"Esimese poolsajandi" video illustratsioon

Lasin tehisintellektil joonistada pildi ka tänase video illustreerimiseks. Kõigi kuue enda tehtud raamatuvideo illustratsioonid on kantud ka kodulehekülje alalehele "Isikuandmed".

Raamatu "Esimene poolsajand" videoesitlus

Elu majades

Märkasin, et vannitoa seinas on auk, mille kaudu pesija paistab trepile. Mõtlesin, et ma ei saa sellepärast vannitoa kasutamist lõpetada. Läksin maja taha ja vaatasin keldri aknast sisse. Üks mees tuli ka vaatama. Arvasin, et näha pole midagi, aga keldri põrandalt kargaski püsti seal maganud mees ja jooksis minema. Läksin naabrusesse Loonede korterisse ja sorteerisin seal asju, et mis on meie ja mis nende asjad. Panin virna meie pere asju kojuviimiseks valmis. Arvasin, et me elame siin naabruses, aga mulle tuletati meelde, et siin on meie vana korter, nüüd me elame kaugemal. Seega oli pikk maa rasket koormat tassida.

*

Klaus näitas mulle Kerstini koolipabereid. Kerstin oli sinna kas tõsiselt või naljapärast kirjutanud, et truudus ei ole hea asi, sest inimesi on palju. Lehte pöörates oli ta maininud ka kampa, aga ma ei teadnud, kas meie või kooli oma.

Intervjuu raamatukoguskäigust

– Millised on tähelepanekud tänaselt jalutuskäigult?

– Täna võib eristada kahte jalutuskäiku: kodust raamatukokku ja raamatukogust koju. Vahel ma olen jalutamise sõna vastu vaielnud, öeldes, et ma teen kiirkõndi, aga täna ma kõige kiirem kõndija ei olnud, mitu inimest läksid minust mööda. Alles hiljuti hoiatati, et Emajõe jää võib olla liiga õhuke, aga täna polnud seal enam üldse jääd, ainult natuke kalda ääres. Anne kanalilt sulab jää aeglasemalt. Pikal tänaval olid juba puude pungad suuremaks läinud. Elektritõukeratturid sõitsid grupis ja mõtlesin, et nad võivad omavahel ka kokku põrgata, ükskord lasti autojuhtidele reklaami, et tuleb hoida pikivahet. Teekond raamatukokku on praegu halvemini meeles kui sealt tagasi. Mäletan siiski, milliseid luuletusi ma vahepeal meenutasin.

– Mida oli raamatukogus märgata peale loetu?

– Praegu on lugemissaalis vähem inimesi kui eksamiperioodil. Keegi oli "Tuna" ja "Ajaloolise Ajakirja" numbrid lohakalt riiulisse pannud, kohendasin neid. Lugemisprillid ei olnud ette pannes nii külmad kui külmaperioodil, aga pärast kodus uuesti pannes olid külmemad. Vähemalt ühel lugejal oli seljas ilma varrukateta riideese. Ta kõndis energilisel sammul. Mõtlesin, et napi riietuse korral annavadki energilised liigutused sooja, aga mõni talub üldse minust paremini jahedust. Riidehoius rääkis keegi mobiiltelefoniga ja tundus ütlevat palju kordi ühte ja sama lauset, nagu teda ei kuuldaks. Wc-s oli vaja põrandat paberiga kuivatada. Teisel korrusel rippus endiselt üleval rektor Tulviste oktoobrikuisele sünniaastapäevale pühendatud näitus.

– Kirjuta lugemissaalis loetu teemal regivärsiline naljaluuletus.

– Loen ma laua taga kodus,

loen ka vahel kodust väljas,

hoolsalt loen, siis lähen hulluks,

kirjanik on kinnitanud,

klassik kuulsas teoses väitnud.

Uurin vanu väljaandeid,

lehitsen ka uusi lehti.

Mõistsin, et on mõned seosed

põhitööga praegu loetus,

alles hiljem hüüdis mõistus:

teema juba ammu tuttav,

ülim seos viib ülikooli,

meelitab mu minevikku.

Siis ehk leid on veelgi suurem,

töö, mis olen seni teinud,

tähtsustabki tunaeilset,

pilkab teiste päevakaja.

– Analüüsi seda luuletust.

– Luuletus teeb autoriteedi Cervantesest, keda ma alles paari päeva eest kritiseerisin. Cervantese mõtet ei tooda küll oma mõttena, aga sellele ei esitata ka vastuväiteid. Luuletuses kasutatakse vana nalja, et ajaloolasele on mineviku ja oleviku suhe teine kui mitteajaloolasele. Olen siiski ka ajaloolaste suust kuulnud, et uuem teaduskirjandus on väärtuslikum kui vana. Pigem austab vaimulik vana pühakirja. Luuletus ei täpsusta, mis perioodi on minategelane uurinud, aga autor on siiski uurinud lähiajalugu, mõni ajaloolane eelistab uurida vanemat ajalugu. Minategelane ja autor ei kattu siiski täielikult, sest autoril on juba psüühikahäireid ravitud, aga minategelane kardab alles nende tekkimist. Luuletus ei ole maksimaalselt naljakas, aga natuke on koomikat sisse toodud lisaks mainitule ka emotsioonide liialdamisega, et mõistus hüiab, mitte ei ütle.

– Lühenda see luuletus nelikvärsiks.

– Loen kodus ja kodust väljas,

mu tööga teoses on seosed.

Tõid kosutust rõõmunäljas,

kui seostusid kooliteosed.

– Arvusta ka seda luuletust.

– Siin võib kokkusurutuse tõttu eelnevat vestlust nägemata valesti aru saada. Vastandatud on tööiga ja kooliiga, aga lugeja võib mõelda, et autor töötabki koolis või et ta nimetab õppimist tööks. Samuti võiks mõelda, et kodus ja kodust väljas loetakse ühte ja sama teost, näiteks võetakse kodus pooleli jäänud raamat bussi kaasa, kuigi eelneva vestluse põhjal tundub, et raamatukogus käidi lugemas asja, mida kodus ei ole. Aga riime on rohkem kui ridu, riimide pooldaja jaoks on luuletus kõlaliselt õnnestunud.

Surve etturitele

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Od3 Rgf6 6. Rg5 h6 7. R5f3 e6 8. c4 c5 9. La4 cd 10. Rd4 Oc5 11. Rdf3 Lb6 12. Lc2 Rg4 13. Rh3 0-0 14. 0-0 Vd8 15. Of4 Rdf6 16. a4 a5 17. Re5 Od7 18. Rg4 Rg4 19. Oh7+ Kh8 20. Oe4 Oc6 21. Oc6 Lc6 22. Vfe1 Lb6 23. Le2 h5 24. Kf1 Vd7 25. f3 Rf6 26. Oe5 Oe7 27. Ved1 Vad8 28. Rg5 Kg8 29. Re4 Vd1+ 30. Vd1 Vd1+ 31. Ld1 Re4 32. fe (diagramm) Le3 33. Ld4 Lc1+ 34. Ke2 Ob4 35. Ld8+ Kh7 36. Ld4 Le1+ 37. Kf3 Lf1+ 38. Lf2 Lc4 39. Le2 Le2+ 40. Ke2 g5 41. Od4 Kg6 42. Kd3 f5 43. e5 f4 44. Ke4 Od2 45. g3 fg 46. hg h4 47. gh gh 48. Og1 Kg5 49. Od4 Kg4 50. Og1 Of4 51. Oe3 Oe3 52. Ke3 Kg3 ja valge sai 70. käigul mati.

Söögisaalis

Istusime ühes söögisaalis. Mina olin kahekesi ühes lauas Reeliga. Ta meenutas, et ükskord käisid ajaloolased E. Küngi pool. Vastasin, et mina ei käinud, mind ei kutsutud. Reeli ütles, et ise tuleb aktiivne olla. Vaidlesin vastu, et ei, ma ei olnud veel magistrant. Reeli läks minema. Mulle meenus, et tema ei olnud hiljem ka magistrant, aga tema oli seal käinud. Teises lauas istus rohkem rahvast. Kuulsin, et seal mainiti ühte maletajat. Istusin sinna lauda ümber ja küsisin, millist maletajat nad mõtlevad, võibolla ma tunnen teda. Ma tunnen suuremat jagu maletajaid. Või mitte suuremat jagu, aga paljusid. Seletati, et mõeldi kedagi Rõtovite perekonnast. Ütlesin, et sellist inimest ma sealt perest ei tea. Kommenteeriti, et male on aus mäng, maletaja kas teab või ei tea vastust. Vaidlesin vastu, et males läheb vahel bluff läbi. Kui tugev mängija nõrga vastu blufib, siis läheb see läbi.

Värskest informatsioonist

– Mis raamatuid sa oled viimasel ajal lugenud?

– Loen ingliskeelset turismiraamatut Itaalia kohta. Peale selle olen lugenud meeldetuletuseks uuesti peatükke raamatutest "Vähemalt miljon sinist kassi", "Don Quijote", "Klaaspärlimäng" ja "Ristirüütlid". Lugesin ka luuletusi raamatust "Eesti rännuluule antoloogia", või oli pealkiri "Maailmarändur".

– Kommenteeri neid osaliselt loetud raamatuid.

– "Vähemalt miljon sinist kassi" räägib lapse fantaasiast, mul oli endal lapsena umbes samasugune fantaasia, vähem loomingulistel inimestel võibolla ei ole. "Don Quijote" räägib peategelase vaimuhaigusest, aga mitte tänapäeva psühhiaatria teadmistest lähtuvalt. Raamatus on vaimuhaigus justkui kehvade raamatute lugemisest tingitud rumalus, tegelikult võib skisofreeniat põdev inimene tajuda ärevust, foobiaid ja hallutsinatsioone ka siis, kui ta on intelligentne ja reaalsusest hästi aru saab. "Klaaspärlimängus" ma küll mäletasin, et seal kritiseeritakse följetonistlikku ajastut, aga uuel lugemisel oli üllatav, et tegelastele ei meeldi ka ajaloofilosoofia. Nad võtavad küll ajaloo mõistet kitsamalt kui tänapäeval, neile seostub ajalugu eelkõige sõdadega. Ja autor ise on võibolla ajaloo ignoreerimise suhtes kriitiline. Raamatus "Ristirüütlid" kirjeldatakse vägivalda, aga tegelane on hea meelega valmis ka ise rüütliturniirile minema. Vägivalla kirjeldused ei hakanud lugedes millegipärast nii vastu kui mõnes teises raamatus seksuaalsuse kirjeldused. Eriti võib selline suhtumine olla lapslugejal, kes on valmis ise teise lapsega kaklema. Rännuluule antoloogias on luuletusi rändudest erinevatele maadele. Ühte luuletust lõpetades mõtlesin, et täpne sõnastus ei jäänud meelde, aga rütmiskeem tundus meeles olevat. Leidsin sarnasuse ühe enda luuletuse rütmiga.

– Kommenteeri ka raamatut Itaaliast.

– Ma tahaks selle kohta kirjutada kolm blogisissekannet, kui olen lugemisega kaugemale jõudnud. Praegu on mul loetud natuke alla kümne protsendi. Aga kuna tundub vajalik iga päev midagi kirjutada, võin ka juba täna kirjutada. Pealinnast Roomast on kirjutatud lühemalt kui Ungari raamatus Budapestist. Rooma elanikkond on ka riigi koguelanikkonnast väiksem protsent. Kirjutatakse, et Romulus tappis Remuse, see tuletab meelde, et Piiblis Kain tappis Aabeli. Aga kui Kaini tegu mõisteti hukka, siis Romulus on austatud. Colosseumis peeti ka gladiaatorite võitlusi, Colosseum olevat siiani Rooma populaarseim turismisihtkoht. Ma tean, et Itaalias on olnud ka maavärinaid, aga tundub, et Rooma linn on nende läbi mõnest muust piirkonnast vähem kannatanud.

– Mida oled viimasel ajal lugenud internetist ja ajakirjandusest?

– Ajakirjanduses on uus teema Iraani sõda. Mõned eesti poliitikud tahavad, et Eesti riik ametlikult seda sõda toetaks, aga ajalehes on näidatud, et sõja alustamine on rahvusvahelise õiguse rikkumine. Internetist olen lugenud blogisid, unenäoportaale ja facebooki, samuti muuseumipilte vaadanud. Minu unenäokirjeldustes on enamasti otsekõnet välditud, aga saksa unenäoüleskirjutaja toob sageli otsekõnes tsitaate. Blogisissekanne ja unenäokirjeldus on formaadilt sageli sarnased ka siis, kui ei ole tegemist unenäoblogiga. Facebookis on tähemärke sageli vähem, seevastu pilte ja helisid rohkem. Täpselt ei saa aru, mis on postitajate enda looming ja mis on kuskilt kopeeritud.

Pühapäev ungari keelega

Lõbutsema – kiruccan.
Teisigi ma lõbustan.

Reis, see on utazás.
Hiljem kodus olen taas.

Neljapäev on csütörtök.
Kalapäeval kostub: “Ök!”

Neli, see on négy.
Ma lõikan neljaks peedi.

Tunnine on órányi.
Tund kõndimist viis koerani.

Võimalus on lehetőség.
Selle avas mul lähetustee.

Üks kellestki on egyik.
Meist ainult üks on päälik.

Oluline – nevezetes,
ajalukku nime jättes.

Vannituba – fürdő.
Pesen hambaid seal, mitte ei söö.

Ringi vaatama – körülnéz.
Ringi piirjoonte sees.

Nimi, maine – név.
Vaimustus on keev.

Põlvnemine – eredet.
Kas sust põlvneb pärijat?

Üllatav on meglepő.
Kas see tummaks teid ei löö?

Kuid, aga – de.
Ent vasterohkus pole hää.

Lõpp -miseks on -zésre.
Meeldejätmiseks keera.

Viitama on utal,
milline tähendus tal.

Nagu, kui on mint.
Laulab nagu lint.

Põldvutt on fürj.
Linnu muna on nüri.

Tänapäeva probleemidest

– Mida arvata Iraani sõjast?

– See on väga halb, kui kuskil sõda on. Ja Ameerika võtab sõdu korraga palju ette – Venetsueela ja Iraan, ähvardab Taanit, Venemaa vastu tõmbub küll tagasi, vist suuremat riiki kardab rohkem. Aga kui Ameerika ei saanud jagu Iraagist, miks ta peaks saama Iraanist, mis on veel suurem?

– Kuidas lõpetada sõda Ukrainas?

– Ei tea, võibolla Venemaa ei kavatsegi seda lõpetada. Varem on ka ajaloos olnud Saja-aastane sõda, ristisõdade seeria ning pikk rekonkista. Ja isegi kui sõda praegu lõpetada, siis tapetuid enam ellu ei ärata.

– Kuidas võidelda kliimamuutustega?

– Neid ilmselt ka ei peata. Aga inimene saab puhastada vähemalt oma südametunnistust, kui ta ei käi lennureisidel, ei osta endale autot ja ei õigusta kliima soojendamist.

– Kas viimane aasta ei näita, et kliima hoopis jaheneb?

– Vist mitte. On ennustatud, et Golfi hoovus võib ära kaduda, siis võib Euroopas minna külmemaks, aga maailm tervikuna läheb soojemaks. Talvel tõid külma ilma ka idatuuled, läänetuulte puhul oleks ilm soojem olnud, läänetuuled on seni Eestis tavalisemad.

– Mida arvata narkomaaniast?

– Inimene ei peaks kunagi narkootikume tarvitama, siis ei teki sõltuvust. Kui ta neid siiski tarvitab, võiks ta pöörduda arsti poole, et arst aitaks narkomaania välja ravida. Jaan Tõnisson võitles alkoholiga, aga ütles, et alkoholile tuleb midagi asemele pakkuda. Kui inimene kannatab igavuse ja murede all, võib ta hakata otsima abi alkoholist, narkootikumidest või tubakast, seetõttu tuleb võidelda igavuse ja murede vastu. Minul teeb elu huvitavaks mõtlemine, mõnele sobib võibolla paremini spordiga tegelemine. Sporditrennis käimine võib parandada inimese võitlejaomadusi, siis ta võib paremini kiustaustele vastu hakata.

Eilse video illustratsioon