pühapäev, september 20, 2020

"Loova Kesk-Euroopa poole"

Bernhard Linde. „Loova Kesk-Euroopa poole. Kirjanduslikke ja teatrilisi reisimuljeid Lätist, Poolast, Tšehhoslovakkiast ja Ungarist“. Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1930. 320 lehekülge.

Sain läbi kolmanda Linde raamatu. See raamat ühendab minu jaoks vaba aja uurimisteema Ungari ja tõlketööga seotud Tšehhoslovakkia teema. Peale nende riikide on Linde enne raamatu kirjutamist reisinud ka Lätis ja Poolas. Ta ütleb, et on slaavi filoloogi haridusega. Aga kui samuti slaavi filoloogiat õppinud Torop keskendus hiljuti loetud raamatus Venemaale, siis Linde on käinud lääneslaavlaste juures. Ta ütleb, et ta poola ja tšehhi keelt oskab, aga läti ja ungari keelt mitte. Lätlasi ei nimeta ta seejuures baltlasteks, vaid baltislaavlasteks, võibolla neid niiviisi siiski oma erialaga seostades.

Reisi alustab Linde Lätist. Kuigi ta läti keelt ei oska, imetleb ta seal raamatupoodide vaateaknaid ja raamatute kujundust. Mäletan, et kui ise Riias käisin, siis müüdi seal raamatuid lageda taeva all. Küsisin malemaailmameister Fischeri partiide kogu hinda, aga see maksis liiga palju. Üks klassivend ütles, et temal midagi osta õnnestus, ta tingis hinna alla. Olen ostnud kaks numbrit 1990. aastatel Lätis ilmunud maleajakirja, aga ostmise üksikasju ei mäleta, ost võis teostuda Tartus.

Linde käib ka nii Lätis kui ka Ungaris vaatamas selliseid teatrietendusi, mille keelest ta aru ei saa. Mõnda liiki etendustel oleks see paremini mõistetav, muusika ja balleti puhul ei ole sõnad nii olulised. Aga Linde vaatab just sõnalisi lavastusi ja oskab näitlejate välimuse ja liigutuste põhjal neid etendusi ka arvustada. Psühholoog Võgotski raamatust mäletan seisukohta, et kultuuris vorm ja sisu ei ole kooskõlas, vaid võitlevad omavahel. Ilmselt tundmatus keeles etenduse puhul mõjutab muljet rohkem vormiline kui sisuline külg.

Lätist lahkub Linde üle Poola piiri. Osa tolleaegsest Poola piirist on tänapäeval Valgevene ja osa Leedu piir. Linde käib praeguses Leedu pealinnas Vilniuses, mis siis kuulus Poolale. Aga Linde sõnul ei olnud selle rahvastikus esikohal ei leedulased ega poolakad, vaid juudid. Linde käib ka Varssavis, mis on olnud Poola pealinn nii tol ajal kui ka praegu. Ta kirjutab nagu teistegi külastatud riikide puhul kirjandus- ja teatrielust. Poola raamatutel olevat tol ajal olnud tiraažid hoolimata suuremast rahvaarvust numbriliselt sama väiksed kui Eestis. Hiljem Tšehhoslovakkiat ja Ungarit külastades nimetab Linde nende maade suuremaid trükiarve. Linde tahab külastataval maal kohtuda eraldi kirjanike ja arvustajatega. Tänapäeva Eestist ma tean, et kirjaniku ja arvustaja isik võivad kattuda.

Juttu ei tule eriti tol ajal Poola piirides elanud ukrainlastest ja valgevenelastest, aga pärast Varssavi osa tuleb veel eraldi peatükk Poola juutidest. Juutidel on olnud mitu keelt ja ühe kohta neist olen ma varem kohanud võõrsõnalist nimetust jidiš, aga Linde nimetab seda eestipärasemalt juudi keeleks.

Poolast jõuab Linde järgmisena Tšehhoslovakkiasse. Ta näeb juba tol ajal hiljem üksteisest eraldunud tšehhide ja slovakkide vastuolusid. President Masaryki nimetab ta selles raamatus slovakiks, aga peab teda ainsaks, kes Tšehhoslovakkiat koos hoiab. Kui pärast kommunismi lõppu Slovakkia iseseisvus, siis Linde kirjutab veel ainult slovakkide autonoomiataotlustest, kuid neile polevat antud sedagi. Varem loetud raamatus tõi Linde Tšehhoslovakkia rahvuste statistikas tšehhid ja slovakid ühises lahtris, aga siit raamatust selgub, et neid ei liitnud kokku tema, vaid tolleaegne ametlik statistika riigis oligi selline, kuna tšehhid polevat tahtnud slovakke eraldi rahvusena tunnustada. Riigi nime järgi tundub küll, nagu oleks tegemist kahe enam-vähem samaväärse osapoolega.

Hiljuti loetud Halmani raamatu pealkirjas nimetatakse tšehhe Švejkideks. Linde aga kirjutab, et Švejki autor Hašek oli populaarne küll välismaal, aga mitte tšehhide hulgas, kuna ta olevat näidanud tšehhis sõdureid halvas valguses. Linde kirjelduses on Hašek ja teised tšehhid küll sarnased, sest Hašekit nimetab ta pilkekirjanikuks ja teiste tšehhide kohta ütleb, et sealses teatris on tugevad just komöödianäitlejad. Võrdluseks tuleb meelde, et viimastel aastatel lugesin kooli lugemikust ungari luuletaja Petöfi luuletust, kes iseloomustas madjareid ehk ungarlasi loomult tõsistena.

Viimasena neljast riigist külastab Linde Ungarit. Mind huvitas, et kui raamatutes Tšehhoslovakkia kohta kiidab Linde Tšehhoslovakkiat, kas ta siis Ungarist kirjutades kirjutab sama kiitvalt ka sellega tülis olnud Ungarist. Selgub, et neist neljast riigist on Linde lemmikmaa siiski Tšehhoslovakkia. Talle meeldib nii Tšehhoslovakkia demokraatlikum riigikord kui ka juba keskaegne Tšehhi arhitektuur rohkem. Aga Ungari peatükis ta kirjutab ka ungarlastest kaastundlikumalt kui eespool. Kui Tšehhoslovakkia peatükis ta arvab veel, et ungarlastel Tšehhoslovakkia võimu all on parem kui oli slovakkidel Ungari võimu all, siis Ungari peatükis nimetab ta Ungarit tükeldanud Trianoni rahu ebaõiglaseks. Mäletan, et 23. augustil lugesin „Spiegeli“ võrguväljaandest, et Trianoni rahu ebaõiglusest rääkimine olevat mäng tulega ja et kellegi arvates õigustab Ungari tükeldamist ungarlaste enda varasem käitumine.

Piinatroon

Pikemaks venib päevade ahel.
Naudinguid leidub piinade vahel.

Valutaluvus uhkeks võib teha,
siis kui mitmelt poolt valutab keha.

Iga päev mõelda ja lugeda tahan.
Huvitav raamat ei ole ju paha.

Inimkoerad hauguvad kooris,
enda silmad on ududelooris.

Tundub, et mina loorist näen läbi.
Eksib, kes arvab, et tundma pean häbi.

laupäev, september 19, 2020

Esimene malelaud

inimene-arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Rd4 Oe6 8. Re6 Le6 9. Rc3 Rf6 10. Of4 Ob4 11. Oc7 Vc8 12. e5


Oc3 13. ef Vc7 14. bc Lf6 15. Ve1+ Ve7 16. Lg4 0-0 17. Ld4 Vfe8 18. Kf1 Lg5 19. Ve7 Le7 20. Ld2 Lc7 21. Kg1 La5 22. Ld7 Le5 23. Ld2 Le2 24. Le2 Ve2 25. Vc1 g5 26. Kf1 Ve5 27. Vb1 b5 28. g3 a5 29. Vd1 a4 30. Vd6 Vc5 31. Vd3 g4 32. Ke2 Kg7 33. Kd2 Vf5 34. Ke2 c5 35. c4 b4 36. Vd5 Kf6 37. Vf5+ Kf5 38. Ke3 Ke5 39. Kd3 h6 40. Ke3 f5 41. Kd3 f4 42. c3 b3 43. a3 f3 44. Kd2 Ke4 45. Kc1 Kd3 46. Kb2 Kd2 0:1. Mõtlemisaega oli mängu algul kaks tundi, valge kasutas sellest ära üle poole ja must üle veerandi.

Pildil on malelaud, mis minu varases lapsepõlves oli kodus ainus.

Tuppa sööma

Seisime oma maja ees. Üks pikk auto manööverdas. Tundus, et ta tahab otsa sõita. Põgenesin tema eest teisele poole maja, kus hiilisin maja serva ääres põõsaste vahel, et otsa sõitmist raskemaks teha. Läksin tuppa. Seal ütles Henn, et kui mina koju tuleksin, siis saaks maale sõita. Mulle tundus, et ta ei taha muidu ka sõita ja ei sõida ka nüüd. Läksin kööki. Hammustasin ühte toitu. Mulle tuli meelde, et käed võivad olla koroonased. Pesin neid. Mõtlesin, et enne käte pesemist võisin teha selle toidu koroonaseks, aga seda kohta ma veel ei hammustanud. Õigem oleks see toit nüüd söömata jätta. Või õigem on see ära süia, muidu sööb seda keegi teine ja võib minu vea tõttu ise koroona saada. Läksin tuppa. Seal oli ühte seefiri sarnast piruka suurust asja. Kahtlesin, kas kõigile terve tükk jätkub. Küsisin, kui palju võib seda võtta. Ann vastas, et igale ühele üks. Hakkasin seda sööma. Hakkasin kahtlustama, et Ann oli selle lause mõne teise toidu kohta öelnud, ta ei pruukinud minu küsimust tähele panna.

*
Meile saabus külalisi. Mõtlesin, kas täna on kellegi sünnipäev. Arvutasin, et isa ega ema ümmargust sünnipäeva tänavu aastal ei ole. Võibolla neil on siis pulma aastapäev. Arvutasin, et ümmargust pulma-aastapäeva ka tänavu ei ole. Aga mõtlesin, et võibolla on kuldpulm, see peaks olema viie, mitte nulliga lõppev arv aastaid.

*
Olin ammu oma kodueheküljele juurdepääsu kaotanud. Kodulehekülg rippus veel üleval, aga keegi oli parooli ära muutnud. Olin seal olnud materjalid järk-järgult ka blogisse üle kandnud. Aga vahel oleks tahtnud vaadata oma kodulehekülge algkujul. Seda ma ei riskinud teha, sest kaaperdaja võis olla kodulehekülje viirusega nakatanud.

reede, september 18, 2020

Piketihommik

Poe juures toimus seoses epideemiaga pikett. Hiljem olid piketeerijad nakkusohu vältimiseks ise lahkunud, aga loosungid paigale jätnud. Mõtlesin, et kirjutan võrgus, et nagu uus Laulev revolutsioon oleks alanud, jälle on piketeerijaid näha. Olin täna vara ärganud ja enne söömist poe juurde tulnud. Siin oli wc-pott. Algul tahtsin seda kasutada, aga siis mõtlesin, et see on liiga nähtavas kohas, kasutan parem kodus olevat.

neljapäev, september 17, 2020

Valgete edu

Täna mängisin Vint.ee-s 1:1. Esimeses mängus tekkis vastasel g7 auk ja panin kuningarünnakuga mati, teises mängus alistusin, kui oleksin kaotanud järgmisel käigul lipu. Pärast teist mängu oli minu reiting 1824.

kolmapäev, september 16, 2020

Vanaemast ajalehes

Klaus tegi elektritööd. Tundsin käes surinat. Küsisin, kas see tuleb sellest, et ma tegin ühte asja valesti. Klaus vastas jah. Teised hakkasid selles ruumis magama minema, mina tahtsin veel arvutit kasutada.

*
Kõndisin mööda teed. Jäin tänavanurgal ootama, et saaks autoteed ületada. Seda võimalust ei tulnud. Otsustasin, et lähen siis eemalt ülekäigukohast, kuigi see tähendas, et pidin tegema ringi ja ületama tee liikuma hakkava bussi nina alt.

*
Lugesin ühes ruumis ajalehest Paide vanaemast ja Siirist. Kirjutati, et vanaema kuulis krabinat, aga see polnud vihm, sest krabin tuli räästast. Vanaema läks vaatama ja nägi, et üks mees ronis mööda vihmaveetoru, keda tuli aidata. Vihmaveetoru tegi selle maja seinal mitu jõnksu. See lugu juhtus mõned aastad tagasi, kui vanaema ja Siiri ei elanud enam oma majas, vaid mitmekorruselises. Ajalehed olid riputatud selles ruumis seinale. Küsisin Pillelt, kas kuskil numbrite ilmumisaasta ka kirjas on. Pille hakkas otsima. Mõtlesin, et ajakirjanikku on mõjutanud minu blogi, kui ta kasutab sõna 'vanaema', muidu ta võiks kirjutada ka 'ema' või 'vanavanaema'.

*
Küsisin, kas rahareformi järel oli üleminekuperiood, mille ajal ühe krooni asemel võis maksta ka kümne rublaga. Vastati, et nii see oli. Mõtlesin, et kui rubla oli ka endiselt käibel, miks siis öeldakse, et rahareformi järel oli inimstel raha piiratud koguses.

teisipäev, september 15, 2020

Mälestused kõnes

Toimus üritus. Krister pidas kõnet. Ta meenutas ühte ammust sündmust, mida ma hästi mäletasin, aga rääkis teisiti kui mina mäletasin. Ma mäletasin, et Krister oli tol korral rääkinud ühe meesõpetajaga, aga nüüd ta ütles selle asemel teise meesõpetaja nime. Võibolla valis ta kõnet pidades nime selle järgi, et vaatas, kes saalist välja läheb, et see ei kuuleks. Polnud ka võimatu, et ma mäletasin ise lugu valesti. Pärast läksin kõrvalruumi, istusin seal ühte lauda ja rääkisin Kristeriga. See, kellega ma rääkisin, küsis, kellest ma räägin. Ütlesin, et Kristerist. Ta küsis uuesti, kellest. Nüüd vaatasin tema selja tagant seina pealt sildilt, et selle koha peal istub üks teine inimene, mitte Krister. Nimi oli küll sarnane, aga mitte sama. Nimi meenutas tüdruku nime, aga ta oli poiss. Leidsin, et kuigi see, kellega ma rääkisin, ei olnudki Krister, oli teisel inimesel vast ka huvitav seda lugu kuulata.

*
Jõudsin Tähtvere poolt Jakobi tänavale. Keset autoteed olid lauad malelaudadega ja nende taga mängiti. Üks mängijatest oli Peep. Endise maleklubi uks oli lahti. Küsisin Peebult, kas seal on jälle maleklubi, vahepeal need ruumid maleklubile ei kuulunud. Peep vastas, et need ruumid on maleklubile kuulunud kogu aeg, aga vahepeal üüris klubi neid teistele välja. Peebule tegi nalja, et ma käin malet mängimas ainult kahes kohas.

esmaspäev, september 14, 2020

Gunnar Uusi mälestusturniir 2020

Maleliidu koduleheküljelt leidsin informatsiooni, et Uusi mälestusturniiri põhiturniiri paremad kohad said: 1.-2. Pavel Vorobjov, Kalle Peebo 4,5 punktiga 5 võimalikust, 3.-4. Rene Lumiste, Trent Asso Tõnisson 4. Osavõtjaid oli 33.

Noorteturniiril oli 18 osavõtjat, neist paremad kohad said 1. Janis Kaldmaa 4,5, 2. Linda Maria Pool 4 ning 3.-4. Mattias Vija ja Maksim Gridin 3,5 punktiga.