pühapäev, jaanuar 17, 2021

Jutt tsentrist

Artur rääkis malelaua tsentrist. Ütlesin, et kui tal selle kohta selline teooria on, siis ta võiks pikale turniirile ka tulla. Krister vastas, et pikkadel turniiridel ei ole mõtet, seal mängitakse edasi, kui tulemus on juba selgunud. Mina ütlesin, et saab kehtestada reegli, et konkreetsel turniiril võib kohtunik mängu katkestada, kui ühel poolel on selge ülekaal. Hakkasin kahtlema, kas sellist üldistest reeglitest erinevat erandit ikka tohib kehtestada. Kui kohtunikule anda selline õigus, siis ta võib katkestada enametturiga mängu, millest ta ainult arvab, et see on ühele poolele võidetud, tegelikult oleks tulemus viik.

*
Joosep istus minu laua taha. Mõtlesin, et kui Joosep mind esimest korda males võidab, siis ütlen, et õnnitlen võidu puhul, see oli esimene kord. Mõni mängija pärast esimest kaotust saaks veel võite, aga minust on varem pöördumatult tugevamaks mindud. Mõtlesin, et kui Joosep istub minu laua taga, kuhu ma siis istun. Aga toas oli kaks lauda, sain istuda teise laua taha. Joosep vaatas minu vana koolikaustikut. Ta ütles, et sellesse on ka joonistatud. Vastasin, et mõnda vihikusse ma olen lisanud joonistused tagantjärele, kui vihik on juba täis kirjutatud.

laupäev, jaanuar 16, 2021

Mõtted külmakraadidega

Ülikoolis oli mu keskmine hinne maksimumi ja feisbukis miinimumi lähedane. Kumb on õigem? Tegelikult hinnati erinevaid asju. Ülikoolis olid peamiselt mälueksamid, feisbukis hinnatakse meeldimist. Aga mõni inimene on mulle öelnud, et talle ei meeldi, et ma pole halba asja ära unustanud. Mõnele ei meeldi, kui räägitakse palju endast, mida ma selle sissekande alustuseks jälle tegema hakkasin. Aga kui minuga on seotud probleemid, siis on põhjust endast rääkida. Mõni arvab, et rääkima peaks just headest asjadest. Täna mulle meeldis, et oli 15 kraadi külma ja ometi kord ei läinud väljas käies higiseks. Algul mõtlesin paksemalt riidesse panna, aga unustasin, õhemate riietega oligi paras. Koroona ajal ei taha hästi riide- ega saapapoodi minna. Hulk aega juba ei ole ka kella patareid vahetama hakanud. Algul kui patarei tühjaks sai, hakkasin taskukella asemel malekellasid kasutama, aga mõlemad malekellad läksid pika tiksumisega rikki. Nüüd vaatan kella mobiiltelefoni pealt. Mul sai juba ma ei tea millal telefoni kõneaeg otsa, aga ei ole juurde ostnud, sest kellelegi helistada ei ole. Lõpuks ei saa ka enam minule helistada, aga tavaliselt keegi ei helistagi. Ma pole eriti paljudele oma numbrit ka andnud. Enne koroonat tuli nädalas tavaliselt üks kõne ja üks sõnum, nüüd tuleb tavaliselt nädalas null. Kirju ma saadan, aga tavaliselt ei saa vastust. Vennad on seletanud, et kui ma veel feisbukki kasutasin, siis minu postitusi ei kommenteeritud sellepärast, et ma ei sõimanud. Lühemaid postitusi kommenteeriti sagedamini kui pikki. Lühikesest on kergem valesti aru ka saada, aga pikas on asjad lahti seletatud. Pikka sissekannet lugedes võib lõppu jõudes meelest minna, millele oleks vahepeal vastata tahtnud. Mulle meeldib ajalehte lugedes siiski mõelda pikema artikli üle rohkem kui lühinuppude.

Vesi paberil

Oli matemaatikatund. Õpetaja lubas kedagi tahvli juurde kutsuda. Istusin esimeses pingis. Mõtlesin, et kui ma õpetajale otsa vaatan, siis ta kutsub tahvli juurde mind. Nii läkski. Ma ei osanud seda tüüpi ülesandeid lahendada ei vihikus ega tahvlil. Aga mõtlesin, et ma olen nii andekas, et võibolla mõtlen koha peal välja, kuidas see käib. Otsisin kotist õiget asja. Mul oli palju üleliigseid asju kaasas.

*
Hakkasin maalimisplokki uut pilti maalima. Vaatasin, et eelmise lehekülje peal on vesi. Kallasin selle põrandale. Tundus, et vesi on kõiki vanemaid pilte kahjustanud. Mõtlesin, et pilte tuleks hoida sellises kohas, kus vesi neile juurde ei pääse. Mõtlesin, et kuidas sinna üldse vesi pääses, kui ma polnud täna varem maalinud. Küsisin Toomalt, kas ta on täna maalinud. Ta ei vastanud. Kui küsimust kordasin, siis ta vastas, et ei mäleta.

*
Olin saatnud Kaplinskile kirjaga küsimuse, kas ma võin temaga ühesugust varjunime kasutada. Ma ei saanud kirjale vastust. Siis jäi üle kasutada perekonnanime. Aga mul kattus ka see Kaplinski omaga. Saatsin talle uue kirja, et kas ma sellist perekonnanime võin kasutada. Nüüd sain kirjale vastuse, et võin küll.

reede, jaanuar 15, 2021

Üleliigsed videod

Tähistati Eesti Euroopa Liitu astumise aastapäeva. Meenutati tol ajal parlamendisaalis toimunud koosolekut. Samal ajal teises kohas toimunud eurovastaste meeleavaldust nimetati natside meeleavalduseks. Euroopa Liidu kiituseks öeldi, et sinna astumist toetas ka president Meri. Kommenteerisin Kristerile, et ei võeta arvesse, mida Meri sellest küsimusest hiljem arvas. Mitte et ta oleks muutunud eurovastaseks, aga hiljem oli ta Euroopa Liidu suhtes kriitilisem kui alguses. Krister vastas, et enne surma hakkavad paljud kõike elus tehtut kahetsema.

*
Lugesin koos isaga vanu ajalehti. Isa pidi nende põhjal raamatu koostama. Mõtlesin aidata niimoodi, et valin igast ajalehenumbrist kõige parema artikli välja ning annan need isale ülevaatamiseks.

*
Otsisin internetist välja ingliskeelsed teatmeteose artiklid ühe eurovastase ja ühe Euroopa Liitu astumise küsimuses otsuse langetanud kohtuniku kohta. Saatsin mõlemad artiklid kirjaga Sandrile. Ühes neist oli toodud ära selle eurovastase arvamus, et kuigi eurovastased on vähemuses, on nende hulgas rohkem keskmisest intelligentsemaid inimesi. Mõtlesin, et see võib nii olla, sest kui öeldakse, et eurovastastest on paljud psüühikahäiretega, siis psüühikahäiretega inimestest on paljud keskmisest intelligentsemad. Kui koju tagasi tulin, tõusis isa minu arvuti tagant. Kahtlustasin, et ta ei ole sellega mitte ainult videosid vaadanud, vaid ka arvuti sisu uurinud. Istusin arvuti taha. Mina olin arvutisse tõmmanud ainult kaks videot, aga mulle oli arvutisse saatma hakatud kõiki videosid. Mõtlesin, et võibolla teeb seda Sander, et näidata, et ta on eurovastastest veel intelligentsem ja oskab videosid arvutisse saata. Püüdsin arvutist üleliigseid videosid kustutada. Selleks tuli vajutada korraga kolme kindlat klahvi, aga ma ei leidnud ühte neist klahvidest üles. Varsti siiski leidsin. Sain korraga kustutada mõned videod, aga uusi saadeti kogu aeg arvutisse juurde ja need mängisid valju häälega. Pille tuli koju. Ütlesin, et ma pean oma arvutist juutuubi ära kustutama. Pille vastas, et juutuubi kustutada ei ole vaja, vaid see tuleb välja lülitada.

neljapäev, jaanuar 14, 2021

Tsivilisatsioon looduses

Täna käisin seitsmendat korda sel talvel suusatamas. Hommikul tuba õhutades oli külm, aga väljuma hakates näitas akna taga kraad ainult -8. Arvuti kraad rääkis natuke suurematest külmakraadidest. Kuna igal juhul oli rekordkülm ilm, siis panin eelmistest kordadest soojemalt riidesse.

Kanali ääres olid küll sügavad suusarööpad olemas, aga kahel pool rööpaid oli lund triipe jätva sõidukiga lamedamaks lükatud. Ma oleks tahtnud looduslikumat vaatepilti. Langes üksikuid lumehelbeid ja lootsin, et varsti need masinajäljed kaovad. Võibolla oli tahetud teha uisustiili rada, aga võibolla oli lihtsalt mootorsaaniga sõidetud.

Esimesel kanalipikkusel sõitis mulle üks suusataja vastu. Teist pidi tagasi sõitsin autoteele lähemal, seal tuli vastu teine suusataja, kes sõitis uisustiilis. Esialgsesse kanali otsa jõudes nägin ühte inimest suuskadega seismas, aga ma polnud kindel, kas see on esimesena vastu tulnu või kolmas suusataja. Suundusin teisele poole kanalit, lootes, et seal on looduslikum rada. Aga seal oli asi veel hullem, suurem osa teest suusarööpad üldse puudusid, rada oli ka seal lamedaks lükatud. Kanali tagumise otsa juures, kus mootorsõiduk polnud puude vahele mahtunud, olid klassikarööpad alles. Seal sõitsid minu ees üks täiskasvanu ja laps. Valisin teise lühikese rajaharu ja selle otsal pöörasin ringi. Uuesti vetelpääste majani jõudes kohtusin suure hirmuäratava koeraga, aga lähemale jõudes selgus õnneks, et ta on ketis ja hakkab kõndima teises suunas. Mõni hetk hiljem võtsin suusad alt, sest soovitud distants oli läbitud. Koju tagasi kõndides imestasin, et pikajuukselised on ka sellise ilmaga palja peaga. Aga tuppa jõudes sain aru, et ise pean higi maha pesema.

Naljade koht

Olin lugenud ühte romaani algul põhimõttel lugeda igast peatükist natuke, aga see oli nii haarav, et jätkates olin hakanud lugema rohkem. Romaanis läks üks mees veealusesse riiki ja võitles seal koletistega. Talle oli antud ülesanne need võitlused läbida, aga õnneliku lõpuni jõuda oli raske.

*
Mängisin Martiniga malet. Mängisime naljaavangut. Edasi tuli Martin oma kuningaga kaugele ette, öeldes, et mängib aktiivselt. Minu meelest kuninga ohtu seadmine võis just passiivsesse kaitsesse sundida. Leppisime viiki. Valmistusime alustama uut naljapartiid, et see ka võrku üles riputada. Panime nuppe peale. Minu käes läks must lipp pooleks. Ütlesin, et lipud lähevad kogu aeg pooleks. Ma elasin põhiliselt kodus, aga lisaks oli mul üks isiklik korter, kus ma vahel käisin. Klaus soovitas, milliseid nalju ma võiks seal korteris lisakoduleheküljele üles riputada. Vastasin, et ma ei taha, seal leheküljel on isegi nalju, ja kui neid veel juurde riputada, siis hakkab välja paistma, kes on lehekülje autor. Joonistasime seinal rippuvale paberile pilti. Kõigepealt tegin mina mõned jooned, siis Klaus, seejärel kolmas vend. Algul oli olnud juttu, et valmis pildi riputan võrku üles. Aga ma enam ei tahtnud, sest pilt ei olnud enam nii ilus kui alguses.

kolmapäev, jaanuar 13, 2021

Mäng vangerdamata

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rd2 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. c4 e6 10. Lb3 Lc7 11. Of4 Lc8 12. Od3 Od3 13. Ld3 Ob4+ 14. Ke2 0-0 15. a3 Oe7 16. Re4 Re4 17. Le4 Rd7 18. Le3 Vd8 19. b4 Rb6 20. Ld3 c5 21. bc Oc5 22. Vab1 Oe7 23. Vhc1 Of6 24. Le4 Ld7 25. g4 Le7 26. a4 Vac8 27. a5 Rc4 28. Vb7 Vd7 29. a6 Rb6 30. Vb6 Vcd8 31. Vbc6 Od4 32. Oc7 Ob2 33. Od8 La3 34. Oa5 La5 35. V1c5 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 48 minutit 20 sekundit, mustal 1 tund 20 minutit 4 sekundit.

Sahtli muusika

Sain ühest sahtlist kõik muusikalindid kuulatud. Eelviimasena kuulasin esimest korda rukki seltsi linti, kus olid rukki teemalised laulud. Mõnes mainiti otseselt rukist ja mõnes oli vist seos kaudsem. Oletatud kõnesid ega luuletusi lindil ei olnud, aga üks laul oli nimetatud seltsi nimel.

Viimasena hakkasin kuulama linti, millest ümbrise järgi arvasin, et seal on ka varem kuulamata lint, aga see osutus siiski vanaks tuttavaks, mis oli lihtsalt valesse ümbrisesse pandud. Seal oli soomekeelne laste tondiooperi lint, millest olin arvanud, et see on ammu katki läinud. Nüüd selgus, et lint on terve, mille üle oli hea meel. Tondiooperi lauludest märkasin uuel kuulamisel, et seal on kasutatud palju refrääni. Ühes laulus sisaldus juba rea piires endaga riimuv liitsõna, siis laulis eeslaulja seda rida kaks korda järjest ja alles kolmandal korral koor kordas, järgmiste salmide järel kõik see kordus. Soome keel on isegi eesti keelest aeglasem ja kui veel refrääne venitama hakata, tundub see eriti soomepärane. Osa lindikülge laulsid täiskasvanute hääled ja vahepeal lapsehääled. Mäletasin, et võibolla oli selliseid linte kunagi kaks üksteisele järgnevat, aga praegu leidsin ühe. Mäletasin ka uduselt, et lindil või lintidel võis olla mingi seos Ellen Niiduga. Nüüd sain soome keelest nii palju aru, et tundsin ära, et lindi teisel küljel lauldi E. Niidu "Suure maalritöö" soomekeelset tõlget, kuigi too külg ei kõlanud nii hästi.

Helistamiskatse

Tahtsin arstile helistada. Läksin selleks isa toast oma tuppa. Telefonitorust kostis mingit muud jutuajamist. Vajutasin kõnekatkestamisnuppu. Mõtlesin, et jutuajamine oli kostnud võibolla sellepärast, et enne õige numbri valimist valisin ühe lühema vale klahvikombinatsiooni. See võis olla kiirabi number. Läksin isa tuppa tagasi. Helistamine võttis palju aega. Mõtlesin arsti harjumustest.

teisipäev, jaanuar 12, 2021

Värskel lumel

Suusatamistesse tuli vahe sisse. Mitte et lund poleks olnud, aga vahepeal oli vaja muid asju teha. Täna käisin siiski kuuendat korda sel talvel suusatamas.

Enne väljumist vaatasin, et lund sajab ja kraadiklaas näitab nulli ja pluss ühe vahel. Teel suusatamiskohta vaatasin, et lumememmed on pikali löödud. Kanalil nägin suuskade allapaneku ajal ühte noort suusatajat, ise asusin sõitma kanali kõrval. Varsti leidsin vanad suusarööpad üles, mis olid peaaegu lumme tuisanud. Asusin sõitma mööda neid rööpaid. Tuul oli selle talve sõitude seni kõige tugevam. Kui olin esimese kanalipikkuse läbinud, ei liikunud ma tagasi ringi põhimõttel, vaid sama joont mööda, et värskendatud rada kasutada. Mõtlesin, et kui doping on keelatud, võibolla peaks suusamäärde ka keelustama, see on ka kunstlik abivahend. Praegu kirjutades mõtlen, et tegelikult suusad on ka abivahend, aga nende keelustamist ma kindlasti ei poolda. Suusatamise ajal vaatasin, et kanal on valgem kui eelmistel kordadel, varem oli veel kalda äärel lumeta jääd, nüüd enam mitte. Ka kanali jääl oli kas lumememme või lumekindlust ehitatud. Kui sõitsin neljandat ja viimast kanalipikkust ehk teise ringi teist poolt, tuli kaks täiskasvanud suusatajat koos rajale juurde. Nad tulid majade poolt ja asusid siis samadele rööbastele, mida mööda mina sõitsin. Kanali otsa jõudes olin neile lähemale jõudnud, aga mööda sõitma ei pidanud ja vastusõitu nad ka ei teinud, vaid suundusid kanali taha, kus ma polnud täna käinud. Mina võtsin suusad alt ja asusin neid puhtaks kraapima. Varasematel talvedel on olnud suuskade alt võtmisega raskusi, aga tänavu talvel pole seda veel juhtunud, kuigi suusad on samad ja neid pole vahepeal remonditud. Lund on küll katkise klambri vahele läinud, aga saapa küljest saamiseks on piisanud hetkelisest lihaste pingutamisest.

Väljumiseks riidesse panema hakkamisest tuppa tagasi jõudmiseks kulus natuke üle tunni, pesemisele, lõdvestusharjustele, põranda kuivatamisele, uuesti riiete vahetamisele ja kirjutamisele on kokku kulunud veel peaaegu tund.

Lagunev trepp

Läksin trepist üles. Olime seda treppi mööda varemgi käinud, aga nüüd hakkas trepi üks ülemistest astmetest küljest murduma. Kui oleks sellele peale astunud, oleks see võinud lõplikult murduda ja oleks võinud auku kukkuda. Oli näha, et trepi alt on õõnes, sealt paistis alumine maailm. Mõtlesin, kuidas trepp niimoodi õõnsuse kohale ehitatakse. Taevas lendasid sõjalennukid. Kuigi need olid Eesti lennukid, häirisid ka need, sest need tuletasid meelde kunagisi Vene omi. Meenutati ühtesid minu kindla aasta sõnu. Küsisin, kui vana ma tol aastal olin. Arvutasin välja, et 5-aastane. Kahtlesin, kas 5-aastane moodustab nii keerulisi lauseid. Mulle hakkas tunduma, et võibolla olin olnud hoopis 10-aastane.

esmaspäev, jaanuar 11, 2021

Lippuminekud

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet 1:1. Esimeses mängus mustadega saavutasin materiaalse ülekaalu ja läksin seetõttu lippu. Teises mängus valgetega jõudsime võrdse materjaliga lõppmängu, aga vastane oleks kuninga soodsama asendi tõttu lippu läinud. Kahe mängu kokkuvõttes mul reiting langes.

Raamatuasutus

Läksin ühe asutuse wc-sse. Üks poiss võrdles mind minu kahjuks Sveniga. Vastasin, et Sven on minust tugevam ainult spordis, male on ka spordiala. Kui olin ühte kabiini sisse läinud, hakkas keegi märatsema. Mõtlesin, et kui ma ust kinni hoian, siis võibolla ei saa ta mind kätte.

*
Olin ülikooli raamatukogu ees. Ütlesin, et varem oli siin kõnnitee teistsugune ja ei läinud diagonaalis. Isa küsis, millal. See oli olnud enne raamatukogu avamist. Tegin otsingu, aga sain ainult ühe vaste. Selle seletus oli, et praegu on raamatukogu kinni, pääseb ainult eesruumi pangaautomaadi juurde, seetõttu saab märksõnu otsida ainult eesruumi piirides. Varsti oli jälle terve maja avatud. Ütlesin, et minu meelest varem raamatukogu lõunavaheajaks kinni ei pandud. Olin raamatupoes. Müüjad tulid minu juurde ja ütlesid, et ma maha kukkunud hinnasildid üles tõstaksin. Vastasin, et võibolla ma riivasin neid. Panin need korda. Müüjad olid toonud mulle raha ja läksid kassasse ootama, et ma toodud rahaga riivatud raamatute eest maksaksin. Ma ei kavatsenud seda teha, sest ma ei tahtnud neid raamatuid osta. Mulle tundus nüüd, et võibolla ma siiski ei riivanud hinnasilte, vaid keegi oli need juba varem lohakalt pannud, mille tõttu need maha kukkusid.