Olin Valgas. Mõtlesin, et ma olen kogu aeg eesti poolel, miks ma peaks minema läti poolele. Mõtlesin edasi, et aga mõned tahavad võibolla olla mõlemal poolel võrdselt. Ja mõned võibolla ei tea, kummal poolel nad suurema osa päevast on. Nägin mööda tänavat tšetšeene lähenemas. See tekitas minus hirmu, sest tšetšeenid olid vene poolele läinud. Põgenesin vene poodi, et seal venemeelsed vast ei tapa. Aga kui tšetšeenid oleksid järele tulnud, siis nad oleksid mu relvi näinud. Poest lahkudes peitsin ennast kanalisatsioonikaevu. Leidsin sellise kaevu, millel oli tahke, mitte vedel põhi. Mõtlesin, et maa all ma igaks juhuks plahvatust ei korralda, maapind on selleks liiga tugev ja võib anda tagasilöögi.
*
Hakkasin lugema Carlyle'i raamatut Jehoova tunnistajatest. See raamat oli väärtuslik selle poolest, et kirjeldas ka Carlyle'i enda usku. Raamatus oli viidatud ka minu kirjutisele Kaagjärve raamatu kohta. Mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kui Carlyle elas varem kui mina. Aga nähtavasti oli raamatut kordustrüki jaoks toimetatud.

