Reede, august 31, 2007

Mõttekäik hobustest lapsevanemateni

Hobune pidavat vaatama, et ta inimesele peale ei astuks. Lehm pidavat inimesele julmalt peale astuma, kui see talle teele ette lamama jääb. Kui auto sõidab aeglase käiguga rattaga üle varba, ei saa varvas kannatada. Vähemalt kui saabas on jalas. Palja jalaga proovijatest ei ole kuulnud. Keegi oli Jaan Tõnissoni nime kuuldes öelnud, et see oli see paljasjalgne munk. Minu üks kirjandusõpetajatest ütles väga põlgliku häälega, et Tõnisson ei ole kunagi olnud "Postimehe" toimetaja. Tema arvates toimetas Tõnisson "Olevikku". Kui mina vastu vaidlesin, ütlesid klassivennad mulle vahetunnis, et õpetaja mõtles teist Tõnissoni - seda kes parve põhja laskis. Koolis korraldati lastevanemate õhtu, kus õpilased esitasid muuhulgas "Kevade" teemalist näidendit. Teksti muudeti ja parve põhja laskmise asemel räägiti Interrinde mootorpaadi põhjalaskmisest. Raamatu "Allakäigutrepist üles" teemalises näidendis mängisin ka mina, aga ma ei mäleta, kas me lugesime teksti paberilt maha või õppisime selle pähe. Teise näidendi puhul võis tegu olla mahalugemisega, sest seal oligi tegu kirjade kirjutamisega. Etendus vist ikka toimus, proovi tegime kindlasti ja lapsevanemad tulid ka kooli. Muidugi mitte kõik lapsevanemad.

Maailma valem ja ülikooli valem

Mult küsiti, kas mul on valem maailma olemuse seletamiseks. Ma ei lootnud, et mul õnnestub maailma olemust seletada, seetõttu vastasin, et viskan selle valemi parem jõe äärde. Viskasingi. Aga siis hakkasin kartma, et nüüd võib see toimida Kalevipoja mõõgana, mistõttu tahtsin seda uuesti üles korjata.

Ülikooli sissesaamine tundus nii kerge, et sellega saaks hakkama iga inimene. Tulvistel ja Maltsal oli avastatud seaduspärasus, mis näitas nende sõnul täie kindlusega, kas inimene ülikooli sisse saab või mitte. Kes ülikooli hooneid nähes ütlevad: "See ongi see kuulus Tartu ülikool," need pidid kõik sisse saama. Aga neist, kes ütlevad: "See ongi see kuulus ülikooli kohvik," ei pidanud keegi sisse saama. Ülikooli sisenedes hakkasin mina hoopis maast raha või kommi üles korjama. Tulviste hüüdis, et ma seda küll ei teeks. Vastasin, et mul on ülikool juba lõpetatud. Tulviste ütles, et hea seegi.

Neljapäev, august 30, 2007

Lumepall veereb tuleviku suunas

Kõigepealt seadustatakse samasooliste paaride abiellumis- ja lapsendamisõigused. Seejärel antakse need õigused lastele. Lapsed võivad abielluda nii teiste laste kui ka täiskasvanutega. Lapsed võivad hakata lapsendama nii teisi lapsi, täiskasvanuid kui ka surnud esivanemaid. Seadustatakse inimese abielu loomaga ja loomade omavaheline abielu inimese otsusel, kusjuures kirik ei tohi keelduda tseremoonia läbiviimisest. Tulevad esemete, juriidiliste isikute ja väljamõeldud isikute abielud. Peale filminäitleja saab abielluda ka selle tegelasega, keda ta filmis mängib, sõltumata sellest, kas vastav tegelane on filmis abielus või mitte. Saab hakata abielluma iseendaga, üksiku kehaosaga või eseme detailiga. Tulevad kasutusele abielud, kus A on B-ga abielus, aga B ei ole abielus A-ga.

Joostes bussile

Olin koos Hennu ja Toomaga Paides. Tartu bussile kõndimine oleks võtnud aega 10 minutit, aga selle väljumiseni oli plaani järgi veel vaid 5 minutit. Proovisime jõuda joostes. Kui ei oleks peale jõudnud, oleksime läinud järgmise bussiga. Aga jõudsime, sest juht müüs alles pileteid. Kui mina piletiraha andsin, avaldas juht ühe rahatähe olemasolu üle imestust. Ma ei olnud ka sellist varem näinud. Aga vastu valgust vaadates olid sellel vesimärgid ja turvariba olemas. Sellel rahatähel oli kujutatud ühte venelast. Juht oli samuti venelane. Ta rebis selle rahatähe tükkideks, sest tema arvates ei olnud pildil tegemist piisavalt hea venelasega. Pidin andma teistsuguse raha.

Kolmapäev, august 29, 2007

Sissekanne jänestest

Jänes näris porgandit. Ta tegi ettepaneku, et mets külvataks porgandeid täis. Inimesed ei võtnud ettepanekut vastu. Inimesed närisid jänest. Nad tegid ettepaneku, et puurid pandaks jäneseid täis. Ma olen lugenud, et Stalini ajal pidi Moskvas igal pool küülikuid kasvatama. Seda otsustas vist Hruštšov, sest seda lugesin ma tema kohta käivast raamatust. Ise olen jänesepuuri näinud vähemalt üks kord, aga rohkem olen näinud jänesepraadi.

Kui mind saalis ei olnud

Rahvas oli kooli saalis, mina koridoris. Kuulsin läbi ukse, kuidas üks ajalooprofessor rääkis, et ilma püksteta joosta ei tohi. Seda ma ei olnudki teinud, aga nähtavasti mõeldi, et ei tohi ka üles kirjutada unenägu, kus seda tehakse. Saalis toimus kirjanike kongress. Minu juurde tuli õpetaja Holts, kes küsis mult, kas ma ei taha enda asemel saali lasta Madis Kõivu. Vastasin, et loomulikult olen ma sellega nõus. Mul polnud mingit tahtmist saali minna ja ma ei olnud kindel, et ma üldse olin kutsutud. Holts ütles midagi umbes sellist, et nendega on raske, kellel ei ole väljundit. Läksin ühte tuppa linnavalitsuse lõunasöögile. Olin ainus sööja, teised kandsid mulle sööke ette. Nende söömiseks kehtisid siin kindlad ranged eeskirjad, millega ma polnud harjunud. Mul ei tahtnud toit suust edasi minna. Arvasin, et võin siiski süia nii nagu ise tahan. Koguneti ühte klassiruumi. Enne ürituse algust kukkus üks naine pikali ja ta suu juurest hakkas verd tulema. Läksin arstikabinetti kooliarsti kutsuma, kuigi keegi võis juba mobiiltelefoniga kiirabi kutsuda. Arsti kabinetis ei olnud ja mul tuli tema tagasitulekut pisut oodata. Kui ta tuli, siis ta ütles, et see sündmus võib tunduda väga verine, aga kõige verisem aasta tema koolis töötamise jooksul oli 1965, kui oli tulekahju, kuigi selles keegi raskelt kannatada ei saanud. Nüüd hakkas paistma, et koolimajas juhtub jälle midagi halba, mistõttu kõik hakkasid majast välja jooksma. Koju minnes läksin üle tee otse politseiautode tagant. Seal ei olnud tee ületamine arvatavasti lubatud. Politsei võis mind jälitama hakata, aga põgenesin kiirel sammul. Mulle andis pääsemislootuse see, et politsei ei teadnud, kus ma ära keeran. Enne koju minekut mõtlesin minna ühte teise majja puhkama.

Teisipäev, august 28, 2007

Uni ei tule, kui kliima ei jahtu

Jääks sel aastal varem talveunne. Vihm laulab juba unelaulu. Oleks tore, kui tänavu enam palavaks ei lähekski. Lugesin hiljuti, et kotikud võivad saada kuumarabanduse juba sellest, kui nad omavahel kaklema lähevad või kui inimene neid pikemat maad roomama sunnib. Kotikuteks ei tahaks ma neid hästi nimetada, sest algkoolis kasutasid mõned seda sõimusõnana. Arvasin, et sünonüüm peaks olema merilõvi, aga paistab, et ma eksisin, sest entsüklopeedias ja sõnaraamatus on need märksõnad eraldi. Igatahes neile ei pruugi kliima soojenemine üldse meeldida. Siin kirjutades jäin vist vihma kätte minekuga hiljaks, sest sadu paistab lõppenud olevat.

Unenägu uuest ajakirjast

Algas keemia tund. Krister rääkis alustuseks, keda ta unes nägi. Mulle tundus see jutt sobimatu. Ta rääkis terve pika unenäo ära. Algul tundus mulle, et ta räägib ise, siis nägin, et ta mängib ette varem valmis tehtud linti. Krister rääkis, mis ametid tema isal on. Üks neist oli tema jutu järgi kirjanik. Minu teada ei olnud tema isa kunagi midagi avaldanud. Kristeril läks raskeks oma isa kirjanikuks nimetada ilma ennast selleks nimetamata, sest ise oli ta vähemalt artikleid avaldanud. Üks naisajakirjanik imbus järjest noorterühmadesse ja paljastas nende olemuse. Kuigi igast järjekordsest paljastusest teatades avaldati ka selle ajakirjaniku pilt, ei tundnud järgmine rühm teda kunagi ära ja lasi jälle sisse imbuda. Laboratooriumis muututi ettevaatamatuks ja ristati inimsööjad tiigrid inimestega. Sündis kahtlaselt palju lapsi, kes tormasid kõik kohe majakatusele võimu haarama. Nad lõid puruks raadiomasti, mis oli edastanud saateid kogu riigile.

Hakkas ilmuma uus ajakiri, mida tehti ja levitati algeliste vahenditega. See pidi vist asendama Sõltumatu Infokeskuse tegevust. Panin tähele, et ajakirjas on nii Oudekki, Klausi kui ka minu kaastöid, seega kõigilt kamba liikmetelt. Aga Oudekki kaastöö oli nähtavasti ainult ülejäänud ajakirja halvustamine. Mina ja eriti Klaus ei olnud samuti ajakirjast erilises vaimustuses. Ajakirja müüdi minu trepikoja ees. Samas koguti annetusi ajakirja tegevuse toetamiseks. Seni tehtud annetused olid umbes kümne krooni suurused, aga mina annetasin nüüd kuusajakroonise. Ütlesin, et maksan teise kuu eest ka, andes lisaks paki viiekrooniseid. Müüja võttis mult raha rõõmuga vastu. Tuppa minnes mõtlesin, et viiekrooniseid andsin ma vist liiga palju. Pakis võis neid olla tervelt sada, seega oleks paki väärtus olnud 5000 krooni, tegelikult tahtsin ma annetada kümme korda vähem. Järgmisel päeval oli letil müügiks ka mitu välismaa ajakirja. Need olid ostetud nähtavasti minu annetuse abil ja taheti nüüd kallimalt edasi müia. Lett oli pandud minu trepikoja ette nähtavasti seetõttu, et minu unenägude põhjal arvati, et ma ei suuda kunagi vaatevälja jäävat paberikraami ostmata jätta. See oli arvatavasti ainuke koht, kus seda ajakirja üldse müüdi. Aga täna ei ostnud ma midagi. Rääkisin Klausiga, et toimetus läheb järjest rikkamaks ja ajakiri muutub varsti arvatavasti sama mõjukaks nagu "Eesti Ekspress". Kolmandal päeval välismaa ajakirju müügil ei olnud, sest neid ei olnud eelmisel päeval ostetud.

Olin rannas. Seal müüdi toitu. Võtsin mõned toiduraasukesed. Minu kogemuste põhjal tundus, et mõned raasukesed saab raha maksmata võtta, ilma et varguse eest karistataks, sest kaal väikse koguse kadumist ei näita. Toitu võtsin naftapuurtorni küljest. Puurtorni lähedal hakati naftat puurima. Samal hetkel kui nafta nähtavale ilmus, kukkus puurtorn ümber. See tõsteti ruttu püsti tagasi, sest nafta tuli läbi selle juhtida. Läksin ujuma, aga samal ajal hakkas vette nafta voolama. Teadsin, et lindudele on naftaga kokku saamine hukatuslik. Kartsin, et see võib ka inimesele kaldale ujumise võimatuks muuta. Sinna ma siiski jõudsin. Naftat võeti minu varbast läbi küüne. Nafta läks järjest tumedamaks. Kartsin, et võin vedelikukaotuse tagajärjel kokku kukkuda. Seetõttu hakkasin jooma kontsentraadi jooki.

Esmaspäev, august 27, 2007

Kolumbuse merereis

Kolumbus küsis merereisile asumiseks toetust. Talle öeldi, et ta sõidaks jah üle mere läände, äkki leiab ta sealt senitundmatu maailmajao. Kolumbus vastas, et seda ta ei leia, sest maailm on ümmargune ja väike, nii et ta jõuab hoopis Indiasse. Ta asus teele, sõitis tükk aega, aga ei leidnud ei uut teed Indiasse ega ka mitte uut maailmajagu, vaid kukkus hoopis üle maailma serva alla. "Vähemalt midagi õnnestus kindlaks teha," ütles Kolumbus kukkumise ajal.

Liiklus ja liiv

Pärmivabriku juures pidi toimuma Savisaare üritus, kus tema plaani kohaselt pidi osalema 40 inimest. Võibolla oleks ta kutsunud rohkemgi, aga siis poleks pingile ära mahutud. Üle tänava läks lint. Soovitasin Savisaarel see planeeritust varem eemaldada, et tänav uuesti liiklusele avada. Savisaar tegi nagu ma olin soovitanud, aga tükk aega ühtegi autot ei tulnud. Savisaar küsis mult, et kas need, kes pesevad hambaid, pesevad neid hambapastaga. Sellega ta tahtis öelda, et mul on hambad hambapastaseks jäänud. Vastasin, et ma ei tea, sest ma ei loe "SL Õhtulehte". Koju sõitsin koos vennaga autos, mida juhtisin täna mina. Sõitsin väga ettevaatlikult ja avariid ei teinud, aga vastutulevad juhid pidid siiski minu sõiduviisist aru saama, et mul ei ole lube. Kui sõit hakkas läbi saama, hakkasin tugevamini närveerima ja unustasin, milleks on vajalik sidur. Andsin juhtimise vennale üle. Jälle linnapoole sõitsin koos isaga mootorrattal, mida juhtisin jällegi mina. Isa ütles, et varsti läheb Tartus sõitmine kergemaks, kui tänavad tehakse sellisteks, et autod ei saa üksteisest mööda sõita. Mina arvasin, et siis on halb see, et kõik sõidukid peavad ühe kiiresti sõitma hakkama.

Vaatasin entsüklopeediast märksõna "luuletajad". Selle all kirjutati, et vahel võrreldakse lihtsalt sarnase kõlaga autoreid nagu Kunder ja Under, kuigi Kunderi ja Underi looming ei ole sarnane. Mõtlesin, et keegi võib siiski teha teaduslikku uurimistööd selgitamaks välja, mis on sarnaste nimedega autoritel ühist, et luuletaja teaks, kus ta saab seda riimi kasutada. Mõtlesin, et peaksin keelama oma raamatust "Uneriik" koopiate valmistamise. Siis võidaks küll arvata, et ma pean ise seal olevaid luuletusi halbadeks, kuigi see pole nii. Kodu poole kõndides nägin mööda kõnniteed kiiresti sõitvat kiirabiautot. Tema sõitu oli ilus vaadata, ainult et selle nägemine tähendas halba. Õnneks sõitis ta sellise maja juurde, kus ühtegi tuttavat ei elanud. "Uneriigile" mõtlemine tõi meelde liivaga mängimise. Kaunase puiesteel olime mullakamakate seest leidnud väga salapäraseid kive. Ma võisin nüüd kogu elu tegeleda selliste kivide otsimisega, sest ma poleks neid enam leidnud. Mõtlesin, et kui ma istun liivakasti servale ja hakkan liiva tõstma, hakkab kogu maailm uuesti särama. Istusingi. Liivakasti oli jäänud supilusikas, mida sai liiva tõstmiseks kasutada. Halb oli loo juures see, et nüüd võis keegi mõelda, et ma olen kurjategija, kes tuleb liivakasti juurde laste kiusamise eesmärgiga. Või lihtsalt, et minu siinolek hirmutab lapsed eemale. Aga ma võisin vastata, et praegu võin ma siin olla, sest praegu siin ühtegi last ei ole.

Pühapäev, august 26, 2007

Mootorisõber

Ühele poisile meeldib mootorite mürin. Ta kirjutab jõuluvanale, et see kingiks talle mootori. Jõuluvana toobki kingiks auto, aga ütleb, et poiss võib sellega sõitma hakata alles siis, kui ta suureks saab. Järgmisel päeval võtab poisi isa poisi auto ja sõidab selle sodiks. Poiss ütleb, et jõuluvana tuleb tagasi kutsuda, et ta isale vitsa annaks. Poisi ema vastab, et jõuluvana tuleb tagasi alles aasta pärast.

Kõrgema olendi vangipõlv

Olime klassiga sõitnud ühte väiksesse majja. Pidime sinna ööbima jääma. Kardeti, et rästikuaukudest lendavad välja mesilased ja hakkavad nõelama. Tekkis küsimus, kas augus rästikut ennast ei või olla. Aga arvati, et kui auku vaadates rästikut näha ei ole, siis teda seal polegi. Neist aukudest võeti välja hoopis suur kogus kala. Hakkasime kalu sööma. Esimese päevaga saime söödud kõik kalad, järgmisel päeval pidime saama söödud järgmise toidu ja kolmandal päeval kolmanda. Siis oleksid kõik toidud otsas olnud.

Ühel pööningul elas kõrgem olend, kes ei saanud pööningult alla. Kunagi oli teine kõrgem olend ta sinna toonud. Vangis olev olend teadis, et ta ei saa tänavale hüpata, sest ta oli küllalt näinud, et sealt alla hüppajad kukuvad puruks. Olend oli pööningul elanud kaua ja tema elus kunagi muud midagi ei juhtunud. Lõpuks olend siiski põgenes. Ta hakkas tänavatel nägema vaiminimesi, kes teda põgenemise järel otsisid. Kolm esimest neist pani ta põlema. Hiljem ta loobus sellisest käitumisest, sest see äratas tavaliste inimeste tähelepanu, kuid ta nägi, et vaiminimesed oma ülemuse käsul temaga midagi ei teegi.

Rahvas oli muutunud rahutuks. Koguneti meeleavaldustele ja seisti seal loosungitega. Meeleavalduste korraldajad esitasid rahvale küsimusi, millele rahvas sai vastata kooris "ei" või "jaa". Sekka juhtus ka ebasobivamaid küsimusi, millele vastuseks hakkas rahvas läbisegi erinevaid asju rääkima. Taheti luua revolutsioonilist tribunali. Selgus, et kõige rohkem tahetakse karistada raiskajaid. Kõndisin läbi linna. Nägin tänaval, kuidas üks mees tulistama hakkas. Jooksin politseiauto juurde ja palusin politseinikul midagi ette võtta. Politseinik ütles, et paugutamist on nii palju, et sellele nad ei pööra üldse tähelepanu, kui paugutamisel tagajärgi näha ei ole. Tegin väikse ringi, aga kartsin tulistajaga uuesti kohtuda.

Olin laagris. Pühapäeva hommikul magasin kaua. Üks väike poiss tuli minu juurde ja küsis, kas ma sellepärast olengi nii nõrk, et ma kolm päeva järjest magan. Nimelt olid reede, laupäev ja pühapäev laagris kõik puhkepäevad. Aga enda arvates olin vahepeal üles ka tõusnud. Meie toast hakkas üks poiss läbi koridori pesemisruumi minema. Märkasin, et tal on püksid alla vajunud. Koridori lõpus keegi mind nähes ehmatas ja kukkus alla. Kartsin, et ta kukkus läbi Läti ja Leedu. Oma toa suunas tagasi minnes nägin, et teele jäävas söögiruumis juba süiakse hommikusööki. Kuulsin, kuidas ühes kahest lauast ütles keegi minu kohta midagi iroonilist. Viskasin selles suunas oma taskukella. Tabasin kellegi pead, aga arvatavasti vale inimese oma. Kell põrkas minu kätte tagasi. Läksin oma tuppa ja mõtlesin seal, et nüüd võidakse mind füüsilise vägivalla tarvitamise eest karistada.

Olin loengus. Naisõppejõud tegi tahvlile Eesti linnade kohta käiva tabeli, mida üliõpilased konspektidesse ümber kirjutasid ja selles leiduvaid märke ümber joonistasid. Õppejõud tegi pika pausi, aga minul ei tahtnud konspekteerimisega järele jõudmine kuidagi õnnestuda. Varem olin olnud kiirem kirjutaja. Mõtlesin, et paus ei saa ju olla mõeldus selleks, et konspekteerimisega järgi jõutaks, sest kõik ei ole nii aeglased kirjutajad. Siis märkasin, et asi on selles, et on jagatud laiali ülesanne, mida tuleb praegu lahendada. Nüüd saatsid Mait ja Madis mulle ka ülesandelehe edasi, mida nad seni miskipärast enda käes olid hoidnud. Ülesande põhjal tuli koostada ühe masina skeem. Hakkas paistma, et see aine kuulub füüsikateaduskonna alla.

Laupäev, august 25, 2007

Lause karjus

Lause karjus: "Lugege mind!" Keegi lugeski ja kommenteeris: "Kehv lause." Karjuv lause oleks tahtnud sellele vastu vaielda, aga siis ta oleks pidanud enda sõnastust muutma ja oleks muutunud juba kellekski teiseks. Karjuvat lauset hakati taga rääkima. "Kuramuse lause, misasja ta käsutab?" räägiti. "Kustutaks ta õige ära." Karjuv lause karjus vahepeal hääle ära ja hääle kaotamise läbi suri ise loomulikku surma. Kui teda otsima hakati, leiti, et tema kadumine on ebaloomulik.

Unenägu kordus teisiti

Oudekki blogis oli nimede loendis kõik nimed alla joonitud. Aga ta kustutas poolte nimede alt joone ära. Asi muutus koledaks. See läks jälle paremaks, kui kustutatud said jooned ka teise poole nimede alt. Magasin öö jooksul korteri erinevates punktides. Vahepeal oli väga pime ja vahepeal väga valge. Vahepeal magasin akna kõrval oleva laua peal, kusjuures aknal ei olnud kardinat ees. Oudekki elas Valgamaal ehk minu toa teises otsas. Piret oli Eestis viibimise ajal Viljandimaal ehk kõrvaltoas. Tal oli kahju, et ta Oudekkiga kokku ei saanud. Pireti arvates oli nõme, et mina elan Oudekki lähedal. Tegelikult oli see juhus, et me lähestikku elasime.

Järgmine unenägu paistis esialgu minevat sama moodi nagu eelmine, aga siis tuli vahele uus asjaolu, et Piret ja Oudekki peatusid ülemaailmse saatanlaste laagri lähedal. Neid peeti endid samuti saatanlasteks. Isa ostis telefoni teel korterit. Läksin oma tuppa ja panin raadio mängima. Kuulasin ära kaks laulu. Mõtlesin, et kuna need laulud on tegelikult vaid minu kujutlus, siis kui ma oskaksin need ka üles kirjutada, võiksin olla helilooja. Aknast nägin, et väljas lendab inimpeaga lind. Väljas lendavad linnud muutsid lendamise ajal suurust. Olin ise samuti väljas. Mõtlesin, et see unenägu kestab väga kaua. Kui ma üle muru kõnnin, võtab juba ainuüksi see palju aega.

Reede, august 24, 2007

Karm muinasjutt

Must oli muld, kui polnud lund ja seal ei vooland verd.
Siis tuli Lumivalgeke, kes otsis Läänemerd.
Ta tahtis põgeneda ära kommunismi eest,
kuid kartis saada külmetust nii külmast mereveest.

Kui pöialpoisid märkasid, et kommunist on nõid,
nad Lumivalgekese kätte merekaardi tõid,
kuid ütlesid, et kahju küll, kuid paati pole meil,
jah tõesti sa vist külmetad, kui ujud mereveil.

Pöialpoiss on metsavend, kes võitleb vihaga,
kes toidab ennast marjade ja metsalihaga.
Ei kellelegi halasta see kuri kommunist,
mis muud on üldse oodata sul ühest molluskist.

Unenäod eksamitest

Oli inglise keele tund. Tegime harjutust, kus tuli üksikuid lauseid eesti keelest inglise keelde tõlkida. Ariel jäi ühe sõna juures peatuma. Õpetaja tuli minu laua kõrvale. Arvatavasti ta küll ei tahtnud sellega öelda, et mina Arieli aitaksin, aga ma pakkusin ikkagi, et otsitav sõna on "disturb". Õpetaja ütles, et see on õige. Tuli minu kord lause tõlkida. Hakkasin tõlkima, aga üks lause jäi vist vahele. Vahelejäänud lauset ma tõlkida ei tahtnud, sest see sisaldas sellist sõna, mida mulle ei meeldi suhu võtta. Õpetaja rääkis lõpueksamiks valmistumisest. Arvasin, et mina lõpueksamit ei tee, sest ma käin keskkoolis juba teist korda. Õpetaja ütles, et kõigil lõpueksam esimesel katsel ei õnnestunud. Sander rääkis, et praegu õpime 12. klassi õpikust, aga kodus tegeleb ta ikka veel 4. klassi õpiku omandamisega. Ta ütles, et õpib inglise keelt selleks, et avastada rohkem programmeerimisvigu. Õpetajalt küsiti, et ta nimetaks mõne programmeerimisvea. Õpetaja vastas, et ta ühtegi konkreetset ei oska nimetada. Pärast tunni lõppu vaatasin fuajees stendilt lõpueksami hindeid. Need paistsid olevat selle aasta hinded, kui ma esimest korda keskkooli lõpetasin. Paljud õpilased olid jätnud eksamile kohale ilmumata.

Vaatasin arvutimängu, mida vennad olid mänginud. See oli raske mäng, paistis, et seal lõppu välja ei jõua. Siis hakkasin algusest peale. Kõik oli nüüd väga kerge. Selgus, et varem oli Toomas mängule kõrgema raskusastme peale pannud. Mäng oli ajalooteemaline. Tegeleti ülikooli ajaloo sisseastumiseksami ettevalmistamisega. Läheneva eksami kohta olid välja antud materjalid, kus oli ära toodud eksamikomisjoni liikmete näopildid. Neid oli palju. Mõnel pildil oli kogu aeg üks nägu, mõnel pildil need kiiresti vahetusid, sest kõik ei mahtunud korraga ära. Ühel fotol oli voodi, milles oli kaks inimest. Foto kõrvale oli kirjutatud, et kes tahab inglise keelt selgeks saada, see peab palja naisega magama. Võibolla ma lugesin valesti ja oli kirjutatud hoopis riides naisega. See sõltus sellest, kas peeti vajalikuks kehaosade või riideesemete nimetuste selgeksõppimist. Ajaloo eksamit ma uuesti tegema minna ei tahtnud, aga eelmisel aastal olin proovi pärast teinud uuesti füüsika sisseastumiseksami. Küsisin Kristerilt, kes oli ka seal olnud, mitu punkti ma eelmine aasta sain, ma ei vaadanudki tol korral tulemust järgi. Krister ei teadnud. Oletasin mõttes, et sain 2,5 punkti 6 võimalikust. Olime ruumis, kus varsti pidi algama eksam. Märkasin, et üks mees on pikali kukkunud ja tema kõrval kükitab nuttev tüdruk. Algul arvasin, et mees on surnud, aga kui nägin, et ta liigutab, siis ütlesin, et tal on langetõve hoog. Mulle vastati, et langetõbi on palju tõsisem haigus kui ma arvan. Teine tüdruk läks mehe juurde ja proovis ta pead paremasse asendisse panna, aga tal oli sellega raskusi. Läksin minema, aga ukse taga mõtlesin, et kui see mees nüüd sureb, siis see on minu süü.

Neljapäev, august 23, 2007

Õhk ja õhutamine

Akent saab suletud ja avatud, sest müristamine tekib ja kaob. Vahel tuleb aken sulgeda sellepärast, et mõnel inimesel hakkavad häälepaelad müristama. Aga varsti tuleb aken jälle avada, sest mõnel toasolijal hakkab nina müristama. Või vähemalt mõnel, kes just tuppa astub. Vahel puuritakse seina sisse auke, aga mitte nii suuri, et sealt õhk liikuma mahuks. Üks vend hüppas läbi kahe ukseklaasi, aga uksed avanesid koridori, mitte õue. Ukseklaasist läbi hüppamist ärge järgi tehke, teine kord võib juhtuda, et klaas hüppab läbi inimese. Ja ega needki korrad ei möödunud veretult. Seina sisse augu puurimisel sai isegi elektrik elektrijuhtmele pihta. Ma panin enne lambi kustu, nii et sel hetkel ei olnud selle juhtme sees voolu. Mujal on pihta saadud ka vooluga juhtmetele, siis on pihtasaamine olnud vastastikune.

Ülemaalitud pildid

Pille oli minu maalitud pildid kuskile kaasa võtnud. Nüüd tõi ta need tagasi ja rääkis, et ta täiustas minu hea ideega pilte. Ta viis selle lõpule nüüd, tehes veel mõned pintslitõmbed. Kui varem oleks mõni vend ajanud minu pildile kasvõi ühe liigse värvipritsme, oleksin ma saanud kurjaks, aga Pille käitumine oli nii ootamatu, et ma ei osanud midagi öelda. Ühel pildil oli Pille taustavärvile lisanud teist värvi. Sellele maalile, kus mul olid eri värvi kõrvuti seisvad lehtedeta, aga mõne marjaga puud, oli Pille lisanud suure pruuni oksa, mis kõiki neid väikseid puid kinni hoidis. Selgitasin, et väiksed puud olid mõeldud puudena, mitte okstena. Varsti taipasin, et Pille ei olnudki olemasolevaid pilte üle sodinud, vaid oli need suurematele paberitele ümber maalinud. Sellega võis üldiselt isegi rahule jääda, sest Pille oli maalinud kindlama käega, samas kui minu käsi oli värisenud. Ühelt pildilt tundsin ära oma mänguauto. Varsti pidid venelased meid küüditama, pakkisime kaasavõtmiseks asju. Igaüks meist tahtis kaasa võtta ühte oma karvastest mänguloomadest. Algul mõtlesin võtta oma pruuni mängukaru, aga otsustasin siiski kollase kasuks, sest pruun oleks kotis liiga palju ruumi võtnud ja pealegi oli pruun Moskvast ostetud, mistõttu tema kaasavõtmist oleks võidud pidada küüditamise heakskiitmiseks. Olime oma mäe otsas asuvas valduses, kuhu olime ehitanud keeruka mäega kokku sulava mitmekorruselise hoone. Sinna tuli üks suur koer. Peitsin ennast tema eest uste ja luukide taha, aga kuna tegemist oli päästekoeraga, arvas ta selle peale iga kord just, et ta peab mind nüüd päästma, sest ta tundis läbi puu inimese lõhna ja pidas mind justkui lume alla jäänuks. Olime laevas, mis tugevalt kõikus. Olime jõudmas sadamasse. Kapten käratas, et keegi köiest kinni võtaks, sest keegi ei tahtnud võtta. Laev hakkas uuesti kaist kõrvale kalduma.

Olin ühes kohas, kus keegi näitas oma uue arvuti klaviatuuri. Uued klaviatuurid olid sellised, et need käisid mitmest tükist kokku, mistõttu nad lagunesid liigutamisel laiali. See oli välja mõeldud selleks, et saaks klahvivahesid tolmust puhastada. Ütlesin, et olen näinud kahte-kolme sellise klaviatuuriga arvutit, aga pole veel näinud, et sellisest klaviatuurist midagi kasu oleks. Tegelikult tuli mulle varasemast meelde ainult oma arvuti. "Kolme" ütlesin juhuks, kui olen midagi ära unustanud. Vihmand tuli ja riputas midagi kapi küljele. Panin selle sealt kapi otsa. Aga Vihmand pani selle kapi küljele tagasi. Ma ei kannatanud hästi, kui see seal oli. Aga arvati, et kui asja seinale riputamise võimalus on olemas, siis peab seda võimalust kasutama. Minu vastas oleval pingil istus J. Malin. Sinna tuli teine temaga peaaegu ühesugune mees, kellest ma ei teadnud, kes see on. Öeldi, et see on Strandberg. Strandberg ei saanud selline olla. Öeldi uus nimi. Mõlemal mehel oli algul habe, aga varsti kadus see mõlemal eest. Arutati, kust on pärit sõna "näkk". Pakuti, et seda kasutati esimest korda raamatus "Näkimadalad". Mina meenutasin, et vist on see juba vana sõna, mis on tuletatud Rootsi maakonna Näking nimest. "Naking!" hüüdis keegi. Vaidlesin vastu, et mitte Hiina linna, vaid Rootsi maakonna nimest. Keegi teadis, et selle Rootsi maakonna nime hääldatakse umbes nagu "jeekim". Nii selgus, et sõnad "näkk" ja "jeekim" on ühise päritoluga.

Kolmapäev, august 22, 2007

Mõttekäik ümmargusest ohtlikuni

Ümmargused asjad on ilusamad kui kandilised. Majad on kandilised, aga sageli väga ilusad. Õigeusu kirikute kuplid on ümmargused. Paljude eestlaste arvates ei ole ilus, kui Eestit tuntakse õigeusu kirikute järgi. Olen vist ajalehest lugenud, et õigeusu kirikul on Eestis juba rohkem liikmeid kui luterlikul. See ei tähenda, et luteri kiriku mõju eesti ühiskonnale ei oleks suurem. Kui psühholoog mult küsis, mida ma saavutada tahan, siis ütlesin, et tahan Eesti elu mõjutada. Seda ei tahtnud ma mitte sellepärast, et mul olnuks psühholoogiline vajadus asju mõjutada, vaid sellepärast, et Eestis ei olnud minu arvates asjad korras. Kui asjad korras ei ole, muutub see ka mulle ohtlikuks.

Banaani tagandamine

Elasime läbi Euroopa ajaloo ühte möödunud sajanditest. See oli ajajärk, kus mitu sajandit järjest olid olemas ühed ja samad riigid. Ühelt poolt võis ennast tunda rahulikult, teiselt poolt pinged kuhjusid. Siis tulid vaenlased. Põgenesime nende eest oma rõdult naabrite rõdule ronimise teel. Osad jõudsid pärale, osad kukkusid alla.

Tänases ajalehes oli mitu arutlust teemal, kas Euroopa Liit laguneb. Mõtlesin, et kui ma aktiivselt Euroopa Liitu astumise vastu võitlesin, võisid sellel olla osalt haiguslikud põhjused. Aga kui järele mõelda, siis on ikka halb, et nüüd võib Eestisse lõputult inimesi elama tulla. Üks Isamaliidu poliitik ütles lehes, et kõige kõrgemalt hindab ta neid, kes on Euroopa Liitu kuulumise poolt. Ta kiitis, et need, keda ta kõige kõrgemalt hindab, tulid isegi Ansipi toetuseks meelt avaldama. Keegi rääkis suuliselt, et NATO väed on küll Eestis, aga NATO Eestit ei kaitse ja ei võta midagi ette Vene tankide vastu. Ma ei saanud täpselt aru, kas mõni Vene tank on Eestisse sisenenud või seisavad need piiri taga.

Panin poolepealt käima mingi raadiosaate. Seal rääkisid kaks naishäält, kellest ma ei teadnud, kes nad on. Üks hääl oli rõõmus, aga rääkis pessimistlikku juttu. Jutu sisu järgi tundus ta olevat Helina, hääl oli ka tema moodi. Teine hääl oli tema omast vanem. See oli kurvem, aga püüdis Helina moodi hääle omanikku lohutada ja esitas talle küsimusi.

Olime Paides. Võtsin riiuli pealt taldrikult kommi. Kui me eelmine kord Paides käisime, olid need kommid sama koha peal. Paide elanikud polnud neid vahepeal söönud, kuigi vahepeal oli päris palju aega möödunud. Pidime hakkama Tartusse sõitma. Õues oli helikopter, mis meid peale pidi võtma. Helikopteris piiksus vahetpidamata aparaat, mis ütles, et on kiiret vastust vaja. Ma ei tahtnud hästi selle helikopteri peale minna. Põhjendasin seda sellega, et sellised helikopterid viivad vahel inimesi orjadeks. Ütlesin, et on vaja tunnistajat, et see helikopter meid peale võtab.

Seisime arhiivi ees. Isa küsis mult, kas ma Kivisildnikku unes näen. Vastasin midagi ebamäärast. Isa küsis, kas ma Kivisildniku ära tunnen. Vastasin, et ma võibolla vahel näen teda, aga ei ole kindel, kas see on tema. Selgus, et Kivisildnik seisab meie kõrval. Ma ei teadnud, kas ta just praegu tuli või oli juba pikemalt siin olnud. Isa küsis Kivisildnikult, mida ta endast mõtleb. Kõndisime suure karja inimestega keset maanteed. Mina olin esimeste hulgas, taga tuli rahvast tihedamalt. Vastu sõitis mootorratas. Läksin tee äärde, aga minu ees kõndinud tüdruk läks päris rohu peale. Vaatasin selja taha, kas mootorratas mahub inimeste vahelt läbi. Kuidagi mahtus. Jõudsime muuseumi. Seal olid riiulid naeltega seina külge kinnitatud, et riiul ei väriseks. Aga osad olid keset ruumi ja hakkasid ikkagi värisema. Pille süüdistas mind, et mina väristan neid. Tegelikult tegi seda üks teine meie hulgast. Rääkisin filmist, mis Krister oli Libeeria kohta teinud. Krister ja Oudekki olid kumbki teinud ühe filmi Libeeria kohta. Istusime laua taha sööma. Ühel taldrikul oli umbes 20 erinevat banaanisorti. Ma ütlesin, et ei saa ju õiget banaani välja valida, sest ei tea ette, millise maitsega milline banaan on. Artur rääkis, et selles Aafrika riigis, mille banaanid need on, hakatakse ühte banaani võimult tagandama, aga järgmisena võib võimule tulla veel äärmuslikum banaan. Mulle ütles Artur, et ma võin banaanitaldriku endale võtta, sest tema sööb teist toitu.

Teisipäev, august 21, 2007

Eilne riigipüha

20. augustil 1991 ma ei olnud rahul, et iseseisvust hakkab välja kuulutama Ülemnõukogu ja et seda tehakse teist korda. Samal aastal kirjutasin Eesti Komitee jõulutervituse projekti, kus rõhutasin, et iseseisvus on küll taastatuks kuulutatud, aga okupatsiooniväed on tegelikult välja viimata. Aastal 1995 alustasin õpinguid ülikooli ajaloo erialal. Üks õppejõud ütles ühes varasematest loengutest, et loengu kuulajad ise teavad, kas nad hakkavad 20. augustit tähistama. Üks üliõpilane vastas, et me tähistame kõiki tähtpäevi. Sealt alates hakkasin mõtlema, et kui kuupäevi nagunii peab pähe õppima, siis võib neile ka mingit sümboolset tähtsust omistada. Eile hommikul ei olnud mul üldse meeles, et on riigipüha. Oleksin läinud linna suletud asutusse, mis jäi ära tänu sellele, et ajalehte otsides selgus, et seda ei ilmunudki. Õhtul sõime kooki, aga ma ei ole kindel mille puhul, sest mõne päeva eest oli ka üks sünnipäev. Riigipühast kirjutada otsustasin alles täna tagantjärele.

Solgivesi, venelased, perekonnaõpetus

Minu eluruum asus tänava all. Vett sain eluruumi põhjas olevast august. Mul oli külas mees, kes võttis toidu keetmiseks vett. Ta ütles, et tema ei ole harjunud toitu nii pruuni veega keetma. Vesi oli pruunikas sellepärast, et puhas vesi ja solgivesi jooksid samasse auku. Tekkinud segu mul südant pahaks ajanud ei olnud, aga rahul ma sellega ka ei olnud.

Eestis elavad venelased arvasid, et eestlased peaksid nendega rääkima vene keeles. Igat venelast pandi parodeerima üks eestlane, kes muudeti vastava venelasega välimuselt peaaegu ühesuguseks. Venelased läksid sammaste taha peitu.

Tänane koolipäev pidi algama teatris. Enne esimest vaatust ei olnud vist vaja koridoris jalutada, vaid võis kohe saali istuda. Saalis algas perekonnaõpetuse tund. Kõigepealt rääkis õpetaja homodest. Ta joonistas tahvlile homode sümboolikat. See oli ilus, aga õudustäratav. Seda nimetati vampiirisümboolikaks, mis tähendas, et see ei olnud seotud laste sünnitamisega. Seejärel lubas õpetaja rääkida, kuidas normaalsetel inimestel tugevamini erutuda. Selleks pidi sobima Lennart Mere meetod. Mõtlesin, et nüüd hakatakse presidendi kohta rõvedusi rääkima. Aga meetod seisnes hoopis selles, et osaleda mõnel üritusel - saata kedagi koju või lennata lennukiga üle Eesti. Meri oli vastava avalduse teinud paar aastat tagasi, õpetaja tsiteeris teda vana aastaarvuga, mistõttu õpilaste hulgast küsiti irooniliselt, et kuidas lennuk nii kaua lendab, kui see startis aastal 2005. Õpetaja vastas midagi segast, mille peale üks õpilane küsis veel iroonilisema häälega, et kas lennuk stardib aastal 2505. Õpetaja ütles, et lennuk stardib aastal 2007. Mind oleks huvitanud, kui oleks räägitud inimestest, kes ei kuulu kumbagi vaadeldud rühma ja nõmedustes ei osale, aga seda õpetaja ei teinud.

Esmaspäev, august 20, 2007

Keisri isiklik raamatukogu

Lugesin, et Venemaa keisri isiklikul raamatukogul olid osakonnad erinevates lossides. Kuigi ma olen ajaloomagister, ei tea ma ajaloo kohta kõike, nii ei oska ma ka seda informatsiooni eriti kommenteerida. Aga küsimusi võin esitada. Kas keisril oli ka mõni muu raamatukogu peale isikliku? Kas tema perekonnaliikmetel olid omakorda isiklikud raamatukogud või kasutasid nad keisri raamatukogu? Kas keisri isiklik raamatukogu oli riiklik või eraraamatukogu? Mida tähendab üldse eraisik? Kas eraelus on kõik isikud eraisikud? Või ainult need, kes töötavad eraettevõtetes? Kas Nõukogude Liidus oli eraisikuid, kui ei olnud eraomandit? Eraisiku kohta vaatasin tegelikult vahepeal "Eesti keele sõnaraamatust" järgi. Seal seletatakse eraisikut kolme vastandi kaudu. Need vastandid on sõjaväelane, ametiisik ja juriidiline isik. Aga kas sõnaraamatus ei ole viga? Kas Eesti president on sõjaväelane või eraisik, kui ta on põhiseaduse järgi vägede kõrgeim juht? Või kes täpselt on ametiisik?

Siberi jõest ülemaailmse moeni

Suurtest Siberi jõgedest kõige idapoolsema nimi oli Jenissei. Toomas luges kaardilt selle jõe kõrvalt, et sinna on kirjutatud minu klassi Ingridi ees- ja perekonnanimi. Selgitasin, et seda sinna kirjutatud ei ole. Mulje tekib sellest, et ühtepidi on kirjutatud ühe piirkonna nimi ja teist pidi teise piirkonna nimi. See, et neile piirkondadele on nimed antud, näitab, et Venemaa tahab seal midagi ette võtta. Teise maailmasõja ajal sõitsid eestlased Venemaalt Eestisse pika rongiga, milles oli palju relvi. Keegi imestas, et kust need relvad saadi. Vastus oli, et sõja ajal oli relvi palju saada. Mulle tundus huvitav, et venelased seda rongi ei pommitanud. Tundus, et sõidu eesmärk oli Eestis asuvate sakslaste vastu lahingut alustada, aga lahingut ei tulnud. Keegi arvas, et sakslased oleksid võinud minna Inglismaale ja seal oma korra kehtestada. Tegelikult nad ei saanud minna, sest Inglise sõjavägi oli ees. Keegi ütles, et kui Krister lõpuaktuse kõnes paljastest naistest rääkis, siis ütleja nägi, et üks paljas naine vaatas Kristeri poole. Praegu ütles Krister, et tal oli ühe riigi auraha, ei tea, kuhu see jäänud on. Teise riigi aurahast ma teadsin, kuidas see Kristeril kaduma läks. Ta tahtis seda Arturi kätte anda, aga pillas maha, mille järel auraha enam ei leitudki. Krister tahtis Arieliga kaklema hakata, aga ma kartsin, et Ariel võib väga tugevaid hoope anda. Aidanud oleks see, kui mina oleks selja tagant Arieli käsi kinni hoidnud ja teda kõditanud. Aga kui oleks Arieli kõditamise osas ette informeerinud, siis ta polekski võibolla kõdi tundnud.

Nelja riigi sportlased jõudsid finišisse. Ekraanil näidati nende riikide lippe, kõigil domineeris roheline värv. See tuli sellest, et kõik need olid islamiriigid. Seega ei kasutanud rohelist värvi mitte ainult Eesti roheline erakond. Rohelise erakonna nimes oli vist nimetatud ka reforme, mille taga kahtlustati seost Reformierakonnaga. Neli võistkonda olid nelja Eesti kõrgkooli omad. Näidati, kuidas kõrvuti istuvad neli üliõpilaste esindajat. Vasakult teine oli Jürgen I. Ütlesin, et ta näeb välja täpselt nagu Hitler, sest Hitler pani ka jala üle põlve ja sõrmed sellisesse asendisse. Aga Jürgen hakkas sõrmede ja näoga igasuguseid erinevaid liigutusi tegema. Tundus, et ta dirigeerib muusikat, aga häält me ei kuulnud. Siis oli Jürgen kadunud ja neid liigutusi tegi temast vasakul istunu. Küsiti, mis võistlused need olid. Ütlesin, et ülikoolide vahelised. Pille ütles, et siis me näeme neid ju veel filmist. Ühe naise kohta oli kasutatud imelikku sõna, aga nüüd oli ta ennast niimoodi riidesse pannud, et see sõna osutus õigeks. Üks poiss kiitis tänapäeva naiste moodi. Mina leidsin, et eriti hea see mood ei ole. Arvasin, et Bangladeshis panevad veel naised rohkem riideid selga kui mujal. Tegelikult mõtlesin Birmat või Taid. Aga kohe nägin, et juba on selle riigi naine ka ülemaailmsele moele järeleandmisi teinud.

Pühapäev, august 19, 2007

Kohustuslik sõiduõpe

Mängult võetakse roolijoodikute arvu vähendamiseks vastu seadus, et autojuhilubade omandamine on kohustuslik kõigile inimestele. Mind kutsutakse autokooli. Lähen kohale, aga räägin seal, et mina küll sõitmist selgeks ei saa, mul pole sellistes asjades üldse tunnetust. Sõiduõpetaja ütleb, et mina näen palju unenägusid, minu puhul rakendatakse unesõpet. Kui ma olen sõidu unes läbi teinud, oskan ma seda ka ärkvel olles. Sellise unenäo tekitamiseks sõidutatakse mind päev läbi autoga ringi. Sõidu ajal peetakse mulle loengut juhtimise, liikluseeskirjade ja erinevate automarkide teemal. Mul on päev läbi halb olla ja järneval ööl ei näe ma ühtegi unenägu. Seletan hommikul, et mul tekivad unenäod ainult siis, kui olen päeval raamatut lugenud. Selle jutu peale antakse mulle autojuhtimisõpik. Loen päev läbi seda. Öösel näen unes, et autoks nimetatakse pesumasinat, sellesse tuleb panna mustad riided ja valada bensiini. Seejärel tuleb keerata süütevõtit. Kui olen sõiduõpetajale unenäo ära rääkinud, siis ta arvab, et kui ma süütevõtme keeramise unes ära nägin, siis ma võin juba juhtima hakata. Vaidlen vastu, et roolikeeramist unenäos ei olnud. Õpetaja küsib, et kas unenäos pesumasina trummel siis keerlema ei hakanud. Vastan, et vist hakkas. Sõiduõpetaja ütleb, et see vastabki rooli keeramisele, nüüd pean ma sõitma hakkama. Teen siis nagu unenäoski, et lasen kõigepealt paaki bensiini. Süütevõtmena proovin kasutada oma korteri võtit, torgates selle samasse auku, kust bensiini sisse lasksin. Aga auto ei käivitu. Mõtlen, et muidugi, sellel võtmel pole leeki küljes. Järgmiseks tahan proovida tikuga. Aga sõiduõpetaja peatab mind. Lähen terroriakti korraldamise süüdistusega trellide taha. Tunnen kergendust, sest nüüd lükkub autojuhtimine edasi. Aga kui ma ükskord vanglast välja pääsen, siis pean ikkagi juhtima hakkama. Võibolla vahepeal siiski seadus tühistatakse, kui nähakse, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Ilus ei ole seda loota, sest see tähendab, et kellegi teisega juhtub õnnetus.

Putukaajaleht ja kunstniku juubel

Putukaajalehe tegijad andsid uue numbri kirjutamise ülesande mulle. Kirjutasin selle valmis. Järgmise päeva numbri kirjutamise ülesande andsid nad jälle mulle. Selles numbris mõtlesin kirjutada lapsepõlvemälestusi mesilastest. Aga ülesanne võeti minult ära ja anti Klausile. Panin tähele, et minu kirjutatud ja kavandatud number olid väiksemad kui varasemad numbrid. Klaus jättis ülesande hoopis täitmata. Mõtlesin, et ega putukaajalehte ei olegi mulle üldse vaja. Läksin kunstnikke majja. Selle ruumid sarnanesid kirjanduse maja ruumidega, aga olid siiski teistsugused. Täna tähistati seal ühe mulle võõra naiskunstniku juubelit. Vaatasin natuke ringi, tagasi kõndides jäi oletatav juubilar mulle teele ette. Küsisin, kas temal on täna sünnipäev. Kui ta kinnitas, et temal, siis surusin ta kätt. Seejärel istuti saali maha. Seal oli kavas filmi näitamine, aga vahepeal läks saali ette suur kari tantsijaid. Neid ma ei vaadanud, vaid hakkasin tõstma kaasas olnud taskumalenuppe.

Laupäev, august 18, 2007

Laulusõnade veenvus

Laulusõnad teemal kui ilus keegi on, ei pruugi olla veenvad, kui pilti näha ei ole. Häält on kuulda, siis annaks laulda ilusast häälest. Aga et laulja laulab enda häälega, siis oleks kergem uskuda, kui ta laulaks: "Mul on ilus hääl." Päris sellist laulu ei tule meelde, piirdutakse oma muusikastiili või pillide kiitmisega. Siiski ansamblit kui tervikut vahel ülistatakse. Laulja enda välimust kiitvaid laulusõnu on ka, näiteks etenduses "Vahva rätsep". Selle etenduse teemalist saadet kuulsin esimene kord raadiost, hiljem nägin etendust televiisorist.

Tõlke toimetamine ja kiri ajalehes

Mina olin raamatut tõlkinud, nüüd ema toimetas seda. Ta ütles, et ta ei saa ühe lause tõlkest aru, seal on sõnade järjekord vale. Selgitasin, et loetelu peab olema reastatud just niperdaja, pallimängija ja nöperdaja, sest niperdaja ja nöperdaja on küll kõlalt sarnased, aga palli mängib niperdaja pallimängijaga. Nöperdaja on pildil joonistatud nende vahele, aga tegelikult ta mängus ei osale, vaid vaatab kõrvalt. Ma olin tõlkides keerulised grammatilised vormid käsiraamatutest välja otsinud, aga ei oleks osanud enam uuesti otsida. Seetõttu oleks järgmist raamatut tõlkides tulnud kasutada seda tõlget. Ema pani tähele veel, et lausete loetelus on kaks lauset tõlkimata jäänud. Tuletasin talle meelde, et me pidime ju raamatut lühendama, seetõttu jätsingi välja põllumajanduse teemalised laused. Puuduvaid loetelu elemente annaks küll asendada lühendiga "jt." Rääkisin, et me oleme need probleemid kõik juba varem läbi arutanud, mina mäletan seda, aga ema on ära unustanud. Alati kui ma kellelegi midagi meelde tuletan, vastatakse mulle: "Ma ei mäleta." Üks erand siiski oli. Kui ma küsisin Tulvistelt, mis vastuväite ma samale jutule eelmisel korral esitasin, siis vastas ta, et ta mäletab, et ma midagi ütlesin, aga ei mäleta mida. Sel korral ei mäletanud ma ka ise. Praegu vaatasin oma varem ajalehes avaldatud kirja. Kirjutasin selles, et rohelisi nimetatakse lõhestajateks, aga tegelikult on lõhestajad keskkonna rikkujad. Jätkasin, et praegu märkan ma oma Vooremaa kõrval asuva elukoha halvemaks muutmist. Ma ei saanud enam aru, miks ma olin kirjutanud, et minu elukoht asub Vooremaa kõrval, kui tegelikult elan ma Tartus. Toomas selgitas, et Tartu asubki Vooremaa kõrval. Mulle hakkas midagi uduselt meelde tulema. Kirja kirjutamise ajal oli mul parajasti käsil töö geograafi raamatuga, mistõttu mulle tol ajal olid need asjad selged.

Reede, august 17, 2007

Tähelepanekuid lugemisest ja kirjutamisest

Mul on kirjutada kergem kui lugeda, sest kirjutamise ajal püsivad mõtted kirjutatava teksti juures, lugedes kipuvad need mujale minema. Lugeda saab ka nii, et midagi loetavast kaotsi ei lähe, aga raamatud on nii paksud ja neid on nii palju, et sellisele lugemisele ei taha alati aega kulutada. Aeglase lugemise puhul võib väsida, kiire lugemine on puhkus. Lugemise eesmärk on minu jaoks kirjutamine, kirjutatut ei pea tingimata lugema.

Unenägu kontserdileminekuga

Kaevasime Kassitoomel lume või liiva sisse käike, aga varsti oli lumi sulanud. Ostsime kontserdi piletid. Kontsert pidi toimuma lauluväljakul. Läksime koju ja hakkasime sealt kontserdile minema. Samale kontserdile pidi minema teatud isik, aga mul ei olnud kavas teda seal üles otsida. Räägiti, et esinejate hulgas on üks väga agressiivset muusikat tegev ansambel. See mulle ei meeldinud. Räägiti, et saame kokku kahe minu klassivennaga. Ühe nime kuuldes arvasin juba ära, kes on neist teine. Ühega neist ei tahtnud ma kohtuda. Jõudsime seltskonda, kus oli mitu poissi ja paar tüdrukut. Poisid rääkisid, et kui nemad ujusid, siis olid tüdrukud neile paljalt tantsinud. Praegu ei olnud seltskond samuti korralikult riides. Ma ei tahtnud sellises seltskonnas rohkem viibida. Läksin minema. Tüdrukud loopisid mind selle eest kividega. Pistsin jooksu, et nende kivid minuni ei ulatuks. Jõudsin otse enne kontserdi algust piletikassa juurde. Eelmüügist olin saanud pileti 35 krooniga, praegu maksid need juba 60 krooni. Kuna ma kontserdile minna enam ei tahtnud, püüdsin oma piletit sabas seisjatele maha müia. Algul küsisin selle eest 65 krooni, keeldumise järel 60, aga müia õnnestus alles 55 krooni eest. Siis sai minust keegi teine. Mõtlesin, kuidas unenägu edasi juhtida, kas see tegelane läheb ruumidesse, kus ei ole hapnikku. Hiljem kohtusin nendega, kelle juurest ma olin ära jooksnud. Nad rääkisid, et minu lahkumist nähes olid nemad ka jooksu pistnud ja jõudnud enne mind kontserdi toimumispaika. Mind seal nähes olid nad mu näost välja lugenud, et seal toimuv mulle midagi ei paku. Vastasin, et olin rahul sellega, et sain pileti kasumiga edasi müia.

Neljapäev, august 16, 2007

Kutsuv võim

Võim kutsus, et tule ja roni.
Ma kukkusin ronides.
Siis ütlesin: "Võim, ära soni!"
Kuid tema veel pomises,

et kuningad närivad kulda
ja magavad pleki peal,
metallita toime ei tulda,
mida juurde ei teki eal.

Ma ütlesin: "Võim, ära soni!"
Kuid tema siis käratas:
"Ma ütlesin, tule ja roni!"
Uue soovi mus äratas.

Kanala hiilgus ja viletsus

Oh sügisesed tibud, praegu on veel suvi,
nii teie lugemine veel ei paku huvi.
Või olete te hoopis kevadised
või lausa lihavõtte ehmatised?

Ma loeksin kokku munemata munad,
sest needki on ju kaotsi läinud minad.
On kõige valitsejaks munev kana,
kukk siin ei loe, sest ta on juba vana.

Allkirjade konspekt

Lugesin ühe autori teoseid. Tema teosed olid reeglina ilmunud aastaid pärast valmimist. Lugemise ajal kirjutasin konspekti. Pärast lugesin konspekti üle ja mõtted jäid tänu sellele palju paremini meelde. Konspekti lugedes kirjutasin selle põhjal uut ja lühemat konspekti. Leidsin, et iga konspekti põhjal tuleb kirjutada lühem konspekt, kuni viimane koosneb vaid ühest lausest või ühest sõnast, mis on algtekstis kõige olulisem. Konspekteerimine oli allkirjade andmine. Saadi tuhandeid allkirju. Allkirjade hulgast võeti välja natuke üle 1000 inimese omad ja avaldati need veel eraldi. Keegi arvas, et lühemasse nimekirja valiti paremad allkirjad. Mina selgitasin, et lühemas nimekirjas on arstiteadust õppinute allkirjad, sest pöördumise autor on arstiteadlane. Allkirju koguti seoses sellega, et "Sirbi" peatoimetaja oli kirjutanud, et kirjutada oskavaid inimesi on vähe, seetõttu tuleb leht õhemaks teha. Allkirja andjad protesteerisid selle vastu, küsides, et milleks neile kirjutamist õpetati, kui nüüd kirjutada ei lasta. Mina olin ka allkirja andnud, kuigi ma ei olnud kõige õigem allakirjutaja, sest mul oli "Sirbis" üks artikkel ilmunud. Lugesin pöördumise ja allkirjad uuesti üle. Doktorikraadiga inimesed olid oma doktorikraadist hästi vigaselt kirjutanud, et asja naljakamaks teha. Mina polnud seda tähele pannud ja olin kirjutanud ilma vigadeta. Siiski oli minu nime taga sõna "doktor" asemel kirjas "doktori". See ei olnud nii vigane vorm kui teiste nimede taga, aga ise ma seda vist siiski kirjutanud ei olnud, vaid allkirjakogujad olid i juurde lisanud. Pöördumise tekstis oli kohati kasutatud murdelisi vorme, mida ma eelmisel lugemisel samuti polnud märganud.

Kolmapäev, august 15, 2007

Kirjutan ja kirjutan

Eile õhtul tuli mulle jälle pähe mõte, et kas ei peaks blogis igapäevaselt piirduma ainult unenägudest kirjutamisega, sest muust on parem kirjutada erakirjades või paberkaustikusse. Aga siis tuli mulle meelde, et eile lugesin ühest raamatust mõtet, et kirjutamisega peaksid tegelema võimalikult paljud inimesed, millega ma olin nõus, seetõttu otsustasin täna jälle kirjutada. Ja mitte ainult sellepärast. Kui uskuda, et parim kaitse on rünnak, siis peab nagunii rünnakuga tegelema. Rünnata tuleks näiteks seda, et paljud inimesed kujutavad endale lollusi ette ja arvavad, et kõik on samasugused nagu nemad. Õppige ajalugu, siis te näete, et aja jooksul võivad asjad ja inimesed märgatavalt muutuda. Ebatäiuslikkuse põhimõte on küll muutumatuks jäänud.

Raske seisund

Jaan Ehlvest tõi oma raamatus ühe partii kommentaarides näite sellest, millised mõtted suurmeistril mängu ajal peas liiguvad sellist tüüpi partiis, milles esinevates seisudes tuleb variantide arvestamise asemel kaalutleda. Lugesin kommentaare malelauda kasutamata. Ehlvest kirjutas, et selles avanguvariandis hoiab musta kuningatiivale vangerdatud kuningas positsiooni, sama moodi nagu ühes teises avangus liputiivale vangerdatud kuningas. Kuninga tegevuse tõttu on musta viguritel kuningatiival kitsas. Mul oli pooleli jäänud üks lõppmängu jõudnud partii. Nüüd tahtsin seda lõpetada, aga õiget seisu oli raske meeles hoida ja lauale kippus tekkima ettur, mida ei oleks pidanud üldse peal olema. Meenutasin, et selles mängus olin mänginud korralikult, kuid päris lõpus kiirustamise tõttu kaotasin. Praegu oli mul malega väga raske tegeleda, seetõttu hakkasin aju tegevuses hoidmiseks hoopis sõnalist teksti ümber kirjutama, aga selle jälgimine oli ka praegu väga raske. Vaatasime mitme inimesega arvutist filmi. Tavaliselt vaatasingi filme arvutist ja mitme inimesega. Nii et vahel ma siiski vaatasin filme, kuigi ei teinud seda eriti palju. Üks väike poiss tahtis veel malet mängida. Üks suur tüdruk ütles teisele suurele tüdrukule, et see poiss mängib malet vist selle teise tüdruku pärast. Selline jutt näitas, et nad ei saa mängu mõttest üldse aru. Selle tüdrukuga tuttav olemise märgiks pidin alla laadima ühe arvutiprogrammi, aga see oli nii suur, et ei mahtunud arvutisse ära. Maale lähenes üks taevakeha. Õpetaja ütles, et see ei ole meteoor, vaid komeet. See pidi Maale väga lähedale jõudma, aga veel ei teatud, kas kokkupõrge toimub. Rääkisin, et tuleks koostada tabel, kuidas erinevad viljad selle komeedi lähedaloleku ajal kasvavad. Meikar vastas mulle e-mailiga, et seda ei saa teha, sest see on liiga kitsas küsimus, tuleb tegeleda laiemate küsimustega nagu uute bussiliinide rajamine. Ta lisas, et tema vastab mulle, aga presidendil ei oleks aega vastata. Kirja lugemise ajal hakkas mulle endale ka tunduma, et küsimus on liiga kitsas. Aga pärast kirja lõpetamist tuli mulle meelde, et teadus tegelebki pisiasjadega. Ütlesin isale, et Meikari suhtumine meenutab kolkapoliitiku oma. Isa vastas, et Välis-Eesti oligi algul kolgas.

Teisipäev, august 14, 2007

Palava ilmaga avati aken

Lahtisest aknast lendavad sisse peavalu ussikesed ja puurivad ennast magaja pähe. Redeliga ronib aknale varas ja puurib silmadega tuba. Redel kukub ümber ja varas jääb akna vahele kinni. Ta palub abi. Keegi ei oska teda aidata.

Film Ameerikast

Vaatasime filmi sellest, kui palju Ameerika teistest riikidest vägevam on. Ameerika presidendi lähikond oli teistest isoleeritud ja teised otsuste väljatöötamisel ei osalenud, ainult hääletasid poolt. Üks presidendi vastane sai otsusest teada, et keelatakse ainult tulirelva üks detail. Sellest järeldas ta, et relv ise ei ole keelatud. Seetõttu hakkas ta selle relvaga läbi ukse presidendi lähikonda tulistama. Ta arvas, et ta lasi nad maha, aga ust lahti tehes selgus, et tuba on tühi. Presidendi lähikond sattus paanikasse, kui sai teada, et üks asi sõltub sellest, mida tehti 200 aastat tagasi. Nimelt ei olnud 200 aastat tagasi Ameerika veel nii vägev riik. Tolleaegset Ameerikat iseloomustati pruuni-mustakirjuna. See tähendas, et seal olid vaheldumisi natside alad ja neegrite alad.

Üks putukaliik läks pööningul korstnasse, kus teine putukaliik juba ees ootas. Ees oodanud putukad olid kristlased ja kuulutasid välja iseseisvuse, kuigi maja oli täis suurriiki. Putukad läksid korstnast massiliselt kaitsma pööningu piire.

Arutati, kas endised poliitvangid peaksid minema endiste kommunistide valitsusse. Nad ei läinud. Mulle soovitati, et ma võiksin hakata pankuriks või majandusministriks. Pidasin paremaks hakata pankuriks, sest majandusministri tööga kaasneb liiga suur vastutus. Tahtsin hakata koolimajas aja peale ringiratast suuatama, startides esimeselt korruselt ja läbides kolmandat korrust. Ma ei teadnud, mitu tiiru teha ja mis kell startida. Kell 40 käis kell tundi. Lükkasin stardi edasi kella 45-le, et koridorid tühjeneksid.

Esmaspäev, august 13, 2007

Looduslik meedia

Puulehed ei ole veel ilmunud,
sest trükikoda läks rikki.
Nii kuulame mujalt uudiseid
ja hoiame kõrvad kikki.

Tuul vabalt raadiot võib mängida,
sest sisaldab raadiolaineid.
Kui kuskilt ei saaks me uudiseid,
ei oleks meil jutuaineid.

Loomade kuningas

Meie kuningas sai pahaseks, kui kuulis, et lõvi nimetatakse loomade kuningaks. Kuningas arvas, et loomade kuningas peaks olema tema, sest öeldakse, et inimene on looduse kroon ja krooniga inimene on tema. Lõvid on kõik ühesugused, neil ei ole ühelgi krooni märgata, aga temal on kroon olemas ja ta erineb kõigist oma alamatest märgatavalt.

Pühapäev, august 12, 2007

Seen ja tulnukas

Seen ütles tulnukale: "Sa ei ole moes."
Tulnukas tal vastas: "Ega see ei loe.
Jään elama nüüd siia, sest see planeet on soe,
ja avan juba varsti siin kuulsa seenepoe."

Tõlkevead, saar ja pealuu

Üks mees oli tutvunud ingliskeelsete materjalidega ja refereeris neid nüüd raadios või oma blogis. Ta tegi seejuures kaks tõlkeviga. Kõigepealt ajas ta segi psühholoogia ja füsioloogia, seejärel ütles, et depressioonis kooliõpilased peavad nädalate kaupa filosoofi juures käima, kuigi oleks pidanud ütlema psühholoogi juures. Rohkem ma ei kuulanud. Tahtsin need vead oma blogis ära parandada.

Helina oli taanlane. Taanlasena pidi ta tõenäoliselt millalgi käima ka Taanile kuuluvas Aafrika valduses. Taanile kuulus pool suurest saarest Sairi kõrval. Uurisin seda saart. Teised arutasid, et sellel saarel elab inimsööja lõvi, ei tea, kas ma seda kardan. Tegelikult uurisin saart ainult kaardilt.

Põhja-Korea tahtis maailma hävitada. Ta ei hakanud selleks teistesse riikidesse tuumapomme lennutama, vaid lõhkas need oma territooriumil. Maailm mattus pimedusse. Mõne päeva pärast pimedus hajus. Ameerika ehitas endale tuumareostuse tõkestamiseks ümber müüri. Seejuures tuli arvestada sellega, et atmosfäär ulatus väga kõrgele ja nii kõrget müüri ei olnud võimalik ehitada. Üks poiss sisenes kirikusse muukraua abil. Nõelhambad hammustasid tal pea otsast. Või hammustasid nad ta pealuu pooleks. Sobitasin pealuu pooled jälle omavahel kokku ja määrisin vahele rohelist hambapastat, et luu kokku kasvaks. Aga enne kui see jõudis kasvada, hakkas poiss pead raputama, nii et pealuu ülemine pool tuli jälle küljest. Järelikult tuli see niidi ja nõelaga kinni õmmelda. Nõela oli raske luust läbi suruda.

Laupäev, august 11, 2007

Rahasadu

Väljas sadas raha. Nüüd ei saanud välja minna, et langev raha vigastusi ei tekitaks. Teised olid rõõmsad. Nad arvasid, et pärast saju lõppu läheme ämbritega raha korjama ja saame rikkaks. Mina ei olnud nendega nõus. Ütlesin, et esiteks ei tohi me seda raha võtta, sest see ei ole meie oma. Teiseks tähendab nii suure rahahulga käibeletulek, et meil olemasolev raha kaotab igasuguse väärtuse, me jääme hoopis vaeseks.

Kummitused kirikus

Olin Paide aia tagumises nurgas ja kirjutasin üles unenägu. Minuga tuli rääkima üks kursuseõde. Ütlesin, et teise kursuseõe perekonnanimi tuleb ühest teisest nimest. Vaieldi vastu, et see tuleb hoopis ühest puusordist. Vaadati, et ma ei kirjuta unenägu üles täpselt. Tundsin enda joonistatud nägude hulgast ära Klausi ja Tõnu, kuigi ma polnud neid joonistanud sihilikult. Tõnul olid piltidel alati ees prillid, sest kunagi kandis ta prille. Toomale ütlesin, et kui ta on vasikas, siis peaks ta asjadega rohkem nõus olema, mitte nii palju vaidlema. Aga mul tekkis küsimus, et kas ta on üldse kogu elu vasikas, võibolla ta on pärast ülikooli lõpetamist juba pühvel. Algas äike. Hoiatasin teisi, et äikse ajal ei tohi vastu puu tüve toetuda, puu lähedal on ka ohtlik, sest see võib pilbasteks lennata, lagedal ei tohi ka olla. Kõige parem on olla majas. Minu hoiatust ei võetud eriti kuulda, sest riski peeti väikseks. Osad ronisid puu okstel, arvates, et välk lööb ainult mööda tüve. Nüüd tuli neid hoiatada, et puu oksad võivad ära murduda.

Kõndisin kodu poole. Kodu lähedale oli ehitatud uus kirik. Hakkas minema pimedaks. Kiriku akendes nägin liikumas helendavaid kogusid. Oma majas tuli ronida üles järsust trepist. Ema ja isa tegid mulle korteriukse lahti. Mulle ei meeldinud, millise häälega nad rääkisid. Ütlesin, et mina nägin kirikus kummitusi ja ufosid, aga nüüd räägitakse sellise häälega. Ütlesin, et ma kardan majast välja kukkuda. Ema ütles, et see ei olegi maja, vaid laev. Vastasin, et siis peab uppumist ka kartma hakkama. Laevad kõiguvad tugevalt, aga minu kogemuse järgi ei lähe kõikuvas laevas magaja nii kergelt veerema kui kõikuvas majas magaja.

Reede, august 10, 2007

Ajalooteemaline mõttekäik

Eestlased suhtusid suvel 1941 Hitlerisse vist paremini kui aastal 2007 Merkelisse. Veel ei olnud Saksa okupatsioon kannatusi valmistanud, vaid päästis Nõukogude okupatsioonist. Holokaustist ei teatud ka midagi. Nüüd tegeletakse holokausti hukkamõistmisega, aga osa eestlasi tahaks justkui iseenda kallal holokausti läbi viia, selles mõttes, et ümber rahvustuda. Internet looks justkui võimaluse kogu maailma rahvuskaaslaste emakeelseks suhtluseks, aga millegipärast kasutatakse seda ka rahvuskaaslaste vaheliseks võõrkeelseks suhtluseks. See on muidugi palju viisakam kui gaasikambrisse ajamine. Aga kui meil on nii võõra maa okupeerimisel osalejaid kui ka kodumaa pealinna segipeksjaid, siis ei saa välistada, et on olemas ka potentsiaalsed gaasitajad. Tegelikult sellist loosungit ongi kasutatud, kuigi püüti välja vabandada, et see oli ülekantud tähenduses. Iseküsimus, mida hakata peale nendega, kes on ise gaasitajatega võrdväärsed või muus mõttes kurjategijad. Nad võivad ennast parandada, aga see ei tähenda, et teistel peab usaldus taastuma. Samas võib umbusaldada ka seda, kes pole kunagi midagi kurja teinud.

Vulisev vesi

Kõndisin ja vaatasin, kuidas vesi vuliseb. Väide oli, et jääle meeldib vett vulisema panna. Tegelikult pidi kogu jää aegamööda ära sulama, nii et voolavat vett pidi jätkuma veel kauaks. Kuigi jalutuskäik tundus lühike, kõndisin ma Eesti ühest otsast teise ja tagasi, see võttis kokku terve päeva.

Unenägusid hakati üles märkima koomiksitena. Kaks tüdrukut joonistasid oma koomiksid kõrvuti, kasutades väljamõeldud autorinimesid, mis olid üksteisele väga sarnased. Nende unenäod olid segased, aga ilusad. Ühe tüdruku unenägu meeldis mulle rohkem, tema koomiksi alla joonistasin koomiksi oma unenäost, kasutades autorinimena sama nime, mida tüdruk oli kasutanud. Seejärel avastasin, et nende tüdrukute unenägusid oli varem juba mujal teiste nimede all.

Olin inglise keele tunnis. Käisime 12. klassis ja valmistusime lõpueksamiks. Ma ei pruukinud seda sel korral edukalt sooritada. Üks klassiõde teadis, kuidas on inglise keeles "ma tahan", aga ei osanud selle põhjal moodustada väljendit "ma ei taha". Järgmiseks küsiti minult. Mina oskasin.

Pööningul tuli asju tassida. Näidati, kuidas leiutatakse tuulegeneraator. Selleks olid valmistatud paberist kettad, milles olid lõhed kinnitamiseks. Läbi bussipeatuse kõndides vastasin vene keele sõnu. Ma ei teadnud, kui õigesti ma vastasin. Arvatavasti olid sõnad õigete sarnased, kuid mitte päris samad. Kirjaliku vastamise korral oleks juba ühe tähe valesti kirjutamisel loetud kogu sõna valeks, suulisel vastamisel võis loota leebemale suhtumisele. Läksin koos Anttiga kodu poole. Antti ütles, et õpetaja võtab seda isiklikult, kui vene keele sõnu ei teata. Mina arvasin, et võibolla õpetaja võtab seda poliitiliselt. Antti maja tuli varem ja ta keeras sinna.

Neljapäev, august 09, 2007

Mõttekäik mängimisest homseni

Kuidas sellega ongi, kas täiskasvanutel pole aega lastega mängida või eelistavad lapsed ise mängida teiste lastega? Mina igatahes ei oska enam mängida paljusid mänge, mida olen kunagi mänginud. Mõnesid mänge mängin endiselt ja püian leiutada ka uusi. Kirjutamine võib samuti olla mäng. Täna ma ei pidanud õigeks neljandat päeva järjest luuletust kirjutada. Mis ei tähenda veel, et mulle ei või hilisemal kellaajal mõne hea luuletuse idee pähe tulla. Aga praegusel kellaajal on tugevam soov kirjutada sellises stiilis, nagu ma praegu kirjutan. Eelmisel kolmel päeval ei olnud jälle sellist soovi. Ainult unenäod annavad materjali pidevalt. Kuigi tänaseid unenägusid polnud nii meeldiv kirjutada kui eilseid. Loodetavasti on homme asi jälle parem.

Jälle sõjaunenägu

Televiisoris näidati Bushi ja Putini läbirääkimisi. Bush ütles, et tuumarelva ei tohi mingil juhul kasutada. Putin vastas, et talle meeldib, et Bush on nagu Hitler, kes ütleb välja, mis talle ei meeldi. Osad televaatajad ei olnud rahul sellega, et tuumarelva kasutamisest keeldumisega keeldub Bush Eestit kaitsmast. Mina vaidlesin neile vastu, et tuumarelva kasutamine oleks hukatuslik, Eesti peab ise Venemaa tagasi lööma. Pakuti võimalust minna koos Bushi ja Putiniga sööma, aga ma ei läinud, sest ei tahtnud Putiniga samas ruumis viibida. Pärast seda, kui Putin oli teada saanud, et Bush Eesti ründamise korral midagi ette ei võta, alustas Venemaa Tartu pommitamist. Sõja alustamist ei põhjendanud ta millegagi. Tartu oleks saanud suurte pommidega maatasa teha, aga visati ainult väikseid pomme. Väljas seisis inimesi, kes püüdsid lennukeid ja helikoptereid alla tulistada. Need tulistasid vastu. Kirjutasin üles sõja kronoloogia. Kui Tartu pommitamine oli mitu päeva käinud, algas kogu Eesti pommitamine. Järgmiseks vallutas Venemaa Narva. Ma ei suutnud otsustada, kas ta seejärel vallutas ka Piirissaare ja Ida-Virumaa. Igal juhul hoidsid Vene väed ennast tagasi ja ei kiirustanud kogu Eestit vallutama. Sõitsin rongiga Moskvasse, teeseldes edukalt Eestis viibinud Vene agenti. Röövisin Putinilt tuumakohvri. Kui kohver oli minu käes, siis kaalusin, kas ei peaks Eesti kaitseks kohvri abil ühte tuumarakettidest lendu saatma. Loobusin siiski seda tegemast, muidu oleks juhtunud see, mille eest ma ise televiisorit vaadates hoiatanud olin. Venemaa oleks arvanud, et rakett tuleb Ameerikast ja oleks vastuseks kogu Ameerika segi pommitanud.

Nägin väljas kolme erineva suurusega kassi. Üks kassidest oli haruldaselt suur. Isa ütles, et nii suur on see kass tänu sellele, et osad inimesed söödavad kasse koorega, et need võimalikult suureks kasvaksid.

Minu uue luulekogu esimene eksemplar oli trükitud. See oli õhukesel halval paberil. Leidsin, et selline paber sobib hästi kokku raamatu sisuga, mistõttu tahtsin, et kogu tiraaž trükitaks sellisele paberile. Rahul ei olnud ma sellega, et Tõnu tõlgendas raamatu sisu valesti.

Kolmapäev, august 08, 2007

Kõik muutub

On erinevad elu eri hetked,
erinev võib olla iga päev.
Teist moodi õhtu on kui oli hommik,
ja muutub kõik, kui magama ma läen.

Öö jooksul unenäod on eri moodi,
mis sest, et pikka vahet pole neil.
Üks kell lööb muhu pähe voodi
ja teine kell lööb varba katki sein.

Unenäod joonistamisklassi ja Dostojevskiga

Oli joonistamistund. Mulle väga ei meeldinud, kuidas joonistamistundides pintsliga mäkerdatakse, sest see ei olnud ilus. Kui ma oleksin olnud kunstnik, oleks mulle peaasi olnud, et mäkerdatakse. Kodus ilusaid pilte joonistada meeldis mulle küll. Praeguses tunnis maalisin pilti, millele tegin kõigepealt palju ühte värvi täppe, seejärel hakkasin täppide ümber maalima rõngaid, nii et iga täpi ümber oleks mitu erinevat värvi rõngast. Et pilt valmis aeglaselt, siis oleks võinud maalida pildile tegelased, kes oleks mul seda maalida aidanud, aga tõenäoliselt poleks nad päriselt aidanud.

Aeti juttu Dostojevskiga. Jutt oli väga keeruline. Sellest ei saanud igaüks aru, sest igal lausel oli mingi varjatud tähendus. Keegi oleks võinud Dostojevski eeskujul püüda samasugust segast juttu rääkida, aga see poleks tal õnnestunud, sest jäljendaja jutul poleks sellist varjatud tähendust olnud. Dostojevski oli kirjanikuna tuntud, seepärast kutsus tema blogi inimesi lugema. Iga päev luges seda 50 inimest. Dostojevski hüüdis kellelegi, et see ruumist kaoks. Äraaetav vastas, et selline käsklus paneb teda kogu aadlis pettuma. Pille toas leidsin riiulist maleraamatu, mis oli kõigepealt ilmunud 19. sajandil võõrkeeles teistsuguse pealkirja all ja seejärel 1910 eestikeelse tõlkena pealkirjaga "Male aastatuhat". Leidsin, et seda pealkirja kasutati liiga vara, sest tol ajal male arengu seisukohalt aastatuhat alles algas. Märkasin veel seost, et vist on nii üks maleraamat kui ka üks romaan ilmunud pealkirja all "Kodukäijad seiklevad". Kontrollida ma ei saanud, sest ei leidnud kumbagi raamatut riiulist üles. Nende tükke vist leidsin.

Läksin joonistamisklassi, kus pidi toimuma kirjanduse tund. Algul tahtsin istuda keskmise rea teise pinki, sest seal nägin Sandrit, kes oli mu pinginaaber. Aga mulle tuli meelde, et varem olime istunud uksepoolse rea teises pingis. Oleksin istunud nüüd ka sinna, aga ees oli juba Lauri K. kott. Lõpuks istusin üksi keskmise rea viimasesse pinki. Õpetaja käskis kõigil kirjutada vihikusse üks jutt. Kui mul see valmis oli, tuli õpetaja ja vaatas minu vihikusse. Ta hakkas pahandama, et kirjutada tuli 18 lauset, aga mina olen kirjutanud 8. Vabandasin ennast sellega, et ma jäin tundi hiljaks, mistõttu ma ei kuulnud, kui seda arvu nimetati. Pakkusin, et võin kodus uue jutu kirjutada. Õpetaja ütles, et ma seda ei teeks, sest teised ei tee üldse koduseid töid. Ta kõndis eemale. Mõtlesin, et olen küll nummerdanud jutus 8 alajaotust, aga võibolla on igas jaotuses kaks lauset. Pealegi on minu laused riimis.

Kõndisin maleklubi suunas. Pargis puude all nägin lehvimas lippu, millel oli narmendavaks joonistatud S. See lipp oli halva tähendusega. Sellest hoolimata joonistasin oma sinisele lipule samuti narmendava S-i, kuigi natuke teistsuguse kujuga, sest olin sellist märki varemgi kasutanud. Minu märgil halba tähendust ei olnud, aga inimesed ei pruukinud sellest aru saada. Mõtlesin, et järgmine kord kustutan lipult S-i ära ja kirjutan ühele küljele selle asemel "sini-must-valge". Kuna sinine lipp on ka Euroopa Liidul, siis kirjutan oma lipu teisele küljele midagi eurovastast. Selle lipu panen klubis mängu ajal malelaua kõrvale. Klubis hakkasid Karba ja Vihmand kaarte mängima. Karba alustas mängu sõnadega: "Vannun seitse." Selles mängus tuli igal käigul öelda mingi arv ja nimetada selle ütlemist vandumiseks.

Teisipäev, august 07, 2007

Verine õis

Kui õitsema puhkesid lilled,
siis puhkes ka verine õis,
ning mõni küsis, et milleks,
ja mõni, et kuidas ta võis.

Lõpuks närtsisid lilled
ja verine õis närtsis ka,
kuid et ta üldsegi õitses,
ei mõni veel leppida saa.

Eksamivisked

Lugesin ühe tüdruku luuletusi. Ta oli leiutanud väga mõjuva rütmi. Küsisin talt, kas ta vahel teistsuguse rütmiga luuletusi ka kirjutab. Paistis, et ei kirjutanud.

Sander ütles, et tal on selliseid mõttekäike, millest ta ei usu, et ta need kunagi kellelegi välja räägiks. Vastasin, et mina kirjutan enamuse oma unenägudest avalikult üles, ainult et ma kõiki teemasid unes ei näe. Sander küsis, miks ma teda viimasel ajal vähem unes nägema olen hakanud. Ütlesin, et see tuleb sellest, et ma pole temaga enam kokku saanud.

Hakkasin lõpetama magistrantuuri. Ma ei olnud kindel, kas mul on kõik õppekavas kirjas olevad ained tehtud. Punktid olid küll koos, aga see võis tulla sellest, et olin võtnud rohkem valikaineid. Aga mõtlesin, et kui ma ise õppekava rikkumist ei märka, siis ei märka seda ka keegi teine. Lauri K. esitas magistrantuuri lõpetamiseks avalduse. Et ta esitas selle keemia õpetajale, siis kirjutas Lauri avaldusse reaktsioonivõrrandeid. Õpetaja vaatas avaldust ja ütles, et kuna Lauri on eksinud põhikoolis õpitavate asjade suhtes, siis saab ta magistrantuuri lõpetada ainult juhul, kui ta parandab vead esimesel katsel. Selleks pidi Lauri viskama palli läbi korvirõnga. Ta proovis mitu korda, aga täna läksid tal kõik visked mööda. Ta viskas siiski minust paremini, sest ühel korral viskasin talle palli tagasi, aga nii madalalt, et see ei ulatunud korvirõnganigi. Õpetaja ütles, et nüüd ei saa Lauri enam kunagi magistrantuuri lõpetada. Ka mina pidin lõpetamiseks palli korvi saama. Tegin viske, pall jäi korvirõnga peale pidama, aga ei mahtunud sealt läbi. Õpetaja ütles, et mina saan lõpetada, aga kuna pall rõngast läbi ei läinud, siis null punktiga.

Olime Paides. Tahtsime hakata vaatama televiisorit. Pilt ei tulnud kohe ette. Seletati, et tuleb oodata, kuni televiisor kolme saatemasti pildid kokku liidab. Aga kui pilt ette tuli, hakkas televiisor suitsema ja mürisema. Et sellele lõppu teha, lülitasime ta välja. Õues nägime kassi ja koera. Kass ei pööranud koerale tähelepanu, aga koer kargas talle turja.

"Eesti ajaloo" uue köite käsikirja sain omapoolsed parandused tehtud kuu ajaga, seega kiiremini kui eelmise köite puhul. Kuulsin, et toimetamist hakkab jätkama Oudekki. Saatsin talle faili edasi. Siis hakkasin kahtlema, et kuidas Oudekki saab olla viimane toimetaja, kui ta teeb oma blogis keelevigu ja kasutab võõrkeelseid sõnu. Järelikult läheb vaja kolme toimetajat, aga seda on liiga palju. Või meelitas Oudekki käsikirja enda kätte ainult selleks, et see R. Ruutsoole edasi anda, et see saaks arvustuse varakult valmis kirjutada. Või pakuti seda tööd Oudekkile siiski seepärast, et ta tunneb hästi kommunismi terminoloogiat, mida selles köites vaja läheb.

Sõjas osalenud meenutasid, et sõja viimasel kuul ei saanud nad kordagi süia. Pilt hakkas ees mõranema ja vastu lendas kärbes. Pärast sõja lõppu kuulsime, et Peedul on torm külili lükanud sama marki auto, nagu on meie uus auto. Me siiski ei teadnud, kas me oleme nüüd uuest autost lahti saanud, sest uudisest ei selgunud, kas tegemist on meie autoga.

Esmaspäev, august 06, 2007

Võib juhtuda

Võib juhtuda, et tuleb kuri Muri.
Võib juhtuda, et hakkab haukuma.
Võib juhtuda, et püssi sees on tuli.
Võib juhtuda, et hakkab paukuma.

Kino ja söökla. Caesar.

Olin kinos. Filmis näidati vägivalda ja õnnetusi ning kõlas muusika. Filmi lõpu ajal tuli vaatajaid juurde. Seletasin neile, milline film see on. Kui film läbi sai, kiitsid mõned vaatajad selle muusikat. Saalist väljudes kuulsin, kuidas Ivo rääkis, et kõige rohkem lärmi tegid need, kes harva kinos käivad, ja et mina karjusin. Olin Tallinnas. Võtsin suuna sööklale. Kõndimine läks vaevaliselt. Kartsin, et selles unenäos ma sööklani ei jõuagi. Liikumise kiirendamiseks laskusin käpuli. Kui teised mulle järele jõudsid, tõusin jälle püsti, sest mitmekesi minnes on kõndimine kergem. Jõudsime sööklasse, ostsin seal süia ja võtsin Savisaare taldrikult ühe saiakese ära.

Olin kirjastuses. Pidin tegema tööd, aga selle asemel mängisin arvutiga malet. Pidin selle ka pooleli jätma, sest isa tahtis ise arvuti taha. Saabus aeg koju minna. Isa istus kolme istmega lahtise auto tagaistmele. Juht istus keskmisel istmel. Vastasin kahe vaikseks jäänud listi kaudu saabunud kirjadele. Olin suur vaidleja. Ühe kirja saatja tuli tagasi, aga nähes, et ma olen vahepeal juba ka teise inimese kirjale vastanud, ei hakanud ta rohkem kirjutama. Kodus lugesin ühte raamatut. Seal kirjutas ülikooli õppejõud, et ta andis ühele üliõpilasele eksamil kahe sõnaga väljendid, millega seotud asju see üliõpilane ei olnud varem teadnud. Küsimused olid lihtsad, aga üliõpilane ei saanud ühe väljendi tähendusest aru. Seetõttu teatas ta, et läbib ülikooli kolme astme asemel kahega. Ta arvas, et kui ta nii teeb, vaatab komisjon eksami küsimused uuesti läbi ja õppejõud jääb süüdi. Raamat rääkis Caesarist. Mulle polnud selge, kuidas antiikajal uurimistöid kirjutati, kui selle jaoks oli vähe kirjandust kasutada. Hiljem kui õpingud läbi olid, kirjutas Caesar ise õhukesi raamatuid. Pärast vaenlase käest lüiasaamist läks Caesari vägi Rooma tagasi, aga Rooma elanikud olid kaotajate suhtes vaenulikuks muutunud. Caesar läks siiski oma majja. Varsti märkas ta, et majja on tunginud 1000 vaenulikku linnaelanike sõdurit. Ma olin varem ühte teist raamatut Caesari kohta lugenud ja teadsin, et pärast seda rasket olukorda sai ta veel suure impeeriumi valitsejaks, aga ma ei mäletanud, kuidas ta selleni jõudis. Lugu läks edasi nii, et Caesari pähe hukati tema ori, mistõttu Caesaril endal õnnestus majast põgeneda. Mässajatel tekkis varsti siiski kahtlus, et nad on hukanud vale mehe, mistõttu nad hakkasid Caesarit otsima. Järgmiseks lugesin "Sirpi". Seal oli avaldatud Kultuurkapitali uute rahaeralduste nimekiri. Oli tehtud vaid kolm eraldust, kõik Helinale. Sama autori väljaandmise tasuks, kellega mina tegelesin, oli Helina saanud 168 krooni. Kirjutati, et Kultuurkapitali nõukogu oli uuesti kogunenud solvumise tagajärjel. Ma ei saanud kindlalt aru, kas solvuja oli Helina, kes eelmisel korral rahast ilma jäi. Igatahes sai Helina raha sellepärast, et ta oskas taotluse hästi kirjutada. Mõtlesin, et järgmine kord peaksin enda taotluse ka Helinal kirjutada laskma.

Pühapäev, august 05, 2007

Lugu lagastatud maailmast

Triibud on tegelikult torud, mida elevandid lontidena kasutavad. Nad panevad kärsa vastu triibu otsa ja hakkavad läbi selle nina nuuskama. Mis nad on välja nuusanud, viiakse teisele paberile prügimäele. Varsti hakkab prügimägi üle paberi servade ajama. Elevandid ja inimesed on maailma täiesti ära lagastanud. Mind tahetakse sundida selles osalema. Küsitakse, miks ma kuskile ei sõida. Aga ma ei saa sõita, sest sõitmiseks peaks kulutama bensiini, kuid juba praegu on raske hingata. Üks ingel pilve serval tõmbas nii palju süsihappegaasi kopsu, et lämbus ära ja kukkus pilvelt alla. Ta kukkus otse hauda, mis tema jaoks oli valmis kaevatud. Muld aeti kohe peale. Hauale istutasin võililled, sest kunagi olid need minu meelest kõige ilusamad lilled. Ingel pääses pärast surma paradiisi. Et ta on maetud maa alla, siis järelikult on paradiis maa all. Seal on palju turvalisem kui pilvel, kust igaüks võib sind näha. Maa all on meeldivalt jahe muld, aga külm ei hakka, sest lähedal on soojendav põrgutuli.

Kaks kodu

Inimesed jagati voodite vahel. Voodid olid tihedalt üksteise kõrval. Igas voodis pidi magama kaks inimest. Ühes voodis pidid magama Himmler ja Göring. Mina olin Himmler. Mulle öeldi ühtede inimeste kohta, et mina tapaks need muidugi kohe ära. Vastasin, et arvatakse, et kui ma olen Himmler, siis ma tapaks kõik ära, aga tegelikult ei tapaks. Sõda oli läbi. Iga nats valitses veel ühte riiki. Mina ütlesin inglastele, et mina astun tagasi. Ütlesin, et kõigis natside valitsetavates riikides tuleks ruttu demokraatlikud valimised korraldada. Enda tegevuse eesmärgiks nimetasin selle tõestamise, et isegi Hitleri ajal ei olnud kõik kurjategijad. Me elasime praeguses korteris, aga vana korter kuulus ka meile. Hakkasin sinna minema. Üks täiskasvanud naine ütles ühele väiksele tüdrukule, et mina selle tüdruku eest hoolitsema ei hakka. Ma ei olnud kindel, võibolla oleksin hakanud. Aga praegu läksin üksi Kaunase puiesteele. Kui meie vanale majale lähenesin, siis mõtlesin, et tavaliselt selle majani jõudes ärkan üles, aga kui ma nüüd mõtlen kohale jõudmise asemel sellele, mida ma pärast kohale jõudmist tegema hakkan, siis peaks unenägu kauem kestma. Sisenesin trepikotta. See oli muutunud teistsuguseks kui varem. Enne oli igal korrusel olnud neli korteriust, nüüd oli kolm. Korterinumbrid ei tulnud järjekorras, vaid läbisegi. Mõnele uksele olid kirjutatud numbrite vahemikud kas väiksemalt suurema või suuremalt väiksema suunas, nagu oleks nende uste taga veel mitu korterit. Oma korterit oli raske leida. Küsisin teiste trepil viibijate käest, mis minu korteri number on. Mõtlesin, et see ei pea olema sama, mis varem, et ma lõpuks kohale jõuaks. Sain korteri numbri teada ja läksin uksest sisse. Korter oli ka teistsugune kui varem.

Laupäev, august 04, 2007

Toosis on suhkrut, pipart ja soola

See aega võttis kaua, kuid kaetud sain ma laua.
Kuid mis toimub mujal?
Vaenlane see tantsib juba kaevamata haual!

Saatuslik kanalivahetus

Ema soovitas, et kui ma lähen pimedas tänavale kõndima, võtaks ma pättide tõrjumiseks kaasa mürgiballooni. Vaidlesin vastu, et võtan parem noa. Vaidlemise käigus läks mürk ümber, voolates minu voodile ja kätele. Läksin ruttu vannituppa käsi pesema. Röövlid ründasid mind televisiooni kaudu. Vahetasin kanalit. Kanalivahetuse tagajärjel läks röövlitel väga halvasti.

Näidati filmi suurest välismaa börsist. Börsiametnikel oli vähe aega, aga nad jõudsid siiski natuke omavahel juttu ajada. Kaks ameeriklast rääkisid omavahel kõrgemast ameerika ametnikust, keda ei näidatud. Filmi vahele tulid uudised, kus teatati, et see kõrgem ametnik on surnud. Sellega seoses saatis Eesti Ameerikale kaastundeavalduse ja kuulutas välja leinaaja. Sellega ei olnud ma rahul. Börsiametnikke on igal maal, kõigi surma puhul leina välja kuulutada ei saaks, kuulutatakse just ameeriklase surma korral. Film jätkus. Kaks ameerika naisametnikku rääkisid veel omavahel juttu. Nende selja taha oli pealt kuulama tulnud paks mees, kes ütles neile äkki, et nad arvavad, et Vana Hirmus ei ole siin, aga on küll. Siis läks ta ära. Naised rääkisid veel šampooni hankimisest.

Televiisorivaatajad kommenteerisid, et paavst käitub hullumeelselt. Paavst viskas maha kandikuid tomatitega. Võibolla oli tulekahju. Igatahes valitses kaos ja kostis suurt mürinat. Hakkasin kaosest korda looma. Asjade süstematiseerimiseks lugesin mõttes arve. Kaks poissi hakkasid uksest väljuma. Peitsin ennast ukse taha. Kui poisid olid väljunud, panid nad ukse kinni ja nägid mind. Kord hakkas taastuma. See väljendus selles, et inimesed hakkasid uuesti ERSP-sse astuma. Üks liige oli sinna varasemast ajast hapukoore alla jäänud. Varsti oli parteil seitse liiget.

Reede, august 03, 2007

Kummitused

Paljude majade puhul räägitakse, et seal kummitab keegi, kes on seal varem elanud. See peaks tähendama, et surnu hing elab vanas kohas edasi. Aga mis saab siis, kui maja lammutatakse? Kas ta hakkab kummitama samas kohas lageda taeva all? Või on ta siiski juba kuskil mujal elanud, vanas majas veel ainult külas käies ja hakates nüüd kuskil mujal külas käima? Kui ma nägin oma voodi kõrval lõvi, siis ma eriti ei arva, et seal tol ajal uues majas oleks varem lõvi elanud. Kuid räägitakse ka mandrite liikumisest, nii et Tartu võis kunagi soojemas kohas asuda.

Ebatavaline inimene. Piltide tõlgendamine.

Kui tavaliselt sünnib inimene munaraku ja seemneraku ühinemise tagajärjel, siis üks inimene oli sündinud kahe munaraku ühinemise tagajärjel. Selle poolest sarnanes ta ühele Rooma jumalale, nii et teda võidi selleks Rooma jumalaks pidada. Muna süies oli taldrikust rakkude teistsugune ehitus palja silmaga näha. Sellele inimesele öeldi, et tal on küll isa, aga tema isa ei ole tema veresugulane.

Ajad olid muutunud. Üks natslik organisatsioon oli praegusel ajal sunnitud eitama seotust natsliku parteiga, kuigi pärast sõda veel oli kuulutanud ennast natsliku partei abiorganisatsiooniks. Istusin väikse arvuti taha. Korraks tundus mulle, et sellel arvutil on ekraan kahel pool, nii et vastasistuja saab minu tegevust ekraanilt jälgida. Isa ütles, et minu psühholoog oli minu joonistustele näidates küsinud, kas isal on nende põhjal kõik selge. Isa oli vastanud, et ei ole. Mõtlesin, et kuna piltidel on inimestel käes palju vägivallavahendeid ja on kujutatud lisaks suurematele inimestele ka tillukesi, siis võis psühholoog arvata, et need pildid räägivad sellest, et täiskasvanud on lastele liiga teinud.

Neljapäev, august 02, 2007

Põrgukatlas

Mind visati põrgukatlasse. Seal varem olnud hakkasid pahandama, et mida mina sealt veel otsin, isegi on kitsas. Üks kurjategija ütles, et näidaku ma ette aurahad, kas ma olen üldse elus piisavalt kurja teinud. Vastasin, et auraha ei ole ainuke näitaja - Brežnevil oli neid rohkem kui Stalinil, kuigi kurja tegi Brežnev vähem. Teine kurjategija ütles, et näidaku ma siis muid rahasid, kui ma tahan rikaste seltskonnas viibida. Vastasin, et muid rahasid on mul olnud, aga nüüd on need kõik tema taskus. Tema ütles selle peale, et kui ma pole endale tõesti uusi rahasid joonistanud, siis pole mul isegi kunstiannet, siis pean ma katlast lahkuma. Ma oleksin muidu hea meelega lahkunud, aga siis oleksin ma pidanud otse leekidesse astuma.

Laused tuli veel ümber sõnastada

P. Pullerits kirjutas mulle õhtul, et homme on Teise maailmasõja algamise aastapäev, sel puhul on vaja "Postimehele" artiklit. Hakkasin kirjutama. Kõigepealt kirjutasin ümber lühikese lõigu ühest raamatust, seejärel hakkasin sellele lisama K. Jaansoni 12. klassi ajalooõpiku esimest peatükki. Enne kui ma lõpetada jõudsin, vaatasin kella, et see on juba 12 läbi. Mõtlesin, et kell 1 peab leht juba valmis olema, selleks ajaks ma peatükki ümber kirjutatud ei jõua. Saatsin juba sisestatu Pulleritsule ära, tehes ettepaneku, et kirjutame artikli kahepeale. Laused tuli veel ümber sõnastada, et tegemist ei oleks plagiaadiga. Aga originaalsus oleks tekkinud teksti lühendamisel. Hommikul vaatasin lehest, et ühtegi sõja alguse teemalist artiklit sees ei olnud. Lõpuks siiski leidsin foto, millelt arvasin ennast ära tundvat, see oli artikli juures, mille olid kirjutanud ühiselt Pullerits, keegi Simo-nimeline ja veel kaks inimest. Aga varsti jõudsin järeldusele, et see siiski ei ole minu pilt, sest Simo-nimelise perekonnanimi ei klappinud ja artikkel oli ka võõral teemal.

Hakkasin valmistuma neljapäevaseks koolipäevaks. Ütlesin, et neljapäeval on maksimaalne arv tunde - üheksa. Muidu oleks olnud veel rohkem, aga päeva algusest olid kaks aine "hommikused lehed" tundi maha tõmmatud. Vist muutus koolile ajalehtede tellimine liiga kulukaks. Õppida oli nii palju, et tundus võimatu kõike õpitud jõuda. Ainuüksi inglise keeles oli 50 lehekülge lugeda. Lehekülgede arvud läksid iga aastaga suuremaks, samal ajal kui lugemiskiirus jäi samaks. Aga kui ma asja käsile võtsin, siis nägin, et need leheküljed saab siiski kerge vaevaga loetud, sest põhiliselt oli tegemist hõredas kirjas valemitega. Lõpus tulid absurdiluuletused ja kordamisküsimused. Oli võimatu vastata konksuga küsimusele, kas ülesanne on juba lahendatud, sest ülesande all võidi mõelda nii valemite läbilugemist kui ka sellele küsimusele endale vastamist.

Kass muutus teoks ja hakkas rõdul puulehte sööma. Varsti pidi ta tuppa taganema, sest saabus juba see kellaaeg, kus linnud kassidele liiga tegema hakkavad. Enne rõdult lahkumist tahtis tigu lehe söömise lõpule viia. Ta hakkas sööma kiirustades. Öeldi, et sellega tegi ta vea, sest kiirustades läheb söömine aeglasemalt. Teised püüdsid lohutada, et järgmisel kevadel saab söömisega jätkata. Sellele vaieldi vastu, et järgmisel kevadel on see leht juba kõdunenud.

Kolmapäev, august 01, 2007

Unekartulitest valimiseelistusteni

Ühes raamatus ütleb näljane tegelane, et ta näeb igal öösel unes praetud kartuleid. Ükskord rääkis üks minu vend, kes parajasti kasvatas isiklikul tillukesel peenral kartuleid, et ta nägi unes hästi suuri kartuleid ja leidis pärast seda päriselt maa seest ka hästi suured, aga unenäos olid veel suuremad. Viimati paluti mul osta poest marju, aga ma peale viinamarjade neid ei leidnud, mistõttu ostsin hoopis hästi pisikesi tomateid. Kui ühel päeval püüdsin meenutada, kas tomati ots on roheline või valge, siis esimesel kontrollitud tomatil oli hoopis kollane ja roosa. Järgmistel on tõesti nii rohelist kui ka valget värvi märgata olnud. Kui keegi oli öelnud, et ta on parempoolne, sest ta on paremakäeline, siis minu kohta saaks väita, et ma valisin rohelisi, sest mul on rohelised silmad.

Presidendivalimised

Algaval päeval pidi rahvas valima presidendi. Kandidaate oli neli, nende hulgas olime mina ja Helina. Tahtsin Helinalt küsida, et kui teda valitakse, kas ta astub siis kohe tagasi. Ühe kandidaadi kohta räägiti, et pärast valituks osutumist tahab ta sooritada ühe kuriteo, millist on varem ka sooritatud, aga tema tahab teha uut moodi, et ta annab kuriteost ajalehes ette teada. Toimus plahvatus. Kui läksin plahvatuskoha lähedalt riidehoiust oma riideid võtma, siis ma riidehoiuruumi ise ei sisenenud, sest minu kui presidendikandidaadi sisenemise korral oleks võidud seal lõhata uus pomm. Palusin üle ukse, et Mari S. mulle minu riided ulataks. Algul mõtlesin, et hakkan presidendina kandma kampsunit. Panin siiski selga ülikonna. Siis märkasin, et ülikonna alla olin unustanud ikkagi kampsuni. Sellega olin rahul.

Läksin mängima maleturniiri kahte viimast vooru. Olin väga unine. Mõtlesin, et mänguruumis peaks enne vooru algust natuke magama, kuigi ärgata oleksin võinud alles siis, kui mäng juba käib. Kohale jõudes küsisin Reilt, kas ta ei saaks anda ühte lauset raamatu motoks. Tegelikult ei olnud sellel palvel mõtet, sest raamat oli juba ilmunud ja kordustrükki ei olnud kavas. Küsimuse lugesin maha mingilt paberilt, kuhu see oli trükitud saksa keeles. Aga varsti hakkas paistma, et lause võib tähendada midagi muud kui mina arvasin, sest Rei vastas hoopis, et ma võin küll laua pealt maleraamatuid laenata, kui ma need tagasi toon. Minu vastaseks pidi olema M. Urm. Ütlesin talle, et nupud tuleb peale panna teist pidi, sest mina mängin mustadega. Ta vaidles vastu, et minul on valged. Selline arvamus oli tal arvatavasti sellepärast, et minu vastu on tal nii raske mängida, nagu mängiks ta mustadega. Ta vaatas siiski oma märkmetest järgi, et valged on tõesti temal. Ta võis nüüd ka eksida, aga ma ei hakanud kohtuniku laua juurde kontrollima minema.