Ära jäänud seminari raamat

Mart Kivimäe. „Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga. (R. Koselleck – J. Rüsen – E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid.” Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid. 2. TPÜ kirjastus, Tallinn 2000.

KÜSIJA: Mainisid eelmises intervjuus, et magistriõppe ajal oli see raamat raske. Kas nüüd oli kergem? 

VASTAJA: Nüüd sain raamatust paremini aru, sest lugesin mõtlemispausidega. Koolis ja ülikoolis tuli lugeda kiiruse peale. Hiljuti öeldi ka ajalehes, et varem rõhutati koolides lugemise kiirust, aga nüüd on õpetajatele selgeks tehtud, et tähtsam on arusaamine. Ühel raamatuesitlusel öeldi, et filosoofilist teksti ei peagi lugema sada lehekülge tunnis, võib lugeda ka ühte lehekülge sada tundi.

KÜSIJA: Mis on selle raamatu kokkuvõte?

VASTAJA: Raamat koosneb Mart Kivimäe kirjutatud põhiosast ja kolme kaanel mainitud peategelase artiklite tõlgetest. Kivimäe järgi on ajalookirjutuse üks suund historism. See tekkis 18. sajandi lõpus. Historismi põhimõtte järgi tuleb vaadata iga asja tema ajaloolises arengus. Ajaloolane ei pea kirjutama endast, vaid uuritavast perioodist, ta peab minevikku mõistma ja saama aru, et iga aeg on erinev, ajaloolane peab olema mineviku suhtes salliv ja pidama kõiki aegasid võrdseteks.

Teine põhimõte on dialogism. See tekkis Kivimäe arvates samuti 18. sajandi lõpul, aga sai suurema hoo hiljem. Dialogismi järgi ajaloolane ei pea kirjutama ainult minevikust, vaid ka enda seisukohast. Ajaloolane on küll minevikust erinevatel seisukohtadel, aga suhtub sellesse samuti sallivalt. Kahe osapoole vahel vastastikkus tekkivat alati, aga see võib esineda peale salliva dialogismi ka vaenulikkuse kujul.

Kivimäe kirjutab, et ajaloolane Koselleck peale mõistete uurimise lõi neid ka ise. Ka Kivimäe pakub raamatus välja ühe uue mõiste, see on dialoogiline historism. See tähendab, et kaks eelmistes lõikudes kirjeldatud põhimõtet on ühendatavad. Ajaloolast Ranket on tavaliselt peetud historistiks, aga tal on Kivimäe arvates ka dialogismi elemente.

KÜSIJA: Mida sellest uuest mõistest arvata?

VASTAJA: Minu analüüsi kohaselt Koselleckil võib tõesti leida mõlemat põhimõtet. Kui ta kirjutab, et sõnal ’revolutsioon’ on erinevatel sajanditel erinev tõlgendus, siis see on historistlik seletus. Kui ta aga loob uue mõiste ’möödunud tulevik’ ja rakendab seda aegadele, mille inimesed seda ei tundnud, siis see on dialogistlikum. Kriitiliselt võib kahtlustada, et nii võib jõuda anakronismideni. Uus mõiste võib küll mineviku teadvustamata nähtusi paremini seletada, aga teooria lugejad võivad unustada, et mineviku inimeste enda teadvustatud mõtted olid teistsugused.

KÜSIJA: Raamatu peategelastest vähemalt kahega on sul ühiseid teemasid. Eelmises intervjuus sai juba mainitud Kosellecki unenäoteemat, aga magistritöös oled sa viidanud Ernst Noltele, kes on uurinud fašismi ajalugu. Kommenteeri ka tema artiklit.

VASTAJA: Kivimäe kirjutab, et Nolte oli konservatiiv ja talle heideti ette, et ta keskendub fašismist arusaamisele, mitte selle hukkamõistmisele. Ma püüdsin magistritööd fašismi teemal esimeselt kursuselt meelde jäänud nõudmiste tõttu kirjutada samuti erapooletuna, kuigi hilisema analüüsi kohaselt on töö siiski fašismi suhtes kriitiline. Magistritöö juhendaja soovis, et ma kasutaks rohkem filosoofilist kirjandust. Nolte propageeribki filosoofilist ajalookirjutust, aga ma ei valinud viitamiseks esimeses järjekorras tema filosoofilisemaid elemente, väljaarvatud fašismi definitsioon, mida ma aga sügavalt ei analüüsinud.

Nolte järgi fašism on vastuseis transtsendentalismile, see tähendab terviku järele haaramisele. Prantslane Maurras oli kritiseerinud juute, et need tahavad muuta progressi nimel maailma tervikuks, Maurras tahtis säilitada rahvusriike. Nolte järgi ei ole ka marksism fašismi vastand, vaid suhtub progressi ambivalentselt. Ülikoolis Jaak Valge õpetas, et progress erinevalt majanduskasvust ja majanduse arengust tähendab elu paremaks minekut. Praegu globaalne soojenemine ei ole elu igakülgne paremaksminek ja fašistide arvates läksid mõned asjad halvemaks juba varem. Kui Nolte peab fašismi progressivastasuseks, siis fašismi uurijate vahel on olnud vaidlusi, kas fašism oli moderniseeriv või vastuseis moderniseerimisele. Jörn Rüsen samas raamatus toodud artiklis kaitseb mõistust kui valgustusaja ideaali, aga Nolte näitab, et valgustusaja ideaalidest taganeti juba 19. sajandil ja arvab, et filosoofiline ajalookirjutus peab fašismi ja marksismi uurima, kuna need on olulised nähtused.

Ajalehes on kirjutatud, et kes fašismi ajalugu uurivad, need on ise ka fašistid. Teiselt poolt on arvatud, et üldjuhul muudab diktatuuri tundmaõppimine diktatuuri suhtes kriitilisemaks.

Vähemkvaliteedilt enamviguriks

L-R-V-O-O-K-V-R
1. d4 d5 2. Rc3 e6 3. Rg3 Of6 4. e3 Rg6 5. 0-0 Od7 6. a4 0-0 7. Oh5 c5 8. dc Vc5 9. Od2 Vfc8 10. Vfd1 Va5 11. Rge2 b5 12. Rb5 Vb5 13. ab Ob5 14. Rc3 Od7 15. Og6 hg 16. La3 Rc6 17. Va1 Lb7 18. Ra4 Oe8 19. Oc3 Oe7 20. b4 Ra5 21. Rb2 Rc6 22. Rd3 Vb8 23. Vdb1 a5 24. Rc5 Oc5 25. bc Lb1+ 26. Lc1 Lc1 27. Vc1 a4 0:1.

Silt

Otsisin ühe maja ülemist korrust. Jõudsin sinna välja. Nägin seal silti, et ma oleksin pidanud Helinale kirjutama. Vaatasin, et olin lugenud valesti, oli kirjutatud hoopis, et ma oleksin pidanud Helgile kirjutama.

Raamatutegelase elu

Ever tegi inimestele head, aga kui ta uuris, mida nad temast arvavad, siis nad arvasid kõik halvasti. Tundus, et põhjus oli selles, et ta oli head tegemisega liiale läinud.

Eluloo mõisted

Lugesin, et ajaloolane Koselleck mõtles ise mõisteid välja. Minu magistritöös on alapeatükk "Fašismi mõiste", aga selles ma ei leiutanud uut terminoloogiat, vaid kommenteerisin teiste loodut. Praegu oskan paremini asjadest oma sõnadega kirjutada, kui need sõnad ka täiuslikud ei ole. Olen varem blogis juba kirjutanud uute stiilinimede väljamõtlemisest, aga saab välja mõelda ka perioodide ja muude asjade nimesid. Eilse jalutuskäigu ajal proovisin mõelda välja mõisteid oma eluloo põhjal, täna hommikul, kui mul ei olnud arvutit, panin mõned paberile kirja:

A. Mõisted kooliaja kohta.

1. Koolivormi periood, vaba vormi periood ja üleminekuperiood nende vahel.

2. Pliiatsi periood ning sulepea ja pastaka perioodid.

3. Ärevushäirete periood.

4. Maletrennis käimise ja sellele eelnev periood, trenniminekust mõtlemise periood.

5. Kooli söökla ja kohviku konkureerimise periood.

6. Õpilast põhjendamatult mitte uskuv õpetaja.

7. Kaardimängude periood.

8. Klassiõhtutel osalemise periood.

9. Poliitilise sisuga tund.

10. Õpilased kooliraadios.

B. Mõisted male kohta.

1. Erisooliste vaheline partii.

2. Erivanuseliste vaheline.

3. Noorem, aga kogenum vastane.

4. Kodused malepaberid.

5. Maleteemaga võrgukskkond.

6. Vigadega malereportaaž ajalehes.

7. Rohkem kui ühe ühise huvialaga maletaja.

8. Õpetav ja segav mängu ajal rääkimine.

9. Mängija halvustamine.

10. Pisarad enda mänguoskuse tõttu.

Kahekordne nõuküsimine

Läksin Kristerilt nõu küsima. Informatsiooni hankimiseks võttis ta telefonikõne, milles valetas, et on minu isa. Olin varemgi kahtlustanud, et Krister valetab, nüüd oli see tõetsatud. Nähtavasti olid sellised ajakirjanike töömeetodid. Vähemalt oli ta leidlik. Telefoni vastuvõtja kõnetas arvatavat isat hüüdnimega Ando, selle põhjal võis oletada, et Krister helistas Rimmelile. Informatsioon õnnestus hankida.

Autod toas

Olime toas, mille lae all olid sõiduautod. Auto oli kaldteel inimese suunas kaldu, kartsin, et see võib inimesele peale kukkuda. Mõtlesin, et vähemalt mina olen ohutus kauguses. Siis vaatasin, et mina ka ei ole.

Turniir lammastega

Täna jõudsin turniirimaja ukse taha enne välja kuulutatud registreerimiskellaaja algust. Pöörasin ümber ja tegin veel kahes suunas jalutuskäike, et aega parajaks teha. Turniiril tähistati Pavlovi sünnipäeva. Pärast turniiri lõppu pildistasin läheduses peetavaid lambaid. Fotoaparaadi väljavõtmisel läks lammas puu varju.

Lippu kavaldamine

V-R-O-K-R-V-L-O
1. d4 g6 2. f4 f5 3. Rd3 d6 4. Od2 Rf6 5. Rc3 Oe6 6. g3 c6 7. a3 Rbd7 8. Of3 Lf7 9. e4 fe 10. Re4 Re4 11. Oe4 Og4+ 12. Of3 Of3 13. Vf3 0-0 14. 0-0-0 La2 15. Oc3 Rb6 16. Rb4 Lc4 17. Lf1 a5 18. Lc4 Rc4 19. Rd3 e5 20. de de 21. Ve1 ef 22. Vf4 Vf4 23. Rf4 Oc3 24. bc Ra3 25. Ve7 Vb8 26. Kb2 Rc4+ 27. Kb3 b5 28. Vc7 a4+ 29. Ka2 Re5 30. Re6 Ve8 31. Rd4 Rg4 32. Vc6 Ve5 33. Vb6 Rh2 34. Vb5 Ve3 35. Vc5 Vg3 36. Ka3 h5 37. Ka4 h4 38. Vc8+ Kh7 39. c4 h3 40. Ve8 Rg4 41. Ve1 h2 42. Vh1 Vg2 43. c5 Vd2 44. c3 Va2+ 45. Kb5 Va8 46. c6 Vc8 47. Kb6 Re5 48. Vh2+ Kg7 49. Kb7 Rc6 50. Kc8 1:0.

Mitterääkimine

Mind taheti rääkima panna. Leiutasin selle vältimiseks võtte, et esitasin ise rääkimapanijale küsimusi. Kogu materjali ei olnud aega läbi võtta, aga kui esitasin küsimusi ühe lause kaupa, sai osa materjalist läbi vaadatud.

Veniv mäng

Mängisime arvutimängu, üks teine inimene oli minu vastane. Mängus toimus sõda. Tundus, et tuleb käikude kordamisega viik. Aga vastane oli tunginud osade jõududega minu tagalasse ekraani alumises osas, võibolla selle vasakpoolsesse ossa tungimise korral oleks ta saanud võita. Aga esialgu ta ei tunginud, sest tulemus ei olnud ettearvestatav. Malepartii oli kestnud juba 168 käiku, aga kuna arvuti tavaliselt viiki ei taha, siis oli oodata, et ta võidab hästi suure käikude arvuga. Aastaaeg oli vahetunud ja minu alumisel vasakul tiival oleks võinud olla aine agregaatolek seetõttu muutunud, see oleks võinud lahingute tulemust muuta, aga arvuti sellega ei arvestanud.