Lammutatud hoone

Kõndisin mööda tänavat. Märkasin, et üks kaubamaja on kadunud, selle koha peal on nüüd auk. Küsisin, kas siia visati pomm. Vastati, et ei, pood lammutati, et see pommitamiskindlana uuesti üles ehitada. Ütlesin, et ma ei saanudki senise hoone arhitektuuri selgeks. Tahtsin viimati minna ühele korrusele, aga sinna jõudmiseks ei leidnud muud teed, kui pidin minema kõigepealt korrus kõrgemale.

*
Istusime ühes klassiruumis. Tund oli lõppenud ja mõned õpilased laulsid. Kiitsin, et nad laulavad ilusa häälega. Vastati, et laulab hoopis üks naiskirjanik. Järeldasin, et praegu ei tohi rääkimisega laulmist segada. Räägiti ühest malepartiist. Ühel mängijal oli plaan, kuidas oleks võinud edasi mängida, aga sellele plaanile esitati vastuväiteid. Läksin hoonest välja. Sander ütles, et järgmine tund on tsiviilkaitse. Vastasin, et ma pole veel üheski selle aine tunnis osalenud. Täna oleks olnud esimene kord, sest see ei olnud enam esimene tund. Kui see esimene tund oli, siis ma tulin hiljem kooli. Ütlesin ühe asja õpetaja Miti kohta. Nägin, et eemalt tulebki õpetaja Mitt.

Pildist ja helist

Karikatuuril tuli üks inimene kabiinist välja, nii et kabiin nihkus edasi ja seetõttu muutus kabiini kohale kirjutatud täht. Erinevate kabiinide kohale kirjutatud tähed moodustasid kokku teksti, aga nüüd oli ühe tähe muutumise tõttu teksti sisu teine. Enne kui üks inimene seda lugeda jõudis, taastus endine tekst. Siis hakkas kaamera juhuslikku pilti näitama, nagu oleks karikaturistiga midagi juhtunud.

*
Kuulasin kassetilt muusikat. Kui lõpetasin, siis märkasin, et olin kogemata kuulanud kassetti ja lindistanud sellele raadiost uut muusikat peale korraga. See tähendas, et vana muusika oli hävinud, ma ei teadnud, kui pikas ulatuses. Lohutasin ennast, et vana muusika oligi pähe kulunud, uus on küll halvem, aga pähe kulumata.

Tartu autoliiklus

 

Kajastatud konverentsi algusest

Mainisin ühes postituses juba ajaloo arutelu listi saadetud kirja Tartu ajaloo konverentsi teemal, mida ma esialgu blogisse ei kopeerinud. Täna kopeerin, aga toimetan seda:

Suures ajaloolistis anti link konverentsi videotele, videosid mul lubab tervis vaadata paremini kui konverentsidel kohal käia, takistuseks on ainult ajapuudus. Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=yjRIftyPzGs&list=PLe6i4cOfA5RY alustuseks kahte esimest paarisesinejat, olemata siis veel kindel, kas vaatan ka teisi videosid.

Esimesena rääkis Arvi Haak, kellega ma kohtusin esimest korda enne ülikooli astumist ühel maleturniiril. Ka selles ettekandes tõi ta võrdluse malega, et mõned pitsatid sarnanevad malenuppudega. Kahe esimese ettekandja teemaks olidki pitsatid. Juttu oli sellest, mis materjalist neid valmistati. Mulle meenus kuulates, et minu klassivennad pitseerisid kolmandas klassis jõugu kirja küünlarasvaga. Ise valmistasin umbes aasta hiljem pitsati või templi kustutuskummist, nii et seda tindiseks tehes ja paberi peale vajutades jättis uuristatud kustutuskumm paberile pildi.

Haagi juttu täiendanud Anu Mänd rääkis kunagiste pitsatiomanike perekonnanimedest. Mainiti, et kaupmeeste hulgas kasutati perekonnanime Olde. Seda oleks saanud seostada samuti maleteemaga, sest praegu on see eesti maletajate perekonnanimi, üks Olde oli kauaaegne Eesti Maleliidu esimees.

Üks küsimuse esitaja tundis huvi, kas ühel pitsatil ikka on hakid või hoopis pardid. Vastaja ütles, et taheti kujutada hakke, aga mis välja tuleb, see sõltub kunstniku oskustest. Mulle meenus, et ka praeguse Eesti vapi osas on olnud erinevaid arvamusi, kas seal on lõvid või leopardid.

Hääletus

Üks küsimus pandi hääletusele. Hääletustulemuse mõjutamiseks pakuti hääletama panija eelistatud varianti rohkem kordi kui teist varianti.

Juhtme ohutus

Täna tõmbasin toa koristamise ajaks arvuti juhtme pikendusjuhtmest välja. Tagasi pannes lõi juhe tuld. Oletasin, et sellepärast, et arvuti ei olnud välja lülitatud, vaid unerežiimil. Tehisintellekt oli nõus, et nii juhet sisse kui ka välja liigutades tuleb enne arvuti välja lülitada. Vahel võivat siiski juhe ise katki olla, sel juhul tulevat uus hankida.

Kallutatud stiilid

Täna proovin mängida traditsioonilisest algseisust nii, et valge taotleb võimalikult kiiret lõppmängu üleminekut ja must võimalikult pikka keskmängus püsimist. Kumbki ei taha seda siiski teha kaotuse hinnaga.

1. e4 g6 2. d4 Og7 3. Oc4 e6 4. d5 e5 5. d6 c6 6. Lf3 Rf6 7. Og5 h6 8. Of6 Of6 9. Re2 b5 10. Ob3 0-0 11. Le3 Og5 12. f4 Oh4+ 13. g3 Of6 14. fe Oe5 15. c3 Og7 16. 0-0 a5 17. a4 b4 18. cb Ob2 19. Va2 Og7 20. ba La5 21. Rd4 Oa6 22. Vf3 Lc5 23. Rf5 Lb4 24. Rg7 Kg7 25. Vaf2 c5 26. Vf6 Rc6 27. Lf3 Re5 28. Le3 Oc4 29. Ld4? Vae8? 30. Oc4 Lb1+ 31. Kg2 Lb4 32. Ld5 Rc4 33. Vf7+ Kg8 34. Vf8+ Kg7 35. V2f7++

Ei märganud vahepeal, et lipp oli ees. Mängu kokkuvõte on, et kumbki mängija ei saavutanud oma eesmärki – valge ei jõudnud lõppmängu ja mustal ei õnnestunud kaotust vältida.

Muinasaja aarded

Täna vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=orPBwQ9L0Zw&list=PLe6i4cOfA5RY&index=4 järgmist Tartu linnaajaloo päeva videot. Rääkis Ivar Leimus, teemaks olid muinasaegsed mündileiud. Kõneleja ütles, et muinasaja piir ei ole täpselt määratud. Mina olen siiski õppinud, et Eesti muinasaja lõpuks on Muistne vabadusvõitlus, alguseks ilmselt inimasustuse teke.

Münte toodi sisse teistelt maadelt. Minu kooliajal oli Nõukogude aja lõpul välisvaluutal suurem väärtus kui Nõukogude rublal, "Eesti Ekspress" oli täis valuuta ostmise kuulutusi. Aga Eestis ei olnud muinasajal riiki ja münte kasutati hoopis ehete osana. Ma olen vist ülikoolis etnoloogias õppinud uuema aja kohta kargo kultust, kui mingi maa pärismaalased kummardasid Euroopa kaupasid ehk cargot. Eestlaste harrastatud raha ehte koosseisu panemine tähendas vist, et mündist löödi auk läbi. Ma mäletan, et uuemast ajast olen lugenud seaduseparagrahvi, et rahatähtede kahjustamine on karistatav.

Ettekanne oli kooskõlas konverentsi teemaga pealkirjastatud Tartu piirkonna järgi, aga ettekande lõpul näitas esineja kogu praeguse Eesti ala aardeleidude kaarte.

Kui ettekandja oli lõpetanud, rääkis keegi saalist, et Jurjevi perioodist ei ole Tartust üldse mündi ega kaaluvihi leide, muudest perioodidest on. Mõtlesin, et võibolla see näitab, et vallutajad oskasid raha põliselanikest kõrgemalt hinnata ja ei matnud seda maasse, vaid võtsid lahkudes kaasa.

Faili pilt

Kuulasin arvutiekraanilt helifaili. Selle pilt oli enne alustamist ühte moodi ja pärast lõpetamist teist moodi. Ma oleks tahtnud, et see oleks kogu aeg ühesugune.

Asja parandamine

Olin loonud teose, mille kvaliteet ei olnud väga kõrge. Lootsin asja kaitsekõne abil parandada. Kaitsekõne pidamist võidi pidada lubamatuks, aga ülikoolis seda nõutigi.

Tartu kaubandusajaloost

Täna kuulasin Tartu ajaloo teemal Jüri Kivimäe ettekannet aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1Rl-tsXBOV0&list=PLe6i4cOfA5RY&index=3 . Ettekandja rääkis ühelt poolt, et Tartu Hansa ajaloos saaks teha terve semestri pikkuse loengukursuse, teiselt poolt ütles ta, et Tartu tolleaegsed arhiivid on hävinud ja kasutada tuleb kaugemaid arhiive.

Tartut nimetas Kivimäe piirilinnaks. Ma olen küll kuulnud ka kogu Eesti piiririigiks nimetamist, aga tartlasena ma Tartut võrreldes muu Eestiga piirilinnaks ei pea. Tartust Venemaale on vähem maad kui Kivimäel Kanadast Eestisse tagasi tulla, aga keskaja varasemas osas ei olnud euroopalased veel Ameerikat avastanud ja transport oli aeglasem kui tänapäeval. Vaatasin "Eesti ajaloos" trükitud kaardilt, et Tartu piiskopkonna puhul oli Tartu selle loodepiirile lähemal kui kagupiirile. Kivimäe lisas, et Tartu oli ka pealinn, sest ta oli piiskopkonna pealinn. Praegu saaks ka öelda, et Tartu on maakonna pealinn.

Ühes lauses tegi Kivimäe oletuse, mis on tänapäeva Tartu rahvaarv. Kontrollisin kohe vikipeediast, et seal oli see kooskõlas minu varasema teadmisega palju suurem, aga konverentsil keegi ei parandanud, kuigi ettekande lõpul tuli küsimuste osa.

Kivimäed pani imestama, et keegi saatis kellelegi iga nädal kirja. Kuna ma teen iga päev kirjatööd, siis mulle ei tundu seda palju. Ma olen küll õppinud, et vanasti olid kirjutusvahendid raskemini kättesaadavad kui tänapäeval. Aga kui kirikuõpetaja pidas iga nädal jutlust, siis mõnel mineviku inimesel mõtetest puudust ei tulnud.