Unenägu uuest ajakirjast

Algas keemia tund. Krister rääkis alustuseks, keda ta unes nägi. Mulle tundus see jutt sobimatu. Ta rääkis terve pika unenäo ära. Algul tundus mulle, et ta räägib ise, siis nägin, et ta mängib ette varem valmis tehtud linti. Krister rääkis, mis ametid tema isal on. Üks neist oli tema jutu järgi kirjanik. Minu teada ei olnud tema isa kunagi midagi avaldanud. Kristeril läks raskeks oma isa kirjanikuks nimetada ilma ennast selleks nimetamata, sest ise oli ta vähemalt artikleid avaldanud. Üks naisajakirjanik imbus järjest noorterühmadesse ja paljastas nende olemuse. Kuigi igast järjekordsest paljastusest teatades avaldati ka selle ajakirjaniku pilt, ei tundnud järgmine rühm teda kunagi ära ja lasi jälle sisse imbuda. Laboratooriumis muututi ettevaatamatuks ja ristati inimsööjad tiigrid inimestega. Sündis kahtlaselt palju lapsi, kes tormasid kõik kohe majakatusele võimu haarama. Nad lõid puruks raadiomasti, mis oli edastanud saateid kogu riigile.

Hakkas ilmuma uus ajakiri, mida tehti ja levitati algeliste vahenditega. See pidi vist asendama Sõltumatu Infokeskuse tegevust. Panin tähele, et ajakirjas on nii Oudekki, Klausi kui ka minu kaastöid, seega kõigilt kamba liikmetelt. Aga Oudekki kaastöö oli nähtavasti ainult ülejäänud ajakirja halvustamine. Mina ja eriti Klaus ei olnud samuti ajakirjast erilises vaimustuses. Ajakirja müüdi minu trepikoja ees. Samas koguti annetusi ajakirja tegevuse toetamiseks. Seni tehtud annetused olid umbes kümne krooni suurused, aga mina annetasin nüüd kuusajakroonise. Ütlesin, et maksan teise kuu eest ka, andes lisaks paki viiekrooniseid. Müüja võttis mult raha rõõmuga vastu. Tuppa minnes mõtlesin, et viiekrooniseid andsin ma vist liiga palju. Pakis võis neid olla tervelt sada, seega oleks paki väärtus olnud 5000 krooni, tegelikult tahtsin ma annetada kümme korda vähem. Järgmisel päeval oli letil müügiks ka mitu välismaa ajakirja. Need olid ostetud nähtavasti minu annetuse abil ja taheti nüüd kallimalt edasi müia. Lett oli pandud minu trepikoja ette nähtavasti seetõttu, et minu unenägude põhjal arvati, et ma ei suuda kunagi vaatevälja jäävat paberikraami ostmata jätta. See oli arvatavasti ainuke koht, kus seda ajakirja üldse müüdi. Aga täna ei ostnud ma midagi. Rääkisin Klausiga, et toimetus läheb järjest rikkamaks ja ajakiri muutub varsti arvatavasti sama mõjukaks nagu "Eesti Ekspress". Kolmandal päeval välismaa ajakirju müügil ei olnud, sest neid ei olnud eelmisel päeval ostetud.

Olin rannas. Seal müüdi toitu. Võtsin mõned toiduraasukesed. Minu kogemuste põhjal tundus, et mõned raasukesed saab raha maksmata võtta, ilma et varguse eest karistataks, sest kaal väikse koguse kadumist ei näita. Toitu võtsin naftapuurtorni küljest. Puurtorni lähedal hakati naftat puurima. Samal hetkel kui nafta nähtavale ilmus, kukkus puurtorn ümber. See tõsteti ruttu püsti tagasi, sest nafta tuli läbi selle juhtida. Läksin ujuma, aga samal ajal hakkas vette nafta voolama. Teadsin, et lindudele on naftaga kokku saamine hukatuslik. Kartsin, et see võib ka inimesele kaldale ujumise võimatuks muuta. Sinna ma siiski jõudsin. Naftat võeti minu varbast läbi küüne. Nafta läks järjest tumedamaks. Kartsin, et võin vedelikukaotuse tagajärjel kokku kukkuda. Seetõttu hakkasin jooma kontsentraadi jooki.