Teisipäev, november 30, 2010

Koloniaalmaailmasõda

Esimeses maailmasõjas vallutas Saksamaa tükikese naaberriikidest ja Teises ühe maailmajao, millele lisandusid Jaapani vallutused. Aga kui eurooplased vallutasid Ameerika, Austraalia, Aafrika ja suure osa Aasiast, kas see ei olnud maailmasõda?

Uus töö paranduste abil

Alustasin doktoritöö kirjutamist. Selleks võtsin magistritöö ja hakkasin sinna pastakaga parandusi tegema. Alajaotusse "Asendamatu kirjandus" kirjutasin, et asendamatu on üks üliõpilastöö. Hiljem mõtlesin lisada, et mõnda itaaliakeelset raamatut oleks ka vaja. Alajaotus "Asendamatu kirjandus" tuli pikemast alajaotusest "Kirjandus" tükk maad tagapool, aga oleks võinud tõsta sellest järgmisele kohale. Tegin lahti magistritöö esimese lehekülje. Ma olin kasutanud töös palju võõrsõnu, nüüd hakkasin neid ühekaupa eestikeelsete vastu vahetama. Õppejõududele võibolla just eestikeelsed ei meeldinud. Mõtlesin öelda juhendajale, et ma ei ole ennast parandanud.

Esmaspäev, november 29, 2010

Kägu kukub elu ja vaikib surma

Käo kohta on usutud, et nii mitu korda kui ta kukub, nii palju aastaid jääb inimesel elada. Selline arvamus tuleb vist sellest, et kägu ei ole linnalind ja teda kuuleb üks inimene korraga. Muidu kui ta kukuks tervele rahvahulgale, siis tekiks küsimus, kelle eluaastaid neist see tähendab. Aga võib ka olla, et sama kukkumist kuuleb mitu inimest, aga üks jõuab kuuldekaugusesse hiljem ja teine väljub sealt varem. Vanal inimesel on kuulmine nõrgenenud ja ta ei kuule kägu nii kaugelt kui noor, mis võibki tähendada, et tal jääb vähem elada. Kuigi võiks juhtuda ka, et noor möödub käost kiiremini ja on seetõttu kuuldekauguses vähem aega. Siis võidakse öelda, et ta ei sõua tasa, kaugele ta ei jõua. Üheks seletuseks uskumusele võiks veel pakkuda, et mürgitatumas piirkonnas on käol vähem jõudu kukkumiseks ja inimesel elamiseks.

Mida inimene tegelikult unes näeb

Mind viidi ufodega kaasa. Mult küsiti, kas ma tahan ufode juures naiseks võtta inimese või ufo. Vastasin, et parem inimese. Tegelikult ei teadnud, võibolla oleks ufo parem olnud. Mulle näidati uuringut unenägude kohta ja küsiti, mida ma sellest arvan. Küsisin vastu, kas see on ufode või inimeste tehtud uuring. Vastati, et inimeste. Piltidel oli näidatud, mida inimene tegelikult unes näeb, nagu oli aparaatidega kindlaks tehtud. Esimene pilt oli väga udune ja segane. Selline pilt pidi tekkima inimese ajus. Järgmine pilt oli natuke selgem ja seal olid tekkinud välkudele näod. Selline pilt pidi tekkima siis, kui unenägu läheb ajust keelele edasi. Kolmandal pildil olid näod täiesti selged. Selliseks pidi unenägu inimese mälus muutuma pärast ärkamist. Mõtlesin, et pildid võivad uneäos küll ududsed olla, aga unenäos pähe tulevad mõtted on selged ja neis kuuldud hääled täiesti selged. Seda ei osatud aparaadiga vaadata.

*
Tulin Pille toast arvuti tagant. Teistes tubades mängiti maleturniiri. Mina ei osalenud ja olin väga unine. Ehlvest ütles ühele maletajale, et tema välimusest on kohe näha, et ta on õige sportlane. Seejärel nimetas ta õigeks sportlaseks ka mind. Mõtlesin, et võiks vastata, et minu eesmärk ei ole olla sportlane, vaid kogu aeg targemaks minna. Sport seostub minu jaoks sellega, kuidas mõned aega maha taovad. Kuigi aja maha tagumist oli nimetatud ka ebasportlikuks. Läksin väiksesse kööki. Selle küljes oli rõdu ja minu arvuti oli rõdul.

*
Magasin Paides. Kuna mul ei läinud uni üle, siis kahtlustasin, et õhus on jälle natuke vingu. Hakkasin kahtlema, kas oleme Paides või Tartus. Mõtlesin, et usun parem, et Paides, sest Tartus ei ole ahju, seal ei saa seetõttu õhus vingu olla ja seda teades ärkaks üles.

Pühapäev, november 28, 2010

Aadress varastatud

Minu vanal elektronposti aadressil, mida ma enam ei kasuta, tuli kiri, et keegi on teinud selle aadressiga kasutajanime Rate.ee-sse. Mina sinna kasutajanime teinud ei ole ega kavatse teha. Kirjas oli küll öeldud, et konto aktiveerub ainult siis, kui ma klikin selles toodud linki, aga juba oli tulnud ka teine kiri, et mitu mulle tundmatut inimest on selle kontoga liitunud.

Ma ei tõstnud kätt

Läksin koolimajja. Tuli minna tiiba, mida meie kooliajal veel ei olnud ehitatud. Üks klassivend rääkis, et käis eile Tallinnas. Tundi andis üks meesõpetaja. Ta rääkis, et süsihappegaasi kogus atmosfääris suureneb iga aastaga. Ootasin, kas ta ütleb, et selle tagajärjel hakkavad sündima ajudeta inimesed, aga päris seda ta ei öelnud. Tunni lõpul palus ta tõsta käed nendel, kellele õpetaja meeldis. Ma ei teadnud, kuidas suhtuda, seetõttu ma kätt ei tõstnud. Õpetaja ütles, et ma olen vihane ja kibestunud inimene.

*
Kõndisme mööda ühte teed. Korjasin maast suuri ilusaid kive. Aga panin nad maha tagasi, sest koju poleks nad mahtunud. Läksime bussiga sõitma. Tegin sõidu ajal kogemata ukse lahti. Nii võis juhtuda õnnetus. Õnneks ei põrganud uks siiski kokku meie taga sõitva teise bussiga. Mul õnnestus ta kinni tagasi kangutada. Mõned inimesed läksid trepile istuma, et mina sinna enam ei pääseks. Aga bussijuht tegi korraks nupulevajutusega ukse lahti, nii et need inimesed olid uksest väljas. Kui uks uuesti sulgus, rippusid nad mõnda aega bussi välisküljel, siis kadusid sealt ära. Öeldi, et ega see surma ei põhjustanud. Hoidsin ühte poissi kinni, et ta ei saaks trepile minna. Ütlesin talle, et täna on taassünnipäev, mingu ta bussijuhi juurde ja löögu kord majja.

*
Läksin maleklassi. Ma ei teadnud, kas tohin seal ajakirju lugeda, kui teised pidid seal käimise eest õppemaksu maksma. Aga vahepeal, kui õppemaks juba kehtis, said vanemad inimesed seal käia nädalavahetusel ja ei pidanud selle eest maksma. Siis ilmselt ma ei pidanud ka praegu. Treener oli nüüd Karba, aga kui ma ära minema hakkasin, saabus ka Rei. Ta küsis mult, kas ma ühest raamatust ülesandeid olen lahendanud, kus on ühe- ja kahekäigulised matid. Ma ei tundnud raamatut pealkirja järgi ära, aga ütlesin, et ühest raamatust lahendasin ühekäigulisi matte esimesel trenni aastal. Võtsin Rei pakutud raamatu kätte ja ütlesin kohe, et seda, et esimeses ülesandes on lahenduseks Of7, ei pea ma isegi mõtlema, seda ma lihtsalt tean. Vaatasin uuesti diagrammi ja ütlesin, et või siiski ei ole. Aga seejärel sain aru, et olin vaadanud juba järgmist ülesannet, esimeses oli lahenduseks Of7 küll. Järgmise ülesande kohta ütlesin, et see on sama, mis Randviiru raamatu teine ülesanne, ainult Randviir on üleliigsed nupud laualt ära korjanud.

*
Tahtsin lasta kraadiklaasi koolimaja aknast alla. Akna juures seisis Kati P. Läksin korrus kõrgemale. Polaarjää sulamise tõttu oleks pidanud esimesed korrused juba veepiirist allapoole jääma, aga aknast välja vaadates ei näinud ma üldse vett.

*
Harujõe ja Kõiv mängisid malet. Kõiv oli pannud kõik oma etturid neljandale reale, et saaks vankriga teisel real edasi-tagasi käies neid kõiki kaitsta. Vaatasin, et mustadega mängiv Harujõe saab vist vankriga mati panna. Aga nad leppisid hoopis viiki. Ütlesin Harujõele, et minu meelest sai ta mati panna, kuigi ma ei ole kindel. Harujõe tuletas peast laualt koristatud seisu meelde ja ütles siis, et sai küll.

Laupäev, november 27, 2010

Hulkade haigused

Nii Päts kui ka Tõnisson ütlesid, et eesti rahvas on haige. Üksikiskul saab olla väga erinevaid haigusi, siis vast ka hulkadel. Teisi ründav Hitleri Saksamaa oli ehk marutõbine, kes oli määratud surmale juba enne sõjalist kaotust. Või raviti sakslased Lääne-Saksamaal denatsifitseerimisega sellest haigusest terveks.

Maatükk piiri taga

Isa rääkis, et vanasti töötasid eestlased järjekindlalt ühe asja kallal, kuni seda tööd saatis edu. Selle peale tahtsid vennad ka nii teha. Nad otsustasid osta Lätis kohe Eesti piiri vastas maad ja ehitada seal talu üles. Nad ostsid maad Valga juures, aga oleks saanud osta ka Eesti kagunurga tagant. Tõnu võttis mööbli eest ja hakkas seina sisse auku raiuma, et sellele maatükile juurde pääseda. Varsti taipasin, et midagi on valesti. Ütlesin, et sellesse seina augu raiumisel pääseb hoopis kööki. Ja enne Tartust Lätisse jõudmist tuleb veel Valga. Seepeale lõpetas Tõnu raiumise, saades ka ise aru, et sellel ei olnud mõtet. Ta ütles nüüd, et ta ei tea isegi, kus see maatükk asub, mille ta ostis. Ei olnud põhjust tema eksimuse pärast väga irooniliseks muutuda, sest esimesel hetkel ei saanud keegi asjast aru. Mõtlesin, et vennad tahtsid pühenduda talutööle, aga mina ühe asjaga pikalt tegeleda ei taha, ma tahan, et asi valmis saaks.

*
Läksin ülikooli. Tahtsin hakata kirjutama doktoritööd. Raido oli doktorant ja ütlesin talle, et ta hakkaks minu juhendajaks. Ta oli nõus, aga küsis, kas juhendaja juhendatavast targem ei pea olema. Tal oli õigus minu juhendajaks hakata, sest ta jõudis kõrgemasse õppeastmesse minust varem, iseküsimus, kumb eelmise astme paremate hinnetega lõpetas.

*
Läksin Kaunase puiesteele ja sisenesin oma endisesse treppikotta tagauksest, et eesuksest välja kõndida. Praeguseks ajaks olid paljudel majadel välisuksed lukku pandud, aga selgus, et sellel majal mitte. Nii oleks võinud kõndida ka teistest selle maja trepikodadest läbi. Vanasti ei olnud uste lukust lahti hoidmine nii ohtlik, aga nüüd oli muutnud ohtlikumaks, sest olid leiutatud mobiiltelefonid. Mobiiltelefoniga sai kurjategija helistada lähedusest ja siis korterisse kohe sisse tungida. Kodusolija võisid nad kinni siduda, arvestusega, et mingi kindla aja pärast saab seotu nöörid lahti. Aga kui kinniseotu oleks passiivselt ootama jäänud, ei olekski ta lahti saanud, vaid oleks nälga surnud. Trepikotta olid pandud uued postkastid. Need olid varasematest väiksemad. Meie endise korteri postkast oli teistest lagunenum. Lisaks neile väikestele kastidele oli osadel korteritel ka teine suurem postkast. See oli olemas ka meie endisel korteril.

Reede, november 26, 2010

Mendelejevi mäng

Kõik tabelid sarnanevad malelauaga. Eriti Mendelejevi tabel, sest selles on ka elemendid kaheksasse rühma jagatud. Ainult et malelaud on vanem. Seega aimasid maletajad perioodilisussüsteemi olemasolu intuitiivselt?

*
Tänavu möödus 70 aastat Kerese-Euwe matšist, millest omal ajal kirjutati nii:

KERES VÕITIS MATSHI
13. partii otsustas Keres-Euwe kahevõitluse. Kerese uus silmapaistev saavutis

Amsterdamist, 15. jaanuaril. - Kolmeteistkümnes matshipartii Kerese ja Euwe vahel mängiti Hilversumis. Huvi selle mängu vastu oli siin ootamatult suur, sest see oli ainuke partii, mis peeti selles linnas ja pealegi veel otsustav mäng.

Euwe mängis valgete malenditega. Keres mustadega valis avanguks lääneindia kaitse, mis võimaldas huvitava ja keerulise mängu. Pärast 23. käiku lõppes partii viigiga. Saadud pool punkti kindlustas Keresele matshi võidu. Seis enne viimast mängu oli seega 7,5:5,5 Kerese eduks.

Neljateistkümnes, s.o. viimane matshipartii mängiti Kerese ja Euwe vahel eile õhtul Amsterdamis. Pärast viietunnilist mängu katkestati partii 41. käigul, kusjuures Euwe seisukord on parem. Punktide seis on seega endiselt 7,5:5,5, kusjuures viimase partii tulemus matshi kohta ei oma enam olulist tähtsust. Küsimus seisab ainult selles, kui suurelt Keres võidab matshi - kui Keres viimase partii kaotab, on tulemus 7,5:6,5, viigi korral aga 8:6 ja võidu puhul isegi 8,5:5,5.

Selle võiduga Paul Keres kindlustas enesele silmapaistva koha juhtivate suurmeistrite peres, mis tõendab, et Keres on ka küps meister matshide mängimises. Kerese matshipraktika oli seni ju võrdlemisi väike. Ainult kaks matshi - üks Schmidti ja teine Stahlbergi vastu, mis lõppesid mõlemad viigiga. Oma vähese matshi-praktika juures astus Keres endisele maailmameistrile Euwele siiski julgelt vastu, teades, et Euwe on matshimängus tugev ja sitke vastane, kusjuures tema võistluspraktika sel alal on küllaltki suur ja kogemusterikas.

Kaasaja suurmeistreist on Euwe originaalsemaid isiksusi malelaua taga, omades individuaalselt äärmiselt teadusliku mängu käsitluse. Ta on üks väheseid meistreid, kes malet püüab täielikult suruda matemaatilise käsitluse raamasse, mis ilmneb selgesti tema partiides ja teoreetilistes analüüsides, mis kannavad valju teaduslikku ilmet. Euwe on peale selle väheseid suurmeistreid, kes avaldab üld-maleteoreetilisi kirjutisi, olles ka muu seas täielikuma avangu-teooria käsiraamatu autor. Ei saa salata, et Euwe taktikalised võimed ei ulatu tema strateegia tasemeni, millised nõrkused selgesti avaldusid ta matshis Aljehhiniga 1927. a. maailmameistri nimele, kus Aljehhin ületas teda oma hiilgava taktikaga.

Kui AVRO suurturniir 1938. a. andis Keresele maailmameistri kandidaadi õiguse, siis käesolev võit Euwe vastu aina kindlustab seda õigust, et Paul Keres on ja jääb tänapäeval ka tõeliseks kandidaadiks maailmameistri tiitlile. Nüüd on ainult aja küsimus, millal teostub oodatud maailmameistrivõistlus Keres-Aljehhin, kus Aljehhin esineb tiitli kaitsjana.

Paul Keres jääb Hollandisse kuni 20. skp., andes simultaane Zaandamis (17. 1.), Rotterdamis (18. 1.) ja Amersfoortis (19. 1.). Siis sõidab ta kas Belgiasse või jällegi tagasi Eestisse, olenevalt sellest, kuidas on lood viisade hankimisega.

("Postimees" 1940. Nr. 13. 15. jaanuar. Lk. 3.)

Rõngaste joonistamine

Võtsin ruudulise vihiku keskelt tõmmatud lehe ja hakkasin sinna ringe joonistama. Joonistasin joonlaua sees oleva ümmarguse augu abil. Mõni ring ei tulnud päris ringi kujuline, vaid käsi vääratas ja lõikas serva ära. Kui üks lehekülg täis sai, hakkasin joonistama järgmisele natuke teistsuguse paigutusega. Tahtsin kõik neli lehekülge täis joonistada. Ringe oleks saanud teha ka sirkliga, aga sirkliga võis kergemini ebaõnnestuda, sest pliiatsi ja sirklitera vaheline kaugus võis paigast nihkuda. Joonlaua viga oli see, et ringe oli tal ainult ühe suurusega. Oleks võinud teha sellise joonlaua, kus neid on mitme suurusega. Ühtede ringjoonte lõikumispunktist tegin uute keskpunktid. Mõnes kohas oli jooni tihedamalt ja mõnes hõredamalt. Osade ringide peale joonistasin veel ilma joonlaua abita näo. Mõned kohad värvisin ära. Mõtlesin, et osad pildid võiks üleni ära värvida. Mõtlesin, kas ei saaks joonistada ka sirgeid jooni joonlauaga. Aga jõudsin järeldusele, et see ei ole hea mõte, sest pilt peabki olema selline, et sirged jooned ei ole päris sirged. Rõngaid joonistades tükeldasin šokolaaditahvli joonte abil ära. Need tükid kukkusid maha. Seal oli palju väikseid ruutusid ja kolmnurkasid. Otsustasin korjata šokolaaditükid vineerraami ruutudesse, siis on iga tükk eraldi komm. Henn läks juba magama, mina jätkasin põrandalt šokolaadi korjamist. Kui Henn oli noorem olnud, oli ta magama minnes nõudnud tule ksututamist. Nüüd oli ta sõbralikumaks muutunud ja seda enam ei nõudnud. Aga mõtlesin, et inimese sõbralikumaks muutumist ei tohi kurjasti ära kasutada.

Neljapäev, november 25, 2010

Sünnipäevaroosid

Isale kingiti sünnipäevaks sellised roosid. Foto tegi Tõnu.

Mõtted ilusal lumisel päeval

Uue kirjutuslauaga olen rohkem rahul kui sellega, mis vend ära viis. Venna ära viidud laual olid ka sahtlid, aga sinna ma ei julgenud midagi panna, sest need polnud minu omad, kuigi venna asjadest olid need juba tühjaks tehtud. Laua peale julgesin asju panna, aga laud oli tänapäevase kujuga, millega ma polnud rahul. Sõnad "tänapäevane" ja "kaasaegne" on erineva tähendusega, aga neid aetakse vahel segamini. Rääkija jaoks kaasaegne on küll ühtlasi tänapäevane, kui ta räägib tänapäeval. Saksamaal nimetatakse parlamenti riigipäevaks, mis on veidi kummaline. Eestlastel oli ka maapäev, aga see oli ainult mitteametlik nimetus. Õige nimi sellele oli maanõukogu. Kahekojaline riigikogu jagunes riigivolikoguks ja riiginõukoguks. 1940. aasta valmisetenduse ajal unustati ülemkoja moodustamine ära. Ühes sissekandes küsisin, et kui rahvas on kõrgeim võim, kas siis riigipea on madalaim võim. Aga kui ülemkoda nimetatakse ülemkojaks, siis ta on nime poolest alamkojast kõrgem, kuigi on riigipeale sarnasem. Riigipea seostamist peaga sai veel seletada sellega, et riik seisab pea peal ja pea on all. Riigipööre oleks riigi jalgadele tagasi pööramine. Õudne on mõelda, et mõne haigusega peab ainult lamama ja ei saa ennast pöörata. Ühel hommikul ma ärkasin vara üles ja jalg oli nii valus, et mõtlesin, et uni enam tagasi ei tule. Kui valu üle läks, jäin uuesti magama ja uuesti ärgates valu tagasi ei tulnud. Mul olid juba väikse lapsena jalavalud. Siis soovitas arst jalgadele vaheldumisi külma ja kuuma vett lasta. Õhtul pidi kuum viimaseks jääma ja hommikul külm. Üks raamat, mille ma kooliraamatukogust laenasin, kandis pealkirja "Hommikust hommikuni". Õpetaja rääkis raamatust "Jussikese seitse sõpra", kus need sõbrad olid vist nädalapäevad. Ott Arder kirjutas, et aastad söövad kuid. Minu vanaema rääkis, et söömine on selline rõõm, millest ei tohi kaalu pärast loobuda. Tänapäeval tekib anoreksia oma välimuse pärast muretsemisest, keskajal ilmselt hoopis hinge pärast muretsemisest. Enda näljutamisega pidavat hakkama nägemusi nägema. Psühhiaatrilise ravi tagajärjel võivad hallutsinatsioonid ära kaduda ja kaalu juurde tulla. Füüsikas õpetatakse, et kaal ja mass on kaks erinevat asja. Inimesed püiavad ülekaalust vabaneda, aga parteid ülekaalu saavutada.

Kolmapäev, november 24, 2010

Motoriseeritud kojamees

Füüsilist tööd on kergem masinate abil kiirendada kui vaimset. See on võibolla põhjus, miks tööliste sissetulekud on suuremad kui kirjanikel. Või teevad tänapäeval arvutid ka vaimset tööd?

Mina olen harjunud sellega, et tänavat pühitakse luua või lumelabidaga. Vähemalt kõnniteed. Eile pimedas koju tulles puutusin aga kokku tülika traktoriga, mis tegeles kõnnitee lumest puhastamisega. Ta sõitis edasi-tagasi, tulles vahepeal selja tagant. Kuna kõnnitee oli kitsas ja pimedas nähtavust ei ole, ei riskinud ma teeserva jäämisega, vaid astusin muruplatsile. Praegu oli see võimalik, sest lumi murul oli õhuke. Aga mis siis saab, kui seal keset talve peaks olema sügavad hanged ja see traktor jätkab oma koristustöid endist viisi?

Tulevad meelde võrdlused, et surma on nimetatud kojameheks ja kujutatud teda vikatit käes hoidvana.

Ettekanne muuseumi kohta

Läksin oma endisesse kooli. Seal sain teada, et hiljutise Päikese magnettormi tagajärjel sattus mitu inimest eluohtlikku seisukorda. Üks neist viidi kiirabiautoga Tartust Tallinna. Kui neil nii nõrk tervis oli, võis järgmine kord minna veel halvemini. Ainult et neil ei olnudki probleemid südamega, vaid hingamisega ja muu sellisega. Jagati ettekannete teemasid, mis tuli ühel läheneval päeval pidada. Mina sain endale teemaks "Eesti Rahva Muuseum aastatel 1978-1985". Kodus rääkisin seal töötavale Pillele, et sain sellise teema. Ütlesin, et ma ei tea sellest midagi, aga mulle lihtsalt meeldib vahel rahva ees esineda. Otsin riiulitest sel teemal kirjandust. Kõnes mõtlesin öelda, kes olid sel perioodil Ameerika presidendid. Isiklikest mälestustest mõtlesin rääkida, et algkoolis viidi meid sageli sinna muuseumi ekskursioonile. Sealhulgas viidi jõululaupäeval. Ja jõululaupäeval tuli üks muuseumitöötaja meile tööõpetuse tundi ja õpetas valmistama jõuluehteid, mida nimetati küll näärieheteks.

*
Vaatasin oma keskkooli matemaatikavihikuid. Olin kõik ära unustanud. Mäeltasin, et olin halva nägemise tõttu tahvlilt arvutusi katkendlikult maha kirjutanud, aga vihikus oli kõik korralikult olemas. Hakkasin uurima, mis põhimõttel need arvutused käivad. Kuna meil oli reaalkallakuga klass, oli antud väga raskeid ülesandeid. Ülesandes ei olnud pealtnäha midagi teha, aga õpetaja oli näidanud, et võrduse mõlemaid pooli sama asjaga korrutades saab sellised arvud, et saab edasi teisendama hakata. Numbritega antud arvudest tuli võtta ristsumma. Kuigi ülesanne oli raske, siiski ühe sellise lahenduse teada saamise järel oskas juba teistele sarnastele ülesannetele lahendust otsida. Mängisin Helinaga malet. Tõstsin mõlema mängija eest nuppe. Leiutasin uutmoodi käike. Leiutasin käigu, et liigutatav nupp murdub pooleks. Vigurid ja etturid olid ruudustikus tihedalt segamini. Kontrollisin, ega mõni vigur ei ole etturi tules.

Teisipäev, november 23, 2010

Filmide ja raamatute erinevus

Filmides näidatakse rohkem inimese välimust ja raamatutes sisemust. Inimene tajub kõige halvemini oma häält ja nägu, aga kõige paremini oma mõtteid. Järelikult peaks filmid olema teistest ja raamatud endast.

Kellakaru

Lamasin pimedas toas voodis. Voodi kõrval seisis kaks inimest, kes rääkisid ühest verisest valitsejast. Hakkasin värisema, sest mina olin selle valitseja järeltulija, nad võisid hakata arvama, et mina olen samasugune ja mind karistada tahtma. Röökisin mitu korda õudusest. Henn tuli oma voodi juurest ja pani laetule põlema. Röökisin ka selle peale õudusest.

*
Olime Paides. Meie juurde tuli üks kurjategija, kes oskas kõik lukud mõnekümne võtme abil lahti keerata. Ta tahtis pangast teiste inimeste raha välja võtta ja meilt raha välja petta. Teised rääkisid temaga toas ja mina läksin väljas akna ette, et ta ei saaks selle kaudu põgeneda. Aga teadsin, et ta on kaval ja põgeneb teisest aknast. Seetõttu läksin õuelt tänavale. Ta oligi juba teise õuepoolse akna kaudu sinna põgenenud. Panin ta kruusateele lamama ja nõudsin, et ta kõik välja petetud raha tagasi annaks. Ta ütles, et tal eriti seda ei olegi, ta on ainult oma vanaemalt ühe krooni välja petnud, selle ta võib tagasi anda. Tema jutt tundus väga veenev. Mõtlesin, et võiks ise ka nii veenvat juttu rääkima hakata.

*
Läksime ühele pulmapeole. Lauad olid pandud hobuserauakujuliselt. Istusin ühe lauaharu siseküljele, kuigi sellel küljel oli ebamugavam. Aga olin varem ka sellises kohas istunud. Selle haru hõivas täielikult meie pere. Istusime laua mõlemal küljel, aga mitte täpselt üksteise vastas ega kõrval, vaid vahedega. Kuigi siia tulid kõik vennad, läksid vennanaised teise haru juurde. Ütlesin, et siin ei ole ühtegi teatmeteost. Lisasin, et ma tahaks juba kodus olla. Pealtkuuljad pidid sellest järeldama, et mul ei ole kavatsust vanemate juurest minema kolida, sest mujalt ma praeguses kodus olemasolevaid teatmeteoseid ei saaks, sest neid pole enam müügil. Kodus tahtsin hakata tegelema malega.

*
Klaus näitas, et ta ostis endale uue käekella. Küsisin, kas sellel on kolm seierit. Selgus, et isegi neli. Kuigi oli olemas sekundiseier, oli numbrilaual ainult neli kellaaega ja nende vahel punkte ei olnud. Ütlesin, et mulle ei meeldi sellised kellad, mis minuteid ei näita. Kella sees oli minutiseier naine. Tunniseier oli selle naise mees ja karu. Karu magas ja naine käis ringi. Naine läks ja müksas karu, öeldes, et ta ei ole ühe mehega kunagi kohtunud. Seejärel läks naine jälle kaugemale. Aga see mees, kelle kohta see lause käis, kuulis pealt, võttis naise kuju, läks müksas ise ka karu ja ütles, et naine on küll temaga kohtunud, muutudes seejärel meheks tagasi. Selle peale tahtis karu ühe neist ära süia, aga ta ei teadnud, kumb on tema naine. Ta tegi ühe testi, mille tulemuseks sai, et parem on ära süia naine. Keerasin pilgu kõrvale, mõeldes, et ärasöömise pealtvaatamine on liiga kole. Aga seejärel pöörasin pilgu kellale tagasi, mõeldes, et võibolla on ärasöömine naljakalt esitatud. Ärasöömine käis nii, et naine tõmbus hamba all järjest väiksemaks kuuliks. Kui naine oli söödud, hoiatas nõuandja karu, et naine oli arseeniga koos. Karu ütles, et siis ta peab naise välja oksendama. Aga naine ütles kõhust, et ta ei taha katki närituna enam välja saada.

Esmaspäev, november 22, 2010

Alkoholi ei maksa propageerida

"Postimehes" kirjutati väitlusest, kus üks osapool arvas, et igasugune alkoholi tarvitamine on kahjulik, teine, et mõõdukas koguses tarvitamine on kasulik. Teine osapool viitas mingile uuringule, mille järgi mittetarvitajate hulgas olevat suremus suurem kui mõõdukate tarvitajate hulgas. Jaan Tõnisson viitas omal ajal vastupidise tulemusega uuringule, et isegi mõõdukad tarvitajad elavad mittetarvitajatest vähem. Millest selline erinevus? Ma oletan, et põhjus on selles, et Tõnissoni ajal olid mittetarvitajad need, kes olid seda põhimõtte pärast, aga tänapäeval need, kellel arst on mõne haiguse pärast joomise ära keelanud. Võibolla läksid maksa haigeks joomise järel alkoholist loobunud samuti karsklastena arvesse. Haiguste all kannatavad inimesed elavad vähem, aga põhjus on haigus, mitte alkoholist loobumine. Kui nad ei loobuks, elaksid nad ilmselt veel vähem. Teiseks on uuringutes arvesse võetud ainult seda, kui kaua elab inimene ise, aga võiks arvestada ka tema laste elu pikkust. Väikses koguses alkoholi tarvitamine võib jooja laste elu lühendada rohkem kui jooja enda oma.

Kes kodus käis?

Praadisin muna. Isa hakkas kassetti kuulama. Ta küsis, kas mina ka seda head kassetti kuulanud olen. Loomulikult ma olin, sest see oli minu oma. Mulle ei meeldinud, kui teised minu kassetti kuulasid. Pealegi võis mõne koha peal tulla laul, mis isale ei meeldi.

*
Läksime ühte tuppa, kus tuli pesta. Krister ja Artur rääkisid, et keegi oli suure osa ühesõnalistest pealkirjadest tagasi lükanud. Ma teadsin omast käest, et minu luuletuste puhul oli ka ühesõnalisi pealkirju kritiseeritud. Nemad ütlesid, et pealkiri "Kukk" oli heaks kiidetud, aga "Kana" mitte, sest kanasid olevat vähemalt kaks. Krister ja Artur ronisid enne pesemist lae alla, kus olevat lava. Mulle see eriti lava ei meenutanud, aga mõtlesin, et võin minna ükskõik millisesse kõrgemasse kohta, soem on seal ikka.

*
Isa ütles, et Tõnu elas vahepeal kodus, aga nüüd on jälle kadunud. Klaus vastas, et see, kes vahepeal kodus käis, ei olnudki vist Tõnu, sest tal olid natuke teistsugused näojooned. Mina ütlesin, et eile saatsin Tõnule kirja, kus küsisin, kuidas ühte võrgulehekülge sulgetakse, ja sain ka vastuse. Võis ka olla, et Tõnu seisis mu selja taga ja ütles vastuse suuliselt.

Pühapäev, november 21, 2010

Kas ususõjas teevad heategusid uskmatud?

Kui usklik tapab ususõjas uskmatu vaenlase ilma teda ristimata, kas see on usu seisukohalt patt?
Kui uskmatu aitab usklikul märtriks saada ja ta sellega otse paradiisi saadab ja pühakuks teeb, kas see on heategu?

Kiirmale meistrivõistlused kohvikus

Tartu kiirmale meistrivõistlustel ülikooli kohvikus olid parematel kohtadel:

1. Pavel Vorobjov 6 punkti 7-st
2. Andres Karba 5,5
3. Andres Kuusk 5,5
4. Jürgen Innos 5
5. Tauno Metsalu 5
6. Kalle Peebo 5
Kohtadele 7.-14. tuldi 4 punktiga. Minu koht on 12. Turniirieelne paigutus oli 15. Osavõtjaid oli 29, kellest üks saabus teiseks vooruks.

Mängud olid umbes sellised:

1. voor
Vorobjov-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 Rc6 7. dc Oc5 8. Oc5 La5+ 8. b4 jne. valge võiduga.

2. voor
Runnel-Kangro
1. e4 d6 2. d4 e6 3. f4 g6 Valge võitis kõigepealt viguri, mis mustal kuningatiival kinni jäi, seejärel tuli must avanenud h-liini kaudu rünnakule ja sai kätte lipu teise viguri ja vankri eest, kusjuures ettureid oli mustal rohkem. Lõpuks teostas valge etturiedasilükke, mille järel vastase kuningas ja lipp olid korraga tules ja must alistus.

3. voor
Parts-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Oc4 e6 6. Rf3 Rgf6 7. Og5 Oe7 8. Rf6+ Of6 9. Of6 Rf6 10. 0-0 0-0 11. c3 Lb6 12. Lc2 c5 13. dc Lc5 14. Od3 Od7 15. Vad1 Varsti läks mustal kaotsi ettur h7 ja seejärel andis valge lipuga väljalt h3 päästmatu matiähvardusega tuld ning must alistus.

4. voor
Runnel-Zeldukov
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 Rf6 4. e5 Rfd7 5. Rgf3 c5 6. c3 Rc6 7. Ob5 Lb6 8. La4 a6 9. Oc6 bc 10. Rb3 a5 11. 0-0 Oa6 12. Ve1 Ob5 13. dc Rc5 14. Ld4 Vb8 15. Oe3 Rd7 16. Lb6 Rb6 17. Ra5 Rc4 18. Rc4 Oc4 19. b3 Od3 20. Rd4 Kd7 21. Ved1 Og6 22. Vdc1 Oa3 23. Ve1 Ob2 24. Vd1 Oc3 25. Ve2 c5 26. Rf3 d4 27. Od2 Oc2 28. Vc1 d3 29. Oc3 de 30. Vc2 Edasi mängides pakkus must kaks korda viiki, valge ei võtnud vastu, aga oli sunnitud loobuma vigurist. Mängu lõpus hakkas valge lippu minema ja mustal kukkus aeg.

5. voor
Muru-Runnel
1. Rf3 d5 2. e3 Rf6 3. b3 Og4 4. Ob2 Rbd7 5. Oe2 Of3 6. Of3 e5 7. 0-0 e4 8. Oe2 Od6 9. f3 0-0 10. ef Re4 11. Vf3 Lh4 12. Vh3 Lf2+ 13. Kh1 Lf5 14. Vf3 Rf2+ 15. Vf2 Lf2 jne. musta võiduga.

6. voor
Runnel-Innos
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 Ld6 4. d4 Rf6 5. Rf3 a6 6. Oc4 Og4 7. Oe3 e6 8. h3 Oh5 9. g4 Og6 10. Ld2 b5 11. Of4 Lb6 12. Od3 Rbd7 13. Og6 hg 14. 0-0-0 Ob4 15. a3 Re4 16. Le1 Rc3 17. bc Oa3+ 18. Kb1 Kf8 (Pärast küsisin vastaselt, miks ta ei vangerdanud, millele ta vastas, et ähvarduse h4-h5 tõttu.) 19. d5 Ve8 20. ed Ve6 21. Ld2 Od6 22. Rg5 Vf6 23. Oe3 Lc6 24. Od4 Vf4 25. Vhe1 a5 26. Le3 Rf6 27. Of6 (Pärast näitas vastane, et parem oleks Oc5.) gf 28. Re4 Oe5 29. Vd8+ Kg7 30. Ved1 Ve4 31. Ld2 Vd8 32. Ld8 Lc3 ja mul kukkus aeg.

7. voor
Volpert-Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Og5 h6 5. Oh4 c5 6. a3 Oc3 7. bc b6 8. Rf3 Ob7 9. e3 d6 10. Oe2 0-0 11. 0-0 Rbd7 12. Rd2 Lc7 13. Of3 d5 14. Og3 Ld8 15. cd Od5 16. e4 Ob7 17. e5 Of3 18. Lf3 Rd5 19. c4 Rc7 20. d5 ed 21. cd Rb5 22. Rc4 Rd4 23. Le4 f5 24. ef Rf6 25. Ld3 Ld5 26. Vad1 Le4 27. Vfe1 Ld3 28. Vd3 Vae8 29. Vde3 Ve3 30. Ve3 Rf5 ja siin võitsin ajaga.

Laupäev, november 20, 2010

Üllatused või stabiilsus?

Eilses "Sirbis" kirjutati, et teater peab üllatama. Kui lavastaja enam näitlejaid ei üllata, olevat tal aeg amet maha panna. Mina olen seisukohal, et parem on kuulata sada korda head laulu kui üks kord kehva. Kas siis hea laul üllatab igal kuulamisel uuesti?

Hakkan joonistama originaalsemaid pilte

Isa rääkis, et ühe mehe naisel tekkis rahapuudus ja sellepärast ei lasknud ta enam meest koju sisse, et kulusid kokku hoida. Ta keeras korteri ukse lukku ja mehel polnud taskus isegi raha, ainult korterivõti. Mees ostis endale uue korteri ja pidi ka oma raamatu väljaandmise ise kinni maksma. Küsisin üle, kas raamatul oli 155 lehekülge või pidi mees raamatu väljaandmise eest maksma 155 000 krooni. Isa ei vastanud. Ta hakkas magama minema. Enne küsis ta mult, kas mul on homme malevõistlused. Vastasin, et malevõistlus on pühapäeval, minu meelest homme on laupäev.

*
Panin oma blogisse võrgust otsitud pildi, millel oli puuarhitektuur. Kui ma vaatasin seejärel blogikataloogi edetabelit, olid seal peale minu pildi ka kõik teised sissekanded samas stiilis puuarhitektuuri või puumööbli piltidega. Seettõu mõtlesin, et ma pean endale muretsema joonistusprogrammi, millega saaks ise originaalsemaid pilte joonistada. Kuigi mul seda programmi veel ei olnud, mõtlesin juba välja, millise pildi ma sellega joonistada tahan.

Reede, november 19, 2010

Kino kõigile meeltele

Filmimiseks kasutatakse valgustust ja filmi vaatamiseks pimendust. Tegelikult on mind filmitud nii päris valges ruumis kui ka ainult näkku lastava valgustusega, nii et laetuli pandi kustu.

Filme tehakse tänapäeval kahele meelele - nägemisele ja kuulmisele. Aga lisaks hoolitsetakse kinos ka maitsmismeele eest ja lubatakse inimestel süia. Ma olen lugenud, et mõned käivad kinos kõrvalistujat kompimas. Hea haistmisega inimene peaks rahvast täis saalis tundma ka higi või lõhnaõli lõhna.

Ma ei tea, kuidas praegu on, aga vähemalt kui ma noorem olin, olid osad filmid kinos alla 16-aastastele keelatud. Võibolla neile oleks pidanud lisama ka vanuse ülempiiri, et liiga vanad inimesed ka eemal hoida.

Hotelli nimi ununes

Näitlejad valmistusid prooviks. Klaus ütles, et kõige rohkem on teda ära tüüdanud lapsnäitleja. Lapsnäitleja oli ise enda kohta öelnud, et tema on kõige tähtsam näitleja. Ja varem oli Klaus ise ka öelnud, et kõige parem on lapsnäitleja. Nüüd ütles ta, et see lapsnäitleja kasutab ainult šabloonseid võtteid. Mina mõtlesin, et siis võiks soovitada võtta mõni teine lapsnäitleja. Ja praegune lapsnäitleja pidi täiskasvanuks saades saama sama heaks nagu kõik teised näitlejad, ükskõik, kui palju teda kritiseeritakse. Panin malenuppe karpi. Panin ühte karpi vist rohkem kui ühe komplekti nuppe. Mulle öeldi, et mul ei ole vaja maletrenni teha. Vaidelsin vastu, et on küll, ma tahan oma mängutaset tõsta. Ja lisasin, et avangus olen ma juba kõigist tugevam. Üks naine tuletas meelde, et ükskord rääkisin ma ühe vägivaldse anekdoodi. Ta ütles, et on selle anekdoodi tegevust korduvalt unes näinud, aga ei mäleta, kas juba enne anekdoodi kuulmist või alles hiljem. Mina olin kindel, et need unenäod tulid tal alles anekdoodi kuulmise peale. Rohkem ma ei kavatsenud seda anekdooti kellelegi rääkida. Olime Paides. Kõik vennad sõitsid üksteise järel Tartusse, aga mina ikka veel magasin. Ahi küdes. Mul tekkis hirm, et võibolla on siiber kinni. Selle kontrollimiseks tulin voodist välja ja püüdsin ärgata, aga see oli raske.

*
Hotellis puhkes tulekahju. Ülemistel korrustel viibiv paljas mees hakkas ilma riidesse panemata põgenema. Koridoris põgenes talle vastu paljas naine. Naine tahtis põgeneda esimesele korrusele ja välisuksest välja. Mees ütles talle, et välisukseni ei pruugi pääseda, lähme parem katusele. Nad läksidki katusele, kust mees helistas tuletõrjesse. Kuna ta ei mäletanud hotelli nime, ei teadnud tuletõrje, kuhu täpselt tulema peab. Tuletõrjeautod hakkasid mööda linna ringi sõitma ja tulekahju otsima.

Neljapäev, november 18, 2010

Mis lindu mängida?

Kui lapsed kulli mängivad, jääb kulliks kõige sagedamini see, kes kõige aeglasemalt jookseb. Seevastu päris kullid liiguvad oma ohvritest kiiremini. Seetõttu on võibolla õigem nimetus, kui mängitakse pimekana, sest kanad liiguvad aeglasemalt. Ainult et vahe on selles, et pimekanal peavad silmad kinni olema, aga kullil lahti. Kanad kanapimeduse ajal näevad ka päriselt halvasti, kullidel ja kotkastel seevastu on eriti hea nägemine. Või päeval näevad öökullid vist halvasti. Jaanalinnu mängimist lausa keelatakse. Kui jaanalind pea liiva alla pistab, ei näe ta üldse, aga teda nähakse. Jaanalind on täiesti lennuvõimetu, aga jookseb kiiresti. Ohu korral pidavatki jaanalinnud tegelikult eest ära jooksma, mitte pea liiva alla pistma. Viimast tegevat nad hoopis toitu otsides. Kas siis see, kes taga ajab, mängib kulli, aga eest jooksjad jaanalindu?

Hooldekodu elanikud

Kõndisin mööda tänavat kodu poole. Varem oli olnud autotee ja kõnnitee vahel muru, aga nüüd oli suurem osa sellest asfalteeritud, et kõnniteed laiendada, kahe tee vahele olid jäänud ainult mõned rohukõrred. Ainult et tagajärg oli, et autojuhid hakkasid pidama nii kõnnitee laiendust kui ka kõnnitee vana osa autotee osadeks. Nüüd oli jala kõndimine palju ohtlikum ja tuli hoida tee äärde.

*
Olime Paide aias. Sõime õunu. Tahtsin minna võtma valgeid klaare, sest neid polnud ma veel tänavu aasta söönud. Vennad läksid ühte puud raputama. See tundus mõttetu, sest puu all oli juba õunu. Ütlesin vendadele, et nad kõike ära ei lõhuks.

*
Mõtlesin, et kui mul blogi ei oleks, siis ei oleks Helina mulle kunagi ühtegi kirja saatnud. Blogi oligi vajalik ainult selle kirjavahetuse jaoks, sest blogi näitas kõige paremini, kui kiiresti kõik muutub. Kaks minu venda elasid Helinaga samas hooldekodus. Mulle polnud sealt hooldekodust ammu midagi toodud, aga nüüd tõid mõlemad vennad neile seal antud toitu. Üks tõi küpsiseid ja ühte teist toitu, teine tõi midagi, mis tundus olevat marmelaad.

Kolmapäev, november 17, 2010

Neli võiduseisu

Käisin esimest korda mängimas ülikooli maleklubi uues asukohas keeltemajas ja üldse esimest korda seal majas. Turniiril oli kümme minutit mõtlemisaega ja viis osavõtjat, kes kogusid punkte järgmiselt:

1. Sander 3,5
2. Tulva 2,5
3. Lott 2,5
4. Runnel 1,5
5. Vilbaste 0

Sain kõigis mängudes võiduseisu, nagu ka turniiri võitja nõus oli, aga puudu jäi kiirusest ja realiseerimisoskusest. Mängud olid umbes sellised:

Runnel-Vilbaste
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Rf6 8. d3 h6 9. Rd2 Oc5 10. Rc4 Le7 11. Lg3 Od6 12. Rd6 cd 13. Lg7 (Uusi turniiril sain Trohhalevilt samas avanguvariandis selle käigu järel kaotuse, aga täna oli seis veidi erinev ja paremini arendatud, mistõttu riskisin löömise kordamisega.) 0-0-0 14. Lg3 Vdg8 15. Lf3 Vg6 16. Kh1 Vgh8 17. Vg1 Kc7 18. Oe3 Le6 19. Lf5 h5 20. Le6 fe 21. Vad1 Rh7 22. d4 ed 23. Vd4 e5 24. Vd3 Rg5 25. Og5 Vg5 26. f3 Kd7 27. g4 h4 28. Vgd1 Vf8 29. Vd6+ Kc7 30. Vd7+ Kc8 31. Kg2 Vh8 32. Ve7 Vgg8 33. Ve5 Vd8 34. Vf1 Vd2+ 35. Vf2 Vhd8 36. g5 Vf2+ 37. Kf2 Vd2+ 38. Kg1 Vc2 39. g6 Kd8 40. Vh5 Ke8 41. Vh7 Kf8 42. Vb7 Vd2 43. e5 Ve2 44. f4 Ve4 45. f5 Ve5 46. g7+ Kg8 47. f6 Vg5+ 48. Kh2 Vf5 49. Vb8+ Kf7 50. Vf8+ Ke6 51. g8L+ alistus.

Tulva-Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. e3 d5 5. Rf3 0-0 6. a3 Oe7 7. Od3 cd 8. Oc4 b6 9. 0-0 Ob7 10. Le2 Rbd7 11. e4 c5 12. Vd1 Lc7 13. d5 ed 14. ed Od6 15. Rb5 Lb8 16. Og5 Ve8 17. Ld2 Re4 18. Ld3 Rg5 19. Rg5 Oh2+ 20. Kh1 Rf6 21. d6 Of4 22. Rf7 Kf8 23. Rc7 Oe4 24. Lh3 Lb7 25. Re8 Ve8 26. d7 Rd7 27. Vd7 Og2+ 28. Lg2 Ld7 29. Ld5 Lh3+ 30. Kg1 Oh2+ 31. Kh1 Of4 32. Kg1 Oh2+ ja siin leppisime mõlemapoolses ajapuuduses minu ettepanekul viiki, aga kohe näidati, et sain Og3+ järel kolme käiguga mati panna.

Runnel-Lott
1. e4 d6 2. d4 Rf6 3. Rc3 g6 4. f4 Og7 5. Oe2 c5 6. dc La5 7. Od2 Lc5 8. Ob5+ Od7 9. Le2 0-0 10. Oe3 Ob5 11. Rb5 Lb4+ 12. Od2 Lb2 13. Oc3 Lc3 14. Rc3 Re4 15. Re4 Oa1 16. Rf3 d5 17. Rc5 Oc3+ 18. Rd2 Rc6 19. 0-0 Od4+ 20. Kh1 Oc5 jne. musta võiduga.

Sander-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. c4 dc 7. Ra3 Rc6 8. Oe3 cd 9. Rd4 Oa3 10. Rf5 Ob4+ 11. Kf1 Ld1+ 12. Vd1 ef. Edasi mängides andsin kõigepealt tagasi viguri ja ajapuuduses viimasel käigul panin ette ka vankri.

Sõnamood

Tehnoloogia areng kiirendab keele arengut. Algul oli kõik arvutitega seonduv küberneetiline, seejärel virtuaalne või e-, viimasel ajal sotsiaalne.

Parim tulemus meenus hiljem

Mängisin pika male turniiril. Seal kohtusid omavahel kaks tüdrukut. Suurem algaja neist hakkas pärast mängu lõppu protokolli uurima ja süüdistas, et teine on sohki teinud. See oli täiesti võimalik, sest muidu poleks võit kindel olnud. Algaja ütles, et teine tüdruk enne ise ütles, mis käigud tehti, ja nüüd ütleb, et ei mäleta. Vastati, et kas ta siis ei tea, et vahel jääb meelde ja vahel ei jää. Turniir sai läbi. Öeldi, et tublilt mängis tüdruk, kellel on minu õega sama eesnimi, nimetades teda ees- ja perekonnanime pidi. Ainult et ka perekonnanimeks öeldi eksikombel minu õe perekonnanimi. Ütlesin, et see ta perekonnanimi ei ole. See tüdruk jäi turniiril viimaseks. Mina sain +1 ja mu reiting tõusis mitmendat turniiri järjest. Hakkasin kahtlema, kas ma sain pluss üks saada, kui tegin ühe viigi ja sain kolm kaotust ja kolm võitu. Siis tuli meelde, et voore oli kaheksa, mitte seitse. Minu võitude arv oli neli. Algas autasustamine. Esimesena nimetati minu nime. Öeldi, et ma sain kaheksanda koha. Lisati, et varem olen ma olnud teine. Parandasin, et kolmandast kohast kõrgemat pole ma kunagi saanud. Võibolla mõnel kiirturniiril ainult olen teise koha saanud, aga need ei jää nii hästi meelde. Siis tuli meelde öelda, et ühel kiirturniiril ma jagasin siiski esikohta. Metsoja ütles no näed.

Teisipäev, november 16, 2010

Tähed meeles

Istusime söögilauas. Tõnise vanaema rääkis, et näitas Tõnisele, kuidas täheklotsidega sõnu kirjutatakse. Ta ütles, et niiviisi saab Tõnis lugemise enne selgeks kui rääkimise. Tõnis ütles selle peale: "Tähed - a, e, i, m."

Kirja tellija

Kõndisin metsa all. Mul oli käes klaaspurk ja tahtsin sinna korjata segamini erinevaid marju. Tikreid korjates hakkasin mõtlema, et võibolla need ei olegi söödavad, sest lõhnav vaarikas ei ole söödav. Siis mõtlesin, et ega need ei ole ju vaarikad, vaid tikrid. Aga edasi ma siiski ei korjanud. Hakkasin kõigile metsa all kõndivatele noortele ühekaupa ütlema, et nad ei kasutaks selliseid sõnu nagu "kurat" ja ei ropendaks. See muutis nad minu vastu vaenulikuks.

*
Kui vaatasin toidukappi, libises mööda plekkpurki metallkäsi. Seda tegi vist üks naine, kes aimas, et ma võin sel hetkel kappi vaadata. Aga ta ei saanud kindlalt teada, millal ma täpselt vaatan, nii tegi ta seda käe libistamist vist mitu korda. Kappi vaatasin voodis lamades. See naine kirjutas, et ta sai teada, et ühel telefonil helistades saab endale kirja tellida ja et seda ta vist teebki. Ta jätkas, et vanade aeg on läbi, kes tegid lapsi ja kellel oli moraal. Mõtlesin, et võiks vastata, et ellu jäävad ikkagi ainult need, kes käituvad nagu vanad. Voodi kõrvale tapeedile oli pastakaga joonistatud. Ma ei olnud joonistusega rahul ja seetõttu arendasin seda edasi. Magamistuppa tuli ema, kes ütles igale vennale erinevat asja. Mulle ütles ta, et kui mul oli salli peal plekk, siis tegin ma sinna kohe läraka. Sellega pidas ta vist silmas tapeedijoonistusi. Mõtlesin, kas tõusta üles. Isa tahtis, et ma läheks reisile. Lamasin voodis edasi. Mõtlesin, et ma olen vist kõnevõime kaotanud. Minu edasine elu pidi olema kurb, et ma saan kõigest aru, aga ei saa midagi öelda.

Esmaspäev, november 15, 2010

Larka sai rohkem allkirju

"Tunas" nr. 3/2009 kirjutab Ago Pajur:

Tõeliseks "apoteoosiks" võib aga pidada Raua kirjeldust vabadussõjalaste riigipöördekavast. Kuna Larka saanud riigivanema kandidaatide ülesseadmisel vähem allkirju kui Päts ja Laidoner, siis kaotanud vapsid lootuse tema edust valimistel ja otsustanud haarata võimu vägivallaga.

Selle olematu riigipöördekava põhjendusena on Märt Raud kasutanud tõele mitte vastavaid arve. Seda oleks võinud Pajur selgemalt öelda, sest kui eksis Märt Raud, siis ei tea õigeid fakte ka kõik "Tuna" lugejad. Pajur peaks mäletama, sest "Eesti ajaloos" on ta kirjutanud:

Kogumiskampaania jooksul jõudis Larka saada 62 070, Laidoner 38 066, Päts 18 501 ja Rei 4983 allkirja.

Põleva linna naabrusse

Läksin hambaarsti juurde. Ütlesin, et ma ei tulnud varem sellepärast, et teine arst ütles kahe kuu eest, et mul ühtegi auku ei ole. Praegune arst küsis, kas mul nüüd kuskilt valutab. Näitasin, et kahe hamba vahelt valutab. Arst hakkas kohe seda kohta puurima. Veri hakkas voolama ja ei jäänud enam pidama. Kui seda arstile ütlesin, vastas ta, et annab mulle intensiivset rohtu. See pidi verejooksu seisma panema. Mõtlesin, et kui karta, et veri ei hüübi, siis ta ei hüübigi. Seetõttu mõtlesin, et ma ei karda surma. Arst ütles, et see oli suur auk. Alles poole aasta eest ei olnud seal midagi. Nii et kui kuskile auk tekkis, siis hakkas see kiiresti kasvama. Teisi hambaid ei hakanud ta üldse vaatamagi. See tuli vist sellest, et rohkem kui ühe augu jaoks polnud korraga aega. Nii et pidin varsti uuesti kontrollima tulema. Pealegi ei pannud arst puuritud auku plommi. Nii et sinna võis mustus sisse minna ja see võis edasi lagunema hakata.

*
Läksime ekskursioonile. Pidime sõitma linna, mis kandis sama nime, mis oli ühe ekskursioonil osaleva klassiõe perekonnanimi. Aga selle linna naabriks olevas Läti linnas oli just suur tulekahju. Autot juhtis Jagomägi. Ta ajas minu kõrval tagaistmel istuva võõra tüdrukuga juttu ja vaatas selleks selja taha. Meiega samal teepoolel sõitis meile vastu ekskavaator. Kui kokkupõrge oli juba lähedal, hüüdsin: "Auto!" Ekskavaator lasi signaali, aga kõrvale ei pööranud. Jagomägi keeras ennast õiget pidi ja autot ei keeranud mitte ainult teise vööndisse, vaid lausa teelt välja. Niiviisi oleks võinud juhtuda ikkagi õnnetus, sest tee kõrval põllul oli inimesi. Auto hakkas põllul edasi sõites pöörlema ja Jagomägi pöörlemisega rooli kaasa keerama. Kui hakkasime teele tagasi sõitma, kõndis meile vastu üks vigase jalaga inimene. Nii et võibolla olime ikkagi üle tema jala sõitnud. Aga võis ka olla, et ta jalg oli juba varem vigane. Tee peal tagasi olles ütles üks autos istujatest, et tüdrukud põhjustavad liiklusõnnetusi. Imestasin, et ta niiviisi ütles, kui tüdruk ei olnud roolis. Aga vist oli jutu mõte, et kui Jagomägi poleks selle tüdrukuga juttu ajanud, siis ta oleks aknast välja vaadanud. Mõtlesin, et eluohtlikke hetki tuleb ette peaaegu igal sõidul. Enamasti lõppevad need õnnelikult, aga piisab väiksest raskendavast asjaolust, et ei lõppeks. Näiteks sellest, kui juht on alkoholi joonud.

Pühapäev, november 14, 2010

Eurotsoon võib kokku variseda

Aastatel 1998-1999 kuulasin ülikoolis Jaak Valge majandusajaloo loenguid. Erinevalt mõnest eurofanaatikust tegi ta vahet rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu kui supranatsionaalse organisatsiooni vahel. Sellest hoolimata avaldas ta lootust, et Eesti saab kiiresti Euroopa Liidu liikmeks. Nüüd on ta "Horisondis" nr. 6/2010 avaldanud artikli "Euro Eesti rahade reas", kus ta ühisrahale ülemineku suhtes on mõnevõrra kriitilisem:

Meil puudub alus kahelda oma pädevuses, isegi eurotsooni kriteeriume aluseks võttes oleme oma rahaga kriisiajal toimetanud paremini kui eurotson ise. /.../ Kui saime paremini hakkama kui eurotsoon, mis mõte on meil sellega liituda ja loobuda oma trumbist? /.../ poolt olemisel pole muid sisulisi põhjendusi kui reisimise hõlbustamine. Eurole üleminek toimub poliitilistel või veel laiematel - hoiakupoliitilistel põhjustel. /.../ Naiivne on loota, et kriis on läbi tingimustes, kui kriisile viinud lääne ühiskondade võlguelamine on süvenenud. Sestap pole välistatud, et peame järgmise rahareformi tegema juba sisulistel põhjustel, nagu me rahareforme ikka oleme teinud, pärast seda, kui eurotsoon kokku variseb. /.../ Eesti riik ei peaks käibelt kõrvaldatud kroone tagasi tooraineks tegema, vaid need säilitama.

Viimane soovitus tundub natuke kahtlasem, sest osa rahatähti jääb inimeste kätte, nad on omandanud need ühe kursi järgi, aga krooni uuesti käibele laskmise korral tahetakse võibolla teistsugust kurssi teha. Aga kuni kurssi muuta pole otsustatud, võib need säilitada.

Sissekannetes "Rahad tulevad ja lähevad" ning "Rahaühik belga" loetlesin riigi järgi nime saanud rahaühikuid. Valge artiklist selgub, et sarnast nimetust on kaalutud ka Eestis - est, estar või esta.

Roheliste ebapopulaarsus

Mul oli vaja saada suures toas veetorust kätte paberileht valemitega. Et sõrmed torusse pista, tuli vesi jooksma panna. Ütlesin ühele vennale, et ta tooks kausi, et vesi sinna lasta. Saingi valemilehe kätte. Peebo kõndis meie õuel ja oli raadio otse-eetris. Et aega mingi jutuga täita, ütles ta, et päike paistab. Sellele järgnes uus pikk paus. Roheline partei oli muutunud ebapopulaarseks ja selle asemel puhuti nüüd elu sisse rohelisele liikumisele. Klaus oli ka parteist liikumisse üle läinud. Klaus kirjutas mulle, et Merko avaldas raamatu ja et ta on vist minu tuttav. Lugesin seda roheliste augus seistes. Aga inimesed said rohelise liikumise peale ka vihaseks ning tulid sinna lõhkuma ja auku kinni ajama. Klausi kirjaga kuju ninaosa sõõrmetevahe löödi katki. Mulle ei meeldinud, kui ükskõik kelle asju lõhuti. Hakkasin lõhkujaid liivaga loopima. Tahtsin visata ka Trohhalevi, aga ta jooksis eest ära. Käisin natuke kaugemal. Kui tagasi tulin, ütles Kass mulle ühest august, et see haud on minule. Läksin oma trepikotta. Postkastis oli post. Võtsin selle välja ja viisin üles.

Laupäev, november 13, 2010

Kes on kes tänapäeva maailmas?

Jaan Tõnisson kirjutas, et sõna "maarahvas" algne tähendus ei ole mitte väljaspool linna elavad inimesed, vaid teises tähenduses maa pärisrahvas. Sama moodi olevat tekkinud ka sakslaste omanimetus. Siit ma järeldan edasi, et "maarahvas" ja "pärismaalased" on umbes üks ja sama.

Kui Eurooplased läksid elama teistesse maailmajagudesse, nimetasid nad sealseid rahvaid pärismaalasteks. Nüüd on alanud vastupidine liikumine, et teiste maailmajagude inimesed tulevad massiliselt Euroopasse. Kumba nüüd Euroopa pinnal pärismaalaseks peaks nimetama?

Võibolla aitaks selgemalt rääkida, kui kasutada pärismaalase mõiste asemel barbari ja kultuurrahva omi. Ükskõik, kas vanad roomlased läksid germaanlaste juurde või tulid germaanlased roomlaste juurde, barbariteks jäid neist ikkagi germaanlased. Aga kummad on barbaarsemad, kas vaesemad islamiusulised või usuliselt moraalilt nõrgemad eurooplased?

Taldrikuga välja

Panin taldriku peale toite, et viia välja ühtedele tüdrukutele. Panin erinevaid toite ja kõigi nende taldrikule panek võttis kokku palju aega. Välja tahtsin viia ka raamatu, mis oli koostatud minu sünnipäeva puhul. Seal ei olnud fotodel mitte minu tuttavad, vaid vendade. Läksin koos vennaga välja auto juurde, mille juures ootasid need tüdrukud. Vend ütles, et me tulime flirtima. Ta oli joonistanud skeemi, kus keegi selle ajal paiknema peab. Läksime ühte poodi, et osta endale kohapeal söömiseks toitu. Sealt läksime edasi järgmisse poodi. Tagasiteel läksime uuesti esimesse poodi. Ostsime kõigile meist jalanõusid. See läks kokku väga palju maksma. Ütlesin, et seejuures ei ole see päeva esimene ost. Oli valida kitsamaid ja laiemaid jalanõusid samale pikkusele. Üks tüdruk oli minust lühem, aga pikem vennast, kes oli minust pikem. Selgitati, et oleneb, kas vaadata tema silmade või pealae kõrguse järgi. Üks vend ütles ühtede suusasaabaste kohta, et sellisest materjalist taldu ei tohi kasutada, sest see vigastab vastutulijaid tugevamini. Võibolla sain ise samasuguseid vigastusi, aga mina ei pööranud neile nii suurt tähelepanu.

*
Istusin kirjutuslaua taga ja lugesin. Äkki hakkas laud mind ühtede sõnade saatel suruma. Ta surus mind toa teise otsa välja. Ütlesin teistele, mis sõnad seda surumist saatsid. Kaks venda kordasid neid sõnu emale. Nad alustasid lausetega: "Kus Lembit on? Lembit peab kuskil olema." Mina ei mäletanud, et oleks Lembitu kohta küsitud. Edasi kordasid nad sõnu sama moodi nagu mina, et lugesid ühest seitsmeteistkümneni. Pärast seda oli veel sõnu tulnud, aga vennad jäid vait ja ema ütles neile, et nad praegu ei segaks.

Reede, november 12, 2010

Koht on veidi räpane

Paberkirjade vahetamise kohta olen näinud häid unenägusid. Facebookis kirjutamise kohta otseselt ühtegi unenägu veel olnud ei ole, aga täna oli üks võigas, mida seostan sellega kaudselt.

Hobused malelaual

Mitu hobust on malelaual? Ratsu on võibolla selline üksik hobune, kellel ratsanik seljas istub. Aga vankri ette peaks ka hobuseid rakendatud olema ja võibolla rohkem kui üks.

*
Vennapoeg Joosep on esimese malenupu kohta nimetuse leiutanud. Ratsu kohta ütleb ta ih-ha-haa. Sama sõna kasutas ta ka puust malelaua kõvera sulgemiskonksu kohta, mille ta vahepeal laua küljest lahti kangutas.

*
Malepartiil on kolm staadiumi - avang, keskmäng ja lõppmäng. Kokanduses vastavad sellele supp, praad ja magustoit. Kui male ja kokanduse terminoloogia kooskõlla viia, tuleks iga suutäit käiguks nimetada.

*
Üks vastane ütles mulle, et ma mängin liiga passiivselt. Kuna samal ajal mängin sageli, siis võibolla tuleks mind nimetada aktiivseks passiivsete käikude sooritajaks. Vahepeal püüti kogu kiirmalet aktiivmaleks nimetama hakata.

*
Minu treenimissüsteem on viimasel ajal sarnanenud reklaami ohvri omale. Treenida on kasulikum enne võistlusi, aga huvi seda teha on suurem pärast võistlusi.

*
Marek Kolk küsis, millal minu kiirmale reiting 1900 peale jõuab. Seal ma olen juba olnud, nii et see pole kõige kõrgem eesmärk. Aga praegu on 1900 vist parem reiting kui kümme aastat tagasi, kui veel nii madalaid välja ei arvutatud nagu praegu.

Neljapäev, november 11, 2010

Teooria ja praktika

Esimese klassi matemaatikatunnis anti ülesanne, et õpilased ütleksid, milliste müntidega saab maksta 5 kopikat maksva kauba eest. Ühte varianti ma ei kuulnud ja ütlesin ise, et neljakopikalise ja ühekopikalisega. Seepeale tehti märkus, et neljakopikalist ei ole olemas. Kuna mul polnud kunagi oma raha olnud, siis seda ma ei teadnud. Aga minu meelest oli põhiline, et kui ta oleks olemas, siis saaks niiviisi maksta.

Viimane muusika

Istusin Vanemuise tänaval autosse, et isa mind sellega kooli sõidutaks. Isa ei hakanud veel sõitma, vaid lõikus sinki pannile. Minu kõrvale istus üks vana naine. Mõtlesin, et jala jõuaks kiiremini. Läksin autost välja. Kohe sõitis auto minema. Läksin üle Toomemäe. Leidsin mulle seni tundmatu tee, mis oli varem tuntutest otsem. Ainult et seal pidin mööduma ühest suurest ketist lahtisest koerast. See oligi elurajoonide kõige suurem viga. Kooli õuel möödusin Pillest ja ühes vennast. Nad rääkisid, et isa on liiga kuri.

*
Oli inglise keele tund. Lähenes keskkooli teistkordne lõpetamine. Õpetaja ei tahtnud meil lõpueksamiteks valmistumist õppeülesannete andmisega segada, seetõttu lasi ta hoopis lindilt muusikat. Laulu sõnad olid trükitud ka laudadel olevatesse ajakirjadesse, kust me pidime neid silmaga jälgima. Kui õpetaja oleks siiski veel õppeülesandeid andma hakanud, oleks välja tulnud, et ma midagi ei oska. Mina mõtlesin, et ma ei lähegi lõpueksamitele, muidu mu hinded eelmise lõpetamisega võrreldes langevad. Aastahinnetega tunnistuse võtan vist vastu, kuigi seal oleks ka hinded langenud. Doktorantuuris olin nõus õppima hakkama, sest seda ma polnud veel teinud. Üks tüdruk küsis välja. Õpetaja küsis, kas tal oksendamiseks kott on. Tüdruk vastas, et ta küsib teisel põhjusel. Õpetaja hoiatas, et tänapäeva ärevushäiretesse ei tohi suhtuda paanikaga, muidu need süvenevad.

Kolmapäev, november 10, 2010

Valitav enesetunne

Kui minna kellelegi külla, soovitatakse tunda ennast nagu kodus. Kui minnakse vanglasse, võiks soovitada tunda ennast nagu koduarestis.

Tüüpkingitused

Klaus istus minu arvuti taga. Ekraanil oli ümberkaudsete tänavate skeem, millel liikusid autod. See oli vajalik selleks, et treenida päris autode müra paremini taluma. Klaus ütles, et mul on arvutis selline võrguühendus, mida ei saa püsivalt alles jätta. Vastasin, et õige võrguühendus läks nässu ja siis panin uue. Ärkasin oma voodis ja nägin und edasi. Tulin voodist välja. Täna oli minu sünnipäev. Mulle toodi kingitusi. Kingiti võimlemisriist, mis koosnes venitatavatest nööridest. Mulle oli aegade jooksul palju võimlemisriistu kingitud ja olin valmis neid ka kasutama. Lisaks kingiti juuksehari. Kõik vaatasid, et ma kammin vähe juukseid ja kinkisid mulle kamme, aga sellepärast ma rohkem kammima ei hakanud. Kingiti veel päris okaskera. Mõtlesin, et annan selle Joosepile, talle see meeldiks. Aga edasi mõtlesin, et need okkad on siiski väikese lapse käes ohtlikud. Mul oli suu kuivanud. Enne vannituppa minekut hakkasin suud süljega niisutama. Tegin seda külaliste nähes. Ärkasin uuesti. Mõtlesin, et selles unenäos mul sünnipäev ei ole. Imestasin, et eelmises unenäos oli olnud, kui päris sünnipäevani jäi veel mitu kuud. Tulin voodist välja. Mõtlesin, et seekord vannituppa mineku asemel loen raamatuid. Võtsin riiulist Enekese köite. See oli kuues köide. Mina teadsin, et Enekesel on ainult neli köidet. Vaatasin, mis märksõnu see köide sisaldab. Esimene ja viimane märksõna ei olnud omavahel tähestiku järjekorras.

*
Käisin sõja ajal kellegi majas elaniku kodust ära oleku ajal tema vihikuid lugemas. Vihikute sisu järgi tundus, et seal elab Helina. Lugemist lõpetades ei mäletanud ma täpselt, kuhu vihikud tagasi panna tuli, aga vihikute omanik vist ise ka ei mäletanud, kuhu ta oli need jätnud. Aga käisin majas kuude kaupa ja majaelanik minu seeskäimise vastu midagi ette ei võtnud, siis ta vist ei olnudki seeskäimise vastu. Kui seal majas käimise lõpetasin, võtsin ametiasutusest tõendi, et see, kelle pabereid ma olin lugenud, oli Helina.

Teisipäev, november 09, 2010

Majandusajaloo algus

Majandusajaloo esimene periood oli korilus, kui korjati koriseva kõhuga marju. Natuke hiljem tuli orilus, mille ajal peremeeste kõht enam ei korisenud, teistel küll.

Õppijate raha

Mõned võtavad õppelaenu, teised maksavad õppemaksu. Õppemaksu maksmine on ise laenu andmine, mis loodetakse hiljem palgana tagasi saada.

Esmaspäev, november 08, 2010

Hobusevaraste võit

Vanasti arvati, et kes liiga palju haridust saab, sellest tuleb hobusevaras. Ja arvajatel oli õigus, sest haritud inimesed hakkasid leiutama mootorsõidukeid ja jätsid meid sellega hobustest ilma. Mõni arvab, et mida kallim auto tal on, seda tähtsam ta on. Hobused maksid ka rohkem kui lehmad. Hobustel on tõud ja autodel margid. Aga hobusetõuge ja automarke ei ole omavahel vastavusse viidud.

Hullem kui ori

Orjadel ei puudunud töötasu täielikult. Nad said seda toidu näol. Kui keegi avaldab raamatu, tehes selleks vaimset tööd, ei pruugi ta isegi toitu saada. Osad, kes raamatuid avaldavad, peavad väljaandmist ise rahaliselt toetama.

Pühapäev, november 07, 2010

Alumised kihid

Alumises kihis on kõik inimesed ilma riieteta ja nülitud. Või on mõni nülitud, aga riides?

Vennad nutsid

Saatsin Riinule elektronkirja. Vastus tuli niimoodi, et ekraani pilt lõi teistsuguseks ja selle keskele ilmus sõnavahedeta lause: "Zdrastvuitjevlagere". See lause oli pealtnäha vene keeles, aga tegelikult koosnes eestikeelsetest sõnadest. Hiljem hakkasid vennad nutma ja pahandama, et ma olen meie arvutitesse viirused sisse lasknud. Mina polnud üldse kindel, et seda tegin mina. Ekraanil vilkusid igasugused rämpstekstid. Klaus küünistas mind ja mina küünistasin vastu. Klaus ütles, et Vene luure on võrgu igasugust informatsiooni täis riputanud. Selle peale vastasin, et nüüd ma vist tean, millist võrgulehte külastades ma viiruse sain. Mina olin mõelnud, et Riin saatis hea kirja, aga tegelikult tegi seda viirus.

Laupäev, november 06, 2010

Lahked poisid

Hennu sünnipäeval tegid Joosep ja Tõnis palju nalja. Vahepeal nad näiteks trampisid kahekesi jalgadega vastu põrandat. Öeldi, et nad said peol hästi läbi sellepärast, et neil polnud mänguasju, mänguasjade pärast nad tülitsevad. Minuga pole nad mänguasjade pärast tülitsenud, vaid laovad mulle kõik lahkelt kätte, öeldes "anna" või "aitäh".

Neli viiki tugevamatega

Tänavuse AVRO kiirturniiri tulemused on Maleliidu koduleheküljel väljas, aga ma kirjutaks need ka siia. Mulle tundub, et Maleliidu leheküljelt kustutatakse tabelid mõne aasta pärast ära, mida mina kui ajaloolane ei pea õigeks. /TÄIENDUS: Vt. kommentaare./

Osavõtt oli massiline. Mängijad jagati reitingu alusel kahte gruppi. Tugevamal A-turnrniiril oli 52 osavõtjat ja B-turniiril 50. A turniiri paremad olid:

1. Toomas Valgmäe 7 punkti 8 võimalikust
2. Siim Kanep 6
3. Vitali Samolin (Läti) 6
4. Tarvo Seeman 6
5. Lauris Laimins (Läti) 6
6. Grigori Šarankov (Venemaa) 5,5
7. Indrek Kuusk 5,5
8. Hugo Päären 5,5
9. Andres Kuusk 5,5
10. Kirill Annenkov (Venemaa) 5

Mina tulin 3 punktiga 40. kohale ja parandasin natuke reitingut. Koht on ühe võrra kõrgem turniirieelsest paigutusest. Punktide arv on kuus korda suurem kui eelmine aasta samal turniiril, kui tegin ainult ühe viigi. Esimeses voorus kaotasin mustadega soomlasele Parkkinenile, teises viigistasin valgetega Jakobsoniga, kolmandas võitsin mustadega Jakobit, kes oli ainuke minust madalama reitinguga vastane. Kahisin avangus valesti viguri, kui veast aru sain, kahisin teise viguri veel. Vastu sain kaks etturit. Rünnaku alt pääsemiseks kahis vastane ühe viguri tagasi. Teise viguri andis ta tagasi, kuna ta ei märganud ühte vahetuld. Seejärel oli seis umbes võrdne, aga lõppmängus sain enamviguri ja võitsin ajaga. Neljandas voorus kaotasin valgetega Innosele. Järgnes lõunavaheaeg. Kuna turniir toimus ülikooli kohvikus, sai samas majas soodushinnaga süia. Viiendas voorus viigistasin mustadega Harujõega. Kuuendas viigistasin valgetega lätlase Krauzega. Lõppseisus oli mul vigur rohkem, aga pakkusin viiki sellepärast, et aega oli suhteliselt vähe, vastasel lipuga tülikad tulistamisvõimalused ja konkreetset võiduplaani ma ilma mõtlemata ei näinud. Seitsmendas voorus viigistasin mustadega T. Raudsepaga. Vahepeal jätsin vankri ette, siis võtsin vastase vea järel kahvliga kvaliteedi tagasi ja edasi võitsin matiähvarduse abil viguri. Lõppmängu minnes oli nuppe võrdselt, siis võitsin etturi ja pakkusin ajapuuduse tõttu viiki. Kaheksandas voorus kaotasin valgetega Seljodkinile.

B-turniiri võitis 7,5 punktiga Ardi Tedrema, kellel ei olnud turniiri alustades reitingut. Teine oli 6,5 punktiga Egon Hermanson ja kolmas 6 punktiga Venemaa esindaja Venjamin Kirejev.

Mõtlemisaeg turniiridel oli 15 minutit.

*
Sõjaeelne Eesti Entsüklopeedia ütleb, et välkturniir on sama, mis kiirturniir. Kiirturniir on defineeritud kui "maleturniir, kus igale käigule kulutatud mõtlemisaeg ei ulatu üle 10 sek."

Hiljuti klubis küsiti, millal kiirmalet mängima hakati. Vastati, et esimene kord oli, kui Venemaa suurmeistrid Eestis käisid, siis oli nalja pärast proovitud. Mina segasin vahele, et ma olen kuulnud, et välkmalet mängiti juba varem. Vastati, et välkmalet küll, välkmale on teine asi.

Reede, november 05, 2010

Uus vars

Sissekandes "Asparaaguse agoonia" avaldasin lootust, et ümber istutamise järel surema hakanud asparaagusele kasvab veel uusi varsi. Täna ongi üks uus vars nähtavale ilmunud. Latv on veel mullane.

Sahtli sisu

Puis kommenteeris ühes raamatus oma viigipartiid Keresega. Puisil oli olnud vigur vähem, aga ta oli pannud odaga sidumise ja Keresel ei jäänud muud üle kui vigur tagasi anda. Edasise mängu kohta kirjutas Puis, et ta ei läinud kohvikuvariandile, vaid valis kindlama tee. Tol ajal oli Puis palju tugevam kui praegu. Aga kommentaarid lõpetas ta sõnadega, et täpselt ta seda seisu ei mäleta. Homme pidi toimuma maleturniir. Tahtsin tänasest päevast iga teise tunni kulutada selleks valmistumisele. Aga ma olin unine ja valmistumine võis veel rohkem väsitada.

*
Põrandal oli üks minu sahtlitest. Sorisin selles. Leidsin kamba ajakirja kaaned, aga kaante vahel ei olnud enam sisu. See oli kurb. Sisu leida mul ei õnnestunudki. Kamba asjad olid varem üldse teises sahtlis olnud. Leidsin kirja, mille oli kirjutanud Helinale tema Flandria kirjasõber. Üks sõna oli kirjutatud arusaamatu käekirjaga. Loetamatu käekirjaga kirjutati alati just need kohad, mis olid kõige tähtsamad. Sahtlis oli hulk erinevatest aegadest pärit enda kirjutatud ajalehti. Ühte neist lugedes ütlesin, et neist ajalehtedest saab ka uudiseid, sest need on kirjutatud päris ajalehtede põhjal. Ühes enda ajalehe naljas oli nimetatud ühte asja muruks. Ütlesin, et ainult muru neil ongi. Minu vanas inglise keele vihikus oli Baumanni telefoninumber, millel ma ei olnud helistanud. Olin Baumannile kirjutanud, et üks võõras poiss kirjutas mulle, et ta tahab, et ma tapaks ennast temaga samal päeval ära. Baumann oli vastanud, et paari sõbrakirja või kinopileti pärast ei saa sellise asjaga kaasa minna.

Neljapäev, november 04, 2010

Rahaühik belga

Sissekandes "Rahad tulevad ja lähevad" loetlesin rahaühikuid, mis on saanud nime riigi järgi. Vana ajalehte lugedes sain teada veel ühe. Kuigi Belgia rahaühik enne eurole üleminekut oli frank, kasutati seal aastatel 1926-1940 lisaks frangist viis korda suuremat raha belga.

Klotsidest linn

Kõndisin tänaval. Eemalt tuli vastu kaks klassikaaslast, kes väljusid oma kodust. Ma ei tahtnud nendega kohtuda, sest olin just mõelnud neile helistada. Minuga samas suunas kõndis veel kaks klassikaaslast. Nad ütlesid, et siin on korraga kolm klassikaaslast. Vaidlesin vastu, et koos vastutulijatega viis. Läksime kooli, kus pidi toimuma klassikokkutulek. Veel ei olnud otsustatud millises ruumis see toimub. Kõige tõenäolisem oli ruum 308. Aga hakkasin mõtlema, et võibolla oleks õigem minna neljandale korrusele, sest see on meie klassiga rohkem seotud. Martin soovitas, et võiks minna klassi 306, sest sellega olen mina kui vahepeal c-klassis õppinu samuti seotud. Sõitsin tiivatrepist alla. Üks naine ütles, et ma muudkui kulutan treppi. Aga ma olin alati sõitnud ja ei osanudki teist moodi trepist liikuda. Läksin kolmandale korrusele ja seal sain aru, et näen und. Otsustasin teha kõik, et ma ei ärkaks. Hakkasime minema klassi 308. Mõtlesin, et tegelikult mulle mõnes mõttes meeldib olla koos klassikaaslastega, kes ähvardavad aknast alla hüpata, kuni nad päriselt ei hüppa. Ütlesin, et Sasi lasi kooli raadio likvideerida ja klassidest raadioaparaadid ära korjata. Aga ruumis 308 oli raadio alles. Seal tegime selliseid nalju, et ütlesime terve sõna asemel pool sõna. Vahepeal olin unustanud, et see on unenägu, aga nüüd tuli see mul uuesti meelde. Unenägu tundus tohutult pikk. Ärkasin oma voodis ja nägin und edasi. Vahel oli unenägudes olnud raske vannituppa kõndida, aga täna läksin hüpates. Vannitoa tuli ei süttinud nagu tavaliseltki, kuigi täna ma ei vajutanud üks kord, vaid vilgutasin. Võtsin pimedas vannitoas riided seljast ja hüppasin edasi. Läksin rahva hulka. Ühel poisil oli sigaret. Sõin sellest kaks osa ära, aga tubaka jätsin alles.

*
Ärkasin hommikul. Silmad olid väga rähmased. See tuli vist sellest, et olin nii pika unenäo näinud. Läksin vannituppa ja nägin peeglist, et üks silm ei avane üldse ja teine on ka peaaegu kinni. Mõtlesin, et täna ma ei lähegi kooli. Oli reede ja üks tund pidi olema bioloogia. Olin õppeaasta alguses kõigist bioloogia tundidest puudunud. Vahepeal olin neis kohal käinud ja mõned hinded saanud, aga nüüd oleksin puudunud uuesti. Mind väga ei huvitanud, mis hinded mul lõputunnistusele tulevad. Algul olin olnud halb õpilane, siis muutunud väga heaks ja saanud ainult viisi, aga nüüd olin veel targem ja ei õppinud enam liiga palju. Ehitasime vendadega põrandale terve toa laiuse puuklotsidest linnamüüri. Sellega said klotsid otsa. Tahtsin ehitada linna ka maju. Selleks tegin müüri sisse augud ja ehitasin majad sealt võetud klotsidest. Ütlesin, et mis siis saab, kui isa tuleb koju koos mõne külalisega ja tahab laua taga istuda. Klaus vastas, et klotsid saab ära koristada. Ütlesin, et aga see võtab palju aega. Või võibolla läheb siiski kiiresti. Klotsidest tuli ikka puudus. Ütlesin, et ehitame osa maju konstruktorist. Klaus vastas, et ei taha. Osad majad olid väga väiksed. Panime linna mänguloomad elama. Känguru alla panin lapiku klotsi, et ta saaks kõval pinnal hüpata. Võtsin siiski konstruktori. Konstruktorist majale panin külge läbipaistvast plastmassist akna, et üks loom saaks üle linnamüüri vaadata. Üks maja hakkas varisema.

Kolmapäev, november 03, 2010

Esimene Päikselt tulnud osake käes

Ema ütles mulle, et mul vist pealuu hõõrub aju, ma peaksin operatsioonile minema. Seda ei kavatsenud ma teha. Mõtlesin rääkida psühhiaatrile, et ema tahab mind kogu aeg igasugu operatsioonidele saata, see tuleb lihtsalt sellest, et minu välimus ei meeldi. Mul ei olnud vaimne tervis nii hea, et ma oleksin kannatanud operatsioonidel käia. Ütlesin edasi uudise, et püüti kinni esimene Päikselt tulnud osake. Lisasin, et osakesi peaks ju iga päikesekiirega tulema. Klaus vastas, et muidugi, võibolla see oli esimene osake, mis Eesti aparaatidega kinni püüti. Mõtlesin, et võibolla oli tegemist esimese elusa osakesega. Aga nii väiksed osakesed ei saanud vist elus olla. Osakeste all mõtlesin molekule, aga lisaks tuli päikesekiirtega veel footoneid. Ütlesin, et hapnik põleb CO2-ks, aga võibolla temperatuuri tõustes võib see veel omakorda edasi põleda. Hakkasin siiski kahtlema, et ega see vingugaas ei ole. Aga siis jõudsin arvamusele, et väga kuuma käes võivad molekulid aatomiteks laguneda, sest Päiksel toimuvad isegi tuumareaktsioonid, kus vesinik muutub heeliumiks. Kõndisin tänaval. Mõtlesin, et ema peab minu aju haigeks vist sellepärast, et ma räägin füüsikast, millest tema aru ei saa. Või mõtleb ta just, et poisi kohta oskan füüsikat liiga halvasti. Mulle tuli meelde, et kõiki operatsioone polnud ema siiski vajalikuks pidanud. Kui olin öelnud, et mul selgroog ragiseb, oli ema vastanud, et sellest pole midagi.

Kõne luulekogu esitlusel

Raamatule "Pomisen palveid siin pilvede all" oli mul ühendavat pealkirja raskem leida kui minu eelmiste paberraamatute puhul. Arvatavasti sellepärast, et see on kirjutatud pikema perioodi jooksul. Valitud variant oli mul algselt üksikluuletuse pealkiri. Raamatu pealkirjaks soovitas seda minu isa, kelle arvates see oli käsikirjas sisaldunud pealkirjadest kõige parem. Leidsin ka ise, et see iseloomustab raamatut paremini kui minu variandid. Luuletuses on juttu tänaval kõndimisest. Tänaval kõndides ei ole ma tahtnud aega raisata, vaid olen mõelnud erinevatel teemadel. Üks teema on see, et olen lugenud mõttes luuletusi. Osad minu luuletused on välja mõeldud tänaval kõndides. Veel sagedamini olen lugenud oma varem kirjutatud luuletusi. Oma luuletused on mul suhteliselt hästi peas. Jõulude ajal olen teinud nii, et ei ole lugenud jõuluvanale varem ette valmistatud luuletust, vaid olen palunud juuresviibijatel öelda märksõnu ja siis nende sõnadega peast enda luuletusi lugenud. Või enda luuletuse puudumise korral kellegi teise omi. Minu meelest luuletused sarnanevad palvetega. Usklikel on vist hommikupalve, õhtupalve ja söögipalve. Ma täpselt ei tea. Mina olen harjunud magamajäämiseks lugema ühte kindlat oma luuletust. Ja kui ei ole vahel viitsinud hommikul üles tõusta, olen lugenud ühte teist luuletust ning enne luuletuse lõppu voodist väljas olnud.

Nüüd sellest, kuidas võiks minu luulet iseloomustada. Kirjandus võib pakkuda teadmisi, võib kasvatada või pakkuda emotsioone. Ilukirjanduse puhul on emotsioonid tähtsamad kui muud liiki raamatute korral. Ja luules on emotsioonide osakaal suurem kui proosas. Kui ma kirjutan luuletust, siis ma tahan, et see tuleks samaaegselt ilus ja naljakas. Ropp luuletus võib vahel olla naljakas, aga ei ole ilus. Tragöödia võib olla ilus, aga ei ole naljakas. Üks lugeja ütles, et minu raamatu teises pooles on kurvad luuletused. Mulle endale need kurvad ei tundu. Ma ütleks, et rahulikumad. Räägitakse sellest, milline on raamatu sihtgrupp. Mina kirjutan nii, et eelkõige endale meeldiks. Aga mul on hea meel, et leidub lugejaid, kelle maitse minu omaga vähemalt osaliselt kokku langeb.

Värskelt ilmunud raamatut võib nimetada valitud luuletusteks. See ei sisalda küll neid luuletusi, mis ilmusid aastal 2002 raamatus "Maailmakord" ja 2003 "Uneriigis", küll aga perioodist 2002-2010. Uus raamat jaguneb kuude kronoloogilisel alusel koostatud tsüklisse, kuigi tsüklite siseehitus kronoloogiline ei ole. Ajalugu õppinuna meeldivad mulle aastaarvud, nii olen iga tsükli avalehel toonud aastaarvud, millist perioodi see tsükkel sisaldab. Kuuest tsüklist viis on lühendatud variandid varem ilmunud võrguluulekogudest. Ma loeksin nende pealkirjad üles, kuigi need pole nii läbimõeldud, kui paberraamatu puhul: esimene tsükkel vastab võrgukogule "Kolm seissust", millest ma kunagi võrguteoste esitlusel rääkisin. Järgnevad "Loeme luuleridu", "Luuletusi aastast 2006", "Kogutud luuletused 2007" ja "Veesegaja". Viimane ja kõige lühem tsükkel sisaldab luuletusi, mille kohta ma võrgukogu pole koostanud, aga mis on siiski kõik minu blogis avaldatud. Raamatus ei ole ühtegi luuletust, mis ei oleks varem võrgus avaldatud. Võrgus on need endiselt üleval. Sealt võivad lugeda need, kelle huvi on nii suur, et tahaks lugeda kõike, või nii väike, et ei taha endale paberraamatut koju hankida. Endale meeldib mulle praegu kõige rohkem 2007. aasta osa, aga see võib ajas muutuda.

Raamatust jätsin välja kõik riimideta luuletused, lisaks liiga verised ja liiga iroonilised, mis on kirjutatud rohkem kellegi teise kui minu enda seisukohalt. Samuti jätsin välja kõik unenägudes välja mõeldud luuletused, mida olen samuti kirjutanud.

Minu esimene raamat "Maailmakord" oli eelkõige poliitilise suunaga, "Uneriik" sisaldas unenäokirjeldusi ja muud sellesarnast. Uues raamatus on poliitikat vähem ja üldse pole unenäokirjeldusi. Rohkem on luuletusi loodusest, aastaaegadest ja kodust.

Lisaks kodulehekülgedele ja paberraamatutele propageeritakse viimasel ajal e-raamatuid. Minu meelest kodulehekülje eelis on see, et ta on tasuta, paberraamatul, et ta on kvaliteetne. E-raamatu puhul on ühendatud mõlemad halvad jooned, et ta on ebakvaliteetne ja tasuline. Samas ajaloolasena võiksin mõelda mitu sajandit ette. Kui paberraamatuid tuleb senises tempos juurde ja kui just tuumasõda ei tule, pole neid lõpuks enam kuhugi panna. Paber säilib kauem kui ruum selle säilitamiseks.

Ma pole kindel, kas ma rohkem luulekogusid välja annan, sest viimasel ajal olen vähem luuletusi kirjutanud. Aga mõne raamatu ma võibolla elus veel kirjutan. Mulle on alati meeldinud rääkida lapsepõlvemälestusi ja võibolla kunagi kirjutan mälestusteraamatu. Selle raamatu väljaandmise eest ma tänan kirjastust, samuti oma venda kujundamise eest. Aitäh.

Teisipäev, november 02, 2010

Elevandi hääl

Joosep õpetas mulle uue sõna. Kui ta mänguelevante kätte võttis, hüüdis ta: "Tuut!"

Haaremis peidus

Mäletasin, et ükskord oli Oudekki mulle külla tulnud ja me olime istunud kahekesi pikalt vaikides minu toas. Teine kord oli ta veel külla tulnud ja siis olime rääkinud. Vahepeal hakkasin arvama, et need külaskäigud olid ainult minu haige ettekujutus. Aga nüüd järele mõeldes tundus, et need pidid päriselt aset leidnud olema, sest Oudekki pidi mäletama minu kohta sama palju nagu mina tema kohta, järelikult ta pidi tahtma kokku saada.

*
Läksin maleturniirile. Üks osavõtja ütles, et ta on minu vastu valmistunud. Vastasin, et me ei lähegi kokku, sest ma mängin B-turniiri. Eelmine aasta olin A-turniiril viimaste hulgas, reiting langes ja nüüd olen B-turniiril. Mul on kiirmale reiting juba 57 punkti madalam kui pika male oma. Minu esimese vooru vastaseks tuli K. Sander. Minul olid mustad. Kõik mustad etturid ei olnud lauale pandud ja hakkasin seda nüüd tegema. K. Sander pani juba minu kella käima. Panin kella seisma tagasi ja ütlesin, et enne ei tohi mängu alustada, kui kõik nupud on peal.

*
Organisatsioon nimega KGB hakkas mulle venekeelseid kirju saatma. Selle kirjade sarja nimi oli "Konkurendid". Igas kirjas olid põhjalikud andmed mõne minu tuttava kohta. Neile tuttavatele saadeti ilmselt omakorda andmeid minu kohta. Aga kõik kirjades sisalduvad andmed ei saanud õiged olla. Näiteks Helina kohta kirjutati, et ta on minu vanaema ja et ta on meessoost.

*
Üks minu sugulane oli kunagi teadmata kadunuks jäänud. Arvati, et ta oli tapnud ühe inimese ja põgenes selle paljastamise kartusel. Ameerika politsei teatas, et see sugulane peaks nüüd elama Havail, aga kinni ei võtnud. Politsei tundis ta näo järgi ära, aga kinni võtta ei saanud sellepärast, et ta oli nime vahetanud. Teatati oletusest, et seal, kus raamatus "Tuulest viidud" kaks inimest ratsutades surma sai, tegutsevadki nevadistid, mis oli nende surma tegelik põhjus. Nevadistid olid Nevada osariigi iseseisvuse nõudjad. Vaieldi vastu, et pärast seda, kui nad said osariigi parlamendis ainult kolm kohta, see liikumine hääbus, nähes, et edu nad ei saavuta. Aga minu meelest poliitilisest tegevusest loobumine ei tähendanud, et nad oleksid terrorist loobunud. Kõndisime mööda lumist teed. Krister ja üks teine mees korjasid lume seest valgeid asju, nimetades igaühe puhul, mis loomaga on tegemist. Mina ütlesin, et minu jaoks on need lihtsalt lume tükid. Vastati, et seda need ei ole. Läksime ühte majja. Tahtsin ennast teiste eest ära peita. Mõtlesin, et kui peidan millegi taha, kust ei saa kaugemale edasi põgeneda, siis võetakse mind varsti kinni. Aga lähen lihtsalt mõne ukse taha ja selle ukse avamise peale ei tulda. Läksin sisse uksest, mille taga oli suur riietusruum ja väiksem vannituba. Vannitoas olid paljad naised duši all. Mul oli peaasi, et jälitavad mehed mind kätte ei saaks, seetõttu läksin nende naiste juurde peitu. Mõtlesin, et peaksin ennast samuti naiseks maskeerima. Aga sellest ma siiski loobusin, sest kui maskeerimiseks kasutatavad esemed oleks alla vajuma hakanud, oleks välja tulnud, et tegelikult ma ei ole naine. Tuli peita hoopis riietusruumi teki alla. Läksin koos nende naistega seal oleva voodi juurde. Need naised olid haareminaised. Vahepeal käisin koridoris, kus üks meeskirjanik mind nägi. Haaremiruumi voodi juurde tagasi minnes mõtlesin, et ta võib jälitajatele minu nägemisest teatada. Ja mõtlesin, et see haarem peab kellegi oma olema, haaremiomanik võib tulla naiste juurde ja samuti mind näha.

Esmaspäev, november 01, 2010

Mustad päevad või valged ööd

Viimasel ajal on kolmel päeval jäänud unenäod üles kirjutamata sellepärast, et nad ei olnud piisavalt huvitavad. Kui raamatuesitlus ja suurem majapidamistööde tegemise kohustus selja taha jäävad, siis peaks huvitavate osakaal jälle suurenema.

Asparaaguse agoonia

Minu toas kasvav asparaagus, mis on vanem kui mina, paistab välja surevat. Mulle tundus juba tükk aega tagasi, et tal on kollast kahtlaselt palju. Plaani võeti ümberistutamine, aga see lükkus edasi. Ühel päeval ei olnud ma kindel, kas olin mulda plaanikohaselt kastnud või mitte. Katsusin sõrmega. Selgus, et muld ei olnud mitte ainult märg, vaid vesi polnud üldse mulla sisse imbunud. Ema hakkas asja uurima ja ütles, et mugulaid on liiga palju ja need on mädanema läinud. Ta istutas taime kiiresti ümber, seejuures mugulaid vähendades. Pärast seda hakkasid kõik varred kollaseks minema. Nüüd ei tea, kas põhjus on liigses kastmises, valesti ümberistutamises või ümberistutamise hilinemises. Igatahes kurb. Väike lootus on veel, et kasvab mõni uus vars.