Arvuti kahing

arvuti - inimene

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 b5 6. Ob3 Oe7 7. Ve1 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ob7 10. d4 ed 11. cd Ve8 12. Rg5 Vf8 13. Of7+ Vf7 14. Rf7 Kf7 15. Of4 Kg8 16. Rc3 Lf8 17. e5 de 18. de Re8 19. Lg4 Vd8 20. Ved1 Oc8 21. Lg3 Rd4 22. Oe3 Rf5 23. Lf3 Vd1+ 24. Vd1 Re3 25. Le3 Oc5 26. Lg3 Oe6 27. Vd8 b4 28. Re4 Ob6 29. Rf6+ Kh8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 30 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 32 minutit.

Geeniproov

Kõndisin Lossi mäest üles. Tee peal olid noored, kes süüdistasid ühte enda hulgast, et see andis geeniproovi. Öeldi, et kui proov näitab vaimuhaiguse geeni olemasolu, siis see muudab suhtumist ka juhul, kui geen ei avaldu. Olin neist juba möödas, kui vaatasin selja taha ja nägin, et proovi andja lamab maas ja teda pekstakse. Mõtlesin, et ma ei saa appi minna, sest üksi kuue vastu ei saa. Seetõttu kõndisin edasi.

Kevadised käigud

Täna mängisin Vint.ee-s esimese vastasega välku 1:0 ja teisega 1:1. Esimeses mängus kukkus vastasel aeg ära. Laual oli lahkvärvi odade lõppmäng, aga vastase etturid olid nõrgestatud. Teises mängus alistus vastane materjalikaotuse tõttu ja kolmandas tegin ise sama.

Taimed aknalaual

Kevad edeneb ja nakatumine väheneb. "Miks sul õit ei ole?" - "Ma olen sõjaväelane ja mul on kaitsevärvi munder." Kaitseme ennast vaktsiini ja Caro-Kanni kaitsega.

Une pikkus

Olin maleturniiril. Rääkisin Karbale, et kui ma magada ei saa, siis ma mõtlen, et ei olegi vaja magada, aga tegelikult annab juba tunda, kui ma magan üheksa tunni asemel seitse. Karba vastas, et tema ei maga kunagi üle poole tunni. Vastasin, et mul tuleb meelde, et ta on sellest varem ka rääkinud. Aga mõtlesin, et kuidas ta laagris olla saab, kui ta nii vähe magab. Öösel ei saa telgis midagi teha, sest ei tohi teisi äratada, ja välja ei saa ka minna, sest väljas on külm.

Pühapäeva tõlge

Pühad laused ajalehest
osaliselt tõlkisin.

Laused pühast inimesest

aegamööda tilkusid.

Ajalugu annab aimu,

et on miskit juhtunud.

Kroonikas on hulgas laimu,

aga kõik ei luhtunud.

Kroonik pääses ajalehte

oma vana jutuga.

Kommentaator tegi tehte,

et võiks võtta nutuga.

Turniirile kiire

Olin teel maleturniirile. Kui ma oleks hiljaks jäänud, oleks mind võidud turniirilt kõrvale jätta. Olin andnud ühes voorus loobumisvõidu, teises olin saanud ise loobumisvõidu ja nüüd sain veel kõige rohkem mängida kolm vooru viiest, rohkem ei tohtinud mängult puududa. Riidehoius küsis Ivo mult turniiri eest raha. Maksin talle. Mänguruumis küsis mult kolmanda inimesena raha Rei. Ivo võibolla oli ainult teeselnud, et ta kasutab seda raha turniiri heaks.

Juhendaja loeng

Võtsin doktoritööl sama juhendaja, mis magistritööl. Läksin tema loengusse. Võtsin sinna kaasa teistele näitamiseks raamatu "Skisofreenia", sest see oli ilmunud samal ajal, mille kohta olid loengud. Loengu lõpul juhendaja kritiseeris loengusse kogunenuid. Ta oli nõus mind juhendama, aga minu kohta ütles ta mitu kriitilist asja. Üks neist oli, et see pole aktsepteeritav, et ma seda raamatut loengus näitasin, sest selles raamatus kirjutatakse ainult asju, mis olid juba sada aastat enne ilmumist teada. Mõtlesin, et aga teised ei tea niigi palju. Võibolla juhendaja tahtis öelda, et raamatu enda ilmumisest on peaaegu sada aastat möödas? Hiljem mõtlesin, et ei vasta tõele, et selles oleks kirjas ainult sada aastat enne ilmumist teada olnud asju, sest raamatus mainitakse ravimeid, mis olid otse enne teose ilmumist välja töötatud.

*

Seisin ilma riieteta vannitoas. Tahtsin ust riivi panna, aga riivi enam ukse küljes ei olnud. Lisaks oli uksepraost näha, kuidas inimene ukse taga koridoris kõnnib. Hoidsin ust ühe käega kinni. Siis mõtlesin, et ma parem ei hoia, muidu uksenupp laguneb.

Kiri ja postitus

Täna üles tõustes mäletasin ühte unenägu hästi ja kahte osaliselt. Enne unenägude üles kirjutamist hakkasin listi kirjale vastama ja pärast seda olid unenäod meelest läinud, mäletan veel ühe unenäo ühte detaili. Listi kirjutamine vähendas ka tänast muud töövõimet. Täna oli mulle palutud rääkida sauna kordategemisest, aga sellele oli vastatud, et ma pole vaktsineeritud. Täna näitas ajaleht varasemast suuremat vaktsineeritute arvu. Mul on sünnipäevani jäänud alla kuu, enne sünnipäeva poleks surnuksvaktsineerimine hea. Tegelikult statistika järgi sureb koroonasse rohkem inimesi kui vaktsineerimise kätte. Kui kõiki vaktsineeritakse, siis on paratamatu, et keegi ka sureb, aga vaktsineerimine ei pruugi olla põhjus. Nõukogude aja lõpul toimus erinevates liiduvabariikides meeleavaldusi, kuhu kogunes suur osa elanikkonnast, ja nii suure inimeste arvu kohta juhtus, et mõni päeva jooksul ka suri. Muidu Eestis vähemalt pidi meelavalduse päevadel liiklusõnnetuste arv vähenema.

Tehissaared

Rääkisime, et vahel teevad ehitajad asula valmis ja keegi ei lähegi sinna elama. Läänemerre oli tehtud hulgast väikestest saartest uus Rootsi, aga mitte keegi polnud sinna elama läinud. Mina leidsin, et kui seal ei elata, siis saab neid saari kasutada reisimiseks. Olin nendel saartel. Oli küsimus, kas kiiremini kõnnin mina või minu selja taga võõrad inimesed. Kõige hullem oleks olnud, kui keegi oleks saartele kaasa võtnud ketist lahtise koera.

*

Istusin laulmisklassis loengus. Meesõppejõud nimetas nimesid ja kirjutas neid tahvlile. Püüdsin tahvlilt nimesid konspekti ümber kirjutada, aga kuigi ma istusin esimeses pingis, nägin halvasti. Kirjutasin halvemini näha olevad tähed lihtsalt umbes sama kujuga. Mul võttis kirjutamine kaua aega. Õppejõud käratas minu nime. Pärast loengu lõppu koondus tahvli ümber terve hulk inimesi, kes ikka veel püüdsid endale nimesid tahvlilt konspekti kirjutada.

*

Olin koolimaja tiivatrepil. Pille pahandas, et Klaus oli talle saatnud sünnipäeval kirja, kus alguses oli juttu asjadest, mis Pillet ei huvitanud, alles lõpus tuli sünnipäevaõnnitlus. Läksin klassiruumi. Maaja küsis, kas ma tean, milline on keldrikakand. Vastasin, et tean küll. Lisasin, et varem ma tundsin selle ära. Ütlesin, et keldrikakand on liikumatu putukas. Maaja vaidles vastu, et see ei ole putukas. Mina ütlesin, et aga vahel tuleb ussist ka liblikas.

Tänaval ja poes

Ema ja teised hakkasid väljuma. Ema rääkis enne midagi uue mobiiltelefoni ostmisest. Küsisin, kas mina pean uue mobiiltelefoni ostma või tema. Sain vastusest aru, et mina. Aga kui ema läinud oli, mõtlesin, et võibolla ma sain valesti aru, kui nüüd mõlemad ostavad, saab telefone topelt. Pidin teistele järele minema, aga enne kaevasin maapinnal olevat objekti. Hakkas tunduma, et kaevasin lahti kellegi haua, aga ei teadnud kelle. Hoidsin kahe käega peast kinni, et näidata, et kaevasin haua lahti kogemata. Pealpool oli nimeta haud, selle alla oli jäänud teine haud, millel oli nimega hauakivi. Püüdsin hauda kinni ajada. Saabus Klaus. Selgus, et ta on ka varem väljunutele järgnemas.

*

Oli hoiatatud, et raamaturiiulid võivad ronimise korral ümber minna. Nüüd Henn proovis, kas lähevad. Selleks läks ta ise riiuli teisele küljele, et mitte alla jääda. Riiul läkski ümber. See tõsteti püsti tagasi, aga tundus, et riiulis reas olnud malekellad läksid kukkumisel puruks. Ütlesin, et siin olevaid ajalooraamatuid võiks minu tuppa viia, ilukirjandust võib vastu tuua. Henn ütles, et kui siin raamatuid vähemaks jääb, läheb riiul kergemini ümber. Mina ütlesin, et aga tühjema riiuli ümbermineku korral jääb kergemini ellu. Tegelikult ma ei teadnud, kui palju raamatuid peab riiulis olema, et hoop oleks surmav.

*

Üks inimene hakkas mind kompima. Ta rääkis, et mul on lihased nõrgad, aga jalalihased tugevad. Seletasin, et ma kõnnin iga päev pikka maad. Kõneleja tegi järeldusi ka minu siseelundite kohta, kuigi need poleks pidanud olema kompides tajutavad. Küsisin, kas ta on selgeltnägija. Ta vastas, et ongi.

*

Kõndisin ühe lapsega tänaval. Tegin ettepaneku, et tema kõnnib eespool ja veab mind järel, muidu kui mina eespool käiksin, võiksin liiga kiire sammuga astuda. Jõudsime majja. Seal laps haihtus ja tundus, et ei tule enam kunagi tagasi. Talle tulid parajasti teised lapsed külla, kes tahtsid temaga mängida. Üks laps pahandas minuga, et mina olen täiskasvanu, minu juuresolekut ta ei taha. Aga haihtunud laps siiski tuli tagasi. Olin toidupoes. Müüja esitas mulle küsimusi selle kohta, mida ma ostan, lisades minu vastuste põhjal mulle kaupu. Ta küsis, kas ma jogurtit ostan. Vastasin, et võibolla peaks ostma. Müüja tõi mulle riiulist kahte erinevat sorti jogurtit, et ma valiks, kumba ma neist ostan. Valisin ühe välja. Tegelikult ma polnud täna kapist vaadanud, mida on vaja osta, sest ei teadnud ette, et poeskäimine jääb minu ülesandeks.