Unenägu kontserdileminekuga

Kaevasime Kassitoomel lume või liiva sisse käike, aga varsti oli lumi sulanud. Ostsime kontserdi piletid. Kontsert pidi toimuma lauluväljakul. Läksime koju ja hakkasime sealt kontserdile minema. Samale kontserdile pidi minema teatud isik, aga mul ei olnud kavas teda seal üles otsida. Räägiti, et esinejate hulgas on üks väga agressiivset muusikat tegev ansambel. See mulle ei meeldinud. Räägiti, et saame kokku kahe minu klassivennaga. Ühe nime kuuldes arvasin juba ära, kes on neist teine. Ühega neist ei tahtnud ma kohtuda. Jõudsime seltskonda, kus oli mitu poissi ja paar tüdrukut. Poisid rääkisid, et kui nemad ujusid, siis olid tüdrukud neile paljalt tantsinud. Praegu ei olnud seltskond samuti korralikult riides. Ma ei tahtnud sellises seltskonnas rohkem viibida. Läksin minema. Tüdrukud loopisid mind selle eest kividega. Pistsin jooksu, et nende kivid minuni ei ulatuks. Jõudsin otse enne kontserdi algust piletikassa juurde. Eelmüügist olin saanud pileti 35 krooniga, praegu maksid need juba 60 krooni. Kuna ma kontserdile minna enam ei tahtnud, püüdsin oma piletit sabas seisjatele maha müia. Algul küsisin selle eest 65 krooni, keeldumise järel 60, aga müia õnnestus alles 55 krooni eest. Siis sai minust keegi teine. Mõtlesin, kuidas unenägu edasi juhtida, kas see tegelane läheb ruumidesse, kus ei ole hapnikku. Hiljem kohtusin nendega, kelle juurest ma olin ära jooksnud. Nad rääkisid, et minu lahkumist nähes olid nemad ka jooksu pistnud ja jõudnud enne mind kontserdi toimumispaika. Mind seal nähes olid nad mu näost välja lugenud, et seal toimuv mulle midagi ei paku. Vastasin, et olin rahul sellega, et sain pileti kasumiga edasi müia.