Uued sisseastumiseksamid

Klaus oli juba varem ülikoolis õppinud, aga tegi sinna uuesti sisseastumiseksameid. Pärast isa ütles, et tal on kahju, et Klaus piirdus eksamite tegemisega ja ei jäänud ülikooli õppima, ta oleks peaaegu tasuta kohale sisse saanud. Aga Klaus ei tahtnudki seal õppida, vaid ainult oma oskusi testida. Seda, et ta esimene kord sai tasuta kohale ja teine kord mitte, seletas see, et vahepeal oli keskkoolis tulnud uus õppekava, mille ajal Klaus ei olnud koolis käinud. Küsisin, kas ta tegi eksameid doktoriõppesse või uuesti bakalaureuseõppesse. Vastati, et bakalaureuseõppesse. Leidsin, et ta võibolla ei tahtnud kaks korda sama asja õppida, võibolla ta doktoriõppesse oleks jäänud.

Elektritõukerattad keelustada

Ma ei taha näha, kuidas kellelgi ajud välja tulevad, aga vaimusilmas see juba juhtub, sest elektritõukeratturid kihutavad jalakäijate lähedal ilma kiivrita. Üks, kes küll ei sõitnud maksimaalse kiirusega, vaatas sõidu ajal veel tee asemel mobiiltelefoni ekraani. On juhtunud, et elektritõukeratta või mingi muu sarnase sõidukiga sõitja ei sõida mööda teed otse, vaid teeb slaalomit, imiteerides jalakäijale otsa sõitmist. Mõni juht on juba surma saanud ja juhid on sageli alaealised. Olen näinud, kuidas üks tõukeratas pannakse teise peale risti ja sõidetakse grupis kitsal kõnniteel. Kahekesi ühe tõukeratta peal sõitmine on keelatud, aga sageli seda tehakse. Aitaks ainult, kui elektritõukerattad ei oleks kusagilt kättesaadavad.

Katusel

Olin magistrant. Viimistlesin oma magistritööd. Viimistlesin ka lehekülgi, mida olin juba varem viimistlenud. Lugesin vastamise ettevalmistamiseks konspekti. Mõtlesin lugeda ka raamatukogu raamatut. Aga võibolla olin selle juba raamatukokku tagasi viinud, sest mulle ei olnud pikendamisvajaduse kohta meeldetuletusi tulnud. Õppisin katusel. Kui olin juba mõnda aega õppinud, tekkis mul kõrgusehirm, seetõttu läksin maja otsast kaugemale. Vahetasin veel kohta ja lasin jalad ühe rõdu ette rippu, kuigi see ei pruukinud korteriomanikele meeldida. Katusele oli tekkinud seltskond, seetõttu läksin endisesse kohta tagasi. Ma ei tahtnud lauas istuda tüdruku kõrvale, aga istusin tema vastu.

*

Mõtlesin, et unenäos olid lastesaate tegelased samasugused, millise mulje nad jätavad televiisorist. Leopold ja Postikana olid närvihaiged, aga Äpu oli rahulik ja luges luuletusi.

Liiduvabariikide suveräänsus

16. novembril 1988 võeti vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon. Aga kui ma eile Nõukogude Liidu konstitutsiooni lehitsesin, siis oli seal kirjas, et liiduvabariigid olid juba varem suveräänsed. Otsisin välja ka suveräänsusdeklaratsiooni enda teksti. Selgus, et sellega ei kuulutatudki suveräänsust välja, vaid öeldi, et seda on lubatud, aga sellest pole kinni peetud.

Kogutud teoste käsikiri

Valmistusin välja andma oma kogutud teoseid ühes köites. Selleks olin kõik oma raamatud ühte pakki pannud. Aga kui ma paki läbi vaatasin, siis selgus, et alguses olin sellesse kogunud peale enda raamatute ka muid raamatuid, mis mulle meeldisid. Võtsin need muud raamatud välja. Raamatut "Viimsed päevad" oli topelt, sest sellest oli ilmunud kaks trükki. Ma ei olnud teist trükki läbi lugenud, võibolla see polnudki minu raamat. Muidu oleks võinud piirduda ühe trüki kordustrükiga, aga teises trükis oli rohke illustratsioone. Vaatasin need pildid läbi. Ma ei olnud kindel, et mina olen kõikide piltide autor. Küsisin ühe pildi kohta Klausilt, kas see on tema pilt. Ta vastas, et ta ka ei mäleta, võib olla ja võib mitte olla. Leidsin, et võibolla see pole kellegi pilt, Raun võis pilte arvutiga töödelda.

Terav mängulõpp

Täna tuli mõte ja proovisin järele, et minu maleprogrammiga saab mängida ka Fischeri malet, ainult iga algseisu korral ei paista vangerdamine võimalik olevat. Esimene Fischeri male partii arvutiprogrammi vastu oli selline:

V-L-O-K-R-R-V-O
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. g4 g6 2. Re3 c6 3. Rf3 Re6 4. c3 d5 5. h3 Rd6 6. Og2 b6 7. d3 Of6 8. Od2 Od7 9. Lc2 h5 10. Vb1 a5 11. a3 Lc7 12. b4 ab 13. ab Rf4 14. Lb2 c5 15. bc bc 16. Ke1 Ke8 17. Kf1 Oc6 18. Rd1 Re6 19. Oh1 hg 20. hg Vh8 21. Og2 c4 22. d4 Re4 23. Oe3 Ld6 24. Vh1 Vh1+ 25. Oh1 Og7 26. Va1 Va4 27. Va4 Oa4 28. Ke1 Oc6 29. La1 Lc7 30. La3 Of6 31. Lc1 Lb8 32. Rd2 Lh2 33. Oe4 Lg1+ 34. Rf1 de 35. Lb1 Kd7 36. La1 Lg4 37. La7+ Kd8 38. Lb8+ Kd7 39. Rb2 Od5 40. Lb5+ Oc6 41. Lc4 Lf5 42. Lb4 Rf4 43. Of4 Lf4 44. e3 Ld6 45. La5 Ld5 46. La7+ Kd6 47. c4 Lh5 48. c5+ Ke6 49. Lc7 Ld5 50. Lb6 Ld7 51. Rc4 Lc8 52. Ra5 Kd7 53. Rd2 Od5 54. Rdc4 Lh8 55. La7+ Ke6 56. Lb6+ Kf5 (diagramm) 57. c6 Lh1+ 58. Ke2 Oh4 59. c7 Lf3+ 60. Kd2 Lf2+ 61. Kc3 Le1+ 62. Kb3 Oc4+ 63. Rc4 Lb1+ 64. Rb2 Lc1 65. Lc5+ ja must sai 78. käigul mati.

Raamatute katkenditest

Palju võiks lugeda, kui vähem unisuse hooge oleks. Siit-sealt olen viimastel päevadel siiski mitut raamatut lugenud.

Itaalia teemaline raamat teeb juttu ka Vatikani riigist. Seal olevat ametlik riigikeel ladina keel, kuigi tegelikult kõlavat palju itaalia keelt. Mõtlesin, kas paavst ikka oskab itaalia keelt, kui ta valitakse väljastpoolt Itaaliat.

Lugesin kõnede kogust Teise maailmasõja järgse perioodi ühe Briti peaministri kõnet. Ta tõi oma riigi Nõukogude Liidule eeskujuks, et Nõukogude Liit allutab teisi rahvaid, aga Suurbritannia kingib kolooniatele vabaduse. Sellest hoolimata minevat tal majanduslikult paremini kui kunagi varem. Seda teooriat rääkis ülikooliloengus ka õppejõud Jaanson, et mida hiljem Euroopa riigid on kolooniad ära andnud, seda kehvemini nende majandusel on läinud. Praegu Venemaa ja Ameerika millegipärast tahavad siiski uusi maid vallutada.

Lehitsesin ka Eesti NSV põhiseadust. Kooli raamatukoguhoidja Mitt olevat öelnud, et kui kellelgi on kodus kooli templiga raamat, siis see inimene on varas. Selle kooli templi ja eksliibrisega raamatu lubas ta mul aga ise mahakandmise ajal endale võtta. Põhiseadust lehitsedes mõtlesin, et on öeldud, et ka Nõukogude põhiseadus lubas suuri vabadusi, aga põhiseadust ei täidetud; tegelikult on nii Nõukogude ajal kui ka praegu täidetud põhiseadust osaliselt. Nõukogude ajal lubati salajast hääletamist, aga see jäeti ütlemata, et häälte kokkulugejad saavad nende arvu muuta. Sellest peeti kinni, et Ülemnõukogu saadik pidi saadikuksoleku ajal tegema ka oma varasemat tööd edasi. Majandusest on juttu konstitutsiooni erinevates mittejärjestikustes osades. Plaanimajandus on sellesse sisse kirjutatud. Olid olemas eraldi majandusliku ja sotsiaalse arengu plaan ning teiseks eelarve. Hiljem on arutatud, kas majandussüsteemi on täpsem nimetada plaani- või käsumajanduseks, aga kui tahta tolleaegset sõnavara edasi anda, siis tol ajal räägiti plaanist.

Sõnade tähendused

Mõtlesin, et 'perekondlik' tähendab sama, mis 'viigiline'. Siis mõtlesin, et perekonnaks nimetatakse seda, kui inimesed on üksteisele lähedased. Seega peaks 'perekondlik' tähendama hoopis 'mitteviigiline'.

"Esimese poolsajandi" video illustratsioon

Lasin tehisintellektil joonistada pildi ka tänase video illustreerimiseks. Kõigi kuue enda tehtud raamatuvideo illustratsioonid on kantud ka kodulehekülje alalehele "Isikuandmed".

Raamatu "Esimene poolsajand" videoesitlus

Elu majades

Märkasin, et vannitoa seinas on auk, mille kaudu pesija paistab trepile. Mõtlesin, et ma ei saa sellepärast vannitoa kasutamist lõpetada. Läksin maja taha ja vaatasin keldri aknast sisse. Üks mees tuli ka vaatama. Arvasin, et näha pole midagi, aga keldri põrandalt kargaski püsti seal maganud mees ja jooksis minema. Läksin naabrusesse Loonede korterisse ja sorteerisin seal asju, et mis on meie ja mis nende asjad. Panin virna meie pere asju kojuviimiseks valmis. Arvasin, et me elame siin naabruses, aga mulle tuletati meelde, et siin on meie vana korter, nüüd me elame kaugemal. Seega oli pikk maa rasket koormat tassida.

*

Klaus näitas mulle Kerstini koolipabereid. Kerstin oli sinna kas tõsiselt või naljapärast kirjutanud, et truudus ei ole hea asi, sest inimesi on palju. Lehte pöörates oli ta maininud ka kampa, aga ma ei teadnud, kas meie või kooli oma.

Intervjuu raamatukoguskäigust

– Millised on tähelepanekud tänaselt jalutuskäigult?

– Täna võib eristada kahte jalutuskäiku: kodust raamatukokku ja raamatukogust koju. Vahel ma olen jalutamise sõna vastu vaielnud, öeldes, et ma teen kiirkõndi, aga täna ma kõige kiirem kõndija ei olnud, mitu inimest läksid minust mööda. Alles hiljuti hoiatati, et Emajõe jää võib olla liiga õhuke, aga täna polnud seal enam üldse jääd, ainult natuke kalda ääres. Anne kanalilt sulab jää aeglasemalt. Pikal tänaval olid juba puude pungad suuremaks läinud. Elektritõukeratturid sõitsid grupis ja mõtlesin, et nad võivad omavahel ka kokku põrgata, ükskord lasti autojuhtidele reklaami, et tuleb hoida pikivahet. Teekond raamatukokku on praegu halvemini meeles kui sealt tagasi. Mäletan siiski, milliseid luuletusi ma vahepeal meenutasin.

– Mida oli raamatukogus märgata peale loetu?

– Praegu on lugemissaalis vähem inimesi kui eksamiperioodil. Keegi oli "Tuna" ja "Ajaloolise Ajakirja" numbrid lohakalt riiulisse pannud, kohendasin neid. Lugemisprillid ei olnud ette pannes nii külmad kui külmaperioodil, aga pärast kodus uuesti pannes olid külmemad. Vähemalt ühel lugejal oli seljas ilma varrukateta riideese. Ta kõndis energilisel sammul. Mõtlesin, et napi riietuse korral annavadki energilised liigutused sooja, aga mõni talub üldse minust paremini jahedust. Riidehoius rääkis keegi mobiiltelefoniga ja tundus ütlevat palju kordi ühte ja sama lauset, nagu teda ei kuuldaks. Wc-s oli vaja põrandat paberiga kuivatada. Teisel korrusel rippus endiselt üleval rektor Tulviste oktoobrikuisele sünniaastapäevale pühendatud näitus.

– Kirjuta lugemissaalis loetu teemal regivärsiline naljaluuletus.

– Loen ma laua taga kodus,

loen ka vahel kodust väljas,

hoolsalt loen, siis lähen hulluks,

kirjanik on kinnitanud,

klassik kuulsas teoses väitnud.

Uurin vanu väljaandeid,

lehitsen ka uusi lehti.

Mõistsin, et on mõned seosed

põhitööga praegu loetus,

alles hiljem hüüdis mõistus:

teema juba ammu tuttav,

ülim seos viib ülikooli,

meelitab mu minevikku.

Siis ehk leid on veelgi suurem,

töö, mis olen seni teinud,

tähtsustabki tunaeilset,

pilkab teiste päevakaja.

– Analüüsi seda luuletust.

– Luuletus teeb autoriteedi Cervantesest, keda ma alles paari päeva eest kritiseerisin. Cervantese mõtet ei tooda küll oma mõttena, aga sellele ei esitata ka vastuväiteid. Luuletuses kasutatakse vana nalja, et ajaloolasele on mineviku ja oleviku suhe teine kui mitteajaloolasele. Olen siiski ka ajaloolaste suust kuulnud, et uuem teaduskirjandus on väärtuslikum kui vana. Pigem austab vaimulik vana pühakirja. Luuletus ei täpsusta, mis perioodi on minategelane uurinud, aga autor on siiski uurinud lähiajalugu, mõni ajaloolane eelistab uurida vanemat ajalugu. Minategelane ja autor ei kattu siiski täielikult, sest autoril on juba psüühikahäireid ravitud, aga minategelane kardab alles nende tekkimist. Luuletus ei ole maksimaalselt naljakas, aga natuke on koomikat sisse toodud lisaks mainitule ka emotsioonide liialdamisega, et mõistus hüiab, mitte ei ütle.

– Lühenda see luuletus nelikvärsiks.

– Loen kodus ja kodust väljas,

mu tööga teoses on seosed.

Tõid kosutust rõõmunäljas,

kui seostusid kooliteosed.

– Arvusta ka seda luuletust.

– Siin võib kokkusurutuse tõttu eelnevat vestlust nägemata valesti aru saada. Vastandatud on tööiga ja kooliiga, aga lugeja võib mõelda, et autor töötabki koolis või et ta nimetab õppimist tööks. Samuti võiks mõelda, et kodus ja kodust väljas loetakse ühte ja sama teost, näiteks võetakse kodus pooleli jäänud raamat bussi kaasa, kuigi eelneva vestluse põhjal tundub, et raamatukogus käidi lugemas asja, mida kodus ei ole. Aga riime on rohkem kui ridu, riimide pooldaja jaoks on luuletus kõlaliselt õnnestunud.