esmaspäev, november 16, 2026

Uus partii valitud

Lisasin kodulehekülje valitud partiide alalehele ühe partii lõppenud Tartu meistrivõistlustelt. Illustreerisin seda ühe varasema joonistusega. Uuendasin alalehe avaldamiskuupäeva.

Tartu meistrivõistlused 2026

Tulemused olid:

1. Oskar Toome 4 punkti
2. Mihkel Tomson 3,5
3. Risto Lebedev 3,5
4. Ramon Mägi 3,5
5. Simo Runnel 2

Kokku 5 vooru ja 8 osavõtjat, kellest üks kahte viimast vooru ei mänginud. Ma ei mäleta, et varem oleks Tartu meistrivõistlustel alla 10 osavõtja olnud. Mõtlemisaeg oli tänavu 1 tund mängu alguses + 30 sekundit iga sooritatud käigu eest.

Kirjutan siia ümber oma partiid, vähemalt minu jaoks olid kõik huvitavad:

1. voor
Mägi – Runnel
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rc6 5. Rc3 Oc5 6. Oe3 Lf6 7. Rcb5 Kf8 8. Re6+ fe 9. Oc5+ Rge7 10. Rd4 b6 11. Rc6 bc 12. Re7 Ke7 13. c3 Vf8 14. f3 Ob7 15. Le2 Vab8 16. 0-0-0 e5 17. Ld2 d6 18. Oc4 Oc6 19. g4 g5 20. h4 gh 21. Vh4 Vh8 22. g5 Lg6 23. Vh6 Vb2 24. Kb2 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 27 ja mustal 20 minutit.

2. voor
Runnel – A. Tiisler
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Oc5 5. Rb3 Ob6 6. Lf3 Rc6 7. Oe3 Rf6 8. Od3 Oc7 9. Rc3 Re5 10. Le2 b6 11. 0-0-0 Ob7 12. Og5 h6 13. Oh4 a5 14. Rd4 a4 15. a3 Le7 16. Ob5 g5 17. Og3 Lc5 18. Ra4 Le7 19. Rb6 Va3 20. Rb3 Re4 21. Oe5 Oe5 22. Vd7 Of4 23. Kb1 Rc3+ 24. bc Lf6 25. Vb7+ Kd8 26. Ld3+ alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alle 34 ja mustal 39 minutit.

3. voor
Lebedev – Runnel
1. e4 c5 2. d4 cd 3. c3 Rc6 4. cd e5 5. de Re5 6. Rf3 Lc7 7. Rc3 Ob4 8. Od2 Rc4 9. Rd5 Od2 10. Rfd2 Le5 11. Rc4 Lb8 12. Vc1 b5 13. Rd6 Ld6 14. Rc7+ Ke7 15. Ld6+ Kd6 16. Ra8 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 58 ja mustal 45 minutit.

4. voor
Runnel – Kangro
1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Rc3 Rc6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 Oc3 6. dc 0-0 7. Og5 d6 8. Ve1 a6 9. Oc4 Ra5 10. Od3 b5 11. Rd2 c6 12. a4 Oe6 13. ab cb 14. Of6 gf 15. Lh5 Rc4 16. Oc4 bc 17. Ve3 Kh8 18. Rc4 Vg8 19. Rd2 Vg5 20. Le2 Lg8 21. Vg3 a5 22. Lb5 h5 23. Rc4 Oc4 24. Lc4 h4 25. Vg5 Lg5 26. Ld3 a4 27. Le3 Lh5 28. h3 a3 29. ba f5 30. Lf3 Lf3 31. gf fe 32. fe Vg8+ 33. Kf1 Vc8 34. a4 Vc3 35. a5 Vh3 36. Kg2 Vc3 37. a6 Vc8 38. a7 Va8 39. Kh3 ja must alistus 60. käigul. Valgel jäi mõtlemisaega alles 36 minutit, mustal 12 sekundit.

5. voor
Runnel – Tomson
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rd7 4. 0-0 Rf6 5. Le2 g6 6. c3 Og7 7. d4 cd 8. cd 0-0 9. e5 de 10. de Rg4 11. e6 Re5 12. ef+ Vf7 13. Rg5 Lc7 14. f4 Vf5 15. h3 Vg5 16. fe Lb6+ 17. Kh1 Ve5 18. Oc4+ Kh8 19. Ld2 Re3 20. Vf4 Oh3 21. gh Lc6+ 22. Kh2 Vg5 23. Of1 Rf1 24. Vf1 Oe5+ 25. Vf4 Of4+ alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 15 minutit 59 sekundit, mustal 41 minutit.

Päevane pimedus

Kuigi kella ja aastaaja järgi oleks pidanud olema valge, oli keset päeva pime ja taevas oli täiskuu. Mulle tuli mõte seda pimedust pildistada, kuigi pimeduse põhjus võis olla plahvatus. Kui fotod olid valmis, taheti neid fotoaparaadist näha. Ma ei olnud nõus näitama, sest osadele piltidele olin ise ka sobimatul viisil peale jäänud.

*
Läksime läbi linna kodu poole. Teel kõnetasid meid võõrriigi sõdurid. See võis tähendada, et Eesti oli vahepeal vallutatud. Me polnud sellest veel kuulnudki.

pühapäev, november 15, 2026

Turniiri teine päev

Tartu meister on vist selgunud, aga kes selleks tuli, seda ma ei tea ja arvuti ei lase ebaturvaliselt võrguleheküljelt vaadata. Mina kogusin kaks võitu ja kolm kaotust. Neljandas voorus võitsin matiähvarduse abil materjali. Vastane lootis veel "hullu vankri" abil viigi teha, aga patti ei olnud ja sain punkti. Viiendas voorus valis vastane variandi, mida ma eelteadmiste kohaselt pidasin veaks, aga tänane vastane mängis leidlikult ja võitis.

laupäev, november 14, 2026

Meistrivõistluste fotosid

Turniiri kolmandas voorus eksisin avangus variantide arvestamisel, kaotasin materjali ja varsti alistusin. Tegin fotosid nii teises kui ka kolmandas voorus.





Meistrivõistluste teine voor

Turniiri teises voorus selgus, et ma ei olnud madalaima reitinguga osavõtja, olin pidanud sünniaastaid reitinguteks. Sain madalama reitinguga vastase ja õnnestus segasest seisust võita.

Tänavune pikk turniir

Täna algasid Tartu meistrivõistlused. Eelregistreerituid oli 10 ja ma arvasin algul ekslikult, et olin registreerunutest madalaima reitinguga osavõtja. Turniiri alustas vist 8 mängijat ja kõik teised olid vist minust nooremad. Peaks saama Maleliidu koduleheküljelt kontrollida. Esimene mäng oli huvitav, aga lõppes väikse käikude arvuga kaotusega. Mõtlemisaja kulutamise poolest see kõige lühem mäng ei olnud. Kui ma lahkusin, nägin vist veel ainult ühte paari mängimas, üks lõpetas vist otse peale mind.

Eile mõtlesin, et praeguses vanuses mulle meeldib kodus rohkem mängida kui turniiridel, et siis võibki blogis kodustest mängudest pikemalt kirjutada. Aga eile ei olnudki veel millestki kirjutada, sest turniir ei olnud alanud, täna teemasid on.

/PARANDUS: Kustutasin viimased laused ära, sest need sisaldasid valeinformatsiooni. Pidasin kuni teise vooruni tabelis olnud sünniaastaid reitinguteks, ma ei olnud kõige madalama reitinguga osavõtja./

/PARANDUS 2: Muutsin nüüd ka postituse esimest lauset, sest ka see sisaldas algselt valeinformatsiooni./

Laulev ajaloolane

Sain teada, et ühte laulu, mis oli mulle meeldinud, esitas ansambel, mille üks liige on Medijainen. Nüüd oli meeldimise põhjus leitud, laulul olid vist ajaloo teemalised sõnad, see meeldis vist sõnade pärast. Olime klassiruumis, kus Medijainen pidi jälle lauluga esinema. Teadustati, et esineb üks väga tagasihoidlik mees, kelle nime ei tea keegi. Aga minul oli just plaanis koju minna. Nii võis jääda mulje, et ma ei taha juhendajat kuulata. Läksin riidehoiu ukseni, aga praegu oli soe aastaaeg ja mul ei olnudki riidehoius midagi. Ma ei sisenenud riidehoidu, sest kartsin, et muidu võidakse mind vargaks pidada. Mulle meenus, et unustasin koti klassiruumi. Läksin sinna tagasi, et kott ära tuua.

reede, november 13, 2026

Kaks lippu mängu


V-K-V-O-L-R-O-R
1. e4 f6 2. f4 d5 3. Rhg3 e5 4. fe de 5. Le4 Le5 6. Lb4 Oe7 7. La4 Od5 8. Re3 Oc6 9. Lg4 g6 10. Rc4 Ld5 11. Of3 Ld7 12. Ld7 Od7 13. Od4 Re6 14. Oc3 Rf7 15. 0-0 Ob5 16. Oe2 f5 17. Vfe1 Oc5+ 18. Kf1 Rf4 19. Re5 Re2 20. Re2 Re5 21. Oe5 Ve8 22. d4 Od6 23. Od6 cd 24. Kf2 Ve2+ 25. Ve2 Oe2 26. Ke2 0-0-0 27. Ve1 Kd7 28. Kd3 Vc8 29. c4 Vf8 30. d5 Vf7 31. Ve6 b6 32. Kc3 a5 33. b4 ab 34. Kb4 f4 35. Kc3 f3 36. gf Vf3+ 37. Kd2 Va3 38. h4 Va2+ 39. Ke3 Vg2 40. Ve4 g5 41. Kf3 Vg1 42. Kf2 Vh1 43. hg Vh5 44. Vg4 Vh2+ 45. Kg1 Vc2 46. Vh4 Ke8 47. Vh7 Vc4 48. g6 Vg4+ 49. Kf2 Vg6 50. Vb7 Vg5 51. Vb6 Ke7 52. Vb5 Kf6 53. Ke3 Ke5 54. Kd3 Vg4 55. Kc3 Vd4 56. Va5 Vd5 57. Vd5+ Kd5 58. Kd3 viik. Must jättis ühe tahtmatult puudutatud nupuga käimata ja valge kontrollis pärast käikude üleskirjutamise lõpetamist, et saavutaks pati.

Nägu rahva poole

Toetusin rahvarohkes kohas seljaga vastu purskkaevu äärt. Jälgisin, mis ümberringi toimub. Saabusid ühed inimesed, kes rääkisid, et väga hea on olla.

neljapäev, november 12, 2026

"Mõisteajaloo praktika"

Reinhart Koselleck. „The Practice of Conceptual History. Timing History, Spacing Concepts“. Translated by Todd Samuel Presner and Others. Foreword by Hayden White. Stanford University Press. Stanford, California. XIV + 367 lehekülge.

Kui varem loetud raamatutest kirjutades olen sageli intervjuu küsimused endale ise esitanud, siis täna tellisin need tehisintellektilt Copilot. Sain kõik 7 küsimust korraga kätte, aga järgnevalt paigutan küsimused ja vastused vaheldumisi.

COPILOT: Kuidas erineb mõistelugu (Begriffsgeschichte) traditsioonilisest poliitiliste, sotsiaalsete või sündmusajalugude kirjutamisest?

MINA: Kosellecki järgi on ajalugu alati seotud poliitika ja ühiskonnaga, teiselt poolt peab ta ka mõisteajalugu laiaks teemaks, sest kõik ajaloo teemad kasutavad mõisteid. Poliitiline ajalugu keskendub sageli vaid mingile kitsamale perioodile, aga Kosellecki mõisteajalugu ulatub läbi aastatuhandete. Mõisteid väljendatakse sõnadega, need on aga erinevates keeltes ja erinevatel aegadel erinevad. Et autori mõtet täpsemalt edasi anda, on selle raamatu tõlkija lisanud paljud saksakeelse originaali saksakeelsed sõnad sulgudes. Sõna ’Bildung’ ehk ’haridus’ on jäetud saksa keeles mujalgi kui sulgudes, sest autori arvates on see midagi muud kui inglise ’education’, inglise keeles hõlmavat mõiste vaid kooliharidust, aga Saksamaal ka iseõppimist.

COPILOT: Miks peab Koselleck oluliseks uurida ajalooliste mõistete tähendusmuutusi ning mida need muutused ühiskonna arengu kohta näitavad?

MINA: Koselleck leiab, et ajalugu saab edasi anda eelkõige keeleliselt. Kõik inimesed ei pruugi nii mõelda, mõni kunstnik jälle ütleb, et kunst saab edasi anda seda, mida kirjandus ei saa. Ajaloosündmusi võiks jutustada ka tummfilmi või sõnadeta koomiksina. Aga Koselleck tähtsustab keelt ja seda peab omakorda kollektiivseks, kuid ajas muutuvaks. Kosellecki järgi jaguneb keele kasutamine rääkimiseks ja kirjutamiseks. Ma lisaksin kolmanda punktina mõtlemise. Ka Koselleck ütleb, et ajalookirjutus ei anna ajalugu kunagi täielikult edasi. Uue aja inimene võib lisaks kasutada vana sõna uues tähenduses ja mõisteajalugu tundmata vanast tekstist valesti aru saada.

COPILOT: Kuidas on Kosellecki käsitluses seotud keel ja ajalooline tegelikkus? Kas keelemuutused peegeldavad ühiskondlikke muutusi või aitavad neid ka ise kujundada?

MINA: Koselleck ütleb, et mõisted ainult ei kirjelda tegelikkust, vaid ka programmeerivad tulevikku. Ta meenutab, et Prantsuse revolutsiooni ajal püüti kehtestada uut kalendrit. Kui aga kalender muutub, siis läheb raskemaks vanu pühasid õigel ajal tähistada. Isegi kui keegi vana püha endisel ajal edasi tähistab, tuleb tal arvestada, et ümberringi tähistatakse ka uut püha.

COPILOT: Mida tähendab Kosellecki eristus „kogemusruumi” (space of experience) ja „ootushorisondi” (horizon of expectation) vahel ning kuidas aitab see minevikku mõista?

MINA: Esimene tähendab minevikus läbi elatut, teine mingil hetkel selle suhtes tulevikku jäävalt ajalt oodatavat. Koselleck kirjutab, et varem kordus ajalugu rohkem, arengu kiirenedes aitab minevikukogemus järjest vähem. Kui varem loetud raamatutes seostab Koselleck aja kiirenemist eriti 18. sajandiga, siis siin näitab ta kiirenemislugu pikemana, juba esimesed tööriistad olid aja kiirenemine võrreldes eelnenud ürgajaga. Koselleck leiab siiski, et kordumine pole täielikult kadunud ja õigemaks osutuvad need ennustused, mis minevikukogemust rohkem arvesse võtavad.

COPILOT: Millist rolli mängis Kosellecki järgi uusaja algus ja moderniseerumine selliste poliitiliste mõistete nagu „riik”, „revolutsioon”, „demokraatia” või „progress” tähenduse muutumisel?

MINA: Revolutsiooni mõistest ma vist juba varasemas intervjuus kirjutasin. Progressi mõiste tekkis Kosellecki järgi ka uusajal, kui areng kiirenes, Koselleck ise on pessimistlikum, sest teab ka massihävitusrelvade ja ressursside ammendumise ohtu. Kosellecki järgi on ka teised inimesed pessimistlikumaks muutunud. Varasemas intervjuus mainisin, et kriisi mõiste seostus talle absolutismi kriisiga, siin ta aga ütleb, et kriisi mõistet on hakatud kasutama järjest rohkemate asjade kohta, nüüd räägitakse kõikehõlmavast kriisist.

COPILOT: Kas mõisteloo meetodit saab rakendada ka tänapäevaste mõistete uurimisel? Milliseid nüüdisaja mõisteid oleks huvitav Kosellecki meetodiga analüüsida?

MINA: Püüdsin ühes blogisissekandes Kosellecki eeskujul uusi mõisteid välja mõelda. Kuna avaldan selle intervjuu internetis, siis võiks lisada mõisted ’võrgukeskkonna kõrgaeg’, ’osaliselt tehisintellektiga loodud sisu’ ja ’tehisintellekti miinustest teadlikuks saamine’.

COPILOT: Millised on mõisteloo meetodi tugevused ja piirangud? Kas ajaloolise tegelikkuse mõistmisel võib mõistete analüüs mõnikord jätta tähelepanuta muid olulisi tegureid?

MINA: Mõistete analüüsimisel tuleb otsustada, kas analüüsida sõna kirjakeelset või kõnekeelset tähendust. Magistriõppes lugesin, et mõnda politoloogia mõistet kasutatakse enamasti valesti. Valik tuleb teha iga teema juures, intervjuu maht on täis.

Lootus tulevikule

Olin just jõudnud hooldekodusse ja ei saanud sealsest süsteemist aru. Sinna oli jõudnud ka isa, kes sai veel vähem aru. Üks töötaja tuli mulle appi.

*
Tegin ülikooli sisseastumiseksameid. Sain ühe eksami eest negatiivse hinde. Protesteerisin, et selline hinne on ebaõiglane. Isa sai kolme ja nõudis samuti seletust, miks nii madal hinne. Ütlesin, et lõpuks on kõik ülikooli sisse saanud. Ainult need ei ole saanud, kes ei ole uuesti proovinud.

kolmapäev, november 11, 2026

Erinevad kuulamisviisid

Muusika passiivselt kuulamine võib teha unisemaks kui ise mõttes laulmine. Aga võib katsetada ka vahepealset varianti, et panna küll muusika mängima, aga sellega mõttes või soovi korral ka suuga kaasa laulda. Selgub, et selleks ei pea sõnad peas olema, vaid saab peaaegu kooris reageerida, ka muusika instrumentaalsele osale. Saab ka laulmise asemel muusikat kommenteerida, mõned tantsivad või tekitavad visuaalseid kujutluspilte, varem olen muusika järgi joonistanud.

Viisi abil meeldejätmine

Koolis saksa keele õpetaja soovitas, et õppige grammatikat lauldes. Tol ajal ma seda võtet ei proovinud. Ülikooli ajal hakkasin asju meelde jätma riimide abil. Aga viimati kirjutatud riimkonspekt ei tahtnud riimidest hoolimata pähe jääda. Kui sellele viisi ka juurde mõtlesin, siis jäi kiiresti. Ma unustan viisi kergemini ära kui sõnad, aga kui viisi abil on sõnad meelde jäetud, siis loodetavasti jäävad vähemalt need püsivamalt.

Kaks olukorda

Olime koos Maajaga Paides. Viibisime maja tagumises toas. Õhk oli liiga soe. Õhus lendas putukaid.

*
Klaus valmistus ettekandeks. Mind huvitas, kas see on uurimus või referaat. Klaus ütles, et vajalikul teemal on Eestis ainult üks raamat.

teisipäev, november 10, 2026

Lammutatud hoone

Kõndisin mööda tänavat. Märkasin, et üks kaubamaja on kadunud, selle koha peal on nüüd auk. Küsisin, kas siia visati pomm. Vastati, et ei, pood lammutati, et see pommitamiskindlana uuesti üles ehitada. Ütlesin, et ma ei saanudki senise hoone arhitektuuri selgeks. Tahtsin viimati minna ühele korrusele, aga sinna jõudmiseks ei leidnud muud teed, kui pidin minema kõigepealt korrus kõrgemale.

*
Istusime ühes klassiruumis. Tund oli lõppenud ja mõned õpilased laulsid. Kiitsin, et nad laulavad ilusa häälega. Vastati, et laulab hoopis üks naiskirjanik. Järeldasin, et praegu ei tohi rääkimisega laulmist segada. Räägiti ühest malepartiist. Ühel mängijal oli plaan, kuidas oleks võinud edasi mängida, aga sellele plaanile esitati vastuväiteid. Läksin hoonest välja. Sander ütles, et järgmine tund on tsiviilkaitse. Vastasin, et ma pole veel üheski selle aine tunnis osalenud. Täna oleks olnud esimene kord, sest see ei olnud enam esimene tund. Kui see esimene tund oli, siis ma tulin hiljem kooli. Ütlesin ühe asja õpetaja Miti kohta. Nägin, et eemalt tulebki õpetaja Mitt.