Teisipäev, oktoober 31, 2017

Õukond ja putukad

Ükskord lugesin läbi raamatu "Louis XIV" ja viimasel ajal olen seda meelde tuletanud. Louis XIV ei pidanud mitte ainult sõda, vaid ka jahti. Jahti peeti tol ajal muusika saatel, kuskilt olen seda vist varem lugenud ka tolleaegsete sõdade kohta. Kas jahile mindi sellise muusikaga, nagu lastakse Klassikaraadios? Kas õukondlasi linnulaul ei huvitanud? Minu akna taga praegu üks lind laulab. Raamatu "Hääletu kevad" järgi võib linnulaul ka kaduda. Hiljuti oli ajalehes uudis, et Saksamaa looduskaitsealadelt on kadunud 75 protsenti putukatest. Kas siis sealt, kus looduskaitseala ei ole, veel rohkem? See uudis oli ajalehes tagapool ja pisikeselt, aga kas maailmalõpu lähenemisest ei peaks kirjutama esiküljel ja suurelt?

Esmaspäev, oktoober 30, 2017

Loengud

Olime õppehoone ees. Sander kirjutas, et tal on viletsad õpingukaaslased, neid huvitavad lapsepõlvemälestused rohkem kui tüdrukute näod. Saabus loengu algusaeg. Läksin ühte loenguruumi, võtsin kotist kodus kirjutatud essee ja ütlesin Kasekampile, et ma panin sellele tiitelleheks kogemata varasema essee tiitellehe, ma vahetan selle veel ära. Essee kohta ütlesin, et see on üks vana ja väga vilets essee. Läksin teise loenguruumi, kus toimus see loeng, mida ma praegu pidin kuulama. Loengupidaja rääkis minuga, aga pidin paluma tal korrata, sest mu oma kott esimese rääkimise ajal summutas juttu.

*
Läksime loengusse, mida pidasid kaks vaimulikku. Artur esitas neile nende jutu kohta saksakeelse küsimuse. Artur oli nooremana ka rääkinud, et ta tahab õppida selgeks ladina keelt, siis saab rääkida nii, et teised aru ei saa. Vaimulik sai Arturi küsimuse peale vihaseks. Sander ütles mulle, et kui loengu algul paluti ühed raamatud vastu võtta, siis tema seda, mis talle ei meeldinud, ei võtnud. Mina vastasin, et mina ühe teise raamatu võtsin. Vaimulikud rääkisid, et kes ei ela õigesti, need on patused. Läksin aeda ja kogu aeg kõlas kõrvus emotsionaalse häälega vaimuliku sisuga jutt. Põgenesime lennukiga. Lennuk tulistati alla. Katapulteerusime. Ma ei mäletanud, kas katapulteerumine on võimalik või saavad alla tulistatud lennukites inimesed surma. Jõudsime õnnelikult maapinnale. Varsti jõudsime vaimulike mõjualast oma alale, mis tähendas kannatuste lõppu. Jooksime mööda tänavat. Krister kukkus väsinuna maha. Artur jooksis edasi, aga mina läksin Kristeri juurde. Kui ta püsti sai, hakkas Artur juba silmapiirilt kaduma, üks Arturist kiirem jooksja oli veel kaugemal. Niiviisi meie seltskond laguneski.

Pühapäev, oktoober 29, 2017

Esimeste korruste lammutamine

Vaatasin oma vana õpilaspäevikut. Olin sinna tagumistele lehekülgedele kirjutanud hindeid. Need olid ühe testi tulemused, mille Pille oli mulle andnud. Test oli mõeldud minust mitu aastat vanema klassi õpilastele. Kui ma olin testi ära vastanud ja teada saanud, millised vastused on õiged ja millised valed, oli Pille andnud mulle selle testi teist korda, et vaadata, kas jäi meelde. Teisel korral oli õigete vastuste protsent suurem kui esimesel, aga kõik ei olnud siis ka õiged. Ma ei teadnud, kas ma olin neid hindeid päevikusse kirjutanud õppeaasta ajal või pärast õppeaasta lõppu. Õppeaasta ajal võis päevikusse kirjutada ainult õpetaja pandud hindeid. Vaatasin ühte oma kaustikut, kuhu olin joonistanud rahvahulga pimedas toas. Näitasin seda pilti ka Toomale. Kuigi pilt oli hästi välja tulnud, see Toomast eriti ei huvitanud.

*
Vaatasin võrgust "Eesti Ekspressi". Avastasin, et seal on ilmunud uus arvustus minu raamatu "Ajalugu unenägudes" kohta. Mõtlesin, et hea raamatu kohta arvustusi ikka koguneb, isegi kui kõik ei ilmu kohe. Arvustaja kirjutas, et ta on minust noorem ja tema enam kõigi nende asjade tähendust ei tea, millest selles raamatus juttu on. Raamat talle siiski meeldis. Ta kirjutas, et ta ei tea, kas mind tuleb psühhiaatri juurde saata. Mul oli raamatus osa materjali esitatud kuulutustena. Selle osa kohta jätkus arvustus eraldi leheküljel ja oli samuti vormistatud üksteisest joontega eraldatud kuulutustena. Kui olin arvustuse lõpuni lugenud, näitasin seda ka emale. Juhtisin tähelepanu, et see kuulutuste osa on pöördel.

*
Tartus oli maju, mille esimene korrus oli laotud silikaatkividest ja ülemised korrused olid puust. Nüüd taheti rohkem kui sajal sellisel majal esimene korrus lammutada ja asendada muu marterjaliga. Lammutamist ei tahetud ette võtta kõigi selliste majade puhul, vaid ühel tänaval. Ma ei teadnud, kuidas ülemised korrused oma kohal püsivad, kui alumine alt ära lammutatakse. Lammutustööd võeti ette nähtavasti sellepärast, et kahe materjali kokkupuuteprakku võis minna vesi. Räägiti, et sellistes majades on joogiasutused, kus käivad tugevamad maletajad. Olin ühes poes. Võtsin kahte kaupa. Vaatasin, et kaup käes sulab. Ütlesin müüjale, et kuna kaup sulab, siis ma söön selle enne maksmist ära, aga maksmata ei jäta. Kui kaup oli söödud, siis ütlesin, et ma vaatan, kas mul on üldse piisavalt raha kaasas. Olin võibolla kaks kuuli ära söönud ja sõin veel kaks, aga ei olnud enam kindel, kas ma sõin neid kokku kaks või neli.

Laupäev, oktoober 28, 2017

Vooru algus ja tunni lõpp

Mulle tuli maleturniiril vastaseks Peebo. Ütlesin, et mängime nii nagu vanasti. Selgitasin, et varem on mõni mängija mängu ajal rääkinud, mis variante ta arvestab. Mõtlesin, et mulle võidakse varsti märkus teha, sest vooru ajal ei tohi rääkida, vähemalt mitte valju häälega. Kui tund lõppes, läksin aknalaualt oma kotti võtma. Tundus, et raha polnud kotist ära varastatud. Minu laual oli taskunuga. Küsisin Kristjan G-lt, kas see on minu või kellegi teise oma. Ütlesin, et taskunoad on üksteisele nii sarnased, et ei saa aru. Lisasin, et esimene seda tüüpi nuga oli mul Soomest toodud, see mulle meeldis, aga see läks Tristani käes kaduma. Rääkisin, et käin hommikuti külma duši all. Kristjan kiitis, et see on väga tervislik. Vastasin, et aga ühel korral hakkas mul külma duši all käimise järel paha. Rääkisin, et küsisin siis arstilt nõu, kas võib käia ja mida arst selle peale soovitas. Arsti meelest oli järjest sooja ja külma duši all käimine kasulik, aga seda tuli teha lühidalt. Kristjan imestas, et arst mul seda ära ei keelanud, kui ühel korral juba paha hakkas.

Reede, oktoober 27, 2017

Maailma ajalugu III

Mait Kõiv, Märt Läänemets, Linnart Mäll, Üllar Peterson. „Maailma ajalugu. III. Islamimaailm. Lõuna-, Ida- ja Sise-Aasia maad. Ameerika muistsed tsivilisatsioonid. Aafrika rahvad ja riigid.“ Tallinn, Koolibri 2016. 326 lehekülge.

Eestlaste „Maailma ajaloo“ esimest köidet lugedes imestasin, et see räägib vanaajast vaid Vahemere piirkonnas. Aga hiljem on selgunud, et kaugema maailma kohta kirjutati lihtsalt eraldi köide. Ühest ajalehest lugesin, et sari ongi kavandatud vaid kolmeköitelisena. Kuna need aga kõige uuemasse aega välja ei jõua, siis loodetavasti tuleb köiteid siiski rohkem.

Raamat „India ajalugu“ tundus tavalisest ajalooraamatust igavam. Nii see Aasia ajalooga siiski alati ei ole, sest muuhulgas Aasiast rääkiv „Maailma ajaloo“ kolmas köide oli selles sarjas ilmunutest kõige huvitavam. Eriti huvitav tundus lugemise ajal Linnart Mälli peatükk Indiast. Raamatu „India ajalugu“ autor Daniélou loetleb oma teoses võimalikult palju nimesid, aga Mäll on läinud teist teed, nimetades vaid kõige suuremaid India riike, kuna kõigist rääkimine polevat võimalik. Eesti lugejale oleks ehk veel huvitavam, kui oleks kirjutatud mõnest suurest ja mõnest väiksest kui Eestile sarnasest. Mälli kui Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutaja puhul oli muidu olemas huvi ka väiksemate rahvaste vastu.

Nagu Mäll nimetab suuremaid India riike, nii nimetavad erinevad autorid arhitektuurist rääkides kõige suuremaid hooneid. Kas aga kõige suurem on alati kõige parem? Sorokin nii ei arvanud, pidades hiigelsuurte hoonete ehitamist ja tohutus mahus kirjutamist laiduväärseks kolossaalsuseihaks.

Ka muus osas ei ole kaugematest maadest kirjutades otsitud Eestile sarnast. Kõiv indiaanlastest kirjutades ei keskendu nendele, kes elaksid eestlastega sarnases kliimavöötmes, vaid kõige arenenumatele. Eestlased olid aga samal ajal arengus maha jäänud.

„Maailma ajaloo“ esimene köide oli minu arvates soomlaste sama pealkirjaga teosega võrreldes liiga poliitikale keskenduv. Kolmandal köitel seda puudust ei ole, rohkem on juttu sellest, mida inimesed mõtlesid ja uskusid. Vähemalt teevad nii Peterson, Mäll ja Läänemets. Esimese ja kolmanda köite ühine autor Kõiv kirjutab ka kolmandas köites esimesele köitele sarnasemas stiilis.

Erinevalt Mällist püiab Kõiv loetleda võimalikult palju erinevaid tsivilisatsioone, kultuure või riike. Seejuures on vähem arenenud ühiskonnas riigi mõiste kasutamine vaieldav, nagu ka Kõiv ise tunnistab. Kuskilt olen varem õppinud, et Mustas Aafrikas olid küll riigid olemas, aga need suurelt osalt hävisid orjakaubanduse mõjul. Kõiv sellisest laastavast mõjust ei kirjuta ja viib Aafrika riikide ajaloo kaugemale välja. Indiaanlastest rääkides kasutab ta sünonüümidena sõnu tsivilisatsioon ja kultuur, aga Jaanson õpetas ülikoolis, et iga kultuur ei ole veel tsivilisatsioon. Kuskil olen näinud, et sünonüümideks peetakse sõnu tsivilisatsioon ja kõrgkultuur, kuid kõrgkultuurid on vaid osad kultuuridest.

Kõige pikem on Petersoni kirjutatud islami osa, mis on paigutatud köite esimesse poolde. Islam on suhteliselt hilise tekkega, seega räägitakse varasematest aastatest köites sageli taga pool kui hilisematest. Paljudes ajalooraamatutes on olnud nii, et mida hilisemasse aega jõutakse, seda pikemalt hakatakse kirjutama. Peterson räägib pikemalt aga just islami tekkest. Ta toob võrdlusi ka tänapäeva ja islamist varasema ajaga.

Peterson on oma uurimisteemast üsna vaimustuses. Ta imetleb Aasia riikide suurust, Koraani haaravat stiili ja islami arhitektuuri. Muhamedist kirjutas ka Carlyle, kes nii vaimustatud ei olnud ja ei pidanud Koraani stiili kõige paremaks, kuigi nimetas Muhamedi kangelaseks. Mulle „Maailma ajaloos“ toodud Koraani katkendid haaravalt ei mõjunud, aga ilusad tundusid osad pildid mošeedest, millel olid erinevad kuplid erinevatel kõrgustel. Ida-Aasia arhitektuur oli Lääne-Euroopa arhitektuurile selle poolest vahepeale jäävatest mošeedest sarnasem, et ka Ida-Aasias on kasutatud viilkatuseid.

Ennustasin kunagi, et kui islamiusulisi palju Euroopasse kolib, siis võib ristiusu ja islami kokkusulamisel tekkida uus religioon. „Maailma ajaloos“ näidatakse, et kokkusulamisi on toimunud varemgi. Timuri riigis sulas islam kokku mongoli traditsioonidega, Mogulite riigis püüti kokku sulatada islamit ja India religioone. Araablaste vallutuste võimalike põhjustena nimetatakse usulist vaimustust ja Araabia poolsaare ülerahvastatust. Ka praegu põgenevat islamiusulised Euroopasse nii kodusõja kui ka kliimamuutuste tõttu, mis tekitavad põuda ja nälga.

Matistamine lippude lõppmängus

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Oc5 4. Re5 Of2+ 5. Kf2 Re5 6. d4 Lf6+ 7. Kg1 Rg4 8. Ld2 (Siiani "Malekoolist".) b6 9. h3 R4h6 10. Oc4 Ob7 11. b3 0-0-0 12. Oa3 Ve8 13. e5 Lg6 14. Kh2 Re7 15. Vhf1 R7f5 16. Od5 c6 17. Oe4 Lg3+ 18. Kh1 Rh4 19. Re2 Rf3 20. Vf3 Lh4 21. Od3 g5 22. Kg1 g4 23. hg Rg4 24. Vh3 Lf2+ 25. Kh1 c5 26. Vg1 Og2+ 27. Vg2 Lf1+ 28. Rg1 La1 29. Vg4 La2 30. Lc1 cd 31. Vd4 Ve5 32. Re2 Vhe8 33. Oe4 Ve4 34. Ve4 Ve4 35. Rc3 Ve1+ 36. Le1 La3 37. Le8+ Kb7 38. Ld7+ Kb8 39. Vd3 Lc1+ 40. Rd1 Lh6+ 41. Vh3 Lg6 42. Ld3 Lc6+ 43. Kg1 Lc5+ 44. Kf1 Lb4 45. Ld8+ Kb7 46. Vc3 Lf4+ 47. Ke2 Lh2+ 48. Ke1 Le5+ 49. Kd2 Lf4+ 50. Re3 Lf2+ 51. Kc1 Le1+ 52. Kb2 Ka6 53. Lc8+ Ka5 54. Rc4+ Kb4 55. Lf8+ Kb5 56. Rd6+ Ka6 57. Lc8+ Ka5 58. Rb7+ Ka6 59. Rc5+ Kb5 60. Ld7+ 1:0.

Tunni algus

Ühest kohast leiti veepõhja alt naftat. Nüüd hakkasid riigid sellepärast tülli minema, kes nafta endale saab. Tahtsin sellest kohast lahkuda. Läksin suvilast välja, aga õuel nägin suurt koera. Seetõttu läksin majja tagasi.

*
Läksin kooli. Esimene tund oli inglise keel. Kogunes rohkem kui ühe rühma jagu õpilasi ja valiti endale kohti. Öeldi, et Kati S. peab saama selle koha peal istuda, kus ta alati on istunud. Õpetaja küsis, kellel tänaseks õppimata on. Vastasin, et minul, sest homme on teises aines eksam. Hakkasin kahetsema, et olin seda öelnud, sest natuke ma kodus ikkagi mõtlesin, mida võiks inglise keeles jutustada, ja rohkem mul polnud plaanis selle üle ka edaspidi mõelda.

Neljapäev, oktoober 26, 2017

Valimata kandidaadid

Eilses "Tartu Postimehes" kahetseti, et linnavolikogus ei olevat keskkonnakaitsjaid. Mina rohelisele kandidaadile hääle andsin, tema valimisliit sai volikokku sisse, kandidaat ise mitte. Erakonna kandidaadil on vist võimalus oma saadikurühma poliitikat ka erakonna struktuuride kaudu mõjutada, isegi kui ta ise valituks ei osutu. Valimisliidu puhul tundub see võimalus olevat väiksem.

Kahtlane koht

Olin tõlkinud ühte raamatut, nüüd oli käsikirja toimetatud. Vaatasin, et toimetaja oli vist käsikirjas ühe koha valeks parandanud, sest kirjas oli, nagu oleks raamatu autorit mõjutanud kommunism. Minu mälu järgi oli ta pigem kommunismi vastane, kuigi ei pidanud kommunismi ja kapitalismi vastuolu kõige tähtsamaks küsimuseks. Mõtlesin kontrollida oletatavat viga algteksti põhjal. Vaatasin, et ajalehes "Sirp" on seda raamatut arvustatud, toimetaja on tuginenud ilmselt sellele arvustusele, sest arvustuses oli seostatud raamatu autorit kommunismiga. Ainult et arvustaja oli kirjutanud väikeste teadmiste põhjal.

Kolmapäev, oktoober 25, 2017

Sõna järgivaatamine

Tahtsin järgi vaadata ühe sõna tähendust. Kui koputasin mitu korda selle sõnaga vastu seina, tekkis selle koha peale aken, nii oli järgi vaatamine võimalik. Mõtlesin, kas ma ei peaks nüüd tooma arvutit uue aknaga tuppa, et oleks kergem töötada. Kui ruumil oli nüüdsest ühe akna asemel kaks, võis tuba külmemaks minna. Olin ühes asutuses. Böhm istus minuga samas lauas ja esitas eelnõu, mille vastuvõtmist ta pooldas.

*
Olin tunnis. Meil oli üks näidend. Ütlesin, et seda võiks lavastada. Vaieldi vastu, et selles näidendis on tegelasteks puud, neid on raske mängida. Aga hakati seda siiski tegema. Klassi ette kõndis üks naine, kes ei olnud meie klassi õpilane. Ta ütles, et seda asja ta ei tea, lisades improviseerides, et või siiski teab.

Teisipäev, oktoober 24, 2017

Kirjanik Hellat

Hiljuti lahkus elavate hulgast kirjanik Hellat. Ta oli üks tuttavatest kirjanikest. Käisin tema perel külas juba varases lapsepõlves ajal, mida ma väga hästi ei mäleta. Tema poeg oli umbes minu vanune ja natuke noorem. Nende pere kohta räägiti, et nad kolivad sageli Tallinna ja Tartu vahet. Hiljem elas Hellat ühes kolmandas kohas.

Ühte külaskäiku Hellatite koju mäletan paremini. Siis elasid nad parajasti praegusel Tartu Jakobi tänaval. Oli tema poja sünnipäev. Külas oli ka teisi lapsi. Üks laps rääkis, et mõtles kinkida plaati, aga teadis, et Hellatitel on juba plaate palju. Nägin ka Hellati piibukogu. Külaskäik lõppes nii, et Hellat küsis meie pere lastelt, mis kellaks me peame koju minema. Vastasime, et ei tea. Hellat helistas seepeale meile koju ja ütles meie emale, et me ei tea, mis kellaks peab koju minema. Meie ema ütles, et me läheksime kohe koju.

Hellat käis ka meil külas. Ühel korral näitasin talle Ott Arderi lasteluulekogu. Rääkisin, et seal on kaks sellist luuletust, et kui lugeda üks rida ühest luuletusest ja teine rida teisest luuletusest, siis tuleb kokku, nagu need oleksid kirjutatud ühe ja sama luuletusena. Hellat ütles, et mingi seos peab siin tõesti olema. Enda pere kohta rääkis ta, et teda pidi lapsepõlves vitsaga raamatutest eemale ajama, aga tema poega peab vitsaga raamatute juurde ajama. Surmakuulutuste põhjal tundus, et nüüd töötab tema poeg siiski raamatukogus.

Hellat käis meil külas ka siis, kui suvitasime 1980. aastate teisel poolel Meelval. Seal vaatas ta uut "Vikerkaare" numbrit. Ta kritiseeris ühte autorit, et see ei ole tema meelest luuletaja. Talle vist ei meeldinud, et selle autori luuletused olid liiga negatiivse sisuga.

1990. aastatest said meist naabrid Peedu kirjanike suvilas. Seal oli kaks maja, millest kumbki oli jagatud neljaks korteriks, üheksas korter oli veel saunahoones. Meie korter ja Hellatite korter olid kõrvuti. Osades ruumides oli vahesein nii õhuke, et hääled kostsid läbi, ühes toas oli ka paksem kivisein. Vana Hellat ei olnud kõige sagedamini kohal käiv pereliige, rohkem mängisime tema pojaga. Aga ühel aastal tegime jaanituld koos vana Hellatiga. Tol päeval ütles ta oma pojale: "Poeg, kas sul on häälemurre?" Poeg vastas: "Vaevalt." Lõkke ääres lauldi laule. Kui võeti üles laul "Kauneim linn on Eestis Tartu", siis Hellat ütles, et see on vale laul, see on korpuse poiste laul.

Hellat oli vahepeal kirjanike liidu Tartu osakonna esimees. Tol ajal käisin tookordses kirjanike majas vaatamas Tartu-Tallinna meeskondade välkmalematši. Hellat tuli ka seda vaatama. Matši lõpul küsiti, kas midagi süia ka pakutakse. Hellat vastas, et selle peale ei tulnudki. Selle eest teda pärast natuke kritiseeriti.

Ühel korral kohtusin Hellatiga kirjastuse sünnipäevapeol. Tol ajal oli üks minu vend sõjaväes. Hellat ütles, et nimekaimud peavadki sõjaväes olema. Siis sain aru, et üks tema eesnimedest kattub minu venna eesnimega.

Ühel korral käis Hellat meil külas, kui ta oli kirjutanud ühele raamatukäsikirjale saatesõna. Toimetaja kritiseeris teda, et teise inimese raamatus ei sobi nii palju endast kirjutada. Hellat arvas, et toimetaja on tema peale pahane tegelikult raamatuvälistel põhjustel.

Hellati raamatutest olen läbi lugenud vähemalt ühe luulekogu. Sealt mäletan mõtet, et unenägu ei ole konstrueeritav. Unenägude üleskirjutajana olen nõus, et parem on kirja panna päriselt nähtud kui väljamõeldud unenägusid. Aga Heinsaare üks raamat on vist konstrueeritud unenägu, see mulle siiski meeldis. Minu toas riiulis on ka Hellati mälestusteraamatute sari. Selle algust olen lugenud, aga tervikuna veel mitte.

Pikk taotlus

Pidime minema panka rahataotlust esitama. Kirjutasin taotlust. Kirjutades kasutasin kolme erinevat värvi pastakat. Teksti oli palju, aga read ei olnud sirged, mõni rida algas madalalt ja lõppes kõrgelt. Tegin juba kirjutatule vahelekirjutusi. Mõtlesin, et sellise taotluse korral mulle arvatavasti raha ei anta. Aga sain jätta selle mustandiks ja võtta uue puhtandi. Ema asus juba panga poole teele. Ma jäin veel igasuguseid dokumente otsima, mida kaasa võtta.

*
Tahtsin Kati P. ukse taha minna. Minuga tuli kaasa kaks vene poissi. Kati elas suures majas. Üks poistest lasi trepikoja uksel olevat korterikella ja ise jooksis minema. Kati läks parajasti trepist üles. Seletasin talle, et tulime kolmekesi külla. Siis liitus neljanda külalisena veel üks tüdruk.

Esmaspäev, oktoober 23, 2017

Tund, kaitsmine, ekskursioon

Algas inglise keele tund. Tundi tuli ka neid, kes olid seni olnud teises rühmas. Kristjan G. ütles, et ma õpetaja aitamiseks projektori laua peale tõstaks. Küsisin õpetajalt, kas on vaja tõsta. Õpetaja naeris, sest tehnika oli vahepeal edasi arenenud, aga selget vastust ei andnud. Viisin tõstmise lõpule. Mõtlesin, kuhu istuda. Mõtlesin, et ei istu otse Eriku kõrvale, vaid jätan ühe tühja tooli vahele. Erik võis selle üle pettunud olla.

*
Algas minu magistritöö kaitsmine. Kõigepealt pidas kõnet isa. Tema esinemist peeti väga heaks. Seejärel tuli minu kord rääkida. Mõtlesin, et ma ei tohi uhket nägu teha, muidu arvatakse, et ma loodan saada hinde selle abil, et mul on selline isa. Tahtsin näidata enda kõne ajal diapositiive, aga kõigepealt küsisin, kuidas diapositiive näidatakse. See võis mulle hinde panemisel kasuks tulla, võidi vaadata, et ma olen õppimisvõimeline, ma õpin ettekande jooksul diapositiivide näitamise selgeks.

*
Tegime ühes majas kirikuõpetajast giidi juhtimisel eksursiooni. Meist käis kõige ees Tristan, kes oli liikumissuuna kohta nõu andnud, teisel kohal oli Lauri K., kes oli samuti selle kohta nõu andnud. Mina olin rivis viies, mis oli ka üsna eespoolne koht. Äkki hakkas kirikuõpetaja jooksma ja teised tegid tema eeskujul. Mina jooksma ei hakanud. Aga siis mõtlesin, et ma võin seda veel teha, sest jooksu eesmärk ongi, et rivi järjekord muutuks.

Vastutulijate arvamus

Mulle tuli vastu lollikari. Mind nähes ütles üks loll: "See on üks meie hulgast." Teine loll vaidles vastu: "Ei, see on üks loll."

Pühapäev, oktoober 22, 2017

Kolmeratsu avang

Nõrkus kuningatiival.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Oc5 4. Re5 Re5 5. d4 Od6 6. de Oe5 7. f4 Oc3 8. bc d6 9. Ld4 (Siiani "Malekoolist".) Lf6 10. Oc4 Lg6 11. 0-0 Re7 12. f5 Lg4 13. h3 Lh4 14. Lg7 Vg8 15. Lh6 Lh6 16. Oh6 Od7 17. Vb1 0-0-0 18. Of7 Vg3 19. c4 Rc6 20. f6 Re5 21. Oh5 Vgg8 22. f7 Vgf8 23. Of8 Vf8 24. Vf6 Rc4 25. Vh6 Re5 26. Vf1 b6 27. Vh7 Oe6 28. Vg7 Oa2 29. Vg8 Rd7 30. Og4 a5 31. Vf8+ Kb7 32. Od7 Oc4 33. Vd8 Of1 34. Kf1 Ka6 35. f8L b5 36. Va8+ 1:0

Ameerika Hääle kuulamine

Töömeestel oli tööpäev lõppenud. Nende tööriistad olid ehitatavas majas laiali. Pakkisin neid kokku.

*
Tahtsin kuulata Ameerika Häält. Olin oma esialgse Ameerika Hääle parooli ära unustanud ja uusi teinud, aga nüüd tuli mulle esimene parool meelde ja sisestasin selle raadiosse. Saingi jaama kätte. Öeldi, et kõiki paroole, mis on kunagi tehtud, saab kasutada. Saates näidati skisofreeniahaigeid. Saadet kogunes vaatama suur rahvahulk. Haiged saates läksid oma jutu lõpetuseks selg ees naerdes läbi ukse. Kommenteeriti, et tahavad hirmutada.

*
Avasin oma blogi. Aga keegi oli selle muutnud loetamatuks. Varem olid seal olnud valged tähed, aga nüüd oli laialivalguv valge värv. Püüdsime blogi taastada. Tuba oli pime. Hoidsin vahepeal silmi kinni. Kui need jälle lahti tegin, siis selgus, et vahepeal oli läinud lamp põlema. Kui ma oleks püüdnud lampi põlema saada silmade lahtioleku ajal, oleks see võinud ka mitte süttida, sest siis oleks mõelnud, et miks kohe ei sütti.

*
Tulin Kalda teel bussi pealt ja hakkasin minema oma Kaunase puiesteel asuva kodu suunas. Enne Kalda tee hoovi sisenemist istusin maja ette maha. Maas oli üks toit. Mõtlesin, kas seda süia. Algul tundus see iiveldama ajav, aga siis mõtlesin, et tegelikult on see väga maitsev, ja hakkasin sööma.

Laupäev, oktoober 21, 2017

Latikas


Kurdina tunnis

Oli tund ruumis 102. Ma ei kuulnud enam õpetaja juttu. Õpetaja ütles, et ma siis kõrvaarsti juurde läheksin. Mulle tundus, et võibolla ei ole viga minus, sest teise koha peal kuulis.

Reede, oktoober 20, 2017

Kaardimäng pööningul

Olin koos kahe poisiga pööningul ja hakkasime kaarte mängima. Võtsin enda kätte kolmandiku kaardipakist. Küsisin, kas korraga tuli ära jagada terve pakk või osa pakist. Poisid vastasid, et terve pakk. Mul olid kaardid käes läbisegi. Vanasti isa oli õpetanud, et need tuleb panna masti järgi järjekorda. Aga nii oleks võinud teised aru saada, mis kaardid mul käes on. Kaalusin, kas mitte panna kaarte siiski masti järgi. Minu lemmikmast oli risti, aga pärast selle väljavalimist oli õpetatud, et risti on kõige nõrgem mast ja poti kõige tugevam, seetõttu tulevat panna poti kõige paremale ja risti kõige vasakule. Aga mõtlesin, et paneks poti ja risti siiski kõrvuti, mõlemad on mustad mastid. Küsisin poistelt, kas meil mängus trump ka on. Selgus, et trumbiks oli ärtu. Algul käisin välja kahelisi kaarte, andes tihisid teistele. Siis mõtlesin, et nüüd hakkan ise tihisid võtma. Mul olid nii ärtu äss, kuningas kui ka emand, nendega pidi tulema kolm kindlat tihi. Käisin kõigepealt välja ärtu emanda. Aga üks poiss võttis selle ärtu ässaga ära. Ütlesin, et selgub, et pakis on sama kaarti rohkem kui üks, mul on ka ärtu äss. Poisid ütlesid, et tuleb lugeda, mis kaardile on kirjutatud. Minu ärtu äss oli tihedas kirjas täis kirjutatud. Üks poiss uuris seda ja ütles, et see kaart on mõeldud kasutamiseks arvutimängus. Mul kukkus osa kaarte kahes suunas käest maha, nii et teised mängijad võisid näha, mis kaarte mul on. Kui tahtsin neid uuesti maast üles korjata, leidsin neid ainult ühest suunast.

Neljapäev, oktoober 19, 2017

Tõlgenduse tulemus

Klaus hakkas tegema kõhulihaste harjutust, nii et lihased klõbisesid. Ütlesin, et osav küll, aga mulle see ikkagi ei meeldi. Läksin taha tuppa. Mõtlesin, et nagu unenägusid, nii saab tõlgendada ka inimesi. Ainult et mõlemal juhul sõltub tõlgendus sellest, mida näha tahetakse.

Kolmapäev, oktoober 18, 2017

Tükk küljest

Läksin mullahunnikute peale. Aga seal töötasid suured masinad, millele ei tohtinud ette jääda. Öeldi, et Kanada küljest võib lõigata ühe tüki, sest see on küll Kanada osa, aga mitte ühegi tema provintsi osa. Kuid kui seda oli tehtud, siis teatati välismaalt, et kui raamatupood saadetud raamatul sildi küljest rebis, siis seda raamatut rohkem müüki ei saadeta, vaid ainult vaatamiseks.

*
Tribüünidel istusid sportlased eespool ridades. Läksin ka sinna. Krister hakkas saali ees kõnet pidama. Vaatasin korraks tema poole, siis pöörasin pilgu ära.

Teisipäev, oktoober 17, 2017

"Eesti Postimehe" malenurk

Ajalehes "Eesti Postimees" ilmus vana kalendri järgi 18. juunil 1905 tundub, et järjekorras esimene malenurk. Seal kirjutatakse muuhulgas:

"Meie teeme omale ülesandeks male sõpru ajapikku mitmesuguste ülesannetega ja mängudega tutvustada. Selle juures võtame kõik tarvilikud nimetused ja sõnad Grenzsteini "Male-õpetusest," et mitte malekeeles lahkuminekut ei tuleks. Ainult ühes asjas peame A. Grenzsteiniga lahku minema. Kuna Grenzstein maleruudud eestikeelsest aabitsast võetud tähtedega tähendab, ei taha meie ladinakeelsest tähestikust mitte lahkuda ja nimelt sellepärast, et meie muidu kõigist teistest rahvastest lahku läheksime."

Raamat "Male Eestis" selgitab, et Grenzstein kasutas malelaual tähti a, b, d, e, g, h, i ja k. Sest c ja f on võõrtähed. Võibolla on arutatud ka, kas kasutada ladina või gooti kirja. Grenzstein on kirjutanud, et ladina tähtedest on kergem aru saada kui gooti tähtedest, aga tema ajaleht jäi võibolla majanduslikel põhjustel siiski gooti kirja juurde. Sarnast teemat on arutatud arvatavasti ka Venemaal. Venelastel on oma tähestik, aga mõne koha peal nad kasutavad ladina tähti, sealhulgas malelaua ruutude tähistamiseks. Meil tuli matemaatikatunnis osata kirjutada mõnda kreeka tähte.

On väidetud, et Nõukogude Liidus oli male populaarne sellepärast, et valitses diktatuur ja inimesed ei saanud muudes küsimustes vabalt mõtteid väljendada. Seda seost kõigutab veidi, kui Vene keisririigis hakkas uus malerubriik ilmuma aastal 1905, mis oli revolutsiooniaasta, kui vabadus tundus suurenevat.

Grenzstein oli juba varem Eestist lahkunud, tundes, et siin teda ei mõisteta. Aga kui tema terminoloogia tegi alles võidukäiku, siis see kinnitab, et selline sisetunne ei olnud tal täielikult tegelikkusega kooskõlas.

Esmaspäev, oktoober 16, 2017

Sissepiiratud maja

Olime müüri juures. Ütlesin, et mina sellelt alla ei hüppa. Aga järgmisel hetkel olin all. Ütlesin, et ma ei hüpanud, vaid astusin. Läksime ühte majja. Seal olid osad ühes toas ja meie viibisime selle kõrval suuremas ruumis. Läbi ukse oli natuke kuulda, mida toas tehti. Selle mõjul meie pool ust ka lauldi. Äkki hüüti, et saabus politsei. Selle peale hakkasid inimesed jooksma. Püüti põgeneda, ja kui see ei õnnestunud, siis politseiga võidelda. Mina istusin rahulikult oma kohal edasi. Mõned istusid minu kõrval. Siis üks ringijooksja ütles, et me ei tohi võitluseta alistuda, me peame ennast põlema panema. Selle peale läksin sinna majja tagasi, kust ma tulnud olin. Seal nägin inimesi, kelle vastu teised inimesed mind ässitanud olid, aga kelle vastu ma omavahel olles ei olnud. Ütlesin neile, et seal majas, kus ma vahepeal olin, ma varem üldse ei käinud, ja kui ma esimest korda läksin, siis taheti, et ma ennast põlema paneks.

Pühapäev, oktoober 15, 2017

Vahur Made

Nekroloogi järgi pärast rasket haigust, aga minu jaoks siiski ootamatult noorelt on lahkunud minu õppejõud Vahur Made. Olen kuulanud kolme tema loengukursust.

Esimene loengukursus oli ülikooli esimesel õppeaastal, see oli rahvusvahelistest organisatsioonidest. Seal räägiti võimalikult paljudest rahvusvahelistest organisatsioonidest. Pidime lugema ka selleteemalist raamatut. Raamatus äratas tähelepanu, et sellesse oli märgitud ühe kursusekaaslase nimi, kes oli raamatut küljendanud. Küljendajaid kõigisse raamatutesse ei märgita, aga kui seda on teinud mõni noorem inimene, siis on vahel märgitud.

Lähiajaloo ülemastmes luges Made loengukursust Euroopa integratsiooni ajaloost, seal oli juttu peamiselt Euroopa Liidust ja selle eelkäijatest. Loengud kestsid sügisest kevadeni, aga esimesel poolaastal ma neid ei kuulanud, sest kahe loengu ajad kattusid. Eksamil sain küsimuseks tühja tooli kriisi. Pärast olen mõelnud, et see võis olla seotud sellega, et minu tool oli pooltes loengutes tühi. Aga paljundasin endale laenatud konspekti ja sain eksamiks õpitud.

Olin Eesti Euroopa Liitu astumise vastu ja lootsin selle ära hoida. Aga kartsin, et kui ma sel teemal liiga vara sõna võtan, siis see võib mõjutada selle eksami hinnet. Made loengus siiski otsest europropagandat ei teinud. Ta nimetas ka ühisrahale ülemineku võimalikke miinuseid ja ironiseeris poliitikute üle, kes püiavad jätta muljet, nagu nad oleksid kõigi Euroopa Liidu ühiste õigusaktide sisuga kursis.

Euroopa integratsioonist räägiti ka Kasekampi valikkursuses. Kahe õppejõu loengute erinevus oli, et Made pidas monoloogi, aga Kasekamp viis loenguid läbi seminari vormis ja algatas diskussiooni teemal, kas Euroopa Liitu peaks astuma või mitte. Tema loengus pandi ka hääletusele, kas Eesti peaks alustama liitumisläbirääkimisi. Rahvahääletusel oli hääletamine salajane, aga loengus avalik.

Kolmas Made loengukursus, mida kuulasin, oli Teise maailmasõja järgsest ajaloost. See oli vist noorematele aastakäikudele kohustuslik, aga mulle mitte, sest olin teinud juba sarnasel teemal Jaansoni eksami. Aga selle Made loengukusrsuse kuulamine osutus kasulikuks magistrieksamil. Seal küsiti mult Teise maailmasõja järgset Pariisi konverentsi, millest poleks nagu eksamiks loetud raamatutes juttu olnud, aga Made bakalaureuseõppe konspekti põhjal sain selle küsimuse vastatud.

Madel oli hea huumorimeel. Kongo kriis võib tagantjärele mõeldes olla kole asi, aga Made rääkis sellest kahes loengukursuses nii, et tundus lõbus. Teisel korral ütles ta, et Kongo kriis on tõeline ajaloolase maiuspala. Kolmandast maailmast rääkides ütles ta veel, et kõige tõhusam massihävitusrelv on matšeete, mille iga külasepp valmis teeb. Aga Made oli ka üks varasemaid eestlasi, kes ütles, et neeger öelda pole viisakas, seepärast ta kasutab teist sõna. Kuigi seegi oli võibolla huumoriga öeldud.

Vahel teeb loengu meeldejäävaks, kui loengupidaja eksib. Made loengutest tuleb mulle meelde kaks faktiviga. Ühel korral eksis ta Stalini surmakuupäevaga. See oli kuupäev, mida oli minu ülikooli sisseastumiseksamil küsitud, ka loengus üks üliõpilane parandas. Made vastas, et väga hea, kui nii tähelepanelikult kuulatakse. Teisel korral läksid tal segi Iisraeli poliitikud Shimon Peres ja Yitzhak Rabin. Tol korral keegi ei parandanud. Mul oli kahtlus, et see on eksitus, aga mõtlesin, et võibolla ma ise eksin, kuni olin kodus üle kontrollinud. Kaks viga kolme loengukursuse kohta ei ole väga palju.

Made kirjutas kunagi sageli ka ajalehes. Palju ma tema artiklitest ei mäleta, peale selle, et tema poliitilised seisukohad tundusid minu omadest erinevad. Seetõttu olin üllatunud, kui sain nekroloogist teada, et ta oli ka Eesti Kongressi saadik. Vaatasin raamatust järele, et ta valiti sinna esimese kursuse ajalooüliõpilasena. Erakondlikku kuuluvust tema nime taha märgitud ei ole.

Järjest Tallinnas

Pidin minema koos emaga Tallinnasse. Ütlesin, et võibolla ma ei lähegi. Ema vastas, et siis tema ka ei lähe. Mina siiski läksin. Tagasi sõitma hakates ei leidnud ma pileti ostmiseks täpset raha. Kodus ema pahandas, et ma rikkusin lubadust temaga koos Tallinnasse minna. Enda meelest olin ma seal käinud, ema jättis ise tulemata. Täpset raha polnud ma kaasa võtnud sellepärast, et enne väljumist oli asjade pakkimisega kiireks läinud. Järgmisel päeval läksin koos isaga uuesti Tallinnasse. Mul oli meeles, mis bussiga tuleb seal mis peatusesse sõita, aga mulle näidati kergemat viisi, kuidas soovitud kohta jõuda. Läksime jälle sama tüdruku ukse taha, kus olime käinud eelmisel päeval. Aga teda polnud täna kodus. Hakkasime mööda koridori majast välja kõndima, koridoris tuli vastu üks teine tüdruk.

Laupäev, oktoober 14, 2017

Taimede keel

Mõnes ilukirjandusteoses on olnud juttu sellest, kuidas mõni tegelane saab selgeks loomade või lindude keele. Aga teadlased on avastanud, et ka taimedel on keel. Kui puud ähvardab oht, teatavat ta sellest lõhna abil teistele puudele. Kas keel pole seegi, kui öeldakse õite abil putukatele, et tulge tolmeldama? Veel maha saetud puu räägib, öeldes inimesele, et tule ja loe mu kännult aastarõngaid, ma olen kogu elu päevikut pidanud.

Hea korter

Mõtlesin, et mulle meeldib mu praegune kodu. Ma oleks saanud mujale kolida, aga ma ei tahtnud. Eriti meeldis mulle mu enda tuba. Kui korter oleks olnud ainult ühetoaline, oleks minu tuba mulle ikkagi meeldinud. Mulle meeldis selle toa mööbel. Kui ma oleksin kuskile mujale kolinud, ei oleks seal olnud sellist mööblit.

*
Magasin oma voodis. Märkasin, et mul on midagi ümber kaela. Hakkasin seda ära võtma. Aga läbi une võisid liigutused valesti välja tulla.

Reede, oktoober 13, 2017

Mustand põrandal

Liikvel oli haigus, mis oli loomadele surmav, aga inimestel kulges üsna kergelt, väljaarvatud võis inimestel IQ langeda. Meile tehti IQ teste, et vaadata, kas see on juhtunud. Kellegi IQ ei olnud langenud.

*
Kirjutasin Helinale kirja. Kõigepealt kirjutasin põrandale mustandit, et selle põhjal hiljem paberkiri koostada ja see kinnises ümbrikus saata. Olin mõelnud, et kui saadan kirja kinnises ümbrikus, ei saa kolmandad isikud seda lugeda. Aga nüüd hakkas mulle tunduma, et nad saaksid lugeda ka põrandalt. Hakkasin seetõttu põrandale kirjutatut kustutama. Aga nõrgad jäljed säilisid ka pärast kustutamist. Ema pöördus minu ja vendade poole, et me ei paista eriti haiged olevat, ta annab meile ühe ülesande. Vennad ütlesid, et mina olen terve. Vaidlesin vastu, et mina ei ole. Sõnade vahel naersin koleda häälega.

Kiired vastased

Nädal tagasi Volperti mälestusturniiril oli esikolmik 1. Trohhalev, 2. Peebo 3. Tätte. Tänasel kiirmaleturniiril oli esikolmikus kolmandal kohal Põdersalu, esimene ja teine koht ei muutunud. Tähistati Tätte sünnipäeva. Mul oli enda hinnangul parem seis seitsmest mängust kuues, aga punkte sain vaid 3, sest kahes mängus kukkus aeg ära ja ühes lasin endale ajapuuduses ühekäigulise mati panna.

Mäng Trohhalev-Runnel oli umbes selline:
1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. Rf3 de 4. Re4 Rd7 5. Oc4 e6 6. d4 Rgf6 7. Rg3 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Le2 b6 10. Re5 Ve8 11. Ve1 Rf8 12. c3 Ob7 13. Of4 Rg6 14. Og5 Rd5 15. Oe7 Le7 16. Lg4 Vad8 17. Rg6 hg 18. h4 Rf6 19. Le2 c5 20. Vad1 cd 21. cd Vd6 22. Oa6 Oa6 23. La6 Ved8 24. Lc4 Ld7 25. La6 Vd4 26. Vd4 Ld4 27. La7 Lb2 28. Lc7 Vd7 29. Lc8+ Kh7 30. a4 ja mõne käigu pärast kukkus mul enametturiga seisus aeg.

Neljapäev, oktoober 12, 2017

Revolutsioon ja evolutsioon

Aadu Must ütleb eilses "Tartu Postimehes": "astusin poliitikale väga lähedale juba laulva revolutsiooni päevil ega ole sealt siiani tulema saanud." Samas intervjuus ütleb ta veel: "Leian, et ühiskond ongi seda tervem ja arenguvõimelisem, mida vähem on revolutsiooni ja mida rohkem on evolutsiooni."

Mõte on võibolla kokku, et 1988 oli revolutsioon vajalik, aga praegu mitte. Kas see, kui 1988 oli rahva vaimustus suurem kui praegu, tähendas tegelikult, et oldi haiguslikus maania seisundis? Revolutsioonide ajal oleks areng nagu siiski kiirem. Kui Must seoses laulva revolutsiooniga leidis uue tegevusala, aga hiljem järgmist pole leidnud, kas see pole teiste sõnadega, et ta tegi tol ajal ka isikliku arenguhüppe, aga hiljem pole uut arenguhüpet järgnenud?

Vastulause saatesõnale

Öeldi, et neid inimesi on vähe, kes on Piibli läbi lugenud. Vastasin, et mõni on iga aasta uuesti lugenud. Koju tuli isa koos ühe külalisega. Ma olin kirjutanud trükkimist ootavale raamatukäsikirjale saatesõna, nüüd isa ütles, et see külaline kirjutas minu saatesõnale vastulause, saatesõna ilmub koos vastulausega. Külaline seletas, et mul oli saatesõnas juriidilisi ebatäpsusi. Ütlesin, et siis tuleb vastulause avaldada. Vaatasin raamatu käsikirja. See nägi välja nagu valmis raamat. Panin tähele, et sisukorra leheküljenumbrid ja muud leheküljenumbrid ei ole omavahel kooskõlas. Seda tuli veel parandada. Mõtlesin, et kui saatesõnale on vastulause, aga saatesõna ise on muutmata, siis võiks saatesõna ebatäpsetes kohtades olla viited vastulausele. Külaline seletas, et ma olevat kirjutanud, et võeti vastu üks otsus, aga tegelikult ei olevat hääletamine sama, mis otsuse tegemine. Mõtlesin, et võibolla on toimetaja minu lause eksitavamaks sõnastanud.

Kolmapäev, oktoober 11, 2017

Vaba teema

Ükskord sõitsin autos, panin silmad kinni ja nägin vaimusilmas, kuidas kaselehed tuule käes liikusid. Need olid vist Peedu kased, aga kaskesid kasvab minu akna taga ka Tartus. Kui elasime Kaunase puiesteel, siis kasvasid meie hoovis paplid. Aga teisele poole maja istutati ka seal kaskesid. Nüüd on need paplid maha saetud, aga kased suureks kasvanud. Vaatasin hiljuti kaskede vahelt oma vana maja suunas. Üks päev jalutasin Emajõe äärses pargis. Seal mulle meeldisid puud, aga mitte koerad. Õllejoojad ka ei meeldi. Mulle tundub, et mina neile samuti mitte. Ajalehtedes kirjutatakse, et parkidesse on vaja tuua elu, aga ma hindan vaikust ja rahu. Lugege Uku Masingu raamatut "Mälestusi taimedest". Masing elas Tähtvere pargi lähedal. Mõnes asjas mul on Masinguga sarnasusi, aga lugemiskiirus on meil väga erinev. Keskkooli ajal püüdsin lugemiskiirust tõsta, aga praegu langetada. Mulle meeldis pika mõtlemisajaga maleturniir rohkem kui kiirturniirid. Tartus toimub aastas mitukümmend kiirturniiri ja ainult üks pikk turniir. Võiks olla vastupidi, et tavalisem oleks pikk male. Aga kui teised seda ei mängi, siis ma saan mõelda, et olen neist milleski parem.

Suusatee

Olin Emajõe bussipeatuse kõrval ja suusatasin hästi pisikesi ringe. Siis hakkasin sõitma mööda sirget joont Annelinna lõpu suunas. Olin seda teed kunagi varem ka suusatanud, aga vahepeal tükk aega mitte. Kui suusatamise lõpetasin ja koju jõudsin, siis hingeldasin veel tükk aega, kuigi ma enam ei liikunud.

*
Olin koolis. Meil oli uus tunniplaan, et kahe tunni piir ei läinud enam vahetunnist, vaid tunni keskelt. Need kaks tundi olid sellised, kus klass oli jagatud kahte rühma, nii et ühed õppisid ühte ja teised teist ainet.

Teisipäev, oktoober 10, 2017

Sponsoreerimise põhjus

Eile rääkis üks tuttav raadios, et kui üks sakslane Kristjan Jaak Petersoni sponsoreeris, siis võis ta olla Petersoni tegelik isa. Aga samas saates öeldi veel, et Peterson ei olnud vähem andekas kui Puškin või Goethe, tema keeleanne oli võrreldav Ariste või Uku Masingu omaga. Võibolla siis toetati teda ikkagi andekuse tõttu? Mulle on küll makstud stipendiumi andekuse pärast. Suguluse alusel võidakse toetust ka mitte anda, paljud üliõpilased olevat pidanud sellepärast õppimise kõrvalt töötama, et vanemad ei toeta.

Õppeaine tagasi

Läksin kooli, kus pidi toimuma õppeaasta alguse aktus. Saalis üks inimene tõstis enda jaoks tooli teise kohta. Tõstsin ka, nii et ma saaks istuda üksi, mitte kellegi kõrval. Mind litsuti teiste istujate vahele.

*
Olin teel vene keele tundi. Vahepeal olin ülikoolis käinud, nüüd käisin jälle koolis. Vene keele klass oli 112. Aga selle koha peal, kus mäletasin ruumi olevat, ei paistnud tundi tulevat. Ruum 112 oli hoopis selle koha peal, kus minu mälu järgi pidi olema 111. Selles ruumis istus õpetaja Velleramm, nii et see pidi olema õige ruum. Mult võidi küsida, miks ma tundi tulen, kui ma kahes viimases klassis loobusin vene keelest. Oleksin vastanud, et ülikoolis hakkasin seda uuesti õppima, ülikoolis olid huvitavamad raamatud. Sander rääkis ühe loo, millest poldud aru saadud. Ta kordas seda veel teist korda, et keegi oli öelnud, et ta närib jalga ja jätab käe külge. Teisel korral hakkasin aru saama.

Esmaspäev, oktoober 09, 2017

Tartu valimised

Kolm erakonda, mis mulle keskmisest rohkem meeldivad, on rohelised, Vabaerakond ja IRL. Et sel korral on kõigi nende erakondade liikmeid samas valimisliidus, siis selle ma ilmselt valingi. Konkreetse kandidaadina eelistan Peep Mardistet.

Sõrmuste isand

Lugesin teist korda "Sõrmuste isandat". Kolmandat sõrmust ei olnud veel leitud, aga tundsin, et olen selle mõju all. Kolmas sõrmus tähendas halba, aga mulle tundus, et head. Ootasin, millal ma saan juba madu näha. Siis mõtlesin, et mul ei olegi vaja tingimata madu näha, mul on niigi hea olla. Jõudsime raamatu lõppu ja suvila viimasesse ruumi, selle põhjal ootasime, et nüüd midagi juhtub. Aga midagi ei juhtunudki. Selgus, et paradiis on see, kui midagi ei juhtu.

*
Kaks poissi pidasid mõõkadega duelli. Nad arutasid omavahel, kas duellil tappa on õige või mitte. Nad ei tahtnud siiski üksteist tappa, seetõttu lõid nad õhus mõõkasid kokku, mitte üksteise pihta. Võtsin ühelt neist mõõga ära. Hakkasin minema mööda teed kepi otsas hüpates.

Pühapäev, oktoober 08, 2017

Suurmeister Volpert

Sel nädalal ilmusid suurmeister Larissa Volperti surmakuulutused. Reedel mälestati teda kiirmaleturniiriga.

Volpert oli pikka aega naismaletaja, kellega ma mängisin kõige rohkem partiisid. Viimastel aastatel ma teda enam ei näinud, ta olevat pärast mehe surma Ameerikasse kolinud. Pärit oli ta Venemaalt, aga ta olevat olnud juudi, mitte vene rahvusest. Eesti keelt ta selgeks ei saanud. Imestati, et kuidas ta prantsuse keelt oskab ja eesti keelt mitte. Aga Volpert leidis, et eesti keel on erakordselt raske keel. Mõne sõna ta vahel seda siiski rääkis. Ühel korral hakkasin temaga rääkima vigases vene keeles, mille peale ta palus mul juttu eesti keeles korrata.

Kui mina Volpertit tundsin, ei mänginud ta enam suurmeistri tasemel, aga tiitel oli tal alles. Nii said paljud inimesed öelda, et nad on suurmeistrit võitnud. Kuskilt ma lugesin hiljuti, kuidas üks maletaja oli saanud varem esikohti ja ei tahtnud hiljem enam halvemate kohtade pärast võistelda. Mul olid ülikooli esimesel kursusel kõik eksamid viied, hiljem tundus neli juba halb hinne. Volpert ei paistnud oma mängutugevuse languse pärast väga kurvastavat. Ühel aastal kutsuti teda Eesti naiste meistrivõistlustele. Ta ütles, et ta teab, teda tahetakse sinna poksikotiks, aga ta ei lähe.

Ühel korral oli Volpert solvunud, kui üks noor tüdruk hakkas talle pärast mängu lõppu õpetama, mida ta valesti tegi. Teisel korral ta oli pahane, et üks noor naismaletaja võitis partiisid ainult ajaga ega osanud veel saada turniiril ühtegi võitu seisuga. Muidu Volpert tundis huvi just eriti teiste naismaletajate tulemuste vastu. Ta võis kritiseerida ka meesmängijaid. Ühel korral ütles üks mees teisele klubiturniiril käigu ette, mispeale Volpert nõudis etteütleja turniirilt kõrvaldamist.

Mul oli Volpertiga mängides kõiki tulemusi. Esimese võidu tema vastu sain varakult, aga siis ta oli veel suuremas osas mängudes tugevam. Hiljem minu tulemused paranesid. Volpert kaotusseisu sattudes ei hakanud mängu venitama, vaid oli nõus kiiresti alistuma. Kui tal oli parem seis, aga aega vähe, siis ta võis viiki pakkuda. Ühel korral temaga mängides lõin kuningatiival kaitsmata etturi, see andis tema vankrile vaba liini ja ta võitis. Mängu lõpul ütles ta, et ma olen naiivne. Aga kui ta kuulis, et ma olen avaldanud luulekogu, siis selle eest ta kiitis. Ise oli ta kirjandusteadlane.

Kui Volpert veel Tartus elas, siis oli tema kodu Tähtveres. Olen istunud tema maja ees autos, oodates, et ta tuleks samasse autosse. Tähtvere pargis olevat ta kas jooksmas või kiirkõndi tegemas käinud, tal olevat olnud selle tegemiseks iseloomulik liikumisstiil.

Vanemas eas jagas Volpert oma maleraamatud laiali. Ma ei mäleta, mitu raamatut ma tema käest sain, aga kindlasti on temalt saadud tšehhikeelne raamat 1951. a. Praha turniirist, millesse on aastal 1955 pühendus kirjutatud. Vist antikvariaadist olen ostnud venekeelse raamatu malest teadlaste elus, kus on üks peatükk ka Volperti kohta. Valter Heueri raamatu "Male lugu" tagakaanetekst on samuti Volpertilt.

*
Valgete pudenemine.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 0-0 6. d3 d6 7. Og5 Re7 8. Rh4 c6 9. Oc4 d5 10. Ob3 Ld6 (Siiani "Malekoolist".) 11. Lf3 Od7 12. Vfe1 d4 13. a3 Oa5 14. Od2 dc 15. bc Lc5 16. Veb1 Oc3 17. Oc3 Lc3 18. Lg3 Rg6 19. Rf3 Og4 20. Re1 Rf4 21. Le3 Re2+ 22. Kh1 Rd4 23. Oa4 b5 24. Ob3 Rb3 25. Vb3 Ld4 26. Lg5 h6 27. Lh4 Oe6 28. Vbb1 Rg4 29. f3 Rf2+ 30. Kg1 Rd3+ 31. Kf1 Re1 32. Ve1 Oc4+ 0:1.

Raske finaal

Toimusid Tartu malemeistrivõistlused. Neli parimat pääsesid finaali. Nende hulgas oli vanu inimesi. Ütlesin, et vanal inimesel on raske finaali mängida. Üks finalist kuulis ja küsis, kas nendel noorematel, kes vähem punkte kogusid, oleks siis kergem. Olin ise ka finaali pääsenud. Olin bussipeatuses ja mõtlesin, et helistan koju, et mängupäev jätkub.

Laupäev, oktoober 07, 2017

Uued raamatud ja vanad vihikud

Olin hankinud virna uusi raamatuid, nüüd lugesin järjest nende alguseid. Hangitud raamatute arv oli vist veel suurem kui koolis õppeaasta algul antavate uute õpikute arv. Tegin loetavate raamatute kohta märkmeid. Sain kõigi algused loetud. Märkmed panin ühtede kaante vahele. Tõnu tahtis ühe raamatu kohta tehtud märkmeid näha. Ütlesin talle, et ta otsiks ise. Aga märkmeid oli palju. Küsisin Tõnult, kas ta leiab. Ta vastas, et ei leia, ja jättis otsimise pooleli. Hakkasin kapist ühte vihikut otsima. Vaatasin, et kapis on minu kohta tüüpilised vanad vihikud - samas vihikus oli joonistusi, midagi malest ja nii edasi. Otsitavat vihikut ma ei leidnud, sest õpetaja pidas seda enda, mitte minu kapiks, ta oli oma õpilaste vihikud oma käe järgi pannud. Saabus J. Lomp, kes ütles, et ta toob mulle osa laenatud asju tagasi, aga mobiiltelefoni veel mitte. Mul oleks mobiiltelefoni vaja läinud.

Reede, oktoober 06, 2017

Ohutus

Pidin koos emaga maale sõitma, aga oli juba õhtu. Siis me pidime kas jääma maale järgmise päevani või olema seal väga lühidalt. Hakkasime trepikojauksest majja sisenema, aga seal võis olla vaenlaseid. Seetõttu lükkas ema kõigepealt lapse keldriuskest sisse, arvates, et seal on tal ohutu. Aga minu meelest võis mõni vaenlane just keldris olla, läksin vaatama. Seejärel sisenesin trepikotta. Minu järel astus sinna üks pikka kasvu mees. Küsisin talt, kes ta on.

Neljapäev, oktoober 05, 2017

Looming 8/2017

„Looming“ 8/2017. Eesti Kirjanike Liidu ajakiri. Lk. 1081–1224. Peatoimetaja Janika Kronberg.

See on vist alles teine „Loomingu“ number, mille loen läbi tervikuna. Kõiki numbreid pole ka edaspidi aega tervikuna lugeda, kuigi huvitav võiks see olla.

Seda numbrit ei lugenud ma õiges järjekorras. Alustasin Peeter Oleski kirjandusteaduslikust kaastööst numbri teises pooles, lugesin sealt arvustuste lõpuni, seejärel algusest ilukirjanduslikku osa ja kõige lõpuks kõige viimaseid lehekülgi kroonika ja muu seesugusega.

Kõik autorid ei kirjuta täpselt samu mõtteid. Peeter Olesk arvab endiselt, et kirjanik vajab advokaati, aga Maarja Kangro teeb juttu viha kasulikkusest. Kuigi tema arvab samuti, et viha ei tohi olla liiga palju. Ta peab viha irratsionaalseks. Mina olen kasutanud irratsionaalsust positiivse mõistena, aga ma ei ole sellega pidanud silmas tingimata negatiivseid emotsioone, pigem siiski positiivseid, aga sõna tähistab üldse mõistusega seletamatut.

Meelis Friedenthal kirjutab ilukirjandusteose rektor Parrot’st. Olesk on kunagi kritiseerinud ilukirjanikke, kes kirjutavad teadlastest, aga kelle teostes ei ole teadlasele omast mõttepinget. Friedenthali teosel seda puudust ei ole. Tema Parrot ei räägi eraelust, vaid teadusest ja haridusest. Mõni mõte on siiski kahtlane. Ta peab kõigi inimeste õppimisvõimet ühe suureks. Tänapäeval usaldusväärsemad autorid leiavad, et see on erinevatel inimestel siiski erinev. Ka 19. sajandil oleks võinud tõsine teadlane enne millegi kindlalt väitmist kõigepealt eksperimendi korraldada.

Juhan Voolaid viib oma proosateose tegevuse Aafrikasse. Üks tuttav kirjanik on rääkinud, et talle tundub, et eesti kirjanikud viivad teoste tegevuskoha selleks välismaale, et siis neid võibolla tõlgitakse. Võibolla mõni autor on selline, aga ma arvan, et välismaast kirjutamise ainus põhjus see ei ole. Reisikirju on kirjutatud inimeste jaoks, kes ise sellist reisi teinud ei ole. Praegu võib rohkem välismaast kirjutamise põhjus olla, et reisitakse ise rohkem, Nõukogude Liit on lagunenud ja Eesti on astunud Euroopa Liitu. Ma kirjutasin lapsena jutte, mida ma kellelegi lugeda ei andnud, ma viisin samuti sageli tegevuskoha muudele maadele kui Eesti, aga sageli olid need maad üldse väljamõeldud ja võisid asuda mõnel teisel planeedil.

Voolaiu jutu üks tegelane on lõvi. See jutt tuletas mulle natuke meelde ühte „Muumitrolli“ peatükki, kus vaim astub tuppa ja lööb pea ära. Lõvi ja vaim on mõlemad liigi poolest hirmuäratavad tegelased, kes konkreetse isikuna osutuvad siiski mõlemad saamatuteks. Mul oli seda moodi tegelane kunagi Kirjanike Kodu võrgulehel rippunud ja enne seda „Loomingust“ ja võrgu ulmeajakirjast tagasi lükatud teoses „Ülekuulaja“ Hitler, keda ma kujutasin teistest tegelastest kartlikumana. See polnud ainult puhas fantaasia, vaid olin lugenud ka ingliskeelset raamatut Hitleri psühhoanalüüsist.

Toomas Haug on kirjutanud jutu sellest, kuidas laps Pärnus suvitab. Olen ka ise 4-aastaselt Pärnus suvitanud ja mõned asjad tulid tuttavad ette – et Pärnus käiakse rannas, et seal süiakse jäätist. Haugi tegelane paistab kartvat füüsilisi tegevusi minust vähem, et kiikudes ta ei karda ise üldse, vaid kardavad ainult pealtvaatajad. Mulle küll kiikuda meeldis, aga mul oli seejuures vist endal väike hirm, et juhul kui ma liiga suure hoo annan, siis võib kiik üle võlli käia. Jutus saab väike laps kiikuda, aga vanemaks saades hakkab see südant pahaks ajama. Mul kiikumise kohta sellist kogemust ei ole, aga muude asjadega on küll olnud, et mõni läheb vanemaks saades kergemaks ja mõni raskemaks. Minu teostest erineb see jutt selle poolest, et lõppeb magamajäämisega. Minu omad lõppevad pigem ärkamisega.

Berk Vaher intervjueerib Nikolai Baturinit. Sissejuhatavat lõiku lugedes ma algul imestasin, kui öeldi, et Baturinil jäävad ka proosateosed pikaks ajaks pähe. Ma võin küll peast ette lugeda sadu oma luuletusi, aga proosa võib ununeda. Siis mõtlesin, et oma lühiromaani „Viimsed päevad“ sisu mäletan küll peast hästi, rohkem romaane ma polegi trükki andnud.

Jaak Jõerüüt kirjutab „Loomingus“ poliitikast. Ta kandideeris ise presidendiks, aga mitte lõpuni. Tundub, et ta arvab endiselt, et oleks olnud parem president kui Kaljulaid, vähemalt arvab ta, et vabariigi aastapäeval loetud Marju Lepajõe kirjutis oli parem kui sama päeva presidendi kõne. Lepajõed ja Jõerüüti eristab mõlemat Kaljulaiust, et nad on eesti keele tuleviku pärast rohkem mures kui valitud president. Ma muretsen mõne asja pärast veel rohkem kui Jõerüüt. Jõerüüt peab endastmõistetavaks, et Euroopa Liit ei ole riik. Oleks võinud mainida, et selles küsimuses ei ole üksmeelt.

Kolmapäev, oktoober 04, 2017

Kataloonia küsimus

Enne Eesti Euroopa Liitu astumist hoiatati, et puudus paragrahv, mis oleks tolleagse seisuga võimaldanud uuesti välja astuda. Europooldajad ütlesid, et seda paragrahvi pole, sest selle järele puudub vajadus. Hiljem väljaastumiskord kehtestati ja nüüd on Suurbritannia puhul ka vajadus olemas. Kataloonia Hispaaniast eraldumise puhul oleks nagu vajadus olemas, aga nüüd öeldakse, et pole paragrahvi, see õigustavat sadade inimeste vigastamist. Võibolla peaks õigustamise asemel kutsuma üles seadused vajadustega kooskõlla viima? Eesti põhiseadusest ei ole igas küsimuses kinni peetud, kas mõnele Eesti poliitikule on Hispaania põhiseadus tähtsam? Kuskil rahvusvahelises õiguses on ette nähtud rahvaste enesemääramisõigus, kas katalaanid ei või lähtuda sellest, vaid peavad täitma teise rahva põhiseadust?

Teisipäev, oktoober 03, 2017

Külm dušš

Küsisin arstilt, kas mul võis ühel hommikul hakata paha järjest sooja ja külma duši pealelaskmisest või kaks korda soendatud seente söömisest. Ta arvas, et see tuli dušist. Aga lisas, et kui südamehaigust ei ole, siis on külm dušš lausa soovitav, samuti sooja ja külma duši järjest pealelaskmine. Kuid külma dušši tulevat lasta lühidalt. Olevat võimalik, et halb hakkas sellepärast, et ma lasin seda liiga pikalt. Saunast jääauku ei tohtivat samuti hüpata.

Ohtlikud olukorrad

Olin kirjutanud eile Oudekki blogile kiitva kommentaari, aga täna kiitis tema Leninit. Mõtlesin, et täna kirjutan talle kriitilise kommentaari. Oudekki oli riputanud üles foto, kuidas inimesed sõitsid rongi katusel ja pead aknast välja hoides. Tahtsin hoiatada, et kui mingi takistus ette jääb, võib niiviisi pea otsast tulla. Siis jõudsin järeldusele, et pead on otsast tulnud, kui tegemist on üksiku sõitjaga, aga kui neid on suur mass, siis see pehmendab lööki.

*
Läksin kooli poole, kus pidi täna toimuma 1. septembri aktus. Kohale jõudes mõtlesin, et ma tulin ülikonnaga, aga teised kannavad vist vabamaid riideid. Vaatasin ringi, et teistel on ikka ka ülikondi. Üks tüdruk hakkas vaatama televiisorist filmi Hitlerist. Teine tüdruk ühines temaga. Minul takistas vaatamast see, et nad jäid mulle vaateväljale ette. Mõtlesin, et kui vaadatakse filmi Hitlerist, siis järelikult kavandatakse terroriakti. Seetõttu lahkusin. Kõndisin koos vennaga mööda tänavat kodu poole. Kaks inimest kõndisid meie kannul samas tempos, arvatavasti tahtes meid rünnata. Mõtlesin, et pöördun nende poole, et teistega samas tempos ei tohi kõndida. Vend tuli mõttele, et kõnnib ringiratast ümber auto, siis on näha, kas selja taga kõndijad jälitavad meid või mitte. Nüüd läks lööminguks.

Esmaspäev, oktoober 02, 2017

Uusi turniiri partiid

1. voor
Lomp - Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 Oe7 6. b3 d6 7. Ob2 Rbd7 8. Rbd2 0-0 9. 0-0 Ve8 10. Ve1 Re4 11. Re4 Oe4 12. d5 ed 13. cd Of6 14. Of6 Rf6 15. Rg5 Og2 16. Kg2 Ve5 17. h4 Vd5 18. Lc2 Ve5 19. Vac1 c5 20. e4 h6 21. Rf3 Ve6 22. Ve2 Le7 23. Vce1 Vae8 24. Rd2 Lb7 25. f3 d5 26. e5 Rd7 27. f4 f6 28. Rf3 fe 29. Re5 Re5 30. Ve5 d4+ 31. Kh2 Ve5 32. Ve5 Ve5 33. fe Ld7 34. Ld3 Le6 35. Le4 a5 36. La8+ Kh7 37. Le4+ Lg6 38. Le2 d3 39. Le3 Kg8 40. Kg2 Lc6+ 41. Kf1 c4 42. bc Lc4 43. e6 Lc5 44. Lc5 bc 45. Kf2 Kf8 46. Ke3 Ke7 47. Kd3 Ke6 48. Kc4 Kd6 49. a4 h5 50. Kc3 Kd5 51. Kd3 c4+ 52. Kc2 Kd4 53. Kd2 c3+ 54. Kc2 Kc4 55. Kc1 Kb3 56. Kb1 c2+ 57. Kc1 g6 58. g4 hg 59. Kd2 Kb2 60. valge alistus. Valgel jäi mõtlemisaega järele 1 tund ja 13 minutit, mustal 1 tund 7 minutit.

2. voor
Runnel - Trohhalev
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Od3 Rc6 5. c3 Rf6 6. Of4 Og4 7. Rf3 Of3 8. Lf3 e6 9. Rbd2 Oe7 10. 0-0 0-0 11. Ve1 a6 12. Og5 h6 13. Oh4 Ve8 14. Rb3 Rd7 15. Oe7 Le7 16. Ve2 b5 17. a3 Vab8 18. Vae1 Ld6 19. Lh5 a5 20. Ve3 Rf6 21. Ld1 b4 22. ab ab 23. Rc5 bc 24. bc Vb2 25. V3e2 Veb8 26. Vb2 Vb2 27. La1 Vb8 28. Vb1 g6 29. Ob5 Re7 30. Od3 Kg7 31. Vb8 Lb8 32. h3 Lc7 33. La3 Rc6 34. La4 Re7 35. Lb4 Rf5 36. Of5 gf 37. Lb2 Lf4 38. Rd3 Lc7 39. Rc5 Kg6 40. Ld2 Lb8 41. Le3 h5 42. Rd3 Lb1+ 43. Kh2 Re4 44. Rf4+ Kh7 45. Rh5 Lc2 46. f3 Lc3 47. Lf4 Ld2 48. fe must alistus. Valgel jäi mõtlemisaega alles 33 minutit, mustal 3 minutit 18 sekundit.

3. voor
A. Kuusk - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. Od3 Od3 10. Ld3 e6 11. Od2 Od6 12. Re4 Re4 13. Le4 Rd7 14. 0-0-0 Rf6 15. Le2 Lc7 16. g3 0-0-0 17. c4 Vhe8 18. Oc3 Kb8 19. a3 Le7 20. Re5 Oe5 21. Le5 Lc7 22. Le2 c5 23. dc Lc5 24. Le5+ Lc7 25. f3 Kc8 26. Lc7+ Kc7 27. g4 Vd1 Vd1 28. Vd1 e5 29. Kc2 Ve6 30. Kd3 e4 31. Ke3 ef+ 32. Kf3 Re8 33. b3 a6 34. Ve1 Kd7 35. Ve6 Ke6 36. Ke4 g6 37. Oe5 gh 38. gh f5 39. Kf4 b6 40. b4 a5 41. ba ba 42. a4 Rf6 43. Of6 Kf6 44. c5 Ke6 45. c6 must alistus. Valgel jäi aega alles 2 minutit 36 sekundit, mustal 6 minutit ja 22 sekundit.

4. voor
Runnel - Uibos
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 g6 4. Ob5 Rd4 5. Re5 Lg5 6. f4 Lf4 7. Rd3 Lg5 6. f4 Lf4 7. Rd3 Lg5 8. Oc4 Lg2 9. Vf1 Rh6 10. Re5 Oe7 11. Rf3 Rf3+ 12. Lf3 Oh4+ 13. Kd1 Lf3 12. Lf3 Oh4+ 13. Kd1 Lf3 14. Vf3 d6 15. h3 0-0 16. d3 g5 17. Oe3 g4 18. Vf1 Kg7 19. Vg1 g3 20. Re2 Oh3 21. Rg3 Og4+ 22. Kd2 f5 23. Rf5+ Vf5 24. ef b5 25. Oe6 must alistus. Valgel oli mõtlemisaega alles 38 minutit, mustal 8 minutit ja 3 sekundit.

5. voor
Haavamäe - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. f3 e6 4. Rc3 Ob4 5. Of4 de 6. fe Rf6 7. Ld3 Rbd7 8. Rf3 Rb6 9. Oe2 Od7 10. 0-0 0-0 11. Og5 Oe7 12. e5 Rfd5 13. Oe7 Le7 14. Re4 Rf4 15. Ld2 Re2 16. Le2 Vad8 17. Rg5 h6 18. Rf6 Kh8 19. Le4 g6 20. Lh4 Kg7 21. Rgh7 g5 22. Rg5 Vh8 23. Rh5 Kg8 24. Vf7 hg 25. Ve7 gh 26. Vg7+ Kf8 27. Vf1+ Ke8 28. Rf4 Oc8 29. Rg6 Vd7 30. Vd7 Od7 31. Rh8 Rc4 32. Rg6 Kd8 33. Rh4 must alistus. Valgel oli mõtlemisaega järel 1 tund 21 minutit, mustal 36 minutit.

Pühapäev, oktoober 01, 2017

Uusi mälestusturniir ja Tartu meistrivõistlused

1. Pavel Vorobjov 4,5 punkti
2. Andres Kuusk 4
3. Henrik Haavamäe 4
4. Dmitri Petrov 4
5. Georg Aleksander Pedoson 3,5
6. Margareth Olde 3,5
7. Leo Teemäe 3,5
8. Simo Runnel 3
9. Andre Uibos 3
10. Jelizaveta Bitkova 3
11. Tanel Kuldmaa 3
12. Igor Snitsarenko 3

31 osavõtjat, 5 vooru, mõtlemisaeg 1,5 tundi kummalegi ja 30 sekundit iga tehtud käigu eest.

Kolm esimest said lisaks üldturniiri auhindadele ka Tartu meistrivõistluste kolme esimese koha auhinnad.

Täna ma neljandas voorus võitsin Uibost ja viiendas kaotasin Haavamäele. Arvasin, et saan sellega Tartu kolmanda koha auhinna, aga siis öeldi, et Haavamäe ja Petrov on ka tartlased, kuigi tabelis seda nende kohta kirjas ei olnud. Seega tundub, et ma olin Tartu 5.