Esmaspäev, detsember 06, 2021

Masaryk ja tõde

Pavel Golasowski. Tšehhikeelne diplomitöö „T. G. Masaryki spin doctoring ja sõjakommunikatsioon aastatel 1914–1918“ aadressil https://is.muni.cz/th/bsx75/Pavel_Golasowski_diplomova_prace.pdf . Masaryki Ülikooli politoloogia kateeder, Brno 2021. 116 lehte. Loetud tõlkeprogrammiga.

Töö autor tänab töö alguses oma ema ja tüdruksõpra ning kõiki, kellega ta õpingute ajal kokku puutus. Kui mina ülikooli lõputööd kaitsesin, esineti ka tänuavaldustega, aga need esitati suuliselt ja kaitsmise lõpus.

Ma ei kiida seda heaks, et tšehhikeelse töö pealkirjas esineb ingliskeelne väljend. Vabanduseks võib küll tuua selle, et uurimisobjekt Masaryk ise kasutas samuti ühes keeles tekstis teiste keelte sõnu. Töös seletatakse, et spin doctoring on negatiivse konnotasiooniga sõna, mis tähendab manipuleerimist mingite eesmärkide saavutamiseks. Siia alla kuuluvat liialdamine ja faktide kontekstist välja rebimine. Kasutatud kirjanduse nimekirjast on näha, et ingliskeelsete teoste pealkirjas esineb ka juba lühem sama tähendusega sõna spin, siis saab eesti keeles kasutada sõna spinnimine. Lugedes küll mõtlesin, kas seda sõna on üldse vaja, võibolla saaks öelda ka tüssamine, tõe moonutamine või antud juhul sõjakavalused.

Töös antakse ülevaade ka Masaryki varasemast elust. Põhiliselt tuuakse välja kahte juhtumit, kus Masaryk läks avaliku arvamusega vastuollu, et kaitsta tõde. Ühel juhul ta tõestas, et tšehhe paremas valguses näitavad ajaloolised dokumendid on võltsingud, teisel juhul näitas kohtu alla antud juudi süütust, mis toonud talle hiljem Esimese maailmasõja ajal juutide toetuse Tšehhoslovakkia iseseisvusvõitlusele. Iseseisvusvõitluse edu aidanud tagada ka see, et Masaryk oli varem omandanud palju võõrkeeli ja sai välismaale minnes rääkida inimestega nende enda emakeeles. Masaryki raamatust olen lugenud, et tema arvates kõik, mida ta oli varem teinud, aitas etteteadmatult selles võitluses edu saavutada.

Masaryk võis küll olla varasemas elus tõe kaitsja ning ka töö autori enda arvates ei olnud Masaryki põhiolemus petmine, aga sõja ajal ei pruugi ennast kahjustavate faktide väljatoomine kasulik olla. Meie algkooli klassijuhataja vähemalt õpetas, et sõjas on iga kavalus lubatud, kuigi tegelikult on osad teod ka sõjakuritegudeks kuulutatud. Minu magistritöö juhendaja raamatu kaanel oli tsitaat, et saadik on aus inimene, kes saadetakse välismaale oma riigi heaks valetama. Aga hiljuti lugesin Peeter Oleski nekroloogist, et talle polevat oluline olnud ainult eesmärk, vaid ka selleni jõudmise viis.

Osade töös toodud näidete puhul võib töö autori väidetes ka kahelda. Ta kirjutab, et Masaryk tõi välismaal välja, et tšehhid jooksevad Austria-Ungari poolelt vastaspoolele üle, kuid tegelikult olevat ülejooksjad olnud vähemus. Ma arvan, et kui oli ülejooksjaid, siis veel rohkem oli neile kaasa elajaid. Mõni võis mõelda, et ta ise seda ei tee, muidu ta võib tagant või eest kuuli saada. Mõni võis mõelda, et tahaks üle joosta, aga tahaks ka veel oma perekonda näha, kui Austria-Ungari peaks sõja võitma, ei pruugi koju tagasi pöördumine enam võimalik olla.

Vaevalt et Masaryk ka teadis kindlaid arve, kui palju on tšehhe mobiliseeritud ja üle jooksnud. Kui mina keskkoolis õppisin, oli õpikus mobiliseeritud eestlaste ümmargune arv välja pakutud, aga hiljem hakati alles uurima, mis on õige arv ja saadi veidi teistsugune tulemus. Praegu võidakse konkreetset küüditatute arvu nimetada, aga minu vanaisal oli alles Rein Taageperaga selle arvu üle vaidlus, mitte et kumbki oleks tahtnud võltsida. Seega ka Masaryk võis sihiliku tõe moonutamise asemel vahel teha lihtsalt oletusi või uskuda informatsiooni, mille ta oli kellegi teise käest saanud.

Sõjakavaluste hulka loetakse töös ka tšehhide ja slovakkide kuulutamine samaks rahvuseks, kuna ainult tšehhide riigi eraldi loomisele olevat olnud raskem toetust saada. Praegu on Tšehhi ja Slovakkia eraldi riigid ja siis võib tunduda loogiline mõelda, et need on alati eri rahvad olnud. Aga algul ei olnud slovakid ühisriigi vastu. Ja ka eestlaste vahel olid varem suuremad murdeerinevused, ometi tunti juba kokkukuuluvust.

Töö järgi on Masaryk moonutanud tõde ka Jan Husi kohta, ta teinud hussiitlusest tšehhi asja, kuid olnud ka muust rahvusest hussiite. Aga kui vähemalt Hus ise oli tšehh, siis ei saa hussiitlust tšehhi küsimusest ka täielikult lahutada.

Kohtus oodatakse advokaadilt kaitsmist ja prokurörilt süüdistamist, kumbki ei pea vastupidiseid fakte välja tooma. Ka lõputööd kaitsev üliõpilane ei tohi teemast mööda kirjutada. Uurimisülesande saaks püstitada ka nii, et mitte loetleda kõiki Masaryki valesid, vaid uurida, mitu protsenti tal oli tõepäraseid ja mitu protsenti valeväiteid.

Tuttavad nimed ja paigad

Küsisin mitmelt inimeselt nende nime. Selgus, et nad olid kõik Kaunase puiestee inimesed, kuigi näo järgi ma neid ära ei tundnud. Kui rääkisin, et siin on kõik Kaunase puiestee inimesed, siis ei usutud. Ütlesin, et on muidugi võimalik, et keegi oma andmete kohta valetab. Meil oli kooliõpikus selline jutt, seetõttu võidakse seda järgi teha. Läksime meie vanasse Kaunase puiestee trepikotta. Ütlesin, et kui ma siin olen, siis mulle tuleb meelde, et vanasti oli siin peale korteriuste ka ühe söögiasutuse uks. Asutusse oli pääsenud uksest viltu edasi minnes. Läksin bussipeatuse suunas. Seal olid ikka veel stendid kompartei juhtide piltidega. Mulle tuli meelde, et siin oli tulnud väga ettevaatlikult tasakaalu hoida, sest parteijuhtide piltide peale ei tohtinud astuda. Meenutasin, et siin oli ükskord tulekahju. Üks poiss vastas, et pool hoonet põles maha. Ütlesin, et mitte nii palju. Siis mõtlesin, et võibolla oli poisil siiski õigus, kui katuse sees oli auk.

*
"Sirbis" oli mõnikümmend lehekülge ühel ja samal teemal. Vanaema ütles, mitut nalja see tähendab. Jürgen küsis, kas siis igal leheküljel on üks nali. Vanaema ütles, et nii tuleb välja. Ta lisas, et tal pole praegu aega neid lugeda. Olin ühe mehe pool. Mõtlesin, et võibolla poleks pidanud siia tulema, kui ta suitsetab. Suitsetamise tõttu hakkas üks paberkott tossama. Püüdsime sellele lõppu teha, aga see ei õnnestunud. Ütlesin, et võibolla tuleks vett peale lasta. Mees arvas, et nii hull asi ei ole. Rääkisin, millist jutuajamist ma "Sirbi" numbri kohta olin kuulnud.

Pühapäev, detsember 05, 2021

Keskmisest sõltumatu hinne

Meile tulid üle tüki aja külla Piret ja Oudekki. Võtsin välja vana kamba vihiku. Oudekki ütles, et tahab endale osta kõige kõrgema kvaliteediga prillid, neid saab Moskvast. Mulle meenus, et tema isal olid samuti Moskvast ostetud prillid. Oudekki ütles, et tema isa iseloomustab töö, töö, töö ja töö.

*
Istusime klassis 307. Antti näitas, millises asendis Reet istub. Klassis käis õpetaja Laats ja midagi kirjutati tahvlile. Lugesin tahvlilt, et mulle pannakse veerandihindeks üks, sest mul ei ole hindeid. Ütlesin, et mina pole süüdi, kui mulle pole hindeid pandud. Laats andis just tagasi kaustiku, millesse ta oli mulle hindeid pannud. Ütlesin, et veerandihindeks ei saa ühte panna, kui kõige madalam välja pandud hinne on kaks ning kaustikusse on just kirjutatud ka hinded neli ja viis. Võibolla pannakse üks sellepärast, et mul ei ole kirjandihindeid, aga mul on kirjandid valmis kirjutatud, kuigi ma pole neid üle andnud, mulle tegelikult meeldib kirjandeid kirjutada. Mõtlesin, et vahel võib juhtuda, et teen kirjandis nii palju keelevigu, et hindeks tuleb ikkagi kaks. Tahvlile oli kirjutatud väljendi 'Haanja miis' kohanimi kujul 'Chani', see oli punkstiil. Tegelikult ei olnudki kirjutaja õpetaja, vaid üks õpilane oli kirjutanud ümber õpetaja antud teksti. Ma ei olnud kõike tahvlile kirjutatut veel läbi lugenud, aga see oli juba ära kustutatud. Küsisin Erikult vihikut, kust ümber kirjutada, mida ta oli tahvlilt maha kirjutanud. Erik andis mulle markeri. Kui olin kirjutamise lõpetanud, tagastasin markeri Kristerile. Ütlesin, et pidin tagastama ju Erikule. Krister vastas, et ei, Erik oli selle tema käest saanud. Krister ütles, et need, kellele ta markerit laenab, käivad sellega halvasti ümber.

Laupäev, detsember 04, 2021

Rekordreiting

Täna võitsin Vint.ee-s paarsada punkti kõrgema reitinguga vastast välkmales 2:0. Esimeses mängus kukkus vastasel aeg, teises mängus panin keskmängus vankritega 7. realt mati. Sain uueks reitinguks 1954, mis ei ole mitte ainult minu Vint.ee rekord, vaid numbriliselt üldse parim malereiting, mis mul on olnud, kui turniiri esitusreitingut mitte arvestada. Vaatasin, et olen hetkel Vint.ee malereitingute edetabelis 87. kohal 793 mängija hulgas ehk 10,97 protsendi parimate hulgas.

Majapidamistööd ja talisport

Täna käisin teist korda sel talvel suusatamas. Plaanis oli esimese korra avasõidu järel sõita kaks korda pikemalt, aga vahepeal kaalusin sellest mõttest loobumist, sest enne suusatamist pidin juba tegema kolme füüsilist tööd järjest. Rada oli siiski nii hea, et viisin ellu esialgse plaani. Sõitmist lõpetades tundus, et oleks ka veel rohkem sõita jõudnud, kuigi tuppa jõudes hakkasin selles rohkem kahtlema. Täna oli rada parem kui eelmine kord. Eelmine kord jäi see natuke hangede vahele, täna oli maa tasasem. Enne vaipu kloppides läks tavalisse saapasse lund sisse, aga suusasaabastega ei pidanud seda kordama.

10 meetri jooks

Tegime kümne meetri jooksu ja õpetaja mõõtis aega. Esimesel katsel sain halva aja, seetõttu jooksin uuesti. Ka teise katse aeg oli halb. Seetõttu tahtsin teha veel kolmanda katse, aga sellega pidi ootama, sest koerad tulid ette ja nii oleks võinud juhtuda, et pean enne finišit seisma jääma. Mõtlesin, et päris sportlased jooksevad sadat meetrit, aga meie nii palju ei jõua, meie piirdume kümne meetriga. Liivakastis oli liiv kuiv. Kaevasin sügavamalt välja märga liiva ja mätsisin selle kuivast liivast lossi pealmiseks kihiks. Kohati jäid siiski nähtavaks kuiva liiva laigud. Kaevasin liivakasti põhjani välja, nagu olin teinud ükskord ka lapsena. Siis oli kivirant olnud ainult liivakasti põhja servas, aga tundus, et praegusel liivakastipõhjal on kogu põhja ulatuses kivitriibud, mille vahele jäid küll praod.

*
Läksin õppetooli moodi ruumi uksele. Ostsin üle ukse paberikaupa. Üks ametnik ütles, et nendel köidetel on üksteise küljest lahti tulevad lehed. Mõtlesin, et siis loobuks nende ostmisest. Otsustasin, et ma siiski ei loobu, kui ma olen need juba võtnud. Võibolla mul õnnestub nii ettevaatlikult lehti keerata, et need üksteise küljest lahti ei murdu. Ja kui murduvadki, saan ma need panna pakendisse, nii et lehed ei kao laiali.

Reede, detsember 03, 2021

Tõnissoni elulugu 1

Krista Aru. „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 1. osa“. Rahvusarhiiv, Tartu 2019. 511 lehekülge.

Olen Tõnissoni kohta kirjutanud varem juba kaks raamatueessõna ning hiljem arvustanud veel kahte tema kohta kirjutatud raamatut ning kirjutanud temale pühendatud üritustest ja raadiosaatesarjast. Nüüd ei pea tingimata varem kirja pandut kordama.

Ka Aru oma raamatu eessõnas ütleb, et ka temal pole enam Tõnissoni kohta midagi väga uut lisada, ta keskendub pikemalt nendele teemadele, mida on varem vähem uuritud. Raamatust sain ma tõesti uut teada rohkem detailides kui põhiskeemis. Kuid saatesõna lugedes mõtlesin, et osadele lugejatele võivad need kaks köidet olla ainsad raamatud, mida nad Tõnissoni kohta loevad. Kui selles vana ei korrataks, siis võiks juhtuda, et uus raamat oleks vastupidi levinud teooriale vanadest vähem väärtuslik, sest uurimist on alustatud olulisematest teemadest. Esimese köite lugemise järel ütlen siiski, et Aru raamat on parem kui veidi aja eest soome keelest tõlgitud Tõnissoni elulugu, Aru tunneb rohkem allikaid ja tõlgitud raamatus esinenud vigu ei korda.

Oma praegusest uurimisteemast lähtudes teeks võrdlusi sellest raamatust Tõnissoni ja enne seda Masaryki kohta loetu vahel. Tõnissoni ja Masaryki on varemgi võrreldud. Mõlemad juhtisid oma rahva iseseisvusvõitlust ja mõlemad olid karsklased, nad on mõlemad kuulunud ühesuguse nimetähendusega parteidesse. Masaryki on nimetatud nii liberaaliks kui ka seostatud sotsialismiga. Tõnissoni kohta mäletan varasemast, et ta on kirjutanud brošüüri sotsiaaldemokraatia vastu, aga Aru järgi oli ka Tõnissoni erakonnal osalt sotsialismi elemente, Aru nimetab seda sotsiaalliberaalseks.

Tõnissoni ja Masaryki vahel oli ka erinevusi. Üks erinevus on, et Masaryk on kirjutanud eluajal palju pakse raamatuid, aga Tõnisson keskendus rohkem ajakirjanduslikele tekstidele. Masarykilt on muuhulgas ilmunud mälestusteraamatuid, Tõnisson öelnud Aru sõnul, et peab mälestuste kirjutamist igavaks ja ei kavatse seda teha. Olen küll Tõnissoni raamatusse tema mälestusi pannud, aga need olid lühikese formaadiga tähtpäevakirjutised.

Masarykil oli suurem keelteoskus kui Tõnissonil. Ühes tšehhikeelses üliõpilastöös öeldakse, et Masaryk sai Esimese maailmasõja ajal teha edukalt lobitööd Tšehhoslovakkia iseseisvuse kasuks sellepärast, et ta oskas nende maade keeli, mida ta külastas. Tõnisson on Venemaal töötanud, nii et vene ja saksa keele oskus võis tal olla hea, aga välismaale diplomaadiks läks ta vastumeelselt teiste pealekäimisel, kuna ei osanud inglise ega prantsuse keelt ning pidas seda ise enda puuduseks.

Masarykile oli enda sõnul nii suuline kui ka kirjalik esinemine vastumeelne, ta tegi seda vaid kohusetundest. Ta võis küll tõde veidi moonutada, tšehhikeelses üliõpilastöös näidatakse, et ta on sõjakavalusena sellist võtet kasutanud, ta võis ka rahvale meeldimiseks võimu nautimist varjata. Ühes muuseumitekstis öeldi, et algul teadlasena tegeles Masaryk müütide purustamisega ja hiljem poliitikuna nende loomisega. Kuigi Aru ütleb, et Tõnissonile oli mälestuste kirjutamine igav, arvab Aru teiselt poolt, et „Postimehe“ toimetuses ajakirjanikutööga kokku puutudes hakkas Tõnissonile vähemalt ajakirjanikutöö meeldima. Samuti olid tema suulised kõned väga pikad, siis ta ilmselt nautis ka suulisi esinemisi.

Aru arvates oli Tõnissonile siiski kõige tähtsam tema perekond, kuigi perekonnast on raamatus suhteliselt vähe juttu. Perekonna tähtsustamisele räägib vastu, et vahepeal kaalus Tõnisson täielikult tööle pühendumist ja vallaliseks jäämist. Aru järgi kirjutas Tõnisson hiljem, et iga mees, kes noorelt ei abiellu, on oma rahva vaenlane. Mina mäletan Tõnissoni enda artiklist kohta, kus ta ei pidanud abiellumist iga inimese, vaid iga terve inimese kohustuseks.

Masaryki puhul sai välja toodud, et tema tervislikud eluviisid või nende taotlemine ei piirdunud ainult alkoholi mittetarvitamisega. Tõnissoni kohta on Aru tekstis märgatav, et Tõnissoni eluviisid igakülgselt tervislikud ei olnud. Ta küll tegi ka võimlemisharjutusi, aga magas väga vähe. On kirjutatud, et üks andekus tunnus ongi väike unevajadus, mõni ilmselt siiski magab veel vähem kui ta vajab. Tõnisson sõi ebaregulaarsetel aegadel, mis on veel kindlam tervise rikkumise tunnus. Esimese Eesti aja lõpul ilmunud raamatus arvatakse, et Tõnisson on elanud kõrge vanuseni hea tervisega tänu karskusele, aga Aru järgi oli Tõnisson siiski sageli kehalistes haigustes, depressioonilaadsetest seisunditest on juba varem kirjutatud.

Masaryki nimetatakse nimepidi ka Aru raamatus, sest Tõnisson ja Masaryk olid omavahel kokku puutunud, aga sellel peatutakse siiski lühidalt.

Kustunud foto

Vaatasin oma fotoaparaati. Seal oli juurde tulnud fotode arv märgitud negatiivseks. Viimati tehtud fotot enam ei olnud. Ka võrguleheküljel oli näit negatiivne ja ka sealt oli postitus selle fotoga kustunud. Aga kolmandas kohas oli see foto veel alles ja otsustasin ta võrguleheküljele tagasi panna. Postitus oli kustutatud võibolla sellepärast, et selle pealkirjas oli mainitud ühte kuritegu ja allpool tuli ühe konkreetse inimese haruldane nimi, nii et otsingumootori kasutajale võis jääda mulje, et see inimene on selle kuriteo sooritanud, kuigi tekstis ma tegelikult teda ei süüdistanud. Probleem lahendamiseks oleksin nüüd pannud postitusele teistsuguse ja rahulikuma pealkirja. Istusin kõnniteel ja mõtlesin kirjutada kolmele pisikesele paberitükile postituse muudatused, et need postituse vahele pista. Aga pastakas hakkas hirmsasti plekke tegema. Nähtavasti liiga pisikeselt kirjutamise tõttu, pastakal oli vaja, et temast korraga rohkem pastat tähtedesse pääseks, muidu ta ajas selle tähtede kõrvale. Võtsin seetõttu natuke suurema paberitüki. Mööda läksid ühed tüdrukud ja üks neist luges valju häälega kaks sõna, mis ma olin kirjutanud. Pärast neid tuli Tõnu. Ütlesin talle, et kodulehekülg, mis mul lahti on, peaks olema kaaperdatud, ma ei pääse sinna ise muudatusi tegema. Tõnu vastas, et ma siis seda lehekülge ei avaks, muidu ma võin sealt viirusi saada. Ta käivitas arvutis viiruseskänneri, mis kontrolliks, ega mul seal mõnda viirust ei ole.

Neljapäev, detsember 02, 2021

Talvelaul

Otsisin ungarikeelset suusatamislaulu, aga ei leidnud. Seejärel otsisin samas keeles talvelaulu ja leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=w_U3EbSmEZ8 hea viisiga laulu. Videos näidati vahepeal lund, aga vahepeal ka lilli, paljast nahka ja küttepuid. Laul meeldis juba esimesel kuulamisel, praeguseks olen kuulanud kaks korda. Selline rõõmus viis sobiks võibolla ka kevadelaulule, kuigi võib mõelda ka, et pikad noodid on nagu suured lagedad lumeväljad ja tuisusahin.

Kolmapäev, detsember 01, 2021

Käikude järjekorra uuendus

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. c4 Rd7 5. cd Rgf6 6. Rc3 Rb6 7. Ob5+ Od7 8. Lb3 Ob5 9. Lb5+ Ld7 10. Ld7+ Kd7 11. Rf3 Rbd5 12. Og5 g6 13. Kd2 Og7 14. Vac1 Vhd8 15. Vhe1 Vac8 16. Re5+ Ke8 17. Rb5 a6 18. Vc8 Vc8 19. Rc3 Rb4 20. a3 Rc6 21. Kd3 e6 22. Rc4 Vd8 23. d5 h6 24. Of4 Rd5 25. Rd6+ Kf8 26. Rd5 e5 27. Oe3 Kg8 28. Oc5 Of8 29. Rf6+ Kg7 30. Re8+ Kg8 31. Kc4 b5+ 32. Kd5 Re7+ 33. Ke5 Rc6+ 34. Kd5 Re7+ 35. Ke4 f5+ 36. Kf3 Rc6 37. Ve6 Ra5 38. Ob6 1:0. Valgel jäi 1 tunnist mõtlemisajast alles üle 59 ja mustal umbes 24 minutit. Edasi tiksunud mõtlemisaega saab uuesti vaadata käike tagasi võttes.

Kolmas koroonatalv

Lumi on juba mitu päeva maas. Esialgu ma suusatama ei läinud, sest lund sadas. Üleeile õhtul vaatasin ajalehest, et eilseks lubati lumesadu ja tänaseks mitte, mõtlesin, et siis võiks esimese hooaja suusasõidu teha täna. Eile siiski lumesadu ei olnud, aga pidasin otsusest kinni. Käisin suusatamise asemel kõndimas ja nägin, et hanged on suhteliselt suured.

Täna käis vahepeal peast läbi mõte, et kui tugeva arvutiprogrammiga mängimine suurendab kasvuhooneefekti, siis ka suusatamine, sest hingan rohkem süsihappegaasi välja. Loomakarjade eest on vähemalt hoiatatud. Pärast mõtlesin, et võibolla tuleb suusatamine siiski kliimale kasuks, sest kui mul jalad nõrgemaks jääksid, siis hakkaksin rohkem bussi ja taksoga sõitma. Mõtlesin veel, et ma tegelen nende spordialadega, millel on puust abivahendid. Malelaud on puust ja ka suusad on puust. Tegelen veel lugemise ja kirjutamisega puust kirjutuslaua peal ja arvatavasti puust valmistatud paberi abil, kuigi on räägitud midagi ka kaltsupaberist.

Läksingi talve esimesele suusatamisele. Kanal oli suuremalt jaolt jääs, aga jäänud oli veel väikseid lombikujulisi lahtise vee laike. Panin kanali kõrval suusad alla. Olin näinud ühte rada, aga mõtlesin, et see on liiga okste all, hakkan uut tegema. Kui mõned sammud olin teinud, siis nägin, et seda pole vaja, vee piiril on üks rada juba olemas. Ringi teise poole tegin autotee pool ja oksad siiski silma ei läinud, kuigi just veepiiril oleksid läinud, kui ma ei oleks kummardanud. Suuski alt võttes vaatasin, et jää peal on kajakaparv ja teeb kaeblikuna tunduvat häält.

Annelinna lõpuosa

Kass püüdis mulle ühte riideeset maha müia. Ta soovis, et ma tooks vastu selle täie muid riideid. Vastasin, et ma ei osta seda, sest see on naiste riideese. Kassil oli ka muid soove, mille ma kõik tagasi lükkasin. Ta ütles, et nüüd mängime ühe vooru pikka malet. Mulle muidu pikk male meeldiski rohkem, aga pakkumine tuli ootamatult, ma olin tahtnud juba koju minema hakata. Otsustasin, et täna ma rohkem ei mängi.

*
Läksin Annelinna lõpuossa. Kaunase puiestee oli valmis saanud ja selle taha oli ehitatud kolm uut tänavat. Kass ütles, et kuigi ta on siin käinud, ajab ta vahel nende uute tänavate nimed segi, sest tema nooruses neid veel ei olnud. Mõtlesin, et tänavate arv ei ole ju suur. Kõndisin edasi. Annelinna tänavatele oli iseloomulik, et neil ei olnud ühte suunda, vaid haruteed hargnesid risti-rästi ja ei teadnud, milline neist on peaharu. Jõudsin Mõisavahe tänavale. Selle erinevus võrreldes Kaunase puiesteega oli, et ei olnud enam viiekorruselisi maju, kõik olid üheksakorruselised. Esimese maja küljes oli silt tänava nimega, aga mitte eesti, vaid inglise keeles.

Teisipäev, november 30, 2021

Arvutiasjad

Vaatasin arvutist telesaadet. Saatel oli tähtsa näoga maskott. See oli valitud välja natuke enne koroona puhkemist, nüüd ei teadnud, kas ta peaks saates koroonat mainima. Otsisin välja vanade arvutiketaste karbi. Võtsin sealt ühe ketta. Ümmargune ketas oli kandilise kesta sees, aga ümmargune osa paistis välja rohkem kui ma varasemast mäletasin. Võtsin selle vahepeal üldse kestast välja. Kui tagasi panin, siis meenus, et keskmist osa on keelatud puudutada. Panin ketta arvutisse sisse, et proovida, kas arvuti veel seda ketast loeb. Võibolla oleks pidanud enne arvuti käivitama. Arvutil tekkiski tõrge, aga häiretest hoolimata ta mingil moel kettal olevaid fotosid näitas.