Allkirjade konspekt

Lugesin ühe autori teoseid. Tema teosed olid reeglina ilmunud aastaid pärast valmimist. Lugemise ajal kirjutasin konspekti. Pärast lugesin konspekti üle ja mõtted jäid tänu sellele palju paremini meelde. Konspekti lugedes kirjutasin selle põhjal uut ja lühemat konspekti. Leidsin, et iga konspekti põhjal tuleb kirjutada lühem konspekt, kuni viimane koosneb vaid ühest lausest või ühest sõnast, mis on algtekstis kõige olulisem. Konspekteerimine oli allkirjade andmine. Saadi tuhandeid allkirju. Allkirjade hulgast võeti välja natuke üle 1000 inimese omad ja avaldati need veel eraldi. Keegi arvas, et lühemasse nimekirja valiti paremad allkirjad. Mina selgitasin, et lühemas nimekirjas on arstiteadust õppinute allkirjad, sest pöördumise autor on arstiteadlane. Allkirju koguti seoses sellega, et "Sirbi" peatoimetaja oli kirjutanud, et kirjutada oskavaid inimesi on vähe, seetõttu tuleb leht õhemaks teha. Allkirja andjad protesteerisid selle vastu, küsides, et milleks neile kirjutamist õpetati, kui nüüd kirjutada ei lasta. Mina olin ka allkirja andnud, kuigi ma ei olnud kõige õigem allakirjutaja, sest mul oli "Sirbis" üks artikkel ilmunud. Lugesin pöördumise ja allkirjad uuesti üle. Doktorikraadiga inimesed olid oma doktorikraadist hästi vigaselt kirjutanud, et asja naljakamaks teha. Mina polnud seda tähele pannud ja olin kirjutanud ilma vigadeta. Siiski oli minu nime taga sõna "doktor" asemel kirjas "doktori". See ei olnud nii vigane vorm kui teiste nimede taga, aga ise ma seda vist siiski kirjutanud ei olnud, vaid allkirjakogujad olid i juurde lisanud. Pöördumise tekstis oli kohati kasutatud murdelisi vorme, mida ma eelmisel lugemisel samuti polnud märganud.