Laupäev, veebruar 29, 2020

Kõigi etturite etteandmine

Ükskord Vihmand tegi ettepaneku mängida nii, et ta annab kõik etturid ette. Karba arvas, et liinide vabaks saamine annab etteandjale liiga suure ülekaalu, mistõttu mängu ei toimunud. Täna proovisin üksi mängides esimest korda järele, mis juhtuks. Mäng kukkus tõesti nii välja, et etteandja võitis:

Valgel pole ettureid.
1. Lf3 Rf6 2. Oc4 d5 3. Ob3 Og4 4. Lf4 e6 5. Rc3 Od6 6. Lg5 Og3+ 7. Kf1 0-0 8. Oc2 Ld6 9. Oh7+ Rh7 10. Lg4 Lf4+ 11. Of4 Of4 12. Lf4 f6 13. Lc7 Rc6 14. Lb7 Re5 15. Va7 Va7 16. La7 Rg5 17. Rh3 Rgf3 18. Le7 Rd4 19. Vg1 g5 20. Rg5 Rf7 21. Re6+ Kh7 22. Lf8 Rf5 23. Lg8+ Kh6 24. Lg6++ Must ja valge mõtlesid kokku 17 minutit.

Seisud ja käigud

Toomalt küsiti, milliseid pereliikmeid ta sellest ajast mäletab, kui ta veel koolis ei käinud. Ta luges teised nimed üles, aga mind ei mäletanud. See võis tulla sellest, et ma rääkisin vähe. Mina tema kohta mäletasin tollest ajast igasuguseid asju. Toomalt küsiti, mis on tal minu kohta esimene mälestus. Ta vastas, et see, kuidas ma ühte maleseisu näitasin. Ta kirjeldas, milline see seis oli. Mõtlesin, et seda mäletab ta sellepärast, et ta läks varakult maletrenni, minul maleseisud nii hästi meelde ei jää. Vaatasime ühte maleseisu. Selles seisus oli üks pool alistunud, aga ta oleks saanud selle asemel kahinguga viigi teha. Olin mänginud ühe maletaja vastu ühte varianti. Ütlesin, et olen sama varianti mänginud varem ka ühe teise maletajaga. See, kellega ma olin viimati mänginud, tahtis, et ma näitaks, kuidas ma olen seda varem mänginud. Mõtlesin, et kui ma selle ette näitan, siis ma teda enam ei võida. Hakkasin siiski vana protokolli otsima. Protokolli küsinud maletaja ütles, et ma olen käike üles kirjutades liiga palju sodinud. Küsisin, kas see on sodimine, ma olen teinud ilukirja. Aga ma olin mõne ruudu nime algul valesti üles kirjutanud ja siis parandanud. Mulle soovitati, et ma selle vältimiseks vaataks serva pealt, mis nimega ruutudel ma käin. Mõtlesin, et selleks ei ole mul aega, kui ma servasid vaatama hakkan, kaotan ajaga. Pealegi võiksin servasid vaadates just ruudud segi ajada ja valesti kirjutada. Minu kodusel malelaual ei olnudki servade peal midagi kirjas.

Reede, veebruar 28, 2020

Suusahooaeg alanud

Eile sadas Tartus maha talve esimene korralikum lumi. Täna läksin esimest korda sel talvel suusatama. Traktor oli hommikul pool kõnniteed lumest puhtaks lükanud, aga kõndisin teist poolt mööda, millel oli lumi. Suusatamiskohas oli eelmiste aastatega võrreldes halvemaks läinud, et selle lähedale on vahepeal paigutatud valjuhääldaja, mis teeb vahetpidamata hädakisa, et võib autoalla jääda, ükskõik kas mõni auto või autotee ületaja silmapiiril on või mitte. Ajakirjanik nimetas seda leiutist nutikaks, aga ma soovin selle kõrvaldamist ja kahtlen, kas see hoiab õnnetusi ära või kutsub neid esile. Anne kanalil jääd ei olnud ja sõitsin kanali kõrval. Algul tegin ise rada, teist pidi tagasi sõites leidsin eest juba kellegi teise tehtud valmis raja. Et eelmine talv lõppes viimane sõit valudega, siis ma täna kõige pikemat sõitu ei teinud ja esialgu valusid ei ole. Ilmateate järgi peaks enne kevadet vähemalt ühe sõidu veel teha saama. Lilled olid enne lume maha sadamist peenardel juba kasvama läinud, aga veebruarikuus on lumest parem meel.

Pole tähtis

Hakati andma kätte keskkooli lõputunnistusi. Ütlesin õpetajale, et mul ühe eksami ajal pea ei töötanud ja seetõttu teise ajal ka mitte. Õpetaja vastas, et sellest pole midagi. Vaatasin oma lõpuhindeid. Need olid kõik neljad. Varasematel veeranditel olin saanud ka muid hindeid, ühes aines oli üks veerand viis ja teine kaks, aga lõpuhindeks oli igal pool pandud neli. Ainult kehalise kasvatuse hinne oli välja panemata. Seetõttu oli kõige alla kirjutatud, et ma olen osaliselt lõpetatud keskharidusega.

Neljapäev, veebruar 27, 2020

Elu Tartus

Keegi on avaldanud raamatu pealkirjaga "Minu Tartu". Proovin kirjutada sellisel teemal enda seisukohalt kümnelauselise teksti:

1. Olen ema poolt mitmenda põlvkonna tartlane, isa poolt teise põlvkonna. 2. Olen Tartus elanud kolmel tänaval - Ujula tänaval, Kaunase puiesteel ja Uuel tänaval. 3. Olen õppinud kahes Tartu koolis - Tartu 2. keskkoolis ehk viimases klassis Miina Härma Gümnaasiumi nime kandnus ja pärast selle lõpetamist kokku kümme aastat Tartu Ülikooli kahes õppeastmes. 4. Minu siinelamise ajal on riigivõim vahetunud - Nõukogude Liit asendus Eesti Vabariigiga, mõningane muutus oli ka Euroopa Liitu astumine. 5. Tartut on nimetatud heade mõtete linnaks ja mõtlemist olen treeninud spordikooli maletrennis ning erinevates maleklubides. 6. Paljudes majades nii Tartus kui ka kaugemal olen käinud just seoses malemänguga. 7. Male on ainus spordiala, milles olen tulnud linna meistrivõistlustel medalikohale, samuti saanud teisel turniiril parima tartlase auhinna nimelise auhinna. 8. Muudest spordialadest olen tegelenud Tartu tänavatel kõndimise, suusatamise ja varem pallimänguga, lisaks teen tubaseid harjutusi. 9. Mulle meeldib, et Tartus on parke, ei meeldi soov neid täis ehitada ega autode arvu kasv. 10. Täna teatati koroonaviiruse Eestisse jõudmisest, seetõttu muutub veelgi küsitavamaks, kui palju elupäevi veel on.

Kolmapäev, veebruar 26, 2020

Liitumisüritus

Toimus üritus, kus tähistati Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamist. Olin teinud propagandat Euroopa Liitu astumise vastu, aga läksin ka sellele üritusele kohale. Viimasel ajal oli mul ilmunud ajalehes "Sirp" mitu kirjutist, milles tuletasin oma vanu argumente meelde ja rääkisin, mida ma Euroopa Liitu astumisest praegu arvan. Võidi mõelda, et ma tänasele üritusele ei lähe, aga siis eksiti. Võis tähistada otsuse langetamist. Üritusele saabus mitu inimest veel hilinemisega, üks neist oli Pärnits. Kui üritus lõppes, siis ema nimetas veel mõnda mõtet. Öeldi, et seda ei saa tõestada, et Euroopa Liitu astumine on kasulik. Mina ütlesin, et vastupidist ei saa ka tõestada.

*
Olin ühest majast väljumas. Kaks meest peksid üksteist fuajees. Üks oli teisest tugevam. Püüdsin neid lahutada. Nad läksidki üksteisest lahku, aga nõrgema mehe kehal oli kaks suurt löömisjälge.

*
Ärkasin hommikul üles. Mõtlesin, et varsti lähen vannituppa. Aga ma ei saanud, sest meie poole tuli üks võõras inimene, et ise vannituba kasutada.

*
Kõndisin mööda tänavat ja mäletasin teed umbes. Selgus, et ma olin valesti keeranud, sest jõudsin juba linnast välja. Keerasin linna poole tagasi. Kõndisin läbi ühe maja. Seal läksin trepist alla. Mul ei olnud parajasti riideid seljas, aga keegi ei näinud. Mõtlesin, et panen parem midagi selga, varsti võib keegi mind näha. Väljusin majast teiselt poolt. Üks tuttav poiss oli selle maja direktor ja jooksis mulle järele, öeldes, et ma lülitasin terve haigla elektri välja. Vastasin, et mina ei lülitanud, aga ukse pauk võis elektriseadeid mõjutada.

*
Otsisin ühes majas wc-d. Tundus, et leidsin seina pealt pissuaaride ruudustiku. Aga osad neist olid liiga kõrgel. Tahtsin kogu raamistikku madalamale tõsta, aga mul tekkis kahtlus, et need polegi pissuaarid, vaid midagi, mida ei tohi liigutada. Pealegi polnud siin seina ees, mistõttu ma ei taha seda kohta kasutada. Mäletasin, et ühe välisukse kõrval on suletava uksega luksus-wc ja ajaleheputka. Läksin selles suunas. Ajaleheputkat ma wc kõrvalt ei leidnud. Küll aga oli ajaleheputka wc-s sees. Mõtlesin, et ostaks sealt midagi lugemiseks. Aga seal oli väljaannete valik väike. Müügil olid puha sellised, mis olid koju ka tellitud. Paar ajakirja olid ka sellised, mida kodus ei käinud. Ma olin ühte neist juba varem ostnud, aga mõtlesin, et ostan uuesti, nüüd vast on uus number müügil.

Teisipäev, veebruar 25, 2020

Tänaval tulemustest

Mulle tulid vastu ema, Madis ja tema naine. Tahtsin Madisele rääkida oma malevõistluse tulemusest, aga mõtlesin, et võibolla ta juba teab. Madis küsis, mida ma ütlen, aga ma ei hakanud midagi ütlema. Varsti tulid nad mulle jälle vastu. Nüüd küsisin Madiselt, kas ta juba teab, et mul läks malevõistlustel hästi. Ta vastas, et jah, ema rääkis. Ütlesin, et aga seda ema vast ei rääkinud, et ma jagasin kohta Klausi ja Toomaga. Olime ulatunud otsapidi esiklomikusse, aga oma nime nimetasin viimasena esikolmikust väljas. Arvasin, et see on eriti hea saavutus sellepärast, et see oli üle-eestiline, mitte Tartu turniir. Ütlesin, et osavõtjaid oli peaaegu sada. Madis oli nõus, et üle-eestiline turniir ja umbes sada osavõtjat, siis on hea tulemus.

*
Lapsele oli tehtud hulk kingitusi. Vaatasin talle kingitud mootoriga mänguautot. Proovisin, kas see sõidab ka. See sõitis väga suure kiirusega teise tuppa. Lülitasin mootori nupu välja. Ütlesin lapsele ka, et ma selle välja lülitasin. Muidu ta poleks võibolla tähele pannud ja oleks võinud arvata, et auto on katki.

Esmaspäev, veebruar 24, 2020

Pikk üritus

Istusin oma toas. Sinna tulid töömehed ja -naised vaatama, kas peab rõdu remontima. Nad rääkisid, et rõdu on katkisem kui nad arvasid, see on ohtlik. Minu meelest oli ohtlik see, kuidas nad ise rõdu serval istusid. Et mitte nende allakukkumist näha, lahkusin toast. Olime ühes kohas eri soost inimestega saunas. Olime siin juba teist kuupäeva järjest. Üks lühikese seelikuga naine alles saabus. Öeldi, et nüüd tuleb saunale lõpp teha, muidu põletatakse liiga palju puid. Paluti käsi tõsta, kellele meeldib sauna koristada. Ma ei tõstnud. Aga kui teised olid käed alla lasknud, siis ütlesin, et ma olen nõus koristama, meeldimine on teine asi. Minu kõrval istuv mees lisas, et ongi, ta teeb seda, mida peab, mitte seda, mis meeldib.

Korduv taasiseseisvumine

Kalendri järgi on ühel kuupäeval iseseisvumise ja teisel taasiseseisvumise aastapäev. Aga neid saaks ka mõlemat taasiseseisvumiseks lugeda. 24. veebruari 1918 manifestis kuulutati Kalevi koju tagasi tulekut, mitte sündimist.

Pühapäev, veebruar 23, 2020

Vestlus minu teemal

Mängisin klassiruumis kiirmaleturniiril. Kui mäng lõppes, siis ütlesin kohtunikule, et ma ei mäleta enam tulemust, kas ma võitsin või tegin viigi. Kohtunik kirjutas seepeale tabelisse viigi, aga ma mõtlesin, et võibolla siiski võitsin. Vastaselt ei saanud hästi tulemust küsida, sest kui ta oleks näinud, et ma ei mäleta, oleks ta võinud seda ära kasutada ja valetada, et võitis tema. Mõtlesin, et males ei ole kõige tugevamad üldse need klassikaaslased, kes koolis kõige paremini õppisid. Olin näinud unes, et kaotan males halvemini õppinud klassikaaslastele, nüüd oli see ka ärkvel olles teoks saanud. Istusin tunnis teistest ees pool. Mõtlesin, et ma ei kuule teiste juttu nii hästi kui vanasti, mul on vist kuulmine nõrgenenud. Selja taga hakati arutama ajaloo üle. Mina olin ajaloolane, aga juttu ei sekkunud. Sellest võisid teised järeldada, et nad on minust isegi ajaloos targemad. Või ka vastupidi, et mul on nii suured teadmised, et ma rumalas vestluses ei osale. Algas turniiri autasutamine. Kolm auhinna võitnud poissi ja kaks tüdrukut läksid ruumi ette. Nagu võiski arvata, olid nad kõik ilma riieteta.

*
Otsiti mõrva süüdlast. Politsei tahtis meid kõiki üle kuulata. Politseinikud olid juba maja esimeses ruumis. Mina olin veel kolmandas ruumis ja mõtlesin kõigepealt voodi korda teha. Olin ühes teises kohas ukse taga kitsas praos. Minu juurde tuli üks poiss, kes küsis, mis mu nimi on. Ütlesin, et Simo. Ta vastas, et tema nimi on ka Simo. Talt vahel küsitavat, mis ta nimi on, ja kui ta ütleb, et Simo, siis antavat talle nime eest peksa, sest teda peetakse minuks. Ise olevat ta tundmatu. Mõtlesin, et ma olen ka küsijatele oma nime öelnud, aga mulle pole peksa antud.

Laupäev, veebruar 22, 2020

Vangerdamine keelatud

Mängisin partii, kus kehtis erandkorras reegel, et kumbki pool ei tohi vangerdada:
1. e3 Rf6 2. Oc4 c6 3. Rf3 d5 4. Oe2 g6 5. Rc3 Oh6 6. b3 Og4 7. Oa3 Rd7 8. d4 Kf8 9. Re5 Oe2 10. Ke2 Kg7 11. Rd7 Ld7 12. Ve1 Lg4+ 13. Kf1 Ld1 14. Vad1 Vfe8 15. e4 de 16. Re4 Re4 17. Ve4 e6 18. Ob2 Kg8 19. c4 Vad8 20. Ke2 Og7 21. Ve3 Vd7 22. Vd3 Ved8 23. Ke3 c5 24. Oa1 cd 25. Od4 Oh6+ 26. Ke2 a6 27. Oe3 Vd3 28. Vd3 Vd3 29. Kd3 Og7 30. c5 Kf8 31. Kc4 Ke7 32. b4 Kd7 33. b5 Kc7 34. a4 Oe5 35. h3 f5 36. Od2 Of6 37. Oa5+ Kd7 38. c6+ bc 39. ba Kc8 40. Kc5 Kb8 41. Ob6 e5 42. Kc6 e4 43. a7+ Ka8 44. Kd6 f4 45. Kd5 e3 46. fe Og5 47. e4 Oe7 48. Ke5 Og5 49. Ke6 1:0. Valge ja must mõtlesid kokku 27 minutit.

Vanas trepikojas

Kõndisime mööda teed. Minu kaaslasel oli koer keti otsas. Vahepeal lasi ta koera keti otsast jooksma. Ütlesin, et ta ei laseks, koer tuleb mulle vahepeal lähedale. Läksin Kaunase puiesteele oma endisesse trepikotta. Trepikojas tuli mulle vastu üks vanainimene. Ma ei tundnud teda ära, aga mõtlesin, et nii vana inimene võib olla siin minuga samal ajal elanud, seetõttu ütlesin talle tere. Ta teretas vastu, aga kui me olime üksteisest juba eemaldunud, siis kuulsin, kuidas ta ütles: "Ei tea, kes see oli?" Vastu tuli ka lapsi, neid ma ei teretanud, sest nemad siin minuga vanuse poolest ühel aja elada polnud saanud. Läksin selle korteri ukse taha, kus ma varem olin elanud. Uksele tuli vastu mees, kes tundus näo järgi olevat sama, kes kolis sisse otse pärast meid. Rääkisin, et varsti me kolime jälle siia lähemale, mitte küll täpselt samasse kohta, aga poolele teele. Ütlesin, et rohkem ma ei tülita. Eemaldusin, kuigi ma polnud korterit peaaegu üldse näinud. Kõndisin oma kaaslasega läbi ühe hoovi, kus jooksis ringi hiigelsuur koer. Nii suurest koerast jooksin kaugemale ja vahepeal minu kaaslane ka jooksis.

Reede, veebruar 21, 2020

Oma suhtumine

Üks kirjanik oli öelnud, et tema ei usu hinnetesse, talle on tähtis ka iga kommentaar, mis hindega kaasas käib. Lõpuks oli ta sellise suhtumisega ülikoolist välja visatud.

Neljapäev, veebruar 20, 2020

Kaua maa all

Liikusime maa-alustes käikudes. Olime juba pikalt maa all viibinud, aga ükskord siiski veel mitte. Mõtlesime, et korraldaks plahvatuse. Mitte selleks, et midagi õhku lasta, vaid selleks, et endale tähelepanu tõmmata. Aga võibolla tõmbaksime sellega endale liiga suure tähelepanu ja meile tuldaks kallale. Läksime sellesse käigu ossa, kus teadsime teisi olevat. Aga selgus, et neid seal enam ei ole, vaid nad olid maa peale läinud. Läksime ka. Üks meist ahmis värsket õhku, et nii kaua pole seda hingata saanud.

*
Kirjutasin paberile. Tõmbasin kirjutatu maha ja kirjutasin nüüd teist tooni kirjutusvahendiga, et teine teeb ilusamat joont kui esimene. Mul oli üks paber, kuhu oli kirjutatud jutt Oudekki kohta. Ma ei tahtnud seda hästi teistele näidata, aga näitasin siiski. Nad panid selle perekonna albumisse. See jutt oli hiljem Oudekki kohta kirjutatud raamatu sissejuhatav osa, mis oli raamatust välja jäänud.

*
Helina oli jälle kirjadele vastama hakanud. Vahepeal oli tal olnud vist mingi kriis, et ta tükk aega ei vastanud. Helina kirjutas ühest teisest oma kirjasõbrast. Ta ütles kirjas, et selle teise kirjasõbra kirjad ei ole nii huvitavad kui minu omad, sest teine kirjasõber kirjutab ainult õigusteadusest. Mõtlesin, et Helina püiab igas kirjas erinevat eriala nimetada, et oma kirju huvitavamaks teha.

*
Istusin ühes toas. Aknast hakkas sisse tungima üks mees, kes tahtis mind ühe esemega lüia. Tõrjusin ta tagasi ja panin akna kinni. Oli karta, et mees tuleb tagasi uksest ja siis mul tema tõrjumiseks nii head võimalust ei ole. Mõtlesin, et pean parema relva kätte võtma. Minu juurde tuli kari neegreid. Ütlesin, et nad ei saa siia elama jääda, sest vennad peaksid millalgi siia tagasi pöörduma. Vastasin ingliskeelsele jutule eesti keeles. Ütlesin, et nüüdsest räägin ma kõigi välismaalastega eesti keeles, sest nad peavad hääletooni järgi jutust aru saama.

Kolmapäev, veebruar 19, 2020

Jutuajamine

Kaks inimest rääkisid omavahel. Ma pidin lugedes järele mõtlema, mida üks neist ütles. Jõudsin järeldusele, et ta esitas ropu küsimuse. Ta lootis, et kui ta ropendab, siis teine räägib talle endast rohkem, aga seda ei juhtunud. Ütlesin, et kell on juba nii palju. Ema seletas, et aeg on edasi läinud jutu ajamise tõttu. Mina ütlesin, et mina ei rääkinud nii pikalt kui ema vastas. Ema ütles, et ise ma saatsin talle kirja. Hüüdsin valju häälega, et ei saatnud. Tundus, et keegi teine oli minu nime kasutanud.

Teisipäev, veebruar 18, 2020

Õpitud vaste

Eile oli ülikoolis käimisest kasu. Google'i tõlge ega eesti-saksa sõnaraamat ei andnud, aga lõpuks tuli endal meelde, et ülikooli esimeses saksa keele tunnis õppisime, et 'pastakas' on saksa keeles 'Kugelschreiber'.

Kraadiõppurid

Olin Tallinnas. Väljusin ühest majast. Vaatasin veel maja poole. Nägin, et ühes toas Helina moodi inimene võimleb. Ma ei teadnud, kas see on tema. Teadsin, et ta elab selles majas, aga ma ei mäletanud tema korterinumbrit. Pidin seda Tartus ümbriku pealt vaatama. Läksin bussijaama, et Tartusse tagasi sõita. Mõtlesin, et enne sõitu veel söön. Teen lihtsama söögiaja.

*
Olin magistrant. Olin varasematel aastatel eksamite tegemist edasi lükanud, aga tänavu tahtsin kõik eksamid ära teha. Loengus istumine võis küll minna piinarikkaks. Oli läinud ka varem, aga siiani olin need kuidagi kuulatud saanud. Bakalaureuseõppes olin saanud stipendiumi, aga magistriõppes ma polnud seda küsima hakanud, sest nüüd olin tasulises õppes. Küsisin Sandrilt, kas ta on tasulises või tasuta õppes. Ta vastas, et tasuta. Küsisin, kas tasulises õppes on õigus heade hinnete korral stipendiumi saada. Sander vastas, et on küll, aga seda makstakse ainult nendele, kes avalduse kirjutavad. Algas uus loeng. Öeldi, et jääb mulje, et Bristol kirjutab romaane hästi ja räägib hästi, aga vaadake, milline tema doktoritöö on. See pole doktoritöö, vaid nali. Seda ütles Volmer. Kui ta rääkimise lõpetas, läks ruumi ette Laats ja ütles Bristoli kaitseks, et pole ühtegi doktoritööd, mille kohta Volmer hästi ütleks.

Esmaspäev, veebruar 17, 2020

Viljapuude ajalugu

Tegin neljas keeles otsinguid viljapuude kohta. Saksa keeles loetust jäi meelde, et õunapuid hakati kasvatama 10 000 aastat enne Kristust Kasahstanis. Metsõunapuid tekstis ei mainitud. Pirnipuude kohta lugesin vene keeles. Ei olnud öeldud, millal täpselt inimesed seda kasvatama hakkasid, aga mainiti, et pole teada, kumb on vanem, kas õunapuu või pirnipuu. Juttu oli, et on olemas ka õunasarnase kujuga pirne ja üldse erinevatest pirnisortidest. Ploomide kohta lugesin inglise keeles, et need on ainult 2000 aastat vanad. Kirsipuu kohta lugesin eesti keeles, et esimene kirjalik teade nende kasvatamisest on esimesest sajandist enne Kristust, kuid et see polnud nende kasvatamise algus.

Pühapäev, veebruar 16, 2020

Treening

Läksin maletrenni. Seal sain teada, et Karba on täna treeneri ametist lahkunud. Püüdsin ise treeningut läbi viia. Mõtlesin anda õpilastele raamatust lahendamiseks ülesande. Seisu pealepanek kestis kaua. Kui seisu peale sain, ütlesid õpilased, et seda ülesannet on nad juba lahendanud.

Laupäev, veebruar 15, 2020

Piisav ettur

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g5 4. Oc6 dc 5. Re5 Ld4 6. Rf3 Le4+ 7. Le2 Le2+ 8. Ke2 Og4 9. d3 Of3+ 10. Kf3 h6 11. Ve1+ Kd7 12. Rc3 Ob4 13. Od2 f5 14. g3 Rf6 15. Ve2 Vae8 16. Vae1 Ve2 17. Ve2 Ve8 18. Ve8 Re8 19. h4 g4+ 20. Kf4 Ke6 21. Oe3 Oc3 22. bc a6 23. Od4 h5 24. Kg5 b6 25. Kh5 c5 26. Oe3 c6 26. Oe3 c6 27. Kg6 Rf6 28. h5 Rd5 29. h6 Re7+ 30. Kg7 f4 31. Of4 Rf6 32. Kf8 Kf6 33. h7 Re7 34. h8L+ Ke6 35. Le5+ Kd7 36. Lc7+ Ke6 37. Le7+ Kf5 38. Lf7++. Must ja valge mõtlesid kokku 17 minutit.

Käte asend

Jõudsin koju ja läksin oma tuppa. Seal oli vahepeal asju tõstetud. Tundus, et malelaud on rulli keeratud. Muutsin arvutis andmeid oma asukohariigi kohta ja arvuti soovitas mulle seepeale teistsugust asja. Sama juhtus, kui ma teist korda muutsin. Aga kui kolmandaks panin oma uueks asukohariigiks Ameerika Ühendriigid, siis arvuti ütles, et võltsimise eest tuleb karistus. Ma polnud mõelnud, et ma võltsin, vaid olin enda meelest katsetanud.

*
Istusin ühe laua taha. Minu kõrval istus üks tüdruk, kes hakkas mind õpetama. Ta rääkis, et osade inimeste puhul on käitumine seletamatu. Mõtlesin, et sellega ta tahab rääkida vist mulle juba tuttavast introvertide teooriast. Tüdruk hoidis käsi laiali, nii et küünarnukk puutus mulle vastu. Ta tahtis, et mina ka käed laiali ajaksin. Ütlesin, et mina hoian käed koos, muidu mul on külm. Tüdruk ütles, et käte laiali hoidmine annab just sooja. Ta palus, et ma hoiaks 42 sekundit käsi laiali. Mõtlesin, et kui ta palub, siis ma võin seda teha.

Reede, veebruar 14, 2020

Hääled raamatukogus

Istusin raamatukogus. Üks naine hakkas omaette rääkima. Üks mees küsis talt: "Mis teie probleem on?" Mees rõhutas sõna 'teie' nagu ka ühel varasemal korral selle naisega rääkides, ilmselt pidades naist imelikuks. Naine seletas, et ta tahtis riiulist ühte raamatut võtta, aga seda seal ei olnud. Seepeale üks raamatukogutöötaja tõi sellele naisele selle raamatu, öeldes, et nad ei teadnud, et naisel seda vaja läheb. Raamatukogutöötajad olid seda ise vaadanud.

*
Toimus eksam. Esialgu võis veel eksamiruumis õppida. Seda ma ka tegin. Eksamineerija võis mõelda, et kes alles õpib, see järelikult ei oska.

*
Läksin ühe maja keldrikorrusele. Mängisin seal Arturiga malet. Kui Arturi nurgas seisev vanker jäi odatulle, siis ta alistus, sest ei olnud võimalik eest käia. Aga minu meelest oleks saanud etturi vahele käia.

Neljapäev, veebruar 13, 2020

Põgenemisjalanõud

Inimesed kõndisid mööda ühel seinal maapinna lähedal olevat karniisi. Seal kõndis ka vanaema.

*
Mängisime malet. Vaatasin, et võibolla saan panna vastase kahele vigurile kahvli. See sõltus sellest, millise käigu vastane nüüd teeb. Ta hakkas tegema erinevaid käike, aga võttis kõik tagasi. Mängisime kellata. Ütlesin vastasele, et ta teeks mingi kella vajutamise sarnase liigutuse, siis ma tean, kas ma võin käia.

*
Üks arvuti oli tundunud vahepeal korrast ära olevat, aga siis jälle töötanud. Klaus õpetas, et selleks, et kindlaks teha, kas arvuti on parajasti töötamiseks valmis, tuleb vaadata, kas läbi arvutis oleva augu valgus paistab. Esimesel vaatamisel ma valgust ei näinud, aga teisel vaatamisel nägin. See tuli vist sellest, et nüüd on arvuti õige nurga alla keeratud.

*
Ühes korteris oli üks mees. Ta tahtis korterist lahkuda, aga sai pommiplahvatuses surma. Siis tuli korterisse üks naine, kellele oli seda pommi rohkem panna tahetud. Ta tahtis varsti korterist uuesti lahkuda, aga pidi arvestama, et nüüd ta teab, et talle tahetakse pommi panna. Üks mees tahtis temaga kaasa minna. Naine väljus ees ja mees pidi minema tema järel, aga tal polnud muud jalga panna kui ketsid. Pidi ennast maskeerima, aga kuna oli talv, oleksid ketsid olnud just eriti silmatorkavad.

Kolmapäev, veebruar 12, 2020

Eksam tunni alguses

Tegin Pajurile suuremat eksamit. Ta küsis mult muinasaega. Rääkisin sellest. Mainisin, mis perioodile mis periood järgnes. Parandasin, et see ei järgnenud, vaid eelnes. Rääkisin, et üks muinasaja tegelane oli teise järeltulija. Pajur tegi märkuse, et pole kindel, et see vanem tegelane olemas oleks olnud. Mina ütlesin, et tõenäoline on see ikkagi. Sain eksami eest viie. Mõtlesin, et Pajur võibolla mõtleb, et kui ta on rääkinud loengus uuemast ajaloost, siis küsib eksamil vahelduseks huupi midagi muud. Aga seda, mida ta küsis, ma just vanast ajast mäletasin. Pajur ütles, et maailmasõdadevaheline aeg ei olnud mul selge. Ta ütles, et tegi mulle ühe märkuse. Enda arvates olin selle märkuse teinud ise. Ma polnud mitte ainult suuliselt rääkides ühte asja valesti öelnud, vaid ka kirjalikus mustandis selle koha peal vea teinud ning alles pärast vastamist ära parandanud. Edasi jätkus tund vene keele tunnina. Varasematel aastatel ma polnud vene keelt hästi osanud, aga nüüdseks olin selle järgi õppinud. Mõtlesin, et mul vedas, et Pajur mind varem ei õpetanud, sest tema poleks lünkasid teadmistes andestanud. Pajurit ei olnud enam klassis. Mõtlesin, et mul hakkas magistritöö üle tähtaja minema, aga nüüd astusin uuesti bakalaureuseõppe neljandale kursusele, võibolla sellega magistritöö valmimise tähtaeg ka pikeneb. Aga nüüd pidin kirjutama lisaks ka varasema astme kursusetööd. Mõtlesin, mida järgmiseks uurimisteemaks võtta. Üks võimalus oleks kirjutada Tõnissonist või Grenzsteinist, sest neid olen väljaspool ülikooli uurinud ja saaks selle teema nüüd ka ülikoolis vormistada. Aga on ka muid variante. Minu selja taga istusid tüdrukud, kes arutasid samuti kursusetööde teemasid. Üks ütles, et ta on juba nii palju kursusetöid kirjutanud, et uue teema võtmine on ainult vana tegevuse kordamine. Aga siis ta lisas, et tal pole aega neid kirjutada, sest ta tahab raha ka teenida. Tunni algul olin olnud värske, aga nüüd olin väsinud, mistõttu hakkasin kõikuma ja lendama. Lootsin, et võibolla järgmise loengu alguseks olen jälle puhanud. Vaatasin, et ma kuulen küll tüdrukute juttu, aga suu neil ei liigu, järelikult kuulen nende mõtteid. Üks tüdruk rääkis, et ta käib kabevõistlustel ja eriti raske oleks mäng seal siis, kui mõni kabetaja peaks vastaseks tulema. Mult küsiti, kas mina ka kabet mängida oskan. Olin lennanud parajasti kapi otsa ja vastasin sealt, et ma olen kabet mänginud, aga malet oskan palju paremini.

*
Olin jõudnud ühele peole. Vaatasin pabereid, mis ma olin kodust kaasa võtnud. Olin neile joonistanud ja kirjutanud, põhiliselt joonistanud. Seda olin teinud osalt kunstnike piltide eeskujul, aga osaliselt olin neid muutnud. Mul olid need paberid varasemal peol ka kaasas olnud, aga seal ma polnud neid kotist välja võtnud. Praegu tulid teised vaatama, et ma olen kunstnikuid väga täpselt jäljendada osanud. Ütlesin, et praegu on mul see oskus väiksem kui tol ajal. Mina olin ülikoolis suure vaevaga õppinud, millisel pildil on millise nimega autor, aga need, kes polnud kunstiajalugu üldse õppinud, oskasid praegu kohe öelda, milline pilt on millise kunstniku eeskujul tehtud.

Teisipäev, veebruar 11, 2020

Neljas keeles loetust

On hea, et saan neljast keelest sõnaraamatuta lugedes enam-vähem aru. Neid keeli võiks olla rohkemgi. Seda ei taha, et kõik maailma inimesed ühele keelele üle läheksid. Kui saab lugeda erinevates keeltes, siis on päev huvitavam. Lugesin näiteks vene keeles venelastest Ungaris. Kirjutati, et venelastele on Ungari sageli vaid peatuskoht Lääne-Euroopasse edasi rändamisel. Öeldi, et Ungaris esineb suhtumist, et Ungari ungarlastele, kuid et tähtis olevat sisserändaja enda käitumine, venekeelse autori arvates ei tohi sisserändaja põliselanikku ründama provotseerida. Sellest, kui palju on maailmas vägivalda, lugesin inglise keeles Oklahoma kohta. Tahtsin otsida Oklahoma sisepoliitika teemat, aga sattusin leheküljele Oklahoma mõrvadest. See olevat üks Ameerika mõrvaderohkemaid osariike. Vene keeles tahtsin otsida üles Venemaa kõige rahulikumat linna, aga sain kõige ohutuma linna. Uuringu tulemuseks on saadud, nagu oleks kõige ohutum linn Groznõi, kus hiljuti toimus sõda. Kõige ohtlikumaks linnaks valiti Volgograd. Moskvat ega Peterburit ei esinenud kummagi edetabeli esikümnes. Lugesin ka saksa keeles. Kamerunil olevat Saksamaal rohkem diplomaatilisi esindusi kui Saksamaal Kamerunis. Šveitsis oli toimunud mingi esimene twitteri või mingi sellise asja rahvahääletus. Mul twitteri kontot ei ole ja ma ei kavatse seda endale teha. Feisbuki konto mul on ja enda arvates olen seal parim autor, sest annan linke oma blogile, aga saan kõigist vähem laike. Ükskord luulelistis kirjutati, nagu kõigile oleks selge, et mina pole Eesti parim luuletaja, aga mul on küll enda kirjutatud luuletusi rohkem peas kui kellegi teise omi. Isa luuletused jäävad ka üsna hästi meelde. Mõni teine on ka öelnud, et minu isa luuletused jäävad hästi meelde, minu omade kohta pole teised seda nii palju öelnud. Aga on öeldud, et vähemalt minu esimest luulekogu oli hea kerge lugeda. Lugesin oma eilset raamaturubriigi sissekannet korduvalt üle ja arvustust lugeda meeldis rohkem kui raamatut ennast. Lugesin ka, mis ma selle autori varasemate raamatute kohta olen kirjutanud. Selgus, et lugemist lõpetades olen nende kohta rohkem mäletanud kui praeguseks. Raamatukokkuvõtete kirjutamisel on igal juhul mõte olemas, ei pea meeldetuletamiseks sama raamatut kaks korda lugema.

/TÄIENDUS: Kontrollisin veel Oklahoma kohta. Ühes edetabelis on see Ameerika osariikide hulgas mõrvade arvult inimese kohta 20. kohal, seega keskkohast natuke kõrgemal./

Esmaspäev, veebruar 10, 2020

Saade raadios ja televiisoris

Olime teel kooli. Sõitsin Kristeri ja Jürgen I-ga samas bussis. Nad läksid maha juba enne Kaunase peatust, mina sõitsin edasi. Mina olin varasematel kordadel kooli hiljaks jäänud, nemad mitte. Kui me olime samal kellaajal bussi peal, pidid nad õigeks ajaks kooli jõudmiseks lihtsalt minust kiiremini kõndima. Bussist väljudes hakkasidki nad hästi kiiresti kõndima. Mõtlesin, et nad läksid varem maha tõenäoliselt sellepärast, et peatused võivad olla ümber tehtud. Siis tuleb järgmine peatus senisest Kaunase peatusest natuke hiljem.

*
Kuulasin raadiot. Arvasin saatesolijate hulgast ära tundvat Kadri hääle. Aga võisin ka kergesti inimesi segi ajada. Järgmine päev olime Paides ja sama saadet näidati televiisoris. Ema küsis, kas saates on Kadri. Mina ütlesin, et mulle ka eile raadiost seda saadet kuulates tundus, et ma tundsin Kadri hääle ära. Tõnu ütles, et saates ei ole Kadri. Aga kui algasid lõputiitrid, siis luges Toomas tiitritest välja ikkagi Kadri nime. See ei olnud ka kindel, kas ta luges õigesti, sest tiitrid liikusid nii kiiresti. Ema nüüd uskus, et seal oli Kadri olnud, ja ütles, et mina ei valeta. Mina ütlesin, et aga televiisorist ma ei tundnud ära, ma tunnen inimesi hääle järgi paremini kui näo järgi. Ema ütles, et kodus on raadiol paremad heliseadmed. Nüüd mulle tuli meelde, et pidin kuulama seda saadet üleeile, mitte eile, sest eile hommikul hakkasime kohe Paide poole sõitma. Tõnu rääkis praegu teises toas telefoniga, ja ütles, et saates oli Kadri ja kasutas meie pere kohta saadud informatsiooni, sest me olime varem tuttavad.

"Müürideta aed"

Tiit Aleksejev. „Müürideta aed. Lugu Esimesest ristisõjast“. Järg romaanidele „Palveränd“ ja „Kindel linn“. Varrak, Tallinn 2019. 239 lehekülge.

Sain läbi teise kahest maikuus sünnipäeva kinkekaardi eest hangitud raamatust. Selle raamatu kohta on juba arvustusi ilmunud, aga neid otsustasin mitte enne lugeda, kui raamat ise on läbi ja oma kommentaarid kirja pandud. Nende raamatute arvustusi, mille lugemises ma pole kindel, võin ka kohe lugeda. Teadusraamatu kohta võin lugeda ka siis, kui on kindel plaan hiljem raamatut lugeda.

Aleksejevi raamat on ilusa kujundusega nagu kogu triloogia. Seetõttu olgu toodud ära ka kujundaja nimi Mari Kaljuste. Aleksejevi raamatud kutsuvad lugema ka teemavaliku ja pealkirjade tõttu, aga põhiteksti teostusega olen vähem rahul. Sama inimese ajalooteemalised ülikooliloengud olid vast huvitavamad.

Ühel päeval seda raamatut lugedes mõtlesin, et see ei ole nii huvitav kui samal päeval loetud ajalehed või võrguleheküljed. Aga järgmisel päeval mõtlesin, et ka seda raamatut on parem lugeda kui nõusid pesta, pea pesemist alustada või trenažööriga sõita. Nimetasin neid võrdlusi ka suulises jutuajamises. Kommenteeriti, et ma võrdlen väga erinevate valdkondade asju. Aga minu jaoks on ühendav, et need on minu enda ühe ja sama päeva tegevused ja on kerge öelda, millise tegevuse ajal on tuju parem ja millise ajal halvem, mida tahaks kauem ja mida lühemalt teha. Kolmandal päeval meeldis mulle lugeda natuke vähem halva silmanägemise tõttu. Võibolla nägemise erinevus sõltus kellaajast.

Raamatus meeldisid mulle rohkem rahulikumate hetkede ja vähem lahingute kirjeldused. Rahulikumatesse hetkedesse mahtusid meeldetuletused, et mõõkasid valmistati roostetavast materjalist ja et pärgamente keerati rulli. Lahingukirjeldused tuletasid natuke meelde omal ajal rohkem meeldinud raamatut „Egeri tähed“, aga „Egeri tähtedes“ olid juba tulirelvad leiutatud. Ristisõjas kasutati samuti juba Ristikivi romaanidest tuttavat kreeka tuld, mida külmrelvaks ei nimetaks, aga see polnud laskerelv. Samas laskerelvadest tunti varasemas ajaloos vibusid, mis ei olnud tulirelvad.

Ühe romaani tegelase mõtted tuletasid sisu poolest meelde Kiplingi luuletusi, et väidetavalt tegelasele meeldivad lihtsad sõdurid, mitte nägemuste nägijad. Ainult et Aleksejevi tekst oli siiski keeruliselt üles ehitatud ja lihtsuse muljet ei tekkinud. Ja on kahtlane, et sõdurid nägemusi ei näe, kui psühhiaatria raamatu andmetel põhjustavad lahingud psüühikahäireid.

Mul ei ole Aleksejevi ülikooliloengud täielikult meeles, aga mõni asi tuletas neid loenguid meelde. Loengus ütles ta, et tuleb õppida lugema maastikuid nagu tekste. Ka romaanis kaks tegelast loevad üksteist. Kahtlane, kui paljud keskaja inimesed niiviisi mõtlesid, kui kirjaoskamatust oli veel palju. Või võivad loengupidaja kogemused peegelduda selles, et autor oskab hästi nimetada, millises kohas kõne kuulajad naerma hakkavad. Seda on kuulnud ka üliõpilased, aga õppejõud teab vast veel paremini. Mulle on toodud eeskujuks luuletajat Contrat, et tema esineb suuliselt palju ja teab, millised luuletused inimestele meeldivad. Ma saan ka blogi loenduri pealt tagasisidet, aga sageli eelistan panna just sellise pealkirja, mis vähem klikke tooks, et mitte halba kuulsust omandada.

Raamatus võib kõlada ka hetkel päevakohasena, et natuke oli liikvel katku, ka praegu kirjutatakse ühe uue haiguse levikust. Aga mõtlesin, et keskaja teemaliste romaanide autoritele meeldib haigustest nimetada just katku ja pidalitõbe, aga arvatavasti esines ka tänapäevaga ühiseid haigusi, mis keskaja teemalistes raamatutes jäävad nimetamata.

Romaani lugedes ei olnud mul kogu aeg täpselt ühesugune meeleolu. Vahepeal mõtlesin, et saaks see raamat juba läbi, aga lõpule lähemale jõudes oli vahepeal ka kahju, et see paksem ei ole.

Pühapäev, veebruar 09, 2020

Uuendustega pilt

Joonistasin pilti. Tegin pildile inimesi ja seejärel pilve. Varem olin joonistanud pilvedele ainult piirjooned, aga täna tegin rünkpilvele ka pinnamuhke. Mõned muhud tegin teist pidi. Mõtlesin, et varem olen rohu teinud lihtsalt rohelist värvi pinnana, aga täna joonistan üksikud rohukõrred välja. Kõige üles otsustasin kirjutada ühe luulerea. Algul kaalusin selles ühe sõna kasutamist, siis asendasin selle teise natuke teistsugusega. Kõndisin mööda teed. Kohtasin koera, kes esimesel hetkel tundus ohtlik, aga siis sain aru, et ta tahab, et ma ta peremeheks hakkaksin. Ta oli valmis ka ühe teise inimese koeraks hakkama.

Laupäev, veebruar 08, 2020

Püüd unustada

Olen ka varem kuulnud, et mõne inimese meelest pole õige minevikust mõelda, eilse "Sirbi" järgi on selline ka kirjanik Tõnu Õnnepalu. Minu meelest üle poole asju, millest on võimalik mõelda, on minevik. Võibolla mõni eriti halva mäluga inimene suudab minevikust mitte mõelda, aga kuidas saaks selline raamatuid avaldada? Vähemalt minu elukutse juurde kuulub minevikust mõtlemine ja teised ajaloolased on mulle ette heitnud, et pööran liiga palju tähelepanu olevikule ja tulevikule.

Palliotsingud

Emajõe ääres oli kõrge kallas. Tahtsin kaldast alla minna. Aga mõne koha peal oli see liiga kõrge ja järsk. Kartsin, et kui ma sellisest kohast alla hüppan, siis saan surma. Läksin natuke madalamast kohast. All oli hulk inimesi. Minu eesmärk oli üles leida oma pingpongipall. Palle oli maas palju, aga need olid mõlkis, minu oma pidi olema ilma mõlgita. Korjasin mõned mõlgita pallid kätte. Siis mõtlesin, et minu palli nende hulgas ikkagi ei ole, need on hoopis keedetud kanamunad.

Reede, veebruar 07, 2020

Tulemused ja täpsustus

Täna mängiti turniiri 12 osavõtja, 7 vooru ja 15 minutiga. Paremad kohad said:

1. Trohhalev
2. H. Pedmanson
3. Võistkond Metsoja / Peebo kahepeale
4. A. Pedmanson
5. Runnel

Kontrollisin uuesti, kas ma kirjutasin jaanuaris päevakeskuse turniiride algusajast õigesti, oletades, et võisin vaadata kausta valet otsa. Blogis kirjas olnud aastaarv osutuski natuke valeks, kustutasin selle ära. Täna leidsin ühe tabeli aastaarvuga 2004 ja järgmised aastast 2005. Võimalik, et arv 2004 oli kirjutatud eksituse tõttu pärast aastavahetust ühe võrra väiksem. Blogi arhiivist olen leidnud, et pühapäeviti spordikoolis mängiti veel aastal 2005, kui olin blogi kirjutamist alustanud. Olen üles kirjutanud ka aastal 2006 klubis räägitut. Aastal 2007 ma tõenäoliselt klubis ei mänginud, osaledes ainult suurematel võistlustel. 2008 olen hakanud samuti päevakeskuses mängima.

Võimed ja kalduvused

Jaanuari ja veebruari "Akadeemias" ilmus Aspergeri artikkel, veebruaris ka kommentaar sellele. Asperger nimetas enda uuritud lapsi autistlikeks psühhopaatideks, tänapäeval ei peeta nende kohta psühhopaadi sõna õigeks, küll aga autismi ja Aspergeri sündroomi mõisteid. Toodud oli ka võrdlusi autismi ja skisofreenia vahel. Leidsin artiklis kirjeldatud autistide ja enda vahel sarnasusi. Näiteks on mul vastumeelsus piima ja keedetud juurvilja vastu. Või see, et õppisin eksamiteks paremini kui tavalisteks koolipäevadeks. Skisofreenia alguseks loetakse tavaliselt hilisemat vanust kui autismi algust, aga kui neid näiteid haiguse sümptomiteks pidada, siis need olid varem olemas. Autistidest eristab mind ilmselt see, et autismi puhul artikli järgi eelistatakse kitsast spetsialiseerumist. Kui minu blogi rubriikide nimekirja lugeda, siis ma ei ole eriti kitsalt spetsialiseerunud. Artikli järgi on kitsas spetsialiseerumine töö leidmisel eeliseks. Minu meelest seostub sellega teiselt poolt oht, et kui kindlat liiki spetsialisti ei vajata, siis võib ikkagi töötuks jääda. Aga on öeldud, et kui inimesel on mitu eriala, siis ei pruugi teda keegi omaks pidada. Erialad, millega võivat skisofreenia korral edukalt tegeleda, on erinevatel andmetel kirjandus, ajalugu, poliitika ja suhtekorraldus. "Akadeemia" järgi on inimese tugevad ja nõrgad küljed ühed ja samad. See, mis on ühes olukorras nõrkus, võib saada teises olukorras tugevuseks. Lugemise lõpetamise järel mõtlesin uuesti, mis on minu tugevad ja nõrgad küljed. Tugevad küljed seostuvad vaimsete huvidega ja nõrgad küljed ringi liikumisega. Aga üks tugev külg on, et ma olen vahel valmis ka enda jaoks raskeid asju tegema.

Üüriline

Läksin ühte tuppa ja lugesin ühtesid andmeid ette. See tuba oli praegu antud üürile ühele mehele. Kuigi ma polnud tema vastu, ütles ta, et koputamata ei tohi sisse tulla. Palusin vabandust ja lahkusin ruumist. Varsti läksin sinna tagasi. Mees ei tahtnud endiselt, et ma sinna ruumi lähen. Ütlesin, et see ruum on nii tema üürituba kui ka minu ainus elutuba.

Neljapäev, veebruar 06, 2020

Õppetöö ja söök

Meil oli inglise keeles uus õpetaja. Tund hakkas pihta. Ma istusin viimase pingis. Ma polnud jõudnud seda õppida, mis tänaseks anti, lugesin alles eelmiseks korraks antud osa. Õpetaja tuli minu laua juurde. Ütlesin, et alati ma ei jõua kiiresti õppida. Ütlesin, et Kalme oli hea õpetaja, tema pole süüdi, et mul pole tervis korras. Kui tund läbi sai, kõndisin esimesele korrusele. Üks tüdruk püüdis korraks mulle hästi lähedale tulla. Mõtlesin, et söögitalong on aegunud, ma olen juba mitu korda aegunud söögitalongiga söömas käinud. Nüüd läksin kantseleist uut küsima. Sel korral ei antud enam ühe kuu söögitalongi, vaid kevadeni kehtiv. Vahetund oli juba viis minutit kestnud, pidin jõudma sööklasse natuke liiga hilja.

Kolmapäev, veebruar 05, 2020

Kontrolltöö üleandmine

Lähenesin praeguse kodu poolt Kaunase puiestee hoovile. Mõtlesin, et olen siit kogu aeg ainult mööda kõndinud, aga täna teen teoks mõtte hoovi sisse minna. Kõhklesin siiski, kas minna. Kõndisin hoovi kolme maja kõrval, aga neljanda kõrval siiski mitte.

*
Kirjutasime ajalootunnis kontrolltööd. Tund sai läbi ja viisin oma töö õpetaja kätte. Ütlesin, et rohkem ühe tunniga kirjutada ei jõudnud. Õpetaja hakkas lugema, mida ma kirjutanud olin. Ta ütles, et nii üles puhutud alguse kohta on järgnev liiga sisutühi. Ülespuhutud alguse all ta võis mõelda nii kontrolltöö esimesi lauseid kui ka minu suulist kommentaari, et oleksin võinud ka pikemalt kirjutada. Mõtlesin, et tegelikult ma ei kirjutanudki tervet koolitundi, sest vahepeal pidin muud tegema, aga õpetaja võib selle ära unustada. Mõtlesin, et võiksin ühele poisile soovitada, et ta võiks raadios rääkida, sest siis ei ole ta löömisulatuses.

Teisipäev, veebruar 04, 2020

Lugemisvõimalused

Ma polnud magistritööd kirjutades eriti mõelnud. Aga olin endale siis ajaleheartiklitest palju väljakirjutusi teinud, tahtsin nüüd neid lugema ja nende üle mõtlema hakata. Rääkisin isale, et olin pakkunud ükskord magistritööd lugeda ühele mehele, kes oleks võinud seda kritiseerima hakata, aga ta ei hakanudki lugema, vaid ütles, et põhiliselt loeb ta luuletusi.

*
Sõitsin Pikal tänaval jalgrattaga. Mulle keeras selja tagant otsa üks teine jalgratas. Võibolla selle juht keeras otsa sellepärast, et liikluseeskirjade järgi oleks ma pidanud sõitma tee teisel poolel. Aga ma ei lähtunud liikluseeskirjast, vaid sellest, millised märgid asfaldile oli joonistatud. Jalgratas oli nüüd katki, mistõttu hakkasin seda käe otsas veeretama. Katki oli ka otsa sõitnud jalgratas, aga mõlemad jalgratturid olid terved.

Esmaspäev, veebruar 03, 2020

Uus õpetaja

Varem olin mõõkhambulist tiigrit kartnud, aga nüüd ma peksin teda ja tema kartis mind. Mõtlesin, et aga kui tal on sellised hambad, siis ta peab inimesele ikkagi midagi teha saama. Ühel mehel olid varem olnud sellised hambad, aga nüüd oli ta need endal suust eemaldada lasknud.

*
Tahtsin arvutis ühte asja teha, aga see ei õnnestunud. Kui veel proovisin, siis õnnestus. Varem oli mul asi selge olnud, aga vahepeal oli arvutile uuendusi tehtud ja teised polnud mind õpetanud, kuidas uuenduste järel kasutada. Uuendusi võidi teha ka edaspidi.

*
Kuulsin eemal ühe poisi jutust, nagu oleks ta käinud eelmisel päeval mulle tuttavas asulas. Olin seal asulas umbes samal päeval käinud ka ise ja läksin kontrollima, kas kuulsin õigesti. Nüüd ütles poiss natuke teistsuguse kõlaga asula nime. Selline lugu oli juhtunud ka varem. Küsisin poisilt, kas ma temaga ükskord juba rääkisin. Ta vastas jah.

*
Meil oli ajaloos uus meesõpetaja. Olin esimeses tunnis tema juttu kiiruga konspekteerida püüdnud. Täna alustas ta tundi sellest, et ütles, et me midagi üles ei kirjutaks, sest sotsiaalteadustes ei kirjutata. Mõtlesin, et pärast tunnis nimetatud daatumeid küsib ta ikkagi, ma parem kirjutan ja õpin need kodus pähe. Ma võin teistest rohkem ka õppida. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Minu töö esimesel leheküljel oli hindeks pandud kaks kolme. Ühe kolme oli õpetaja pannud nähtavasti sellepärast, et ma esimest osa oskasin halvasti ja teise inertsist. Lugesin ühte enda kirjutatud ingliskeelset sõna, mida õpetaja oli parandanud. Ütlesin talle, et parandus on vale. Õpetaja küsis, kas minu märkus on õige. Vastasin, et on küll. Selle eest kirjutas õpetaja mulle ühe hinde juurde. Pärast seda nägin tööl veel kahte hinnet, üks neist oli kolm kahe miinusega ja teine kolm. Ma ei teadnud, kumma ta neist praegu oli kirjutanud. Keerasin lehte ja leidsin töö järgmiste osade eest kaks viit. See oli selline osa, mille olin selgeks õppinud ja seetõttu kõike mäletanud. Mõtlesin, et nagu õpetaja eelmisel leheküljel mind alahindas, nii alahindasin ka mina õpetajat, sest polnud veel lehte keeranud. Esimesel leheküljel olevat osa ma polnud õppinud, aga oli leidnud kinnitust minu öeldud lause, et julge pealehakkamine on pool võitu, sest ma polnudki saanud kahte. Vaatasin, et see sõna, mille kohta olin märkuse teinud, oli siiski eestikeelne, mitte ingliskeelne. Ütlesin nüüd õpetajale, et minu märkus oli siiski vale.

Pühapäev, veebruar 02, 2020

Käisime Paides

Käisime Paides isapoolse tädi matustel. Vanasti elasin sageli vanaema ja tädiga nädal järjest samas majas. Kui mina seal käima hakkasin, ei olnud nad seal tegelikult veel kaua elanud. Tänases matusekõnes meenutati, et nad kolisid maalt Paidesse 1970. aastatel. Minu vanemate pulm toimus aastal 1973 selles majas, aga isa polnud seal elada jõudnud. Mina sündisin aastal 1977. Kuigi Paidet loetakse ametlikult linnaks, nimetasid Paide sugulased tartlasi linnameesteks. Kui mõni Paide laps tahtis õhtul veel kodust välja minna, öeldi talle, et ära enam küla peale mine. Elu viimastel aastatel ei elanud tädi enam ka seal majas. Pärast peiesid koduteele asudes sõitsime vanast majast autoga mööda ja nägime, et nüüd uute omanike ajal on see teist värvi.

Laupäev, veebruar 01, 2020

Kahingud rünnaku vastu

Jätkasin eelmisel nädalal katkestatud partiid. Katkestusseis oli selline:

Valged: Kb1, Lb3, Vd1, h1, Oe2, Rc3, h3, Ea2, b2, c4, d4, f2, g2, h2
Mustad: Kg8, Ld8, Va8, f8, Oc8, g5, Rb8, Ea7, b7, c6, d5, e4, e6, g7, h7

Mäng jätkus nii:

12. ... Oe7 13. f3 e3 14. g4 Od7 15. Vhg1 Ra6 16. Vdf1 Vab8 17. f4 La5 18. g5 b5 19. cd cd 20. g6 h6 21. Og4 b4 22. Re2 Oa4 23. Le3 Of6 24. Le6+ Kh8 25. Of3 Vfd8 26. Vg3 b3 27. a3 Oh4 28. Rg5 Og5 29. fg Ld2 30. gh Od7 31. hg+ Kg7 32. Lf7+ Kh6 33. Lh7++

"Masaryk jutustab oma elust"

„Masaryk jutustab oma elust. Kõnelused K. Č[apek’iga]“. Eessõna kirjutanud prof. J. Uluots. K./Ü. „Loodus“, Tartu 1937. 312 lehekülge.

Sellele raamatule on kirjutanud eessõna Jüri Uluots. Raamatu tõlge on ilmunud ajal, mida Eesti ajaloos on nimetatud nii juhitud demokraatiaks kui ka diktatuuriks, aga Uluots kiidab eessõnas Masaryki selle eest, et ta on demokraat ja keskmisest väljapaistvam riigimees.

Üks eessõna on ka kirjanik Čapekilt. Čapek selgitab, et raamatu käsikirja pani kirja tema Masarykiga toimunud jutuajamiste põhjal, kuid Masaryk tegi käsikirjale nii palju juurdekirjutusi, et Čapekil tekkis küsimus, kumb on raamatu autor. Edasi järgnevad peatükid mina-vormis, nagu oleks jutustajaks Masaryk. Tema jutus aga on üks korduv mõte, et talle ei meeldi ei suuliselt ega kirjalikult esineda.

Masaryk on kõige paremini tuntud selle poolest, et ta on olnud Tšehhoslovakkia president, kuid sellest eluperioodist räägib ta raamatus kõige lühemalt. Pätsi kohta kirjutati eesti keeles raamat, mida alapealkirjas nimetatakse poliitiliseks biograafiaks, aga Masaryk alustab raamatut selle asemel oma kõige esimestest mälestustest. Selline algus ei erine oluliselt paljudest teistest mälestusteraamatutest.

Ühes teatmeteoses öeldi, nagu oleks Masaryki vanemad rääkinud saksa keeles, aga Masaryk ütleb ise vähemalt oma isa kohta, et ta rääkis slovaki keeles. Ema küll olevat sakslaste hulgas kasvanud ja tal oli tšehhi keelega algul raskusi.

Masaryk räägib oma esimestest kokkupuudetest teiste rahvuste esindajatega. Mustlane vedas teda alt, aga juute ta algul küll kartis, kuid hiljem arvamus nendest paranes. Poola keele puhul pani teda imestama, et ta teisest slaavlasest keelt õppimata aru saab. Masaryk kritiseerib teisi tšehhe, et need küll laulsid, et nad on prantslaste ja venelaste poolt, aga ise ei tundnud vene tähestikkugi. Minu teada ka venelaste enda hulgas oli kaua palju kirjaoskamatuid.

Masaryk elas kaasa oma noorusaja poliitilistele sündmustele. Ta oli Austria riigi kodanik, aga kui Austria ja Preisimaa sõdisid aastal 1864 Taaniga, oli Masaryk Taani poolt, sest Taani oli väiksem. Mäletan jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi, kui mina olin Hollandi poolt nagu alati, aga teised olid sarnaselt Masarykiga samuti Taani poolt just sellepärast, et Taani on väiksem. Euroopa meistriks tuli tol korral Taani, aga Masaryki ajal sõjas jäi kaotajaks. Kaks aastat hiljem sõdisid Austria ning Preisimaa omavahel, siis oli Masaryk Preisimaa vastu, aga enda sõnul sellepärast veel mitte Austria poolt.

Masaryk kirjutab oma raamatutest, mille ta on varem avaldanud. Üks raamat oli tal enesetappude teemaline. Ta tahtnud oma raamatuga öelda, et usk aitab enesetappe ära hoida, aga osad lugejad saanud vastupidi aru, nagu ta propageeriks enesetappe.

Tšehhoslovakkia riigi ajal paistis Masaryk silma sellega, et ta oli presidendiametis kaua aastaid. Kuid Austria-Ungari ajal oli ta juba olnud rahvasaadik ja siis ta võimuihaga silma ei paistnud, vaid astus saadikukohalt tagasi, kuna pidas ennast selle ameti jaoks liiga nooreks. Ka presidendiametist polnud ta oma sõnul ette unistanud, vaid arvab, et ta oleks olnud sama õnnelik sepa ametis. Presidendiameti puhul nimetab ta ka selle miinuseid, sepa ameti puhul on juttu ainult plussidest.

Enne presidendiks saamist juhtis Masryk tšehhide võitlust Austria-Ungarist eraldumiseks Esimese maaimasõja ajal eksiilis, sel teemal lugesin varem tervet ingliskeelset raamatut, sarnase sisuga peatükid on olemas ka nüüd loetud raamatus. E. Loone kritiseeris magistriõppe loengus teleoloogilisi ajaloofilosoofe, aga Masaryk ütleb, et talle tundub teleoloogia usutav, sest kõik, mida ta oli varem teinud, valmistas ette seda, et tema võitlus Esimese maailmasõja ajal oli edukas, kuigi ise ta seda võitlust ette ei näinud. Seda ta ei seleta, miks Austria sakslastel läks halvemini või miks tšehhidel oli varasemas ajaloos läinud halvemini. Masaryk ütleb ka, et talle tundub loomisteooria evolutsiooniteooriast usutavam.

Masaryk räägib raamatus oma tervislikest eluviisidest. Sarnaselt Jaan Tõnissonile kritiseerib ta alkoholi tarvitamist, samuti palju söömist. Eestis tuntakse tšehhe suurte õllejoojatena, aga Masaryk sellele kirjeldusele ei vasta. Kui ta alkoholi siiski nooremana tarvitas, siis kõigepealt jõi ta veini. Masaryk hoidis silmanägemist, võimles, tegi pikki jalutuskäike ja ratsutas. Ühel korral sattus ta küll ratsutamisel ohtu.

Antoloogia käsikiri

Meile oli saadetud luuleantoloogia käsikiri. Käsikirja oli pandud meie perest nelja inimese luuletusi. Aga minult ja Klausilt oli kummaltki pandud vaid üks. Ema ja isa panid minu ja Klausi luuletusi juurde. Nad panid vist alati ühed ja samad. Siis avalikustati, kes on selle antoloogia tegelik koostaja. See oli Kelam. Seni oli käsikirja kaanel olnud üks teine nimi. Aga see, kes oli tulnud käisikirja meile tooma, ei olnud nähtavasti ikkagi Kelam, vaid Kelami poeg. Kelam ise istus autos. Ütlesin, et tal on vist Läänemaal maakoht, et ta on meile mõlemal korral külla tulnud siis, kui me suvitame Läänemaal. Siis mulle tuli meelde, et ühel korral käis ta meil külas Kagu-Eestis. Täna oli Kelam tulnud siia, sest oli Vene vägede Eestist lahkumise päev ja ta tahtis seda tähistada. Aga ta ei tulnud autost välja, sest tema nägemise korral oleks väed ka lahkumata jääda võinud. Vene sõjaväelased asusid teele, aga ei andnud relvi üle ja irvitasid. Kelam oli pannud antoloogiasse ainult riimilisi luuletusi, sest pidas neid õigemateks. Mõni teine poleks jälle riimiliste luuletuste antoloogiat õigeks pidanud. Klaus toimetas käsikirja, taastades luuletustes maha tõmmatud sõnad. Kelam oli ühest Nõukogude ajal kirjutatud luuletusest ühe tegelase kõrvaldanud, jättes alles ainult positiivse tegelase, sest teine oli sisse pandud Nõukogude aja tõttu. Aga Klaus pani teise tegelase sisse tagasi, muidu läks luulerütm kaduma.

*
Töötasin ühe sõnaraamatuga. Niiviisi sõnaraamatud kulusid, teiselt poolt õppisin keelt juurde. Vaatasin internetist uudiseid Šotimaa rahvahääletuse kohta. Aga ma ei saanud uudiste esimestest lausetest aru. Seetõttu tegin lahti ka teise võrgulehe, aga ei saanud ka selle esimestest ridadest aru. Vaatasin, et mul on ajaleht ja postkast korraga lahti, nii võidakse mu postkasti sisse murda. Läksin ütlesin teistele, et ma tahan paberlehte, võrgu-uudistest ei saa aru. Artiklis on öeldud, et Šotimaa valis Euroopa, aga selle põhjal ei tea, kas kirjutaja meelest on rohkem Euroopa see, kui Šotimaad valitsetakse Inglismaalt, või see, kui valitsetakse Brüsselist. Kristin luges parajasti paberlehti, aga nüüd andis ühe paberlehe mulle. Tal endal vist neid nii palju kodus ei käinud. Läksin teise ruumi ja tahtsin arvutile juhet taha panna, aga ei teadnud enam, millisesse auku see käib. See ei läinud enam proovitud auku sisse, kuigi auk tundus õige olevat. Juhtmest tuli vahtu. Arvutile tuli ette vigane pilt. Siis läks pilt korda, aga oli karta, et kui see on juba üks kord vigane olnud, siis see läheb uuesti vigaseks. Pille seletas ühele lapsele poliitikat. Ma polnud seletusega rahul ja kutsusin Pillet korrale. Aga oli karta, et kui ma juba ühe asja kohta ütlen, et see mulle ei meeldi, siis hakkan ütlema kõigi asjade kohta. Kõrvalruumis olid tantsijad. Panin ukse vahelt kinni. Tahtsin tantsijaid näha ainult ekraanilt.