Tundmatu vahend

Vaatasin pealt, kuidas üks tugev naine malet mängis. Tal oli raskusi, aga kuningatiival ta ründas. Ühe käigu sooritamise järel ta jäi algul veel mõtlema, aga siis sai aru, et on pannud mati, ja korjas nupud kokku. Küsisin, mis nupp see on, mis ulatus üle ühe liini paljude väljade. Mina olin mäletanud, nagu ükski nupp ei kataks rohkem kui ühte välja. Naine vastas, et see pole nupp, vaid vankri rööpjoon. Selle saab kohtuniku käest küsida, et vastasele näidata, kuhu enda vanker käia saab. Küsisin, kas selle lauale lisamine ei ole kohustuslik. Naine kinnitas, et ei ole. Ütlesin, et selle abil saab paremini vaadata, kas igavene tuli on peal. Naine ei hakanud nii lihtsat tähelepanekut kommenteerima.

*

Elasime praegu hotellitoas. Algul olid kõik olnud mehed, aga nüüd oli meie hotellitoas ka naine. Naise nähes ma ei saanud duši alla minna. Oleks olnud vaja minna, viimasel hotellisviibimise päeval olime just teinud sporti ja oleksin tahtnud higi maha pesta.

*

Elasime hotellitoas. Inimesi oli erinevast soost. Naised käisid pesemas duširuumis, mina käisin sel ajal põhitoas duši all, arvestusega, et jõuan enne naiste tagasi tulekut riidesse panna. Vaatasin, et olen lühikeste varrukatega alussärgi selga unustanud. Püüdsin seda seljast võtta, pärast seda olin duši all edasi. Kuulsin, kuidas üks naine mind uksel heleda häälega nimepidi hüiab. Ta oli siiski enne pesemise lõppu siia jõudnud. Ja vaatasin, et mul on see särk siiski seljas, aga ei ole väga märjaks saanud.

Euroopa riikide riimid

Jooksmiskoht on Maraton,

kui on võitnud pataljon;

ujumiskoht Balaton,

siis kui püütud kalad on.

*

Sakslasel on veri rot.

Inglasel on veri hot.

Sakslane on kasvult klein.

Inglane näeb välja fine.

Uus pildistamisvõte

Et ennast pildistades näost rohkem peale jääks, olen kasutanud peeglit. Varem olen peegli fotosid teinud nii, et fotoaparaat on näo ära varjanud, aga täna vaatasin, et kui enne nupule vajutamist aparaat õigesse asendisse sättida, siis saab pildistada ka nii, et aparaat näo ette ei jää ja nägu aparaadi suunas ei vaata.

Viimasel ajal olen feisbukis kõige rohkem punkte saanud näopiltide eest. Aga eilse pildi eest ei ole siiani ühtegi punkti saanud. Üks erinevus on, et kahel eelmisel korral postitasin pildid otse feisbukki, aga eile andsin lingina blogile ja kirjutasin rohkem lauseid juurde. Võibolla inimestele meeldis eilse pildi näoilme ka vähem.

Endast pilte üles riputada on üldse kahtlane tegevus, ikonoklastid ei lubaks üldse inimest pildistada. Aga praegu on mul sünnipäevahooaeg, võibolla praegu on rohkem põhjust. Ma küll ei anna lubadust selle kohta, mitu pilti ma edaspidi üles riputan.

Kuningate kimbutamine

Täna mängisin Vint.ee-s tasavägise välkmalematši tulemusega 1:1. Esimeses partiis võitsin materjali, aga minu kuninga eest jäi hõredaks, vastase ettur tungis kaugele ja sain mati. Teises partiis vangerdati erinevatele tiibadele, kumbki mängija asus erineval tiival rünnakule, võitsin jälle materjali ja seekord panin mati mina.

Nagi sisu vahetus

Küsisin riidepoest kaks paari teksapükse ja ühe teksajaki. Kliendikaardi soodustusega tuli arve 139 eurot. Kodus avastasin, et ka teksajakke oli müüdud kaks. Seoses läheneva sünnipäevaga maksid vanemad ostud kuhjaga kinni. Pildil on üks täna omandatud teksajakkidest.

Muudatused blogis ja seadetes

Pidin täna Tallinna sõitma. Enne aitas üks vend mul blogi korda teha. Ütlesin, et kui ta on lõiguvahed taastanud, võib read uuesti ühevärvilisteks muuta. Vend tegi endale minu blogi administraatori parooli. Ütlesin, et ta ei tohi teha, sest kui tal vihahoog tuleb, võib ta muidu kogu minu blogi ära kustutada. Lisaks võib tema parool olla liiga kergesti äraarvatav. Vend ei võtnud mind kuulda. Ta lisas minu blogi külgribale reklaamid. Ütlesin, et kui seal reklaamid on, pole blogil enam mõtet, ma loen blogi reklaamidest puhkamiseks. Teosed, kus esineb üks ropp lause, jätan ma pooleli. Vend ei olnud nõus reklaame kustutama, sest tal oli vaja välismaal elamise ajal raha teenida. Selgus, et teisel vennal oli administraatori parool juba varem. Arvuti probleemidega tegelemine oli igav ja aeganõudev. Kell oli juba tund aega edasi läinud. Mul ei olnud selle jama tõttu enam Tallinnasse sõitmise meeleolu, lisaks sõitma hakkamise korral oleks mul juba väga kiireks läinud. Vend lahkus ruumist, aga ruumi jäid veel teine vend ja kaks vennapoega. Soovisin, et nad lahkuksid, et ma saaks tehtud parooli tühistada. Ütlesin, et nüüd on 50 protsenti minu blogist reklaam. Mõtlesin, et täpsem oleks vist öelda kolmandik.

Tagasi- ja kohaletulek

Rääkisin Janile ühes ruumis, et Klaus ei mänginud vahepeal kümme aastat malet, aga kui jälle mängima hakkas, siis tuli minust turniiril ette, võitis Kanepit ja tuli Kanepist ette. Jan küsis, kuidas Kanepist ette tulek võimalik on. Pakkusin, et Kanep jätab vahel turniiri pooleli. Kohale saabus ka Klaus, kes rääkis oma tulemustest natuke teisiti kui mina olin rääkinud, ta nimetas natuke teistsuguseid kohanumbreid.

Tehisasjad

Kui inimene ehitab maja, siis see ei ole loodus. Kui lind või sipelgas ehitab pesa, kas siis on?

Kirjanduslikud õied

Juhan Liivi muuseumi esindajad kinkisid isale lilli.

Vana õpetaja tagasi

Algas saksa keele tund. Pinki mahtus kolm inimest. Oli kaks võimalust, kas ma istun Eriku või Sandri kõrvale, üks pidi istuma üks koht tahapoole. Meie pingi kaugemas otsas istus Krister. Meil oli jälle see õpetaja, kes meile esimesena saksa keelt õpetas. Ta ütles, et tal on kahju, et vahepeal määras kooli juhtkond meile teise õpetaja. Mõtlesin, kas öelda õpetajale, et ma tõlgin saksa keelest raamatuid. Ma ei tahtnud kiidelda ja kui ma oleks tõlketööd maininud, oleks õpetaja võinud hakata nõudma, et mul peab saksa keel selge olema.

*

Istusin peolauas. Minu kõrval istus üks naine. Ta oli poolpaljaste rindadega ja need jäid mitu korda minu vaatevälja. Tahtsin rääkida, et ükskõik, kas ma olen raamatu koostaja, toimetaja või autor, arvustajad arvavad alati, et kõik raamatus esinevad vead pärinevad minult.

Tähtsate nuppude torkimine

Arvuti läks täna matši 2:0 juhtima. Mängujärgne analüüs oli selline:

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. a3 Oc3+ 5. bc c5 6. e3 0-0 7. Od3 d5 8. cd ed 9. dc La5 10. Lb3 Lc5 11. a4 Ve8 12. Oa3 Lc7 13. Re2 b6 14. 0-0 Ob7 15. Rd4 Rc6 16. Rb5 Ld7 17. Rd6 Ved8 18. Of5 Lc7 19. Rb7 Lb7 20. Vfd1 Ra5 21. Lb4 Rc4 22. Le7 Lc6 23. Lb4 Ra3 24. Va3 Ve8 25. Vb3 Ve5 26. Lf4 Vae8 27. Od3 Le6 28. a5 ba 29. Va1 Re4 30. Lh4 g6 31. Va5 Vh5 32. Lf4 Vf5 33. Lc7 Rf2 34. Of5 Le3 35. g3 Rg4+ 36. Kg2 Lf2+ 37. Kh3 Lh2+ 38. Kg4 Lh5+ 39. Kf4 g5++ 

Loomingu levitamine

Varem olin saatnud luuletusi ainult poeesia listi, aga nüüd olin avastanud, et neid saab saata ka ühte teise listi. Saatsin luulekogu "Maailmakord" luuletusi ühekaupa kahte listi korraga, halvemad luuletused jätsin saatmata. Kirjad läksid teele tihedalt. Viimased luuletused saatsin ainult hiljem avastatud listi. Mul oli luulekogusid rohkem, aga ma saatsin ainult ühe luulekogu luuletused. Suures toas oli A. Must ja trükist tulid neli raamatut, sealhulgas üks minu oma. Raamatud tuli korraks ühekaupa kätte võtta ja tegin seda, aga Must hoiatas, et need on veel kuumad. Vastasin, et ei ole kuumad. Rääkisin, et Raun on ühe minu raamatu muudetud kujul kahes trükis uuesti välja andnud, aga ilma minult luba küsimata ja mina pole ühtegi eksemplari saanud. Istusin ühes ruumis ja tegelesin oma luuletustega. Seal oli veel inimesi ja sinna tuli ka Jagomägi. Ütlesin talle, et ma mõtlesin, et ma ei annagi rohkem raamatuid välja, sest ostjaid on vähe, selle asemel riputan luuletused internetti. Need, keda minu looming kõige rohkem huvitab, leiavad selle internetist ka üles.

Keskmängu juurde

Eelmine pühapäev lugesin läbi "Maleaabitsa" Nimzo-india kaitse peatüki. Nüüd jätkan sama avangu partiidega, mida vaatan ajaleheväljalõigetelt. Nooremana sorteerisin malenurkadest välja lõigatud partiisid avangute või ka avanguvariantide järgi. Kõiki malenurkasid ma ära ei sorteerinud. Nimzo-india pakis kõige rohkem partiisid ei ole, sest sorteerimise ajal ma seda avangut ei mänginud. Ma pole partiisid üle lugenud ega otsustanud, kas ma vaatan neid ajaleheväljalõikeid teemamatši lõpuni või kogu paki läbi. Ühel päeval tõmbasin endale Maleliidu koduleheküljelt ühe turniiri partiide protokollid ja kaalusin ka nende vaatamist, aga täna mõtlesin, et parem vaadata paberilt ja suurte malenuppudega kui ekraanilt ja väikeste nuppudega. Tõmbamise ajal ühe elektroonilise partii vaatasin kohe läbi.

Tingimine

Olin poes. Enne kassasse minemist mõtlesin, et on soovitatud poes hinda alla tingida, aga ma hästi ei taha. Olin leidnud ühe asja üles ja ütlesin kassapidajale, et leiutasuna tahan ühe sendi võrra odavamat arvet. Kassapidaja oli nõus. Ma ei teadnud, mis ma järgmine kord teen, kui ma midagi ei leia. Kui raha maksin, sattus kätte ka muid pabereid. Tahtsin edaspidi raha ja malepaberid lahus hoida.

Kirjasõbrad ühes toas

Peategelasele tulid üks naine ja mees külla. Naisel oli olnud mõlema mehega kirjavahetus ja ta mõtles, kumb mees talle rohkem meeldib. Aga kui peategelane kuulis, et naine pöördub teise mehe poole jutuga, et ühes raamatus vahetati mitmeleheküljelisi kirju, aga nemad vahetasid mitmekümneleheküljelisi, siis peategelane ehmatas, sest talle polnud naine nii pikki kirju saatnud. Peategelane lõpetas rääkimise. Ta oli lugenud ka naise blogi, aga blogis polnud naine ka pikalt kirjutanud. Võibolla küll pikki kirju olekski olnud igavam lugeda. Naine ei saanud aru, miks peategelane enam tema jutule ei vasta. Külalised tegid peategelase mõtteid kindlaks nii, et mõõtsid tema pulssi erinevate sõnade nimetamise ajal. Naise töökaaslased olid teadnud, et naine on abielus, aga polnud seda peategelasele öelnud. Peategelane oli varem mõelnud, et kunagi ta abiellub, aga kui ta sai aru, et ta kellelegi ei meeldi, siis muutus ta passiivseks. Vahepeal tulid raamatus peatükid, kus minategelaseks oli hoopis keegi koleda häälega rääkiv naine. Ma polnud veel aru saanud, kes see on.

Neljast parim

Täna võitsin Vint.ee-s kõik kolm Fischeri male partiid. Esimene partii oli mittereitinguarvestuslik. Andsin vastase kuninga ees ära viguri kolme etturi vastu. Hiljem korjasin veel ettureid. Kui saavutasin ülekaalu ka muu materjali osas, siis vastane alistus. Edasi mängisin kahepartiilise reitinguarvestusliku matši. Esimeses mängus andis vastane esimesel käigul ära etturi, hiljem sai selle tagasi, aga kaotas kergete vigurite lõppmängus ajaga. Järgmises mängus andis sama vastane avangus ära veel rohkem ettureid ja sai enne avangu lõppu musta käiguga Lf3 mati, valge kuningas asus d1. Pärast mängude lõppu vaatasin edetabelit. Olin Fischeri male aktiivsete mängijate edetabelis taas esikohal, kuigi aktiivseid mängijaid oli hetkel ainult neli.

Kahtlane seis

Mängisin malet. Mul olid mustad. Sain kaks vastase vankrit kätte. Ma ei olnud kindel, kas ta ei saa mulle sellest hoolimata lipuga matti teha. See malepartii oli poliitiline.

Kevadrajad

Talvel sai kirjeldatud oma suusaradasid. Tavaliselt olen ma käinud seal ainult talvel, aga täna läksin vaatama, kuidas jõe ja kanali vahel kevadel välja näeb. Enne minekut ütles ema, et ööbikud vist veel ei laula. Kohapeal kuulsin, et mingit muud linnulaulu on seal rohkem kui mujal. Teed mööda sõitis vähemalt kaks lapsevankrit ja kõndis ka muid inimesi, üks kõndis ka teest kaugemal, seal, kus ma talvel suusatasin. Olen mõelnud, et võibolla peaks seal lumevabal ajal jooksmas käima, vähemalt täna siiski kõndisin. Eile kõndisin ka ebatavalisematel tänavatel. Olen küll käinud sageli Jaama ja Roosi tänaval, aga eile keerasin Puiestee ja Kivi tänavale.

Toit ja teosed

Täna oli söögiaja kellaaeg teine. Ütlesin, et ma ei pannud tähele, et ma juba söön. Ma mõtlesin, et söögilauda tuleb eemalt tulla, aga ma istusin kohe lauas.

*

Tahtsin aidata ühel väiksel lapsel raamatut kokku panna. Selleks hakkasin moodustama paberile kohupiimateradest tähti. Oli olemas teraline kohupiim, aga mitteteraline oli ka teradega.

*

Nihutasin ühes teoses võtme mööda ketti algusesse A. Laiapea nime juurde. Siis mõtlesin ümber ja ajasin võtme tahapoole A. Reinla nime juurde, sest tema oli olnud Peedu kirjanike suvila korrahoidja.

Pärast valimisi

Krister ütles, et ma ei oleks pidanud valimistel kandideerima. Läksin talle selle eest kallale. Ta oli ise ka valimistel kandideerinud, seni ma ei teadnud, et ta peab ennast nii palju tähtsamaks, et arvab, et tema võib kandideerida ja mina mitte. Tema oli saanud kahekohalise arvu hääli ja mina ühekohalise. Ma oleks võinud muidu rohkem saada, aga ma ei teinud kampaaniat. Tundus, et ma lõin Kristerit liiga kõvasti. Küsisin, kuhu ma teda lõin. Ta vastas, et kõhtu. Ütlesin, et ma lõin sellepärast kõhtu, et ma lootsin, et see tekitab väiksemaid vigastusi.

Kahimast korjama

Täna kirjutasin valmis teemamatši juhendi:

"Uus matš tuleb eksperdi tasemega ja kümnepartiiline. Kõik mängud peavad algama käikudega 1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4. Sellele järgneb vabalt valitavate avangutega matš 0-7,5 punkti korral eksperdi tasemega, 8-10 punkti korral viitsemeistri tasemega. Muu on nagu seni."

Esimene partii lõppes arvuti võiduga, ta läks 1:0 juhtima. Mängujärgne analüüs on selline:

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. f3 Oc3+ 5. bc d5 6. Oa3 dc 7. e4 b5 8. Re2 Rc6 9. Vb1 a6 10. e5 Rd5 11. g3  f6 12. f4 Re3 13. Ld2 Ld5 14. Vg1 Le4 15. Vc1 a5 16. Oh3 Ld3 17. ef gf 18. Oc5 Kf7 19. Vh1 Ob7 20. Ld3 cd 21. Kd2 Re7 22. Vhg1 de 23. Ke3 Od5 24. Vc2 Oc4 25. Og4 Rd5+ 26. Kd2 Vhg8 27. Oe2 Rf4 28. Oc4 bc 29. Vb1 Rd5 30. Vb7 Ke8 31. Vcb2 Kd7 32. V2b5 Kc6 33. a4 e5 34. Va7 ed 35. Od4 Va7 36. Oa7 Vg5 37. Va5 Rb6 38. Vg5 fg 39. a5 Rd5 40. a6 Kb5 41. Oe3 Ka6 42. Og5 h5 43. h3 Kb5 44. g4 hg 45. hg Ka4 46. Oh6 Kb3 47. Og7 Rf4 48. Oe5 Re6 49. Of6 Rf4 50. g5 Rg6 51. Ke3 Rf8 52. Ke4 Rd7 53. Kf5 Rf8 54. g6 Rg6 55. Kg6 ja must sai 87. käigul mati.

"Suits"

Ivan Turgenev. „Suits“. Sari „Lemmikraamat“. Tõlkinud Hans Luik. AS „Kuldsulg“ 1995. Eesti keeles varem ilmunud kirjastuse „Eesti Raamat“ väljaandes 1973. aastal. Raamat on kirjutatud aastal 1867. Loetud autoriteksti lõpuni lk. 229. Köite maht 240 lehekülge.

Raamatu tagakaanel tutvustatakse teost armastusromaanina. Enne armastuse teema juurde jõudmist tegeletakse raamatu alguses siiski tükk aega muude teemadega nagu vene rahva iseloom. Tõlgitavas raamatus oli viide just sellele sissejuhatavale osale.

Raamatu alguses on palju tegelasi, kelle nimede meelde jätmine nõuab pingutust. Kergesti jäävad meelde küll nimed Litvinov ja Vorošilov, sest neid perekonnanimesid esineb ka Nõukogude Liidu ajaloos. Kui armastuse teema juurde jõutakse, siis tegelaste arv langeb.

Ma olen varem kirjutanud, kuidas ma ei taha armastusromaane lugeda. See raamat oli siiski viimase aja kõige haaravam lugemine. Ma ei hakka teiste lugemiselamust detailse ümberjutustamisega rikkuma.

Sarnasusi on varem loetud teise Turgenevi romaaniga ja sarnane on ka nende lugemise põhjus. Üldse on palju sarnasusi varemloetuga. Vahepeal mõtlesin, et ma olen seda kõike teistelt autoritelt ka lugenud, aga vahepeal leidsin, et Turgenev kirjutab andekalt, proosateoses esineksid justkui luuletused. Kõige rohkem ei meeldinud mulle peategelane, vaid naistegelane Tatjana, kes oli truu ja järeleandliku iseloomuga. Kui Tatjana reisi sihtkohta jõudes ütles, et siin on kõik nii rõõmus, läks endal ka tuju rõõmsamaks.

Meeleavalduse mark

Vaatasime vanu marke. Ühel margil oli kujutatud 1988. a. meeleavaldust. Näitasin mitme kujutatud meeleavaldusel osaleja kohta, et ma tunnen nad ära. Küsiti, kas ma selle ka ära tunnen, kes on pildil Steinfeldt. Vaatasin ringi, aga ei tundnud ära. Siis ütlesin, et Steinfeldti sellel margil ei olegi, tema oli sel ajal Itaalias.

Üks võitmatu

Tänase kiirmaleturniiri tulemused olid:

1. Peebo 5,5 punkti

2. Runnel 5

3. Peedor 4

6 vooru, 10 osavõtjat, enamasti 15 minutit mõtlemisaega, Peebo andis aega ette. Kaotasin Peebole ja ülejäänud mängud võitsin. Võitsin ka kahte mängijat, kellele eelmine kord kaotasin. Täna olin vast paremini koroonast taastunud kui eelmisel turniiril. Viimases voorus oli mul raskusi, aga lõpuks võitsin.

*

Tegin ühe foto mänguruumis ja kaks pärast mängumajast lahkumist sama tänavat mööda kõndides. Esimesel fotol on malenupud, mis on mängunuppudest tunduvalt suuremad. Teisel fotol on maja, mis oli 1980. aastatel meie majast sama joont mööda edasi minnes järgmine, aga on erinevalt varem pildistatud teisest tolleaegse kooperatiivi hoovi majast praeguseks natuke teist värvi. Kolmandal fotol on kõrgemad Anne tänava majad, millega Kaunase puiestee kitsam haru varsti pärast meie ära kolimist kinni ehitati. Käisin vist veel vana korteri juurest posti toomas, kui märkasin, et sinna on majad ehitatud.

Saksa pärand Namiibias

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=4QNUYiwzCes filmi Namiibia kohta. Seda nimetati filmis esimeseks Saksa kolooniaks. Mõtlesin, et võibolla see oli esimene Saksa koloonia Aafrikas, Eestit vallutama tulid sakslased varem.

Eestis vaieldakse, kas oleks õigem öelda neeger või mustanahaline. Filmis üks Namiibia põliselanik nimetas ennast hoopis pruuninahaliseks. Kui ta seda oli öelnud, siis märkasin, et tal oli nägu tõesti pruun, mitte must. Kui selle põhjal hakata siis ikkagi eelistama mustanahalise asemel neegrit, siis viimane tähendab ladinapäraselt täpselt seda sama.

Filmis näidati siiski rohkem valgeid inimesi. Ei olnud märgata sellist vaenulikkust valgete vastu nagu varem vaadatud filmis osadel Nigeeria elanikel. Minevikuvõitlustest räägiti küll ka nüüd.

India kohta on uuem teooria, et kuna Põhja-India heledatel ja Lõuna-India tumedatel elanikel on geenid ühesugused, siis nad pole erinevat päritolu, vaid lõunapoolsetel elanikel on nahk päikse käes tumedamaks läinud. Filmis näidatud Namiibia sakslased olid siiski veel valged, kas mustaks minek võtab rohkem aega?

Valgeid näidati filmis sellistes asutustes nagu kirik ja muuseum. Kirik oli luteri kirik, selle poolest on Namiibia Eestiga sarnane maa.

Nagu Namiibias ei ole rassilist ühtsust, nii pole seal ka keelelist ühtlust. Osad filmi tegelased rääkisid nahavärvist sõltumata saksa keelt, aga osade jutt oli inglise keeles ja neid tuli filmi jaoks tõlkida.

Filmis oli nagu ülikooliloenguski juttu hererode ülestõusust, mille sakslased julmalt maha surusid. Ülikooliloengus toodi selle kohta vist kellegi inglase tsitaat, et sakslased ei oska koloniseerida. Linnart Mäll seevastu pidas inglasi sakslastest suuremateks sõjakurjategijateks ja Hendrik Sepp pidas traditsiooniliselt julmaks venelaste sõjapidamisviisi.

Pärast Esimest maailmasõda Saksamaa kaotas kolooniad ja filmi järgi hakkas siis raha Saksamaa asemel Inglismaale minema. Aga palju Saksa turiste käis Namiibias ka filmi tegemise ajal.

Varem olin vaadanud filmi Namiibia kõrbeelevantide kohta. Ka uues filmis näidati kahel pool autoteed kõrbe. Kui ei saa põldu harida, siis oleks vaja tööstust, ja sarnaselt Lõuna-Aafrika Vabariigile teemanditööstust ka näidati. Aga filmi lõpul näidati, et Namiibias on ka haljaid alasid.

Muudatused

Lugesin, et minu raamat "Viimsed päevad" on mõningate muudatustega uuesti välja antud. Mõtlesin kirjutada, et mulle pole raamatu väljaandmisest teatatud ja mul endal sellest eksemplari ei ole. Võibolla oli isa unustanud mulle teatada. Võibolla ta oli lisanud raamatu algusesse ühe luuletuse. Leidsin, et minu luuletusi on avaldatud ajakirjas "Vikerkaar", samuti mulle teatamata. Olin sinna ükskord oma hiljem ilmunud kogu "Uneriik" luuletusi saatnud, toimetus arvas nähtavasti, et siis nad võivad avaldada hilinemisega ka selle kogu teisi luuletusi. "Viimsed päevad" olid Euroopa Liidu vastane raamat. Praeguseks olid ajad muutunud, aga ajaloolisi asju võis ka tagantjärele lugeda.

*

Raadiost tuli tuttava refrääniga laul. Aga muud sõnad olid teised. Esialgne laul oli olnud armastuslaulu sarnane, ainult paljude inimeste vahelistest suhetest rääkiv, laulu muutjad olid nähtavasti mõelnud, et lastele meeldib sõjaväe teemaline rohkem.

Vene keele tunnid

Tänavu kevadel saab mu fotoaparaat 12 aastat vanaks. Varasemast ajast on mul fotosid vähe, aga vahel juhtus, et keegi mind pildistas. Paberfotode jaoks on mul isiklikes sahtlites üks album. Selle vahel on peale fotode ka diplomeid. Peale albumi on sahtlites trükised meie lennu õpilaste ja kursusekaaslaste piltidega. Kui ma ei pildistanud, siis ma joonistasin rohkem.

Matš ja meenutus

Täna kaotasin Vint.ee-s välkmalematši 0:2 vastasele, kelle reiting enne mängude algust oli minust madalam. Esimeses mängus vangerdati erinevatele tiibadele, nihutasin rünnaku nimel etturid kaugele, aga rünnak vaibus ja kaks kaugele nihutatud etturit läksid kaotsi. Võtsin ratsulõppmängus teisel tiival ühe etturi tagasi ja sain vabaetturi seal, aga liputiival panid vastase etturid mulle mati. Teises mängus ma materjali ei kaotanud, aga käisin kuninga h8, vankri g8 ja ratsu h7 ning vastane pani mulle käiguga Rf4-g6 mati. Tuletas meelde ühte maletrenni aegset partiid, mille kommentaariks treener ütles, et ma ise komponeerisin endale mati. Täna küll oli vastasel ilma umbmatita ka rünnak.

Kevadised tegemised

Üleeile alustasin kevadist raamatutelt tolmu puhumist. Eile käisin juuksuris. Pärast seda puhusin jälle raamatutelt tolmu. Kui ühe rea puhutud sain, küsisin isalt, ega tal külm ei hakanud. Ta vastas, et tal hakkas juba varem külm, tuba võiks üks kraad soojem olla. Eile õhtul käis Klaus külas. Ta õpetas, kuidas ma saan telefoni suveajale panna. Vahepeal ma juba oskasin, aga see põhimõte on muutunud. Kirjutasin nüüd uue meetodi üles, et kui sügiseks meelest läheb, siis paberi pealt lugeda. Klaus rääkis järjekordselt tehisintellektist, mina pole seda vähemalt esialgu kasutanud. Täna vastasin eile saabunud kirjale ja sain seepeale telefonikõne. Hiljem tegin endast autoportreesid ja kaks viimast jätsin alles.

Turniiriunenäod

Vaatasin pealt maleturniiri. Üks mängija tegi mulle mingi märkuse. Küsisin üle, kas ta ütles mulle, et ma olen talle liiga lähedal. Lõpuks taipasin, et hoian varbaid tema malelaua serva peal. Võtsin need ära. Meile tehti märkus, et vooru ajal ei tohi rääkida. Mööda kõndis P. Olesk. Kõik inimesed, kes viibisid minu lähedal, olid tüdrukud. Istusime minu maja ees autotee ja kõnnitee vahelisel äärekivil. Tõusin püsti. Isa võis aknast öelda, et selles kohas ei tohi istuda. Või võibolla ta selles kohas lubas.

*

Lõppenud oli maleturniir. Meenutasin, et ma sain vist 2,5 punkti, see tähendab miinus kaks. Enne viimast päeva olin olnud 50 protsendi peal, aga viimasel päeval olin kaotanud mõlemad mängud. Esimesel päeval olin olnud ka miinuses, aga keskmisel üle poole võitnud. Helena oli võibolla esimest korda maleturniiril, aga tuli vist minust ette. Üks poiss küsis, kus tabel on. Vastasin, et tabel tuuakse. Teisest ruumist toodigi parajasti üks paber ja riputati seinale. Tundus, et see ei ole veel oodatud tabel. Need olid voorude ülevaated. Nende kirjutajatel ei olnud blogi, seetõttu näitasid nad neid turniiri lõpul paberilehtedel. Lugesin neid. Minust polnud iga vooru juures juttu, aga ühe vooru juures kirjutati, et ma olen eriline mängija, ma fabritseerin blogis mängutulemusi. Nähtavasti tundus uskumatu, et keegi võiks ka ilma kohtuniku juuresolekuta kodused tulemused ausalt kirja panna. Ühe vooru juures oli minust veel juttu. Olin mänginud ühe poisiga ja mulle oli tundunud mäng tasavägine, aga kirja oli pandud, et poiss võitis suure ülekaaluga ja naeris.

Õppetöö mõõnad

Rääkisin oma kunagise naisjuhendajaga. Rääkisin kurva häälega, et ülikooli viiendal aastal ei saanud ma rohkem ainepunkte kui lõputöö eest, varem ja hiljem olen rohkem saanud. Ja seejuures oli lõputöö hinne ka ainult B. Mõtlesin, et nüüd ma rääkisin temaga nagu oma emaga, kuigi meie vanusevahe ei ole suur. Endine juhendaja läks teise ruumi ja ütles seal teistele naerdes, et tol ajal istus minu kõrval poliitik ja sportlane, pidades silmas Kulbokki.

*

Istusin enne bioloogia tunni algust klassis 308 Sandri kõrval ja ajasin temaga juttu. Lõpuks ütlesin, et täna peaks tulema konntrolltöö. Õpetaja Taggel ütles vahele, et kontrolltöö tuleb järgmises tunnis, täna tuleb tunnikontroll. Otsisin kotist õpikut, et veel hilinemisega õppima hakata. Mul ei olnud õpikut kaasas. Hakkasin lugema Sandriga samast raamatust. Ma ei teadnud, kust oleks kõige õigem lugemist alustada. Mõtlesin, et seni on mul olnud bioloogia viis, aga täna võin kahe saada. Järgmise tunni kontrolltööks saan jälle paremini valmistuda. Tunnikontroll pidi tulema tetrede kohta. Mõtlesin, et vast oskan midagi varasemate teadmiste põhjal kirjutada. Näiteks kirjutan, et ma tunnen kahte inimest, kelle perekonnanimi on Teder. Aga õpetaja jagas kätte teistsugused ülesanded. Need olid mitme tähega matemaatikatehted. Mõtlesin, et tähed ei ole vist muutujad, vaid konstandid, mida peab teadma. Need võivad käia tetrede omaduste kohta.

Pildist ja raamatutest

Kõndisin äikse ajal kodu suunas. Ema tuli vastu. Näitasin, et selle trepikoja ees on äike kõige tugevam. Ma ei tahtnud riskida sellesse punkti astuda.

*

Pildil oli umbes kolm tegelast. Küsiti, kas me tunneme ära, keda ühena neist tegelikult kujutatud on. Vastati, et Kristerit. Mulle tundus ka, et Kristerit, aga kuna ma polnud kindel, siis ma ei vastanud. Krister rääkis sellest, kui palju ta raamatuid on lugenud. Ta ütles, et samalt autorilt üks raamat võib tunduda hea ja teine mitte. Ta lisas, et kõige raskemaid raamatuid loevad ka nohikud. Võibolla ta pidas silmas mind.

*

Äratuskell oli pandud helisema kindlaks kellaajaks, aga täna tuli tõusta paar tundi varem, et üks inimene päästa. Ema tõusis samal eesmärgil minust veel pool tundi varem.

Kirjalikud ja suulised jutuajamised

Arvuti ekraanil käivitusid iseeneslikult kaks jututuba. Lugesin ühest neist mõned laused. Vaieldi ikka veel samade asjade üle, mille üle oli jututoas vaieldud palju aastaid tagasi. Kirjutajaid oli palju ja postitusi lisandus tihedalt.

*

Kohtusin tänaval kahe koolipoisiga. Läksime koos edasi. Üks neist ei paistnud tahtvat enam minu kõrval kõndida, seetõttu vahetus, kumb neist oli mulle lähemal. Ma tundsin laste kõneviisi piisavalt, et saada aru, et nad räägivad minuga irooniliselt. Pidime minema rongi peale, et Tartusse tagasi sõita, aga enne läksime hotelli. Poisid olid seal endale söögiaja kinni pannud, mina polnud seda teinud. Laua ääres istudes ütles üks poiss mulle jutu kokkuvõtteks, et nii et minuga läheb kõik kehvasti.

Munadepüha martsipan

Üks lihavõttekomme on jagada martsipani. Eile mult küsiti, millise martsipanlooma ma endale valin. Vaatasin üle, mis liigid olid esindatud. Ütlesin olemasolnu põhjal, et kõige normaalsem on süia põdraliha.

Üks avanguvariant edukas

Järjekordne kümnenädalane matš minu ja arvutiprogrammi Chess 2020 eksperdi taseme vahel on lõppenud. Arvuti võitis 6:4. Valgetega kaotasin kõik mängud, mustadega võitsin 4:1. Edu tõi mulle Hispaania avang, milles olin eelnenud teemamatši lõpus selle programmi vastu sobiva variandi leidnud. Üldtulemus on selle programmitaseme vastu paremuselt teine. Viimane mäng enne järgmist matši oli selline:

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 Rbd7 14. Oe3 Rb6 15. Le2 Od7 16. Ved1 Lc7 17. b4 cb 18. cb Vfc8 19. Vac1 Lb7 20. Od3 Ra4 21. Ld2 Od8 22. Kh1 Vc1 23. Vc1 Vc8 24. Vc2 Vc2 25. Oc2 Rb6 26. Od3 Lc8 27. Oc2 Oh3 28. gh Lh3+ 29. Rh2 Rg4 30. f3 Rh2 31. Lg2 Lf3 32. Ob6 Ob6 33. Rb5 ab 34. Kh2 Lh5+ 35. Kg3 Lg5+ 36. Kh3 Le3+ 37. Lg3 Ld2 38. Lb3 Og1 39. Od3 Lh2+ 40. Kg4 Lg2+ 41. Kh4 Of2+ 42. Kh5 Lg6++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 19 sekundit, mustal 1 tund 37 minutit 57 sekundit.

Paberikraam võõrsil

Ülemus läks ilma riivita wc-sse ja koristaja tõmbas kogemata samal ajal ukse lahti. Koristaja hakkas karjuma, et jälle, viisakas inimene ehmataks, kui uks lahti tõmmatakse.

*

Läksin Erikuga koos söögiasutusse. Ostsime üle ühe käigu toite. Kui mõtlesin juba Tartusse tagasi sõitmisele, pakkus Erik ühte toitu veel. Tundus, et selle teeb ta erinevalt eelmistest omal kulul välja. Lauda tuli üks mees. Tundsin ära, et see on Eriku isa, kuigi polnud teda aastaid näinud. Ütlesin tere. Erik rääkis, et vastas vene keele eksamil ühte autorit, kes on Lätiga seotud. Ütlesin, et ma olen ühte selle autori raamatut lugenud. Läksin seda raamatut riiulist otsima. Otsimine kestis kaua ja ma ei saanud seetõttu lauda tagasi pöörduda. Siin olid riiulis minu ära kolimisel maha jäänud koolivihikud. Hakkasin nende vahelt laiali paiknevaid õpilaspäevikuid välja korjama, et vähemalt need praegusesse koju viia. Mõtlesin, et tegelikult võiks koju viia kõik koolivihikud, ma tahan ikkagi vanu asju vahel vaadata. See ei loe, et vihikutes on halbu hindeid, nende põhjal saab ajalugu uurida. Kui vihikud muidu koju ära ei mahu, siis saab "Tuna" numbreid minema visata. Ja kuna vihikud on nüüd pakkides, siis neid ei peagi panema riiulisse, vaid saab panna ka riiuli alla. Ma olin juba algkooli ajal siit ära kolinud, aga vihikud olid ikka veel siin.

Teooriažanri vahetus

Töötasin 19. veebruarist tänaseni "Maleaabitsast" läbi kaks lipu ja etturi lõppmängude peatükki. Järgmiseks mõtlen uurida samast raamatust läbi Nimzo-india kaitse peatüki.

Lihavõttepidu

Tänasel lihavõttepeol osalesid Pille, Toomas, Elisabet ja siin korteris elavad inimesed. Küsiti, et kui sotsiaalmeediat ei oleks, millest siis inimesed räägiksid. Pakkusin, et raamatutest. Kinnituseks tõin näite, et kui internetti veel ei olnud, luges Krister kodus raamatuid ja koolis rääkis vahetunni ajal nende põhjal uusi jutte. Ütlesin, et ma kirjutan praegu ka raamatutest, aga teised ei ole sama raamatut lugenud. Elisabet läks taas vahepeal söögilauast joonistamislauda. Lükkasin väljas käimise peojärgsesse kellaaega, et tavalisel väljaskäimise ajal salatit lõigata. Pildistasin juba eile kodus värvitud mune, täna toodi nendele lisa. Eile hommikul käis siin ka Henn. Toomas ja Elisabet tahtsid ka vahepeal juba eile tulla, aga mõtlesid ümber.

Tartu paigad

Kõndisin Emajõele. Ütlesin, et varem oli see teistsugune. Ustav küsis ühe aja kohta, kas ma mõtlesin seda. Vastasin, et seda aega ei ole ma näinud. Kõndisin mööda jõe äärt edasi. See tundus riskantne, ma võisin kaldalt alla kukkuda. Aga mõtlesin, et vast ei kuku, ma lähen edasi, mitte tagasi.

*

Läksin maleklassi. Mõtlesin, et see sarnaneb minu koduga, aga siin on suurema raha eest varustust, siin on rohkem malelaudu. Reid ei olnud kohal. Öeldi, et ta on haige. Saabus üks minust vanem mees, kes küsis, kus Rei on.

Ungarikeelsed riimsõnad

Kui võimul on Kádár,
siis kinni on határ,
kuid välismaale lennata
saab ikkagi madár.
 
Kui aru saa ei saa,
mis öelda tahan ma,
siis luuletuse tõlkida
peaks aitama szótár.

Lihavõtte leiud ja leiutised

 

Täna panin esimest korda sel hooajal jalga kevadkingad. Viimaste päevade jalutuskäikude ajal olen otsinud muuhulgas viies keeles riime. Mõtlesin, et kui ma mõne sõnaga täisriimi ei leia, siis võtan selle asemel algriimi. Aga leidsin ka selliseid riime nagu ungari keeles Kádár (parteijuhi nimi) ja madár (lind) või inglise keeles house (maja) ja mouse (hiir). Kodus mõtlesin kõigepealt peast valmis, kuidas umbes muna värvida, seejärel hakkasin värvima, väiksemad detailid otsustasin värvimise ajal.

Maiustusi kaasa

Kritiseeriti ajalehte. Krister oli selle ajalehe toimetuse liige ja kriitika peale rebis viimase numbri tükkideks, et kui ei meeldi, siis ei ole vaja. Mulle vastulöögi andmiseks saatsid kaks inimest mulle söödavaid asju ja argumente. Ma ei söönud ja ei hakanud rohkem vaidlema. Järgmist numbrit Krister tükkideks ei rebinud.

*

Olin poes. Tahtsin üritusele kaasa võtmiseks osta kaks pakki maiustusi. Panin korvi kaks erinevat kommipakki ja kaalusin ka beseede otsimist. Läksin leti juurde kauba eest maksma. Leti taga oli kaks müüjat. Nad kiitsid mind, nagu ma oleksin väga tark. Ise ma kahtlesin selles, sest olin just kaks malepartiid kaotanud. Müüjad küsisid, kas mul ikka raha on piisavalt. Vaatasin korraks rahakotti ja ütlesin, et mul on raha sadu ühikuid. Leidsin korvist ka purgisupi purgi, millest üle poole oli tühi. Küsisin, kas ma ikka selle eest pean maksma, võibolla see pole võetud poeriiulist, vaid kodust.

Tugevam võitis

Täna kaotasin Vint.ee-s välkmalematši sadu punkte kõrgema reitinguga vastasele O:2. Esimeses mängus alistusin materjalikaotuste tõttu, teise mängu kaotasin ajaga.

Koopiate arv

Minu mail.ee postkastis olid toimunud muutused, kui ma tahtsin kirja saata, ei läinud see ühel aadressil, vaid ka paljudele mulle tundmatutele. Selle muudatuse võisid olla teinud häkkerid. Sain ühelt kirja saajalt vastuse. Selle sisu võis olla, et saatja ei soovi minu kirju. Mõtlesin vastata, et ma ei olegi tahtnud talle kirjutada. Rääkisin sellest muudatusest emale. Mõtlesin, et võibolla ma rääkisin valesti, natuke ma ikka tahan, et mult rohkem inimesi kirju saaks. Aga mulle meenus, et ma olin vist enne kirja teele saatmist üleliigsed aadressid saajate hulgast ära kustutanud, aga pärast teele saatmist oli ikkagi näha, et kiri oli läinud paljudele. Läksin väiksesse kööki, et kirja saata. Seal oli lapsi, kes oleks võinud mu parooli näha. Seetõttu läksin arvutiga oma tuppa.

Mälestusi vanatädist

Eile teatati, et suri minu vanatädi Ann. Kuigi ta oli minu vanatädi, oleme teda nimetanud nimega tädi Ann. Olen öelnud ka perekonnanimega Ann Marksoo.

Annega olen kohtunud peamiselt suguvõsa pidudel. Varem olen kirjutanud mälestusi tema mehest Agost, kellega kohtusin ka maleklubis.

Ann oli geograafia õppejõud. Ükskord vanavanemate pool istusin lapsena peolauas Anne kõrval. Mul oli geograafia üks lemmikaineid ja vist televiisorist tuleva põhjal püüdsin näidata, et ma ka geograafiast midagi tean. Ann minu jutule ei vastanud, aga lõpuks ütles kogu lauale, et ma tema kõrval omaette arutlen. Edasi läks jutt võibolla sellele, et ühte tema lapselast ka geograafia huvitab.

Olen suvitanud ka Anne suvilas Vehendis, samas aias oli ka teiste sugulaste maja. Hiljem on räägitud, et Ago Vehendis ei käinud, tema sõitis suveks oma sünnipaika Põhja-Eestis. Ma uduselt mäletan, et võibolla ma olen siiski Ago Vehendis näinud.

Tartus kohtusin Annega rohkem vanaema kodus, aga olen käinud ka tema enda kodus. Kui minu vanavanaema oli juba väga vana, tuli ta ühel korral Tallinnast Tartusse külla ja tagasi teda enam ei saadetud, ta jäigi Anne ja Ago poole elama.

Aastal 2002 ilmus minu esimene luulekogu. Kinkisin selle ühel päeval oma vanaemale ja järgmisel päeval läksin viima teist eksemplari Anne ja Ago koju. Ann ütles, et ta mõtles, et võibolla tuleb täna külalisi. See võis tähendada, et vanaema oli teda telefoni teel ette hoiatanud. Aga tal oli sel hetkel külas ka üks tema poegadest. Ago luges raamatust luuletusi ette ja Ann ütles, et teda ootab ees huvitav lugemine. Ta kiitis mind selle eest, et ma luuletustes kirjavahemärke kasutan, mitte ei kirjuta kirjavahemärkideta nagu mõned uuemad autorid. Mul on kõik paberraamatud kirjavahemärkidega, aga internetti olen vahepeal siiski riputanud ka kirjavahemärkideta luuletusi.

Ühe raamatu ettevalmistamisel tegin ka Annega koostööd. Tõlkisin paar peatükki Edgar Kandi raamatu jaoks ja Ann vaatas minu tõlke üle. Ta soovitas, et semikooloneid võib asendada punktidega, sest eesti keeles on lühemad laused kui saksa keeles. Tal oli ka muid parandusi, aga tõlge oli selleks ajaks läinud juba minu käest toimetaja kätte, seetõttu ei hakanud ma parandusi oma käega sisse kandma, mõni võis arvesse võtmata jääda. Toimetaja istus ka algul samas ruumis, aga enne jutuajamise lõppu lahkus. Teine peatükk oli mul vist veel tõlkimata ja sain soovitusi arvesse võtta juba tõlkimise käigus. Aga mul oli Annega eriarvamus võõrsõnade osas. Mina olen püüdnud võõrsõnu vältida, nagu on õpetanud isa ja Jaan Tõnisson, Ann arvas, et võiks kasutada, sest see on traditsioon. Mina ütlesin, et võõrsõnad teistsuguste rõhkudega rikuvad luuletuse ära, aga Ann arvas, et tänu võõrsõnale võib leida parema riimi.

Ükskord kirjutas Ann „Ajaloolises Ajakirjas“. Oli avastatud dokumendid, mille järgi minu vanavanaisa sunniti Nõukogude julgeolekuga koostööle, aga Ann kirjutas, et selle paljastusega välja tulnud ajaloolane on allikatest kohati valesti aru saanud. Peolauas ütles Ann, et teda vihastas eriti, kui ajaloolane kirjutas, et vanavanaisa oli agendina viljakam kui akadeemikuna. Autor oli pidanud toimiku numbrit ekslikult köidete arvuks. Suulises jutuajamises oli ajaloolane oma viga tunnistanud. Ann ütles selle kohta, et sellised vead tekivad, kui tahetakse kiiresti publitseerida. Hiljem olen lugenud uudist, nagu see kritiseeritud raamat oleks antud ilma parandusteta uues trükis välja.

Ma blogis ajaloost kirjutades ka kiirustan, muidu läheks kontrollimiseks mitu korda rohkem aega ja selle eest ei maksta. Võibolla Ann ei kiidaks heaks ka mälestuste üles riputamist. Ükskord ta kritiseeris ühte mälestusteraamatut ja ütles, et tema peab kõige normaalsemaks neid inimesi, kes midagi ei kirjuta. Aga mul on kirjutamisvajadus.

Ühes kõnes ütles Ann, et on oma mehega elu hilisematel aastatel palju poliitika üle vaielnud, aga nad on nii vanad inimesed, et ei hakka selle pärast enam lahku minema. Annel olid vasakpoolsemad ja Agol parempoolsemad vaated. Annel oli ka kahju, et pere liikmed nii palju alkoholi tarvitasid.

Ann elas vanaks, aga ta on rääkinud, et ta loodab, et ta väga vanaks ei ela, sest ei ole vaja kannatusi. Ükskord ta ütles, et ta tahaks surra tantsides.

Tõlkimise korraldus

Tõlkisin raamatut. Varem olid mul olnud pikad lepingud, aga nüüd oli raamat jagatud paljudeks lühikesteks lepinguteks. Sain iga päev ühe lepingu täidetud. Rongid olid tihedamalt käima hakanud, käisin iga päev pärast tööpäeva lõppu Peedul. Selleks olin sagedamini kella vaatama hakanud. Olin Peedu rongipeatuse juures ja nägin, et seal ripub kaks käterätti, mis mustri järgi on meie omad. Võtsin need kaasa, et kirjanike suvilasse viia. Aga võibolla oli ema need meelega rongipeatusesse toonud, et võõrad inimesed saaksid ka käsi pühkida. Olin jälle Tartus. Algul oli uus lepingute süsteem töö tempot tõstnud, aga nüüd langetas, sest hakkas segi minema, milliste lepingute eest oli raha juba kätte saadud, kontrollimine võttis aega. Kontrollimiseks lugesin vanu õpilaspäevikuid. Mõtlesin, et peaksin venna päevikusse selle kohta märkmeid juurde tegema, aga siis läheb segi, mis on venna ja mis minu kirjutatud. Sain kõigil tööpäevadel töötada, aga nädalavahetustel mitte, sest siis olid vennad kodus ja ma ei pääsenud kirjutuslaua taha.

*

Olin Paides. Siin tehti aiatööd. Taimo rääkis, kui palju ta nooremana kabe ja malega tegelenud on. Mulle tuli üllatuseks, et ta on kunagi ka malega nii palju tegelenud.

*

Mõtlesin, et kontakte tuleb hoida, sest uute kontaktide loomine käib aeglaselt.

Laupäeva laulud

Hando Runnel. „Saunaõhtu ehk laupäeva laulud“. Ilmamaa, Tartu 2023. 143 lehekülge.

Mina raamatu pealkirja sõna ’saun’ ei paneks. Suurem osa raamatus olevatest luuletustest ei olegi saunateemalised, nii et võiks mõelda, et saunaõhtu on laupäeva sünonüüm, aga raamatu alguses ja lõpus on siiski raamiks ka paar saunateemalist.

Vanasti oli laupäev saunapäev, tänapäeval võidakse seal käia ka mõnel muul nädalapäeval. Raamatus on ka muid mineviku mõisteid. On juba käibel olnud nii kroonid kui ka eurod, aga raamatus räägitakse korduvalt rubladest.

Raamatus on sõnu väänatud. Meile öeldi ülikooli sisseastumiskirjandi konsultatsioonis: „Lause tunnus on öeldis, kuigi Jaan Kross seda ei tea.“ Ka siin raamatus on tegusõnata lauseid, võibolla küll luules on see rohkem lubatud.

Avaldatud on palju sõnamängulisi luuletusi, nende keskmine pikkus on lühike. Riimimine on juba ise mõnes mõttes sõnamäng, aga kõik riimid ei ole naljakad, siin raamatus on leitud naljariime. Minu esimese luulekogu eraarvustaja tahtis seletada minu sõnamängu vist sellega, et ma olin noor, aga nüüd ilmunud raamatu autor on palju vanem. Grenzstein õpetas, et vaielge lausete, mitte sõnade üle. Lause võib rohkem ideed kanda, aga sõnamängus esineb ka tavaliselt üle ühe sõna.

"Tuna" 4/2022

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 4/2022.

Triinu Paku tõlgitud artiklis teeb Indiast pärit Dipesh Chakrabarty juttu kliimamuutustest ja artikli autorist kirjutab Marek Tamm. Ma uskusin juba 1980. aastate lõpul, et kliima soojeneb, Chakrabarty on sellisele veendumusele jõudnud hiljem. Eestis oli seda võibolla lumeta talvede tõttu paremini märgata. Chakrabarty ei ole ise füüsika spetsialist, aga usub nüüd kliima soojenemist selle tõttu, et loetud kirjanduses valitseb selles osas konsensus. Ma olen küll kohanud inimesi, kes kliimasoojenemist ei usu. Ja mõni on küll valmis uskuma, aga ei mõtle selle katastroofilistest tagajärgedest, vaid sellele, et talle meeldibki soe ilm.

Artikkel läheb vastupidiselt osade ajaloolaste nõudmistele tulevikku, aga tahab ajaloo piire laiendada ka mineviku suunal. Artikli autorile on jäänud mulje, et elukutselised ajaloolased uurivad peamiselt kirjalikke allikaid, aga kliimamuutuste tõttu tulevat vaadata inimest liigina ja uurida teda liigi tekkimisest alates. Ma pole nõus, et inimkonna ajaloo algperioodi ei uuritaks. Meile ülikoolis õpetati, millal inimene tekkis. Ainult et selle aja kohta on vähem allikaid ja seetõttu ei ole sellest võimalik sama pikalt kirjutada kui kirjalike allikate põhjal.

Nagu artikli autor ei ole esimeste kliimamuutuste uskujate hulgas, ei ole ta ka esimene marksismile seljapööraja. Tamm kirjutab, et indialane oli varem marksismi mõju all, aga hiljem eemaldus sellest. Sorokin oskas Marxi puudusi näidata juba varem.

Välismaalasest autor olevat riigist riiki rännanud ja tema teoseid olevat palju tiražeeritud. See tekitab küsimuse, kas ta on loodust rohkem kaitsnud või ka ise ületarbija.

Oskar Poll kirjutab tätoveerimise ajaloost. Ma endale tätoveeringut teha ei laseks, aga silma torkas ka artikli autori negatiivne mõtteviis. Ta kirjutab, et tätoveeringuid ei ole küll teinud ainult kurjategijad, vaid ka näiteks meremehed, aga et ka meremehed on ühiskonna madalamal astmel. Varem olen lugenud romaane, kus poisid unistavad merele minekust ja põgenevad selleks kodust, nad ei mõtle, et see oleks väga madal amet. Ka üks minu klassivend tahtis algkooli ajal saada kapteniks. Kaptenina oleks ta olnud pealegi kellegi ülemus, nagu talle meeldis ka muudes asjades käsutada. Olen lindistanud ka mereteemalisi laule, kus merd ülistatakse. Ühes laulus olid umbes sõnad: „Mere kutse on armastusest vägevam, / tema vastu sa võidelda ei saa“.

Poll ei ole ka tätoveeringute kvaliteedi osas mineviku imetleja, ta arvab, et uuritud perioodist hilisemal ajal on tätoveerimine muutunud professionaalsemaks. Varem olen lugenud mitte küll tätoveerimise teemal, aga kunsti kohta üldiselt, et Hobsbawmi ja Vaga meelest on uuemal ajal kunst alla käinud.

Olen viibinud seltskonnas, kus tätoveerimine on olnud jututeemaks. Seal arvati, et varem seostati tätoveerimist kuritegevusega, aga praeguste noorte hulgas on see populaarsem. Poll näitab artiklis, et varem on olnud Eesti ajal ka periood, mil tätoveerimise populaarsus veel varasema ajaga võrreldes langes.

Reigo Rosenthal kirjutab Tallinna pommitamisest Teise maailmasõja ajal. Ta ütleb, et kirjalikud allikad ei kinnita varasemaid väiteid, et Nõukogude lenduritel oli eesmärk pommitada ka tsiviilelanikke. Artikli autor ütleb, et selline võimalus pole küll välistatud, aga pommid võisid tsiviilelanikke tabada ka ebatäpse sihtimise tõttu. Artiklis öeldakse, et pommitamine toimus ööpimeduses, et oleks raskem lennukeid alla tulistada. Ilmselt oli pimedas ka raskem pommi täpselt visata. Minu meelest varasemad ja hilisemad küüditamised näitavad siiski, et Stalinil polnud ka tsiviilelanike suhtes erilist austust. Artikli järgi olid need sõjalised objektid, mida sihiti Balti jaam, sadam ja Tallinna kesklinn. Neid võidi küll kirjalikes allikates sõjalisteks objektideks nimetada, aga ma kahtlen, kas Tallinna kesklinn oli üleni sõjalisi asutusi täis.

Ivi Tomingas avaldab fotosid selle pommitamise tagajärgedest. Mõne pildi allkirjas, kus on kasutatud sõna varemed, ma kahtlesin, kas see on õige sõna. Kergete purustustega maja ma varemeteks ei nimetaks. Aga võimalik, et teise nurga alt pildistades paistaks purustused suurematena.

Ilmar Vene kirjutab avaessees, nagu jääks saksakeelses tekstis mõte segaseks. Minu kogemuse järgi saksa keeles on mõte täpsemalt väljendatud kui inglise keeles. Vene võibolla võrdleb ladina keelega. Aga ma mäletan ka ülikooli ladina keele tunnist, et lause võib olla kahemõtteline, ühte õpikulauset saavat tõlkida nii „Konsulid proovisid uues sõjas õnne“ kui ka „Uued konsulid proovisid sõjaõnne“.

Karude värvid

Lamasin oma keset tuba asuvas voodis. Tahtsin võtta kastist oma pruuni mängukaru, aga kätte sattus roosa. Ka teisel katsel sattus kätte roosa karu. Alles kolmandal katsel õnnestus võtta pruun. See oli ilusam kui ma mäletasin. Ütlesin, et pean karuga rohkem mängima, et seda ära ei visataks. Aga mängides see kulub ja võidakse seetõttu ikkagi ära visata. Võisin hakata loetlema nagu varasematel kordadel, et mul on pruun mängukaru ja kollane mängukaru ning sellega nimekiri ei lõppe. Keset tuba asus raamaturiiul. Võtsin riiulist ajalooajakirja numbri. Selle kaanele oli kirjutatud, et eelmine number ilmub hiljem.

*

Ülikool võttis tööle ainult neid, kellel ei olnud varasemat töökogemust. Vähemalt madalamatele nõuandvatele kohtadele. Võrdlesin seda, et Sorokin on kirjutanud, et revolutsioonide ajal pääsevad ametisse noored, see võib tähendada ülikooli taseme langust. Panin ühe põrandalambi moodi eseme kokku. Üks tüdruk ütles, et ta tahtis seda veel kasutada. Mindi sõitma kurjategija sõidukiga. Ühel poisil õnnestus sõidu ajal ühest rongist teise hüpata, sellega oli ta pääsenud. Henn läks ühel tänaval sõidukist maha. Seletati, et ta läheb hambaarsti juurde. Mina oleks arvanud, et hambaarst on teises kohas. Aga öeldi, et Henn käis eelmine kord ka siinse hambaarsti juures.

Öö teine pool

Magasin oma voodis. Esimese poole ööd magasin rahulikult, aga öö teisel poolel mulle tundus, et mind tahetakse rünnata. Hakkasin läbi une karjatama, rääkima ja liigutama. Keerasin järk-järgult pea teise voodi otsa suunas. Mind ka ähvardati. Räägiti, et üks sugulane pole ammu ujumas käinud, nii ta unustab ujumise ära. Vaidlesin vastu, et seda ei unusta. Täpsustasin, mida võib unustada ja mida mitte. Mul oli voodi vana koha peal ja ajasin kahe venelase moodi mehega juttu. Olin internetist näinud, et venelased niimoodi probleeme arutavad, nüüd osalesin selles ka ise. Need mehed ei olnud Putini pooldajad. Olin laagris ja magasin seal. Ivo kutsus mind ujuma. Vastuseks tegin sõnadeta häälitsuse. Kui ta oleks näinud, kui halvasti ma ujun, oleks ta minusse halvemini suhtuma hakanud.

Diagonaalsed käigud

Täna lugesin arvutist uudist koolidevahelise maleturniiri kohta, et kool, kus ma kunagi õppisin, sai esikoha. Meie kooli esindanud kolmest mängijast vähemalt kahega ma olen mänginud, siis veel teadmata, kus koolis nad käivad. Võistlesin oma kooli eest kunagi ka ise, Valge Vankri arvestuses pääsesime edasi nii linnavoorust kui ka tsooniturniirilt, aga üle-eestiline finaal jäi mängimata, sest meile ei öeldud õigel ajal õiget võistluse toimumise kuupäeva. Käisime ka Paides ühel üle-eestilisel koolidevahelisel turniiril, kuigi seal paremate hulka ei jõudnud. Ühel kolmandal koolidevahelisel turniiril mängisime Kaunase puiesteel vene koolis, praeguse päevakeskuse taga. Nii et ma olen kooli võistkonnas mänginud neli korda, neist ühel korral oli meie koolil kaks võistkonda, kuigi teisel võistkonnal ei olnud kõik lauad täidetud.

*

Jätkasin ka koduse matšiga:

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rc6 5. Ob5 Oc5 6. Oc6 dc 7. c3 Lh4 8. Le2 Rf6 9. Rd2 e5 10. R4f3 Lg4 11. g3 Lh3 12. Rb3 Ob6 13. Oe3 Og4 14. 0-0-0 Lg2 15. Rbd2 Of3 16. Rf3 Oe3+ 17. Le3 Rg4 18. Le2 Lf2 19. Vd2 Le2 20. Ve2 f6 21. h3 Rh6 22. Rh4 Ke7 23. Rf5+ Rf5 24. ef g6 25. Vf1 Vad8 26. Vd2 c5 27. fg hg 28. h4 Vd2 29. Kd2 b5 30. c4 a6 31. cb ab 32. a3 Vd8+ 33. Kc3 e4 34. Ve1 Vd3+ 35. Kc2 f5 36. g4 b4 37. ab cb 38. h5 b3+ 39. Kc1 gh 40. gf e3 41. Kb1 h4 42. Kc1 Kf6 43. Ve2 Kf5 44. Vh2 Kg4 45. Vg2+ Kf4 46. Vh2 Kg3 47. Ve2 h3 48. Ve1 h2 49. Kb1 e2 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 19 minutit 37 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 11 sekundit. Arvuti juhib 6:3 ja on matši võitnud, aga üks partii tuleb veel.

Kiire lõpp

Mängisin maleturniiril. Mul olid mustad. Ühel käigul ütlesin vastasele, et ta tegi valekäigu. Vastane vaidles vastu, et ta lõi etturiga tagurpidi, see on lubatud. Selle olin ma ära unustanud. Mõtlesin, et praeguste reeglite järgi on esimene valekäik kaotus, aga vale märkus ei lähe vist valekäiguna arvesse. Mängisime edasi. Tundus, et saan ühe vastase viguri kätte, sest tal olid kaks nuppu samal diagonaalil. Tegin siiski vea ja kaotasin ise. Aga mul oli olnud vist võiduvõimalus. Seega oli see olnud üsna hea mäng, aga kui ma lõpetasin, siis siiski paljud teised alles mängisid.

*

Vaatasin, et mul on vanas sulepeas veel tinti. Isal tundus kogu tint aastatega otsa saanud olevat. Küsisin poes müüjalt, kas tinti veel valmistatakse. Ta vastas, et jah, see on müügil. Ütlesin, et ma praegu ei osta.

Ungarlaste võõrkeelteoskus

Eile lugesin kahte ungarlaste võõrkeeleoskuse teemalist võrgulehekülge. Enne lugemist oletasin, et kui teistele rahvastele on ungari keele õppimine raske, siis võibolla ka ungarlastele võõrkeelte. Esimene loetud lehekülg kinnitaski, et Ungari on Euroopas üks väiksema võõrkeelte oskusega maid, seal ei oska suurem osa inimesi ühtegi võõrkeelt. Ei nimetatud küll minu oletatud põhjust, vaid asja põhjendati sellega, et Ungaris on suur põhirahvusest elanike protsent ja seetõttu ei tundu võõrkeelte õppimine vajalik. Oletasin, et naaberriikide ungarlased oskavad rohkem keeli. Kontrollimiseks lugesin Rumeenia kohta. Selgus, et suurem osa sealseid ungarlasi oskab tõesti mingil tasemel rumeenia keelt, aga osad siiski üldse mitte. Mõlemad loetud võrguleheküljed olid ungarikeelsed ja lugesin neid sel korral tõlkeprogrammiga. Varasemal kellaajal lugesin ungari keele lugemikku sõnaraamatuga.

Soojendusmängijad

Lähenes tähtis maleturniir, soojenduseks pidid mängima poliitikud. Ajalehelugejatele soovitati, et ajalehes hakatakse selle turniiri partiisid avaldama ja lugejad võiks teha leheservale partiide kohta märkmeid. Mõtlesin, et nii kitsale servale ei mahu märkmed ju ära, ma võin selle asemel partiid ajalehest välja lõigata, aga lehte lõhkuda ka enam ei taha. Poliitikud jagunesid enne mängu kahte erinevat värvi riietega rühmadesse. Mõtlesin, et mul võib poliitikute turniiril minna sama halvasti kui ükskord klassikaaslaste turniiril, kuigi eeldatavalt ma pidin nii oma klassis kui ka poliitikute hulgas olema males parim. Ma polnud kindel, kas see klassikaaslaste turniir on korduvalt toimunud või olen seda unes näinud. Pidin ühe poliitikuga mängima. Panin selle jaoks nuppe peale, aga polnud kindel, kas kõik nupud on olemas, samuti kippusin nuppude värvi määramisel eksima. Järgmise partii pidin mängima vastasega, kes tundus olevat Medijainen. Mõtlesin, kas ta saab olla Riigikogu liige. Vastane küsis, kas ma ei tunne teda ära. Vastasin, et ma tunnen nägusid ära väga halvasti. Vastane ütles, et tema ka.

*

Tabelis oli näidatud, milliste parteide esindajate käes olid millised kõrged riigiametid. Rahvuslased jätsid mulje, nagu ei oleks neil kedagi nendesse ametitesse panna, aga mulje võis olla vale. Üks rahvuslaste esindaja asendati ametis teisega pärast seda, kui üks ametkond keeldus tema otsust täitmast. Aga ametkond ei täitnud otsust ka uue inimese ajal, seetõttu pandi varsti sellesse ametisse kolmas mees. Nüüd sai selleks P. E. Rummo, kes kunagi oli juba olnud minister, aga keda vahepeal ei olnud ministriks panna tahetud.

Telgi uks

Üks naine kaebas, et üks mees ei oska temaga samas voodis magada. Eeskujuks tõi ta, et mina olen maganud temaga eri kellaaegadel ja ühe teise naisega mõned ööd samal kellaajal samas voodis, aga mina pole neid puudutanud. Praegu magasin rahvast täis telgis, mille uks oli lahti. Mul oli külm, seetõttu läksin ust kinni panema. Jõudsin juba oma ruumi teises otsas asuva voodini tagasi, aga uks vajus uuesti lahti. Läksin seda veel kord sulgema. Kui see kord ka ei aidanud, siis ma rohkem ei kavatsenud katsetada. Tee peal tundus mulle vastu tulevat kolmas tuttav naine, kes möödumise hetkel riivas juustega minu kätt.