigi lugejad

Lugesin P. Oleski kirjutisi. Ta oli kirjutanud luuletuse, et oleks kahju, kui kellegi surm saabub sellepärast, et kiirabi jääb kutsumata.

*

Vaatasin oma blogi malerubriiki. Viimases postituses oli trükivigu, mida tuli alles parandada. Kuna ma olin blogis avaldanud Fischeri male partiisid, oli Lauk kopeerinud kommentaaridesse enda Fischeri male partii. Vaatama oli tulnud ka Külaots. Mõlemad olid väga tugevad mängijad. Mul tekkis küsimus, kas minu blogi malerubriiki loevad ainult minust tugevamad maletajad. Külaots oli rubriiki vaadanud ka ühel korral selle algusaegadel, aga vahepeal vist mitte. Olin avaldanud kahe inimese vahelise malepartii, kus üks pool andis kõik etturid ette, aga kaotas. Varem olin avaldanud enda vastu samasugustel tingimustel partii, kus etteandja võitis. Nüüdne kaotaja ütles, et niiviisi pidi ju võitma. Vastus oli, et vahel võidab ja vahel kaotab.

*

Viisin kaks lillekimpu suure toa vaasidest oma tuppa, aga oma toas ei tahtnud need enam püsti jääda. Ema tuli ja ütles, et osad lilleliigid ongi sellised, et kui korraks vaasist välja võtta, siis nad kohe närtsivad. Ema viskas need lilled ära. Hakkas tõusma suitsu. Sirly ütles, et Eestis on vabrikukorstnaid hõredalt, siin saab suitsu eest ära minna. Mõnel teisel maal oli tihedamalt. Läksime mitmekesi jalutuskäigule mööda Peedu vahelist teed. Mõtlesin, et ma näen asju idüllilistena, aga kui ma endiselt kriminaalromaane loeks, siis mulle viirastuks idüllide asemel mõrvaplaanid.

Edasiliikumine

Juhtisin autot. Kartsin, et täna teen avarii, sest juhtisin suure kiirusega ja tiheda liiklusega teel. Ma olin seda teed varem ka sõitnud, aga eelmisel korral ma nii palju ei kartnud.

*

Kõndisin koos Vihmandiga mööda koridori. Ütlesin, et Jevinil on tarkus suurem kui varandus. Vihmand oli nõus. Mõtlesin, et Vihmand ja Jevin ütlevad sügavmõttelisi lauseid, aga rohkem ma neid ei kuula, sest need on ainult näiliselt sügavmõttelised. Möödusin koos ühe mehe ja ühe naisega kohviku uksest, kus oli selle mehe lahutatud naine. Mees ütles, et seal on tema naine, aga kiirendas sammu, et naise vaateväljast kaduda. Meiega koos olnud naist huvitas, mis on lahutatud naise nimi.

Helikandjad

Minu toas oli grammofon, mille peale oli pandud kaks plaadisarnast eset, mis ei olnud plaadid. Panin ühe paksenduskohtadega kile mängima. Sellelt tuli muusikat. Tundus, et muusika on sinna sihilikult salvestatud. Mõtlesin, et võiks mängima panna ka teise grammofoni peal olnud eseme.

*

Istusime suures toas koos Anttiga arvuti taga. Vaatasin postkasti. Ütlesin, et see on ema postkast. Antti imestas, et ma võõras postkastis käin. Seletasin, et ema lubab. Antti vastas, et alaealisel lapsel küll, aga täiskasvanud lapsel. Ütlesin, et põhiliselt ma kasutan oma arvutit. Panin kreemitoosile kaane peale, aga selle juures tuli kreemi toosist välja. Läksin seda kööki emale ütlema. See, keda ma kõnetasin, vastas mehehäälega. Olin teda prillide tõttu emaks pidanud, aga ta oli keegi teine. Ta oli välimuselt minu sarnane, seega võis ta olla mõni tundmatu sugulane.

"Kriitika ja kriis"

Reinhart Koselleck. „Kritik und Krise. Eine Studie zur Pathogenesen der bürgerlichen Welt”. Suhrkamp 1973, esimene trükk 1959. XII + 252 lehekülge.

KÜSIJA: Pealkiri „Kriitika ja kriis” tuletab meelde Sorokini pealkirja „Meie ajastu kriis”. Kas neil raamatutel on veel midagi sarnast?

VASTAJA: Raamatud on üksteisest üsna erinevad. Sorokini kriis on meelelise kultuuri kriis, Kosellecki oma absolutismi kriis. Sarnane on siiski, et mõlemal juhul viib kriis revolutsioonideni. 

KÜSIJA: Kuidas Kosellecki järgi kriis tekkis?

VASTAJA: Koselleck toob kõige puhul välja põhjuslikke seoseid. Võib kahtlustada, et põhjuseid on tegelikult rohkem, sest füüsikas resultantjõud on kõigi mõjuvate jõudude summa. Aga üks mõjuv jõud võib teistest siiski tugevam olla.

Koselleck kirjutab, et reformatsioon põhjustas 16. ja 17. sajandi Euroopa riikide kodusõjad, kodusõdadele lõpu tegemiseks kujunes välja absolutism. Seda põhjendas filosoof Hobbes, et ususõjad tekivad sellest, et järgitakse südametunnistust, mis on igaühel erinev, rahu saavutamiseks tuleb kuulata südametunnistuse hääle asemel absoluutse võimuga kuninga sõna. Kodusõdade asemel tulidki riikidevahelised sõjad. 18. sajandil tüütas absolutism aga tärkavat kodanlust ära, valgustajad ja vabamüürlased hakkasid rääkima, et moraal on siiski tähtis. Valgustajate õhutusel jõuti aastal 1789 Prantsuse revolutsiooni puhkemiseni. Kosellecki arvates ei ole see kriis aga lõppenud ka 20. sajandiks, üks revolutsioon järgnes teisele.

Magistriõppes lugesin raamatut, mille järgi absolutism ei olnud kadunud ka 20. sajandil, sest see oli fašistliku filosoofia üks kolmest komponendist. Viimases „Sirbi” numbris ilmus artikkel, mille järgi fašism ei ole kadunud ka praegu, seda esindavat Ameerikas Trump ja Itaalias Meloni. Fašismiga on seostatud ka praegust Venemaad ja Hiinat.

KÜSIJA: Kas sa oled selle absolutismi ja tänapäeva seostamisega nõus?

VASTAJA: Absolutism oli tsentraliseeritud kuningavõim. Varem Saksa-Rooma keisririik ja Liivi orduriik olid tsentraliseerimata, nende puhul on raske öelda, mitme riigiga on tegemist, kas vasallriik on eraldi riik või suurema riigi osa. Koselleck kirjutab, et absolutism ei tunginud inimeste eraellu, pidi täitma kuninga käsku, aga ei pidanud mõtlema nagu kuningas. 20. sajandi totalitarism luuras ka inimeste eraelu ja mõtete järele. Praegu Itaaliast ei ole kuulda, et seda valitsetaks sama moodi nagu Mussolini ajal. Ameerikas Trumpi puhul on Mussoliniga sarnane poliitika heitlikkus, aga vähemalt esialgu on opositsioon alles, see ei ole väljakujunenud absolutism. Venemaal ja Hiinas on seda rohkem. „Sirbi” artiklis kasutatakse argumenti, et Mussolini ja Meloni miimika on sarnane, aga miimika võib ka juhuslikult sarnaneda, see on ainult üks element. „Sirbis” viidatud Eco artiklit kritiseeriti juba aastakümneid tagasi, et kedagi ainult ühe tunnuse järgi fašistiks kuulutada ei ole õige.

KÜSIJA: Mida tähendab kriitika raamatu pealkirjas?

VASTAJA: Autor kirjutab, et ’kriitika’ oli 18. sajandil moesõna, ’kriisi’ kasutati vähem. Kuid et need sõnad on olnud vahel ka sünonüümid. Mõtlesin, et ka praegu võivad ’kriitiline olukord’ ja ’kriisihetk’ olla sünonüümid. Raamatus mõeldakse kriitika all aga rohkem poliitilist kriitikat, kultuurikriitikat ja piiblikriitikat. Minu mälu järgi Uku Masing on ka ennast piiblikriitikuks nimetanud, aga ta nimetas ka teoloogiks, 18. sajandi piiblikriitikud otsisid Piiblist vigu. Poliitika kritiseerijad tahtsid poliitikat moraalile allutada. Koselleck nimetab valgustuse eesmärke utoopilisteks, aga absolutismi kaitsnud Hobbes’i kohta ütleb, et tema ei olnud utopist.

Valgustuse tehtud kriitika vastand on minu arvetes Carlyle’i romantiline kangelaste kummardamine. Carlyle kritiseeris ka oma kaasaega, aga tema raamatute peategelasteks olid need, keda ta pidas kangelasteks, ta ootas sellist suhtumist ka teistelt.

Koselleck ütleb, et valgustajad ennustasid revolutsiooni ka ette, aga enamasti mitte selle tegelikul verisel kujul. Nad ootasid pigem midagi Inglise Kuulsusrikka revolutsiooni kui Inglise kodusõja sarnast. Kui revolutsioone oli ka varem olnud, siis muidugi ei olnud väga keeruline ennustada, et neid võib veel tulla. Ameerika Ühendriigid ka iseseisvusid.

KÜSIJA: Mis on kahes loetud Kosellecki raamatus sarnast ja erinevat?

VASTAJA: Mõlemad raamatud on pikast perioodist, aga mõlema puhul on suurendatud rõhk 18. sajandil. „Möödunud tulevik” ütleb, et 18. sajandil läks tuleviku ennustamine raskemaks, sest areng kiirenes. „Kriitika ja kriis” ütleb, et ka 18. sajandil tehti osaliselt õigeid tulevikuennustusi. „Möödunud tuleviku” puhul on mõistete ajaloost rohkem juttu, aga natuke on seda teemat ka „Kriitikas ja kriisis”. „Möödunud tulevik” rääkis rohkem ajalooteaduse, „Kriitika ja kriis” politoloogia ning filosoofia mõistetest. „Möödunud tulevikus” esindas varjatud asjade teemat peatükk unenägudest, „Kriitikas ja kriisis” on pikalt juttu vabamüürlaste ja illuminaatide salaühingutest. Tänapäeva kriitikud ütlevad, et salaühingu loomine pole õige, kuid Koselleck näitab, et need said alguse absolutismi tingimustes, kui riik avalikku opositsiooni takistas.