Viimane tähtaeg

Kirjutasin magistritööd. Mulle oli pakutud võimalust õppeaega pikendada, aga olin sellest loobunud, sest lootsin töö tähtajaks valmis saada. Kaitsmine pidi olema täna kindlal kellaajal ja kaitsmisele tahtsin minna valmis tööga. Meil oli külalisi, kes esitasid mulle magistritöö kohta küsimusi. Küsimused ärritasid mind, aga vabandasin, et praegu ärritab mind kõik. Vaatasin, et kirjutatava töö viited tulevad loetamatud, sest vildikas valgub laiali. Ma ei saanud tööd loodetud ajaks valmis. Kaitsmise kellaaeg juba algas, aga mina olin alles kodus. Tahtsin juhendajale helistada, et mind ilmaasjata ei oodataks. Olime Jakobsoni tänava korteris. Otsisin sobivat tuba, kust helistada, aga igas toas oli keegi. Lõpuks valisin välja toa, millest otsustasin helistada. Tahtsin enne lampi süüdata, aga see ei süttinud. Karjatasin.

*
Magistritöö kaitsmine oli möödas ja ma polnud sinna läinud. Praegu olin õppehoones ja nägin, et teises ruumis on juhendaja. Ma ei läinud temaga rääkima. Viimane magistriõppe lõpetamise lubatud tähtaeg oli möödas. Mõtlesin juhendajale helistada ja küsida, kas ei saa teha korduskaitsmist. Mõtlesin, et kuigi ma ei saanud kraadi kätte, saan kirjutatud töö võrku üles riputada. Ma polnud kindel, kas õigem on see panna oma liikumatusse blogisse ühe sissekandena või teha iga peatüki kohta eraldi sissekanne. Oleks võinud teha ka magistritöö jaoks täiesti uue võrgulehekülje.