Esmaspäev, veebruar 29, 2016

Teiste tapetud loomad

Olime Meelval. Ühte toitu oli igale ühele kindel arv tükke. Küsisin emalt, kas ma olen oma osa juba ära söönud või mitte. Tahtsin minna bussi peale, et sõita Tartusse. Aga hakkas pimedaks minema. Ütlesin, et kui selgub, et täna enam bussi ei lähegi, siis ma ei oska bussipeatusest pimedas tagasi tulla.

*
Tulin linna poolt kodu poole. Ma ei saanud seda teed kõndides majauksest siseneda. Seetõttu kõndisin majast mööda ja tulin teiselt poolt uuesti, sest seda teed kõndides oli siseneda ilusam. Maja ees tuli vastu naaber, kellele ütlesin tere. Kahe trepikoja ukse vahel oli suur koer, kellele ütlesin samuti tere.

*
Lugesin "Loomade elu". Seal kirjutati, et süia võib ainult enda tapetud loomade liha, sest teiste tapetute liha on tervisele ohtlik. Mida rohkem ma lugesin, seda rohkem hirme ma omandasin. Toomas oli bioloog, aga ütlesin, et Toomas seda keeldu ei tea. Ema hakkas Tooma kohta oma arvamust seletama. Ütlesin, et pidasin silmas, et keegi ei tea. Ema ütles aa.

Pühapäev, veebruar 28, 2016

European History Quarterly 4/2015

"European History Quarterly". Volume 45, Number 4, October 2015.

See ajakiri on õhem kui "The Journal of Modern History", aga pikemate artiklite arv on suurem. Õhem ei ole ta ainult lehekülgede arvult, vaid veel suurem on vahe tähemärkide arvus. "The Journal of Modern History" raamatuülevaated olid väiksemate tähtedega, aga "European History Quarterly" artiklid ja raamatuülevaated on ühe suurte tähtedega. Vahepeal mõtlesin, kas ajakirja nimi ei ole "European History", sest ühes raamatus oli nii viidatud ja ajakirja kaanel sõna "Quarterly" on teist värvi. Aga selle numbri sisust on näha, et pealkiri on mõeldud siiski kolmesõnalisena.

Üks artikkel räägib söömisest Prantsuse revolutsiooni ajal. Perioodi lõpuks on valitud aasta 1795, nagu Carlyle'il, mitte 1799, nagu Piirimäel ja "Üldises ajaloos". Carlyle kirjutas, et kui üles tõusnud naised kuninga Versailles'st Pariisi viisid, siis mõeldi, et leiba ei ole vaja enam nõuda, sest kohale tuuakse pagar. Oletasin, et see on Carlyle´i enda nali, nagu teda on iseloomustatud hea huumorimeele kaudu. Aga kuningast kui pagarist oli juttu ka selles ajakirjanumbris, kui see polnud omakorda viide Carlyle'ile.

Artiklis kirjutatakse, kuidas revolutsiooni ajal valitses nälg, aga poliitikud sõid teistest paremini ja rahvas pani seda neile pahaks. Meenusid Nõukogude-aegsed keelatud rahvalaulud nagu "Stalin Kremlis keerab vuntsi – / jälle käes on Eestimaa! / Õpetab meil seda kunsti, / kuidas tuleb nälgida" või "Miks teha tööd, / kui tibla sööb / ja eesti mees peab nälgima?"

Jakobiinide diktatuuri ajal põhjustanud teiste parteide liikmete koos söömine jakobiinides paranoiat, arvatud, et see tähendab vandenõud, ja hakatud giljotineerima. Kas paranoiat oleks siis olnud vähem, kui oleks saanud kasutada pealtkuulamisaparaate? Tänapäeval põhjustab probleeme see, et inimesed löövad oma nime otsingumootorisse ja leiavad ebaviisakaid kommentaare.

Ühes artiklis kirjutati prantslaste sekkumisest Ladina-Ameerikas 19. sajandil. Mul oli ettekujutus, et Napoleon III ajas oma onu eeskujul sõjakat poliitikat, aga La Plata või Uruguai kandist oli Napoleon III hoopis väed välja viinud, kuhu need saadeti juba enne tema aega. Võibolla ta oleks küll edasi sõdinud, kui jõudu oleks jätkunud. Prantslased näinud oma missiooni Lõuna-Ameerikas tsivilisatsiooni kaitsmises. Ka venelased on arvanud, et nemad tõid Eestisse kirjaoskuse, kuigi Eestis oli enne nende tulekut kirjaoskuse protsent kõrgem kui Venemaal.

Ühes raamatuülevaates oldi Stalinist üllatavalt heal arvamusel. Stalini puhul toodi tema imetlemise põhjusena välja, et ta laiendas riigi piire, suurendas kirjaoskuse protsenti ja andis maale tuumarelva. Tuumarelva olemasolu on mõni pidanud heaks sellepärast, et see hoidvat sõjad ära, kuid miks panna siis sellega samasse ritta riigipiiride laiendamine?

Üks artikkel oli Ukraina kohta, kus nimetati ka Ukraina praegust olukorda. Ajakirjast "The Journal of Modern History" jättis artikkel Venemaa sõjakuritegudest Esimese maailmasõja ajal Saksamaalt vallutatud aladel mulje, et Ukraina sõda on Lääne ajaloolasi muutnud Venemaa suhtes kriitilisemaks. Nüüd loetud artikkel sellist muljet ei jätnud. Artikli autor ise arvab küll, et ta on Vene-Ukraina suhetes Ukraina poolt, kuid ta ei kirjuta Ukrainast eriti kiitvalt, pidades seda ajaloota rahvaks. Kui Kiievi riik oli enne Moskva riiki, kas siis ei või rääkida ka Ukraina pikast ajaloost? Artikli autori meelest lõi Ukraina Nõukogude võim. Minu teada Stalin püüdis hoopis näljutamisega ukrainlaste arvu vähendada. Kuigi näljutamine arvatavasti pani küll ukrainlasi endid venelastele vastandama.

Üks artikkel rääkis Šveitsi pangandusreformidest 1930. aastatel vastuseks ülemaailmsele majanduskriisile. Eestis on kiidetud Jaan Tõnissoni tolleaegset reformi krooni kursi suhtes, mis aitas Eestil kriisist välja tulla, kuid reforme hakati tegema ka mujal. Kuid kas reform on kriisi puhul ikka kindel? Nõukogude Liit jäi Läänest aastakümnete jooksul järjest rohkem maha, sest klammerdus dogmade külge. Ka Tõnissoni reformile oli suur vastuseis. On teada, et majanduskriis vähendas usaldust eri maade võimul olnud poliitikute vastu, kuid artikli järgi vähenes usaldus ka pankade vastu. Šveits hakkas pankade õigusi seadustes täpsemalt sõnastama. Eestis hakkas Päts seadusi hoopis vabamalt tõlgendama.

Eile arvasin, et eesti keeles võiks kirjutada eestipäraselt Veneetsia, mitte itaaliapäraselt Venezia. Ingliskeelne ajakiri kirjutabki inglisepäraselt Venice.

Kerese nägu

Vaatasin televiisorist filmi. Seal näidati kaadreid Teise maailmasõja kohta, kuidas rong sõitis mööda, selles oli Keres ja näitas kümmet sõrme. Eriti Riinu nähes püüdsin vaadata rõõmsa näoga. Tuppa tuli ema. Nimetasin talle, mida filmis näidatakse. Ema hakkas vaidlema, et see ei ole Keres, vaid üks välismaa näitleja. Vastasin, et seal on kolm korda Kerese nime nimetatud.

*
Botvinnik meenutas Kerest. Botvinnik rääkis, et tavaliselt malet mängides ta vaatas ainult nuppe, aga Kerese nägu on tal erandlikult hästi meeles.

Laupäev, veebruar 27, 2016

Soomlaste maailma ajalugu 1

Peatoimetaja Seppo Zetterberg. "Maailma ajalugu". Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Varrak, Tallinn 2015. Esialgu loetud leheküljeni 310, kokku 904 lehekülge.

Soomlaste kirjutatud "Maailma ajalugu" jätab parema mulje kui eestlaste sama pealkirjaga raamat. Soomlaste oma tõlge näeb esiteks ilusam välja. Pildid on trükitud suuremate ja ilusamatena. "Eesti ajaloo" puhul ma ei pidanud heaks, et see on trükitud kriitpaberile ja tähtede lugemine on raskendatud. Aga "Maailma ajaloo" tõlge on vist trükitud natuke paremale paberile, nii et ka tähed on loetavamad, kui see ei tulnud lugemiseks valitud sobivamast aastaajast.

Teiseks on soomlased kirjutanud rohkematest maadest. Võibolla eestlased kirjutavad veel hilisemates köidetes kõigist maadest, aga tõenäoliselt on soomlaste võimalused seda teha paremad, sest neil on suurem rahvaarv ja ka autorite arv on suurem, nii et jätkub rohkem erinevate maade spetsialiste. Neist maadest, mis eestlased esimesest köitest välja jätsid, on küll ka soomlased lühemalt kirjutanud. Vanast Kreekast on neil neli peatükki, lisaks on eraldi juttu Bütsantsist, aga Hiina ajalugu esiajast aastani 1912 on mahutatud ühte peatükki. Peatükkide arv ei ole küll ainus näitaja, sest neid on erineva lehekülgede arvuga. Aga kui autorid ütlevad, et varakeskaegsest Euroopast on teada vähem kui mõnest muust maast, siis neist maadest, millest olevat rohkem teada, nad kirjutavad ikkagi lühemalt. Eriti lühidalt on kirjutatud Soomest, isegi Eesti kohta oli rohkem. Põhjus on ilmselt, et soomlased on oma maa ajaloo kohta teistest raamatutest niigi lugenud. Aga mujalt on teada, et Soome varase ajaloo kohta ei olegi nii head allikat nagu Eesti oma kohta Läti Henriku kroonika.

Kolmandaks jättis soomlaste raamat parema mulje sellega, et on rohkem tähelepanu pööranud kultuuriajaloole. Eestlased ütlevad, et nende raamatu rõhk on poliitilisel ajalool, aga see "poliitika" seisneb inimeste tapmises. Eestlaste "Maailma ajaloo" lugemine süvendas pessimismi, aga soomlaste oma uuesti suurendab optimismi, sest igal ajajärgul ja kõikidel maadel on loodud ka midagi väärtuslikku.

Kui soomlaste raamatule või selle tõlkele midagi ette heita, siis mulle ei meeldinud, et nimede kirjutamisel on eelistatud sageli võõrapärasemat varianti, näieteks Veneetsia asemel Venezia. Kui selline suundumus peaks valitsema ka kooliõpikutes, millest uuemaid ma pole küll näinud, siis teevad õpilased kontrolltöödes ka rohkem vigu ja huvi ajalugu edasi õppima minna väheneb. Seda oli välja toodud, et Strassburg saab kirjutada nii saksa- kui ka prantsusepäraselt. Aga kas kohanimede üks variant ei ole ka eestipärane? Soomes endas on kaks riigikeelt ja sealsetel kohanimedel on nende maal kasutusel nii soomepärane kui ka rootsipärane variant.

Liiga palju on ehk ka minevikku kantud hilisema aja mõisteid. Kui kirjutatakse, et Egiptuses muutus Ehnatoni ajal kunst realistlikuks ja naturalistlikuks, siis see paneb küll mõtlema, et hilisema aja kunstiajaloo lained olid siis olemas juba tol ajal, kuid kas parem ei oleks nimetada realismiajaks kindlat ajalooperioodi? Kui Peloponnesose sõjale antakse alternatiivse nimetusena Kreeka maailmasõda, siis tekib küsimus, kas õigem nimetus ei oleks Kreeka kodusõda.

Raamat püiab näidata inimkonda tervikuna. Nii kirjutatakse, et islami ja ristiusu vahel ei olegi suurt erinevust. Kuid samas raamatus kirjeldatakse ka ajalooperioode, kus sarnasustest olulisemaks peeti mingeid erinevusi. Reformatsiooni järgsed ususõjad kristlaste endi vahel kestsid sada aastat.

Kuigi Euroopa ajaloost on kirjutatud maailma ajaloo kohta suhteliselt pikalt, ei ole hinnangud siiski liiga Euroopa-kesksed. Tuuakse välja, et kristlaskonda ohustanud Türgi riik oli sallivam kui kristlik Euroopa ise.

Ajalugu on jagatud ajalooliseks ajaks ja esiajaks või muinasajaks. Ajaloolise aja tunnus, on et selle kohta on kirjalikke allikaid. Ma pole päris kindel, kas sellega mõeldakse, et seda perioodi on kergem uurida, või et ka kirjaoskajate ühiskonna enda korraldus on kõrgem. Viimasel juhul tuleks arvestada, et kirjaoskajaid võib olla siiski ainult väike protsent elanikkonnast. Aga raamatus nimetatakse mitmete kirjade puhul, et neid ei osata veel lugeda. Täpsem oleks võibolla öelda, et enam ei osata. Kas sel juhul on tegemist ajaloolise ajaga või mitte?

Unerohud

Küsisin, kas unerohtu võidakse võtta sellepärast, et muidu ei jää magama. Üks naine vastas, et jah, kui tema ja ta mees unerohtu ei võta, siis nad ei jää üldse magama. Unerohu karbi peal oli loetletud, milliseid muid unerohtusid veel olemas on. Kahe kohta oli kirjutatud, et need on kehvad, aga kolmanda kohta, et seda võib võtta. Mina teadsin just sellest kolmandast, et see on kehv.

*
Tõnisson oli võidelnud Eesti eest ja asjad sügavalt läbi mõelnud, aga ta polnud pidanud Euroopa Liitu astumist vajalikuks. Seisin puu all ja Tõnu oli kõrgel puu otsas. Mõtlesin, et kui puu murdub, ei tea, kas ma saan sellega pihta või jõuan raginat kuuldes eest põgeneda. Hüüdsin Tõnule, et sellise tuulega võivad puud murduma hakata. Selle peale tuli Tõnu ruttu puu otsast alla. Osa teed ta ronis ja osa hüppas.

Reede, veebruar 26, 2016

Nõrgestatud kuningaseis

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. c3 Og7 5. d4 ed 6. cd d5 7. Rc3 ed 8. d5 Oc3+ 9. bc ef 10. dc Le7+ 11. Od3 b6 12. Lf3 Oe6 13. Vd1 La3 14. 0-0 Re7 15. Lf6 Vg8 16. Og5 Rd5 17. Vd5 Od5 18. Ve1+ Oe6 19. Ve6+ fe 20. Le6+ Kf8 21. Oh6+ Vg7 22. Oc4 Lc1+ 23. Oc1 Ve8 24. Lf6+ Vf7 25. Lf7++

Valimised, male, ristsõna, kaardimäng

Läksin Kaunase puiestee hoovi vanu aegu meenutama. Vaatasin puude alla ja seejärel istusin pingile. Mõtlesin, et nüüd ma istusin ju lähemale Pireti ja Oudekki majale kui enda endisele majale. Läksin nende poole tuppa sisse. Nagu tavaliselt seal käies, ei rääkinud ma ka seekord ühtegi sõna. Oudekki oli joonistanud ennast ja mind. Mind oli ta kujutanud ühe loomana, aga ma ei teadnud, milline on selle looma tähendus. Oudekki ütles katkendlikke lauseid. Öeldi, et ma ajan tal pea segi. Oudekki oli kandideerinud Savisaare vastu ja seetõttu oli ta järgmistel valimistel Keskerakonna kongressil väga vähe hääli saanud. Tema isa oli osutunud valituks sinna, kuhu kandideeris, aga kandideeris väga tähtsusetule kohale.

*
Mängisin kiirmaleturniiril. Natuke enne lõppu olin teisel kohal. Vaatasin, et esimeste ja ülejäänute punktide arvu vahe on nii suur, et ma ei saa enam langeda. Siis vaatasin, et kui ma kaks viimast mängu kaotan, siis langen neljandaks ja jään auhinnast ilma. Mul oli jäänud mängida veel Raidvälja ja Harujõega. Nad olid üsna tugevad. Kõigepealt pidin mängima Raidväljaga. Ta istus laua taha nii, et mina ei pidanud istuma vastasküljele, vaid kõrvalküljele. Mõtlesin, et ma ei hakka vaidlema, ja läksin endale tooli tooma. Ma ei teadnud, kas mängida sama avangut, millega mul eelmine kord oli Raidvälja vastu hästi läinud, või proovida vahelduseks teist.

*
Mul oli käes maleajakirja uus number. Selle alguses ja lõpus olid ristsõnad. Vaatasin ristsõna küsimusi. Ühes küsimuses taheti mingi maleraamatu pealkirja. Oletasin, et mõeldakse viimati ilmunud eestikeelset maleraamatut. Kontrollisin, kas tähtede arv klapib. Aga sellest ei saanud kindlalt aru, sest ei olnud selgelt näha, kus selle vastuse jaoks eraldatud ruutude arv lõppeb. Lõpupoole tuli nool, millest ei saanud aru, kas kaks ruutu on vastamiseks veel või mitte. Ma polnud vahepeal mitu aastat ristsõnu lahendanud ja selle ajaga oli ristsõnade evolutsioon edasi läinud. Vaatasin ka teisi küsimusi, aga vastata ei osanud ühelegi.

*
Mängisime vendadega kaarte. Minu käes oli äss, millega lootsin saada tihi. Tuli välja, et selle masti ässa oli kaks tükki. Tegelikult see oli loogiline, sest mängimiseks kasutatav kaardipakk oli nii suur, et iga kaarti pidi olema mitu tükki. Teistele mängijatele oma kaarte näidata ei olnud hea, aga nii suure paki korral ei mahtunud kõik kaardid korraga kätte ära. Vaatasin mängust välja läinud kaarte, kuigi see oli reeglite rikkumine. Tegelikult varem olime vist mänginud reeglite järgi, et mängust välja läinud kaarte võib uuesti vaadata.

Neljapäev, veebruar 25, 2016

Autot oodates

Pidin täna ühte kohta sõitma. Autot oodates kõndisin mööda Uue tänava väiksemate majade osa edasi-tagasi. Läksin juba teist korda sama päeva jooksul väiksesse poodi. Küsisin veel ühte kaupa. Müüja pani selle letile ja koos sellega veel kahte arstirohtu, mida ma polnud küsinud. Ta ütles, et vikipeedias kirjutati, et nende rohtude võtmine on kasulik. Vastasin, et kui vikipeedias, siis ma neid ei võta, sest vikipeedias kirjutavad ka naljategijad. Võtsin ainult enda küsitud kaupa ja lahkusin poest. Tänaval mõtlesin, et unustasin vist kauba eest maksta. Kõndisin kodu suunas. Möödusin aiast, kus lapsed rääkisid tänapäevale iseloomulikku rõvedat juttu. Ma ei teadnud, kas selles aias asub kool või lasteaed.

Pargistiilid

Barokki ja romantismi on peetud mõne koha pealt sarnasteks stiilideks, aga mõne nädala eest tuletas ajaleht "Die Welt" meelde, mis on nende erinevused parkide puhul. Barokkpargiks loetakse prantsuse stiilis parki, näiteks Versailles' oma. Sellele on iseloomulikud korrapära ja sirgjoonte kasutamine. 19. sajandi esimesel poolel romantismi ajal asendati Saksamaal barokkparke inglise stiilis parkidega, mis on korrapäratumad, kasutavad rohkem kõverjoont ja tehiskünkaid. Romantismi ajal tunti huvi mineviku vastu ja jäljendati varasema aja stiile, nii kasutati neogootikat, neobarokki ja neoklassitsismi. Ülikoolis õppisime, et neogootikat võib nimetada ka pseudogootikaks, sest see ei olnud ikkagi päris samasugune nagu algne gootika. Ajaleht nimetab, et huvist mineviku vastu ehitati romantismi ajal ka varemeid. Mõtlesin, et see sarnaneb natuke klassitsismi ajal toimunule, mis tundis huvi antiigi vastu. Ülikoolis õppisime, et klassitsismi ajal peeti ideaalseks eeskujuks Vana-Kreeka templi ühevärvilisust. Hiljem avastati, et Kreeka templid ei olnudki ühevärvilised, vaid värvitud, aga värv oli vahepeal maha kulunud.

Ülikoolis õppisime, et inglise stiilis park on ka Tartu Toomemägi. Toomemäel Kuradisillal pidasime eriti neljandas klassis klassivendadega koosolekuid. Ühel korral, kui olime seal, tuli sinna ka üks vanema klassi poiss. Klassivennad põgenesid, aga mina läksin selle poisiga kaasa. Ta rääkis, et tal on nii kahju, et varemeid restaureeritakse, varemed on palju huvitavamad. Läksime Toomemäel asuvasse koopasse, kus ta justkui leidis maa seest kalliskivi ja kinkis selle mulle. Kodus öeldi, et see pole kalliskivi, vaid lihvitud klaas.

Kolmapäev, veebruar 24, 2016

Suusataja ja suplejad

Viimasel ajal kraadiklaasi vaadates olen näinud iga kord soojakraade, aga maa on püsinud sellest hoolimata valge, sest lund on sageli juurde sadanud. Laupäev ei läinud ma suusatama, et kahe korra vahel vähemalt päev vahet pidada. Pühapäev ja esmaspäev ei läinud sellepärast, et olid muud üritused. Teisipäev oleks võinud muidu minna, aga ei tahtnud, sest ärkasin vara ja olin hommikul unine. Täna oli eriti sobiv päev minekuks, sest ei ole tööpäev. Läksin neljandat korda sel talvel. Kanali ääres vetelpääste maja juures oli suur rahvahulk. Esimesel hetkel ei saanud kogunemise põhjusest aru, aga asja natuke uurides selgus, et seal oli talisupluse üritus. Suusaraja alguses tegi üks laps lumememme. Rada algas samas kohas, kus ma reedel jälgi tegin. Esimest kanalipikkust sõites sulalumi krudises suuskade all nii kõvasti, et mõtlesin, et see on jalgadele väsitav. Raja lõpp oli teises kohas kui mina reedel tegin. Ja lõpp oli hakanud lumme mattuma, sest natuke aega enne suusatama minekut oli jälle lumesadu. Raja tagumine osa hargnes kaheks, üks haru läks kanalist eemale, teine läks metallist elektriposti alt läbi. Posti alt läbi sõita ma ei tahtnud, seetõttu tegin natuke uusi jälgi, kuni liitusin uuesti posti alt läbi läinud rajaga. Sõitsin seda distantsi läbi kokku neli korda, seega oli tänane suusatamine selle talve eelmistest kordadest meetrites umbes kaks korda pikem. Järgmistel kordadel krudises lumi enda kindlamaks tallatud rajal juba nagu vähem. Mõtlesin, et ma ei tea, kui palju ma lihaseid treenin, aga suusatada on sellepärast meeldiv, et see on rohkem looduses viibimine kui kõnniteid mööda kõndimine. Mina kui rohelise ideoloogia pooldaja võiksin vahel looduses viibida. Inetu oli see, et suusarajal vedeles õllepurk, mille viskasin korduval möödumisel lõpuks kaugemale, aga kaasa ei võtnud. Kanali jääl nägin sõidu hilisema osa ajal istumas ka kalamehi ja imestasin, et nad läbi ei kuku. Mõtlesin, et võibolla öösiti on külmakraade olnud. Pärast sõidu lõpetamist ei olnud ükski lihas valus, aga valu käis läbi peast.

Valgus diapositiivile

Istusin loengus suures pimedas auditooriumis tagapool pingis. Minu lähedal istusid Reeli ja üks mees. Auditooriumi ees näidati diapositiive. Reeli ja see mees käivitasid aparaadi, millega sai lasta diapositiivi kujutisele valgust, et pilt paremini paistaks. Nad muutsid ka valguse suunda, nii et lisaks fookuses olnud näole muutusid nähtavaks ka teised näod. Auditooriumis oli mitu sellist valguse laskmise aparaati. Kõigilt kohtadelt neid kasutama ei ulatunud, aga minu kohalt oleks ulatunud.

Teisipäev, veebruar 23, 2016

Hanna sünnipäev

Viimati tähistasime Hanna sünnipäeva. Ta sai 2-aastaseks. Juba 1-aastaselt mõtles ta välja laulu, mida oskab nüüd korduvalt ette kanda. Laulud ja luuletused jäävad hästi meelde ka Joosepil ja jäid minu vanaemal. Mul jäävad luuletused samuti hästi meelde, aga lapsepõlves oli ka üks juhtum, kus laulsin hommikul oma sõnadega laulu, aga õhtul enam sõnu ei mäletanud.

Esmaspäev, veebruar 22, 2016

Erinevad pildid

Krister oli koostanud ühe dokumendi. Läksime selle dokumendiga ühe võimumehe juurde. Nagu Krister oligi lootnud, ei lugenud võimumees dokumenti läbi, aga pani sellele allkirja alla. Kui ta oleks läbi lugenud, siis poleks pannud. Templit ta alla ei pannud. Järgmiseks läksime selle dokumendiga Stalini juurde. Stalin ei lugenud dokumenti samuti läbi, pani sellele templi alla, aga mitte allkirja. Kuid nüüd olid olemas nii allkiri kui ka tempel ja dokument hakkas kehtima.

*
Seisin päev läbi oma toas ega teinud midagi kasulikku. Ma ei jaksanud teha, sest olin öösel halvasti maganud. Et järgmine päev sama ei korduks, pidin täna õhtul võtma unenrohtu. Vaatasime pilte. Ühele vanale pildile olin hiljem serva mõned asjad juurde maalinud, sest seal oli olnud veel vaba ruumi. Täiendusi tehes olin kirjutanud ka SRKÜLL. Tõnu oli pannud ühe tähe juurde, nii et kirjas oli nüüd SRKÜLLI. See mulle ei meeldinud, et seal oli Külli nimi. Et enam ei oleks, mõtlesin kõige lõppu veel ühe tähe juurde teha. Aga see ei pruukinud välja tulla, sest kuigi oli näha, et on kirjutatud kollaste tähtedega, ei olnud ma kindel, millise kollasega. Vendade pildid olid väga keerulised. Minu omad olid lihtsamad, aga hea kompositsiooniga.

*
Mulle öeldi, et ma tean palju huvitavat, sest ma olen lugenud reisikirju. Vastasin, et kõik reisikirjad ei olegi huvitavad.

Pühapäev, veebruar 21, 2016

Teravad käigud

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Rf6 8. d3 Oe7 9. Rd2 b5 10. Lg3 Ld6 11. b3 Ld4 12. Vb1 Lc3 13. Lg7 Vg8 14. Lh6 Lc2 15. Ob2 Ld3 16. Oe5 0-0-0 17. Of6 Of6 18. Lf6 Ld2 19. Lc6 Vg6 20. La8+ Kd7 21. Vfd1 Va8 22. Vd2+ Ke7 23. Vbd1 Vd6 24. Vd6 cd 25. Vc1 Kd7 26. f3 Vg8 27. g4 h5 28. a4 hg 29. fg Ve8 30. ab ab 31. Vf1 Ve4 32. Vf7+ Ke6 33. Vf3 d5 34. Vd3 Ke5 35. Kg2 d4 36. Kg3 Kd5 37. g5 Ve1 38. h4 Vg1+ 39. Kf4 Vf1+ 40. Kg4 Ke4 41. Vg3 d3 42. Vg2 Ke3 43. g6 d2 44. Vd2 Kd2 45. h5 Ke3 46. h6 Ke4 47. g7 Vg1+ 48. Kh3 Kf3 49. Kh2 Vg6 50. h7 Vh6+ 51. Kg1 Vg6 52. Kf1 Vc6 53. Ke1 Ke3 54. Kd1 Vd6+ 55. Kc1 Vc6+ 56. Kb2 Kd2 57. g8L Vc2+ 58. Ka3 1:0.

Tsooniturniir

Läksin maletrenni. Seal käis parajasti tsooniturniir. Ma olin mänginud hiljuti tsoonidevahelisel turniiril, aga mulle polnud öeldud, et järgneb tsooniturniir. Ütlesin Reile, et mind saab ehk teisest voorust turniiri osavõtjaks lülitada, sest mul on esimese vooru kohta partiiprotokollid olemas. Olin need kirjutanud üksi kujutletavate vastastega mängides, aga mõne käigu üle olin nõu pidanud ka vastavate inimeste endaga. Kahe partii puhul rohkem, kaks olin mänginud päris üksi. Üks poiss tahtis minuga mängida. Nuppe peale pannes rääkisin talle, et lõpetan praegu teist korda keskkooli. Küsiti, kas ma siis teist korda ülikooli ka astun. Vastasin, et mul on olnud võimalus doktoriõppesse astumiseks avaldus kirjutada, aga ma pole seda teinud. Sest kuidas ma saan sinna astuda, kui teised doktorandid loevad tunnis vähemalt 50 lehekülge, mõni 200 ja mõni 1000 lehekülge, aga mina ainult 20?

*
Blogis tuli parandada järjest mitut asja. Ühel korral vaatasin, et lõikude avaridade ja muude ridade algusjooned on läinud vastupidiseks. Ütlesin, et imelik, et neid muudatusi nii sageli toimub. Võibolla see tuleb sellest, et kopeerisin blogisse valesse kasti Wordi faili. Sander vastas, et see võib küll olla.

Laupäev, veebruar 20, 2016

Eeltrükk

Nii mina kui ka ema olime olnud ühel ja samal raamatul nii autor kui ka toimetaja. Varem oli eesti keelde tõlgitud üks Ruskini raamat, nüüd sain mina tõlgitud teise. Andsin tõlke emale üle. Ema leidis võimaluse, et "Keel ja Kirjandus" saab seda natuke trükkida juba enne meie kirjastust. Kaas tehti samasugune nagu ajakirjal "Keel ja Kirjandus". Kui üks trükk oli juba ilmunud, siis ma ei teadnud, kas Kultuurkapital annab veel teise trüki jaoks raha. Esimene trükk tehti ilma toetuseta. Ma ei teadnud ka, mida meie kirjastuse direktor sellest arvab, et üks trükk on juba ilmunud. Mul polnud ema jutust kindlalt meeles, kas seda oli trükitud paar eksemplari või paarsada. Istusin toolil see raamat käes. Tuli Peebo. Näitasin talle raamatut ja ütlesin, et hiljem tuleb värvilisema kaanega trükk. Peebo vastas, et hea kui värvilisemaga.

Reede, veebruar 19, 2016

Vahelduva lumisusega talv

Täna hommikul kardinaid eest tõmmates nägin, et öösel on lund sadanud. Tuli meelde luuletus "Aknast õue vaatas Mati". Kraadiklaas oli pluss kahe ja kolme vahel, seetõttu otsustasin, et tuleb suusatamist täna katsetada, sest homme võib jälle olla hilja. Läksin kolmandat korda sel talvel suuskadega kanali äärde. Algul ma polnud kindel, kas lumi on piisavalt paks, aga ta oli paksemgi kui eelmine kord. Nägin lumes ühtesid suusajälgi, aga need kattusid jalakäijate rajaga, seetõttu ma neid ei kasutanud. Lisaks kartsin algul, et olemasoleval rajal võib maapind olla rohkem välja kraabitud. Ja need jäljed olid üldse nõrgad. Hakkasin sõitma uut rada tehes. Püüdsin mitte suuska maapinnast kõrgemale tõsta, et mitte väga halba rada teha, kuigi väga head ma ilmselt ka teha ei oska. Suusatamine peaks olema kõndimisest varasemate kogemuste põhjal märksa kiirem tegevus ja tavaliselt ma lähen ka kõndides kõigist mööda, aga täna vaatasin paar korda kõrvale ja püsisin hangedes sumbates ühe kiirema teed mööda liikuva jalakäijaga umbes samal joonel. Kätes oli siiski tunda, et sõidan pingutusega. Teine ots tagasi läks vast kiiremini, sest siis kasutasin juba enda sisse sõidetud rada ja kohati proovisin paaristõukeid. Ühel sellisel tõukel ma komistasin, aga üsna kergelt. Hiljuti lugesin feisbukist, et kursusekaaslane sõitis talve kolmandal suusatamisel mitukümmend kilomeetrit, aga minu tase see ei ole, piirdusin üsna lühikese sõiduga. Üks põhjus selleks oli ka, et võtit oleks olnud ebamugav kaasa võtta ja ma ei tahtnud, et keegi minu pärast kodust väljumisega ootama peaks. Aga naha sai lühikese sõiduga ka higiseks, nii et aega kulus veel pesemisele ja nagu näha ka kirjutamisele.

Hea keeleoskus

Rääkisin Villemile ühe naljaloo. Villem naeris. Ütlesin, et isegi Villem naeris, õigemini ainult Villem naeriski. Villem oli praegu 3-aastane. Mulle oli kõige rohkem meeldinud vanus, kui ma olin 3-aastane, aga nüüd enam mitte, sest mul oli sellest nii vähe meeles.

*
Õpetaja andis ühe tsitaadi, mille ta kirjutas tahvlile. Küsisin, kas seal on tõesti ingliskeelne eessõna "for". Vastati, et terve lause on inglise keeles. Seda ma polnud tähele pannud, sest mul oli inglise keel nii selge, et ma ei pannud hästi tähele, kas tegemist on eesti või inglise keelega. Helen vaatas selja taha minu vihikusse, aga ma polnud midagi üles kirjutanud.

*
Rõdu kuju oli muudetud, nii et see polnud enam ristkülikukujuline, vaid tegi pöörde. Pööranud osal ei olnud piiret ees. Ma olin mõelnud, et hakkan rahulikult rõdul istumas käima, aga kui piiret ei olnud, siis olin ma õues olijatele nähtav ja teiseks oleksin rõdul oleku ajal kogu aeg tundnud hirmu alla kukkuda. Lapsi ei võinud ilma piirdeta rõdule üldse lubada.

*
Panin tähele, et kahes viimases blogisissekandes ei ole lõikude piirid õiged. Muudatusi ei saanud teha vist ajal, kui mõni teine võrgulehekülg on ka lahti. Panin ülearuse kinni. Aga Tõnul oli ka arvuti lahti. Küsisin, kas need on tema või minu asjad. Minu blogis olid toimunud järgmised muutused. Minu kohta oli kirjutatud: "Mängutugevus: nõrk." Mulle ei meeldinud, kui malemänguoskus ühte sõnasse kokku võeti. Kui sissemurdjad tegid järjest muudatusi, pidi kõik tagasi parandama. Parooli nad polnud ära muutnud. Võibolla pidin seda muutma ise, et nemad enam sisse ei saaks.

*
Laualambi pirni küljest oli vaja üks asi eemaldada. Panin selleks lambi kustu. Nüüd tuli veel oodata, et pirn jahtuks. Lapsena olin ükskord puudutanud sõrmega kuuma pirni ja villi saanud.

Neljapäev, veebruar 18, 2016

Ajaloolaste vaidlus

Kaks tähtsat ajaloolast läksid omavahel rusikatega kaklema. Püüdsin neid lahutada. Nad vaidlesid omavahel ajakirja "Horisont" veergudel. Üks süüdistas teist, et kui see on viimasel aastal võtnud seisukoha, et ühe sõja ajal said kaks riiki omavahel hästi läbi, siis see on vale. Et nad hästi läbi ei saanud, seda tõestavat, et Aafrikast on leitud viimasel ajal palju kuldesemeid. Kuldesemeid leiti õhukese liivakihi alt.

*
Istusin Pille toas ja lugesin läbi ühe raamatu teise järel. Kui Pille tuli koju ja oma tuppa, lahkusin sellest ruumist. Mõni oli öelnud, et tal on kõik kodus olevad raamatud läbi. Täna nägin ka ise, et toatäie raamatuid saab läbi kiiresti.

Kolmapäev, veebruar 17, 2016

Löömismäng

Kui ma maletrenni läksin,
mõistust oli vähe.
Aastatega peksti seda
järjest rohkem pähe.

Peksti lausa vigaseks
ja löödi jalust maha.
Mängu maha jätta siiski
hästi ka ei taha.

Pingeline elu

Juuksed lähvad halliks,
sest elu on räsinud.
Kas ma olen tõesti
vana ja väsinud?

Mul on suured plaanid
ja aina ma tegutsen.
Pole aega öelda,
kuidas ma elutsen.

Teisipäev, veebruar 16, 2016

Lärmav mees

Läksin isa tuppa ja võtsin kapist asju välja. Kirjutasin venna vanasse õpilaspäevikusse ühe päeva peale iga tunni kohta asju juurde. Täna oli koolipäev ja olin kooli hiljaks jäänud. Keemias oli kontrolltöö, aga ma polnud õppinud. Oleksin vabanduseks öelnud, et mul läheb alati meelest, et muudes ainetes peale inglise keele on ka midagi õppida. Või kontrolltöö oli juba varasemal päeval, kui ma puudusin. Ei teadnud, kas mult täna oleks midagi nõutud. Püüdsin asju kappi tagasi panna, aga ei osanud panna täpselt endisesse asendisse. Isa tuppa tuli üks võõras mees, kes midagi lärmates nõudis. Ta hakkas mõnesid lauseid korrutama. Muuhulgas korrutas ta L. Kalevi sarnast, aga moonutatud nime. Üks tüdruk sai aru, et see nimi on L. Kalevi nime moonutus ja küsis, keda mees mõtleb. Mina olin valmis seda meest aitama, aga kui isa koju tuli, viskas ta mehe välja.

Esmaspäev, veebruar 15, 2016

Sünnipäev kabemänguga

Üks vennapoeg on tahtnud viimasel ajal külas käies iga kord kabet mängida. Täna tähistati tema sünnipäeva ning kinkisime talle isiklikud kabenupud, komplektis olid ka malenupud ja täringud. Mängisime kogu peo aja kabet. Mängudes osalesid kaks vennapoega, mina, kaks venda ja üks vennanaine. Üks vend piirdus pealtvaatamise ja kommenteerimisega, üks vennanaine avaldas soovi mängida, aga ei saanud selleks võimalust. Vennatütred on reeglite järgi mängimiseks liiga väiksed, aga püüdsid vahepeal nuppe mingil muul eesmärgil oma kätte saada. Arvati, et mina mängin kabet kõige paremini, aga ise ma selles kahtlesin ja vennanaise vastu jäingi kaotajaks. Selgus, et komplektil oli see puudus, et mustad ruudud ja mustad nupud olid täpselt sama värvi, nii et kui laua kohale langes kellegi pea vari, ei olnud musti nuppe enam üldse näha. Peo lõpul oli vennapojal hea meel ka malenuppude üle, kuigi male reeglid ei ole tal veel selged.

Stiili määramine

Pahal oli ainult üks silm. Ta vaatas läbi toru. Toru teisest otsast tulistati tal silm välja. Sellega oli paha kahjutuks tehtud.

*
A. Rüütel kaevati kohtusse. Kaebajaks oli üks laps. Rüütel oli fotol naeratava näoga ja võttis enda advokaadiks ka lapse. Juhtumit uuriti. Selgus, et kuigi kahelt seinalt kukkusid kaks objekti seinte vahelisele keskjoonele, kukkusid nad erinevalt kõrguselt, nii et tulemus ei olnud ikkagi võrdne. Selle põhjal langetati kohtuotsus. Siis selgus, et asjaolud olid natuke teised, ja kohtuotsus tehti ümber. Ma ei teadnud, kas kohtuotsuste ümbertegemine on seadusega kooskõlas. Üks laps oli putukas ja ronis mööda seina.

*
Arvutis oli programm, mis oskas inglise keeles küsimustele vastata. Vastused olid nii head, nagu räägiks päris inimesega. Kui arvutid nii heaks arenesid, siis pidi inimeste omavahelist rääkimist vähemaks jääma.

*
Õpetaja rääkis, et romantismi üks tunnus oli demokraatlik liikumine. Mõtlesin, et siis oli ühel autoril võibolla siiski õigus, kui ta ütles, et Carlyle polnud romantismi esindaja, sest ta oli demokraatia vastane. Õpetaja näitas pilti, mille oli maalinud Carlyle hilises eas. Vaatasin, et see on nii kole, nagu oleks ta läinud elu lõpul romantismilt realismile üle. Aga see siiski ei olnud realism, sest maalil oleval inimesel olid käed palvetamiseks kokku pandud ja sõrmed olid seejuures maalitud väga romantilistena ja emotsionaalsetena. Öeldi, et seda, mida kellegi kokkupandud sõrmed tajuvad, ei saa tajuda ükski teine inimene. Õpetaja näitas võrdluseks ka ühe teise kunstniku maali, kus sõrmed olid tavalised ja rahulikud. Joonistasin konspekti umbkaudu mõlema maali sõrmed.

Pühapäev, veebruar 14, 2016

Magistriõppe keeleeksam

Seisin koolimaja ees, et koolist koju minna. Ma ei teadnud, kas minna üksi või koos Erikuga. Mõtlesin, et ei ole mõtet Erikut ootama jääda, sest ma ei tea, kas ta väljub eesuksest või tagauksest. Hakkasin värava suunas kõndima, vaadates seejuures siiski selja taha. Võidi arvata, et ma ootan mõnda tüdrukut.

*
Olin koos K. Sandriga ühes korteris. Ta küsis, mis laste nimed on. Küsisin, kelle laste. Oli liikvele läinud kuulujutt, et mul on kaks last, aga päriselt olid need kellegi teise lapsed. Pererahvast ei olnud kodus, aga nad võisid veel tulla.

*
Läksin magistriõppe saksa keele tundi. Sain tagasi eksamitöö. Varem oli toimunud ka kontrolltöö, aga selle ajal olin ma puudunud. Ma ei teadnud, kas pean selle veel ära tegema või piisab eksamist. Eksami eest sain kolme. Bakalaureuseõppes olin saanud sama aine eest viie ja siis olid mul hinded olnud üldse paremad. Nüüd oli õpetaja minu tööle punasega palju parandusi teinud. Aga otsustav oli see, et ma polnud tööd valmis jõudnud. Viimane küsimus oli fotode järgi inimeste ära tundmine, selleni ma polnud üldse jõudnud. Aga ma poleks eriti kedagi tundnud ka. Ühel fotol olin mina, õpetaja oli kirjutanud punasega ja hüiumärgiga inglise keeles, et see olen ma ise, arvates, et ma ei tunne ennast ka ära. Näitasin oma tööd selja taga istuvale Erikule. Ütlesin, et osa aega läks sellele, et kuulasin Siimo juttu. Siimo oli tundi hiljaks jäänud ja õpetajaga rääkinud.

Laupäev, veebruar 13, 2016

Mängijate edetabel

Malelehes oli toodud Eesti maletajate edetabel, milles oli 30 nime. Mõtlesin, et kirjutan selle endale vihikusse ümber, et pärast blogisse panna. Tabelis oli esikohal Ehlvest, järgnesid mulle tundmatud Tallinna mängijad. Tallinnas tundusid mängijad olevat tugevamad kui Tartus. Üllatav oli see, et teisel kohal tundus olevat naine. Selgus, et maletajad polnud reastatud reitingu, vaid mängude arvu alusel. Taago tuli ja vaatas mu vihikut. Ta keeras ette eelmise lehekülje. Ütlesin, et sinna ma kirjutasin mitu aastat tagasi. Mõtlesin öelda, et kui keegi on pärit nii väiksest linnast nagu Taago, siis tal ei saa kõige halvem iseloom olla. Panime nuppe peale, et malet mängima hakata. Ütlesin, et mängime Fischeri malet. Seda Taago ei tahtnud. Mul läks kissellikann ümber. Sain ta püsti tagasi, kui suurem osa kisselli oli veel sees. Ülejäänu oli läinud pingivakstu peale ja tilkus sealt põrandale. Panin tilkumisele kannu alla. Aga vakstu oli vist seebiga koos. Tahtsin kannu laua peale tagasi panna, aga laud oli nii viltu, et kann oleks selle peal uuesti ümber läinud. Ruumis oli kaks söögilauda ja üks kapplaud, aga kõik olid viltu. Üks söömise alustaja kallas endale kisselli. Ta jõi ühe lonksu ja ütles, et arvas, et see on parem. Seletasin, et seebivett läks sisse. Sööja jõi teise lonksu ja ta nägu moondus. Küsisin, kas tal hakkas halb. Ta vastas jah. Hüüdsin, et ta siis rohkem ei jooks. Ei teadnud, mis kemikaale seebivees võis olla.

Reede, veebruar 12, 2016

Lipp serval

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rf6+ Rf6 7. Oc4 Og4 8. h3 Oh5 9. g4 Og6 10. g5 Rd5 11. Od2 e6 12. Le2 Oe7 13. 0-0-0 Lb6 14. Re5 0-0-0 15. Rg6 hg 16. h4 Ld4 17. Oc3 Lf4+ 18. Kb1 Rc3+ 19. bc Vh4 20. Vd8+ Od8 21. Vh4 Lh4 22. Oe6+ fe 23. Le6+ Kc7 24. Le5+ Kb6 25. Le3+ c5 26. Le6+ Ka5 27. Ld5 Ob6 28. Lb3 Lg5 29. c4 Lg1+ 30. Kb2 1:0.

Enne otsustavat vooru

Kaunase puiestee keldriuksi hoiti lukus, aga lapsed oleksid tahtnud neist sisse minna, et näha, mis keldris on. Magasin oma voodis. Mõlemal korral, kui ma öö jooksul külge keerasin, kõndis ema mööda ja ütles, et tal üks koht valutab. Hommikul pidin minema Tartu malemeistrivõistlusi mängima, aga üles tõustes tundus, et ei ole välja puhanud. Henn ütles, et kui teha päeva jooksul rohkem füüsilist tööd, siis peab vähem magama. Vastasin, et minu teada on vastupidi. Läksin vannituppa. See oli suur ruum. Sinna tungis ka mitu muud inimest. Ütlesin, et enne ma pesema ei hakka, kui nad välja lähevad. Aga nad ei läinud. Niimoodi oodates pidin Tartu meistrivõistlustele hiljaks jääma. Ütlesin, et mängida on jäänud veel ainult üks voor, ma olen esikohast ühe võidu kaugusel. Tegelikult ei olnud vist minu võidu korral ka esikoht päris kindel. Ütlesin, et ongi hea, et ma hilinemise pärast esikohast ilma jään. Kui ma saaksin esikoha, siis see jääks elu lõpuni meelde. Vähemalt mul endal. Kes on tulnud Tartu meistriks enne minu aega, seda ma ei tea. Ise olen osalenud Tartu meistrivõistlustel viimase 20 aasta jooksul 10 korda. Lõpuks andsin järele ja otsustasin pesema hakata, sest harjusin teiste vannitoas viibimisega ära. Riided olid põrandal ja ähvardasid märjaks saada. Võtsin nad eest.

Neljapäev, veebruar 11, 2016

Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s

Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal. Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s. The nomenklatura system in the Estonian SSR. 2015, 4 (154).

Selles numbris on neli kaastööd nomenklatuuri kohta, üks sovhoosidest ja kaks konverentsiülevaadet. Kõige paremini oli kirjutatud David Feesti artikkel sovhoosidest, sest selles ka kritiseeritakse Nõukogude võimu. Feest tundub olevat isikuandmete põhjal otsustades sakslane, aga artikli sisu järgi oleks ta justkui teistest kirjutajatest suurem eesti rahvuslane. Ülejäänud artiklid on erapooletud või mõnes detailis isegi Nõukogude-meelsed. Üks selline koht oli, kui öeldi, et nomenklatuurisüsteem tagas üsna efektiivse kontrolli. Ei peatutud sellel, kas riik peab kontrollima rahvast või rahvas riiki. Samuti ei seletatud, miks efektiivne kontroll ei suutnud Nõukogude Liidu arengus mahajäämist ega kokkuvarisemist ära hoida. Teine Nõukogude-meelne detail oli, kui öeldi, et nomenklatuuri võeti vastu vaid ausaid inimesi. Aus on seejuures jutumärkideta, Feestil "kulak" jutumärkides. Nõukogude ajal arvati, et aus inimene parteisse ei astu. Nomenklatuuri liikmete ausamateks pidamine ei pruugi olla kirjutaja enda seisukoht, vaid tuleneda refereerimisest, aga refereeritavat võib ka kommenteerida. Numbri koostaja ja ühe kaastöö autor on Tõnu Tannberg, kes ei ole Nõukogude-meelsusega silma paistnud, vaid käskis meil ülikoolis lugeda raamatut "Õiguse vastu ei saa ükski", mis oli teos, mis kommunistidele ilmselt ei meeldinud.

Rahvas on pahandanud, et miks on võimu juures ikka veel endised kommunistid, kuid sellest numbrist selgub, et kommunistide hulgas oli olemas veel omakorda privilegeeritud kiht ehk nomenklatuur. Nomenklatuur tähendab nimekirja, aga see ei olnud isikunimede loend, vaid koosnes tähtsamatest ametikohtadest. Ametikoht võis olla ka täitmata. Selles numbris on sõna nomenklatuur kasutatud kitsas tähenduses, aga sõnal on olemas ka laiem tähendus. Bioloogias võib rääkida liikide nomenklatuurist. Võõrapärase nimetusega nomenklatuur on ajakirjas tähistatud neid nimekirju, kuhu oli võõramaalastel ka kergem ametikohti täitma pääseda. On teada, et olid olemas ka küüditatavate nimekirjad, aga nende puhul pole sõna nomenklatuur kasutatud. Küüditati Eesti ajal välja paistnud inimesi, ENSV nomenklatuur olid uue aja väljapaistvad, kes paistsid välja vähemalt võimu omamise poolest.

Kõik, kellel Nõukogude ajal mingeid eesõigusi oli, ei olnud ilmselt nomenklatuur. Ma sain koolis tasuta süia, kuna olin paljulapselisest perest. Samal põhjusel võisime osta haruldasemaid toiduaineid poest, mida nimetasime ohvitseride poeks. Kui tahtsime sõita Saaremaale, pidas sõjavägi meid küll nõuetekohaselt vormistamata paberite pärast kinni, kuid kui isa näitas kirjanike liidu liikmepiletit, anti lõpuks Moskvast luba edasi sõita. Hiljem kandsid pronksiöölased isa vaenlaste nimekirja ametinimetusega poeet-dissident.

Nõukogude ajast on raske ilusas keeles kirjutada. Ühel leheküljel häiris, et sõna 'nomenklatuur' oli juba mitu korda lauses. Võõrsõnade kordumine võib häirida rohkem kui omasõnade. Kummaline on, kui kasutatakse segakeelseid lühendeid nagu ENSV NKGB. Võiks arvata, et esimene pool on eesti keeles, kuna tähistab kohalikku nähtust, teine venekeelne pool viitab üleliidulisele. Aga eestikeelse lühendiga on ka üleliiduline ÜK(b)P. Nõukogude ajal pandi võimuorganitele pikki nimesid ja tehti neist nimedest siis palju lühendeid. Diktatuuririikides kasutatavat keelt on nimetatud uuskeeleks. Aga pikki pealkirju pannakse ka teadustöödele. Antud trükises on artikli põhitekstis kommunistlikele võimuorganitele viitavad lühendid ja joone all arhiive tähistavad lühendid.

Nõukogude ajal oli tarvitusel tegelikult rohkem kui üks emakeel. Kodus öeldi, et tähistati jõule, aga trükisõnas nimetati neid näärideks. Raekoja platsi nimetati suulises kõnes Raekoja platsiks, aga tänavasildi järgi oli see Nõukogude väljak. Kui eelistada ajaloo uurimisel kirjalikke dokumente mälestustele, võib tolleaegne pealesurutav keel veel tollest ajast rohkem võidule pääseda.

Ebaõnnestunud kirjand

Tahtsin kooli tagasi minna ja kirjutasin selle jaoks kirjandit. Ülemisse serva kirjutasin oma nime ja kirjandi pealkirja. Mõtteid eriti ei olnud, aga alustasin ka kirjandi põhiteksti kirjutamist. Kui sellest oli valminud kaks rida, tuli meelde, et ei oleks tohtinud alustada kohe kõige ülemisest servast ja ei tohtinud kirja panna oma nime, vaid koodi. Nimega tööd olid kehtetud. Läksin õpetaja juurde ja ütlesin, et tahan uut paberit. Kuna mul oli alustatud kirjand käes, siis ta oleks mind uue variandi järgi ka juba ära tundnud. Õpetaja vastas, et tema mulle uut paberit ei anna. Seletasin, et kui ma pole vahepeal kümme aastat koolis käinud, siis mul muidugi ei ole vormistamisnõuded nii selged. Mõtlesin, et vormistamisnõudeid vahepeal muudetakse. Nendele, kes tunnis käivad, seletatakse uusi nõudeid, aga kui mina polnud kooli nimekirjas, siis mulle mitte. Läksin klaveri juurde, et sellel olevast plokist ise uus paber tõmmata. Kõik lehed peale esimese olid juba täis kirjutatud. Tõmbasin siis plokist esimese lehe, aga see rebenes katki. Selgus, et selle teisele küljele oli juba kirjutatud ka. Mul ei olnud särki seljas. Ma ei teadnud, kas võtta asend, et ma olen särgi puudumise üle uhke, või et ma häbenen seda. Võtsin vahepeal ühe ja vahepeal teise. Läksin uuesti õpetajalt paberit küsima. Õpetaja ütles, et mind kooli vastu ei võeta, sest mul on halb käitumine. Mina ütlesin, et õpetaja võidakse ka minema saata. Tegime üksteisele häbi-häbi ja tirisime üksteist juustest. Lahkusin koolimajast. Koduteel ristus üks tänav teisega, aga ma ei teadnud, kummas suunas ma seal pean keerama. Läksin selles suunas, mis tundus tõenäolisem. Läksin roomates. Üks mees hakkas minu kõrval kõndima, et näidata, et tema kõnnib veel kiiremini kui mina rooman. Püüdsin tempot juurde panna. Mees läks üle tee. Mina läksin üle teise tee. Siis nägin, et olin ületanud tee kogemata punase tulega. Näitasin näpuga foori suunas, et ma sain eksitusest aru. Siin oli mitu foori ja mul polnud teed ületades esimese olemasolu meeles. Tõusin püsti ja jätkasin liikumist kõndides.

Kolmapäev, veebruar 10, 2016

Varjend metsas

Sõitsin bussiga. Väljusin metsavahelises peatuses. Minu ees oli väljunud üks naine. Ta kõndis puude vahel asuva ukseni ja läks sealt sisse. Küsisin, kas ma võin ka tulla. Naine lubas. Sisenesin tema järel ja küsisin, kas see on varjend. Naine vastas, et jah, seda ehitatakse sõjaks valmistumiseks. Kõndisime mööda laia koridori edasi. Koridor oli kaldus ja langes järjest sügavamale. Koridoril olid aknad, kuigi minu meelest oleks varjend võinud olla märkamatum. Kui olime juba tükk maad kallakut mööda allapoole laskunud, oli akna taga maapind ikka alles samal kõrgusel. Mõtlesin, et mööda maanteed sõites ei tunne, et läheks kallakust alla, aga ometi on kaardil erinevatel aladel erinev kõrgus. Selles kohas läksime varjendist välja.

Teisipäev, veebruar 09, 2016

Geoloogia tunniplaanis

Tegin ülikoolis eksamit. Sain hindeks nelja. Mul läks hinne ühe võrra alla vist sellepärast, et ma polnud kirjutanud referaati. Lauri K. otsis oma laua seest kartuleid, aga ei leidnud. Kui mina käed sinna mulda pistsin, leidsin kohe palju kartuleid. Andsin need Laurile. Kui selle laua taga istus Lauri, siis järelikult teise klassi tunni ajal tema sõber, seal pidi seetõttu kartuleid olema. Tegelikult ma ei teadnud, kes minu laua taga teise klassi tunni ajal istub. Õpilased hakkasid auditooriumist välja minema ja möödusid minust. Mina lamasin tooli peal. Mõtlesin, et ma pean rahulik välja nägema. Aga ma ei teadnud, mis punkti vaadata. Kui Helen minust mööda läks, siis pöörasin pilgu üles, nii et ta vaatevälja ei jääks. Seejärel panin üldse silmad kinni. Läksin koolimaja fuajeesse ja vaatasin stendile. Hakkasime keskkooli lõpetama ja abiturientidel olid pandud stendile välja kolme tähtsama aine hinded. Õpetaja näitas mulle, et mul on esimene hinne küll neli, aga kokku ei saa hästi viis tulla, sest teine aine geoloogia on hindamata. Geoloogia oli see aine, mille tundides ma polnud käinud, sest mul oli tunniplaanis viga. Olin unenägudes kahtlustanud, et mul on mingi aine tunniplaanist puudu. Olin neist unenägudest blogis kirjutanud ja õpetaja oli nende kirjeldusi võibolla lugenud. Imelik oli see, et mul ei olnud mitte ainult geoloogia tunniplaani märkimata jäänud, vaid mul oli ka esimesel septembril geoloogia õpik saamata jäänud. Ütlesin õpetajale, et kui ta mulle õpiku annab, siis loen selle eksamiks läbi. Õpetaja andiski ühe raamatu, aga ütlesin kaane järgi, et see ei ole geoloogia õpik, vaid aabits. Sisse vaadates ei olnud see küll aabits, vaid algkooli lugemik. Õpetaja arvas, et ma pean siiski selle järgi õppima. Kell oli juba tunnis ja pidin tundi hilinema. Kui ma oleksin hilinemisega tundi läinud, oleks õpetaja võinud küsida, kas ma ei tea, mida hilinedes öeldakse. Mina oleksin öelnud ainult tere. Õpetaja oleks parandanud, et tuleb paluda vabandust, et ma tundi hilinesin. Seda ma poleks teinud, vaid oleksin sellise nõudmise peale minema läinud. Fuajees kostis veel üsna palju nende hääli, kes tunnis ei olnud. Möödusin direktorist, aga ta ei teinud selle kohta märkust, et ma tunnis pole. Ta vist teadis, et kooli lõpetamise perioodil on nii palju asjaajamist, et kõik õigeks ajaks tundi ei jõua. Meil ei toimunud tund klassiruumis, vaid esimese korruse tiiva koridori alguses. Seal oli kottpime. Mul soovitati maha istuda. Ütlesin, et ma ei näe midagi. Võtsin ühe tooli kätte ja küsisin, ega sellel kedagi ei istu. Hakati naerma, nagu ma oleksin kogemata Reeli kõrvale istunud.

Esmaspäev, veebruar 08, 2016

Kolmeloenguline kursus

Üks loengukursus piirdus kolme loenguga. Käisin neist ainult kolmandas. Kuskilt tuli hankida ka varasemate loengute konspektid. Minu pinginaabril Raidol olid need olemas. Leidsin, et parem on tema konspekt koha peal ümber kirjutada kui seda masinaga paljundama minna, sest viimasel juhul me ei pruugi pärast kokku saada. Raido teise loengu konspekt oli mitu lehekülge pikk, aga esimese oma ainult üks lehekülg, seega polnud ta kõike üles kirjutanud. Olime keemia klassis, saabus õpetaja ja tund hakkas pihta. Olime keskkooli lõpuklassis ja õpetaja rääkis, et õppenõukogus arutati meie hindeid. Nendel, kellel on kõige kõrgemad hinded, võivat need veel langeda. Ja nendel, kellel on kõige madalamad hinded, võivat riigieksami hinne langeda nullini välja.

*
Olime Paides. Klaus ja Taimo mängisid toas pingpongi, vahetades pika löökide seeria. Minul ei tulnud täna mäng välja, sest olin halvasti maganud. Enne olin proovinud mängida, aga olin pallile ainult korraks pihta saanud. Lähenes ärasõit. Toomas istus kapis ja Henn läks ka sinna. Teised olid läinud autosse ja ootasid, et kõik peale tuleksid. Läksin autosolijatele ütlema, et Henn ja Toomas on kapis.

Pühapäev, veebruar 07, 2016

Kott ja selle sisu

Kirjutasin mälu järgi ajalooraamatust loetust, seejärel kontrollisin raamatust endast, kas nimetasin kahte kohanime õigesti. Kohanimed olid küll õiged, aga raamatus nimetati neid teises seoses kui mina olin tarvitanud. Mõtlesin, et nüüdsest hakkan mälu järgi kirja pandut alati ka üle kontrollima. Vaatasin, kas jalanõu tallal on sel teemal edasi kirjutatud, aga seal oli hoopis muster.

*
Istusime vendadega Pille toas arvutite taga. Ekraanil tekkis probleem, mida ma ei osanud lahendada. Pille tuli koju. Ütlesin, et ma mõtlesin nagunii tema toast ära minna. Olin Paide tagatoas. Võtsin riiuli äärest koti ja tõstsin teise kohta. Aga seal ei jäänud see enam püsti. Mõtlesin, et tuleb keegi osavam appi kutsuda. Kotis oli kitse jalg. Aga lähemalt vaadates osutus see nelja jalaga kitseks, kes imetas talle. Kitselt oli lutipudel suust võetud, aga võibolla ei tohtinud, muidu võis kits nälga surra.

Laupäev, veebruar 06, 2016

Suusailma moodi

Pärast suurt sula õnnestus täna teist korda sel talvel suusatamas käia. Kuigi ka täna on soojakraadid ning lumi on õhuke. Kanali jääl inimesi oli, aga kaldast on vesi väljas, seetõttu sõitsin ise igaks juhuks kaldal. Mõnel lõigul libises paremini ja mõnel suusa all natuke krigises. Vahepeal viis tee üle lompide, millel oli jää, mis üle sõites pragises. Pärast oli ühe suusa alt võtmisega raskusi. Kuna kaitsmed on katki, siis läheb ilmselt selle võrra kergemini lumi ja jää vahele. Mäletasin varasemast talvest, et suusa alttuleku raskuse korral aitab, kui käega vajutamise asemel jalaga peale astuda. Aga algul astusin valesti, kuni mõtlesin välja, et ei tule astuda mitte puuosale, vaid klambrile.

Kutsusin abiväe

Ühes kohas valitses segadus. Läksin teisest kohast abiväge kutsuma. Koos abiväega segaduse kohta teel olles rääkisin, et lapsed käitusid teistest paremini. Sõjaväel tuli pääseda koopasse, aga ei lastud sisse. See kuulutas ühe ajastu lõppu. Sõjaväe juht vaatas selja taha ja nägi, et suur osa väest on selja tagant kadunud. Ühel mehel oli halb.

*
Andsin oma klassile tundi. Panin demonstratsioonmalelauale algseisu peale. Komplektist oli nuppe puudu ja asendasin neid muude asjadega. Üks nupp oli keeratud suure aknatoppimisriba keskele. Mõned nupud olid külili ja mõned püsti kujuga.

*
Hakkasime malet mängima. Sellel malelaual olid ainult valged ruudud, seetõttu ma polnud kindel, kas üks vastase diagonaalne käik on reeglitega kooskõlas. Mõõtsin täpsemalt. Peep õpetas, et males peab igal käigul pingeliselt mõtlema, mitte ainult ühel.

*
Sõitsin jalgrattaga. Pidin poiste vahelt läbi sõitma, aga ei mahtunud. Seetõttu sõitsin üle muruplatsi nurga. Üks naine tegi selle kohta pahase märkuse, et kust ma sõidan. Lenkstang läks sõlme. Püüdsin seda korda panna, aga ei õnnestunud kuidagi.

Reede, veebruar 05, 2016

Romaan kirjades

Ave Alavainu. Kes meist on Napoleon? Autopatoloogiline romaan kirjades. Tallinn "Eesti Raamat" 1987. 128 lehekülge.

Enne seda raamatut lugesin õhtuti maletajate mälestusi Keresest. Alavainu raamat oli huvitavam, sest sellel on rikkam sõnavara ja vaheldusrikkam sündmustik, hoolimata sellest, et peategelasel ei ole ette näidata nii ülemaailmse tähtsusega võite. Keerulisem tekst võib küll halvemini meelde jääda, aga maletajate mälestuste uuesti lugemise tegigi võibolla igavamaks ka see, et sisu oli juba varasemast suurelt osalt tuttav.

Alavainu romaan on kirjutatud kirjade vormis. Nagu pealkirja järgi võis oletada, on juttu psüühilistest haigustest. Õigemini peategelane saadab psühhiaatrile kirju, aga ei tea, kas ta on psüühiliselt haige või terve. Mulle jäi mulje, et terve. Või endal haiguste kahtlustamine on ka üks psüühikahäire.

Minu viiest trükis ilmunud raamatust sarnaneb Alavainu teos "Viimsetele päevadele". Kuigi kui "Viimseid päevi" ma hindan oma raamatutest kõige madalamalt, siis Alavainut oli meeldiv lugeda. Üks sarnasus kahe raamatu vahel on, et mõlemas vahelduvad unenäo ja ärkveloleku kirjeldused. Teiseks on mõlemas juttu kirjavahetusest. Aga Alavainu raamatu sisuga ma oma raamatut kirjutades tuttav ei olnud ja tema kirjutas varem.

On räägitud, et inglise keeles ei nimetata mehi ilusateks. Ka eesti keeles öeldakse "kaunim sugupool" ja kõik teavad, et selle all mõeldakse naisi. Aga Alavainu naispeategelane imestab sellesarnaste vanade kreeklaste omadest erinevate kommete üle ja peab mehe keha ilusamaks.

Raamatu lõpp suutis üllatada, aga seda ma mittelugenutele täpsemalt ei kirjelda.

Lõhutud kuningatiib

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rf6 Rf6 7. Oc4 Og4 8. h3 Oh5 9. g4 Og6 10. Re5 e6 11. f4 Oe4 12. Vf1 Od6 13. g5 Rd5 14. Le2 Of5 15. h4 h6 16. Od2 hg 17. hg f6 18. 0-0-0 fg 19. fg Lb6 20. c3 0-0-0 21. Rf7 Vh3 22. Rd8 Ld8 23. Od5 cd 24. Vh1 Vg3 25. Vh2 Vg5 26. Og5 Lg5+ 27. Ld2 Of4 28. Vh8 Kc7 29. b3 Od2+ 30. Vd2 Lg1+ 31. Vd1 Og4? 32. Vh1? Le3+ 33. Vd2 Kd6 34. Kc2 Of5+ 35. Kd1 Lf3+ ja Lh1 0:1

Ajaleheputka juures

Läksin ajaleheputka juurde ja mõtlesin, kas osta midagi. Kuigi koju olid ajalehed tellitud, olin praegu kodust eemal ja oleks selleks ajaks võinud ka ajalehe osta. Välja oli pandud teiste maakondade lehti, mis oleksid mind huvitanud. Aga mõtlesin, et neil on vist iga päev kindlad ostjad, kui mina võtaksin täna ühe eksemplari ära, võiks keegi vastavast maakonnast pärit inimene ilma jääda. Seetõttu ma ei ostnud midagi. Tõnu ostis endale maal viibimiseks ühe malelaua juurde, kuigi oli linnas alles hiljuti ühe hankinud. Tõnu oli alles hiljuti malega tegelema hakanud, aga nüüd tahtis õppida mängu sama selgeks nagu mina. Ütlesin, et võimalused malemängu mahajätmiseks on üks aasta pärast alustamist, kaks aastat pärast alustamist, pensionile minek ja 100-aastaseks saamine. Läksin oma kohale diivanil tagasi. Läksin käpuli, aga Helenast möödudes tõusin püsti.

Neljapäev, veebruar 04, 2016

Tuna 4/2015

"Tuna. Ajalookultuuri ajakiri". 4/2015.

Ajakirjanumbri avab Lauri Vahtre essee sisserändest oleviku ja tuleviku seisukohalt. Ma ei arva, et ajalugu on ainult minevik, aga kui ajakirja nimi on "Tuna", kas siis on tulevik konkreetse ajakirja teema? Seletussõnaraamat defineerib sõna 'tuna' minevikuga seostuvate sõnade kaudu, samas annab ka liitsõna 'tunahomme', mis viitab tulevikule.

Aleksandr Filjuškin Venemaalt kirjutab küsimusest, kui kaua kestis Liivi sõda. Kui Margus Laidre tahab liita Liivi sõja koos teiste sõdadega Inglise-Prantsuse Saja-aastase sõja eeskujul Põhjamaade saja-aastaseks sõjaks, siis Filjuškin mitmuses nimetatavate Itaalia sõdade eeskujul veel Liivi sõja väiksemateks sõdadeks jagada. Ta põhjendab oma soovi sellega, et üks sõda olevat see, millel on konkreetne eesmärk. Kuidas on sel juhul Teise maailmasõjaga, kus Hitleri eesmärk oli algul võibolla maailma vallutamine, aga hiljem pidas ta viimaseid kaitselahinguid? Ka vaenlased polnud kogu aeg samad, sest Poola jagamisel olid Saksamaa ja Nõukogude Liit veel liitlased. Elukutselised ajaloolased võivad periodiseeringute üle kogu elu vaielda, aga kooli kontrolltöös loetakse õigeks üks variant ja teise teooria tundmise korral võib hinne alla minna.

Taavi Pae ja Erki Tammiksaar kirjutavad valdade liitmisest Eesti ajaloos. Ka see kaastöö lõppeb viitega tulevikule. Ühes magistriõppe seminaris pidas kaasmagistrant samuti ettekande halduspiiride teemal, esitasin talle küsimuse, mille kohta õppejõud ütles, et tahaks selle tuleviku küsimuse kõrvale jätta, kuna tulevikku me ei tea. Aga selle artikli autorid on geograafid ja vähemalt geograafia kohta pole väidetud, et see peaks ainult minevikuga tegelema.

Kersti Lust kirjutab, et enne talude päriseksmüümist 19. sajandil ei olnud talud ühe perekonna käes eriti püsivalt. Kas siis sunnismaisuse üks osa oli sunniviisiline maatükilt äraajamine? Kuhu aeti, see täielikult ei selgunud. Lust ütleb, et sotsiaalsed vaheseinad Eesti külas olid suured. Ülikooli loengus loeti meile ette Martna mälestusi, mille järgi külaühiskond püüdis enda hulgast erinevused kõrvaldada.

Lõppeb Indrek Paavle eelmises numbris alanud kaastöö Nõukogude-aegsest töökohustusest. Paavle kasutab läbivalt tolleaegset terminit 'parasiit' ilma jutumärkideta, aga teiselt poolt ka praeguse aja seisukohalt mõistet 'taasiseseisvumine'. Kas parasiidid ei olnud hoopis juhtivad kommunistid, kes rikastusid rahva sunnitööst ja varanduste konfiskeerimisest? Paavle kiidab repressioonid tööpõlgurite vastu mõningal määral heaks, kuna represseeritud olevat neid, kes teisi ärritasid. Kuna Paavle hukkus autoõnnetuses, siis on tema kriitika alkohoolikute suhtes põhjendatud. Aga kui ta vastandab tõbiseid ja ausaid inimesi, siis mainin, et lapsepõlves oli mul tervis parem, aga valetasin rohkem.

Ajaloofilosoof Frank Ankersmit võrdleb ajalugu ja ilukirjandust, seejärel intervjueerib teda Marek Tamm. Ankersmit viitab, et Aristoteles pidas luulet ajaloost kõrgemaks, kuna luule tegelevat üldisega ja ajalugu faktidega. Ankersmit kommenteerib, et ka ilukirjandus tegelevat faktidega, kuigi väljamõeldutega, kuid tänapäeva filosoofi huvitavat ajalugu rohkem, sest teda huvitavat tõde. Minu meelest oli Aristotelesel selles osas siiski õigus, et ilukirjandus tegeleb üldisega rohkem. Ajalooraamat on tavaliselt otseses tähenduses, aga ilukirjanduses kasutatakse rohkem sümboleid ja mitu reaalset inimest võidakse koondada üheks tegelaseks. Kuigi ka ajalugu ei pruugi alati olla ainult otseses tähenduses, Nõukogude ajal või 19. sajandil võidi ühe teema valimisega vihjata teisele teemale.

Huvitav oli lugeda, et romantismiaja realistist kirjanikule Balzacile olevat romantiliste romaanide autor Scott olnud eeskujuks. Balzac näinud enda ja Scotti erinevust selles, et Scott kirjutas minevikust, aga Balzac olevikust. Romantismile on omane minevikunostalgia, aga realist ei pea samuti olevikku kõrgelt hindama, ta võib olla kriitiline realist. Romantismi minevikunostalgiaga võiks seostada ütlust, et surnutest räägitakse ainult head. Müüte lõhkuvad ajaloolased ei taha sellest põhimõttest kinni pidada. Erinevalt Balzacist võidakse teise stiili esindaja suhtes ka halvustav olla. "Sirbis" ilmus Viivi Luige kaastöö, mille järgi romantism tähendab halba, sest Poe ja Baudelaire väljendasid negatiivseid emotsioone. Võiks lisada, et romantismi ajal muutus enneolematult tähtsaks ka lastekirjandus, Luik on ise lastekirjanik.

Uni halb ja tuju hea

Hommikusel varasel
luulet tuli pähe.
Palju juba vanemat,
uut kuid väga vähe.

Pähe tuli muusikat,
millest ma ei teadnud,
kas see kuskilt kuulatud
või uut ma olen seadnud.

Tuju oli nõnda hea,
nagu mingi ime.
Maa peal oli valget lund,
õhk veel must ja pime.

Kolmapäev, veebruar 03, 2016

Leidsin poe

Hakkasin linna poole kõndima. Minu ees kõndis kolm vene poissi. Üle rohumaa minnes tahtsin neist mööduda, aga siis nad hakkasid just urineerima, nii et pidi vaatama, et pihta ei saaks. Edasi läksime erinevates suundades. Fortuuna tänaval jäin seisma, sest tahtsin minna poodi, aga ei mäletanud, kus see asub. Oletasin kolme erinevat tänavat. Tuli siiski meelde, et tahan minna vanalinnas asuvasse raamatupoodi. Mul oli hiljuti ilmunud uus luulekogu, mida mul endal veel ei olnud, mõtlesin, et ostan selle poest. Luulekogu olid minu luuletustest koostanud teised ilma minu nõusolekut küsimata. Kui poodi jõudsin, siis müüja kõnetas mind, et kutsuda ühe kindla riiuli juurde. Mõtlesin, et nüüd ma oleks võinud öelda tere, aga selleks polnud ma valmis. Läksin teise riiuli juurde. Võtsin sealt raamatuid, millest oleks võinud olla järgmiseks ülikooli eksamiks õppimisel abi. Õppejõud oli rääkinud, et mõned otsivad eksamiks õppimiseks materjale internetist. Raamatud oli vast parem variant.

Teisipäev, veebruar 02, 2016

Maailma arengu kiirus

Rääkisin, et Pireti ja Kerstini sünnipäevadel toimus ükskord keelte äratundmise viktoriin. Üks naine vastas küsimused ära, aga vastustelehe jättis enda kätte, et ei nähtaks, mida ta teab. Tol korral sai esikoha vist Pireti onu. Püüdsin meenutada, kes veel on esikohti saanud, aga see oli meeles uduselt. Ütlesin, et oma sünnipäeval sai vist ükskord esikoha Kerstin. Pireti sünnipäevadel toimus ükskord keelte ja ükskord muinsuskaitse teemaline viktoriin. Tuli meelde, et ükskord sain vist esikoha mina. Ütlesin, et seda mäletan selle järgi, kuidas mulle diplomit kätte anti. Klaus rääkis, et maailma areng jääb järjest aeglasemaks. Vaidlesin vastu, et maailm pidi ikka järjest kiiremini arenema. Klaus seletas, et see on ühes faasis nii, aga see faas on läbi, paari aasta pärast hakkavad inimesed halvemini käituma. Meenutasime, millal me lugesime raamatut "Tasuja". Mina olin seda üks aasta alustanud ja hiljem sama koha pealt jätkanud. Klaus oli kaks korda algusest lõpuni lugenud. Istusin koos vendadega ühes toas. Ema oli öelnud, et suures peres on laste vahel pidevalt nagin. Mõtlesin, et aga suures peres on hea see, et inimesed tasakaalustavad üksteist.

Esmaspäev, veebruar 01, 2016

Lauamäng Tsirkus

Eile mängisime koos Joosepi ja Villemiga täringumängu Tsirkus. See oli selle poolest raskem kui varasemas lapsepõlves põhiliselt mängitud Reis ümber maailma, et oli hulk tagasi kukkumise võimalusi. Villem juhtis ja oli jõudnud viimasele reale, aga väsis ära ja katkestas esimesena. Finišisse jõudis ainult Joosep, mille järel ma ei pidanud enam vajalikuks üksi edasi mängida.

Teel arsti juurde

Sõitsime emaga bussis, et minna Annelinna lõppu arsti juurde. Olime seal eelmistel kordadel ka koos käinud, siis oli kaasas olnud veel Pille. Pille tuli ka täna Kaunase puiestee kandis bussi peale, minust ja emast kaugemast uksest. Edasi sõites ma ema ja Pillet enam ei näinud. Ma ei teadnud, kas ma pean maha minema. Igaks juhuks läksin. Buss oli vist juba kesklinna suunas tagasi sõitma hakanud. Tuli minna teisel pool teed keset sood asuvale kuivemale puudega kaetud saarele, aga hoiatati, et teel sinna võib väga kergesti laukasse vajuda.