Kaks malevideot

Sõnapaare pühapäevast

Viis ungari keele sõna:

Vastas, see on szemben.

Vastashoonel on sambad.

 

Kellegagi koos – vele.

End külge haakima väle.

 

Varasem, see on régebbi.

Kas hilisem olla on häbi?

 

Hoone, see on épület.

Vasakul on see nüüd kätt.

 

Olemas olema – megvan.

Ma olemasolu eest tänan.

Informatsiooni maht

Helina oli avaldanud ühe teose. Pärast seda olid kõik muud andmed tema kohta salastatud.

Sõiduki sobimatus

Valmistusime Peedult Tartusse sõitma. Mulle öeldi, et mulle ei jätku eraldi kohta, pean kellegi teisega kohta jagama. Ütlesin, et sel juhul ma lähen jala. Ma polnud varem jala nii pikka maad kõndinud. Ema soovitas, et ma läheksin Nõoni jala ja seal istuksin marsruuttaksosse.

Talv raamatukogus

Talvehooaeg ülikooli raamatukogus.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mida sa lugesid raamatukogus pärast sügishooaja kohta ülevaate kirjutamist? 

VASTAJA: Raamatukogus loen asju, mille kohta mulle tundub, et neid ei saa koju laenutada, või selliseid, mida ei ole otstarbekas koju viia, kuna tahan neist lugeda vaid mingit katkendit. Lugesin ajakirju „Tuna“, „Ajalooline Ajakiri“, saksa- ja ingliskeelseid ajalooajakirju, ungari- ja saksakeelset entsüklopeediat ning Tuglase kogutud teoste Grenzsteini kohta käivat kommenteeritud köidet. Varasematel hooaegadel olen lugenud ka vene keeles, aga selleni ma nüüd ei jõudnud, sest Venemaalt sanktsioonide tõttu värskeid ajakirju ei laeku. Vaatasin ka raamatukogusse üles riputatud näituseid.

KK: Mis mulje loetu jättis?

V: Üldiselt jättis hea mulje. Huvitav oli lugeda. Mõni väide kutsus küll vastu vaidlema. Näiteks Jaanus Arukaevu kirjutatu pani mõtlema, et kas see on kooskõlas, kui ta ühelt poolt ütleb, et Grenzstein oli aktiivne seltsitegelane ja tal oli lai kaastööliste võrk, aga teiselt poolt, et Grenzstein jäi Tõnissonile alla, kuna Tõnissonil oli sõpru ja Grenzsteinil mitte. Ülikoolis Ago Pajur õpetas Tõnissoni hilisema eluperioodi kohta, et Tõnisson tõrjus kõik teised juhikandidaadid endast eemale. Keegi teine on Grenzsteini allajäämist seletanud ka sellega, et Tõnissonil oli päevaleht, aga Grenzstein ei saanud selle väljaandmiseks luba, ta pidi jääma nädalalehe juurde ja sai seega ennast harvem kaitsta. „Postimees“ muudeti päevaleheks juba Hermanni ajal, see ei olnud Tõnissoni teene. Algul peeti kahte päevalehte väikse rahva jaoks liiga paljuks, veel varem polnud ka nädalalehte lubatud.

Kõige vähem meeldis, kui rohkem kui ühes „Ajaloolise Ajakirja“ arvustuses öeldi, et raamat on liiga paks. Roheliselt seisukohalt saaks tõesti mõelda, et on vaja vähem toota, aga seda argumenti ei kasutatud. Pigem jäi mulje, et arvustaja tahab arvustust kiiresti kaelast ära saada ja ei viitsi ülearu tööd teha. Ei meeldinu ka, et samas ajakirjas ühte raamatut kritiseerides kasutati millegi kohta sõna ’naeruväärne’.

KK: Mille järgi sa lugemisteemasid valisid?

V: Varem olen ajakirjanumbrid lihtsalt järjest läbi lugenud, aga nüüd valisin selle järgi, mis teema hetkel rohkem huvi pakkus. Tuglase köidet lugesin sellepärast, et olen ise Grenzsteini uurinud ja seal köites oli mulle viidatud. Kui ma magistriõppes uurisin fašismi ajalugu, siis praegu see teema minu jaoks kõige huvitavam ei ole, aga vahel tahaks kõiki vanu teemasid värskendada. „Tunast“ lugesin ajakirjandusajalugu, artikli valisin selle järgi, et praegu uurin ajakirjanik Hermanni, aga lugemise käigus taipasin, et veel rohkem seostub see minu magistritöö teemaga, sest väitekiri ei rääkinud ainult Itaalia fašismist, vaid ka eesti päevalehtedest, sealhulgas selle sama perioodi „Vabast Maast“, mida artikkel uuris. Ungarikeelsest entsüklopeediast lugesin artiklit Balatoni järve ääres asuva Balatonfüredi linna kohta, sest see linnanimi oli kodus loetud Ungari kohta käivast ingliskeelsest raamatust meelde jäänud. Saksakeelsest entsüklopeediast lugesin nagu „Tunastki“ ajakirjanduse teemat. Köide oli ilmunud ajal, kui olid olemas juba ajalehtede võrguväljaanded, aga need ei olnud veel nii tasulised nagu praegu. Huvitavad kultuuri ja religiooni ajalugu ja kõik ajalooperioodid.

KK: Kui sa peaksid ise neile ajakirjadele kaastööd tegema, siis mis teemal see võiks olla?

V: Ma olen keskendunud rohkem raamatute saatesõnade kirjutamisele, neid pole veel tagasi lükatud, ajakirjad ja ajalehed on osa kaastöid tagasi lükanud. Kui ma avaldan blogis raamatuarvustusi, siis põhimõtteliselt võiks neid avaldada ka trükis, aga ma olen aeglane lugeja ning ei jõua kiirematega konkureerida. Ülikooli astudes mõtlesin, mille õppimisest võiks maailmale kasu olla, nii võiks valida ka praeguseid uurimisteemasid. Eriti tähtsaks pean ma keskkonnakaitse teemat, aga ka võitlust kurjusega. Võib ka valida selle järgi, millest ma üldse kirjutada oskan, ma tean paljudest ajaloolastest rohkem kirjanduse ja male kohta, samuti on mul teadmisi psühholoogia, psühhiaatria ning poliitika teemal.

KK: Milline on loetud autorite maailmavaade?

V: Kirjutajad väljendavad peamiselt soovi, et ajaloost kirjutataks tõepäraselt. Ei taheta mustvalget käsitlust, vaid asjade erinevate nurkade alt vaatamist. Jaanus Arukaevu soovib, et nähtaks nii Grenzsteini tugevaid kui ka nõrku külgi ning et Grenzsteini ja tema kaasaegsete võrdluses oldaks õiglane. Välismaa ajakirjas tahetakse, et orjapidamise lõppu ei uuritaks ainult majandusliku tasuvuse, vaid ka usulise lubatavuse seisukohalt. Kui autoritel on mingeid tulevikusoove, siis eelkõige selle kohta, kuidas ajaloost paremini kirjutada. Poliitikasse sekkutakse vähem, kuigi verevalamise suhtes ollakse kriitiline. Peeter Tulviste, kelle kohta pikalt näitus üleval rippus, oli ka poliitik, aga näitus tutvustas teda rohkem bibliofiili, sealhulgas anekdoodiraamatute kogujana.

Uue halvustamine

Kõik ei saa aru, et tehisintellekt ei loo pilte, vaid inimene loob tehisintellekti abiga. See on loomingulisem kui fotograafia. Kui pildi kirjelduse annan mina, siis selle taga on nii kirjutamisanne kui ka kunstiajaloo kõrgharidus. Ma õppisin ülikoolis kunstiajalugu küll vaid alamastmes, kuid tegin kõik kunstiajaloo eksamid viiele. Aga ülikool on algajatele, ma olen ennast hiljem veel aastakümneid vilistlasena täiendanud.

Ette salvestatud analüüs

Täna avaldan analüüsi, mis ei ole täna tehtud ega ka mitte kõige värskem olemasolev. Selle algseisuga oli ka eelmisena avaldatud ja veel üks vahepeal tehtud analüüs

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. e4 f5 3. e5 d6 4. ed Od6 5. c4 e6 6. b3 Rg6 7. Oe3 e5 8. fe Oe5 9. d4 cd 10. Od4 Oh2 11. Og7 Vf7 12. Od4 Of4 13. Vc2 Lb8 14. Rf3 b6 15. Ve1 Ld6 16. Ke2 Ve7+ 17. Kf1 Ve1+ 18. Ke1 Re7 19. Rf2 Rc6 20. Ve2 Oe6 21. Oc2 Vc7 22. Ld1 Vd7 23. Oc3 Ld1+ 24. Od1 Rc7 25. Oc2 Kc8 26. Rd3 Og3+ 27. Kf1 Od6 28. Rfe5 Re5 29. Re5 Oe5 30. Oe5 Ra6 31. Of4 Rb4 32. Ob1 Vd1+ 33. Ve1 Ve1+ 34. Ke1 h5 35. Ke2 Kd7 36. g3 a5 37. a3 Ra6 38. Oc2 Kc6 39. Ke3 b5 40. cb+ Kb5 41. Kd4 Rc5 42. Ke5 Ob3 43. Ob3 Rb3 44. Kf5 Ka4 45. Od6 Rd2 46. Kg6 Rc4 47. Oe7 Ra3 48. Kh5 Kb3 49. g4 Rc2 50. g5 Rd4 51. g6 Rf5 52. Of6 a4 53. Kg5 Rg3 54. g7 Re4+ 55. Kg6 Rf6 56. Kf6 Kb2 57. g8L a3 58. Lg2+ Kb3 59. Lf1 Kb2 60. Le2+ Kb3 61. Ld1+ Kb2 62. Ld2+ Kb3 63. Lc1 Kb4 64. La1 ja must sai 72. käigul mati.

Teod ja plaanid

Kaks inimest rääkisid tõlkimisest. Üks ütles, et teine teeb tõlkides rohkem vigu kui ta arvab. Ma tahtsin täna veel Peedul käia, kuigi sellega läks kiireks. Ma ei teadnud, kas ma Oravametsa ka lähen.

Lüngad õppetöös

Olin ülikoolis. Mul oli jäänud bakalaureuseõpe lõpetamata ja oli karta, et jääb ka magistriõpe. Ma poleks lihtsalt kõigile eksamitele läinud. Ülikool võis reageerida sellega, et hakkab nõudma üliõpilastelt distsipliini, nagu seda nõuti kooliõpilastelt. Laenasin Reelilt konspekti. Seda lugedes mõtlesin, et võiks talle öelda, et minu omaga võrreldes on tal väga hea konspekt. Tal olid suure formaadiga paberilehed, mis olid kausta küljest lahti rebitud ja uuesti kokku pandud. Mõtlesin, et võiks öelda, et mäletan seda ka loengust. Järgmisel päeval oleks tulnud konspekt tagasi anda, aga ma ei näinud, kas Reeli on auditooriumis. Võibolla ma ei tundnud teda enam ära, aga ma polnud veel ka selja taha vaadanud. Mõtlesin, et peaks kellelegi konspekti pakkuma ja küsima, kas tema on Reeli. Panin oma koti esimesse pinki, kus üks ranits juba oli. Oletasin, et see on ühe konkreetse klassivenna oma. Hiljem loengus istusin teises pingis ja üksi, järelikult oli minu kott ümber tõstetud. Klassivend ilmselt tahtis oma vana pinginaabri kõrval istuda. Saksa keele õpetaja lasi õpilastel midagi tahvlile kirjutada, aga ma ei vaadanud selles suunas. Siis pöörasin ennast ja hakkasin vaatama.

Kinkimine kokkutulekul

Jõudsin Kristeri poole klassikokkutulekule. Ütlesin, et mul on talle ka kingitus. Võtsin kotist "Tuna" numbri, aga Krister hakkas virisema, et ta ei taha seda vastu võtta. Lõpuks ütlesin, et mul tuleb meelde, et see on tal endal ka olemas, ma kingin selle kellelegi teisele. Krister vastas, et jah, Merjel seda kindlasti ei ole. Kristerile oli mul pakkuda veel teine kingitus.

Inimeste kogunemised

Olin maleklubis. Kolm paari maletajaid mängis, aga minul polnud vastast. Võis juhtuda, et pärast tuleb kodus öelda, et ma ei mänginud. Siis hakkas veel üks mees pealt vaatama. Ütlesin talle, et me võime omavahel mängida, aga ta ei teinud välja. Selgus, et tema vastane käis ära ajutiselt, varsti tahtsid nad omavahelist mängu jätkata.

*

Taheti korraldada klassikokkutulekut. Üks tüdruk seisis klassi ees ja küsis, kes olid eelmisel kokkutulekul. Seitse inimest tõstsid käe. Tegelikult oli kokkutulekul osalenuid olnud rohkem. Aga selgus, et tüdrukul oli mingeid arve vaja ainult selleks, et valida, milliste arvudega trikke teha, tõde ei olnudki oluline. Klassi ette läks üks poiss, kes hakkas ise tahvlile kirjutama. Ta tahtis kirjutada sõna 'KONTSEPTSIOON, aga ei teadnud selle õiget kirjapilti ja kasutas neljanda tähena teiste vahel R-tähte.