Üks mees käis raamatukogu lugemissaalis lugemas. Ta oli ülikoolis õppinud ajalugu, seetõttu luges ta lugemissaalis ajalooajakirju. Neid oli raamatukokku tellitud nii palju, et tavaliselt ta muuni ei jõudnudki.
Aga ühel päeval ta mõtles, et raamatukogus on teemasid rohkem, ta võiks muud ka lugeda. Ta ei ole uurinud, mis muid asju raamatukogus veel on, aga nüüd võiks uurima hakata.
Kuna ta kirjutas ise üles unenägusid, siis hakkas teda huvitama, kas raamatukogus on võõrkeelseid unenägude kogusid. Need, mis olid emakeeles olemas, olid talle umbes teada, aga maailmas oli keeli palju. Kui ta veel mõnda keelt ei oska, siis ta võiks seda õppida.
Teiseks mõtles mees, et talle meeldis laps olla, peaks uurima, kas raamatukogus on teadusraamatuid lapsepõlve kohta. Võiks lugeda psühholoogiaraamatuid eesmärgiga teada saada, mis teeb lapsepõlve nii meeldivaks. Kui see oleks selge, siis saaks võibolla selle abil veel ees seisva elu ka meeldivamaks muuta.
Kolmandaks mõtles mees, et tal on kodus malepartiide kogusid, aga kõik need partiid on traditsiooniliste reeglite järgi. Peaks uurima, kas maailmas on välja antu ka Fischeri male partiide kogusid. Võimalik, et neid ei ole kodumaistes raamatukogudes, aga kui neid maailmas trükitud on, siis võiks neid hankida kasvõi kauglaenutuse kaudu. Võiks ka uurida, millised on islamimaade maleraamatute diagrammidel nupud, islam nõuab vist teistsuguseid.