Kuningriiklaste valimisnimekiri

Rääkisin, et ma ei ole Kuningriiklaste partei liige, aga ma olen üks kord selle nimekirjas Riigikokku kandideerinud. Mult küsiti, kui palju selle nimekirja liikmed valimistel hääli said. Vastasin, et ma otsin oma blogist välja. Kui olin vastava sissekande leidnud, siis mõtlesin, et esitan selles nimetatud saadikukandidaadid uuesti kandidaatideks. Siis mõtlesin, et ma ei saa seda teha, sest eesnimed pole välja kirjutatud, vaid on tähistatud initsiaalidega. Täiseesnimed oleks küll vist leitavad, aga ma ei saa neid inimesi ikkagi kandidaatideks esitada, sest ma ei tea, kas nad on veel elus.

*

Istusin peolauas ühe naise kõrval. Küsisin, kas ma pean oma käe tema vaateväljast ära võtma. Ta vastas, et ei, ta ei ole luuletaja, ta on harjunud, et elu on proosaline, ta tahabki meest näha. Mul läks kogemata teine käsi teise naise vaatevälja ette. Seal arvati, et ma tegin seda meelega.

Jalgrataste püstipanek

Vaatasime tsirkuses etendust. Hakkas suitsu tõusma. Pärast mõtlesin rääkida, et tsirkuses puhkes etenduse ajal tulekahju, aga mina lahkusin viimasena.

*

Läksime laulupeole. Mulle anti ülesanne üks ese ühele õpetajale üle anda, aga ma ei teadnud, kuidas ma ta rahvahulgast üles leian ja ära tunnen. Tundus siiski, et nägin, et kaks õpetajat saabusid laulupidu kuulama koos.

*

Ühe klassivenna nimi kadus koolimaja stendilt õpilaste nimekirjast. Öeldi, et ta ei käi enam meie koolis. Aga siis tuli ta meie kooli tagasi. Kõndisin temaga ühes piirkonnas vabas õhus ja ajasime juttu. Kui paigale jäime, lõppes jutt otsa.

*

Elasime Kaunase puiesteel. Läksin lasteaia õuele. Seal hoiti kahte meie pere jalgratast. Nendega olid sõitnud ainult vennad, aga täna mõtlesin mina ka sõitu proovida. Võtsin natukeseks ajaks jalgratta ja varsti tahtsin mõlemad rattad tagasi panna, aga need ei jäänud enam kuidagi püsti. Pöördusin ühe väikse poisi poole, et võibolla tema oskab need püsti panna, vahel väiksed poisid oskavad paremini kui suured. Aga tema ka ei osanud. Mulle tuli meelde, et mõned solvuvad, kui neid väikseks poisiks nimetatakse. Kui panin rattad asjade najale, sain nad lõpuks püsti. Tahtsin juba lahkuda, kui meenus, et üks ese jäi lasteaia õuele. Tahtsin sinna tagasi seda võtma minna, aga tänavat tabas just koerakarja rünnak. Kiirustasin oma trepikotta peitu.

Kalanduspostituse sõnavara

5 ungari keele sõna:

Nõuanded – tanácsok,

kuidas ära hoida šokk.

 

Algajad on kezdők.

Alguses ei taga ka käsk tööd.

 

Edasijõudnud – haladók.

Kogenud kalamehel kalaroog.

 

Väljakutse – kihívás.

Duellil sa siis sihi taas.

 

Töölkäija – kereső.

Üksi tegi Keres töö.

Kaks malevideot

Sõnapaare pühapäevast

Viis ungari keele sõna:

Vastas, see on szemben.

Vastashoonel on sambad.

 

Kellegagi koos – vele.

End külge haakima väle.

 

Varasem, see on régebbi.

Kas hilisem olla on häbi?

 

Hoone, see on épület.

Vasakul on see nüüd kätt.

 

Olemas olema – megvan.

Ma olemasolu eest tänan.

Informatsiooni maht

Helina oli avaldanud ühe teose. Pärast seda olid kõik muud andmed tema kohta salastatud.

Sõiduki sobimatus

Valmistusime Peedult Tartusse sõitma. Mulle öeldi, et mulle ei jätku eraldi kohta, pean kellegi teisega kohta jagama. Ütlesin, et sel juhul ma lähen jala. Ma polnud varem jala nii pikka maad kõndinud. Ema soovitas, et ma läheksin Nõoni jala ja seal istuksin marsruuttaksosse.

Talv raamatukogus

Talvehooaeg ülikooli raamatukogus.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mida sa lugesid raamatukogus pärast sügishooaja kohta ülevaate kirjutamist? 

VASTAJA: Raamatukogus loen asju, mille kohta mulle tundub, et neid ei saa koju laenutada, või selliseid, mida ei ole otstarbekas koju viia, kuna tahan neist lugeda vaid mingit katkendit. Lugesin ajakirju „Tuna“, „Ajalooline Ajakiri“, saksa- ja ingliskeelseid ajalooajakirju, ungari- ja saksakeelset entsüklopeediat ning Tuglase kogutud teoste Grenzsteini kohta käivat kommenteeritud köidet. Varasematel hooaegadel olen lugenud ka vene keeles, aga selleni ma nüüd ei jõudnud, sest Venemaalt sanktsioonide tõttu värskeid ajakirju ei laeku. Vaatasin ka raamatukogusse üles riputatud näituseid.

KK: Mis mulje loetu jättis?

V: Üldiselt jättis hea mulje. Huvitav oli lugeda. Mõni väide kutsus küll vastu vaidlema. Näiteks Jaanus Arukaevu kirjutatu pani mõtlema, et kas see on kooskõlas, kui ta ühelt poolt ütleb, et Grenzstein oli aktiivne seltsitegelane ja tal oli lai kaastööliste võrk, aga teiselt poolt, et Grenzstein jäi Tõnissonile alla, kuna Tõnissonil oli sõpru ja Grenzsteinil mitte. Ülikoolis Ago Pajur õpetas Tõnissoni hilisema eluperioodi kohta, et Tõnisson tõrjus kõik teised juhikandidaadid endast eemale. Keegi teine on Grenzsteini allajäämist seletanud ka sellega, et Tõnissonil oli päevaleht, aga Grenzstein ei saanud selle väljaandmiseks luba, ta pidi jääma nädalalehe juurde ja sai seega ennast harvem kaitsta. „Postimees“ muudeti päevaleheks juba Hermanni ajal, see ei olnud Tõnissoni teene. Algul peeti kahte päevalehte väikse rahva jaoks liiga paljuks, veel varem polnud ka nädalalehte lubatud.

Kõige vähem meeldis, kui rohkem kui ühes „Ajaloolise Ajakirja“ arvustuses öeldi, et raamat on liiga paks. Roheliselt seisukohalt saaks tõesti mõelda, et on vaja vähem toota, aga seda argumenti ei kasutatud. Pigem jäi mulje, et arvustaja tahab arvustust kiiresti kaelast ära saada ja ei viitsi ülearu tööd teha. Ei meeldinu ka, et samas ajakirjas ühte raamatut kritiseerides kasutati millegi kohta sõna ’naeruväärne’.

KK: Mille järgi sa lugemisteemasid valisid?

V: Varem olen ajakirjanumbrid lihtsalt järjest läbi lugenud, aga nüüd valisin selle järgi, mis teema hetkel rohkem huvi pakkus. Tuglase köidet lugesin sellepärast, et olen ise Grenzsteini uurinud ja seal köites oli mulle viidatud. Kui ma magistriõppes uurisin fašismi ajalugu, siis praegu see teema minu jaoks kõige huvitavam ei ole, aga vahel tahaks kõiki vanu teemasid värskendada. „Tunast“ lugesin ajakirjandusajalugu, artikli valisin selle järgi, et praegu uurin ajakirjanik Hermanni, aga lugemise käigus taipasin, et veel rohkem seostub see minu magistritöö teemaga, sest väitekiri ei rääkinud ainult Itaalia fašismist, vaid ka eesti päevalehtedest, sealhulgas selle sama perioodi „Vabast Maast“, mida artikkel uuris. Ungarikeelsest entsüklopeediast lugesin artiklit Balatoni järve ääres asuva Balatonfüredi linna kohta, sest see linnanimi oli kodus loetud Ungari kohta käivast ingliskeelsest raamatust meelde jäänud. Saksakeelsest entsüklopeediast lugesin nagu „Tunastki“ ajakirjanduse teemat. Köide oli ilmunud ajal, kui olid olemas juba ajalehtede võrguväljaanded, aga need ei olnud veel nii tasulised nagu praegu. Huvitavad kultuuri ja religiooni ajalugu ja kõik ajalooperioodid.

KK: Kui sa peaksid ise neile ajakirjadele kaastööd tegema, siis mis teemal see võiks olla?

V: Ma olen keskendunud rohkem raamatute saatesõnade kirjutamisele, neid pole veel tagasi lükatud, ajakirjad ja ajalehed on osa kaastöid tagasi lükanud. Kui ma avaldan blogis raamatuarvustusi, siis põhimõtteliselt võiks neid avaldada ka trükis, aga ma olen aeglane lugeja ning ei jõua kiirematega konkureerida. Ülikooli astudes mõtlesin, mille õppimisest võiks maailmale kasu olla, nii võiks valida ka praeguseid uurimisteemasid. Eriti tähtsaks pean ma keskkonnakaitse teemat, aga ka võitlust kurjusega. Võib ka valida selle järgi, millest ma üldse kirjutada oskan, ma tean paljudest ajaloolastest rohkem kirjanduse ja male kohta, samuti on mul teadmisi psühholoogia, psühhiaatria ning poliitika teemal.

KK: Milline on loetud autorite maailmavaade?

V: Kirjutajad väljendavad peamiselt soovi, et ajaloost kirjutataks tõepäraselt. Ei taheta mustvalget käsitlust, vaid asjade erinevate nurkade alt vaatamist. Jaanus Arukaevu soovib, et nähtaks nii Grenzsteini tugevaid kui ka nõrku külgi ning et Grenzsteini ja tema kaasaegsete võrdluses oldaks õiglane. Välismaa ajakirjas tahetakse, et orjapidamise lõppu ei uuritaks ainult majandusliku tasuvuse, vaid ka usulise lubatavuse seisukohalt. Kui autoritel on mingeid tulevikusoove, siis eelkõige selle kohta, kuidas ajaloost paremini kirjutada. Poliitikasse sekkutakse vähem, kuigi verevalamise suhtes ollakse kriitiline. Peeter Tulviste, kelle kohta pikalt näitus üleval rippus, oli ka poliitik, aga näitus tutvustas teda rohkem bibliofiili, sealhulgas anekdoodiraamatute kogujana.

Uue halvustamine

Kõik ei saa aru, et tehisintellekt ei loo pilte, vaid inimene loob tehisintellekti abiga. See on loomingulisem kui fotograafia. Kui pildi kirjelduse annan mina, siis selle taga on nii kirjutamisanne kui ka kunstiajaloo kõrgharidus. Ma õppisin ülikoolis kunstiajalugu küll vaid alamastmes, kuid tegin kõik kunstiajaloo eksamid viiele. Aga ülikool on algajatele, ma olen ennast hiljem veel aastakümneid vilistlasena täiendanud.

Ette salvestatud analüüs

Täna avaldan analüüsi, mis ei ole täna tehtud ega ka mitte kõige värskem olemasolev. Selle algseisuga oli ka eelmisena avaldatud ja veel üks vahepeal tehtud analüüs

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. e4 f5 3. e5 d6 4. ed Od6 5. c4 e6 6. b3 Rg6 7. Oe3 e5 8. fe Oe5 9. d4 cd 10. Od4 Oh2 11. Og7 Vf7 12. Od4 Of4 13. Vc2 Lb8 14. Rf3 b6 15. Ve1 Ld6 16. Ke2 Ve7+ 17. Kf1 Ve1+ 18. Ke1 Re7 19. Rf2 Rc6 20. Ve2 Oe6 21. Oc2 Vc7 22. Ld1 Vd7 23. Oc3 Ld1+ 24. Od1 Rc7 25. Oc2 Kc8 26. Rd3 Og3+ 27. Kf1 Od6 28. Rfe5 Re5 29. Re5 Oe5 30. Oe5 Ra6 31. Of4 Rb4 32. Ob1 Vd1+ 33. Ve1 Ve1+ 34. Ke1 h5 35. Ke2 Kd7 36. g3 a5 37. a3 Ra6 38. Oc2 Kc6 39. Ke3 b5 40. cb+ Kb5 41. Kd4 Rc5 42. Ke5 Ob3 43. Ob3 Rb3 44. Kf5 Ka4 45. Od6 Rd2 46. Kg6 Rc4 47. Oe7 Ra3 48. Kh5 Kb3 49. g4 Rc2 50. g5 Rd4 51. g6 Rf5 52. Of6 a4 53. Kg5 Rg3 54. g7 Re4+ 55. Kg6 Rf6 56. Kf6 Kb2 57. g8L a3 58. Lg2+ Kb3 59. Lf1 Kb2 60. Le2+ Kb3 61. Ld1+ Kb2 62. Ld2+ Kb3 63. Lc1 Kb4 64. La1 ja must sai 72. käigul mati.

Teod ja plaanid

Kaks inimest rääkisid tõlkimisest. Üks ütles, et teine teeb tõlkides rohkem vigu kui ta arvab. Ma tahtsin täna veel Peedul käia, kuigi sellega läks kiireks. Ma ei teadnud, kas ma Oravametsa ka lähen.