Vaktsineerimine

Jaanuaris avaldasin luuletuse "Vaktsineerimise algus", kui mul endal vaktsineerimisvõimalus veel puudus. Teisipäeval tuli teade, et algas üle 40-aastaste massvaktsineerimine, mis puudutas ka mind. Sooviti, et ma endale otsekohe aja kinni paneksin, aga tahtsin enne malepartii lõpetada ja teha raamatuköite tõlke viimased liigutused. Samal päeval saingi raamatu esimese köite tõlke kirjastusele ära saadetud, aga selgus, et vaktsineerimise elektroonilist etteregistreerimist veel ei olnud ja helistamiseks oli kell liiga palju. Kolmapäeval proovisin korduvalt helistada, aga ei saanud ühendust. Jalutuskäigu kellaajal läksin vaatama, kus vaktsineerimismaja õigupoolest asub. Selle maja juures selgus, et aegu saab kinni panna ka maja kõrval infopunktis. Selleks tuli ainult natuke aega oodata, kuni registreerija peamajast tagasi tuli. Sain aja reedeks. Neljapäeval mõtlesin, et mul jäi veel kellaga mõõtmata, mitu minutit ma vaktsineerimimajja kõnnin. Läksin ja mõõtsin uuesti ära, et maja hakkas paistma, kui olin kõndinud 9 minutit. Ma ei kõndinud päris majani välja, muidu oleks umbes üks minut veel minna võinud. Reedel teadsin juba, mis kell vaktsineerimiseks kodust väljuda. Maja uksele jõudes kustuti mind sisse, millele vastasin, et mul on sisenemisajani veel 1 või 2 minutit. Öeldi, et see ei tähenda. Võisin kohe sisse minna. Majas oli hulk juhendajaid, kes õpetasid, mida täpselt teha tuleb. Kui koju tagasi jõudsin, öeldi mulle, et uudistes oli juttu olnud ka juba üle 30-aastaste vaktsineerimise algusest. Varem oli öeldud, et pärast lühiajalist 40-aastaste vaktsineerimist antakse registreerimine vabaks kõigile, aga nähtavasti vahepeal otsustati üks kiirendatud vanuserühm veel juurde teha.