Erinevad võistlused

Maja Uus 61 ees toimus spordivõistlus. Hüpati kaugust. Üks hüppaja hüppas üle 100 meetri, mida oli maailmarekordist rohkem. Aga uut rekordit üleastumise tõttu ei arvestatud. Ka teistel hüppajatel hakkasid väga pikad hüpped tulema. Mulle öeldi, et ma ei tohi rajal ees olla, sest ma pole kohtunik. Läksin kõnniteelt sõiduteele. Võistlus seisnes selles, et löödi reketiga sulgpalli ja vaadati, kui kaugele see lendab. Aitasin maha kukkunud palli uuesti üles korjata. Ajasin Arturiga juttu. Täna pidi algama ka maleturniir, millel tahtsin osaleda. Tahtsin ühelt võistluselt otse teisele edasi minna, aga enne pidin koju helistama, et seal minu pika äraoleku pärast ei muretsetaks. Ma ei teadnud, kas ma tahan ikka maleturniiril osaleda, kui nii jäävad huvitavamad asjad tegemata. Mõtlesin, et noortega on huvitavam mängida kui vanadega, noored mängivad huvitavamas stiilis. Väljaarvatud see on raske, et noored teavad väga palju avanguteooriat, aga muudes partiifaasides on nad nõrgemad.

Kevadhooaja artiklid

Kevadhooaeg ajakirjadega.

KÜSIJA: Kas käisid raamatukogus ka kevadhooajal?

VASTAJA: Jah. Lugesin ülikooli raamatukogu lugemissaalis nelja ajakirjaartiklit, millest kaks jäid kahe kvartali piirile. Mõtlesin, et loen eestikeelseid ja võõrkeelseid ajakirju kordamööda. „Tunas“ oli teemaks Rootsi kuningas maailmasõdadevahelises Eestis, „Ajaloolises Ajakirjas“ 1941. aasta külvikampaania Eestis, venekeelses lähema ajaloo ajakirja sanktsioonide eel laekunud numbris Alžeeria Prantsusmaa valdusena ja ingliskeelses „Journal of Modern Historys“ Teise maailmasõja aegse Ungari teismelise märkmed ja allajoonimised renessansiaja itaallase Machiavelli kohta.

Kuid võib märkida, et on endiselt ajakirju, mis käivad ka kodus. Tegin märkmeid ainult raamatukogus loetu kohta, kuid meenub, et „Akadeemiast“ lugesin artiklit maleajaloost, „Horisondist“ arheoloogilistest tööriistaleidudest ning „Keelest ja Kirjandusest“ rahvaluulekogumise ajaloost. Võibolla veel midagi ajalooteemalist, mille olen ära unustanud.

KÜSIJA: Kas oli seoseid enda uurimistööde teemadega?

VASTAJA: Peale selle, et viimati loetud artikkel seostub nii magistriõppe aegse Itaalia teemaga kui ka praeguse vaba aja Ungari teemaga, tuletas see meelde ka Masaryki. Ta kirjutas, et marksismi on nimetatud amoralistlikuks, mõtlesin, et see sõna sobiks ka Machiavelli ja tema õpilaste kohta. Machiavelli arvanud, et valitseja ei pea olema hea, sest maailm ei ole hea. Mulle tuletas see mõte meelde Piibli soovituse, et tuleb eelistada kitsast teed laiale.

„Keele ja Kirjanduse“ teema seostub Hermanni teemaga, kelle lehes ilmusid Jakob Hurda rahvaluule kogumise aruanded ja Hermanni enda rahvaviiside kogumise omad. Hurta nimetati ka „Keeles ja Kirjanduses“. Ta arvanud, et osa rahvaluulet on küll patusem, kuid et teaduse huvides võib seda koguda.

„Akadeemia“ artikkel tuletab meelde, et kunagi koostasin Paul Kerese raamatu, olen seda teemat juba blogis kommenteerinud. Kordan, et minu lugemuse põhjal oli noorel Keresel rohkem huumorimeelt kui artiklis arvatakse. Kui inimene ühes olukorras nalja ei tee, siis see ei tähenda, et ta ei teeks ka teises.

Alžeeria ajaloost ma pole kirjutanud, aga kui kirjutasin Etioopia omast, siis tundsin huvi ka muu Aafrika vastu. Prantsusmaa vallutas Alžeeria aastal 1830 natuke enne Juulirevolutsiooni, Etioopia iseseisvus kestis veel üle saja aasta. Pärast Etioopiat austati selle võrra rohkem ja ta mängis juhtrolli Aafrika Ühtsuse Organisatsioonis, nüüd olevat see uuema organisatsiooniga asendatud.

KÜSIJA: Milline loetud artiklitest oli parim?

VASTAJA: Võibolla see Machiavelli teemaline, sest see oli kõige filosoofilisem. Mitte et Machiavelli oleks ise austusväärne filosoof, aga tema uurijatel on olnud uusi mõtteid. Machiavellit lugenud ungarlane mõtles natuke nagu Sorokin, et minevikul on tähtsus ka oleviku seletamiseks. Ükskõik, kas ajalugu kordub või areneb minevikust lähtudes edasi, mõlemal juhul on ajalool midagi öelda kaasaja seletamiseks. Või ka kui minevik oleks täiesti erinev, siis erinevaga võrdlemine aitaks kaasajast paremini aru saada.

KÜSIJA: Kas miski artiklites kutsub vastu vaidlema?

VASTAJA: Esimese asjana tuleb meelde, et Peeter Kaasik kasutas „Ajaloolises Ajakirjas“ Nõukogude aja seletamiseks liiga pehmet sõnastust. Ta väljendus küll sisuliselt õigesti, aga pehme sõnastus andis asjale vale varjundi, nagu oleks kõik ajad enam-vähem normaalsed.

Venekeelses artiklis Alžeeriast oli samuti varjund kahtlane, et arutatakse, kas koloniseerimine on koloniseerijale kasulik, aga vähem räägitakse ohvrist, mis tuletab meelde Venemaa enda ajalugu.

Maleajaloo teemalise artikli vastuväitest ma juba rääkisin. Lisada võib, et autor Amar Annus on üldse spetsialiseerunud autismi tunnuste otsimisele, aga mõni teine autor võib samale objektile panna teistsuguse tagantjärele diagnoosi. Selle artikli järgi oli malemaailmameister Fischer autist, aga varem on talle püütud anda ka skisofreenia diagnoosi, mis on osalt vastupidiste tunnustega. Ühes artiklis öeldi, et Fischer oli ülikiire lugeja, see võib seostuda pigem autismiga.

Ühendatud vabaetturid

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. Rf3 d5 2. c4 c6 3. e3 Rf6 4. Rc3 Og4 5. Lb3 b6 6. Re5 e6 7. cd ed 8. Rg4 Rg4 9. Oe2 Rf6 10. 0-0 Od6 11. d4 0-0 12. Od2 Rbd7 13. Kh1 Ve8 14. a4 Vc8 15. f4 Re4 16. Re4 Ve4 17. Og4 g6 18. g3 f5 19. Of3 Ve6 20. a5 Rf6 21. ab ab 22. Va6 b5 23. Vfa1 Re4 24. Oe4 fe 25. Oa5 Ld7 26. Ob4 Ob4 27. Lb4 Vee8 28. Lc5 Vc7 29. Kg1 Vec8 30. Vb6 Lg4 31. Ve1 Lf3 32. Ld6 Lg4 33. Lc5 Lf3 34. Ld6 Lg4 35. Va6 Lf3 36. Le6+ Kh8 37. Lf6+ Kg8 38. Le6+ Kh8 39. b3 (diagramm) Lh5 40. Lf6+ Kg8 41. Le6+ Kh8 42. Va7 Lf5 43. Lf5 gf 44. Va6 Kg7 45. Kf2 Kf6 46. Vc1 Ke6 47. Vc5 Kd7 48. g4 fg 49. Kg3 h5 50. f5 Vf8 51. Kf4 Vf6 52. Vd5+ cd 53. Vf6 Vc3 54. b4 Vc2 55. Ke5 Vh2 56. Kd5 g3 57. Vf7+ Ke8 58. Vg7 h4 59. Ke4 Vf2 60. Vg8+ Kf7 61. Vb8 g2 62. Vb7+ Ke8 63. Vb8+ Kd7 64. Vb7+ Kc8 65. Vg7 h3 66. Vg8+ Kd7 67. Vg7+ Ke8 68. Kd5 Vf5+ 69. Ke6 Vf1 70. Vg8+ Vf8 71. Vg5 h2 72. Vb5 Vf6+ 73. Kf6 g1L 74. Ve5+ Kd7 75. Ve7+ Kd8 76. Vh7 h1L ja valge sai 93. käigul mati.

Arsti juures ja raamatus

Olin hambaarsti juures. Mind kutsuti tagasi. Küsisin, mis ajaks. Vastati, et homme samaks ajaks. Lisati, et aeg on alati sama. Mõtlesin, et alati ei ole olnud. Hambaarst ütles, et hambaid ei saagi päris puhtaks. Aega läks nii palju, et täna teiste patsientideni ei jõutudki. Arst ütles, et mul on viimasel ajal toimunud organismis muutused, sest mul on ka üks muu tõsine haigus.

*

Olin romaani "Sinine tund" tegelane. Pidin sündima ühest elust teise ümber. Arvasin, et seda ei saa ilma kadudeta teha. Aga mulle öeldi, et saab küll.

Võõrkeel tuttaval teemal

5 itaalia keele sõna:

Öö – see on notte.
Voodid täis on magavaid notte.

Palav – see on caldo.
Riided napi poole on kaldu.

Soovitama – consigliare. /lj/
Haiged, külastage hospitale.

Sisenema – entare.
Selles ruumis väntan pedaale.

Uks – see on porta.
Ma koputasin mitu korda.

Peedu kaustik

Täna sain täis Peedu teemalise kaustiku. See on ostetud 27. mail 2000 tolleaegsest Peedu poest. Esimese täitmisperioodi viimane sissekanne on 2. maist 2004. Aastal 2005 tekkis seoses blogi asutamisega mitme paberkandja kasutamises vaheaeg. Selle kaustiku täitmise teine periood algas 17. juulil 2018.

Palav öö

Olime hotellis. Öösel oli palav ja meil soovitati riideid seljast vähemaks võtta. Isa sisenes uksest koos kiirabitöötajaga. Läksin pargipingile istuma. Ümber minu kogunes noori. Nad nägid, et mul pole riided seljas korralikult.

Film raamatuillustratsioonidest

Sipsik

Õuduste maja

Kõndisin õuduste majas. Lootsin juba, et õudused on selja taga, aga siis selgus, et edasi on põrand auke täis. Neid auke tuli vältida, et mitte nendesse kukkuda. Mõtlesin, et selle maja arhitektuur jäljendab novelli "Kaev ja pendel". Ruumi lõpus sisenes uksest üks mees, kes hakkas minu peale karjuma.