teisipäev, detsember 05, 2023

"Mõru ning mööduja"

Hando Runnel. „Mõru ning mööduja“. Ilmamaa, Tartu 2023. Esmatrükk kirjastus „Perioodika“, „Loomingu Raamatukogu“, 1976. Uuel trükil 104 lehekülge.

Tiitellehe pöördel nimetatakse seda teiseks trükiks, aga ma tean ühte vahepealset trükki veel. 1980. aastatel lugesin isa kogutud luuletusi, mille väliseestlased olid luba küsimata välja andnud. Mäletan, et ma ei jõudnud lõppu välja, aga ei mäleta, mitmenda koguni ma jõudsin. Kodus on isa uuemad luulekogud olnud kättesaadaval kohal, aga vanemad peidus. Paides vanaema pool olid kõik isa luulekogud riiulis nähtaval kohal reas, midagi lugesin seal, aga ei mäleta, milliseid. Nii ei teadnud ma „Mõru ning mööduja“ praegust trükki kätte võttes, kas ma olen seda varem lugenud või mitte. Igal juhul vist suurema osa luuletusi tundsin ära, paljusid olen kuulnud ka viisistatuna.

Pealkirjas esineb sõna ’mõru’, aga kaante vahel on palju ka sõna ’armastus’. Mõru maitse on ka midagi, mis võib vahel inimestele meeldida, näiteks mõru šokolaad. Ühes luuletuses oli umbes rida „Mu päevade kurbust ta teadma ei pea“, kus ööd olid päevadest rõõmsamad. Ma ei ütleks, et minu päevad praegu kurvad on, aga mulle on tuttav, et öö võib olla päevast meeldivam. Depressiooni ajal oli päev läbi halb olla, aga öösel olid head unenäod. Juba enne depressiooni tekkimist kannatasin koolis ja ülikoolis ärevushäirete all, aga kodus tundsin ennast nii öösel kui ka päeval hästi. Alati ei ole öö siiski kõige meeldivam aeg olnud. Lapsena nägin just öösel pimedas toas hirmuäratavaid viirastusi.

Üks päev pärast raamatu lõpetamist ei ole ma enam kõige osas kindel, millist luuletust ma lugesin sellest raamatust ja millist mäletan mõnest teisest isa luulekogust. Nagu ma ei mäleta peast ka oma kolmanda paberluulekogu kohta, millised luuletused ma sinna täpselt sisse panin ja millised olen avaldanud ainult internetis.

Isa luulekogus üks luuletus oli, kus refräänina kordus väljend „otse vastupidi“. Isa teeb seda nalja suulistes jutuajamistes siiamaani. Luulekogu lugedes mõtlesin, et see on umbes sama nali, millele on üles ehitatud Priit Pärna raamat „Tagurpidi“.

Isa arvas kordustrükki esitledes siiski, et see luulekogu räägib süngetest asjadest. Ta arvas, et uuem põlvkond ei saa enam tolle aja süngusest aru. Mõtlesin, et hiljem on olnud uusi probleeme – aids, koroona, kliimasoojenemine ja Ukraina sõda. Sõnavabaduse poolest on taasiseseisvumise järgne ja sellele vahetult eelnenud aeg olnud parem, aga sõnavabaduse piiramise katseid tehakse ka praegu.

Kuigi luulekogus esineb ka armastuse sõna, võib analüüsides tekkida kahtlus, et armastust oli siiski vähe, kui ühes luuletuses on umbes read: „Kõik ühte mälestusse mahub, / kõik, mida olen armastand.“ Või siis on palju ununenud.

Kaks luuletust on sellest, kuidas lehmad lõhki läksid. Ma olen kooliajal kirjutanud õpitut kasutades samal teemal lõbusamalt, mul olid umbes read: „Lehm suri vara hommikul, / tal lõhkes neli magu. / Ei tahtnud piima tulla tal, / kuid lüpsjad said tast jagu.“  Mul on nagu õnnelik lõpp, et piim saadi siiski kätte. Aga kellel on endal kodus lehmad olnud, sellel võib lehmast rohkem kahju olla.

Uued õpetajad

Olin koolis. Meile tuli uus õpetaja. Ta teadis minust midagi juba varem, seetõttu oli ta mind nähes rõõmus. Ta hakkas tunni jooksul korduvalt mulle küsimusi esitama. Vastasin kõigile küsimustele. Ühele vastates alustasin asjast, mida ma olin ükskord juba varem rääkinud. Üks tüdruk tegi mulle märkuse, et mina olen see, keda teised kõige vähem kuulata tahavad. Vastasin, et rääkigu siis ise. Jäin vait. Mõtlesin, et nooremana ma poleks osanud sellele tüdruku märkusele midagi vastata, aga nüüd oskasin.

*
Vene keele õpetaja hakkas kontrollima, kas õpilastel on töövihikust kodune töö tehtud. Mõtlesin öelda vabanduseks, et mul on tegemata, sest ma sellest tunnist puudusin, kus see ülesanne anti. Aga nüüd oli ülesande andmisest juba nädal möödas. Kõiki koduseid ülesandeid samaaegselt teha ikkagi ei saanud. Õpetaja vaatas hinnetelehte, kuhu eelmine selle aine õpetaja oli mulle hindeid pannud. Mul oli seal erinevaid hindeid, aga praegune õpetaja ütles, et kui osad on kahed, siis paneb tema ka mulle kahe. Lootsin, et ta muudab otsust. Õpetaja kirjutas tahvlile koduse ülesande, et üliõpilased peavad ühte teksti ühe kindla tõlkeprogrammiga lugema. Rääkisin oma pinginaabrile, et mina seda ei tee, ma olen mõnda võõrkeelt tõlkeprogrammiga lugenud, aga kolme ma olen lugenud sõnaraamatuga. Mulle tuli meelde, et nüüd ma oskan neid juba ilma abivahendita ka lugeda. Ütlesin, et sõnaraamatuga tuleb parem tõlge kui tõlkeprogrammiga. Ma ei saanud juba sellepärast seda tõlkeprogammi kasutada, et ma ei teadnud, kust ma selle internetist üles leian.

esmaspäev, detsember 04, 2023

Tulega sidumisele

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. ed Ld5 5. Rgf3 cd 6. Oc4 Ld6 7. 0-0 Rf6 8. Rb3 Rc6 9. Rbd4 Rd4 10. Ld4 Ld4 11. Rd4 Od7 12. Og5 Re4 13. Oe3 Od6 14. f3 Rf6 15. Vad1 Vc8 16. Ob3 Ke7 17. Vfe1 a5 18. a4 Vc5 19. Vd2 Vh5 20. g4 Vh3 21. Ved1 Rg4 22. fg Ve3 23. Re6 Oe6 24. Vd6 Og4 25. V1d2 Ve1+ 26. Kf2 Vh1 27. Kg2 Vb1 28. c3 Of5 29. Vb6 Oe4+ 30. Kf2 Vh1 31. Ke3 Ve1+ 32. Kf2 Vh1 33. Kg3 g5 34. Ve2 Vg1+ 35. Kh3 f5 36. Vb7+ Kf6 37. Vb6+ Kg7 38. Vd2 Vc8 39. Vd7+ Kh8 40. Vh6 Og2+ 41. Kg3 Oc6+ 42. Kf2 Od7 43. Kg1 g4 44. Va6 Vb8 45. Od5 Vb2 46. Va8+ Kg7 47. Va7 Vb1+ 48. Kf2 Vb2+ 49. Kg3 f4+ 50. Kf4 Kf6 51. Vd7 h5 52. Vf7+ Kg6 53. Va7 Vh2 54. Va5 Vf2 55. Kg3 Ve2 56. c4 Kf5 57. Of3+ Ve5 58. Ve5+ ja must sai 85. käigul mati.

Telefoni otsas

Mulle tuli raviasutusest telefonikõne. Telefoniga rääkimise vahel õpetasin samas ruumis viibijat, aga helistaja võis mõelda, et ma räägin kogu aeg temaga. Helistaja ütles, et ta tunneb hääle järgi ära, et minuga samas ruumis on Tõnu, ta palus Tõnut tervitada. Kõne sai läbi. Ma polnudki tähele pannud, mida telefonis minu tervise kohta öeldi. Olin arstiga ühendust võtnud, kuna mul oli väike palavik, lootsin, et nüüd on see möödas. Lõpuks mulle meenus, et telefonis öeldi, et kui proovi tulemus väga halb on, siis helistatakse mulle veel. See pidi tähendama, et proovi tulemus ei olnud veel selgunud.

pühapäev, detsember 03, 2023

Transpordiliigid

Olin teel ühe linna raudteejaama. Lähedal oli ka lennuväli. Mõtlesin, et ma pole kunagi ühtegi lennujaama näinud, läheks seda vaatama. Läksin siiski raudteejaama. Jäin seal ukseaparaadi vahele kinni. Kui olin juba vabaks pääsenud, ütles üks läheduses viibiv inimene, et rabeledes ma ei saanud vabamaks, vaid kinnijäämisele tuli järjest rohkem keerdusid peale.

laupäev, detsember 02, 2023

Erialade tunnused

Pille rääkis, et osasid asju nimetatakse etnoloogiaks, sest ajalugu ei tohi olla seotud tulevikuga, aga etnoloogia tohib. Vastasin, et osasid raamatuid saab nimetada nii ajalooks kui ka politoloogiaks. Kui raamatule pole peale märgitud, siis ei tea, kumb ta on.

reede, detsember 01, 2023

Ajalooline Ajakiri 4/2022

„Ajalooline Ajakiri“ 2022, 4 (182).

Andrus Tool kirjutab Nõukogude aja filosoofiaprofessorist Mihhail Makarovist, kelle kohta olen kuulnud varem erinevatelt inimestelt anekdoote, mida siin ära ei tooda. Vist „Horisondist“ olen lugenud intervjuud ühe reaalteadlasega, kes kritiseeris eesti filosoofe, kuna nende kõikide isaks on nimetatud vasakpoolsete vaadetega Eero Loonet, aga Tool nimetab Loonet Makarovi õpilaseks. Võibolla on Makarovi mitte eesti filosoofide koolkonna rajajaks pidamise põhjus selles, et Makarov ei olnud eestlane, kuigi anekdootide järgi ta aktsendiga eesti keelt rääkis.

Artiklis on juttu teemal, et Nõukogude aeg ei olnud kogu aeg ühesugune, vaid sellel oli erinevaid perioode. Marksismi asemel peetakse täpsemaks rääkida engelsismist. Engelsilt endalt olen lugenud, et ta pidas Marxi geeniuseks ja ennast mitte.

Artiklis viidatakse, et üks filosoof sai karistada, sest ta pidi kirjutama Stalinist kui suurest filosoofist, aga ei teadnud Stalinil filosoofia-alaseid töid olevat. Mingeid Stalini teoseid ma olen käes hoidnud. Stalinit püüti näidata andekana erinevatel aladel. Veel uuel ajal trükiti malelehes ära Stalini malepartii, aga hiljem teises lehes pidas maleajaloolane Heuer seda võltsinguks.

Aivar Jürgenson kirjutab legendidest väidetavate balti naissnaiprite kohta Gruusia-Abhaasia ning Tšetšeenia sõdades. Jürgenson jõuab järeldusele, et mitte balti naissnaiprid ei liikunud sõjast sõtta, vaid varem Baltikumis teeninud Vene sõdurid, kes neid legende endaga kaasas kandsid. Ma näen sarnasusi ka juttudega vana-kreeka amatsoonidest, Robin Hoodist, Wilhelm Tellist või Taavetist ja Koljatist. Ainult et Taavet oli Piibli autorite rahvuskaaslane, väidetavad naissnaiprid sõdisid venelaste vastaspoolel. Ajakirjas toodud lugude põhjal Vene sõdurid vihkasid neid naissnaipreid ja kätte saades käisid nendega julmalt ümber, aga vaenlast võidakse ka imetleda. Baltlane kui naissõdur sümboliseerib võibolla nii Balti riikide kui ka Tšetšeenia väiksust, baltlane kui snaiper baltlaste haritust ja intelligentsust. Mitte kõik venelased ei pooldanud Tšetšeenia sõda – selle vastu olid sõduriemade komiteed; olen lugenud Vene tankist, mis pööras otsa ümber ja tulistas omasid; ka Vene riik oli vahepeal valmis Tšetšeenidega rahu tegema; Jeltsin olevat hiljem sõja alustamist kahetsenud.

Peeter Kaasik kirjutab 1941. a. Suvesõjast või sõjasuvest. Kaasik kirjutab, et ainult mälestusi lugedes avaneb vale pilt, eestlaste osatähtsust on suurendatud, sõja põhiraskust kandsid siiski sakslased. See on ka loogiline, kui eestlastel ei olnud nii palju relvi. Relvad olid nendel eestlastel, kes teenisid vabatahtlikult või sunniviisiliselt Punaarmees. Ülikoolis rääkis mulle mälestuste väiksest usaldusväärsusest Ago Pajur. Seejuures oli Pajuri enda mälu hea – kursusekokkutulekul meenutati, et just Pajuril olid kõik kuupäevad peas. Mina mäletan Pajuri loengutest, et sakslased arvasid, et „vereau“ võivad kanda vaid nemad, eestlaste rahvusväeosi hakati suuremas ulatuses moodustama alles siis, kui sõda kaotama hakati. Aga artikli järgi püüdsid eestlased venelaste maalt välja tõrjumises kohe osaleda.

Tõnis Tatar on kirjutanud kunstiajaloolase Jaak Kangilaski nekroloogi. Selle järgi huvitas Kangilaskit rohkem 20. sajand kui kunst, kunstiajaloos saanud lihtsalt ennast vabamalt väljendada kui poliitilises lähiajaloos. Kangilaski jäi siiski kunstiajaloo juurde ka aegade muutudes. Vahel võib kunstiga tegelemine samuti ohtlik olla, hiljuti räägiti Päevakajas, kuidas islamiusulised karikatuuridesse suhtuvad.

Hiljuti lugesin, et ka minu teisel kunstiajaloo õppejõul Kaur Alttoal ei olnud kunstiajalugu ülikooliõpinguid alustades esimene eelistus. Ma õppisin kunstiajalugu küll ainult alamastmes, aga mulle kunst meeldis, joonistasin tol ajal ka ise palju.

Ain Mäesalu on kirjutanud Vilma Trummali nekroloogi. Selles on juttu, kuidas Nõukogude ajal vahepeal arheoloogiat ei õpetatud või peeti loenguid ühele üliõpilasele korraga. Tuli meelde vanasõna kõigi munade ühte korvi panemisest. Ainsa õpilasega võib midagi juhtuda, näiteks võivad tema huvid muutuda.

Andres Andresen arvustab Ea Jansenile pühendatud artiklikogumikku. Selles on muuhulgas taas juttu 19. sajandi rahvusliku liikumise kahest suunast. Teadsin ka varem, et ühtedele on omistatud saksa ja teistele vene orientatsiooni. Aga hiljuti saatsin kirjastusele ära Masaryki kaheköitelise Venemaa teemalise raamatu tõlke, kes näitab, et Venemaa polnud sugugi ühtne. Seda teatakse, et Kodusõjas olid punased ja valged, aga ühtsust polnud ka varem. Seda polnud ka Saksamaal.

Seened metsast

Ema rääkis, et käisime metsas seenel ja hiljuti kaks inimest surid samast metsast korjatud seente söömise tagajärjel. Ma olin küll nende mürgitusest kuulnud, aga sain alles nüüd teada, et nad selle kätte surid. Vanaema soovitas meil ettevaatlikum olla. Ta ütles, et meil külas käies on ta seenepirukaid kõheldes söönud. Ta rääkis, et me sööme seeni koos teega, aga need võivad anda koostoimeid. Ema naeris. Vanaisa oli juba ammu surnud.

neljapäev, november 30, 2023

Unenäorohke öö

Mäletasin Gailiti romaanist, et seal aeti naisteenija talust ära, aga ta kolis senise peremehe naabrusesse. Märkasin alles nüüd seost, et selline asi on päriselt ka juhtunud - ma kolisin vanast korterist ära, aga Oudekki kolis uue korteri naabrusesse järele.

*
Olin Kaunase puiesteel. Märkasin, et meie endise maja kaugema otsa juurde paistab rohkem päikest kui meie trepikoja poolse otsa peale. Sellepärast Anne ja teised tema maja lapsed olidki siis eelistanud väljaspool hoovi mängida. Kõndisin oma trepikoja poolsesse otsa. Seal oli maja vari, mis ulatus ka kooperatiivi hoovi nurga peale, mis seetõttu ei olnud meie maja kaugema nurgaga sarnases olukorras.

*
Olin kinkinud ükskord Rainile sente. Nüüd saatis Rain mulle Paidest kingituseks sente. Märkasin, et kopikas on ka hulgas. Nüüd olime kingituste poolest tasa. Panin mündid mündipurki. See oli nüüd jälle enam-vähem täis. Vahepeal oli juba olnud, aga olin pealt münte välismaalasele kingituseks andnud.

*
Üks klassivend oli ärimees. Ta märkas tohutult pikka autokolonni, mis sõitis ühe teise ärimehe peole. Klassivend sõitis ise samuti pikas autokolonnis. Olime peol. Mõtlesin, et teised käivad koos teisest soost inimestega saunas, aga mina pole käinud. Siis mulle meenus, et ma olen vist ka endalegi märkamatult käinud. Mulle tuli meelde, et segasaunas ei tohi käia aidsi tõttu. Aids nakkas ka läbi majaseinte. Seda esines palju vaesemate elanikkonnarühmade hulgas.

*
Saatsin ajaloolisti kirja. Minu kirjale tuli väljaspool listi vastus, et kirjutaja ei edasta minu kirja listi, vaid saadab selle mulle tagasi, sest see on listi teemast mööda. Ütlesin kirja saatjale, et ma saan listi liikmetelt küsida, kas nad tegelikult said kirja kätte. Vastaja küsis, kas ma siis tean, kus listi liikmed elavad. Ütlesin, et mõned elavad minuga samal tänaval.

*
Olime Narvas ja istusime söögisaalis. Küsiti, kas me oleme märganud, et siit ei puudu kedagi, sest koroonat enam ei esine. Vastati, et see tuleb sellest, et piir Venemaaga on kinni. Ütlesin, et varem on ka tulnud Venemaalt Eestisse täisid. Naerdi. Narvas elas ka venelasi, aga sellest hoolimata siin koroonat ei olnud.

kolmapäev, november 29, 2023

Šoti avang

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 ed 4. Rd4 Oc5 5. Oe3 Lf6 6. c3 Rd4 7. cd Ob6 8. Rc3 d6 9. a4 c6 10. a5 Oc7 11. Oc4 Oe6 12. d5 Od7 13. Lb3 Oc8 14. a6 b5 15. Od3 Lg6 16. g3 Od7 17. dc Oc6 18. Ob5 Ob5 19. Lb5+ Kd8 20. Lc6 Vc8 21. Oa7 Oa5 22. Ob6+ Ob6 23. Lb6+ Ke8 24. a7 Vc3 25. a8L+ Ke7 26. Lbd8+ Ke6 27. Ld5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 24 minutit 39 sekundit.

Arvamused koolist

Mul olid olnud kirjanduses eelmises veerandid viied, aga viimase sain nelja. Õpilased teadsid, et võib lasta endale vahepeal halvemaid hindeid panna, oluline on, mis tuleb aastahindeks. Ühel korral olin saanud eksamikirjandi kahe, nii oli kõhedam tunne ta järgmist kirjutama minna. Aga mõtlesin öelda, et seda kahte ei saa tõsiselt võtta, sest õpetaja on üliemotsionaalne. Ega ma tol korral halvemini ei kirjutanud kui tavaliselt. Aga kahe võis endale vist lõpueksami eest panna lasta, praeguse korra järgi see vist kooli lõpetamist ei takistanud. Mul oli kahju, et ma olin kooli nii ära lõpetanud, et ei olnud luuletusi vastates vastanud kunagi enda luuletust. Oleks küsitud, kelle luuletuse ma lugesin, oleksin vastanud, et enda, ja seetõttu lugenud lisaks kellegi teise oma veel, et mitte ainult enda omaga piirduda. Olin juba auhindu saanud, aga pärast seda koolis edasi käinud ja uuesti halbu hindeid saanud. Seisin klassi ees ja ütlesin, et õpilased võiksid vastamist lõpetades raha küsida. Õpetaja vastas, et õpilastelt on endalt ka lõpupeo eest raha küsitud. Mõtlesin, et on vist jah, mul käis vist ka Lauri K. kodus öösel raha küsimas. Mõtlesin rääkida, et õpilastelt ei tohiks kunagi raha küsida, sest nad ei käi tööl ja neil ei ole sissetulekut. Juhul kui vanemad neile raha ei anna, ei ole neil millegagi maksta.