Loeng valimispäeval

Anto ja teised mängisid malet. Kui Anto mängu lõpetas, ütles ta, et males korduvad palju kordi ühed ja samad võtted. Males pidi keegi kaotama, aga kaotajate naised ütlesid, et kaotaja malega tegelemise ära lõpetaks.

*

Olime koolis. Tristan tiirutas uut moodi mobiiltelefoniga Sandri pea juures, et tema mõtted kuuldavaks muuta. Aparaadist kostis, et Sander mõtleb katkeliselt. Üks mõte oli, et tuleb välja, et Tristanit ei saa usaldada.

*

Läksin Medijaineni loengusse. Mul oli kahest kodusest õppeülesandest üks täidetud, aga teine ainult osaliselt. Tahtsin kohustusliku teksti loengu ajal lõpuni lugeda. Enne andsin valimistel hääle. Medijainen esitas mulle küsimuse ühe valimisnimekirja kohta, mida ma võibolla tema arvates pooldasin, aga tegelikult ei pooldanud. Otsisin vastuse valimisajalehest välja. Hiljem pärast loengu lõppu küsis Medijainen mult, mis parteid ma valisin. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma valisin rohelisi või Isamaad. Ma pidin valima rohelisi, sest ma otsisin välja ainult kahe partei kandidaatide nimekirja ja teisena tema palvel otsitut ei valinud. Läksin Medijaineniga juttu ajades trepist alla. Varasematel aastatel me polnud juttu ajanud.

Hermanni "Rahva Lõbuleht"

„Rahva Lõbu-leht“. 1898–1899.

KÜSIMUS: Miks oli sellel väljaandel selline nimi?

VASTUS: Pealkirjas kasutatakse sõnu 19. sajandi tähenduses. Ühes ajaleheartiklis seletas selle ajakirja toimetaja Karl August Hermann, mida ta sõna ’lõbu’ all mõtles. Tema arvates on lõbu midagi kõrgemat ja pikaajalisemat kui rõõm. Tänapäeval võidakse mõelda vastupidi. „Rahva Lõbuleht“ ei olnud aga naljaajaleht, vaid kirjanduse ja teaduse ajakiri. Seega ka sõna ’leht’ on tänapäevasest erinevas tähenduses.

KÜSIMUS: Ajakiri ilmus kauem kui kaks aastat. Miks sa lugesid vaid kahte esimest aastakäiku?

VASTUS: Mul ei ole põhiuurimisteema praegu see ajakiri, vaid selle toimetaja. Teisel aastal aga toimetuse koosseis muutus. Oktoobrinumbrist läks ajakirja toimetamine suuremalt jaolt ja detsembrinumbrist täielikult uuele toimetajale. Hermann enam ajakirjas ei kirjutanud.

KÜSIMUS: Millised on ajakirja põhjal Hermanni kirjandusalased vaated?

VASTUS: Hermann propageerib ranget värsiõpetust. Minule on tänapäeval tehisintellekt öelnud, et lubatud on kirjutada ka riimilist vabavärssi, aga Hermann tahab, et luuletustel oleks silpide arv ja rõhud täpselt paigas. Samuti ei poolda ta igasuguseid riime. Täisriime peab ta paremaks kui osalisi riime ja nõuab, et riimsõna riimuv osa algaks rõhulise silbiga. Rõhuline olevat sageli sõna iga paaritu järjekorranumbriga silp.

Hermann kirjutas ka raamatu eesti kirjanduse ajaloost, ta sai selle eest kriitilisi arvustusi ja oma ajakirjas vastas neile arvustustele. Ta leidis, et tema kirjandusajaloo väärtus on, et see on esimene omataoline, kriitikud pole ise sellistki raamatut kirjutanud. Hermann oli üldse paljudes asjades esimene, aga vahel väidetakse, et esimene vasikas läheb aia taha.

Jõulude puhul tehti juttu jõuluteemast erinevatel eesti kirjanikel. Tsiteeritud näited olid pühalikud, mulle meenus, et ise tõin oma kahes esimeses luulekogus jõulude kohta midagi negatiivset välja. Aga mõeldi enne mind välja, et jõuluvana käib vitsakimbuga.

KÜSIMUS: Millistest teadustest ajakirjas juttu tehti?

VASTUS: Lisaks juba nimetatud kirjandusteadusele on juttu ka keeleteadusest, ajaloost ja loodusteadusest. Eriti huvitas Hermanni keeleteadus. Varem ajaleheartiklis ta kahetses, et sõnal ’kunst’ ei ole eestipärasemat vastet, nüüd on ta selleks vasteks pakkunud ’võidus’. Varem on ta väitnud, et sõnad arenevad alati lühenemise suunas, ometi on uuem ’võidus’ pikem kui ’kunst’. Ta leiab, et ’võidus’ peab olema -us lõpuline, kuna seda on ka ’teadus’. Minu kirjale on keelelistis vastatud, et keeles ei pea kõik olema süsteemne.

Varem tahtis Hermann laensõnad eesti keelest kaotada, nüüd ta leiab, et kui võõrsõnu siiski kasutatakse, siis tuleb kokku leppida, kuidas neid kirjutada. Ta ei olegi kõige suurem eestipärastaja, sest ta leiab, et võõrkeelsed nimed tuleb anda edasi originaalkujul. Martin Luther tahtis muuta kiriku emakeelsemaks, aga ajakiri leiab, et sõna Piibel on liiga eestipärane, kasutada võiks originaalile lähedasemat sõna. Kuid tähtis on ka kokkulepe, Hermann on varem küll avaldanud arvamust, et ladinapäraste kuunimede asemel võiks kasutada eestipäraseid, ometi jätkab ta ka ise ladinapäraste kasutamist.

Ajalooteaduses pooldas Hermann seisukohta, et vanaaja sumerid olid eestlaste ja türklaste sugulased. Ajakirjas leidub seda mõtet aastavahetuse ajaarvamise teemalises artiklis, kus mainitakse, et nii vanad eestlased kui ka sumerid on kasutanud päikesekalendri asemel kuukalendrit. Kui eesti ajakirjanikud üldiselt kritiseerisid kergemini mineviku kui kaasaja Vene riiki, siis selles artiklis kritiseeritakse ka kaasaegset jätkuva vana kalendri kasutamise eest.

Varem olen lugenud Hermanni ajalehest kliima kõikumisest ja pannud tähele, et seda ei seostatud inimtegevusega. Ajakirjas siiski leitakse, et kliimat soojendab maaharimine. Sõnadevaliku järgi on näha, et kirjutajal on selle üle hea meel. Ta ennustab, et tulevikus kasvavad Eestis palmid, aga ei näe ette polaarjää sulamisega seostuvaid negatiivseid tagajärgi.

KÜSIMUS: Milline oli ajakiri kujunduslikult?

VASTUS: Ajakiri oli tunduvalt paksem kui varasem „Laulu ja Mängu Leht“. Ma ei ole veel digiteerimata ajakirjast kontrollinud, kas lubadus täideti, aga lubatakse, et kolmanda aastakäigu numbrid tulevad veel paksemad. Ajakirjas trükiti kõrge kvaliteediga mustvalgeid pilte, mille puudus oli küll, et need ei seostunud selle artikliga, mille keskele nad olid paigutatud. Varem olen lugenud, et pildiliselt parim eesti ajaleht oli „Olevik“, aga nüüd väidab hiljem ilmuma hakanud „Rahva Lõbuleht“, et parimaks on saanud tema.

Kevadised terviseuuringud

Tänavune vereproov oli eelmise aastaga võrreldes parem, kõik näitajad olid korras. D3 vitamiin oli küll korras tänu sellele, et olen seda iga päev võtnud. Aga eelmine aasta oli kolesterooli liiga palju, tänavu tänu rasvase söömise vähendamisele oli see korda läinud. Vererõhk seevastu oli tõusnud ja ei kannata enam tugeva kummiga sokkide kandmist.

Vilistlasaeg pikeneb

Täna on minu magistritöö kaitsmise 21. aastapäev. Tänavu õppeasutustes õppimise aastad ja vilistlasaastad võrdsustuvad. Lasteaias ma ei käinud, kool kestis 11 aastat, sest viiendat klassi koolireformi tõttu ei olnud, ülikool koos magistriõppega 10 aastat. Õpingutes ühtegi aastat vahele ei jäänud. Mulle on ka tänavu saadetud reklaame, et ma võiks kandideerida doktoriõppesse, aga ma arvan, et kuna õppimine on selge, siis praeguses vanuses on iseõppimine tõhusam.

Vana tee

Oli vaja teele asuda. Mulle öeldi, et ma kutsuks noore kaasa. Aga kui ma seda noorele ütlesin, siis ta ainult muigas. Asusin teele üksi. Tee viis läbi majade sisekoridoride. Mul oli hea meel, et saab jälle seda teed kõndida. Ma olin seda varasematel aegadel ka kõndinud, aga viimasel ajal mitte, sest tee oli muutunud.

*

Olin teinud pilte ja need rippusid näitusel. Üks tuttav vaatas neid ja kommenteeris, et talle need pildid ei meeldi, neis ei ole positiivseid emotsioone. Mõtlesin, et sellest hoolimata on hea, et ta kommenteeris.

Kolumbuse laev

Pildistasin Kolumbuse laeva "Santa Maria" mudelit. Mudel on papist, kokku panduna on ta pappkaante vahel lapik, aga kaante avamisel kerkib laev kolmemõõtmeliselt püsti.

Keldris ja maratonil

Olin keldris. Sinna tuli terve seltskond inimesi. Söödi ja minule pakuti sellist toitu, mis minule sobis. Sõin seda, kuigi mõtlesin, et mustalt pinnalt söömine pole ohutu.

*

Osalesin suusamaratonil. Iga kord, kui tekkis küsimus, milline on õige tee, valisin igaks juhuks pikema variandi. Üks osavõtja pahandas, et maratonil peaksid osalema sportlased, mitte need, kes on natuke jooksmisega tegelenud. Jätkasin sellest hoolimata suusatamist. Tundsin südames valu, seetõttu mõtlesin, et jätkamine on eluohtlik, aga jätkasin siiski.

Suurenenud rühm

Algas uus õppeaasta. Läksin saksa keele tundi. Tunnis oli rohkem inimesi kui keelerühmas tavaliselt. See ei olnud meie rühma tund, aga siin olid meie rühmast peale minu ka Tristan ja veel mõned inimesed. Võibolla vanad rühmad siiski enam ei kehtinud. Aga Tristan lahkus tunnist. Ma ei kirjutanud midagi üles, nagu ei peaks seda võõra rühma tunnis vajalikuks. Õpetaja pöördus minu poole, et mina vist oskan hästi saksa keelt, ma olen saksa keelest tõlkinud. Vastasin, et ei oska. Lisasin, et kirjalikust tekstist ma saan paremini aru kui suulisest jutust. Tund sai läbi. Mõtlesin, et ma ei taha iga vahetund wc-s käia, ma eelmine vahetund alles käisin. Asusin siiski wc poole teele. Esimesel korrusel üks muu klassi poiss lõi mulle vastu õlga. Vaatasin, kes lööja on.

Ungari keele nelikvärsid

Kindad – need on kesztyű,
üks paar toob külma eest päästu.
Mitu paari – kesztyűk,
kui perele osta neid kästud.

Väljuma – indul.
Kuhu minek sul?
Väljumine – indulás –
igal päeval kordub taas.

Spordivärav on gól.
Sporti õpetas kool.
Muu värav on porta,
mille taga koera on karta.

Telefonid tänavapildis

Tänaval viibimise aega võiks silmade tervise huvides kasutada kaugusse, mitte telefoniekraani vaatamiseks. Ma ei tunne telefoniekraani järele mingit vajadust, mul on oma pea asju täis.

Täiendusi sõnavarale

Itaalia keele sõnu:

Nagi – attaccapanni.
Riided sinna ja lartsaki vanni.

Lähenema – avvicinarsi.
Jõudsin välja ravini vargsi.

Kehaline kasvatus – educazione fisica.
Kehasid uurib ka edukalt füüsika.

Koolitund – lezione.
Kisub inglise lesson'i poole.

Suunas – see on verso.
Taeva suunas võrsu.