Neljapäev, veebruar 28, 2019

Salauks

Vannitoas oli peale minu veel kaks inimest. Üks neist näitas, et kui seina pealt plaadid kõrvaldada, siis avaneb veel üks uks, mille kaudu saab vannitoast väljuda. Ta väljuski selle ukse kaudu. Mõtlesin, kas panna uks tema järel kinni, võibolla ta tahab tagasi tulla ja ukse peaks lahti jätma. Sobitasin laevakujulisele alusele kaane täpselt peale. Olin koos paari klassikaaslasega saunas. Nemad rääkisid, kus on veel viimasel ajal kokku saadud. Mind ärritas, et teised klassikaaslased saavad pärast kooli lõppu ka pidevalt kokku ja mind neile üritustele ei kutsuta. Seetõttu mõtlesin öelda, et Krister pole mingi klassivanem, mina olen palju tähtsam. Keerasin duši lahti. Mõtlesin, et ma peaksin kõik riided seljast võtma, muidu pean ma pärast märgade riietega koju minema. Enne viimaste riiete seljast võtmist tahtsin vee parajaks keerata, esialgu see kõrvetas. Hoidsin kätt voolava vee all ja mõtlesin, et enam see ei kõrveta, ei tea, kas vesi on parajamaks läinud või on käsi nii ära põletatud, et närvid ei ole enam tundlikud. Siis läks vesi külmaks.

Kolmapäev, veebruar 27, 2019

Tänavune valik

Kavatsen valima minna ja valida Isamaa kandidaadi Lauri Vahtre. Mul on kogu aeg olnud rahvuslik-roheline maailmavaade, kord olen valinud rahvuslikumaid ja kord rohelisemaid kandidaate. Võib ka olla, et vahel olen andnud kogemata hääle valele inimesele. Detailides võivad seisukohad pealegi muutuda.

Tahvliruum

Tegin oma magistritöösse enne esitamist viimased täiendused. Kontrollisin, kas ma olen ikka lisanud piisavalt palju uut osa, kas on kirjutatud lisaks 1920. aastatele ka 1930. aastatest ja kui palju on kasutatud selliseid raamatuid, mida bakalaureuseõppe lõputöös kasutatud ei ole. Vaatasin, et mul on magistritöö juba nii kulunud, et üks köidetud leht kukub vahelt välja. Mõtlesin, et aga mul on aega veel teha uusi väljatrükke, sest töö esitamise tähtajani on terve kuu aega. Võiks teha uusi väljatrükke neli eksemplari. Iseküsimus, kus väljatrükid kokku köita ja kas need köitmast tuues kotis kannatada ei saa. Läksin magistritööga koolitundi. Istusin taga pingis. Pinginaaber ütles, et mul on magistritööl palju õppejõu parandusi, see näitab, et see on kehv töö. Vastasin, et ei, ma oskan heale tööle ka palju märkusi kirjutada. Mul oli laua peal ka teine paberköide, pinginaaber joonistas selle kaanele mehikesi. Tirisin teda selle eest juustest ja ütlesin, et ta on kasvatamatu. Varem oli meie pingis teisel pool pinginaabrit istunud veel üks inimene, aga nüüd olime jäänud kahekesi. Tahvel oli täis joonistatud. Tundi andis meesõpetaja. Ta tahtis endale tahvlile kirjutamiseks ruumi tekitada ja selleks kustutas tahvlile joonistatud mehikestel pead otsast. Tüdrukud naersid, aga palusid mehikestel alumine osa ka ära kustutada, et tahvlile ei jääks poolikuid mehikesi. Õpetaja teadis peast konstante. Selle üle samuti naerdi, et tal on nii raskesti meelde jäävad asjad meeles. Aga mina leidsin, et need on mõttetud teadmised, ta on lihtsalt numbreid pähe õppinud, mitte midagi uut välja mõelnud. Sellest tunnist läksime duširuumi ukse taha. Mulle tehti märkus, et ma võtsin lauanõusid kaasa. Vastasin, et sinna, kust ma need võtsin, jäi veel nõusid alles. Nüüd oli komme, et duširuumi läksid poisid ja tüdrukud koos. Mulle see ei meeldinud ja otsustasin, et mina enne duširuumi ei sisene, kui tüdrukud on välja tulnud. Istusin akna all toolil ja mul oli ainult käterätt ümber. Minu lähedale istus kaks tüdrukut, kellel olid ka käterätid, aga need ei olnud isegi korralikult ümber. Tuldi mõttele, et mina ja üks tüdruk võiksime püsti tõusta, käterätid ümbert võtta ja üksteist kallistada.

Teisipäev, veebruar 26, 2019

Saksamaa kaart

Mängisime mängu, mille paremaks mängimiseks oli koostatud sõnaraamat. Sõnaraamatu koostaja seletas, kuidas selles peavad asjad tegelikult olema. Mäng toimus Saksamaa kaardil. Saksamaal elas nii protestante kui ka katoliiklasi, aga maa kirdeosa oli üleni protestantlik. Selle mõjul ka Saksamaast kirdesse jääv Eesti. Või tegelikult Eesti ja Saksamaa vahele jäävates Lätis ja Leedus elas lisaks protestantidele ka katoliiklasi.

*
Kõndisin kooli õuel käpuli ja lükkasin enda ees käru. Läksin kooli õuelt EÜS-i õuele. Oleksin tahtnud sellest aiaaugu kaudu edasi minna, aga aiaauk oli kinni löödud. Varem olid meie kooli õpilased sellel õuel jalgpalli mänginud, aga nüüd oli õu ümber korraldatud, et jalgpalliväljakut enam ei olnud, selle asemel olid muruplats ja kõnnitee, nende piir läks üle endise väljaku diagonaalselt. Rääkisin käru lükates, et ei tea, miks siin seda on tehtud. Läksin kooli õuele tagasi ja sellelt eesvärava kaudu välja. Kõndisin käpuli käru lükates mööda koduteed. Enne ühte autotee ületamist takerdus käru ühe minuga samas suunas kõndiva jalakäija ette. Ütlesin, et vabandust, ma ei märganud, et tegemist on nii vana inimesega. Siis nägin, et see on siiski noor poiss. Parandasin veelkord oma juttu. See jalakäija tõi kuuldavale lause, mis sisaldas ühte ebatavalist noori halvustavat sõna, seejärel läks ta edasi. Kordasin, millist naljakat sõna ta oli tarvitanud. Praegu lähedal olev poiss jäi seda kuuldes seisma, et paigal seistes selle üle naerda.

Esmaspäev, veebruar 25, 2019

Tähistamisviisid

Vabariigi aastapäev on seljataga. Kuulsin katkendit presidendi kõnest. President kutsus üles, et inimesed üksteist vähem halvustaksid. Seda mäletan ka Ilvese kõnedest. Viimaste päevade kõnesid kommenteeriti, et presidendil on hääl ära. Seda öeldi juba enne eilset. Kuigi president kutsus üles vähem teisi halvustama, olevat selle kõne eest halvustatud ka presidenti ennast. Eilse koduse õhtusöögi ajal kuulus menüüsse kook. Pärast kella 11 õhtul kuulasin katkendit Vikerraadio saatest, kust sain teada, et traditsiooni, et vabariigi aastapäeva paiku on lisaks presidendi kõnele ka peaministri kõne, kehtestas aastal 2002 peaminister Kallas. Kontrollisin vikipeediast üle, et Kallas sai natuke enne seda peaministriks. Loen praegu edasi Pätsi elulooraamatut, kes on otseselt 24. veebruariga seotud isik. Lugesin seda raamatut ka eile enne magamaminekut.

Kolm pidulauda

Olime istumas peolauda. Mõtlesin, kelle kõrvale istuda. Oli võimalus istuda Hennu kõrvale, aga tema kõrval ma juba ühel varasemal korral istusin.

*
Olin Paides. Läksin taha tuppa. Seal istus laua taga Siiri ja oli kaetud pidulaud. Seega oli üks laud kaetud ees ja teine taga ruumis.

*
Kõndisin koos emaga mööda teed. Ema rääkis, et ma peaksin rohkem arstiteaduslikku kirjandust lugema. Ta tahtis hakata rääkima, mida on kirjutatud psühhopaatide kohta. Ütlesin, et mina ei ole psühhopaat. Ema vastas, et olen küll. Ütlesin, et psühhopaadid ei tunne hirmu, aga mina tunnen kogu aeg. Mõtlesin, et Hitler oli psühhopaat ja Hitleriga on mul küll sarnasusi. Jõudsin ühte majja. Eesruumis nägin ühte ajaloolast, kes seejärel haihtus.

Pühapäev, veebruar 24, 2019

Evansi gambiit

Eesti Vabariigi uue eluaasta alguse puhul katsetasin uut avangut, mida ma pole elus varem vist kummagi värviga mänginud. Mõtlemisaja mõõtmisest loobusin, sest malemänguga samaaegselt mängisin vennatütrega teisi mänge.

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Oc5 6. b4 Ob4 5. c3 Oa5 6. Lb3 Rh6 7. d3 0-0 8. Oh6 gh 9. Rbd2 Lf6 10. 0-0-0 d6 11. g4 Kh8 12. Vdg1 Vg8 13. Of7 Vg4 14. h3 Vg1+ 15. Vg1 Oh3 16. Lb7 Vf8 17. Lc6 Lf7 18. Vh1 Og4 19. Rh4 Lf2 20. Vf1 Lf1+ 21. Rf1 Vf1+ 22. Kb2 Vf8 23. Ld5 Vb8+ 24. Kc2 h5 25. Lf7 Ob6 26. Rf5 Of5 27. ef Vg8 28. Lh5 Oe3 29. f6 h6 30. f7 Vf8 31. Lg6 Og5 32. Le6 Kg7 33. Le8 Vf7 34. La8 c5 35. Ld5 Oe7 36. Lg2+ Kh7 37. Lg4 Vg7 38. Lf5+ Kg8 39. Lc8+ Of8 40. Le6+ Kh7 41. Lf5+ Kg8 42. Le6+ viik.

Viimane tähtaeg

Kirjutasin magistritööd. Mulle oli pakutud võimalust õppeaega pikendada, aga olin sellest loobunud, sest lootsin töö tähtajaks valmis saada. Kaitsmine pidi olema täna kindlal kellaajal ja kaitsmisele tahtsin minna valmis tööga. Meil oli külalisi, kes esitasid mulle magistritöö kohta küsimusi. Küsimused ärritasid mind, aga vabandasin, et praegu ärritab mind kõik. Vaatasin, et kirjutatava töö viited tulevad loetamatud, sest vildikas valgub laiali. Ma ei saanud tööd loodetud ajaks valmis. Kaitsmise kellaaeg juba algas, aga mina olin alles kodus. Tahtsin juhendajale helistada, et mind ilmaasjata ei oodataks. Olime Jakobsoni tänava korteris. Otsisin sobivat tuba, kust helistada, aga igas toas oli keegi. Lõpuks valisin välja toa, millest otsustasin helistada. Tahtsin enne lampi süüdata, aga see ei süttinud. Karjatasin.

*
Magistritöö kaitsmine oli möödas ja ma polnud sinna läinud. Praegu olin õppehoones ja nägin, et teises ruumis on juhendaja. Ma ei läinud temaga rääkima. Viimane magistriõppe lõpetamise lubatud tähtaeg oli möödas. Mõtlesin juhendajale helistada ja küsida, kas ei saa teha korduskaitsmist. Mõtlesin, et kuigi ma ei saanud kraadi kätte, saan kirjutatud töö võrku üles riputada. Ma polnud kindel, kas õigem on see panna oma liikumatusse blogisse ühe sissekandena või teha iga peatüki kohta eraldi sissekanne. Oleks võinud teha ka magistritöö jaoks täiesti uue võrgulehekülje.

Laupäev, veebruar 23, 2019

Välismaa linnad

Lugesin vene- ja saksakeelseid võrgulehekülgi. Viimati vaatasin vikipeedia artiklit Dresdeni linna kohta. Dresdeni ajaloost oli saksakeelses vikipeedias kirjutatud pikemalt kui eile vaadatu Hamburgi omast. Dresden jääb endisele Ida-Saksamaale, täpsemalt Saksimaale. See on umbes Tallinna suurune linn. Linnas on looduskaitsealasid. Teatavasti toimus Teises maailmasõjas Dresdenis eriti suur pommitamine. Ülikooli kunstiajaloo loengus räägiti, et keskajal ehitati Euroopas kirikuid sajandeid, aga pärast Teist maailmasõda olevat Saksamaal pommitamises purustatud kirikud mõne aastaga taastatud. Võibolla Lääne-Saksamaal taastati neid kiiremini kui Ida-Saksamaal. Viimasel maal kõike sotsialismiaja lõpuks taastada ei jõutud ja taastamine käib veel praegugi. Tekkis ka uut arhitektuuri. Nõukogude aja kunsti on vahel nimetatud sotsrealismiks, aga Dresdeni artiklist leidsin mõiste sotsialistlik klassitsism. Huvitav oli, et keegi oli kokku lugenud Dresdeni tänavapuude arvu. Arvutasin, et neid tuli umbes üks kümne linnaelaniku kohta. Suurte ja väikeste puude arvu polnud eraldi nimetatud.

Eile lugesin venekeelset vikipeediat Nižni Novgorodi ehk Nõukogude aegse nimega Gorki kohta. See on linn, mille vapil on kujutatud ühte sarvlooma. Ma pole kindel, kas see oli metskits või hirv. Eestis oli Saaremaa sellepärast raskemini ligipääsetav piirkond, et see oli piiritsoon, Tartusse oli välismaalastel raskem pääseda sõjalennuvälja pärast. Ka Gorki oli Nõukogude ajal välismaalaste jaoks kinnine linn, sest seal leidus sõjatööstust. Või kui lahtine Nõukogude Liit tervikunagi oli. Hiljem tolles Venemaa linnas kinnise linna staatus kadus. See on suur linn rohkem kui miljoni elanikuga.

Mõni tuttav on kahelnud, kas ma oskan võõrkeeli nii hästi, et neist raamatuid tõlkida. Tõlkides olen igal juhul keeli juurde õppinud. See mulle tõlkimise juures meeldibki, et õpib keelt juurde. Kui teeks mingit muud tööd, ei saaks keeleõppele nii palju aega kulutada.

Märkmikud ja päevikud

Vaatasime vana märkmikku, kuhu olin koos Kerstiniga joonistanud ja kirjutanud. Mulle see märkmik meeldis, aga teised ütlesid, et Kerstin oli rumal laps.

*
Pidime minema helikopteri peale. Enne kaeti helikopter kilega. Kartsin, et nii ei pääse sealt aur välja. Helikopteris istusin ühe mehe ja tema naise taga. Mees ütles, et ma läheks teise kohta. Sain vihaseks ja ei läinud.

*
Vaatasin oma vana õpilaspäevikut. Mäletasin, kuidas olin imestanud, kui üks õpetaja oli öelnud, et igaks tunniks tuleb õppida. Arvasin siis, et igaks tunniks ei antagi midagi õppida. Aga nüüd nägin, et olin õppimist kirjutanud siiski suurema osa tundide peale. Õpetaja oli esimeses klassis öelnud, et tundide nimed tuleb päevikusse kirjutada pikalt, mitte lühendiga. Sellesse päevikusse olin jälle kirjutanud lühendiga, õpetaja oli päevikut vaadanud, aga polnud probleemi teinud. Mõtlesin, et praegu kasutan sellist kalendermärkmikku, kus on ühel leheküljel mitme päeva lahtrid, aga tahaksin järgmiseks sellist, kus iga päeva jaoks on terve lehekülg.

*
Küsiti, kas hakata täna suvilat remontima. Vastasin, et ma tahaks seal enne ära käia kui seda remontima hakatakse. Pakuti, et võiks remontida ka endist vanaema korterit, see laguneb. Küsisin, kas endine vanaema korter kuulub siis meie perele. Vastati, et jah, Liisa pere kasutab sellest ainult ühte tuba. Mul tekkis küsimus, kas nad siis teistest tubadest riiulitest raamatuid võivad võtta.

Reede, veebruar 22, 2019

Mäng ja analüüs

Mängisin ühe noore poisiga pikka malet ja võitsin. Pärast mängu lõppu hakkas ta partiid analüüsima. Mõtlesin, et analüüsis ta püiab veel näidata, nagu oleks ikkagi tema parem mängija, aga analüüsi ma ei kommenteeri. Ühe koha peal näitas ta, nagu oleks saanud teha võitva käigu. Ma polnud kindel, kas see käik oleks talle võidu toonud, võibolla oleks sellele järgnenud veel kiirem kaotus.

*
Oudekki kandideeris valimistel ja mina kirjutasin ajaleheartikleid. Mõtlesin, et me olime juba lapsena meie seltskonnast kaks sedamoodi üksteisele kõige sarnasema tegevusega last, praegu see jätkub. Siis mulle tuli meelde, et Pille oli ajakirjanik varem kui mina.

*
Kirjutasin kaustikusse fašismi kohta midagi kiitvat. Siis mõtlesin, et need pole minu mõtted ja keegi võib neid lugeda, seetõttu jätkasin fašismi laitvate lausetega. Mõtlesin, et kaustiku eelis interneti ees on see, et saab segasemalt kirjutada. Hiljuti olin laagris, kus keegi oleks võinud minu kaustikut lugeda. Nüüd olin jälle kodus tagasi ja sain kirjutada rahulikumalt.

Neljapäev, veebruar 21, 2019

"Ühiskondlik ja kultuuriline mobiilsus" 2

Pitirim A. Sorokin. „Social and Cultural Mobility“. Containing complete reprints of Social Mobility and Chapter V from Volume IV of Social and Cultural Dynamics. The Free Press of Glencoe. Collier-Macmillan Limited, London. 1964. (Raamatu „Social Mobility“ esmatrükk ilmus aastal 1927.) Praegu loetud raamatu teist poolt. Kokku on lehekülgi 646 + alguses mõned nummerdamata.

Sorokinil on selles raamatus mobiilne ühiskond sarnane varem loetud raamatu meelelise ühiskonnaga. Meelelisest, ideatsionaalsest ja idealistlikust ühiskonnast rääkiva raamatu kõige paksemast variandist on võetud ka nüüd loetud raamatu lõpuosa, kus seda terminoloogiat erinevalt varem kirjutatud põhiosast ette tuleb.

Sorokin kirjutab mõjude levimisest ühest ühiskonnast teise. Teine ühiskond võtvat mõjutavast ühiskonnast üle esimeses järjekorras seda, mis on tema enda senisele ühiskonnale sarnane. Mõtlesin selle üle natuke varem ka ühte teist teost lugedes. Valged Ameerikasse minnes tahtsid pöörata indiaanlased oma usku ja hävitasid nende kirjandust, aga neile sobis üle võtta indiaanlaste kultuurtaimi. Vastuargument kõige sarnasema ülevõtmise väitele oleks, et vahel otsitaksegi midagi uut, Tallinnasse saabuvad Lääne turistid eelistavat pildistada õigeusu kirikut, mitte luterlikke, mille sarnaseid neil on endalgi. Aga Šveitsis minarettide ehitamine olevat tõesti keelatud.

Sorokin näitab, et ülemkihtide keel mõjutab alamkihtide keelt rohkem kui alamkihtide keel nende oma, aga mõjud olevat siiski vastastikused. Mäletan erinevaid juhtumeid, kui keegi eesti keelt halvasti oskaja on midagi vigaselt öelnud, eestlastele on see nalja teinud ja nad on seda ise kordama hakanud. Inglise keele kohta tuleb samasuguse loona meelde Ameerika Hääle saatelõik lühendi OK päritolu kohta. Ajalehetoimetaja oli enne trükki andmist kirjutanud korrektuuri peale sõnade „all correct“ ehk „kõik on korras“ esitähtede lühendi ise vigaselt. OK päritolu kohta on hiljem räägitud küll ka mingit muud versiooni.

Magistriõppe ajal lugesin Itaalia ajaloost, et itaalia ühtne kirjakeel on hilise levikuga, kuivõrd itaalia väikeriigid ühendati ühtseks kuningriigiks hilja. Sorokin Itaalia näidet ei too, aga kirjutab muude rahvaste kohta, et ka prantslastel ja teistel, kellel võis juba ühtne riik olemas olla, hakkas valitsejate keel alles hiljem üleriigiliseks laienema. Kolmandast kohast olen kuulnud, et vene keelel on vähem murdeid kui eesti keelel, sest vene keel olevat levinud kiriku kaudu ja tekkinud kirikuslaavi keelest, varem elasid Venemaal paljuski soomeugri rahvad.

Sorokin kirjutab, et mobiilses ühiskonnas, kus asjad kiiremini liiguvad ja vahetuvad, tehakse küll rohkem teadusavastusi, kuid esineb ka rohkem vaimuhaigusi. Mõtlesin, et kergemini saavad levida ka muud haigused. Üks mobiilsuse ilming oli Ameerika avastamine, mis olevat tähendanud haiguste levikut üle ookeani mõlemas suunas. Aga rohkem avastusi tegevas ühiskonnas on kergem ka uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamine, praeguseks on inimeste keskmine eluiga tõusnud. Kui tehakse rohkem avastusi, siis võibolla diagnoositakse vaimuhaigusi ka paremini ja nende esinemissagedus võib osalt tõusta lihtsalt parema diagnoosimise tõttu. Autismi polevat varasematel aegadel diagnoositud. Skisofreenia kohta on väidetud, et seda esineb kõigis ühiskondades 1 protsendil inimestest. Depressiooni on küll peetud praeguse aja moehaiguseks, mida varem olevat vähem olnud või olevat enda juurest vähem otsitud.

Raamatu esimesest poolest kirjutades viitasin, et Sorokin viitab erinevatele rassiteoreetikutele. Aga teises pooles, vist küll hiljem kirjutatud osas, ta ütleb, et rassiteoreetikud ületähtsustavad oma teooriaid. Täielikult valeks Sorokin neid siiski endiselt ei pea, ta juhib tähelepanu, et on ilmselge vahe maksimaalse ja minimaalse intelligentsusega inimeste vahel.

Raamatu esimesest poolest kirjutades loetlesin erinevusi Sorokini ja Uku Masingu seisukohtade vahel. Teisest poolest leidsin nende mõtete vahel ka sarnasusi. Masing on kirjutanud, et õnnelikuks võib saada üks inimene, mitte kaks inimest koos. Ka Sorokin näitab, et mida andekama inimesega on tegemist, seda vähem on neid, kes tema teostest aru saavad. Klassikute teosed on küll ajas vastupidavamad, aga jäävat loomishetkel massidele arusaadvamatele populaarsuses alla. Muuhulgas on Sorokin lugenud, kui valesti on tema enda raamatutest aru saadud.

Mallkõver minevik

On ühes kohas ookean
ja teises kohas tiik.
Kõik mängijad on tugevad,
kuid tulemus on viik.
Ma mõtlen välja võrdlusi
ja võrdleb arvelaud.
Mu konte surmas eelmises
ei parandanud haud.

Teadmised Aafrika kohta

Lugesin raamatut Sudaani kohta. Sain selle läbi. Jagomägi tuli küsitluslehega, millele olid teised enne mind kirjutanud ja kuhu mina panin kirja nüüd läbi saadud raamatu. Küsimus oli, mida me teame Aafrikast, aga ma ei loetlenud kõiki teadmisi, vaid nimetasin ainult läbisaadud raamatut. Siis tuli mulle meelde, et mul ei ole veel see raamat läbi, selles on juttu kahest riigist, tagapool on juttu ühest teisest riigist. Keskel oli vähemväärtuslik osa, mis oli muutnud esimesel hetkel tagumise väärtuslikuma osa tähelepandamatuks. Ütlesin, et ma tean Aafrikast päris palju, sest kirjutasin ülikoolis uurimistöid Etioopia kohta. Sudaan ja Etioopia on naabrid.

*
Meie korterisse tulid võõrad lapsed. Neid käis siin sageli. Nad ütlesid, et me võtame neid nii lahkesti vastu. Tegelikult ma ei tahtnud, et nad tuleksid. Mõtlesin, et nad tulevad nähtavasti sellepärast, et mul oma lapsi ei ole ja siin on tühi koht. Ma ei tahtnud ühele lapsele väikseid kabenuppe näidata, sest ta oleks võinud mõne ära kaotada. Aga mulle tuli meelde, et klotsikastis on suuri puust kabenuppe, mida kabemänguks ei kasutata. Õpetasin nende abil lapsele, kuidas käib kabes löömine. Õpetasin seda ilma kabelauata, sest tal polnud liiga täpselt teada vaja.

Kolmapäev, veebruar 20, 2019

Kõndisin linnas

Kõndisime perega hulgakesi tänaval. Jõudsime auto juurde, millele pidime peale istuma. Seda ma teha ei tahtnud. Otsustasin, et pealeistumise asemel kõnnin teist teed sellesse kohta tagasi, kust olime tulnud. Minu ees oli sama teed kõndima hakanud ka Maaja. Püüdsin kõndida aeglaselt, et vahe meie vahel suureneks.

*
Maaja oli öelnud, et kui me sealt auto juurest liikuma hakkasime, oli ta selja taha vaadanud ja näinud, et mina jooksen ühes suunas ja väike tüdruk vastassuunas. Ma oleksin pidanud väikest tüdrukut valvama. Kõndisin praegu koos selle väikse tüdrukuga kahekesi läbi linna. Ta läks edasi teist teed kui mina. Lootsin, et ta oskab üle autotee minna.

Teisipäev, veebruar 19, 2019

Uus avaldamiskoht

Vaatasime filmi. Selles kogunesid kõrgele servale enesetapjad. Üks neist hüppas kukal ees servast alla. Teine oli sellises asendis, nagu kavatseks sama teha. Talt küsiti, miks ta tahab ennast ära tappa. Ta vastas, et ta ei taha, aga peab. See film oli minu unenägu. Avaldasin unenäokirjeldusi viimasel ajal lisaks blogile ka feisbukis. Mõtlesin, et kui peaksin klassikaaslaste enda kohta midagi unes nägema, siis sellist unenäokirjeldust ma neile feisbukki lugemiseks üles ei riputa.

Esmaspäev, veebruar 18, 2019

Klaveri seisund

Klaver oli enne olnud terve, aga nüüd oli see laiali lagunenud. Hakkasin seda kokku tagasi panema. Panin paika klahvide all oleva laua, aga võibolla sellega ei olnud siiski kõik korras. Klaveri sees oli saal, kus isa oli varem kõnet pidanud, kui klaver veel korras oli. Praegu oli mõni asi liiga niiske.

Pühapäev, veebruar 17, 2019

Kumbki ei tunne teooriat

1. e4 e5 2. f4 d5 3. fe Lh4+ 4. Ke2 Le4+ 5. Kf2 Oc5+ 6. Kg3 Le5+ 7. Kf3 Le4+ 8. Kg3 h5 9. h4 Od6+ 10. Kf2 Rf6 11. Oe2 Lf5+ 12. Rf3 Re4+ 13. Kg1 Rg3 14. Vh3 Re2+ 15. Le2+ Oe6 16. d3 Rc6 17. Rc3 0-0-0 18. Oe3 Oe7 19. Rd4 Rd4 20. Od4 Lf4 21. Oe5 Lb4 22. Vg3 Oh4 23. Vg7 Vhg8 24. Vg8 Vg8 25. Lh5 Lb2 26. Vb1 Lc2 27. g3 Vg3+ 28. Og3 Og3 29. Lh8+ Kd7 30. Vb7 Lf2+ 31. Kh1 Lf1++. Valge mõtles 18 ja must 15 minutit.

Tähed lumme

Kirjutasin, et elu on kurb. Mõtlesin, et see on enesesisendus, kui nii kirjutada, siis hakkabki elu kurb tunduma.

*
Kirjutasin sõrmega lume sisse. Kolmandaks täheks kirjutasin Š. Isa kiitis selle eest. Siiani oli saanud valida, kas sellest tuleb eesti- või ingliskeelne tekst. Aga kui mind juba kiideti, siis jätkasingi kirjutamist inglise keeles. Selle eest poleks isa võibolla küll kiitnud. Ühe tähe joonistasin keerulisema märgina, nii et selle üks komponent oli haakrist. Seda võidi pidada natsipropagandaks, aga see oli mõeldud üksnes natsismi kirjeldusena. Kirjutasin autotee serva osas asuvale lumele. Selles kohas võis kirjutatu säilida, sest servaosas autod ei sõitnud. Aga samale paberile hakkas joonistama ka Joosep, nii et minu pilt pidi tema oma alla mattuma. Lastel ma joonistamist ei keelanud.

Laupäev, veebruar 16, 2019

Tööotsimise lünktest

Otsisin tööd tõlkijana. Tööle sobivust kontrolliti ühe laua taga. Mulle anti prooviülesanne, kus ma pidin tundma inglise keele keerulisemaid sõnu. Ütlesin, et ma otsin sobivaid sõnu 170 000 mulle teadaoleva sõna hulgast. Lisasin, et see oli nali, tegelikult ma otsin kõigi sõnade hulgast. Pidin täitma paberil lünga. Algul mõtlesin, et mida siia küll kirjutada. Siis tegin oletuse, et kui viimane sõna enne lünka on pumpkin, siis arvatavasti peab sellele järgnema teine p-tähega vili. Kirjutasin potato. Teisel pool lauda istuv ametnik ütles, et ma läheks istuks nüüd eemal asuva pingi peale ja ootaksin seda, mida ma soovin.

Reede, veebruar 15, 2019

Ajas tagasi

Eile meenutasin ükshaaval päevi eilsest alates ajas tagasi. Tahtsin vaadata, mitme järjestikuse päeva kohta midagi meelde tuleb. Niiviisi loendasin päevi eelmise nädala neljapäevani, seega sain kaheksa järjestikust päeva.

Hein ja rohi

Olin tõlkinud ühte teksti ja praegu teised vaatasid tõlget. Rosenberg tegi märkuse, et heinamaa ja rohi on erinevad asjad. Läksin koju. Rääkisin, et Rosenbergil olid tõlke kohta mõned märkused, ta ütles, et hein ja rohi on erinevad asjad. Isa vastas, et muidugi on need erinevad.

*
Vaatasin teatrietendust. Üks täiskasvanu läks saalis ühe noore juurde, sest see rääkis etenduse ajal. Noorel kästi ukse taha minna. Ta läks laval oleva kabiini ukse taha. Täiskasvanu ütles, et peab minema mitte selle ukse, vaid välisukse taha.

Neljapäev, veebruar 14, 2019

Lehepind

Kõndisin mööda teed. Mul oli raskusi jalgade liigutamisega. Tõstsin jalgu kordamööda pingutusega edasi. Sama teed kõndis ka teisi inimesi. Siis tuli mulle mõte, et vankrit tuleb ka edasi lükata. Seni oli see lihtsalt kuidagi lohisenud.

*
Hakati välja andma uut ajalehte. See lubas avaldada kõike, mida talle saadetakse ja mitte midagi muud. Artiklite osa oli juba täis, reklaami osa veel täitmata. Seejärel oli ka üks seni tühi lehekülg kolme reklaamiga täidetud. Aga selle pöördel veel midagi ei olnud. Mõtlesin, et reklaamipakkujad on huvitatud reklaami ostmisest ainult külgmisele leheküljele, pöördelt seda keegi ei näeks. Siis selgus, et põhjus pole selles, vaid see lehekülg oligi ette nähtud valgeks jätta, sest valged olid nii eelviimane kui ka teine lehekülg. Mõtlesin, et see leht sarnaneb "Müürilehega", mille nimi ütleb samuti juba, et ei taotletagi kvaliteeti.

*
Stendil oli arvutiekraan, millesse tahtsin sisestada parooli, et ühte asja teha. Aga stendi lähedale istus üks mees, tema nähes ei tohtinud parooli sisestada. Mõtlesin, et kui ma seisaksin stendi ja mehe vahele, võibolla ma varjaksin seljaga parooli ära. Vaatasin, et selle töökoha laudadel on ainult sellised arvutid, kus sai postkasti siseneda ilma parooli sisestamata, lahtimuukimiskindla meetodiga. Ema arvas, et postkasti sisenemine ei ole ohtlik, aga minul ja emal sellist muukimiskindlat süsteemi ei olnud.

Kolmapäev, veebruar 13, 2019

Austria eksam

Lähenes magistrieksam. Nüüd pidi selguma, kas saan magistriõppe lõpetatud või mitte. Mõtlesin, et eksamieelsetel päevadel ei tee ma ühtegi asja peale konspekti lugemise. Või hommikul ärgates ka kirjutan loetust. Eksami teema oli Austria-Ungari ajalugu. Mul oli arvutis fail, millesse kirjutasin asju Ungari kohta. Mõtlesin, et seoses eksamiga teen faili ka Austria kohta. Ungari fail ei olnud eksamiga seotud. Uudistes oli juttu, et mitte ainult ei saa Austria keiser trooni tagasi, vaid et otsustati ka maksta Austria printsessile kompensatsiooni seoses sellega, et trooni ei antud tagasi varem. Lamasin hommikul oma voodis. Printsess tuli minu tuppa ja asetas voodisse selle varda, millest uudistes juttu oli olnud. Vaatasin selle kommi paberit. Paberile oli kirjutatud, et see komm on tehtud Austria Taanis, mis võõrkeeles oli Denmark. Selle piirkonna nimi kattus juhuslikult riigi nimega, seetõttu lisati kohanimele, et mõeldud on Austria oma.

Teisipäev, veebruar 12, 2019

Etteütluse algus

Üks kirjutaja oli saanud auhinna. Aga kõik ei olnud sellega rahul, sest tal oli teistest inimestest koledam nägu. Lisaks polnud ta ka tark, mida näitas see, et kuigi ta oli kirjutanud primitiivse teksti, ütles ta, et see nõudis talt suurt pingutust. Otsisin kohta, kuhu elektrijuhet seina torgata. Mitmeid juhtmeid oli juba torgatud. Oli karta, et kui üks juhe veel juurde panna, läheb koormus liiga suureks. Üks mees näitas mulle, et juhtme saab seina torgata ruumi kaugemas osas, kus muid juhtmeid nii palju ei olnud.

*
Olin laagris. Täna pidime koju sõitma. Mõtlesin, kas panna enne sõitu vahepeal lühikesed püksid jalga. Laager mõjus selles mõttes kahjulikult, et siin olles kandsin ma lühikesi pükse vähem ja pikki rohkem. Linnas oleks lühikeste kandmise osakaal olnud suurem. Läksin sauna. Krister tuli mulle ütlema, et naisi ei tohi sauna kutsuda. Vastasin, et ma ei kutsu neid, vaid nad ise tulevad. Seni pole veel küll kunagi tulnud.

*
Oli eesti keele tund. Täna pidi tulema etteütlus. Õpetaja ütles, et ta teeb etteütluse sama osa kohta, mille kohta eelmine kord tervel klassil töö halvasti läks. See oli halb uudis. Ma ei olnud kindel, kas mul läheb täna etteütlus paremini kui eelmine kord või sama halvasti. Aga mõtlesin, et nüüd on mul varutud paremat paberit. Varem olin kirjutanud kontrolltöid väikestele vihikulehtedele, aga nüüd olid mul suuremas formaadis paberid, mis olid mitme kaupa kokku köidetud. Võtsin nende paki välja. Esimesi pabereid ei saanud uuesti kasutada, sest neile oli juba kirjutatud. Järgmisi ei saanud tarvitusele võtta, sest need olid kortsus. Kolmas osa olid korralikult. Võtsin ühe suurte paberite kimbu ja kirjutasin esimesele leheküljele pealkirja ning oma isikuandmed. Kuigi õpetaja dikteeritava osani ei olnud veel jõutud, tegin juba mitu viga, mida tuli parandada. Õpetaja ütles seda nähes, et mõni õpib headele hinnetele ainult alguses, hiljem ei saa enam üldse tulemusi kirja.

Uus turniirisari

Andres Karba kirjutas:

Pakun välja male mängimise võimalust Teisipäeva õhtuti. Kopeerin siia alla Juhendi.

Seda kirja võib ka täitsa edasi jagada.

Tartu Kevadine Kiirmale sari.

Mängitakse malet ajakontrolliga 10 min + 3 sek. Toimub sarjaarvestus. A turniir toimub ringsüsteemis ja B turniir toimub shveitsi süsteemis. A turniiril osalevad mängijad selguvad Kell 18.00 kohal olevate mängijate seast, 6 kõrgemat reitingut moodustavad A turniiri.

Alla 12 mängija puhul toimub A turniir shveitsi süsteemis. A turniiri punktid on koefitsendiga 1 ja B turniiri punktid on koefitsendiga 0,7.

Turniirid lähevad Eesti kiirmale reitinguarvestusse.

Sarja arvestusse läheb 6 paremat tulemust. 6 parema tulemuse summa selgitabki paremusjärjestuse.

Auhinnad saavad 3 parimat

Lisaks auhind 3 le parimale noorele U16.

Samuti auhind parimale Veteranile u50 , Naisele ja Neiule u16

Ükski mängija ei saa üle 1 auhinna.

Sarja kuuluvad osavõistlused toimuvad. Registreerimise algus kell 17.45 Registreerimis lõpp kell 18.00 I voor Teisipäeviti kell 18.15 Ülejäänud voorud toimuvad jooksvalt. Kui mängija soovib teavitada oma osalemisest siis saab seda teha ka telefonil 55 46944. Kuni kella 18.00 ni.

I etapp 12.02.20

II etapp 19.02.20

III etapp 05.03.20

IV etapp 12.03.20

V etapp 19.03.20

VI etapp 26.03.20

VII etapp 02.04.20

VII etapp 09.04.20

IX etapp 16.04.20

X etapp 23.04.20

Iga sarja turniiril osalustasu on 2 EUR, soodustus on Tartu SS Kalevi Klubi liikmetel kuni 26 eluaastat osavõtt 1 EUR.

Kuna mängima mahub, kuni 25 inimest siis Eelregistreerimine on soovitatav.

Eelregistreerida saab Maleliidu Kalenderplaanis, sama päeva kella 17.00 ni ja Tel 55 46 944 sõnumiga või andres.karba@gmail.com

Edukat osalemist

Esmaspäev, veebruar 11, 2019

Otsimiskatsed

J. Lomp tuli minu poole ja teatas, et kohe algab üks telesaade, just tema sünnipäeval. Panin televiisori kinni. Lomp ütles, et ta oleks tahtnud vaadata, tal pole kuskil mujal seda teha. Kui ta läinud oli, küsis ema, kas ma Lombi sünnipäevale lähen. Mulle tundus, et ta ei kutsunudki sünnipäevale. Aga igaks juhuks hakkasin otsima, kas ma leian kuskilt kutse. Tahtsin Liisale ja ühele teisele tüdrukule oma keskkooli lõpusõrmust näidata, aga ei leidnud seda.

Pühapäev, veebruar 10, 2019

Palju mõtlemist

L-V-K-V-O-R-R-O
1. g3 d5 2. b4 Rf6 3. d3 b6 4. e4 de 5. Oc3 Oc6 6. d4 e3 7. f3 e2 8. Re2 Of3 9. Of3 Lf3 10. Rf4 e5 11. Rd2 Lf2 12. Rd3 ed 13. Ob2 Lh2 14. Re5 Ve8 15. Od4 Lg3 16. Rf7 Re6 17. Of6 gf 18. Re4 Lf4+ 19. Rd2 Rd4 20. Vf1 Re2+ 21. Kd1 Le3 22. Rh8 Rc3+ 23. Kc1 Rb1 24. Lb1 0-0-0 25. Vd1 La3+ 26. Lb2 Lb2+ 27. Kb2 Vh8 0:1. Valge mõtles 30 ja must 36 minutit.

Koduteed otsimas

Olime teel jaama, et koju sõita. Astusime enne ühest väiksest poest läbi. Sel ajal, kui teine inimene ostis, mina pesin ennast müügisaalis. Kui olime poest väljunud, siis vaatasin, et ma ei loputanud juukseid korralikult, need jäid seebiseks. Jõudsin jaamahooneni ja hakkasin otsima teed, kuidas sellest läbi pääseda, et sõiduki peale minna. Varem olin hoonet läbida osanud, aga täna see mul ei õnnestunud. Seetõttu otsustasin, et lähen jala. Asusin umbes tuldud teed tagasi kõndima. Raekoja platsil sõdurite rühm korraks peatus. Juhtiv sõdur seletas teistele, mis teed nad edasi lähevad. Ise ta vahepeal oigas valu pärast.

Laupäev, veebruar 09, 2019

Tiivad ei meeldi

Ma oskan lennata,
aga mind ei hinnata.

Öeldakse, et tiivad
mind lolli kohta viivad.

Kui lendan, olen rumal,
sest taevas olgu Jumal.

Maailm kõigile on valla,
kuid mina tulgu alla,

ja sellisesse kohta,
kus nemad mind ei kohta.

Vihik paroodiaga

Olime klassiruumis 302. Istusin uksepoolse rea tagumises osas. Leidsin laua pealt vihiku. See oli Ivo oma. Sellesse vihikusse oli ta kirjutanud paroodiat minu kirjutistest. Ivo tahtis, et ma sellele vihikule allkirja annaks. Mina leidsin, et enne ei saa allkirja anda, kui ma olen selle läbi lugenud. Mõtlesin, et võiks olla päris huvitav see vihik koju viia ja läbi lugeda. Aga mul oli ikkagi aega teiste asjade jaoks vaja. Aknapoolses reas rääkis Ariel oma malemängust. Kommenteerisin, et Ariel räägib kogu aeg sellest, kuidas ta malet mängib, aga ma kahtlen, kas ta mõnel turniiril auhinna on saanud. Siis ütles Ariel, et on saanud males kolmanda koha. Kommenteerisin, et nüüd ütles Ariel, et ta on auhinna ka saanud, aga ei ole teada, millise koosseisuga turniiril see juhtus.

Reede, veebruar 08, 2019

Patarei hankimine

Lamasime vendadega voodites. Henn rääkis. Hiljem olime üles tõusnud ja ma olin kõhuli maas, sõites pidevalt edasi-tagasi, vastu ühte seina ja sellest tagasi põrgates vastu teist seina. Vennad mängisid korvpalli. Hakkasin nende kujutletavate korvirõngastega mängima samal ajal teist mängu, pistes ühte eset huilates kordamööda erinevate kujutletavate korvirõngaste vahelt läbi. Läksin välja ning vaatasin ühte autosse. Peksin seal kõik puruks.

*
Läksin poodi, et osta uus patarei. Võtsin kaks vana patareid kaasa, et näidata millist ma tahan. Poes ütlesin müüjale, et need vanad patareid ei ole veel ka kasutatud. Aga lisasin, et kui üks teine vana sai tühjaks, siis ostan ühe uue. Poemüüja käis minu patareidega tagaruumis ja tagasi tulles ütles, et teeb mulle kingituse. Tal oli käes üks aparaat. Hoiatasin, et seda on raske töökorda saada.

*
Kirjastuse direktor ütles, et kirjastus lõpetab tegevuse. Need käsikirjad, mis on veel ettevalmistamisel, lähevad avaldamata käsikirjade hulka. Mõtlesin, et võibolla ma saaksin need anda mõnele teisele kirjastusele. Aga ma kasutan parem võimalust ja kirjutan raamatukäsikirjadega edasi tegelemise asemel magistritöö valmis, enne kui õppeaeg läbi saab. Mul oli magistriõppe diplom käes, aga töö alles valmis kirjutamata. Mõtlesin, et võibolla juhendaja ei ole enam nõus mind juhendama. Aga võibolla mulle ainult tundus, et viimasel ajal on ta minu vastu.

*
Üks kommentaator püüdis rahustada neid, kes olid EKRE tõusu vastu. Ta ütles, et EKRE tõus on piimaring. Sellega ta pidas silmas, et EKRE esiletõus meenutab seda, kuidas vanasti vedasid piima küla erinevad talud kordamööda. Ta arvas, et erinevaid väärtusi tuleb kaitsta kordamööda, nüüd on aeg kaitsta jälle vanu väärtusi, mida teeb EKRE. Nüüd nimetas ta seda parteid Res Publicaks ja ennustas, et see saab võimsa valimistulemuse.

Rändvalu

Kirjutasin eile suusatamise ajal tabanud kõhuvalust. Selle üle imestati, sest suusatamisest võivat tulla selja-, mitte kõhuvalu. Aga enne magamaminekut hakkaski mul valutama ka selg. Öösel magada sain, kuigi vahepeal oli ka üks pikem ärkamine. Täna hommikul voodist välja tulles oli selg valusam kui kõht. Arvatavasti tuleb valu sellest, et eelmistel suusatamiskordadel treenisin paaristõukeid, aga eile pehmemal lumel ei tulnud need välja ning hakkasin sõitma vahelduvtõugetega, mida polnud treeninud. Võib ka olla, et üldse eelmistest kordadest värskem ja pehmem lumi mõjus. Värskel lumel rööpad olid küll olemas.

Neljapäev, veebruar 07, 2019

Teod ja tulemused

Mul kujunes välja rütm käia kaks korda nädalas suusatamas. Eelmine nädal jäi vahele. Täna läksin uuesti suusatama, aga see ei lõppenud kõige paremini. Poole ringi pealt käis kõhust hirmus valu läbi. Natukese aja pärast see vähenes, nii et sõitsin ringi lõpuni, aga kui suusad alt võtsin, tundsin uuesti valu ja endist seisundit ei ole siiamaani tagasi tulnud. Valu meenutab lihasvalu, mitte soolevalu. Sellised valud on vahel käinud seljas. Ülikooli esimesel kursusel öeldi mulle, et mul tuleb kindlasti seljaga probleeme, aga siiani palju pole tulnud. Võibolla on veel üle poole elu ees ja elu teisel poolel hakkab võibolla rohkem valutama. Praegu olen ma 41-aastane. Kui rääkisin, et üks minu vanaisa suri 62-aastaselt, siis öeldi, et nii noorelt. Maleklubis öeldi mulle, et ma pole nii kaugele välja jõudnud kui vanaisa. Mõeldi vist, et male alal. Ma ei tea palju vanaisa maletulemustest, võibolla ta pole Tartu meistrivõistlustel nii kõrget kohta saanud kui mina. Tema ajal oli küll ilmselt konkurents tihedam. Luuletuste kirjutamise alal olen ma ilmselt vanaisast kaugemale jõudnud. Isa luuletusi hinnatakse minu omadest kõrgemalt, aga isast ma olen ilmselt males tugevam. Isa on näidanud, et kooliajal ta on ühe maleauhinna saanud. Aga ma hakkasin teda võitma juba aasta enne maletrenni minekut. Esimene kord küll tänu sellele, et ta lubas ühe käigu tagasi võtta. Hiljuti mind kritiseeriti, et ma kirjutan liiga palju endast. Ei kritiseeritud küll blogis vaid listis endast kirjutamist. Ma arvan, et teistest ma olen seal rohkem kirjutanud. Teistest ei saaks ka kirjutada, kui nad midagi enda kohta öelnud ei oleks. Kui ma kirjutan ajaloolisti enda eluajast varasemast ajast, on endaga võrdlusi tuua põhjust vähem. Ma spetsialiseerusin ülikoolis küll lähiajaloole, aga kursusetööd olid siiski enda sündimise ajast varasema aja kohta. Ülikooli ajal mul ei olnud veel ka nii suurt huvi endast kirjutada kui praegu. Kui praegu kirjutan rohkem, siis see võib olla märk tervise paranemisest või paremas töökeskkkonnas viibimisest. Mõnel inimesel on võibolla potentsiaalsed unehäired, aga ta ei saa seda teada, kui miski teda ei vapusta.

Diagonaalide mõõtmine

Läksin kooli poole. Täna tundus samm aeglasem. Mõtlesin, et peaks kella vaatama, ega ma sellise tempoga hiljaks ei jää. Võibolla ma nii aeglaselt ei liikunud nagu tundus. Kui jõudsin kaarsilla otsani, siis tegin pikema sammu, et mitte silla sees olevast august vette astuda. Tegelikult vist ainult tundus, et seal oli vesi.

*
Olime koolimaja tiiva teisel korrusel. Läksin tiiva ja maja põhiosa vahelisse ruumi, kus olid mõned raamatud. Võtsin kätte ühe raamatu, mis tundus olevat Nõukogude aja kohta. Hakkasin juba naerma. Tahtsin seda raamatut Kristerile, Arturile ja Sandrile näidata. Aga ma veel ei näidanud, enne lugesin, et kontrollida, kas raamat on ikka selline nagu ma arvasin. Raamatus oli näidatud, et kui keegi oli teinud arvutustehte ja saanud sellele vastuse, siis see vastus oli vale, õige arvutamise korral oleks vastus olnud teistsugune. Istusin õpperuumi esimeses pikas pingireas Arieli kõrval. Arutasime temaga elu üle. Tund hakkas pihta, seda andis üks noor naisõpetaja. Mulle tuli uni peale ja panin pea kätele. Tundus, et õpetaja kommenteerib minu unisust.

*
Üks malepartii oli lõppemas. Tuli arvata ära, mis käik on järgmine. Püüdsin selleks aru saada, milliselt diagonaalilt tulistab kõige rohkem ruute. Üks diagonaal oli kõige pikem, aga see oli üksik diagonaal. Muudel väljadel kaks lühemat diagonaali ristusid. Aga tundus, et need ei ole ka üksteise kõrval täielikult pikkuse järjekorras. Lugesin iga diagonaali kohta läbi ühe ajaleheartikli. Ajalehes olid ka mõned artiklid, mis ei tundnud asjasse puutuvat, need jätsin vahele.

Kolmapäev, veebruar 06, 2019

Lause ütlemine

Sain järjekordse raamatu läbi. Ütlesin vennale, et ma olen saanud kahe päevaga läbi kolm raamatut. Kui õpilastel on koolivaheaeg, siis loen ka mina rohkem, muidu tõlkimisega tegeledes jääb lugemiseks ainult üks tund päevas. Meie klaveriga oli midagi juhtunud. Kartsin, et kui see kokku variseb ja varba peale kukub, on see liiga raske.

*
Olin enne magamaminekut köögis. Ühes nõus oli vedelik marjadega, teises kohupiim. Isa kallas need asjad kokku. Ma arvasin, et võibolla oleks ema tahtnud marjadest homme kisselli keeta.

*
Lõppes üks üritus. Ma istusin ühes ruumis laua taha ja panin jalad laua alla, et kui üks tüdruk tuleb, talle ühte asja öelda. Tuli hoopis Oudekki ja istus laua vastasküljele. Ütlesin selle asja talle. Oudekki küsis, kas ma tahtsin ainult ühte lauset öelda. Vastasin jah. Piret, Oudekki, mina ja Klaus seisime ümber laua püsti. Me ei saanud enam nii hästi läbi kui vanasti, aga olime ikkagi tuttavad. Me olime romantilised kangelased ja kontrollisime, mida väiksemad inimesed tegid.

Naabri sünnipäev

Eile sai Oudekki 40-aastaseks. Ma mäletan, kui tema ema kohta öeldi, et ta on 40-aastane. Oudekkiga sain kõige paremini läbi lapsepõlves, kui ta kasutas rohkem teist eesnime kui praegu. Aastal 1989 käisin veel tema 10. sünnipäeval, samal kuul käisid tema ja ta vanem õde minu venna 9. sünnipäeval. Pärast seda ei puutunud ma nendega enam otseselt kokku, vanemad õed puutusid omavahel rohkem. Aastal 1998 kuulsin, et minu õde oli näinud ka Oudekkit ja ta oli öelnud, et tahab saada naispoliitikuks. Selle üle oli mul hea meel, sest ma mõtlesin ise samuti poliitikaga tegelema hakata. Hiljem selgus, et Oudekki pooldab teistsugust poliitikat kui mina. Aastal 1999 pärast umbes 10 aastast vahet sain temaga jälle kokku. Pole kindel, et ma ilma tema eeskujuta oleks aastal 2005 blogi kirjutama hakanud.

Teisipäev, veebruar 05, 2019

Valimiskaart

Täna oli koolipäev, aga ma polnud veel kooli läinud. Kui ma praegu minema oleks hakanud, oleksin juba hiljaks jäänud. Ütlesin, et ma vist ei lähegi täna kooli, sest inglise keeles tuleb suur töö, aga mul ei tulnud eile kodus üldse meelde, et midagi võib õppida olla. Õpetaja oli koolis öelnud, et täna kõik kindlasti kooli tuleksid ja et kes selle inglise keele töö ära teeb, see pääseb järgmisse klassi. Mõtlesin, et võin täna kodus ära õppida ja minna homme kooli seda tööd kirjutama. Siis oleks küll õpetajate jaoks probleem, et mul oleks võimalus vahepeal teiste käest küsida, millised olid töö küsimused.

*
Artur ja Krister olid omavahel ära jaganud, kumb mida ülikooli õppima läheb. Mõtlesin, et peaksin minema ka uue ainena ajakirjandust õppima, mida oli õppinud Krister. Kui oleksin sisseastumisvestlusel öelnud, kui palju ma blogisissekandeid olen kirjutanud, oleks mind arvatavasti vastu võetud. Pärast ajakirjandusosakonnas õppimist oleksin hakanud kirjutama veel paremini.

*
Raadio mängis. Täna alustas Ameerika Iraagi vallutamist ja raadios oli sel teemal otsesaade. Üks saates osalev naine naeris korduvalt. Leidsin, et siin ei ole midagi naerda. Ameerika oli olnud pikka aega rahumeelne riik, aga nüüd tundus, et tema muutub ka metsikuks. Kartsin, et sõja jätkudes võidakse käiku lasta tuumarelv. Ameerika oli ka varem Iraagiga sõdinud, siis oli piirdutud pommitamisega, nüüd alustati riigi täielikku vallutamist. Oli karta, et iraaklased ei alistu ja partisanisõda hakkab venima. Praeguste valimiste kohta oli valmistatud Eesti mosaiikkaart, mille erinevad tükid olid erinevat värvi. Proovisin osa kaarti abivahendeid kasutamata kokku panna. Siis ütlesin Klausile, et tema jätkaks. Ma polnud saanud paigale panna veel neid tükke, mis jäid servadest kaugemale. Vaatasin, et mõned tükid olen pannud vist valesse kohta. Mõtlesin, et tegelikult ma tean, kus Eesti linnad asuvad, ma oleks võinud mõned keskmised tükid ka umbes õigesse kohta asetada, et need seal ootaksid, kuni nad muude paika pandud osadega ühendatakse.

Esmaspäev, veebruar 04, 2019

Loengus maiustamine

Hakkasin käima loengutes, mida olin juba varem kuulanud. Esimesel korral ma polnud paljusid asju konspekti kirja pannud, sest mõtlesin, et need jäävad iseenesest meelde. Aga enne eksamit hakkasin kahtlema, kas ma ikka mäletan piisavalt palju, seepärast jätsin eksamitele minemata. Nüüd loenguid teist korda kuulates mõtlesin, et sel korral peaks kõik kirja panema. Vaatasin vanast konspektist, et olin kirja pannud õppejõu sõnad, et lubatud on nii märkmete järgi kui ka peast kirjutamine, taunitav on ainult eklektiline stiil, mis ühendab mõlemad variandid. Mõtlesin, et selle õpetuse olen ma ära unustanud ja kirjutanud just sellises vahepealses stiilis. Või siiski ei ole, ma olen kirjutanud lauseid ainult peast, vaadates märkmetest vaid aastaarve. Mõtlesin, et kuigi õppejõud mälu järgi kirjutamist lubab, võib see ikkagi tuua kaasa kohtuprotsessi, kui ma peaksin kellegi kohta midagi valesti mäletama. Loengut pidas praegu Rosenberg. Ta oli teinud hinnete kohta tabeli, et kasutada märkmeid lõpphinde panemisel. Kui tabelis oli kirjas, et mul on esimene hinne viis ja teine neli, siis oli lootust viimane kord viiele vastates saada ka koguhindeks viis. Rosenberg käis ringi ja pakkus üliõpilastele ühte maiustust. Kui ta minuni jõudis, küsisin, kui palju see maiustus maksab. Rosenberg vastas, et see on tasuta, sest täna on nääriõhtu. Kõndisin resti juurde, millel kuivasid nõud. Üks plekk-kruus kukkus põrandale. Mõtlesin, et nüüd sai see mustaks ja ma pean selle ära pesema. Tegelikult määris see ka taldrikuid, mida see puudutas, aga nii palju asju ma pesema ei hakka. Läksin ruumi teise nurka ja keerasin kraani lahti. Kuigi olin kodus pidevalt nõusid pesnud, ei osanud ma täna enam kraani korralikult lahti keerata. Mõtlesin, et kui panen plekk-kruusi veejoa alla, siis võib juga hakata niiviisi teises suunas pritsima, et lähedal viibivad inimesed saavad märjaks.

Pühapäev, veebruar 03, 2019

19. sajandi laulud

Olime ühel peol. Seal taheti mängima panna 19. sajandi muusikat. Otsisin raamatust, millisel leheküljel on soovitud laul. Pealkiri pidi olema vist "Keisrilaul". Seda oli nimetatud tolleaegsete eestlaste hümniks. Leidsin luuletuse reaga "Oma keisrit tänname", mida Sander oli 6. klassis pähe õppinud, aga see polnud vist õige laul. Otsisin veel. Leitud laulul oli erinevate noodiridade all erinev arv lauluridu. Võibolla tuli lugeda esimene rida esimese noodirea alt ja järgmine teise noodirea alt. Aga võibolla ka mitte, võibolla tuli lugeda järjest kaks rida esimese noodirea alt, sest lause oleks pidanud lõppema punktiga. 19. sajandi inimesed pidid olema praegustest targemad, sest tol ajal oli pidanud seda laulu ka laulma ja selle jaoks õigesti ära arvama, milline on ridade järjekord. Tõnu ütles midagi oma pojale, mis kõlas umbes nagu, et kohe ma vaatan. Kui pöörasingi silmi, et aru saada, millest jutt käib, hakkas Tõnu naerma. Tegeleti veel selle laulikuga. Grenzsteini artiklikogudele täienduseks oli hiljuti välja antud raamat tema sõnadega lauludest. Ema ütles, et Grenzstein oli laulusõnade autorina parem kui luuletajana. Seletasin seda sellega, et laulusõnu on heliloojad paremaks töödelnud.

*
Tundus, et üks kursuseõde on mind feisbukist ära kustutanud, sest ma polnud teda seal enam näinud. Istusime ühes toas. Üks naine puudutas mu käsivart. Algul ma ei teinud midagi, aga siis lõin tema kätt, nagu arvaksin, et see on putukas.

*
Mul oli magistritöö kaitstud, aga mõnede kuulatud loengukursuste eksamid aastaid tegemata. Mõtlesin, et algaval õppeaastal võiks need eksamid ära teha. Olin kuulanud näiteks loenguid Austraalia ajaloost. Mõtlesin, et eksamiks valmistumiseks võiks varakult raamatukogus käima hakata ja kõik varem kirjutatud loengukonspektis mainitud raamatud läbi lugeda, siis oleks eksamil midagi meeles. Eksamite tegemist takistas see, et tõlkisin kirjastuse jaoks raamatut. Selles töös oleks saanud teha vaheaja, kuigi siis oleks raamatu ilmumine edasi lükkunud. Mõtlesin, kas mul on ikka õigus veel eksameid teha. Kõik eksamid pidi tehtud saama viie aasta jooksul. Praegu oli aasta 2018, mis tähendas, et viis aastat ei olnud veel päris täis. Kui ma oleksin sügisel ülikoolis käima hakanud, oleks võibolla veel kevadsemestril ka õppida lubatud, kuigi see läks juba üle viie aasta. Ma polnud kindel, kas mõeldud on viis aastat alustamisest või lõpetamisest.

Laupäev, veebruar 02, 2019

Tallinnas liikumine

Juhtisin Tallinna tänavatel autot. Autos istus ka minu vend. Mul oli ettekujutus, kuidas pääseda õige maja juurde. Aga kui tahtsin sõita otse, nägin keelumärki ja hakkasin otsima teist teed. Kõndisin jalgsi mööda ühe maja maapinnast kõrgemat serva. Ma olin varases lapsepõlves Tallinnas elanud. Mulle tundus, et mul on sellest veel uduseid mälestusi, kuidas mulle Tallinn meeldis ja kuidas me vahel Tallinnast rongiga Tartusse sõitsime. Aga praegu seda serva mööda edasi liikumine tundus küll ohtlik.

Reede, veebruar 01, 2019

"Ühiskondlik ja kultuuriline mobiilsus"

Pitirim A. Sorokin. „Social and Cultural Mobility“. Containing complete reprints of Social Mobility and Chapter V from Volume IV of Social and Cultural Dynamics. The Free Press of Glencoe. Collier-Macmillan Limited, London. 1964. (Raamatu „Social Mobility“ esmatrükk ilmus aastal 1927.) Loetud leheküljeni 334, kokku on lehekülgi 646 + alguses mõned nummerdamata.

Selles raamatus tegeleb Sorokin inimeste ja rühmade asendiga ühiskonnas läbi aegade. Ta arvab, et inimese asendit ühiskonnas ei määra tema suhe ühe või mõnede teiste inimestega, vaid kõigi inimestega kokku. Siis on see nähtavasti midagi, mida ei saagi täpselt kindlaks teha. Ja kas inimesele on tähtsad ainult teised inimesed? Ka koer võib hammustada või saba liputada, ka potitaimed mõjutavad meeleolu ja ootavad kastmist, inimesi ei huvita ainult teiste inimeste arvamused, vaid mõnda veel rohkem Jumala oma.

Sorokin tahab selles raamatus justkui kehtestada inimeste absoluutset hierarhiat. Kes on ühes asjas väljapaistvam, see olevat tavaliselt ka teistes asjades. Ühe ametikoha tähtsus ühiskonna kui terviku suhtes olevat erinevatel aegadel erinev. Aga kas ei erine ka sama aja inimeste väärtushinnangud sellele, mida tähtsaks pidada? Kunagine Tartu meister males Kullamaa toob oma mälestusteraamatus juba kaanel välja, et on maletaja, seevastu kaante vahel ütleb, et oma palgatööst ta palju ei kirjuta, sest ei ole elus meelepärast tööd teinud. Ma olen saanud sama linna meistrivõistlustel samal alal kolmanda koha, aga mulle on kirjatöö tähtsam, sest see parandab tuju rohkem. Raha on mulle makstud raamatute tõlkimise eest, aga seda võin teoreetiliselt ka mitte teha, sest originaalteksti kirjutamine on huvitavam.

Varem tõlgitud raamatus „Meie ajastu kriis“ ja teises paksemas raamatus samal teemal nõustub Sorokin, et erinevate inimeste väärtushinnangud on tõesti erinevad, kuid selliseid ajajärke, kui kultuuripilt pole nii ühtne kui mõnel muul ajal, peabki ta kriisiajajärkudeks. Huntingtoni uuemas raamatus „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ näidatakse, et ei aita ka see, kui ühes maailmajaos on ühtne tsivilisatsioon, sest jääb võimalus minna tülli teise tsivilisatsiooniga. Mõni teistsugune mõtleja aga on leidnud, et nagu mitmekesisus teeb looduse tugevamaks, nii teeb see ka inimühiskonna.

Sorokin näib praegu loetavas raamatus arvavat, et mida suurem on mingi inimrühma keskmine pikkus, kaal, intelligentsus, võim, rikkus ja elu kestus teiste inimrühmadega võrreldes, seda parem. Positiivseid omadusi peab ta rohkem pärilikeks kui keskkonnast tingituteks. Raamatus revolutsioonidest on tal kahju, et revolutsioonide ajal saavad suuremas ülekaalus surma põhimõttekindlamad inimesed, kuid nüüd loetud raamatus leiab ta, et võimule pääsemiseks on ka rahulikumatel aegadel vajalik valetamine, halastamatus ja võimuiha. Mul tuli seda raamatut lugedes korduvalt meelde Uku Masing, kelle käega tehtud märkusi ühele Sorokini raamatule ma olen näinud. Kui Sorokin toob statistiliselt välja, et valged inimesed on intelligentsemad kui pärismaalased, siis Masing pidas sellest hoolimata loodusrahvaid paremateks kui neid rõhuvaid valgeid. Taimedel ei ole üldse aju leitud, aga üks raamat on Masingul sellest, et talle meeldivad taimed rohkem kui inimesed. Kui Sorokin peaks edukaid inimesi justkui edututest väärtuslikumateks, siis Masing ühes teoses meenutab, et noorena ta tahtis, et tema nimi oleks kuulus, aga hiljem sai aru, et see oleks nõrgemate otsas trampimine. Kuigi pärast Masingu surma on tema raamatuid palju välja antud, oli ta enda mõte, et nende käsikirjad võiks ära põletada. Ma olen väitnud, et headus on tähtsam kui tarkus. Sorokin oleks võinud uurida ka headuse pärilikkust, kuigi võibolla ta on seda kuskil teinud. Tegelikult ta teeb ka loetud peatükkides juttu kurjategijate pärilikest omadustest keskmise inimesega võrreldes.

Raamatus on palju statistilisi tabeleid. Mõnel juhul ei ole Sorokin ka ise kindel, mida selle statistika põhjal täpselt järeldama peaks. Kui mainisisin jutuajamises, et Sorokin on toonud statistikat erinevate ühiskonnakihtide keskmise pikkuse ja kaalu kohta, valitsevatel kihtidel olevat kasv ja kaal suuremad, siis mult küsiti, millele ta viitab, Eestis olevat selliseid asju vähe uuritud. Ma polnud tol hetkel veel peatüki lõpus olevate viideteni jõudnud, aga pärast vaatasin, et viidatud on trükistele, mille pealkirjades esinevad sõnad antropoloogia, antropomeetria, biomeetria ning eugeenika. Raamatust tervikuna olen leidnud autoriteetidena viidatavat mitmetele autoritele, kellest lugesin magistriõppes kui fašismi filosoofia eellukku kuuluvatest – Chamberlain, Gobineau ja Pareto. Võibolla see on ajastu eripära, et need autorid olid loetavamate hulgas. Sorokin on lugenud ka Marxi, aga temale viitab seoses sellega, et ei ole Marxiga nõus. Marxile tundus, et ühiskonnas kihistumine süvenes, aga Sorokin näitas, et see on käinud ajaloos tõusude ja mõõnadega.

Kahing avangus

Jaanuarikuus oli maleklubis turniiridega vaheaeg, täna tuldi kokku, et tähistada Põdersalu sünnipäeva. Mängiti malet 20 osavõtja, 7 vooru ja 15 minuti mõtlemisajaga. Tulemused olid:

A. Pedmanson 6 p.
Trohhalev 5
Parts 5
Tätte 5
H. Pedmanson 5
...
Runnel 2,5

Üks mäng algas umbes selliste käikudega, mul olid valged:

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. Rf3 e6 7. Oc4 Od6 8. 0-0 Rf6 7. Ve1 Rbd7 8. Oe6 fe 9. Ve6+ Oe7 10. Le2 Rf8 11. Ve5 Rg4 12. Vg5 Rf6 13. Re5 h6 14. Vg6 Rg6 15. Rg6 Vg8 16. Rf5 Kf7 17. Rfe7 Ve8 18. Of4 Ld4 19. Ve1. Valgel oli mängu lõpuni materjali rohkem, algul oli rohkem ka aega, aga lõpuks võitis ajaga must. Üks teine tänane mäng pöördus vastupidi, et mul oli nii aega kui ka materjali vähem, aga lõpus hakkasin kiiresti käima ja võitsin endalegi märkamatult ajaga.