Laused tuli veel ümber sõnastada

P. Pullerits kirjutas mulle õhtul, et homme on Teise maailmasõja algamise aastapäev, sel puhul on vaja "Postimehele" artiklit. Hakkasin kirjutama. Kõigepealt kirjutasin ümber lühikese lõigu ühest raamatust, seejärel hakkasin sellele lisama K. Jaansoni 12. klassi ajalooõpiku esimest peatükki. Enne kui ma lõpetada jõudsin, vaatasin kella, et see on juba 12 läbi. Mõtlesin, et kell 1 peab leht juba valmis olema, selleks ajaks ma peatükki ümber kirjutatud ei jõua. Saatsin juba sisestatu Pulleritsule ära, tehes ettepaneku, et kirjutame artikli kahepeale. Laused tuli veel ümber sõnastada, et tegemist ei oleks plagiaadiga. Aga originaalsus oleks tekkinud teksti lühendamisel. Hommikul vaatasin lehest, et ühtegi sõja alguse teemalist artiklit sees ei olnud. Lõpuks siiski leidsin foto, millelt arvasin ennast ära tundvat, see oli artikli juures, mille olid kirjutanud ühiselt Pullerits, keegi Simo-nimeline ja veel kaks inimest. Aga varsti jõudsin järeldusele, et see siiski ei ole minu pilt, sest Simo-nimelise perekonnanimi ei klappinud ja artikkel oli ka võõral teemal.

Hakkasin valmistuma neljapäevaseks koolipäevaks. Ütlesin, et neljapäeval on maksimaalne arv tunde - üheksa. Muidu oleks olnud veel rohkem, aga päeva algusest olid kaks aine "hommikused lehed" tundi maha tõmmatud. Vist muutus koolile ajalehtede tellimine liiga kulukaks. Õppida oli nii palju, et tundus võimatu kõike õpitud jõuda. Ainuüksi inglise keeles oli 50 lehekülge lugeda. Lehekülgede arvud läksid iga aastaga suuremaks, samal ajal kui lugemiskiirus jäi samaks. Aga kui ma asja käsile võtsin, siis nägin, et need leheküljed saab siiski kerge vaevaga loetud, sest põhiliselt oli tegemist hõredas kirjas valemitega. Lõpus tulid absurdiluuletused ja kordamisküsimused. Oli võimatu vastata konksuga küsimusele, kas ülesanne on juba lahendatud, sest ülesande all võidi mõelda nii valemite läbilugemist kui ka sellele küsimusele endale vastamist.

Kass muutus teoks ja hakkas rõdul puulehte sööma. Varsti pidi ta tuppa taganema, sest saabus juba see kellaaeg, kus linnud kassidele liiga tegema hakkavad. Enne rõdult lahkumist tahtis tigu lehe söömise lõpule viia. Ta hakkas sööma kiirustades. Öeldi, et sellega tegi ta vea, sest kiirustades läheb söömine aeglasemalt. Teised püüdsid lohutada, et järgmisel kevadel saab söömisega jätkata. Sellele vaieldi vastu, et järgmisel kevadel on see leht juba kõdunenud.