Pühapäev, september 25, 2022

Tõnissoni elulugu 2

Krista Aru. „Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 2. osa“. Rahvusarhiiv, Tartu 2019. Kahes köites kokku 992 lehekülge.

Sain läbi kaheköitelise Tõnissoni elulooraamatu teise köite, mille esimesest köitest kirjutasin juba varem. Olen kirjutanud Tõnissonist rohkemgi ja järgnevalt keskenduks sellele, mida ma pole tema kohta veel varem öelnud.

Esimene raamat, kust ma Tõnissonist pikemalt lugesin, oli Märt Raua „Kaks suurt“, mille teemaks olid Päts ja Tõnisson. Lugesin seda kooliajal. Panin tähele, et Raud kiidab rohkem Pätsi, mina elasin kaasa rohkem Tõnissonile. Raamatus kirjutati, kuidas Tõnisson oli karsklane, see aitas võibolla kaasa, et kui sain 16-aastaseks ja mulle pakuti sünnipäevapeol seoses vanemaks saamisega esimest korda šampust, siis ma ei võtnud seda vastu ja ei ole ka hiljem rohkem alkohoolseid jooke joonud, kui kaks korda ülikooli bakalaureuseõppe lõpetamise päeval. Kui mulle 6-aastaselt mõned korrad koduõlut pakuti, siis ma veel ei keeldunud. Aru sõnavõttudest ma saan aru, et tema karsklane ei ole ja ei pea karskuspropagandat Tõnissoni tegevuse kõige tähtsamaks suunaks.

Ülikooli kolmandal kursusel kirjutasin seminaritööd vabadussõjalastest ja siis minu arvamus Tõnissonist vahepeal langes, sest mulle tundus, et vabadussõjalastele on ülekohut tehtud ja nad ei saanud ka Tõnissoniga hästi läbi. Hiljem olen mõelnud, et kui ka vabadussõjalased pandi alusetult vangi, siis see ei tähenda, et nende enda poliitika õige oleks olnud. Mõned aastad pärast magistriõppe lõpetamist tegelesin kolm aastat Tõnissoni enda artiklikogude koostamisega ja sel ajal minu arvamust temast taas paranes. Ka Aru on Tõnissonist kõrgel arvamusel. Ta on rääkinud, kuidas ta on Riigikogu saadikuna propageerinud Tõnissoni poliitilisi seisukohti ka tänapäeva poliitikas. Loetud raamatut kirjutades on ta kokku puutunud vastuoluliste allikatega, aga kahtleb rohkem nendes, mis Tõnissonile varju heidavad, kiitvamaid usub ta kergemini. Politoloogia raamatus on kirjutatud, et see on tavaline, et ühe grupi liikmetel tekib grupiaru, mille tõttu enda grupi suhtes kaob kriitikameel.

On kirjutatud, et liiga palju on võrreldud Pätsi ja Tõnissoni, aga siin raamatus tehakse seda taas. Aru arvates Päts oli kompromisside tegija, kes uskus rohkem asutustesse, Tõnisson uskus rohkem isikusse. See võrdlus on kahtlane, sõnades võis Päts suurem asutuste propageerija olla, aga 1930. aastatel kehtestas just tema riigis tugeva isikuvõimu. Tõnissonil säilis valmisolek vajaduse korral ka tagasi astuda. Ja ka Tõnisson ei propageerinud individualismi, vaid seltsielu ja ühistegevust. Võibolla mingi definitsiooni järgi ei ole seltsid Pätsi propageeritud kindlad asutused, aga enne Eesti riigi loomist ei saanud ka Päts luua riiklikke institutsioone.

Raamatus võrreldakse ka Tõnissoni ja Hitlerit. Leitakse, et nende kõnepidamise tehnika oli sarnane, mõlemad toetusid emotsioonidele. Kuna Tõnisson oli Hitlerist vanem, siis ei saa hästi Tõnissoni Hitleri õpilaseks pidada, aga Aru peab vajalikuks kahtluse alla seada vastupidine mõjutus, et kas Hitler ikka õppis Tõnissonilt. Minu meelest Tõnissoni esinemised on põhimõttekindlamad kui Hitleril. Hitler olevat kõnet pidades jälginud publiku reaktsiooni ja valinud selle järgi, mida rääkida, Tõnisson ei püüdnud kuulajaid meelitada, vaid oli valmis neid koodiga lööma. Üks sarnasus on, et nii fašismi kui ka Tõnissoni ühistegevust on peetud keskteeks kapitalismi ja sotsialismi vahel. Aga magistritöös püüdsin lisada kahele ristuvale politoloogia teljele kolmandat diktatuuri-demokraatia telge, sellel teljel paikneb Tõnisson natsidest ja fašistidest erinevas otsas.

Aru kirjutab, et 1930. aastatel mõjutas Tõnissoni välispoliitilisi vaateid ilmselt tema poeg Ilmar Tõnisson. Tavaliselt peaks siiski rohkem vanem inimene nooremat mõjutama. Võibolla aitab jätta muljet Ilmar Tõnissonist kui mõjutajast see, et Jaan Tõnisson oli vaikival ajastul ilmselt suurem tsensuuri ohver. Kui mõtted on ilmunud trükis vaid Ilmar Tõnissoni nime all, siis võib jääda võibolla ekslik mulje, et tema ongi nende autor. Aga Krista Aru on lugenud ka Jaan ja Ilmar Tõnissoni omavahelist kirjavahetust, võibolla sealt leiab paremaid tõendeid.

Argumendina praeguse Euroopa integratsiooni toetuseks on välja toodud, et ka Jaan Tõnisson pooldas Euroopa integratsiooni. Iseküsimus, kellega ja mis kujul ta seda integratsiooni teostada tahtis, kui ta eelistas Stalinit Hitlerile ja praeguste eurostandardite järgimise asemel ehitati sama riigi piires erineva rööpalaiusega raudteid. 

Varjunimede kustutamine

Ma olin võtnud endale põhimõtte, et ma feisbukist kedagi ära ei kustuta, aga täna hakkasin siiski osasid kustutama, sest nad ei olnud seal inimese nime all. Sinna, kust ma mõne nime ära kustutasin, ilmus kohe uus asemele. Lõpuks hakkasid varjunimed ära kaduma. Vaatasin, et ma ei näe nimekirjas enam Pille nime, võibolla olin tema ka kogemata ära kustutanud. Läksin wc-sse, aga ei saanud seal lampi põlema. Mõtlesin, et võibolla on see ainult minu ettekujutus, et see ei põle.

*
Kõndisin maakoha õuel. Teised inimesed olid saunahoones. Minu juurde tuli üks koer. Olin temaga varem ka kohtunud, aga praegu oli olukord ohtlikum, sest ta ei saanud teiste inimeste pealt vaadata, kuidas minusse suhtuma peab. Silitasin koeral pead. Mõtlesin, et võibolla peaks patsutama ka tagumikku. Seda ma siiski ei teinud.

Laupäev, september 24, 2022

Suurmeistrite jutt

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=FTwOZGcB_tU dokumentaalfilmi, kus suurmeistrid räägivad malest. Tegemist oli erinevate maade suurmeistritega, kes rääkisid erineva aktsendiga, aga kõik inglise keeles. Räägiti, kuidas males edu saavutada. Olevat vajalik anne, aga ka andekas mängija pidavat tegema palju tööd. Hea olevat, kui asjad jäävad meelde, aga meelde jätta suutvat paljud, veel tähtsam olevat igast tehtud käigust aru saada. Suurmeistrid ei arutanud, kas on üldse hea palju võita. Mujalt on teada, et kuulsusel on ka varjuküljed. Kui mulle ei meeldi pikad reisid, siis mulle ju sobib, kui minu mängutase lubab piirduda Tartu tasemel turniiride mängimisega. Kaotus võib kurb olla, aga võidu korral võib vastane kurb olla. Mõnele vanale mängijale küll pole enam isiklik võit tähtis, vaid ta tahab, et noor juurde õpiks. Filmis räägiti, et noorele mängijale on tähtis endast tugevam treener. Küsiti, kes on intervjueeritud mängijate lemmikmaletaja. Vastuseks nimetati ainult maailmameistreid. Eestis on räägitud, nagu oleks Keres olnud tegelikult maailmameistritest tugevam, aga filmis keegi Kerest ei nimetanud. Mul on ajaloohuvi, aga filmis nimetati peamiselt uuema aja maailmameistreid, kõige rohkem vist Kasparovit, samuti kiideti Carlsenit ja Fischerit. Varem on peetud Karpovit ja Kasparovit enam-vähem ühetugevuseks, aga filmis keegi Karpovit ei nimetanud. Mulle on siiski mängustiili poolest Karpov rohkem meeldinud, kuigi poliitikas ma eelistaksin Kasparovit.

Reede, september 23, 2022

Perioodi vahetumine

Koolis toimus kontrolltöö. Pärast seda saabus romantismiperiood, mil kord ei olnud enam nii range. Õpilane pani mahakirjutamiseks õpiku tooli peale ja ise istus tooli kõrvale põrandale. Õpetaja võis küll näha, et tooli peal on raamat, aga sellest ei hoolitud.

Neljapäev, september 22, 2022

Slovakkia metsik loodus

Otsisin venekeelset filmi Tšehhoslovakkia looduse kohta. Leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=Y3BON-xOt-w vene keelde tõlgitud filmi Slovakkia looduse kohta. Algkeel tundus olevat slovaki keel. Video oli umbes 1 tund 42 minutit pikk, aga kui see oli umbes 52 minutit mänginud, tulid lõpukaadrid. Sain aru, et edasi tuleb vist juba teine osa, piirdusin ühe osa vaatamisega.

Nagu muuhulgas eelmisena vaadatud ajaloofilmis juttu oli, on Slovakkia rahvaarv väiksem kui Tšehhil. See tähendab hõredamat asustust, seega ilmselt ka rohkemat metsikut loodust. Film oli tehtud Tatra mägedes, mis olid osaliselt lumega kaetud. Eriti palju näidati karusid. Eestikeelsetes luuletustes riimitakse 'lund' ja 'talveund', aga selles filmis olid karud ka lume peal ärkvel. Juhul kui mingites mägedes on igilumi, siis ei saagi sellepärast aasta ringi magada.

Filmis näidati ka inimesi, ühte neist nimetati fotograafiks, teine oli võibolla fotograafi saatja. Räägiti, et hea kaadri saamine võtab nädalaid aega. Olen hulgast videotest näinud, et pilvede liikumist näidatakse kiirendatult, seda tehti ka siin, lisaks oli ühe koha peal kiirendatud karude liikumine ja ka kuu liikumine. Kiirendatud filmimine peaks sümboliseerima tänapäeva inimeste kiiret elutempot.

Peale karude näidati loomadest hirvesid, hunte, oravat ja erinevaid linde, näidati ka erinevaid taimi. Seal kasvasid madalad okaspuud. Mägedest sai kosena alguse jõgi, mille kohta öeldi, et see suubub Musta merre. Räägiti, et neis mägedes asub Tatra rahvuspark. Vahepeal oli seal karude ja huntide arv väike, aga nüüd on see kasvanud. Samasugust juttu olen lugenud Eesti metsloomade kohta, keda oli maailmasõdadevahelisel ajal vähe.

Filmis rääkis kogu aeg üks hääl, aga lõpukaadrites näidati palju filmi tegemisega seotud nimesid. Teadsin, et Ungaris on eesnimi tagapool kui perekonnanimi, sama oli näha lõpukaadritest oletatavalt slovakikeelsete nimedega. Nagu sai juba eile mainitud, on Slovakkia Ungari osa olnud. Kaadrite järgi oli film tehtud aastal 2010, video ülesriputamise aeg oli 2016. Filmis lasti rääkimise vahele kurba muusikat. Üks vanamuusik on rääkinud, et muusika, mida inimesed kurvaks nimetavad, ei ole kurb, sest ilu ei ole kurb. Aga kõigi emotsioonid ei pea kattuma.

Kolmapäev, september 21, 2022

Tšehhi ja Slovakkia

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=jhTmrgam-ms saksakeelset ajalooofilmi Tšehhi ja Slovakkia kohta. See on tänavu aastal üles riputatud, kui Tšehhoslovakkia riiki pole juba aastakümneid olemas, aga film tehti nende maade kohta siiski koos. Alustati lihtsatest asjadest, nagu sellest, mis maadega need riigid piirnevad. Võibolla loodeti vaatajateks lapsi, sest maakaartide kõrval näidati pikalt prillidega koera pilti. Kui geograafiat oli juba tutvustatud, siis hakati rääkima ajaloost enam-vähem kronoloogilises järjekorras alates kaugemast minevikust. Keskajal oli iseseisev Tšehhi riik filmi järgi juba olemas, aga Slovakkiat mitte, see ala kuulus Ungari võimu alla. 20. sajandisse jõudes ei mainitud mind huvitavat Masaryki nime, filmis ei olnud peaaegu üldse isikunimesid. Ainult seoses ühe mündiga nimetati sellel kujutatud isikut.

20. sajandil iseseisvunud Tšehhoslovakkia riigi kohta räägiti, kuidas see oli paljurahvuseline riik, seal elas sakslasi, poolakaid, ungarlasi ja ukrainlasi. Mujal on nimetatud riigi kõige idapoolsemat rahvast erinevate nimedega, nagu russiinid ja ruteenid, aga selle filmi järgi olid need ukrainlased. See ala kaotati pärast Teist maailmasõda Nõukogude Liidule. Enne seda Hitleri ajal loodi ajaloo esimene Slovaki riik, aga see oli Saksamaa vasallriik.

Pärast Teist maailmasõda oli Tšehhoslovakkia natuke muudetud piirides taas olemas. Räägiti 1968. aasta sündmustest, kui kommunismi kukutamine ebaõnnestus, sealt mindi otse aastasse 1989, kui see õnnestus. Pärast seda muudeti algul riigi nime ja aastast 1993 on olemas üldse eraldi Tšehhi ja Slovaki riik. Ma arvan, et kui Esimese maailmasõja ajal kavandati riik kahte maad ühendavana julgeolekukaalutlustel, siis riigi hilisemale lagunemisele aitas kaasa, et kommunismi lõpp saabus veretu Sametrevolutsiooniga ja sel hetkel mingit sõjalist ohtu enam ei tajutud.

Võrreldi veel kahte uut riiki. Tšehhi majandus oli paremini arenenud, samuti oli sellel suurem rahvaarv. Räägiti, et juba varasemas riiginimes Tšehhoslovakkia olid kaks poolt erineva kaaluga, sest sõna slovakk tuleb sõnast slaavlane, aga sõna tšehh sõnast inimene. Filmi lõpus öeldi, et kahe maa ajalugu on erinev, aga keel sarnane.

Teisipäev, september 20, 2022

Õhtul ka malet

Täna mängisin lisaks hommikusele pika mõtlemisajaga partiile veel õhtul Vint.ee-s. Õigupoolest käisin juba hommikul Vint.ee-s, aga siis vähesed sisseloginud ei võtnud minu mängimakutseid vastu ja ise lükkasin ühe kutse tagasi liiga lühikese mõtlemisajasoovi tõttu. Õhtul mängisin kõigepealt ühe partii Fischeri malet. Minu vangerdus sai rikutud, aga kuningas ohtu ei sattunud. Lõppmängus andsin meelega ära lipu vankri vastu, et jõuda võidetud etturilõppmängu. Selle ma ka võitsin. Siis tegin ühes tavalise välkmale partiis viigi. Viik saabus käikude kordamisega, mulle tundus, et ilma selleta oleks mul seis halvem, lisaks oli aega vähem minul. Mängud ei olnud reitinguarvestuslikud.

Ettur tempode vastu

Täna algas kümnepartiiline matš maleprogrammi Chess 2020 eelmisest ühe võrra tugevama eksperdi ehk oletatava esimese järgu taseme vastu. Matši juhend on: "Järgmine matš tuleb eksperdi tasemega. 7,5 või enama punkti korral liigun viitsemeistri tasemele, 3 või vähema punkti korral kõrgema klassi mängija tasemele, vahepealse tulemuse korral järgneb taset muutmata Hispaania avangu teemamatš, taseme muutmise korral vabalt valitavate avangutega matš. Muu on nagu seni."

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. Oc6+ bc 5. d4 Rf6 6. dc Re4 7. Oe3 La5+ 8. Rbd2 Rc5 9. 0-0 Og4 10. h3 Of3 11. Lf3 Lb5 12. Rb3 Rd7 13. Rd4 Re5 14. Le4 Ld5 15. Ld5 cd 16. Rb5 Vc8 17. Oa7 Vc2 18. b3 Rd3 19. Ob6 g5 20. Rc7+ Kd7 21. Rd5 Og7 22. Vad1 Rf4 23. Vfe1 Rd5 24. Vd5 Kc6 25. Vg5 Of6 26. Va5 Kb6 27. Va4 Vg8 28. Vee4 d5 29. Veb4+ Kc5 30. Vb7 Kc6 31. Vaa7 Vc1+ 32. Kh2 Oe5+ 33. g3 Og3+ 34. fg Vc2+ 35. Kh1 Vc1+ 36. Kg2 Vc2+ 37. Kf3 Vc3+ 38. Kf4 e5+ 39. Ke5 Ve3+ 40. Kd4 Ve4+ 41. Kc3 Vg3+ 42. Kb2 Vg2+ 43. Ka3 Vee2 44. Vc7+ Kd6 45. Vd7+ Ke5 46. Ve7+ Kd4 47. Ve2 Ve2 48. Vf7 h5 49. Vf5 h4 50. Vf4+ Ve4 51. Vf3 Ve2 52. Vf4+ Ve4 53. Vf3 Ve1 54. Vf4+ Ve4 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 26 minutit 11 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 10 sekundit.

Esmaspäev, september 19, 2022

Anonüümne eessõna

Vaatasin, et purk hakkab nõudekuivatuskapi pealt alla kukkuma. Hoiatasin ema ja isa. Purk kukkus ikkagi. Ütlesin, et ükskord vist Piret rääkis, et kroonlühter kukkus kellelegi pähe.

*
Olime teel ja sihtkohta kohale jõudmas. Raamatul ei olnud öeldud, kes on eessõna autor. Ütlesin, et ei tea, kas eesti raamatule kirjutas eessõna venelane. Isa rääkis minu sõnad edasi, aga natuke valesti. Seejärel rääkis need edasi Aivo ja veel valemini.