Lisasin kodulehekülje valitud partiide alalehele ühe partii lõppenud Tartu meistrivõistlustelt. Illustreerisin seda ühe varasema joonistusega. Uuendasin alalehe avaldamiskuupäeva.
esmaspäev, november 16, 2026
Tartu meistrivõistlused 2026
Tulemused olid:
1. Oskar Toome 4 punkti 2. Mihkel Tomson 3,5 3. Risto Lebedev 3,5 4. Ramon Mägi 3,5 5. Simo Runnel 2
Kokku 5 vooru ja 8 osavõtjat, kellest üks kahte viimast vooru ei mänginud. Ma ei mäleta, et varem oleks Tartu meistrivõistlustel alla 10 osavõtja olnud. Mõtlemisaeg oli tänavu 1 tund mängu alguses + 30 sekundit iga sooritatud käigu eest.
Kirjutan siia ümber oma partiid, vähemalt minu jaoks olid kõik huvitavad:
1. voor Mägi – Runnel 1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rc6 5. Rc3 Oc5 6. Oe3 Lf6 7. Rcb5 Kf8 8. Re6+ fe 9. Oc5+ Rge7 10. Rd4 b6 11. Rc6 bc 12. Re7 Ke7 13. c3 Vf8 14. f3 Ob7 15. Le2 Vab8 16. 0-0-0 e5 17. Ld2 d6 18. Oc4 Oc6 19. g4 g5 20. h4 gh 21. Vh4 Vh8 22. g5 Lg6 23. Vh6 Vb2 24. Kb2 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 27 ja mustal 20 minutit.
2. voor Runnel – A. Tiisler 1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Oc5 5. Rb3 Ob6 6. Lf3 Rc6 7. Oe3 Rf6 8. Od3 Oc7 9. Rc3 Re5 10. Le2 b6 11. 0-0-0 Ob7 12. Og5 h6 13. Oh4 a5 14. Rd4 a4 15. a3 Le7 16. Ob5 g5 17. Og3 Lc5 18. Ra4 Le7 19. Rb6 Va3 20. Rb3 Re4 21. Oe5 Oe5 22. Vd7 Of4 23. Kb1 Rc3+ 24. bc Lf6 25. Vb7+ Kd8 26. Ld3+ alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alle 34 ja mustal 39 minutit.
3. voor Lebedev – Runnel 1. e4 c5 2. d4 cd 3. c3 Rc6 4. cd e5 5. de Re5 6. Rf3 Lc7 7. Rc3 Ob4 8. Od2 Rc4 9. Rd5 Od2 10. Rfd2 Le5 11. Rc4 Lb8 12. Vc1 b5 13. Rd6 Ld6 14. Rc7+ Ke7 15. Ld6+ Kd6 16. Ra8 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 58 ja mustal 45 minutit.
4. voor Runnel – Kangro 1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Rc3 Rc6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 Oc3 6. dc 0-0 7. Og5 d6 8. Ve1 a6 9. Oc4 Ra5 10. Od3 b5 11. Rd2 c6 12. a4 Oe6 13. ab cb 14. Of6 gf 15. Lh5 Rc4 16. Oc4 bc 17. Ve3 Kh8 18. Rc4 Vg8 19. Rd2 Vg5 20. Le2 Lg8 21. Vg3 a5 22. Lb5 h5 23. Rc4 Oc4 24. Lc4 h4 25. Vg5 Lg5 26. Ld3 a4 27. Le3 Lh5 28. h3 a3 29. ba f5 30. Lf3 Lf3 31. gf fe 32. fe Vg8+ 33. Kf1 Vc8 34. a4 Vc3 35. a5 Vh3 36. Kg2 Vc3 37. a6 Vc8 38. a7 Va8 39. Kh3 ja must alistus 60. käigul. Valgel jäi mõtlemisaega alles 36 minutit, mustal 12 sekundit.
5. voor Runnel – Tomson 1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rd7 4. 0-0 Rf6 5. Le2 g6 6. c3 Og7 7. d4 cd 8. cd 0-0 9. e5 de 10. de Rg4 11. e6 Re5 12. ef+ Vf7 13. Rg5 Lc7 14. f4 Vf5 15. h3 Vg5 16. fe Lb6+ 17. Kh1 Ve5 18. Oc4+ Kh8 19. Ld2 Re3 20. Vf4 Oh3 21. gh Lc6+ 22. Kh2 Vg5 23. Of1 Rf1 24. Vf1 Oe5+ 25. Vf4 Of4+ alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 15 minutit 59 sekundit, mustal 41 minutit.
Päevane pimedus
Kuigi kella ja aastaaja järgi oleks pidanud olema valge, oli keset päeva pime ja taevas oli täiskuu. Mulle tuli mõte seda pimedust pildistada, kuigi pimeduse põhjus võis olla plahvatus. Kui fotod olid valmis, taheti neid fotoaparaadist näha. Ma ei olnud nõus näitama, sest osadele piltidele olin ise ka sobimatul viisil peale jäänud.
*
Läksime läbi linna kodu poole. Teel kõnetasid meid võõrriigi sõdurid. See võis tähendada, et Eesti oli vahepeal vallutatud. Me polnud sellest veel kuulnudki.
pühapäev, november 15, 2026
Turniiri teine päev
Tartu meister on vist selgunud, aga kes selleks tuli, seda ma ei tea ja arvuti ei lase ebaturvaliselt võrguleheküljelt vaadata. Mina kogusin kaks võitu ja kolm kaotust. Neljandas voorus võitsin matiähvarduse abil materjali. Vastane lootis veel "hullu vankri" abil viigi teha, aga patti ei olnud ja sain punkti. Viiendas voorus valis vastane variandi, mida ma eelteadmiste kohaselt pidasin veaks, aga tänane vastane mängis leidlikult ja võitis.
laupäev, november 14, 2026
Meistrivõistluste fotosid
Turniiri kolmandas voorus eksisin avangus variantide arvestamisel, kaotasin materjali ja varsti alistusin. Tegin fotosid nii teises kui ka kolmandas voorus.
Meistrivõistluste teine voor
Turniiri teises voorus selgus, et ma ei olnud madalaima reitinguga osavõtja, olin pidanud sünniaastaid reitinguteks. Sain madalama reitinguga vastase ja õnnestus segasest seisust võita.
Tänavune pikk turniir
Täna algasid Tartu meistrivõistlused. Eelregistreerituid oli 10 ja ma arvasin algul ekslikult, et olin registreerunutest madalaima reitinguga osavõtja. Turniiri alustas vist 8 mängijat ja kõik teised olid vist minust nooremad. Peaks saama Maleliidu koduleheküljelt kontrollida. Esimene mäng oli huvitav, aga lõppes väikse käikude arvuga kaotusega. Mõtlemisaja kulutamise poolest see kõige lühem mäng ei olnud. Kui ma lahkusin, nägin vist veel ainult ühte paari mängimas, üks lõpetas vist otse peale mind.
Eile mõtlesin, et praeguses vanuses mulle meeldib kodus rohkem mängida kui turniiridel, et siis võibki blogis kodustest mängudest pikemalt kirjutada. Aga eile ei olnudki veel millestki kirjutada, sest turniir ei olnud alanud, täna teemasid on.
/PARANDUS: Kustutasin viimased laused ära, sest need sisaldasid valeinformatsiooni. Pidasin kuni teise vooruni tabelis olnud sünniaastaid reitinguteks, ma ei olnud kõige madalama reitinguga osavõtja./
/PARANDUS 2: Muutsin nüüd ka postituse esimest lauset, sest ka see sisaldas algselt valeinformatsiooni./
Laulev ajaloolane
Sain teada, et ühte laulu, mis oli mulle meeldinud, esitas ansambel, mille üks liige on Medijainen. Nüüd oli meeldimise põhjus leitud, laulul olid vist ajaloo teemalised sõnad, see meeldis vist sõnade pärast. Olime klassiruumis, kus Medijainen pidi jälle lauluga esinema. Teadustati, et esineb üks väga tagasihoidlik mees, kelle nime ei tea keegi. Aga minul oli just plaanis koju minna. Nii võis jääda mulje, et ma ei taha juhendajat kuulata. Läksin riidehoiu ukseni, aga praegu oli soe aastaaeg ja mul ei olnudki riidehoius midagi. Ma ei sisenenud riidehoidu, sest kartsin, et muidu võidakse mind vargaks pidada. Mulle meenus, et unustasin koti klassiruumi. Läksin sinna tagasi, et kott ära tuua.
reede, november 13, 2026
Kaks lippu mängu
Nägu rahva poole
Toetusin rahvarohkes kohas seljaga vastu purskkaevu äärt. Jälgisin, mis ümberringi toimub. Saabusid ühed inimesed, kes rääkisid, et väga hea on olla.
neljapäev, november 12, 2026
"Mõisteajaloo praktika"
Reinhart Koselleck. „The Practice of Conceptual History. Timing History, Spacing Concepts“. Translated by Todd Samuel Presner and Others. Foreword by Hayden White. Stanford University Press. Stanford, California. XIV + 367 lehekülge.
Kui varem loetud raamatutest kirjutades olen sageli
intervjuu küsimused endale ise esitanud, siis täna tellisin need
tehisintellektilt Copilot. Sain kõik 7 küsimust korraga kätte, aga järgnevalt paigutan
küsimused ja vastused vaheldumisi.
COPILOT: Kuidas erineb mõistelugu (Begriffsgeschichte)
traditsioonilisest poliitiliste, sotsiaalsete või sündmusajalugude
kirjutamisest?
MINA: Kosellecki järgi on ajalugu alati seotud poliitika ja
ühiskonnaga, teiselt poolt peab ta ka mõisteajalugu laiaks teemaks, sest kõik
ajaloo teemad kasutavad mõisteid. Poliitiline ajalugu keskendub sageli vaid
mingile kitsamale perioodile, aga Kosellecki mõisteajalugu ulatub läbi aastatuhandete.
Mõisteid väljendatakse sõnadega, need on aga erinevates keeltes ja erinevatel
aegadel erinevad. Et autori mõtet täpsemalt edasi anda, on selle raamatu
tõlkija lisanud paljud saksakeelse originaali saksakeelsed sõnad sulgudes. Sõna
’Bildung’ ehk ’haridus’ on jäetud saksa keeles mujalgi kui sulgudes, sest
autori arvates on see midagi muud kui inglise ’education’, inglise keeles
hõlmavat mõiste vaid kooliharidust, aga Saksamaal ka iseõppimist.
COPILOT: Miks peab Koselleck oluliseks uurida ajalooliste
mõistete tähendusmuutusi ning mida need muutused ühiskonna arengu kohta
näitavad?
MINA: Koselleck leiab, et ajalugu saab edasi anda eelkõige
keeleliselt. Kõik inimesed ei pruugi nii mõelda, mõni kunstnik jälle ütleb, et
kunst saab edasi anda seda, mida kirjandus ei saa. Ajaloosündmusi võiks
jutustada ka tummfilmi või sõnadeta koomiksina. Aga Koselleck tähtsustab keelt
ja seda peab omakorda kollektiivseks, kuid ajas muutuvaks. Kosellecki järgi jaguneb
keele kasutamine rääkimiseks ja kirjutamiseks. Ma lisaksin kolmanda punktina
mõtlemise. Ka Koselleck ütleb, et ajalookirjutus ei anna ajalugu kunagi täielikult
edasi. Uue aja inimene võib lisaks kasutada vana sõna uues tähenduses ja
mõisteajalugu tundmata vanast tekstist valesti aru saada.
COPILOT: Kuidas on Kosellecki käsitluses seotud keel ja
ajalooline tegelikkus? Kas keelemuutused peegeldavad ühiskondlikke muutusi või
aitavad neid ka ise kujundada?
MINA: Koselleck ütleb, et mõisted ainult ei kirjelda
tegelikkust, vaid ka programmeerivad tulevikku. Ta meenutab, et Prantsuse
revolutsiooni ajal püüti kehtestada uut kalendrit. Kui aga kalender muutub,
siis läheb raskemaks vanu pühasid õigel ajal tähistada. Isegi kui keegi vana
püha endisel ajal edasi tähistab, tuleb tal arvestada, et ümberringi tähistatakse
ka uut püha.
COPILOT: Mida tähendab Kosellecki eristus „kogemusruumi”
(space of experience) ja „ootushorisondi” (horizon of expectation) vahel ning
kuidas aitab see minevikku mõista?
MINA: Esimene tähendab minevikus läbi elatut, teine mingil
hetkel selle suhtes tulevikku jäävalt ajalt oodatavat. Koselleck kirjutab, et
varem kordus ajalugu rohkem, arengu kiirenedes aitab minevikukogemus järjest
vähem. Kui varem loetud raamatutes seostab Koselleck aja kiirenemist eriti 18.
sajandiga, siis siin näitab ta kiirenemislugu pikemana, juba esimesed
tööriistad olid aja kiirenemine võrreldes eelnenud ürgajaga. Koselleck leiab
siiski, et kordumine pole täielikult kadunud ja õigemaks osutuvad need
ennustused, mis minevikukogemust rohkem arvesse võtavad.
COPILOT: Millist rolli mängis Kosellecki järgi uusaja algus
ja moderniseerumine selliste poliitiliste mõistete nagu „riik”, „revolutsioon”,
„demokraatia” või „progress” tähenduse muutumisel?
MINA: Revolutsiooni mõistest ma vist juba varasemas
intervjuus kirjutasin. Progressi mõiste tekkis Kosellecki järgi ka uusajal, kui
areng kiirenes, Koselleck ise on pessimistlikum, sest teab ka
massihävitusrelvade ja ressursside ammendumise ohtu. Kosellecki järgi on ka
teised inimesed pessimistlikumaks muutunud. Varasemas intervjuus mainisin, et
kriisi mõiste seostus talle absolutismi kriisiga, siin ta aga ütleb, et kriisi
mõistet on hakatud kasutama järjest rohkemate asjade kohta, nüüd räägitakse
kõikehõlmavast kriisist.
COPILOT: Kas mõisteloo meetodit saab rakendada ka
tänapäevaste mõistete uurimisel? Milliseid nüüdisaja mõisteid oleks huvitav
Kosellecki meetodiga analüüsida?
MINA: Püüdsin ühes blogisissekandes Kosellecki eeskujul uusi
mõisteid välja mõelda. Kuna avaldan selle intervjuu internetis, siis võiks
lisada mõisted ’võrgukeskkonna kõrgaeg’, ’osaliselt tehisintellektiga loodud
sisu’ ja ’tehisintellekti miinustest teadlikuks saamine’.
COPILOT: Millised on mõisteloo meetodi tugevused ja
piirangud? Kas ajaloolise tegelikkuse mõistmisel võib mõistete analüüs mõnikord
jätta tähelepanuta muid olulisi tegureid?
MINA: Mõistete analüüsimisel tuleb otsustada, kas analüüsida
sõna kirjakeelset või kõnekeelset tähendust. Magistriõppes lugesin, et mõnda
politoloogia mõistet kasutatakse enamasti valesti. Valik tuleb teha iga teema
juures, intervjuu maht on täis.
Lootus tulevikule
Olin just jõudnud hooldekodusse ja ei saanud sealsest süsteemist aru. Sinna oli jõudnud ka isa, kes sai veel vähem aru. Üks töötaja tuli mulle appi.
*
Tegin ülikooli sisseastumiseksameid. Sain ühe eksami eest negatiivse hinde. Protesteerisin, et selline hinne on ebaõiglane. Isa sai kolme ja nõudis samuti seletust, miks nii madal hinne. Ütlesin, et lõpuks on kõik ülikooli sisse saanud. Ainult need ei ole saanud, kes ei ole uuesti proovinud.
kolmapäev, november 11, 2026
Erinevad kuulamisviisid
Viisi abil meeldejätmine
Koolis saksa keele õpetaja soovitas, et õppige grammatikat lauldes. Tol ajal ma seda võtet ei proovinud. Ülikooli ajal hakkasin asju meelde jätma riimide abil. Aga viimati kirjutatud riimkonspekt ei tahtnud riimidest hoolimata pähe jääda. Kui sellele viisi ka juurde mõtlesin, siis jäi kiiresti. Ma unustan viisi kergemini ära kui sõnad, aga kui viisi abil on sõnad meelde jäetud, siis loodetavasti jäävad vähemalt need püsivamalt.
Kaks olukorda
Olime koos Maajaga Paides. Viibisime maja tagumises toas. Õhk oli liiga soe. Õhus lendas putukaid.
*
Klaus valmistus ettekandeks. Mind huvitas, kas see on uurimus või referaat. Klaus ütles, et vajalikul teemal on Eestis ainult üks raamat.
teisipäev, november 10, 2026
Lammutatud hoone
Kõndisin mööda tänavat. Märkasin, et üks kaubamaja on kadunud, selle koha peal on nüüd auk. Küsisin, kas siia visati pomm. Vastati, et ei, pood lammutati, et see pommitamiskindlana uuesti üles ehitada. Ütlesin, et ma ei saanudki senise hoone arhitektuuri selgeks. Tahtsin viimati minna ühele korrusele, aga sinna jõudmiseks ei leidnud muud teed, kui pidin minema kõigepealt korrus kõrgemale.
*
Istusime ühes klassiruumis. Tund oli lõppenud ja mõned õpilased laulsid. Kiitsin, et nad laulavad ilusa häälega. Vastati, et laulab hoopis üks naiskirjanik. Järeldasin, et praegu ei tohi rääkimisega laulmist segada. Räägiti ühest malepartiist. Ühel mängijal oli plaan, kuidas oleks võinud edasi mängida, aga sellele plaanile esitati vastuväiteid. Läksin hoonest välja. Sander ütles, et järgmine tund on tsiviilkaitse. Vastasin, et ma pole veel üheski selle aine tunnis osalenud. Täna oleks olnud esimene kord, sest see ei olnud enam esimene tund. Kui see esimene tund oli, siis ma tulin hiljem kooli. Ütlesin ühe asja õpetaja Miti kohta. Nägin, et eemalt tulebki õpetaja Mitt.
