Sõnalise mõtlemise tähtsus

Eilses ajalehes kirjutati kahtlasest teooriast, nagu ei oleks kõne ja mõtlemine seotud, keel olevat vaid suhtlemise jaoks. Minu meelest mittesõnaline mõtlemine on küll olemas, aga sügavamad mõtted on sõnalised. Näiteks võin ma lugeda ilma sõnadeta kaheksani, aga mitte sajani. Imestatakse, et ma lapsepõlve kohta nii palju mäletan, aga võibolla tuleb see sellest, et ma lapsena kogu aeg mõttes rääkisin. Üks psühhiaater ütles, et esimesed mälestused tekivad koos kõnega. Psühholoog Konstantin Ramul soovitas, et kui inimene loeb raamatut, siis ta peab pärast lugemist loetut peast meenutama, muidu ta unustab selle ära. Kui ma arvestan malevariante ainult silmadega, siis ma võin küll mängu võita, aga pärast tehtud käike ei mäleta. Kui ma arvestatavaid variante mõttes sõnastan, siis vähemalt varem oskasin pärast käigud mälu järgi üles kirjutada. Kui ma pilti vaatan, aga selle kohta ühtegi lauset ei sõnasta, ei tunne ma pilti uuel vaatamisel ära, kui sõnastan, siis tunnen.