Reiting on kõrge

Käisin Vint.ee-s. Sisselogimise hetkel olin ma vabadest mängijatest kõrgeima reitinguga. Kutsusin endast järgmise mängima. Võitsin mõlemad välkpartiid. Esimeses mängus oli mul vankrilõppmängus ettureid ja aega rohkem, teises kahis vastane kuningarünnaku nimel materjali, aga rünnak ei õnnestunud.

Presidendieksam

Toimus ajalooeksam. Mõtlesin, et ma ei ole nii hästi valmistunud kui varem, aga küllap ma eksami ära teen. Siis aga anti mulle raskem ja tobedam küsimus kui eelmistele vastajatele. Otsustasin, et ma ei ütle ühtegi sõna. Õpetaja ronis mäe otsa, et näha, kus ma olen, aga mina surusin ennast vastu mäe külge, et ma poleks õpetaja vaateväljas. Ma polnud päris kindel, et ta mind ei näe, võibolla jalgu nägi. Kõndisin tänaval. Eksam oli vajalik Ameerika presidendiks kandideerimiseks, aga mõtlesin, et ma ei kandideerigi presidendiks, mul ei ole selleks närvisüsteem ka piisavalt hea. Poliitilise kriisi tõttu oli olnud mõlema kandidaadi populaarsus väiksem kui varasematel valmistel, aga nüüd teatati, et vastaskandidaadi populaarsus on ühes osariigis tõusnud, kus vähesena ei ole veel hääletust toimunud, see ei ole seal enam rekordiliselt väike. Vastaskandidaat istus saali ees ja rääkis, et ei tea, mis minust saanud on, aga ta arvab, et kui ma peaksin veel elus olema, siis ma tulistan inimesi. Seepeale näidati, et kandideerimisest loobunu istus samas saalis publiku hulgas ja hakkas väikse pausi järel enda nii vale iseloomustamise peale laginal naerma. Seepeale hakkas naerma ka ülejäänud publik. Vaadati, kas kandideerima jäänu on oma vastaskandidaadi väljailmumisest kohkunud, ta võis karta, et kohe algab tulistamine. Tema ei naernud, vaid ütles: "Ma tõesti ei tea..."

*

Mul olid algamas keskkooli lõpueksamid. Läksin koolimajja kohale. Ühes ruumis istusid kahekesi Krister ja Artur. Nad olid ladunud laua peale palju raha. Mulle tuletas see meelde laulurea: "Kallimaks kui kullakoormad". Ma ei olnud saanud lõpueksamite pileteid, aga teised arvatavasti olid minu koolist puudumise päevadel saanud. Tänavu aastal olevat lõpueksamid väiksema osa peale kui varasematel aastatel. Ütlesin Pillele, et ühele eksamile ma jätsin minemata. Pille küsis, kas tervislikel põhjustel. Vastasin, et ei, sellepärast, et ma ei osanud. Mõtlesin, et õige oleks olnud öelda, et osalt ka tervislikel põhjustel.

*

Sõitsin bussis. Seisin tagumise otsa lähedal. Minust veel taga pool seisis kaks noort. Üks neist ütles, et bussisõitjad võiks omavahel rohkem rääkida. Rääkisid need, kes olid omavahel tuttavad, suurem osa seda ei olnud. Teine vastas, et näod räägivad. Taga pool seisid nooremad sõitjad, kuigi vahel olin istunud ka eesistmel. Vanasti olin kõige noorem ja sõitsin kõige taga, nüüd olin natuke vanem ja olin liikunud üks koht ettepoole.

*

Olin võtnud raamatukogust raamatuid ja vaatasin neid. Raido ütles, et ise õpetamisele läheb alati rohkem aega kui teiste õpetuse kuulamisele. M. Klesment küsis, kas keegi kunagi kedagi kiidab ka. Vastasin, et kõik ei kiida, aga osad kiidavad. Mõtlesin, et Klesment oli minuga ülikoolis samas inglise keele rühmas, seetõttu ütlesin, et meie inglise keele õpetaja ütles kogu aeg kiitmiseks "brilliant", mida võib tõlkida "briljant" või "hiilgav". Klesment ütles, et ei või tõlkida "hiilgav". Mina ütlesin, et kõike ei tõlgita alati otse, saksa keele õpetaja on öelnud, et tuleb tõlkida "läbi tule ja vee", mitte "läbi paksu ja vedela". Klesment läks minema. Mina kontrollisin veel sõnaraamatust, mis on seal "brilliant" vasted. Selgus, et ei olnud toodud kumbagi minu öeldud vastet, vaid ainult ümberjutustus. Raamatud hakkasid põrandale libisema ja kuigi ma tahtsin seda takistada, takistamine ei õnnestunud. Kukkumist märgates küsis üks seni eemal seisnud poiss mult, kas need on raamatukogu raamatud. Vastasin, et laua peale jäänud on raamatukogu omad, kukkusid enda raamatud. Siis tuli mulle meelde, et tegelikult on vastupidi.

Telesaade ja andmeotsing

Olime telesaates. Isa rääkis kaamerasse, mina käisin korduvalt isa juures. Esitati küsimus minu isapoolse vanaisa kohta. Lubasin tema andmed võrguleheküljelt välja otsida. Aga sealt ma tema andmeid ei leidnud. Ervin oli juba tulnud minu arvuti juurde, et neid andmeid filmida, aga nüüd läks pettunult tagasi mikrofoni juurde ja ütles eetrisse, et andmeid ei õnnestunud leida. Sellega oli saade lõppenud. Mina jätkasin otsinguid. Mõtlesin, et on teisigi isapoolseid sugulasi, kelle andmed on salastatud. Võibolla ka nende andmeid, kes on surnud enne selle võrgukeskkonna tekitamist, ei ole kõiki üldse sisestatud. Ühel alalehel küsiti, mida ma tahan otsida, kas nime esimest tähte, nime lõppu või muud sellist. Püüdsin leida rida, kuhu oleks saanud sisestada nime tervikuna.

Turniiri menüü

Mängisime maleturniiri. Tunti huvi, mis loomade liha me turniiril sööme. Kõike ei tahetud nimetada, sest ühel mehel vist usk ei lubanud iga liha süia. Seda siiski mainiti, et teiste hulgas on söögiks krokodilli liha. Seda kuuldes jättis usklik maletaja turniiri pooleli.

*

Olin saatnud Helinale kirja. Kui uuesti postkasti vaatasin, nägin, et tema nime juures üle tüki aja roheline tuluke põleb. Panin ruttu postkasti kinni, et mitte näha, kui Helina peaks minu kirja lugemata jätma.

Harjunud stiil

Läksin ülikooli sisseastumiskirjandit kirjutama. Ukse taga räägiti, nagu enne ruumi sisenemist tuleks läbida kontroll, ega eksamitegija purjus ei ole. Mõtlesin, et kontrollida saaks ukse peal ka, ma ei pea vist kontrollpunkti ise üles otsima. Kontroll võis olla kehtestatud sellepärast, et ma olin varem kirjutanud naljakirjandeid, võidi mõelda, nagu ma oleksin teinud seda purjus peaga. Kui ma esimest korda olin ülikooli astunud, olin kirjutanud naljakirjandi, hiljem olin muutunud vanemaks ja tõsisemaks, aga sisseastumiskirjanditel tegin ka järgmistel kordadel nalja, sest olin harjunud tegema.

*

Olin maleklubis. Selgus, et õpetaja Toompere on ka maletaja. Ta rääkis, et täna võiks olla teistsugused mängutingimused, sest võõra vastasega mängides erinevalt tuttavast ei jää käigud meelde. Mina mängisin Metsojaga. Ta läks vahepeal laua juurest kaugemale. Mina mõtlesin sel ajal, kui pikalt ratsu võib käia, kui malelauale pole ruute välja joonistatud. Ma käisin vist kogu aeg lubatust lühemalt. Metsoja soovis mängu lõpetada.

Byron

George Gordon Byron. „Luuletusi ja poeeme“. Inglise keelest tõlkinud Minni Nurme. Tammeraamat 2006. 215 lehekülge.

Kui ma olin Byronilt kohanud vaid üksikuid luuletusi, oli mul temast hea mulje, nagu üldse romantismist. Hiljuti filosoof ja poliitik Masaryki raamatu esimest köidet tõlkides tuli Byroni nimi ette seoses sellega, et ta on kirjutanud teose „Kain“, mida filosoof ja ajutine revolutsionäär Herzen ühel eluperioodil imetles. Masaryki kirjelduses jäi „Kainist“ üsna võigas mulje, aga tahtsin vaadata, kas see on eesti keelde tõlgitud. Raamatukogust toodud köites selle tõlget siiski ei olnud, kuigi seda oli järelsõnas mainitud. Lugesin laenutatud köitest seda, mis seal oli.

Raamatus on nii luuletusi kui ka poeeme, aga inglise keeles on luuletus ja poeem ühte moodi. Tekste on siiski erineva pikkusega. Kui jõudsin luuletuste juurest poeemide juurde, siis esimesel õhtul hakkas lugemine vist tektsipikkuse muutuse tõttu väsitama, aga hiljem harjusin uue pikkusega ka ära.

Byronist ei jäänud siiski enam nii head muljet kui esimesel kokkupuutel. Tema teoste valitsev emotsioon on kurbus. Ühes poeemis tunneb peategelane vahepeal ka rõõmu, aga ka selle poeemi lõpus on öeldud, et vähesedki rõõmud kaovad. Üks minu klassivend on öelnud, et kunstiteos ei pea publikule meeldima, aga see peab emotsioone tekitama. Kui autor kirjutab kogu aeg kurbusest, siis võib ju kurbus nakata. Kurvaks ei tee siiski samad asjad, mis teoste tegelasi, vaid see, et sellistel teemadel üldse kirjutatakse.

Raamatu lehekülgedel pidevalt veri voolab. Olen ka ise veriseid luuletusi kirjutanud, aga viimast paberluulekogu koostades püüdsin selliseid trükivariandist siiski välja tsenseerida. Osasid lugejaid aga sellised teemad huvitavad, mida näitab, et „Sirbi“ arvustuses peeti minu raamatu kaheks parimaks luuletuseks just neid, kuhu vere sõna oli veel sisse jäänud.

Raamatu alguse järgi on Byron suurem Šoti patrioot kui Londonisse kolinud Carlyle, aga tagapool sobib Byronile samuti ka inglastega samastuda. Kaasaegset Napoleoni nimetab Byron türanniks ja on seega tema suhtes kriitilisem kui Carlyle, kes pidas Napoleoni kangelaseks. Byron on sama moodi masinavastane nagu filosoof Ruskin, tundub, et isegi verisemalt.

Byron on tuntud selle poolest, et ta suri haiguse kätte Türgi võimu vastu Kreeka vabaduse eest võideldes. Selles raamatus on toodud varasem poeem, mille peategelane alles unistab Türgi vastase võitluse puhkemisest. Aga see peategelane unistab antiik-Kreekast nagu Ristikivi „Rohtaia“ peategelane, tegelikult olid kreeklased Byroni ajaks õigeusku pöördunud.

Nooremana mind ei häirinud, et romantilistes romaanides verd valati, lootsin ainult peategelase ellujäämist. Praeguses vanuses mind verevalamise kirjeldused häirivad, aga ajalooallikana on sellised teosed siiski kasutatavad.

Veel Masaryki mainitud „Kainiga“ sarnaste motiivide kohta, et üks tõlgitud Byroni teos on nagu film ja laul „Kümme neegrit“, kus veel ainult viimane vend elus on. Kain oli Piiblis vennatapja ja Byronil vist positiivne tegelane, aga see kümnenda neegri moodi tegelane leinab oma võõraste käe läbi hukkunud vendi. Teises tõlgitud poeemis aga on perekonnaliikme hukkamise kirjeldus, kus isa mõistab poja surma seksuaalse eksimuse pärast, kolmandas mõrvab haareminaisest ori oma mehe ja pärast on selle naise laubal veel vereplekk, mis peab vist looma samuti assotsiatsiooni Piibli Kaini märgiga. Mereröövel ühe inimese tapab, aga teise elu päästab. Kui ma õigesti aru sain, siis ta päästis selle siiski iseenda süüdatud tulekahjust, ometi oli päästetu mereröövlile tänulik.

Asjad kotis

Majas puhkes tulekahju. Hakkasime seetõttu majast välja minema. Läbi rahvasumma kõndides ei tohtinud hingata, sest õhus võis olla koroonapisikuid. Enne hingamise lõpetamist tõmbasin kopsud õhku täis, aga mulle öeldi, et seda ei tohtinud ka teha, ma olin juba inimestele liiga lähedal. Maja juures valati keldriakende ette vett, et tuld kustutada. Hiljem olin teel tööle. Mõtlesin, et ma ei ole töökellaaegadel korralikult kohal käinud, mind võidakse seetõttu vallandada. Olin alles hiljuti töölepingu sõlminud. Kui töölt puudumisest juttu oleks tehtud, oleksin öelnud, et ma olen harjunud kodus olema, mulle ei tulle meelde tööle minna. Või ma ei pidanudki päevläbi kohal olema, minu ainus ülesanne oli igal õhtul kell seitse aruanne esitada. Oleksin jõudnud ka täna mitu tundi enne seitset tööle, ainult ei olnud kindel, kas ma saan nõutud kellaajaks aruande valmis.

*

Mul oli maleturniiril ajaleht kaasas olnud, aga turniirisaalis lugedes ei olnud see huvitav tundunud. Nüüd olin turniirilt tagasi ja vaatasin sama ajalehenumbrit uuesti, nüüd tundus huvitav. Malele keskendumine oli küll turniirisaalis õnnestunud. Mul oli kotis veel muid pabereid, need oleks võinud enne kooli minekut kotist välja võtta. Ema võis viimast ajakirjanumbrit, mis mul kotis oli, otsima hakata. Olin käinud eile suusatamas, kuigi kevad lähenes. Ma polnud eilsest suusatamisest veel blogis kirjutanud, tahtsin seda teha. Ma polnud seni kahte päeva järjest suusatamas käinud, aga täna oleks võinud seda teha, sest oli sulailm ja arvatavasti oli täna viimane võimalus suusatada, kui sedagi. Tõnu oli juba peole kohale jõudnud, Kadri oli alles kodust teel.

Peauks ja külguks

Sisenesin suurde hoonesse. Varem olin sisenenud peatrepi serva mööda, aga nüüd oli serv kitsamaks tehtud. Seetõttu otsustasin minna külgtrepist. Peatrepist teed ma tundsin, aga külgtrepist minnes olin alati ära eksinud. Vaatasin, et suur arv inimesi läks külgtrepist, siis võisin mina ka proovida. Mul võttis tükk aega, et niiviisi loenguruum üles leida. Pidi mõtlema, mis korrusel ma üldse olen. Kui oleks tahtnud keset loengut wc-s käia, oleks seda ka otsima pidanud. Loenguruumi ukse taga kohtasin õpingukaaslasi. Kui külgukse koridoridest jõudis peaukse koridoridesse, oli maja juba tuttav. Kõndisin läbi pimeda koolimaja riidehoiu selle uksest õue. Aga siiski oli täna ka tuttav õu natuke teistsugune kui varem.

Värv ruumi vastu

arvuti - inimene

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 c6 5. c5 Rbd7 6. Og5 e5 7. e3 ed 8. ed Oe7 9. Rc3 0-0 10. Of4 Ve8 11. Rge2 Rf8 12. Ld3 Od7 13. 0-0 Lc8 14. Vfe1 Oh3 15. b4 Og2 16. Kg2 a6 17. Oe5 Rg6 18. Rf4 Rf4+ 19. Of4 Of8 20. Ve8 Le8 21. f3 Le6 22. a4 Ve8 23. Od2 g6 24. b5 Lc8 25. Og5 Og7 26. ba ba 27. Vb1 Rd7 28. h3 La8 29. Of4 Ve6 30. Od6 Le8 31. Vb7 Ve3 32. Ld2 Vc3 33. Vd7 Ld7 34. Lc3 Le8 35. Kf2 h5 36. g4 hg 37. hg Le6 38. Le3 Le3+ 39. Ke3 Oh6+ 40. f4 f5 41. g5 Og7 42. Kd3 Kf7 43. Kc3 Ke6 44. Oe5 Of8 45. Kb4 Kd7 46. Ka5 Oe7 47. Kb6 Od8+ 48. Ka6 Kc8 49. Od6 Oc7 50. Oc7 Kc7 51. Ka7 Kc8 52. Kb6 Kd7 53. Kb7 Kd8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 46 minutit 10 sekundit, mustal 1 tund 4 minutit 3 sekundit.

Kordusmäng (seisust - valge: Ke3, Od6 Ea4, c5, d4, f3, g4; must: Kg8, Og7, Ea6, c6, d5, f7, g6):

arvuti - inimene
39. ... f6 40. f4 Kf7 41. f5 gf 42. gf Oh6+ 43. Kd3 Og5 44. a5 Kg7 45. Oc7 Kh6 46. Ke2 Kh5 47. Kf3 Od2 48. Ke2 Oc3 49. Kd3 Ob4 50. Od8 Kg5 51. Ke3 Kf5 52. Kf3 Od2 53. Ke2 Og5 54. Kf3 Oh4 55. Ob6 Oe1 56. Od8 Kg6 57. Ke2 Ob4 58. Ob6 f5 59. Kf3 Od2 60. Ke2 Ob4 61. Kf3 Oc3 62. Ke3 Kg5 63. Kd3 Ob4 64. Od8+ Kg4 65. Kc2 Kf3 66. Kd3 f4 67. Oc7 Kg4 68. Ke2 f3+ 69. Kf2 Oc3 70. Oe5 Oa5 71. Ke3 Oe1 72. Oc7 Og3 73. Oa5 f2 74. Ke2 Kf5 75. Od8 Ke4 76. Og5 Kd4 77. Oe3+ Kc4 78. Of2 Of2 79. Kf2 d4 80. Ke1 Kc3 81. Kd1 d3 82. Ke1 Kc2 83. Kf2 d2 84. Ke3 d1L ja must võitis 92. käigul. Valgel jäi aega alles 39 minutit 42 sekundit, mustal 1 tund 48 sekundit.

Foto taaskasutus

Ajalehes kirjutati, et kirjastuse nõukogu liikmed arvavad, et võivad ise raamatuid toimetada, aga et seda võivad teha ainult tõelised spetsialistid. Kirjutaja arvas arvatavasti ekslikult, et ema on kirjastuse nõukogu liige, aga ta oli just toimetaja.

*

Olin varem avaldanud endast särgita foto ainult blogis, nüüd panin sama foto ka feisbukki. Teises postituses ütlesin, et saadame need blogid laiali. Mõlemad positused said ühe laigi, erinevatelt inimestelt. Üks laikijatest oli Sirly, kes tavaliselt polnud kellegi postitusi laikinud. Olin pannud raamatud, mille kaanel olid minust särgita fotod, kappi. Ema tuli küsima, kus raamatud on. Mõtlesin, et saan kapiukse avada, sest kapist paistab ainult raamatute selg, mitte kaant.

Mahamängimised

Eelmine nädal tegin maletreeningu, milles ma koostasin maleülesandeid. Algul matiülesandeid, lõpuks ühe viigiülesande. Ei pidanud neid nii väärtuslikeks, et üles kirjutada.

Täna mängisin Vint.ee-s kolm välkpartiid. Esimeses mängus sain mitu enametturit ja lõpuks vastane alistus. Teises mängus teise vastasega sain avangus lootusrikka seisu, aga siis hakkasin nuppe ette jätma. Kolmandas mängus sama vastasega oli mul avangus parem arendus, keskmängus sain materiaalse ülekaalu, aga siis panin lipu ette. Vastasel ei olnud mõtlemisaega enam palju, aga kui ta pani peale ühekäigulise matiähvarduse, siis alistusin.

Avalduste esitamine

Laudade taga võeti vastu ülikooli sisseastumise soovi avaldusi. Ütlesin, et panen esimeseks eelistuseks ajaloo ja teiseks hambaarsti eriala. Hambaarstiks õppida tahtvad tüdrukud vaatasid imestusega, et kas minusugune õpib tõesti hambaarstiks. Ütlesin, et tegelikult sobib mulle ainult ajalugu, annan avalduse ainult ühele erialale. Ajaloo avalduste vastuvõtja hakkas minuga pilkavalt rääkima, öeldes, et ma ei seisaks nii lähedal. Protesteerisin, et teised enne mind seisid ka lähedal. Ajaloo avalduste vastuvõtja seletas, et erinevalt teistest avalduste vastuvõtjatest temale lähedal seismine ei meeldi. Lõpuks küsis ta, kas ta paneb mind ajaloo doktoriõppe kandidaadina kirja. Vastasin, et tänavu siiski mitte, mul ei ole veel juhendaja nõusolekut.

Ristsõnad ja pildistamine

Olime Paides. Vaatasin, et ristsõna on raske, seetõttu ma seda lahendama ei hakanud. Hiljem vaatasin, et keegi on ristsõna need ruudud ära täitnud, mida ta oskas, osad küll valesti. See oli vist olnud minu ristsõna. Läksin teise ruumi teist ristsõna võtma, aga ka seda oli lahendatud. Üks neist kahest oli olnud minu oma. Aga ristsõnasid oli antud üks pere kohta, mitte üks inimese kohta. Hennul oli suur pere, võibolla sealt oli tahtnud lahendada kaks inimest. Esimesena vaadatud ristsõna köögis oli lahendatud pliiatsiga ja teist toas pastakaga. Läksin kööki tagasi, sest ära kustutada oli võimalik ainult pliiatsiga täidetu, et ise lahendama hakata. Niiviisi sai pliiatsiga täitja korralikkuse eest karistada.

*

Tegin fotoaparaadiga fotosid. Põhiliselt pildistasin sugulasi, aga ühte miniseelikuga tüdrukut pildistasin sellest hoolimata, et ta oli võõras. Pildistasin nii, et inimesed seda ise ei märganud, vaadates fotoaparaadi ekraani, mitte inimesi. Siis ütlesin kuuldavalt, et üks pilt ei tulnud välja, mille ma ära kustutasin. Selle põhjal võisid teised kuulda, et ma pildistan. Hakkasin emale tehtud fotosid näitama. Miniseelikuga tüdruku foto lasin võimalikult kiiresti mööda, teisi pilte näitasin pikemalt ja kommenteerisin neid. Kui näitasin ülikooli õppehooneid, siis ütlesin, et see oli vanaisa töökoht. Tegelikult ma ei teadnud, kas vanaisa on nendes hoonetes loenguid pidanud. Aga kui mina ülikoolis käisin, siis rändasime hoonest hoonesse.

"Aia saladused"

Otsisin ungarikeelset dokumentaalfilmi lillede kohta, aga leidsin filmi pealkirjaga "Aia saladused", mille teema oli lilledest laiem. Aias oli ka puid ja põõsaid. See oli ootuspärane, et õite peal lendasid mesilased, aga enne näidati umbes kaks korda, et seal ronisid ka sipelgad. Aias oli tiik, milles ujusid eredavärvilised kalad. Taimedest tundsin silma järgi ära lumikellukese ja vesiroosi, kui öeldi, siis ka bambuse. Püüdsin kinni, et nimetati lootost, aga seda ma ei tunneks järgmine kord ka ära. Seal ei kasvanud ilmselt ainult Ungari taimed, sest tegemist oli Debreceni linna botaanikaaiaga. Kõige rohkem arvasin kuulvat sõna, mis tähendab nii 'maailm' kui ka 'valgus'. Näidati ühte halli habemega botaanikut rääkimas ja ühe teise botaaniku auks püstitatud skulptuuri. Filmi eelviimases osas võis olla sügise tõttu palju punaseid taimi, igal juhul lõpuosas oli lumi maas, nii et võis olla järgmine aastaaeg. Punaste taimede näitamise ajal kõlasid nii sõnad 'vörös' kui ka 'piros', mille mõlema tähendus on 'punane'. Lumega osas näidati linde, kes selles aias elasid ja igihaljast okaspuud. Filmi lõpul oli näha ka linnaosa, mis botaanikaaeda ümbritses.

Koerad

Kõndisin Pikal tänaval. Seal oli kaks koera, kellest hundikoer oli kuri. Läksin oma trepikojas trepist alla. Välisukse juures üks mees ütles, et hea, et meie trepikojas hundikoera ei ela. Vastasin, et meie trepikojas elab ka üks koer, aga tuttav koer harjub ära.

Edastatud kuulutused

Vihmand ütles, et ma ei võida teda males kunagi. Vastasin, et kui ta ei treeni, siis varsti ta mulle enam pikas mängus vastu ei saa.

*

Mulle saadeti edasi töökuulutusi. Ühes töökuulutuses pakuti palka natuke üle poolesaja euro kuus. Praeguse tööga ma teenisin rohkem. Lauri K. saatis mulle edasi kaks töökuulutust, millest ühes pakuti tööd metsavalvurina. Ma ei vastanud ühelegi sellisele kirjale. Mõtlesin, et metsavalvuril peavad võibolla olema autojuhiload, aga neid mul ei ole.

Venemaa eestlased

А. Соламес. „Из истории Российского государства и месте в нём эстонского народа“. /“Vene riigi ajaloost ja eesti rahva kohast selles“./ Великие Луки, „Великолукская городская типография“ 2012. 376  lehekülge.

Autor kirjutab oma nime vene keeles lühikeste vokaalidega, aga ühel leheküljel on toodud sama nimi ladina tähtedega Soolamees. Raamat räägib nii Venemaa kui ka Eesti ajaloost, aga põhiliselt Eestist Venemaale välja rännanutest. Neid nimetatakse vahepeal eestlasteks ja vahepeal eestlaste järeltulijateks. Varem olen lugenud Aadu Musta raamatut Eestist Siberisse rännanutest, aga Soolamehe raamatus on juttu rohkem Loode-Venemaast, kuigi vahepeal mainiti ka Armeeniat.

Autor on teinud ära suure töö Venemaa eestlaste suguvõsade uurimisel. Raamatus on ka kokkuvolditavaid sugupuude skeeme. On kirjutatud suurest arvust konkreetsetest inimestest, tuues nende kohta tähtsamaid eluloolisi andmeid. Eestis tegutsevat andmekaitse, mis ei luba inimeste kohta nende enda loata isikuandmeid avaldada. Kui ajalehes kirjutatakse kellegi surmast, siis sageli jäetakse täpne surmapõhjus nimetamata. Venemaal olevat üldiselt sõnavabadus väiksem, aga sellest raamatust paistab, et isikuandmete osas on vastupidi. Väheste lausete hulgas, mis inimese kohta tuuakse, nimetatakse ka, mis haigusesse ta suri, on nimetatud ka eluajal põetud kroonilisi haigusi ja invaliidsusgruppe.

Mõtlesin, et erinevate raamatu tegelaste kohta tuuakse välja sarnasel alusel fakte, nagu ülikooli kursusetöödes pidi olema konkreetne uurimiseesmärk, millest ei tohtinud kõrvale kalduda. Aga erinevad inimesed ise tähtsustavad oma elus erinevaid asju. Kui oleks lähtutud sellest, mis kellelegi endale tähtis on, siis oleks saanud irratsionaalsema ja vähem klassitsismi meenutava raamatu.

Raamatu autor on fotodel naeratava näoga ja ta näeb ka elus pigem head kui halba. Ta väidab, et venelased võtsid Venemaale kolinud eestlasi hästi vastu. Aadu Musta raamatust olen lugenud ka omavahelistest vastuoludest, kuidas vaieldi, kas peab sööma kinnise või lahtise suuga. Kui venelased oleksid eestlaste vastu alati väga sõbralikud, kuidas siis seletada repressioone ja venestamispoliitikat?

Ka Soolamehel on kahju, kui eestlaste järeltulijad enam eesti keelt ei oska. Ise ta toob oma raamatus vahepeal eestikeelseid sõnu, aga tänapäeva kirjakeele seisukohalt on neis vigu. Kasutamata on jäänud õ-tähti ja v asemel võib esineda w. Aga 19. sajandil algul ka Eestis õ-tähte ei kasutatud ja v asemel gooti kirjas kirjutatigi w. Soolamees kirjutab, kuidas Venemaale välja rännanud kõnelesid võru murret, aga neile asutati eestlaste kool, kus hakati õpetama eesti kirjakeelt. Juba enne Eestis kolhooside asutamist rajati Venemaal ka eestlaste kolhoos, millel oli eestikeelne nimi. Laulusõnad ütlevad: „Olen vaene Venemaa kolhoosnik“, aga eestlaste kolhoosi kohta väidetakse, et see oli rikas. Eestlased võisid protestantluse tõttu venelastest töökamad olla, aga Nõukogude aja naljade ja rahvalaulude järgi ei jäänud töövili enda kätte.

19. sajandil esines Eestis ka õigeusku pöördumist, aga Soolamees kirjutab Venemaale kolinute kohta, et nemad olid luterlased. Sugupuude skeemidel on raamatus kasutatud leppemärkidena nii riste kui ka viisnurkasid. Rist tähendab Esimeses ja viisnurk Teises maailmasõjas osalemist. Kui oleks kasutanud viisnurga asemel haakristi, oleks ilmselt pahandus tulnud. Autor ise kritiseerib seda, et Eestis sõjaveteranide üritustel Saksa mundreid kasutatakse. Sugupuudes ei ole raamatus tähistatud Vene-Jaapani sõjas ega Vene kodusõjas osalemist.

Kuigi autor on teinud ära suure töö, on raamatu üldajaloo osa Eestis elava lugeja jaoks kehv. Selles esitatakse stalinistlikke seisukohti. Lääneriigid olevat toetanud Eesti iseseisvumist, et saaks Venemaa vastu sõda pidada. Mina mäletan, et Nõukogude Venemaa ründas Vabadussõjas Eestit. Juunipööret on Eestis kujutatud lavastusena, aga raamatus räägitakse tohututest Pätsi valitsuse vastastest meeleavaldustest ja tsiteeritakse Eesti kommuniste, et Pätsi olevat kukutanud eesti rahvas. Tasakaalustuseks viidatakse küll ka Gorbatšovi aegsele õiguslikule hinnangule nendele sündmustele, aga seda detailselt lahti kirjutamata. Nõustutakse küll, et Stalini aegne industrialiseerimine toimus põllumajanduse arvel, aga autor arvab, et see oli siiski vajalik, sest Saksamaa olevat juba haudunud sõjaplaane.

Grenzstein kirjutas venestamise ajal, et kui eestlased vene keelele üle lähevad, jääb suguveri alles. See raamat oleks nagu sellise ettekuulutuse illustratsioon, et Eestist välja rännanute sugulussuhted on küll tähtsad, aga eestimeelsus mitte. Autor peab küll traagiliseks, et eestlased pidid Teises maailmasõjas üksteise vastu sõdima, seega mingil määral on ta kõigi eestlaste poolt.

Tuled ja sidumised

inimene - arvuti

1. e4 g6 2. d4 Og7 3. Rc3 d6 4. f4 Rf6 5. Rf3 0-0 6. e5 de 7. fe Rd5 8. Rd5 Ld5 9. c4 Le4+ 10. Le2 Of5 11. Le4 Oe4 12. Oe2 Rc6 13. Oe3 Vfd8 14. 0-0-0 f6 15. e6 f5 16. d5 Rb4 17. a3 Ra2+ 18. Kd2 Ob2 19. Od4 Oa3 20. Va1 Ob4+ 21. Ke3 Rc3 22. Od3 f4+ 23. Kf4 Od3 24. Oc3 Oc3 25. Va3 Oc4 26. Vc3 b5 27. Vd1 c6 28. Rd4 Vd5 29. Ke4 Vad8 30. Va3 c5 31. Va7 Vd4+ 32. Vd4 Vd4+ 33. Ke5 Kf8 34. Va8+ Kg7 35. Va7 Vd5+ 36. Ke4 Kf6 0:1. Mustal jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 43 minutit 53 sekundit, valgel vähem.

Süstijärgsed partiid

Täna Vint.ee-s esimese vastase vastu võitsin kõigepealt materjali ja siis panin vangerdamata kuningale käiguga Lf7 mati. Aga reitingute vahe oli nii suur, et minu reiting ei tundunud ühtegi punkti sellest mängust muutuvat. Teises mängus teise vastasega jäi mul väli a7 nõrgaks. Vastane saavutas liputiival etturite ülekaalu ja alistusin, kui tema lippuminek muutus vältimatuks. Päeva kokkuvõttes mul reiting langes.

Laulmise lõputöö

Klassis 206 toimus laulmistund. Istusin viimases pingis. Rääkisin algul Peebuga, siis keerasin klassile selja. Peep läks uksepoolse rea eelviimasest pingist aknapoolse rea viimasesse. Pidime laulma. Mina mõtlesin, et mul tuleks suust väga koledat häält, seetõttu ma ei laulnud kaasa. Õpetaja ütles, et ta näeb, et viimases pingis istuval vaktsiinivastasel huuled ei liigu. Hüüdsin vastu, et kui ta mind mõtleb, siis ma ei ole vaktsiinivastane ja ma loen laulmisõpikut. Võis olla ka, et õpetaja oli jälginud mõne teise rea viimases pingis istujat. Aga arvatavasti siiski mind. Ma olin varasemates tundides ka laulmata jätnud, aga siis olin olnud näoga õpetaja poole, mistõttu ta polnud mind jälginud. Erik rääkis oma koha peal, et kuigi ma ei istu enam tema lähedal, on blogist näha, et ma näen teda ikkagi unes. Hiljem istusin näoga õpetaja poole ja ei lugenud enam ka õpikut, sest mõtlesin, et ma olen seda juba nii palju kordi lugenud. Mõtlesin, et õpetaja võib öelda, et ma pole kooli jooksul laulmist selgeks saanud ja mulle seetõttu lõputunnistusele kahe panna. Õpetaja ütles, et keegi ei laula ega tegele muusikaga. Ta ütles, et järgmises tunnis tuleb lõputöö, milleks peame omal valikul laulu ette valmistama. Mõtlesin, et laulan mõnda enda luuletust, siis ei saa õpetaja öelda, et ma ei pea olemasolevast viisist kinni. Laulan luuletust sõnadega "enamjaol pianistidel on luuleannet vähe". See näitab, et ma olen õpetajast vähemalt milleski andekam, tema ei ole ju ühtegi luuletust kirjutanud. Aga pianisti ei ole, sest kui ma laulan omal viisil, ei saa õpetaja mind noodi järgi klaveril saata. Õpetaja küsis meeldetuletuseks, mis tööd ta tegi, kui oli 20-aastane. Ise ta ei mäletanud. Teine õpetaja ütles ette, et ta oli dirigent. Küsimuse esitanud õpetaja ütles, et õige jah.

Valguselt helile

Kuskilt hakkas kostma undamist, mis meenutas natuke putuka häält, aga oli monotoonsem. Kui lakke vaatasin, siis nägin, et laelambi kolmest pirnist üks enam ei põle. Kui lambist voolu välja lülitasin, siis undamine lakkas, lambi uuesti süütamisel hakkas see taas undama. Kui kustus pirni lambi seest välja keerasin, ei unnanud lamp enam ka põlevas asendis. Uue pirni asemele keeramisel ka enam mitte. Kustus pirn oli nähtavasti elektrienergiat tarbinud, aga uuel eesmärgil.

Vanad tegevused

Sõin koos isaga köögis. Panin söömise ajal raadio mängima. Pärast söögiaja lõppu viisin raadio oma tuppa tagasi. Seal keerasin raadionupu tükk maad vaiksemaks, tavalisele kohale. Selgus, et köögis oli vaja nupu valjemat asendit.

*

Olin kirjandusmuuseumis. Tahtsin vahepeal kodus ära käia. Aga meenus, et reedeti pannakse kirjandusmuuseum varem kinni. Ütlesin, et siis ma ei käigi kodus. Ütlesin, et oleks veel laupäev varasem sulgemisaeg, aga reede on tööpäev.

*

Olin sauna eesruumis. Vaatasin ajalehevirna, aga need olid kõik vanad numbrid. Küsisin, kas siia enam uusi ajalehti ei ole tellitud. Siis nägin, et uuemate ajalehtede pakk on diivani nurga taga.

*

Oli jaanuar. Õppisin jaanuari esimeseks eksamiks. Mõtlesin, et õppimine on juba liiga palju päevi kestnud, aga osa ei ole veel selge. Kui ma noorem üliõpilane olin, oli õppimine nagu kiiremini käinud.

Vaktsineerimine

Jaanuaris avaldasin luuletuse "Vaktsineerimise algus", kui mul endal vaktsineerimisvõimalus veel puudus. Teisipäeval tuli teade, et algas üle 40-aastaste massvaktsineerimine, mis puudutas ka mind. Sooviti, et ma endale otsekohe aja kinni paneksin, aga tahtsin enne malepartii lõpetada ja teha raamatuköite tõlke viimased liigutused. Samal päeval saingi raamatu esimese köite tõlke kirjastusele ära saadetud, aga selgus, et vaktsineerimise elektroonilist etteregistreerimist veel ei olnud ja helistamiseks oli kell liiga palju. Kolmapäeval proovisin korduvalt helistada, aga ei saanud ühendust. Jalutuskäigu kellaajal läksin vaatama, kus vaktsineerimismaja õigupoolest asub. Selle maja juures selgus, et aegu saab kinni panna ka maja kõrval infopunktis. Selleks tuli ainult natuke aega oodata, kuni registreerija peamajast tagasi tuli. Sain aja reedeks. Neljapäeval mõtlesin, et mul jäi veel kellaga mõõtmata, mitu minutit ma vaktsineerimimajja kõnnin. Läksin ja mõõtsin uuesti ära, et maja hakkas paistma, kui olin kõndinud 9 minutit. Ma ei kõndinud päris majani välja, muidu oleks umbes üks minut veel minna võinud. Reedel teadsin juba, mis kell vaktsineerimiseks kodust väljuda. Maja uksele jõudes kustuti mind sisse, millele vastasin, et mul on sisenemisajani veel 1 või 2 minutit. Öeldi, et see ei tähenda. Võisin kohe sisse minna. Majas oli hulk juhendajaid, kes õpetasid, mida täpselt teha tuleb. Kui koju tagasi jõudsin, öeldi mulle, et uudistes oli juttu olnud ka juba üle 30-aastaste vaktsineerimise algusest. Varem oli öeldud, et pärast lühiajalist 40-aastaste vaktsineerimist antakse registreerimine vabaks kõigile, aga nähtavasti vahepeal otsustati üks kiirendatud vanuserühm veel juurde teha.

Kottidega kõndimine

Läksin ühe maja ette. Majas peeti loengut. Kuulasin seda majja sisenemata akna all. Läksin teise majja, kus J. Lomp rääkis minust ja hüpnoosist.

*

Kõndisin tänaval. Üks vanainimene ütles, et tal on kolm kotti, ma võiks aidata tal osasid kanda. Ma ei saanud aru, kas ütleja on tuttav või võõras. Vastasin, et ma võin kanda aidata, aga mul on endal ka raske kott, mind võib seegi ära väsitada. See inimene hakkas mul järjest kiiremini eest ära kõndima. Kui tema järel ümber nurga keerasin, oli ta kadunud.

Keeleeksamid

Õppisin eksamiks. Õppimise eesmärgil kirjutasin endale väikseid sedeleid, aga mõtlesin, et nende formaati nähes arvatakse kindlasti, et need on spikrid. Üks naisüliõpilane juba andis keeleeksamit. Kui ta oli tõlkimise osa lõpetanud, anti talle uus ülesanne tundmatu teksti tõlkimine. Esimesel hetkel mõtlesin, et seda ülesannet ma ei oska, siis tuli meelde, et üheksanda klassi inglise keele eksamil ma juba tegin sellist ülesannet. Praegused õppejõud ütlesid ka naisüliõpilasele, et ta proovigu tõlkida. See tähendas, et ei eeldatagi, et vastus peab olema ideaalne. Panin enda sedelid raamatu vahele peitu, aga õppejõud võisid sinna ka vaadata. Naisüliõpilane sai 15 ja meesüliõpilane 16 punkti 20 võimalikust. See näitas, et keeleeksamid on raskemad, sest tavaline eksamihinne oli 20. Olin ladina keele eksamil. Alustuseks koristasin ruumi, kuigi kahtlesin, kas selleks on sobiv hetk. Siis vaatasin, et ma ei ole koristamisega hiljaks jäänud, sest veel ei vastata, vaid lauldakse Gaudeamust. Seda pidi laulma kooris, aga suurem osa üliõpilasi laulsid ainult refrääni.

Muuseumi direktorid

Vanavanaema palus, et ma võrdleks Eesti Rahva Muuseumi direktoreid. Vastasin, et ma tean neist vähe. Aga nimetasin mõne muuseumi mõnda direktorit. Vanavanaema hakkas naerma ja ütles, et ta on aastakümneid etnograafiast eemal olnud, aga et tuleb välja, et muuseumil on kogu selle aja üks direktor olnud. Üks mees ütles kõrvalt, et nüüd on uus direktor.

Materjali juurde

arvuti - inimene

1. e4 e5 (tagasivõetud käik, sest ettur ei maandunud esimesel katsel seal, kus otsustatud) 2. Rf3 Rf6 3. Re5 d6 4. Rf3 Re4 5. Le2 Le7 6. Rc3 Rf6 7. d4 Og4 8. Oe3 Rc6 9. 0-0-0 g6 10. h3 Od7 11. Og5 Le2 12. Oe2 Og7 13. Vhe1 0-0 14. d5 Rb4 15. a3 Ra6 16. Oa6 ba 17. Vd4 Ob5 18. a4 Od7 19. Vc4 Vac8 20. Ve7 Vfd8 21. Vf4 Kf8 22. Of6 Of6 23. Vd7 Vd7 24. Vf6 Ve7 25. Vf4 a5 26. Rd4 Ve1+ 27. Kd2 Vce8 28. Re6+ V8e6 29. de Ve6 30. Rb5 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 28 minutit 47 sekundit, musta kell tiksus pärast mängu lõppu edasi.

Parteitrükised

Ütlesin vennale, et ta vaataks ühes sõna sõnaraamatust järele. Ta küsis, kuidas ta selle üles leiab. Küsisin, kas tal tähestik ei ole peas. Ta vastas, et ei ole.

*

Läksin ühele peole. Vastu tuli Kristjani moodi mees. Ta küsis, kas ma tema partei kahte trükist tahan. Vastasin, et võin need võtta. Mõtlesin, et püian need läbi lugeda, kuigi aega on vähe. Rääkisin, et vanasti ma lugesin ERSP lehte. Kristjan küsis, mis leht ERSP-l oli. Vastasin, et neil oli järjest kolm erinevat lehte. Loetlesin nende lehtede nimesid ja peatoimetajaid. Selgus, et Tõnu on ka uues parteis. Ta oli juba mitu korda parteid vahetanud.

*

Minu lähedal oli suur hundikoer. Mõtlesin, et ta võib lõhna järgi aru saada, et ta mulle ei meeldi ja kurjaks saada. Seetõttu läksin eemale. Mõtlesin, et koerad elavad lõhnade maailmas. Kunagi oligi see koer minu peale kuri olnud, aga kui tuttavamaks saime, harjus ära.

Emadepäev 2021

Pildil on eilse emadepäeva lilled. Küsisin, kas need on nartsissid. Vastati jah. Küsisin, miks nad ei ole siis sellised nagu tavaliselt. Vastati, et nartsisse on väga palju erinevaid sorte.

Täna oli väga soe ilm, õitsevaid võilillesid oli juurde tulnud ja osadel tulpidel olid õied lahti läinud. Istusin esimest korda sel aastal rõdul ja käisin esimest korda lühikeste varrukatega õues.

Kirjutasin varem ilma asjata, nagu oleks emadepäevaks kingitud rohkem lilli kui minu sünnipäevaks. Alles hiljem tuli meelde, et sünnipäevaks oli seevastu kommikarpe rohkem.

Paar partiid

Täna oli Vint.ee päev. Esimeses mängus ei olnud vastasel kasutajanime. Mul oli lõppmängus vigur ja ettur vähem, proovisin veel aja peale mängida, aga lisanduvate sekundite tõttu tundus see ebaõnnestuvat. Siis ilmus ekraanile ma ei tea mis reegli järgi lause, et mäng lõppes viigiga. Teises mängus oli vastasel kasutajanimi olemas, aga reitingu ja tehtud käikude järgi otsustades tundus ta mängivat selles keskkonnas alles esimest partiid. Lõin palju materjali, tulemuse otsustas vastase kella kukkumine. Kui mul õigesti meelde jäi, oli minu reiting lõpetades 1888, mis peaks olema minu selle keskkonna uus rekord.

Lisaarstid

Pidime minema psühhiaatri juurde. Küsiti, keda ma tahan lisapsühhiaatriks. Nimetasin osakonnajuhatajat ja haigla juhatajat. Kabinetist lahkudes ütlesin, et ma ei valinud neid sellepärast, et nad on ülemused, vaid lihtsalt nende nimesid ma teadsin. Kõndisime tänaval rahvasummas ja ma kippusin teistest maha jääma. Läksime haigla kõrgemale korrusele, aga ei teadnud, kas see on õige korrus. Tegelik korrus võis öeldust erineda. Leidsimegi õige ruumi muult korruselt. Seal oli haigla juhatajaks üks minu ajaloo õppejõud. Ta polnud mind varem patsiendina kohanud.

"Teiselt kaldalt"

Aleksandr Herzen. „Teiselt kaldalt“. Vene keelest tõlkinud Hans Luik. „Loomingu“ Raamatukogu 46/47 (678/679). 1970. Kirjastus „Perioodika“. 152 lehekülge.

Lugesin seda raamatut esimest korda aastal 1994. Lugemise peaeesmärk oli ülikooli sisse saamine. Kuid ülikooli ajaloo sisseastumiseksam oli vaid faktitest, kus selle raamatu fakte ei küsitud. Teisel lugemisel mõtlesin, et raamatut oleks olnud siiski võimalik ülikooli sisseastumiseksamil kasutada, kui mitte ajalooeksamil, siis sisseastumiskirjandis. Ja just selle teema puhul, mille ma enda sisseastumiskirjandi teemaks valisin, kus tuli arutleda, kas ajaloos toimub progress.

Herzen oli Vene revolutsionäär, kes tegi aastal 1848 Prantsusmaal revolutsiooni, aga oli hiljem revolutsioonides pettunud. Eriti kui ma oleks aastal 1994 või 1995 lugenud juba ka Sorokinit ja hiljuti tõlgitud ning praegu viimistlemisel oleva Masaryki köite viimast peatükki Herzeni kohta, oleks saanud näidata, et 1789. a. revolutsioonikoledused olid juba toimunud, aga Herzen muutus revolutsioonide vastaseks alles 1848. a. revolutsiooni koledusi nähes, Sorokin 1917. a. Oktoobrirevolutsiooni nähes. Aastal 1994 ma küll kindlasti revolutsioonide vastane ei olnud, sest Eesti iseseisvumine oli just õnnestunud. Ja kooliajal arvasin, et muude raamatute üle pole võimalik nii pikalt mõelda kui maleraamatute, hiljem olen mõtlemisteemade ringi laiendanud ja mõtlemist süstemaatilisemaks muutnud. Aastal 1995 ei teinud ma sisseastumiskirjandiks muid ettevalmistusi kui kordasin grammatikareegleid. Ajalooeksamiks oskasin pikemalt valmistuda, aga mõlema eksami hinne oli 80 protsenti maksimumpunktidest.

Teist korda lugesin Herzeni raamatut sel nädalal. Peaeesmärk oli nüüd Masaryki raamatus esinevate tsitaatide varasemate tõlgete leidmine. Aga selgus, et Herzeni tõlge ja Masaryki toodavad tsitaadid ei ole igal pool täpses vastavuses. Masaryk võis kasutada 19. sajandile iseloomulikku mugandatud tõlget või tsiteerida mälu järgi, ka Nõukogude ajal oli kombeks raamatute uusi trükke poliitilistel põhjustel lühendada.

Mõtlesin rohkem kui esimesel lugemisel ka Herzeni filosoofia üle. Sellest raamatust ei tule ülevaade tema eluloost nii hästi välja kui Masryki peatükist. Masaryk viitab erinevatele Herzeni raamatutele ja näitab paremini tema seisukohtade muutumist. Masaryk imetleb küll Herzeni stiili, kuid peab seda puuduseks, kui inimese seisukohad on veel küpses eas nii muutlikud. See tähendab, et Masaryk revolutsioonides nii pettunud ei olnud, temal seisis võitlus Tšehhoslovakkia iseseisvumise eest alles ees.

Kuigi Herzeni ja Sorokini kokkulangevus on, et mõlemad pettusid revolutsioonides, ei lange nende mõtted kokku kõiges. Sorokin hakkas propageerima altruistlikku armastust ja võis mõelda, et venelased räägivad üldse rohkem armastusest kui eestlased. Aga Herzen samuti Venemaalt tulles vaidleb altruistliku armastuse vastu rohkem. Herzeni meelest kõik ei pea kõiki armastama. Ta tuleb enne Jaan Tõnissoni sarnasele mõttele, et egoismi ja sotsiaalsuse võib ühendada. Kui Sorokin arvas, et on aeg minna tagasi ideatsionaalsele kultuurile, siis Herzen arvab, et käsu peale Jumalat uskuda ei ole võimalik. Selles peatükis nägin sarnasust Herzeni ja Nietzsche ristiusu vastaste mõtete vahel.

Eurolistis on eurovastane Ploompuu kirjutanud, et valmisõigus peaks olema vaid nendel, kes on võimelised eesmärgistatud tegevuseks. Herzen vaidleb eesmärkide seadmisele vastu. Tema arvates üks ajalooperiood ei peaks olema abinõu teise perioodi jõudmiseks, vaid ise eesmärk. Minu jaoks oli Herzeni raamatu uus lugemine siiski vaid osa suuremast raamatute lugemise plaanist, ma ei hakka Herzeni mõtete pärast seda plaani tühistama.

On õpetatud, et ajaloolane peaks mõistma, mitte kohut mõistma, sest ajalugu ei saavat enam muuta. Sellega on ka vaieldud, et tulevik ei ole veel saabunud ja tuleviku jaoks võib vigadest õppida. Herzen läheb aga kohtumõistmise vastasuse osas esimesena nimetatutest kaugemale, arvates, et ka kohtunikud ei peaks kohut mõistma, sest inimesed polevat süüdi selles, et nad on sellised nagu nad on. Minu meelest siiski suuremate lootuste korral saavutab rohkem.

Herzen arvab, et neil revolutsionääridel vedas, kes noorelt surid, sest siis nad ei näinud oma ideaalide läbikukkumist. Minu teada mõni inimene siiski saavutab veel rohkem kui ta loodab, eriti depressioonis inimene alahindab oma võimeid. Kõik ei uskunud ka Eesti iseseisvumist ega taasiseseisvumist, aga need said teoks.

Tasemetöö jätk

Istusin inglise keele tunnis Eriku kõrval. Öeldi, et täna hakkame kirjutama tasemetööd. Mulle tuli see üllatusena. Olin seda küll ka varem kuulnud, aga kodus polnud meeles õppida. Selgus siiski, et töö enamiku osasid olen ma varasemas tunnis ära teinud. Istusin pingi vasakus servas, aga Erik trügis ka järjest vasakule. Lõpuks ütlesin, et hea küll, vahetame kohad ära. Aga enne kui ma jõudsin paremasse serva maha istuda, olid seal olevad toolid hõivanud Peep ja tema pinginaaber. Mõtlesin, et kuhu ma siis istun. Tüdrukute kõrvale mitte. Poistest oli vaba koht Arieli kõrval, aga seal oli ohtlik, otsustasin, et tema kõrval ma rohkem ei istu. Läksin aknapoolsest reast uksepoolsesse pinki, kus olid küll kellegi asjad, vist Tristani, aga teda polnud hetkel kohal. Üks pink oli ka täiesti tühi. Tristan tuli varsti tagasi ja istuski nüüd minuga samas pingis. Hakkasime tööd kirjutama. Hakkasin vist küsimusi üles kirjutama alates teisest, tundus, et Tristan on rohkem küsimusi vastu võtnud. Õpetaja käis vahepeal küsimas, mis pildi ma olen töösse joonistanud. Vastasin inglise keeles, et metslase. Õpetaja ütles, et siis on hästi. See tähendas, et olin küsimusest õigesti aru saanud, olin kartnud, et valesti. Enne töö algust olin kartnud, et ma ilma õppimata ei oska, aga nüüd nägin, et oskan seda siiski enam-vähem ka õppimata, sest inglise keel on nii selge. Keeleoskust oli parandanud see, et olin kooliväliselt raamatuid tõlkinud.

Jutuajamine kogunemisel

Sõin enne kooli minekut hommikusööki. Läksin teiste laua ääres viibijatega tülli, mistõttu jätsin söömise pooleli ja lahkusin köögist. Ma poleks tohtinud pärast koolist tagasi jõudmist ka kohe süia.

*

Kõndisin tänaval. Vastu tulid agressiivsed poisid. Ütlesin ühele neist halvasti. Selle peale katsus ta käega taskut, arvatavasti lootes, et tal on nuga või tulirelv kaasas.

*

Vaatasin, et ühe maja käimla aken on lihtsalt auk seina sees, kuigi väike. Sellest aknast välja vaadates oli näha naabermaja ning selles elav naine. Pildistasin vaadet aknast välja. Pärast vaatasin foto pealt, et pildistamise hetkel lükkas tuul aknaluugi üsna kinni.

*

Tänavatel toimus rahvakogunemine. Kairi H. oli teistest eemal üksinda. Läksin ja ajasin temaga juttu. Rääkisime, et nahaarstid kirjutavad lõputult uusi rohtusid välja, aga kasu neist ei ole. Lõpuks tõusis Kairi püsti, ütles jutuajamise eest aitäh ja kõndis kaugemale. Eemal ütles ta teistele, et ma räägin nendega, kes on üksi ja kes räägivad aeglaselt. Mõtlesin, et tõepoolest, suuremas seltskonnas ei leia ma kuidagi hetke, millal saaks sõna võtta.

Metsoja

Olen näinud ajalehes tänavu aastal Vello Metsoja nimega surmakuulutust, aga ei teadnud, kas tegemist on tuttava päevakeskuse maletajaga või nimekaimuga. Täna helistas Andres Tobre, kes teadis kindlamalt, et Metsoja on tänavu aastal lahkunud ja palus seda blogis mainida.

Metsojaga sain tuttavaks päevakeskuse perioodil ja olen temaga mängitud partiisid blogis mälu järgi üles kirjutatuna avaldanud. Mustadega mängis ta Sitsiilia kaitset, valgetega alustas käiguga d4, millele vahel vastasin slaavi kaitsega ja vahel Nimzo-India kaitsega.

Ühel viimastest kohtumistest mainis Metsoja, et on olnud Nõukogude ajal ülemnõukogu saadik. Tänu sellele sai ta endale auto osta, aga kommunistlikusse parteisse astumisest ta keeldus. Uuel Eesti ajal teistsuguse partei liige olevat ta olnud.

Ühel oma sünnipäevaturniiril jagasin enda kirjutatud raamatuid. Neid ei võetud kohe laua pealt ära, mispeale pakkusin neid konkreetsetele inimestele agressiivsemalt. Metsoja ütles mulle, et luulet ta ei taha, aga proosaraamatu võttis vastu.

Metsoja oli rahuliku iseloomuga mängija, kellega mul pole tülisid olnud.

Artikli väljalõige

Isa vaatas ühte ajalehe aastakäiku läbi ja andis mulle järjest viiteid sellele aastakäigule. Täna tõi ta ka ühe artikli väljalõike. Ütlesin, et olen seda artiklit vist varem ka lugenud. Ma olin uurinud seoses ühe raamatu koostamisega sama aastakäiku. Vaatasin, et väljalõige on hallitanud. Rebisin hallitanud servad küljest. Tegelikult kirjandusmuuseumile kuuluvat väljalõiget ei tohtinud vist rebida. Aga tekstiosa jäi kahjustamata. Olin kirjandusmuuseumis klassis 301. Pinginaaber pidevalt segas mind, mina tahtsin lugeda, aga seda ma teha ei saanud. Töötaja hinnangul oli ka minu ja pinginaabri tülides süüdi pinginaaber. Kui tund lõppes, kinkisid tüdrukud mulle ühe eseme. Mulle tundus, et eseme kuju on mind pilkav, seetõttu virutasin selle vastu seina. Siis jõudsin järeldusele, et olin valesti aru saanud. Korjasin eseme uuesti üles. Aga sellelt oli juba üks tükk küljest tulnud ja osa tüdrukuid läinud.

Sardiinia

Täna vaatasin mõneminutilist dokumentaalfilmi Sardiinia kohta. Näidati supelranda, toitu, vana arhitektuuri, tühjemat randa, veel toitu, tänaval kõndijaid ja tänavamuusikut. Kui näidati vana maja, püüdsin kinni itaaliakeelse sõna 'castello', mis tähendab 'loss' või 'kindlus'. Esines ka sõna 'storia', mille üks tähendus on 'ajalugu'. Kuulsin vist ka sõna 'spaghetti', vähemalt spagette näidati, neid oskan ammu Itaaliaga seostada. Ühe toidu üks koostisosa oli härjasilm ehk praetud muna. Joogi sees nägin kõrt, mille vastu looduskaitsjad võitlevad. Film oli üles riputatud eelmisel aastal, aga koroonamaske ei näinud.

Helikopteriõnnetus

Mind huvitas, mida üks ingliskeelne sõna õigupoolest tähendab. Võtsin riiulist sõnaraamatu, et seda järele vaadata. Mulle öeldi, et ma võtaks mõne teise sõnaraamatu trüki, see trükk ei tohi laguneda. Vastasin, et ma võtsin selle, mis oli kõige lähemal.

*

Teatati, et on selgunud põhjus, miks ükskord Peterburi-Moskva helikopter alla kukkus. Nimelt olevat luurajate ülemus kolm luurajat alla kukutanud, et ei peaks täitma nende nõudmist palga tõstmiseks. Arvatavasti ei vastanud see jutt tõele, vaid uurija arvas, et ajaloolane võib teha ükskõik milliseid järeldusi.

Elu keerulisemaks

Vaatasin suurt lillepotti. Taimevarre juures oli isegi niiskust. Ütlesin, et osa mullast on kuiv. Seda oli suurem osa mullapinda. Oli aretatud uus taim, mis varasemast rohkem vilja kandis.

*
Kirjutati Klausi uuest luulekogust. Võtsin paberi, et mõned read kirjutada. Oli kirjutatud, et Klausi esimene luulekogu ei olnud selline nagu minu "Maailmakord", aga et nüüd on Klaus ka oma "Maailmakorra" kirjutanud. Mõtlesin, et minu teine luulekogu oli jälle erinevalt esimesest mittepoliitiline. Tegelikult Klausi esimene luulekogu oli ka poliitiline, aga sellest ei saanud kõik aru.

*

Oudekki oli mul lasknud mälestusi kirjutada võibolla sellepärast, et ta tahtis vaadata, kas ma olin minevikus samasugune nagu kirjade saatmise ajal. Aga kirjutamise hetkel ma mäletasin minevikku ka teisiti kui mõnel teisel hetkel oleksin mäletanud. Tegelikult olin ma teinud Oudekkiga järjest sarnaseid asju - kodulehekülg, listid ja feisbuk - ometi olin püüdnud jätta muljet, nagu ma oleksin tema täielik vastand. Või päris ühesugused me polnudki, sest Oudekkil oli feisbukis palju kontakte ja minul vähe.

*

Kirjutasin magistritööd. See oli varasema töö töötlus. Ma ei osanud eriti midagi lisada. Juhendaja oli küll lubanud mul sellisel teemal kirjutada, aga teised õppejõud võisid kaitsmisel töö tagasi lükata. Mõtlesin, et nende kahe aasta jooksul, mis ma olen magistrant, ma maleturniiridel ei osale. Koroona peaks kestma ka umbes nii kaua.

*

Rahvast hoiatati, et pead aknast välja ei pistetaks, sest inimesele võivat pähe kukkuda ainult üks kuup. Ema arvas, et see hoiatus on jama, pea aknast välja pistmine on vajalik. Hakkasin siiski vaipa kloppima nii, et pead aknast välja ei pannud, vaid ainult vaiba ühe otsa. Kui teine ots oli toas, võis tuppa ka tolmu pudeneda. Kui kloppimise lõpetasin, ütlesin, et ma vist lõhkusin akna kõrval oleva uue seadeldise ära, ma üldse ei tea, kuidas seda kasutatakse. Ema vastas, et täna panevad töömehed juba uue seadeldise. Kui järjest uuemaid ja keerulisemaid asju leiutati, läks elu raskemaks. Minu jaoks oli see veel talutav, sest ma tegin kõik leiutised kaasa ja õppisin neid ühekaupa, aga nendel, kes hiljem sündisid, võis tekkida lootusetuse tunne, nagu nad ei saaks kunagi kõike selgeks, sest nad pidid õppima nii palju.

Kuningagambiit pikas mängus

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 d5 4. ed Rf6 5. d4 Rd5 6. Oc4 Rb6 7. Oe2 Ob4+ 8. Rc3 Rd5 9. Od2 Oc3 10. bc Le7 11. Lc1 Rc6 12. 0-0 0-0 13. Oc4 Rb6 14. Ob5 g5 15. Ve1 Oe6 16. Oc6 bc 17. Re5 Ld6 18. Ld1 c5 19. Lh5 f6 20. Rg6 hg 21. Lg6+ Kh8 22. Lh6+ Kg8 23. Lg6+ Kh8 24. Lh6+ Kg8 25. Lg6+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 34 minutit 29 sekundit, mustal 1 tund 31 minutit 26 sekundit.

Valgustatud lilled

Öeldi, et mõlemal eile rubriigis 'päev' avaldatud fotol on valgust liiga vähe. Seepeale tegin kolmanda klõpsu samadest lilledest välklambiga. Kolmanda pildiga jäädi paremini rahule. Mulle endale tundub kolmanda pildi valgus ebaloomulikum, kuigi viimase pildi eelis on ehk, et õied on suurematena fookuses. Lilled pidid olema osalt sünnipäevaks ja osalt veel saabumata emadepäevaks. Arvati, et emadepäevaks on rohkem lilli, kuna meestele kingitavat lilli vähem. Aga mind õnnitleti veel ka lillepiltide, samuti muude piltidega.

Lisaeksemplar

Jagomägi andis mulle valida kolme raamatu vahel, millist ma juurde tahan. Valisin ühe neist välja. Siis vaatasin, et ma ei võtnud seda raamatut, mis ma arvasin. Võetud raamatus oli juttu füüsika ajaloost. Rääkisin, et seda saab lugeda nii füüsik kui ka ajaloolane. Jagomägi kõndis rääkimise ajal eest ära. Järgnesin talle.

Lilled

Mäng vihmaga

Täna mängisin Vint.ee-s 1:1. Esimeses mängus oli mul vigur ja kaks etturit vastase vankri vastu, aga vastane läks kuninga soodsama asukoha tõttu lippu. Teises mängus ületas sama vastane mõtlemisaja.

Mutantmängijad

Ühtedel maletajatel käis parajasti lõppmäng. Ütlesin kõrvalt, et vanker vankri vastu on viik. Siis vaatasin, et laual ei olegi vanker vankri vastu, vaid vanker ja oda vankri vastu. Mängijad leppisid sellest hoolimata viiki. Ütlesin, et selle seisu oleks saanud pika mänguga ära võita. Vaatasin maleajakirja. Praegusel ajal olid osad maletajad parema mängimise nimel GMO-d, ruumisviibijad nimetasid neid mutantideks. Tulid jutuks mutantmaletajate nõrgad küljed, et nad mängivad kõiki avanguid ja üks neist oli jõudnud küll etturiga viimasele reale, aga polnud teadnud, et lipu saab peale panna, vaid oli veel üks samm edasi astunud. Hakati katma söögilauda. Küsiti, kas ma ka sööma jään. Vastasin, et ei, ma olen siin piisavalt kaua olnud, ma lähen koju. Siis tuli mulle meelde, et see pidusöök on osa Siiri sünnipäevast, sellel võiks osaleda. Enne olime söönud juba soolast ja nüüd valmistuti magusat sööma.

Keele kasutusvõimalused

Öeldi, et mina makse ei maksa. Karjusin, et kas ma ei või makse maksta. Lisati, et M. Lauristin on öelnud, et muidu olen ma tubli mees, aga raiskan liiga palju ressursse.

*

Olin saksa keele tunnis. Mõtlesin, et kui mind vastama kutsutakse, siis ütlen, et mul ei ole õpitud, sest ma tõlkisin selle asemel saksakeelset raamatut. Nüüd on mulle raha tähtsam kui hinded. Tõusin püsti. Vaatasin, et mul käed kleepuvad, ma lähen klassist välja, et neid loputada. Enne kui ma seda teha jõudsin, kutsus õpetaja mind vastama. Ma ei jõudnud veel öelda, et mul on õppimata, kui õpetaja palus mul kõigepealt üks ese püsti panna. Proovisin tükk aega seda teha, aga see ei jäänud.

44-aastaselt

Täna saan 44-aastaseks. Eile kirjutati ajalehes ja listis Rootsi kuninga sünnipäevast. Vastasin, mida ma "Nils Holgerssonist" Rootsi maitule kohta mäletan. Rootsikeelse vikipeedia järgi on 30. aprill ja 1. mai tähtsad nii Rootsis kui ka Soomes. Ka saksakeelne vikipeedia viitas, et just Rootsis ja Soomes toimuvad siis tähtsad üliõpilasüritused. Täna otsisin selle "Nils Holgerssoni" peatüki rootsikeelse otsingumootori otsinguga üles ja lugesin masintõlkes inglise keelde, mõne lause ka rootsi keeles. Katkendis öeldi, et rootsi lapsed olid tuletegemist nädalaid oodanud. Me tegime ka vanasti koos vanaemaga maituld, kuigi mitte nii suurejooneliselt kui jaanituld ja vist mitte nii kindlal kuupäeval. Tegin täna ka muuseumide võrgulehel otsingu "maituli", mis andis nimetavas käändes neli vastet, millest kolm olid üks ja sama eesti kunstniku pilt. Mul on lindil ka laul maitulest, see on koorilaul, selles olid ühes reas sõnad "olid jaanikuu õhtute vennad".

Auto seadmed

Vaatasin, et pargitud auto hakkas iseeneslikult veerema, kuigi pidur oleks pidanud peal olema. Tahtsin veelkord pidurit tõmmata. Enne küsisin vennalt, kumb on pidur ja kumb gaasipedaal. Pärast auto seisma panemist tõusin lendu.