Intevjuu dokumentaalfilmist

A: Vaatasid saksakeelset dokumentaalfilmi Ungari kohta aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ERXO6Y07gAQ . Mis oli selles filmis huvitavat?

B: Üks huvitav asi oli, et sai võrrelda erinevate uskude pühakodasid. Katoliiklikud kirikud olid toretsevad, aga kalvinistlikud tagasihoidlikud. Üks katoliiklik kirik nägi ka teistest rangem välja. Kalvinistlikud kirikud olid veel tagasihoidlikumad kui Eestis luterlikud. Kalvinism tekkis renessansi perioodil, aga pildid kalvinistlikus kirikus meenutasid keskaegseid gooti stiilis joonistusi või tänapäeva laste joonistusi. Esindatud oli ka islami kunst, näidati ühe türklase mausoleumi ja Egeris türgi minaretti. Samuti näidati katoliiklikku kloostrit. Kloostri erinevus kirikust oli, et seina ääres oli palju vanu raamatuid. Eestis mõned raamatuarvustajad kirjutavad, et vanu autoreid ei tohi uuesti välja anda, aga kloostris oli suhtumine vanadesse raamatutesse pühalik. Juudi sünagoogid olid kirikutest vähem euroopalikud, aga mingis mõttes olid mõlemad pühakoja stiilis.

A: Milline oli filmis ilmalik arhitektuur?

B: Näidati nii kuningalosse, parlamendi lossi kui ka traditsioonilist taluarhitektuuri. Arhitektuuristiilide nimedest kõlas palju sõna barokk. Näidati üle Doonau ehitatud sildu. Ühe aadlisoost ajaloolise isiku kohta öeldi, et tema lemmikvärv oli sinine, seetõttu olid tema lossis tubadel sinised seinad. Näidati raudteid. Olin varem raamatust lugenud, et Ungaris on laste raudteesid, seda näidati ka filmis.

A: Võrdle seda filmi viimati Ungari kohta loetud raamatuga “Hungary”.

B: Mõlemad teosed tutvustavad Ungarit geograafiliselt laialt. Raamatus alustati pealinnast, filmis tuli pealinn Budapest alles filmi keskel. Raamatus oli juttu ka Ungari lumekattest, filmis olid kõik kaadrid filmitud soojal aastaajal. Raamatus oli linnaelust rohkem kui maaelust, filmis näidati peale inimeste ka loomi, nii looduskaitseala maal kui ka loomaaeda linnas. Varem arvasin, et pilt väriseb ainult harrastusvideotes, aga selles filmis värises vahepeal samuti, sest korduvalt tulid kaadrid, mis olid filmitud hobusevankrilt. Raamatule ja filmile on ühine, et on nii pilti kui ka teksti, aga asi, mida on ainult filmis, on muusika. Raamatus tutvustati hotelle, filmis neid vist ei olnud. Viinamarjadest oli mõlemas juttu.

A: Võrdle filmis nähtu põhjal Ungarit Eestiga.

B: Eestis peale õigeusu kirikute olen näinud ainult teravtorniga kirikuid, Ungaris on ka ümarkupliga hooneid. Ümarkupliga kirikute pilte näeb ka raamatus “Italy”, üks päev küsisin tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kupliga ja kui palju teravtorniga. Vastus oli, et teravtorniga on 80 protsenti läänekristlikest kirikutest, neid on rohkem Põhja-Euroopas, kupleid on rohkem Itaalias, Hispaanias ja Kesk-Euroopas. Ma tean, et Ungaris on mägesid rohkem, aga filmis neid ei näidatud. Luterlikke kirikuid polnud filmis ühtegi. Ungaris ulatub tsivilisatsioon kaugemasse minevikku, juttu oli Rooma riigi Pannoonia provintsist. Eestis näeb merd, Ungaris ainult Balatoni järve ja Doonau jõge.

A: Võrdle seda filmi varem Ungari kohta nähtud videotega.

B: Ungari keeles vaadatud videotest suur osa on lastelaulud, korduvalt on jäänud ette üks ja sama helilooja, kes on spetsialiseerunud lastelaulude kirjutamisele. Selle filmi muusika oli täiskasvanulikum. Varem olen vaadanud filmi, kus ungarlane räägib kaamerasse, nüüd kaamerasse rääkijaid ei näidatud, kõneleja oli kaadri taga ja tänavatel kõndivad inimesed vaikisid. Varem olen näinud ajaloolisi filme minevikukaadritega, nüüdses filmis olid kõik kaadrid värsked, kui minevikku mainitigi, siis värskete kaadrite taustal. Varem olen näinud filme, kus räägitakse piiritagustest ungarlastest või Budapesti ööklubidest, selles filmis kumbagi neist teemadest ei olnud. Varem olen näinud joonisfilme, selles filmis oli küll kujutavat kunsti näha, aga see polnud tehtud filmi jaoks ja oli staatiline.

A: Millisesse filmis näidatud kohta sa kõige parema meelega läheks?

B: Mulle piisab filmist, aga kui ma Tartust kuhugi sõidan, siis tavaliselt suvilasse, võibolla eelistaksin ka Ungaris maakohti rahvarohketele tänavatele. Maakohtadest on ka üks rahvarohkem kui teine, vee ääres võib trügimist olla rohkem kui kuiva maa roheluses. Loomad nagu inimesedki tunduvad ohtlikud, taimne loodus on rahulikum.

Auradenägija

Illustratsioon romaanile "Igavesti". Lugesin seda raamatut tänavu aastal. Ütlesin masinale, et ta teeks pildi maagilise realismi ja ekspressionismi vahepealses stiilis.

Teistsugused tähemärgid

Kaks meest tegid kuritegusid. Nad olid kahekesi ühes ruumis ja poolitasid raamaturiiulist raamatuid, et murda endale teed läbi riiuli. Aga siis tuli sellesse ruumi veel keegi ja mehed ei pääsenud põgenema. Algas kohtuprotsess nende üle. Mehed rääkisid kõike teisiti kui oli normaalse inimese arusaamise järgi, nad nimetasid ka kohtuprotsessi teise sõnaga, nagu midagi halba ei oleks. Need mehed olid vaimuhaiged. Pärast kohtuistungit läks üks neist meestest koju ja kohtus oma isaga. Mees näitas kohtutoimikut, aga ainult valitud pilte sellest, et ei oleks aru saada, et tema üle mõisteti kohut.

*

Vaatasin oma vana inglise keele vihikut. Äkki märkasin, et ma pole sellesse kirjutanud ladina tähtedega, vaid mingis muus kirjas. Võibolla mul oli olnud tol hetkel ülikoolis õpitud gooti kiri nii selge või olin ma leiutanud mingi täiesti oma kirja. Mõtlesin seda emale näidata. Õpetaja oli vist sellest teistsugusest kirjast aru saanud, sest ta oli teinud sellega kirjutatud ossa ühe paranduse. Tagapool pöördel tulid küll ladina tähed. Hoolimata ühest veast olin saanud hindeks viie.

Sinised kassid

Täna lasin illustreerida raamatut "Vähemalt miljon sinist kassi". Kaks eelmist raamatuillustratsiooni avaldasin malerubriigis, need olid raamatute "Kolm musketäri" ja "Võlur Oz" kohta.

Loomariigist ja muust

Viis ungari keele sõna:

‘Selline’ on oly.
Umbes nagu koi.
 
‘Punakõht-unk’ on unka.
Sa õpi konni tundma.
 
‘Paljusid meist’ on sokunkat.
Süüdistatakse, et oleme tummad.
 
‘Õngitsema’ – horgászik.
Kalapüügikoha kõrval on kaasik.
 
‘Mitte ükski’ – semmi.
Suvel on kõigil lämmi.

Vastus oletuse põhjal

Sain Sirlylt ungarikeelse tsitaadiga kirja. Vastasin sellele kohe. Sirly vastas omakorda minu vastusele. Kartsin tema vastust kohe lugeda, sest see võis olla kriitiline. Proovisin enne sõnaraamatust kontrollida, kas ma arvasin ühe ungarikeelse sõna tähenduse õigesti ära. Seda sõna ei olnud sõnaraamatus. Vaatasin Sirly vastust. Ta kirjutaski, et ma arvasin ungari keele tähendust valesti, ma olen seda varemgi teinud. Mõtlesin, et vahel võib arvata ka õigesti, eriti tuttavamate keeltega. Sirly kirjutas, et mina pidasin teksti lõbusaks, aga tegelikult on ühe laskurkorpuse liikme mälestuspäev. Mõtlesin vastata, et mul oli ka üks sugulane laskurkorpuses, aga ta on mulle tähtis muu poolest.

Hermanni "Postimees" päevalehena

„Postimees“ august 1891 – november 1896.

KUJUTLETAV KÜSIJA:  Mille poolest erineb see periood „Postimehe“ ajaloos teistest perioodidest?

VASTAJA: „Postimees“ oli nüüd päevaleht ja ainus eestikeelne päevaleht. Päevaleheks tahtis saada ka Grenzsteini „Olevik“, aga talle ei antud selleks luba ja „Postimees“ kommenteeris, et kaks päevalehte oleks eestlastele liiga palju, eriti kui mõlemad ilmuksid Tartus. Venestuse algusega olid peatoimetaja Hermanni juhtkirjad jäänud vahepeal lühemaks, aga nüüd oli ruumi pikemate järjelugude jaoks. „Postimees“ oli uhke, et ta on esimene eestikeelne päevaleht, aga teiselt poolt kurdeti, et päevalehega on rohkem tööd, lugejaid on vähe ja tööd on ka rohkem kui välismaistel päevalehtedel, sest välismaal saab üks leht teise materjale kopeerida. Vahepeal toimetas lehte juba ajutiselt Jaan Tõnisson, keda peetakse üldiselt Hermannist julgemaks. Neid kuid ma praegu ei uurinud, aga olen Tõnissoni teemat varem lugenud. Ka Hermann ei saanud enam Grenzsteiniga hästi läbi, oma tegevuse alguses oli veel saanud.

KK: Ütlesid eelmises intervjuus, et pead eriti tähtsaks keskkonnakaitse teemat. Kas seda teemat leidub ka 19. sajandi lehes?

V: Leidub küll, kuigi vähe. Kõige selgemalt oli sel teemal artikkel linaleotamisest, et see vähendab kalavarusid ja on hävitanud Eesti vetes pärliteod. Mõnes mõttes on looduskaitse teemaline ka alkoholismi vastane võitlus, sest kaitstakse inimese loodusest antud organismi. Leht ütleb, et ei pea kohe karsklaseks saama, kõigepealt võiks saada parajuslaseks. Üks artikkel oli ka kliimamuutustest, aga see ei propageerinud looduse kaitsmist. Kui praegu räägitakse ühesuunalistest inimtekkelistest kliimamuutustest, siis tol ajal vaid kliima kõikumisest ja ei seostatud põhjuseid inimtegevusega.

KK: Peatoimetaja Hermann oli keelemees. Kuidas peegeldus see praegu vaadeldud perioodi „Postimehes“?

V: Näiteks avaldas „Postimees“ Piibli uue trüki arvustuse, kuid arvustas seda vaid keele seisukohalt. Leht kirjutas ka laensõnade vastu. Meile õpetati koolis, et võõrsõnad on sellised eestikeelsed sõnad, milles esineb võõrhäälikuid või mille rõhk ei ole esimesel silbil, kuid Hermann võitles ka sõnade vastu, millel selliseid tunnuseid ei ole, aga mis on lihtsalt võõrkeeltest laenatud. Näiteks soovitas ta, et öeldaks ’õde’ mitte ’sõsar’ või et ei tarvitataks ladina keelest pärinevaid kuude nimetusi. Samal ajal ei häirinud teda mõte, et eestipärasem variant ’roojakuu’ kõlab ropult. Mäletan, et hilisema keelemehe Aaviku seisukohad olid teistsugused, Aaviku järgi ’tänav’ on küll eestipärasem, aga siiski halvem kui venepärane ’uulits’, sest viimane on vokaaliderohkem. Hermann kirjutas ka ajaloouurijana eesti keele ajaloost, näiteks oli Henriku Liivimaa kroonika talle tähtis selle poolest, et selles on jäädvustatud vanu eestikeelseid sõnu.

KK: Hermann oli ka muusikamees. Kuidas peegeldus nimetatud perioodi „Postimehes“ see teema?

V: Korraldati laulupidusid, nende teemal võtsid sõna nii Hermann kui ka Tõnisson. Kui mina olen teinud improvisatsioonilisi muusikavideosid, siis Hermann soovitas, et võiks talvel proovi teha, et saaks suvel laulda. Nagu varasemalgi perioodil, anti laulupeo korraldamiseks luba alles viimasel hetkel. Kirjutati ka teiste rahvaste muusikast, ilmus helilooja Rubinsteini nekroloog. Aga muusika jaoks oli mõeldud rohkem Hermanni teine leht „Laulu ja Mängu Leht“, mida ta toimetas veel ka siis, kui „Postimehe“ lõplikult Tõnissonile üle andis.

KK: Mida kirjutati lehes välismaailmast?

V: Sellesse perioodi jäi Hiina-Jaapani sõda. Leht ei pidanud seda täiesti negatiivseks sündmuseks, vaid arvas, et see võib arengule kasuks tulla. Toimus Nanseni ekspeditsioon põhjapoolusele, millest kirjutati juba enne kui Nansen reisilt tagasi tuli. Veel ei teatud, kas põhjapoolusel on meri või saar, Nansen käis seda uurimas. Praegu on Venemaa välismaa, aga tol ajal olid eestlased ja venelased sama keisri alamad, kirjutati keiserlikust perekonnast. Iseseisev ei olnud ka Soome. Soomet eestlased küll imetlesid, aga mainiti, et see on väga vaene maa ja rahvaarvult väiksem kui üks Venemaa kubermang.

KK: Miks pani Hermann toimetajaameti maha?

V: Hermann ütleb lahkumisesõnas, et tema on juba vana, aga Tõnisson veel noor ja energiline. Lehetöö olevat tervistkahjustav. Hermanni lahkumisesõnal on sarnasust Grenzsteini „Oleviku“ lahkumisesõnaga, mõlemad leiavad, et vastaseid on liiga palju. Hermann arvab, et ta on ennast ainult kaitsnud, ta ei ole kedagi esimesena rünnanud, aga ma panen tähele, et ta kritiseerib esimesena vanapoisse, muusikaandeta inimesi ja nõrga rahvustundega eestlasi.

Läbimurre liputiival

V-O-O-K-R-L-R-V
arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. d4 d5 2. c3 Rd6 3. Rgf3 Rf6 4. Rd3 b6 5. Rde5 Od7 6. Og5 h6 7. Of6 ef 8. Rd7 Kd7 9. h3 Le7 10. a4 a5 11. Rh4 Vd8 12. Rf5 Rf5 13. Of5+ Ke8 14. h4 Kf8 15. Vh3 c6 16. Ve3 Ld6 17. g3 g6 18. Og4 h5 19. Of3 Oc7 20. Lh3 Kg7 21. Vc1 Ve8 22. Ve8 Ve8 23. e3 f5 24. Kd2 Vb8 25. Oe2 b5 26. ab cb 27. Of3 b4 28. c4 dc 29. Vc4 a4 30. Vc6 Ld7 31. Lf1 a3 32. Lc4 ab 33. Lb3 Vb6 34. Vb6 Ob6 35. Lb2 La4 36. Lc2 La3 37. Od5 Oa5 38. Ke2 Lc3 39. La2 Lc7 40. Of7 Lf7 41. La5 Lc4+ 42. Kf3 Lc6+ 43. d5 Lb7 44. Kf4 Kf6 45. Ld8+ Le7 46. Le7+ Ke7 47. Kg5 b3 ja valge sai 59. käigul mati.

Lugemata arvamusavaldus

Ma ei ole lugenud, aga "Sirbis" olevat kritiseeritud Masaryki tõlkimist, kuna ta olevat vananenud. Millega siis ajaloolased peaksid tegelema, kui mitte minevikuga? Masaryk on lähiajalugu, suurem osa ajaloost on veel vanem.