Vastus oletuse põhjal

Sain Sirlylt ungarikeelse tsitaadiga kirja. Vastasin sellele kohe. Sirly vastas omakorda minu vastusele. Kartsin tema vastust kohe lugeda, sest see võis olla kriitiline. Proovisin enne sõnaraamatust kontrollida, kas ma arvasin ühe ungarikeelse sõna tähenduse õigesti ära. Seda sõna ei olnud sõnaraamatus. Vaatasin Sirly vastust. Ta kirjutaski, et ma arvasin ungari keele tähendust valesti, ma olen seda varemgi teinud. Mõtlesin, et vahel võib arvata ka õigesti, eriti tuttavamate keeltega. Sirly kirjutas, et mina pidasin teksti lõbusaks, aga tegelikult on ühe laskurkorpuse liikme mälestuspäev. Mõtlesin vastata, et mul oli ka üks sugulane laskurkorpuses, aga ta on mulle tähtis muu poolest.

Hermanni "Postimees" päevalehena

„Postimees“ august 1891 – november 1896.

KUJUTLETAV KÜSIJA:  Mille poolest erineb see periood „Postimehe“ ajaloos teistest perioodidest?

VASTAJA: „Postimees“ oli nüüd päevaleht ja ainus eestikeelne päevaleht. Päevaleheks tahtis saada ka Grenzsteini „Olevik“, aga talle ei antud selleks luba ja „Postimees“ kommenteeris, et kaks päevalehte oleks eestlastele liiga palju, eriti kui mõlemad ilmuksid Tartus. Venestuse algusega olid peatoimetaja Hermanni juhtkirjad jäänud vahepeal lühemaks, aga nüüd oli ruumi pikemate järjelugude jaoks. „Postimees“ oli uhke, et ta on esimene eestikeelne päevaleht, aga teiselt poolt kurdeti, et päevalehega on rohkem tööd, lugejaid on vähe ja tööd on ka rohkem kui välismaistel päevalehtedel, sest välismaal saab üks leht teise materjale kopeerida. Vahepeal toimetas lehte juba ajutiselt Jaan Tõnisson, keda peetakse üldiselt Hermannist julgemaks. Neid kuid ma praegu ei uurinud, aga olen Tõnissoni teemat varem lugenud. Ka Hermann ei saanud enam Grenzsteiniga hästi läbi, oma tegevuse alguses oli veel saanud.

KK: Ütlesid eelmises intervjuus, et pead eriti tähtsaks keskkonnakaitse teemat. Kas seda teemat leidub ka 19. sajandi lehes?

V: Leidub küll, kuigi vähe. Kõige selgemalt oli sel teemal artikkel linaleotamisest, et see vähendab kalavarusid ja on hävitanud Eesti vetes pärliteod. Mõnes mõttes on looduskaitse teemaline ka alkoholismi vastane võitlus, sest kaitstakse inimese loodusest antud organismi. Leht ütleb, et ei pea kohe karsklaseks saama, kõigepealt võiks saada parajuslaseks. Üks artikkel oli ka kliimamuutustest, aga see ei propageerinud looduse kaitsmist. Kui praegu räägitakse ühesuunalistest inimtekkelistest kliimamuutustest, siis tol ajal vaid kliima kõikumisest ja ei seostatud põhjuseid inimtegevusega.

KK: Peatoimetaja Hermann oli keelemees. Kuidas peegeldus see praegu vaadeldud perioodi „Postimehes“?

V: Näiteks avaldas „Postimees“ Piibli uue trüki arvustuse, kuid arvustas seda vaid keele seisukohalt. Leht kirjutas ka laensõnade vastu. Meile õpetati koolis, et võõrsõnad on sellised eestikeelsed sõnad, milles esineb võõrhäälikuid või mille rõhk ei ole esimesel silbil, kuid Hermann võitles ka sõnade vastu, millel selliseid tunnuseid ei ole, aga mis on lihtsalt võõrkeeltest laenatud. Näiteks soovitas ta, et öeldaks ’õde’ mitte ’sõsar’ või et ei tarvitataks ladina keelest pärinevaid kuude nimetusi. Samal ajal ei häirinud teda mõte, et eestipärasem variant ’roojakuu’ kõlab ropult. Mäletan, et hilisema keelemehe Aaviku seisukohad olid teistsugused, Aaviku järgi ’tänav’ on küll eestipärasem, aga siiski halvem kui venepärane ’uulits’, sest viimane on vokaaliderohkem. Hermann kirjutas ka ajaloouurijana eesti keele ajaloost, näiteks oli Henriku Liivimaa kroonika talle tähtis selle poolest, et selles on jäädvustatud vanu eestikeelseid sõnu.

KK: Hermann oli ka muusikamees. Kuidas peegeldus nimetatud perioodi „Postimehes“ see teema?

V: Korraldati laulupidusid, nende teemal võtsid sõna nii Hermann kui ka Tõnisson. Kui mina olen teinud improvisatsioonilisi muusikavideosid, siis Hermann soovitas, et võiks talvel proovi teha, et saaks suvel laulda. Nagu varasemalgi perioodil, anti laulupeo korraldamiseks luba alles viimasel hetkel. Kirjutati ka teiste rahvaste muusikast, ilmus helilooja Rubinsteini nekroloog. Aga muusika jaoks oli mõeldud rohkem Hermanni teine leht „Laulu ja Mängu Leht“, mida ta toimetas veel ka siis, kui „Postimehe“ lõplikult Tõnissonile üle andis.

KK: Mida kirjutati lehes välismaailmast?

V: Sellesse perioodi jäi Hiina-Jaapani sõda. Leht ei pidanud seda täiesti negatiivseks sündmuseks, vaid arvas, et see võib arengule kasuks tulla. Toimus Nanseni ekspeditsioon põhjapoolusele, millest kirjutati juba enne kui Nansen reisilt tagasi tuli. Veel ei teatud, kas põhjapoolusel on meri või saar, Nansen käis seda uurimas. Praegu on Venemaa välismaa, aga tol ajal olid eestlased ja venelased sama keisri alamad, kirjutati keiserlikust perekonnast. Iseseisev ei olnud ka Soome. Soomet eestlased küll imetlesid, aga mainiti, et see on väga vaene maa ja rahvaarvult väiksem kui üks Venemaa kubermang.

KK: Miks pani Hermann toimetajaameti maha?

V: Hermann ütleb lahkumisesõnas, et tema on juba vana, aga Tõnisson veel noor ja energiline. Lehetöö olevat tervistkahjustav. Hermanni lahkumisesõnal on sarnasust Grenzsteini „Oleviku“ lahkumisesõnaga, mõlemad leiavad, et vastaseid on liiga palju. Hermann arvab, et ta on ennast ainult kaitsnud, ta ei ole kedagi esimesena rünnanud, aga ma panen tähele, et ta kritiseerib esimesena vanapoisse, muusikaandeta inimesi ja nõrga rahvustundega eestlasi.

Läbimurre liputiival

V-O-O-K-R-L-R-V
arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. d4 d5 2. c3 Rd6 3. Rgf3 Rf6 4. Rd3 b6 5. Rde5 Od7 6. Og5 h6 7. Of6 ef 8. Rd7 Kd7 9. h3 Le7 10. a4 a5 11. Rh4 Vd8 12. Rf5 Rf5 13. Of5+ Ke8 14. h4 Kf8 15. Vh3 c6 16. Ve3 Ld6 17. g3 g6 18. Og4 h5 19. Of3 Oc7 20. Lh3 Kg7 21. Vc1 Ve8 22. Ve8 Ve8 23. e3 f5 24. Kd2 Vb8 25. Oe2 b5 26. ab cb 27. Of3 b4 28. c4 dc 29. Vc4 a4 30. Vc6 Ld7 31. Lf1 a3 32. Lc4 ab 33. Lb3 Vb6 34. Vb6 Ob6 35. Lb2 La4 36. Lc2 La3 37. Od5 Oa5 38. Ke2 Lc3 39. La2 Lc7 40. Of7 Lf7 41. La5 Lc4+ 42. Kf3 Lc6+ 43. d5 Lb7 44. Kf4 Kf6 45. Ld8+ Le7 46. Le7+ Ke7 47. Kg5 b3 ja valge sai 59. käigul mati.

Lugemata arvamusavaldus

Ma ei ole lugenud, aga "Sirbis" olevat kritiseeritud Masaryki tõlkimist, kuna ta olevat vananenud. Millega siis ajaloolased peaksid tegelema, kui mitte minevikuga? Masaryk on lähiajalugu, suurem osa ajaloost on veel vanem.

Pikk variant

Täna avaldan analüüsi, mis on eelmisel nädalal avaldatust veel varem tehtud, aga sama algseisuga, millega kaks eelmist.

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. g3 f5 3. b3 Od5 4. Rf2 c4 5. b4 Od6 6. a3 b6 7. Oa2 Rg6 8. c3 e5 9. fe Oe5 10. Rc2 Og2 11. Ve1 f4 12. gf Of4 13. Rd4 Oh2 14. Oh2 Vf2 15. Og3 Vf6 16. Kc2 Le4+ 17. Kb2 Lg4 18. Oh2 Lh4 19. Og1 Rd6 20. Oe3 Re5 21. Vg1 Lg4 22. Ob1 h5 23. Oc2 Kc7 24. Lb1 Vcf8 25. a4 a5 26. ba ba 27. Rb5+ Rb5 28. ab h4 29. b6+ Kd8 30. b7 Ke7 31. Ka2 Vb8 32. Oa7 Vb7 33. Lb7 Ob7 34. Vg4 Rg4 35. Vg1 Rh6 36. Vg7+ Rf7 37. Oe3 Vf1 38. Vh7 Vh1 39. Og5+ Ke6 40. Oh4 Vc1 41. Og6 Re5 42. Kb2 Vd1 43. Kc2 Vf1 44. Ve7+ Kd6 45. Oh7 Oc6 46. Ve8 Oa4+ 47. Kb2 Rc6 48. Og3 Kc5 49. Oe4 d5 50. Of3 Vd1 51. Of4 d4 52. cd+ Rd4 53. Vc8+ Rc6 54. Oe3+ Kd6 55. Of4+ Kc5 56. e4 Vf1 57. Oe3+ Kb4 58. Og4 Ob5 59. Od7 Vf6 60. Oc6 Vc6 61. Vh8 a4 62. e5 Ve6 63. Od4 a3+ 64. Ka2 Vg6 65. Oc3+ Kc5 66. Ka3 Va6+ 67. Kb2 Kd5 68. Vb8 Od7 69. Vd8 Va7 70. Kc2 Ke4 71. Kd1 Vb7 72. Ke2 Og4+ 73. Kf2 Vf7+ 74. Kg3 Od7 75. Vh8 Vf3+ 76. Kg2 Vd3 77. Vh6 Kd5 78. Vd6+ Kc5 79. Vf6 Ob5 80. e6 Kd6 81. Ob4+ Ke5 82. Vh6 Oc6+ 83. Kf2 Vb3 84. Oc3+ Kd5 85. e7 Oe8 86. Og7 Vb7 87. Of8 Vc7 88. Ke3 Vc6 89. Vh4 Ve6+ 90. Kf2 Vg6 91. Ke1 Vc6 92. Kd1 Ke6 93. Kc2 Kf7 94. Kc3 Od7 95. Vd4 Ke8 96. Vd5 Vg6 97. Kb4 Vg4 98. Kc5 Vg1 99. Kb6 Vg3 100. Kc7 Vd3 101. Va5 Kf7 102. Va2 Oe8 103. Vc2 Vd7+ 104. Kb6 Kf6 105. Kc5 Vc7+ 106. Kd4 Vd7+ 107. Kc3 Of7 108. Va2 Vd3+ 109. Kc2 Oe8 110. Va6+ Kf7 111. Va7 Vd6 112. Vc7 Oa4+ 113. Kc3 Oe8 114. Vc4 Vf6 115. Kb4 Vb6+ 116. Ka5 Vb5+ 117. Ka6 Vf5 118. Vd4 Vf6+ 119. Kb7 Ob5 120. Kc7 Va6 121. Kd8 Va8+ 122. Kc7 Va6 123. Kb7 Vf6 124. Vd8 Oc6+ 125. Kb6 Oe8+ 126. Kc5 Vc6+ 127. Kb4 Vb6+ 128. Kc3 Vc6+ 129. Kb2 Vg6 130. d4 Vb6+ 131. Kc3 Vc6+ 132. Kd2 Vg6 133. d5 Vg2+ 134. Ke3 Vg6 135. d6 Oa4 136. d7 Ve6+ 137. Kd4 Od7 138. Vd7 Ve1 139. Kc5 Ke8 140. Vd8+ Kf7 141. Vd4 Va1 142. Ve4 Vc1+ 143. Kd4 Vd1+ 144. Kc3 Ke8 145. Vd4 Vc1 146. Kd2 Vc8 147. Ke3 Vc3+ 148. Ke4 Vc8 149. Ke5 Vc5+ 150. Ke6 Vc6+ 151. Vd6 Vb6 152. Kd5 Vb5+ 153. Kc6 Ve5 154. Vd8+ Kf7 155. Kd6 Ve2 156. Vc8 Ve1 157. Vc5 Va1 158. Ve5 Vd1+ 159. Kc5 Vc1+ 160. Kb4 Ke8 161. Oh6 Vc8 162. Og5 Vc7 163. Kb5 Vb7+ 164. Kc6 Va7 165. Kb6 Vd7 166. Vf5 Ve7 167. Oe7 ja must sai 178. käigul mati.

Klassiõe mälestused

Osalesin suusamaratonil. Üks kord olin saanud esikoha, aga tundus, et enam see ei õnnestu. Tee hargnes ja ma ei teadnud, kumb haru on õige. Hargnemiskohal olid töötajad vastas, kes selgitasid, et üks on 65-kilomeetrine variant, teine kaks korda lühem. Terviseprobleemide tõttu valisin lühema variandi. Kui mainisin südamekloppimist, arvasid töötajad, et kõigepealt peavad nad mulle arstiabi andma.

*

Lugesin Heleni välja antud mälestusteraamatut. Mind oli klassikokkutulekul kahtlustatud, et ma kirjutan pärast sellest kokkutulekust, nüüd selgus, et hoopis Helen kirjutas. Mina olin kirjutanud ainult kümme lauset paberile enda jaoks. Helen oli öelnud, et eesti keel ei ole enam tema esimene keel, aga vaatasin raamatust, et sellest hoolimata oskas ta eesti keelt ka minust paremini. Mõtlesin, kas ta annab nii noorelt mälestusteraamatu välja. Helen meenutas, et ta on saanud üks kord elus hindeks kahe, kui tal matemaatika õppimata oli. Õpetaja oli olnud nõus talle kolme panema, aga Helen oli ise öelnud, et kolme ta ei taha. Õpetaja oli küsinud, kellele ta siis kolme paneb. Helen oli vastanud, et selle võiks panna kolmele kahele. Läksin tagasi kooli söökla teise otsa, kus mul oli söömine pooleli jäänud. Kaks toitu olid kukkunud põrandale või laua peale, tahtsin need ilma edasi söömata ära visata, aga kogemata hakkasin ühte neist sööma. Kui ma juba ühte olin söönud, siis sõin ka teist, see oli maitsev. Siin olid õpilased mustade jalanõudega mööda põrandat kõndinud. Mõtlesin, et alati ei jää musta asja söömisest haigeks, aga vahel võib jääda.

Teekond Soomes

Olime Soomes. Ema ütles, et väljumiseni on mõned minutid. Ütlesin, et siis läheb kiireks. Asusime varsti teele. Mõned klassivennad läksid teist teed kui põhigrupp. Läksin koos nende klassivendadega. Nad rääkisid, et alati on mindud mööda ühte ja sama teed, aga täna läheme teist.

Kuningriiklaste valimisnimekiri

Rääkisin, et ma ei ole Kuningriiklaste partei liige, aga ma olen üks kord selle nimekirjas Riigikokku kandideerinud. Mult küsiti, kui palju selle nimekirja liikmed valimistel hääli said. Vastasin, et ma otsin oma blogist välja. Kui olin vastava sissekande leidnud, siis mõtlesin, et esitan selles nimetatud saadikukandidaadid uuesti kandidaatideks. Siis mõtlesin, et ma ei saa seda teha, sest eesnimed pole välja kirjutatud, vaid on tähistatud initsiaalidega. Täiseesnimed oleks küll vist leitavad, aga ma ei saa neid inimesi ikkagi kandidaatideks esitada, sest ma ei tea, kas nad on veel elus.

*

Istusin peolauas ühe naise kõrval. Küsisin, kas ma pean oma käe tema vaateväljast ära võtma. Ta vastas, et ei, ta ei ole luuletaja, ta on harjunud, et elu on proosaline, ta tahabki meest näha. Mul läks kogemata teine käsi teise naise vaatevälja ette. Seal arvati, et ma tegin seda meelega.

Jalgrataste püstipanek

Vaatasime tsirkuses etendust. Hakkas suitsu tõusma. Pärast mõtlesin rääkida, et tsirkuses puhkes etenduse ajal tulekahju, aga mina lahkusin viimasena.

*

Läksime laulupeole. Mulle anti ülesanne üks ese ühele õpetajale üle anda, aga ma ei teadnud, kuidas ma ta rahvahulgast üles leian ja ära tunnen. Tundus siiski, et nägin, et kaks õpetajat saabusid laulupidu kuulama koos.

*

Ühe klassivenna nimi kadus koolimaja stendilt õpilaste nimekirjast. Öeldi, et ta ei käi enam meie koolis. Aga siis tuli ta meie kooli tagasi. Kõndisin temaga ühes piirkonnas vabas õhus ja ajasime juttu. Kui paigale jäime, lõppes jutt otsa.

*

Elasime Kaunase puiesteel. Läksin lasteaia õuele. Seal hoiti kahte meie pere jalgratast. Nendega olid sõitnud ainult vennad, aga täna mõtlesin mina ka sõitu proovida. Võtsin natukeseks ajaks jalgratta ja varsti tahtsin mõlemad rattad tagasi panna, aga need ei jäänud enam kuidagi püsti. Pöördusin ühe väikse poisi poole, et võibolla tema oskab need püsti panna, vahel väiksed poisid oskavad paremini kui suured. Aga tema ka ei osanud. Mulle tuli meelde, et mõned solvuvad, kui neid väikseks poisiks nimetatakse. Kui panin rattad asjade najale, sain nad lõpuks püsti. Tahtsin juba lahkuda, kui meenus, et üks ese jäi lasteaia õuele. Tahtsin sinna tagasi seda võtma minna, aga tänavat tabas just koerakarja rünnak. Kiirustasin oma trepikotta peitu.

Kalanduspostituse sõnavara

5 ungari keele sõna:

Nõuanded – tanácsok,

kuidas ära hoida šokk.

 

Algajad on kezdők.

Alguses ei taga ka käsk tööd.

 

Edasijõudnud – haladók.

Kogenud kalamehel kalaroog.

 

Väljakutse – kihívás.

Duellil sa siis sihi taas.

 

Töölkäija – kereső.

Üksi tegi Keres töö.

Kaks malevideot

Sõnapaare pühapäevast

Viis ungari keele sõna:

Vastas, see on szemben.

Vastashoonel on sambad.

 

Kellegagi koos – vele.

End külge haakima väle.

 

Varasem, see on régebbi.

Kas hilisem olla on häbi?

 

Hoone, see on épület.

Vasakul on see nüüd kätt.

 

Olemas olema – megvan.

Ma olemasolu eest tänan.

Informatsiooni maht

Helina oli avaldanud ühe teose. Pärast seda olid kõik muud andmed tema kohta salastatud.

Sõiduki sobimatus

Valmistusime Peedult Tartusse sõitma. Mulle öeldi, et mulle ei jätku eraldi kohta, pean kellegi teisega kohta jagama. Ütlesin, et sel juhul ma lähen jala. Ma polnud varem jala nii pikka maad kõndinud. Ema soovitas, et ma läheksin Nõoni jala ja seal istuksin marsruuttaksosse.

Talv raamatukogus

Talvehooaeg ülikooli raamatukogus.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mida sa lugesid raamatukogus pärast sügishooaja kohta ülevaate kirjutamist? 

VASTAJA: Raamatukogus loen asju, mille kohta mulle tundub, et neid ei saa koju laenutada, või selliseid, mida ei ole otstarbekas koju viia, kuna tahan neist lugeda vaid mingit katkendit. Lugesin ajakirju „Tuna“, „Ajalooline Ajakiri“, saksa- ja ingliskeelseid ajalooajakirju, ungari- ja saksakeelset entsüklopeediat ning Tuglase kogutud teoste Grenzsteini kohta käivat kommenteeritud köidet. Varasematel hooaegadel olen lugenud ka vene keeles, aga selleni ma nüüd ei jõudnud, sest Venemaalt sanktsioonide tõttu värskeid ajakirju ei laeku. Vaatasin ka raamatukogusse üles riputatud näituseid.

KK: Mis mulje loetu jättis?

V: Üldiselt jättis hea mulje. Huvitav oli lugeda. Mõni väide kutsus küll vastu vaidlema. Näiteks Jaanus Arukaevu kirjutatu pani mõtlema, et kas see on kooskõlas, kui ta ühelt poolt ütleb, et Grenzstein oli aktiivne seltsitegelane ja tal oli lai kaastööliste võrk, aga teiselt poolt, et Grenzstein jäi Tõnissonile alla, kuna Tõnissonil oli sõpru ja Grenzsteinil mitte. Ülikoolis Ago Pajur õpetas Tõnissoni hilisema eluperioodi kohta, et Tõnisson tõrjus kõik teised juhikandidaadid endast eemale. Keegi teine on Grenzsteini allajäämist seletanud ka sellega, et Tõnissonil oli päevaleht, aga Grenzstein ei saanud selle väljaandmiseks luba, ta pidi jääma nädalalehe juurde ja sai seega ennast harvem kaitsta. „Postimees“ muudeti päevaleheks juba Hermanni ajal, see ei olnud Tõnissoni teene. Algul peeti kahte päevalehte väikse rahva jaoks liiga paljuks, veel varem polnud ka nädalalehte lubatud.

Kõige vähem meeldis, kui rohkem kui ühes „Ajaloolise Ajakirja“ arvustuses öeldi, et raamat on liiga paks. Roheliselt seisukohalt saaks tõesti mõelda, et on vaja vähem toota, aga seda argumenti ei kasutatud. Pigem jäi mulje, et arvustaja tahab arvustust kiiresti kaelast ära saada ja ei viitsi ülearu tööd teha. Ei meeldinu ka, et samas ajakirjas ühte raamatut kritiseerides kasutati millegi kohta sõna ’naeruväärne’.

KK: Mille järgi sa lugemisteemasid valisid?

V: Varem olen ajakirjanumbrid lihtsalt järjest läbi lugenud, aga nüüd valisin selle järgi, mis teema hetkel rohkem huvi pakkus. Tuglase köidet lugesin sellepärast, et olen ise Grenzsteini uurinud ja seal köites oli mulle viidatud. Kui ma magistriõppes uurisin fašismi ajalugu, siis praegu see teema minu jaoks kõige huvitavam ei ole, aga vahel tahaks kõiki vanu teemasid värskendada. „Tunast“ lugesin ajakirjandusajalugu, artikli valisin selle järgi, et praegu uurin ajakirjanik Hermanni, aga lugemise käigus taipasin, et veel rohkem seostub see minu magistritöö teemaga, sest väitekiri ei rääkinud ainult Itaalia fašismist, vaid ka eesti päevalehtedest, sealhulgas selle sama perioodi „Vabast Maast“, mida artikkel uuris. Ungarikeelsest entsüklopeediast lugesin artiklit Balatoni järve ääres asuva Balatonfüredi linna kohta, sest see linnanimi oli kodus loetud Ungari kohta käivast ingliskeelsest raamatust meelde jäänud. Saksakeelsest entsüklopeediast lugesin nagu „Tunastki“ ajakirjanduse teemat. Köide oli ilmunud ajal, kui olid olemas juba ajalehtede võrguväljaanded, aga need ei olnud veel nii tasulised nagu praegu. Huvitavad kultuuri ja religiooni ajalugu ja kõik ajalooperioodid.

KK: Kui sa peaksid ise neile ajakirjadele kaastööd tegema, siis mis teemal see võiks olla?

V: Ma olen keskendunud rohkem raamatute saatesõnade kirjutamisele, neid pole veel tagasi lükatud, ajakirjad ja ajalehed on osa kaastöid tagasi lükanud. Kui ma avaldan blogis raamatuarvustusi, siis põhimõtteliselt võiks neid avaldada ka trükis, aga ma olen aeglane lugeja ning ei jõua kiirematega konkureerida. Ülikooli astudes mõtlesin, mille õppimisest võiks maailmale kasu olla, nii võiks valida ka praeguseid uurimisteemasid. Eriti tähtsaks pean ma keskkonnakaitse teemat, aga ka võitlust kurjusega. Võib ka valida selle järgi, millest ma üldse kirjutada oskan, ma tean paljudest ajaloolastest rohkem kirjanduse ja male kohta, samuti on mul teadmisi psühholoogia, psühhiaatria ning poliitika teemal.

KK: Milline on loetud autorite maailmavaade?

V: Kirjutajad väljendavad peamiselt soovi, et ajaloost kirjutataks tõepäraselt. Ei taheta mustvalget käsitlust, vaid asjade erinevate nurkade alt vaatamist. Jaanus Arukaevu soovib, et nähtaks nii Grenzsteini tugevaid kui ka nõrku külgi ning et Grenzsteini ja tema kaasaegsete võrdluses oldaks õiglane. Välismaa ajakirjas tahetakse, et orjapidamise lõppu ei uuritaks ainult majandusliku tasuvuse, vaid ka usulise lubatavuse seisukohalt. Kui autoritel on mingeid tulevikusoove, siis eelkõige selle kohta, kuidas ajaloost paremini kirjutada. Poliitikasse sekkutakse vähem, kuigi verevalamise suhtes ollakse kriitiline. Peeter Tulviste, kelle kohta pikalt näitus üleval rippus, oli ka poliitik, aga näitus tutvustas teda rohkem bibliofiili, sealhulgas anekdoodiraamatute kogujana.

Uue halvustamine

Kõik ei saa aru, et tehisintellekt ei loo pilte, vaid inimene loob tehisintellekti abiga. See on loomingulisem kui fotograafia. Kui pildi kirjelduse annan mina, siis selle taga on nii kirjutamisanne kui ka kunstiajaloo kõrgharidus. Ma õppisin ülikoolis kunstiajalugu küll vaid alamastmes, kuid tegin kõik kunstiajaloo eksamid viiele. Aga ülikool on algajatele, ma olen ennast hiljem veel aastakümneid vilistlasena täiendanud.

Ette salvestatud analüüs

Täna avaldan analüüsi, mis ei ole täna tehtud ega ka mitte kõige värskem olemasolev. Selle algseisuga oli ka eelmisena avaldatud ja veel üks vahepeal tehtud analüüs

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. e4 f5 3. e5 d6 4. ed Od6 5. c4 e6 6. b3 Rg6 7. Oe3 e5 8. fe Oe5 9. d4 cd 10. Od4 Oh2 11. Og7 Vf7 12. Od4 Of4 13. Vc2 Lb8 14. Rf3 b6 15. Ve1 Ld6 16. Ke2 Ve7+ 17. Kf1 Ve1+ 18. Ke1 Re7 19. Rf2 Rc6 20. Ve2 Oe6 21. Oc2 Vc7 22. Ld1 Vd7 23. Oc3 Ld1+ 24. Od1 Rc7 25. Oc2 Kc8 26. Rd3 Og3+ 27. Kf1 Od6 28. Rfe5 Re5 29. Re5 Oe5 30. Oe5 Ra6 31. Of4 Rb4 32. Ob1 Vd1+ 33. Ve1 Ve1+ 34. Ke1 h5 35. Ke2 Kd7 36. g3 a5 37. a3 Ra6 38. Oc2 Kc6 39. Ke3 b5 40. cb+ Kb5 41. Kd4 Rc5 42. Ke5 Ob3 43. Ob3 Rb3 44. Kf5 Ka4 45. Od6 Rd2 46. Kg6 Rc4 47. Oe7 Ra3 48. Kh5 Kb3 49. g4 Rc2 50. g5 Rd4 51. g6 Rf5 52. Of6 a4 53. Kg5 Rg3 54. g7 Re4+ 55. Kg6 Rf6 56. Kf6 Kb2 57. g8L a3 58. Lg2+ Kb3 59. Lf1 Kb2 60. Le2+ Kb3 61. Ld1+ Kb2 62. Ld2+ Kb3 63. Lc1 Kb4 64. La1 ja must sai 72. käigul mati.

Teod ja plaanid

Kaks inimest rääkisid tõlkimisest. Üks ütles, et teine teeb tõlkides rohkem vigu kui ta arvab. Ma tahtsin täna veel Peedul käia, kuigi sellega läks kiireks. Ma ei teadnud, kas ma Oravametsa ka lähen.

Lüngad õppetöös

Olin ülikoolis. Mul oli jäänud bakalaureuseõpe lõpetamata ja oli karta, et jääb ka magistriõpe. Ma poleks lihtsalt kõigile eksamitele läinud. Ülikool võis reageerida sellega, et hakkab nõudma üliõpilastelt distsipliini, nagu seda nõuti kooliõpilastelt. Laenasin Reelilt konspekti. Seda lugedes mõtlesin, et võiks talle öelda, et minu omaga võrreldes on tal väga hea konspekt. Tal olid suure formaadiga paberilehed, mis olid kausta küljest lahti rebitud ja uuesti kokku pandud. Mõtlesin, et võiks öelda, et mäletan seda ka loengust. Järgmisel päeval oleks tulnud konspekt tagasi anda, aga ma ei näinud, kas Reeli on auditooriumis. Võibolla ma ei tundnud teda enam ära, aga ma polnud veel ka selja taha vaadanud. Mõtlesin, et peaks kellelegi konspekti pakkuma ja küsima, kas tema on Reeli. Panin oma koti esimesse pinki, kus üks ranits juba oli. Oletasin, et see on ühe konkreetse klassivenna oma. Hiljem loengus istusin teises pingis ja üksi, järelikult oli minu kott ümber tõstetud. Klassivend ilmselt tahtis oma vana pinginaabri kõrval istuda. Saksa keele õpetaja lasi õpilastel midagi tahvlile kirjutada, aga ma ei vaadanud selles suunas. Siis pöörasin ennast ja hakkasin vaatama.

Kinkimine kokkutulekul

Jõudsin Kristeri poole klassikokkutulekule. Ütlesin, et mul on talle ka kingitus. Võtsin kotist "Tuna" numbri, aga Krister hakkas virisema, et ta ei taha seda vastu võtta. Lõpuks ütlesin, et mul tuleb meelde, et see on tal endal ka olemas, ma kingin selle kellelegi teisele. Krister vastas, et jah, Merjel seda kindlasti ei ole. Kristerile oli mul pakkuda veel teine kingitus.

Inimeste kogunemised

Olin maleklubis. Kolm paari maletajaid mängis, aga minul polnud vastast. Võis juhtuda, et pärast tuleb kodus öelda, et ma ei mänginud. Siis hakkas veel üks mees pealt vaatama. Ütlesin talle, et me võime omavahel mängida, aga ta ei teinud välja. Selgus, et tema vastane käis ära ajutiselt, varsti tahtsid nad omavahelist mängu jätkata.

*

Taheti korraldada klassikokkutulekut. Üks tüdruk seisis klassi ees ja küsis, kes olid eelmisel kokkutulekul. Seitse inimest tõstsid käe. Tegelikult oli kokkutulekul osalenuid olnud rohkem. Aga selgus, et tüdrukul oli mingeid arve vaja ainult selleks, et valida, milliste arvudega trikke teha, tõde ei olnudki oluline. Klassi ette läks üks poiss, kes hakkas ise tahvlile kirjutama. Ta tahtis kirjutada sõna 'KONTSEPTSIOON, aga ei teadnud selle õiget kirjapilti ja kasutas neljanda tähena teiste vahel R-tähte.

Õppimishuvilistele

5 itaalia keele sõna:

Väike, see on piccolo.
Sellest hoolimata riik ole.

Maja, see on casa,
seal elab ka abikaasa.

Õu, see on cortile.
Seal ma kuulsin kord iile.

Sisse, see on dentro.
Sisse saamises veendu.

Paluma, see on pregare.
Palun kingi mulle aare.

Mitmekesine päev

Täna ärgates mul oli unenägu meeles, praegu mäletan, et unenäos esines peenar, aga detaile mitte. Täna oli pidu, mille ajal pandi plaate mängima. Küsisin ühe laulu kohta, kas see on saksa keel. Vastati, et saksa keel jah. Ütlesin, et lauset ma ikka kokku ei saa. Lugesin fantaasiaromaani ja Uut Testamenti, leidsin nende vahel sarnasusi. Seedimise parandamiseks mängisin malet. Olen sel nädalal mänginud malet kolmel päeval, aga kui sagedamini mängida, ei pea kõiki partiisid blogisse riputama, nende läbivaatamine ja ka ümberkirjutamine oleks aeganõudev.

"Itaalia" 1

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud leheküljeni 277. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Sa tülitad inimesi pühade ajal. Kas sellel raamatul on ka nende pühadega mingi seos?

VASTAJA: Seos on võimalik leida. Raamatu Milano peatükis tutvustatakse osa elust seal linnas elanud kunstnikku Leonardo da Vincit ja tema maali „Püha õhtusöömaaeg“ või selles raamatus „Viimane õhtusöömaaeg“. Lisaks on raamatus palju Itaalia kirikute fotosid ja pealinna Rooma teemalises peatükis on juttu ka linna piiridesse jäävast Vatikani riigist, mida juhib katoliku kirik.

KÜSIJA: Lugesid esialgu läbi vaid kolmandiku raamatust. Milliseid teemasid see kolmandik hõlmab?

VASTAJA: Nagu sama sarja Ungari raamatuski, algab teos üldosaga ja sellele järgnevad geograafilised osad. Aga need pole nagu Ungari raamatuski pealkirjastatud alati ametliku haldusjaotuse järgi, vaid raamatul on oma süsteem. Raamatu esimesse kolmandikku mahuvad Rooma linn, seda ümbritsevad alad, Itaalia loodenurk ja sellest itta jääv Põhja-Itaalia keskosa ehk Lombardia maakond, mida raamatus nimetatakse Milanoks ja järvedeks, samuti nagu mereäärset Liguuria maakonda nimetatakse peatüki pealkirjas Itaalia Rivieraks.

KÜSIJA: Millise meetodiga sa seda raamatut lugesid?

VASTAJA: Alustasin nagu eelmisigi raamatuid, et tegin mõtlemispausi iga lehekülje lõpetamise järel ja iga pildi vaatamise ajal. Iga päev kirjutasin kaustikusse 40 rida märkmeid eelmisel päeval loetu kohta. Poole lugemise pealt muutsin süsteemi, et ei teinud märkmeid enam proosalausetega, vaid värssides. Suurema osa kaustikuleheküljest täitsin ristriimiga nelikvärssidega, kõige lõppu kirjutasin lehekülje formaadiga arvestades kolmekordse riimiga kolmerealise salmi. Värsside eelis oli, et erinevalt proosalausetest kutsusid need ennast korduvalt üle lugema ja katkendeid jäi sõna-sõnalt pähe. Eile loetud osa kohta ma veel märkmeid teinud ei ole ja täna asusin intervjuud andma märkmeid uuesti üle lugemata. Mõnel päeval kasutasin värsside täpsuse kontrollimiseks ka tehisintellekti.

KÜSIJA: Oled kirjutanud Itaaliast magistritöös. Võrdle seda raamatut oma magistritööga.

VASTAJA: Minu magistritöös oli juttu Itaalia fašismist Teise maailmasõja alguseni, seega ajaliselt kitsamast perioodist. Raamat keskendub ühelt poolt tänapäeva söögikohtadele, teiselt poolt tutvustatakse Itaalia ajalugu läbi aastatuhandete, seega pikemalt kui minu magistritöö. Minu töö oli fašismi suhtes kriitiline, raamatus pigem ülistatakse Itaaliat. Kuid on ka temaatilised kattuvused, et ka raamat eelistab kirjutada Mussolini ajast, mitte Teise maailmasõja järel võimul olnud kristlikest demokraatidest. Minu magistritöös ei olnud ühtegi pilti, raamatus on pilte väga palju. Mina viitasin raamatutele, ajakirjadele ja ajaleheartiklitele, raamatus on viiteid edasilugemiseks võrgulehekülgedele.

KÜSIJA: Oled kirjutanud Itaaliast ka kolmes keskkooliaegses geograafia referaadis. Võrdle ka neid selle raamatuga.

VASTAJA: Loetlesin ka oma referaatides Itaalia maakondi, nende nimed tulevad ette ka selles raamatus. Minu referaadid keskendusid statistikale, raamatus on statistikat minimaalselt, väljaarvatud piletihindade ja lahtiolekukellaaegade kohta. Meie koolis oli osades klassides geograafia inglise keeles, seetõttu tõlkisin referaadi jaoks eestikeelseid raamatuid inglise keelde, nüüd tegin vastupidi ingliskeelse raamatu põhjal eestikeelseid märkmeid. Minu referaatide statistika keskendus suurelt osalt põllumajandustoodangule, raamat tutvustab põllumajandussektori asemel rohkem teenindussektorit ja ei loetle põllumajanduslikke tooraineid, vaid valmistoitude nimesid.

KÜSIJA: Mainisid juba, et oled lugenud samast sarjast ka raamatut Ungari kohta. Võrdle neid kahte raamatut omavahel.

VASTAJA: Ungari raamatul oli kaks põhiosa – pealinn Budapest ja ülejäänud riik. Itaalia raamatus sellist pealinna esiletõstmist ei ole, Itaalia suurlinnad on omavahel võrdsema suurusega ja Rooma moodustab vaid väikse osa raamatust. See, mida piirkondade kohta välja tuuakse, on kahes raamatus sarnane. Ungari teema puhul lõhnas see olude sunnil rohkem poliitilise korrektsuse järele, sest kirjutatakse riigi praegustest piiridest, aga Itaalia puhul langevad riigipiirid ja rahvusepiirid rohkem kokku, samuti on itaallased kauem ühel maal elanud.

Võõras pidu

Olime väikse maja õuel ja vaatasime aknast sisse. Paluti, et me vahepeal ei vaataks, sest üks inimene tahtis pimeduses riideid vahetada. Kui natuke oli aega mööda läinud, küsisin, kas nüüd võib vaadata. Vastati, et veel läheb aega. Mõtlesin, et ma võin oodata, siin õuel on varem meeldiv olla olnud, kui siin ei ole just parajasti koera. Kohe nägingi koera. Mõtlesin, et see tuleb ainult minu enda mõttest.

*

Ühes ruumis oli lõppemas pidusöök, millele mind polnud kutsutud. J.  Malin veel sõi. Küsisin talt, kas ma võin laua pealt kommi võtta. Mõtlesin, et võibolla ta tahab ise seda kommi. Malin vastas, et no võib. Selgitasin, et varem pole alati lubatud.

Suur reede 2026

Tegin muuseumide infosüsteemis käändes otsingu 'suureks reedeks'. Esimese vastena ja ainsa pildiga vastena tulid noodid, mille on kirjutanud minu uuritav helilooja Karl August Hermann, tal on vastava pealkirjaga teos. Ülejäänud kolm otsinguvastet nimetasid kahte muud heliloojat.

Euroopa muuseumide lehel tegin nimetavas käändes otsingu 'suur reede' saksa ja ungari keeles. Kontrollisin ka pabersõnaraamatust, et tõlkeprogrammi antud vasted on õiged. Vanas saksa-eesti sõnaraamatus oli eestikeelne vaste 'suurreede' kokku kirjutatud. Ühte pilti vaadates mõtlesin, et ristilöömine on karistajate poolt häbimärgistamine, aga pildil on kontrast, et kristlik kunstnik on ristilöödule joonistanud aupaiste.

Käisin väljas kõndimas. Läksin jõe ja kanali vahele. Eelmine kord seal kõndides vist silla alt läbi minemata kanali ümber ringi teha ei saanud, aga täna selgus, et praegu saab.

Kui koju tagasi tulin, oli külas üks vend. Ta näitas mulle fotoaparaadist fotot ja kinnitas minu oletust, et ta on vana mustvalge foto värviliseks muutnud.

Kuulasin juutuubist Bachi ja Händeli muusikat. Händelilt oli samas videos palju teoseid, aga neid ühendas muretust väljendav viis. Vahepeal mõtlesin, et see on nagu välkmaleturniir, et käigud on kiired, aga kogukestus pikk. Kuid mõni lugu oli ka aeglasemas tempos, need tundusid väljendavat mineviku meenutamist.

Lugesin Uues Testamendist Apostlite tegude raamatu esimest peatükki. Koolis oli ükskord vaidlus, kas Jeesusel oli 12 või 13 jüngrit. Nüüd tundus, et tõde on vahepeal, kui Juudas ära langes, valiti üks apostel asemele. Jeesus lahkus maisest elust, aga Piibli järgi on ilmutusi saadud ka enne ja pärast tema maa peal elamist.

Elukohta sissekirjutus

Sissekirjutuse vahetamiseks soovitati vana sissekirjutus maha tõmmata. Aga minu meelest oli seda riskantne teha, sest uut sissekirjutust oli raske saada. Selleks pidi olema korterikaaslaste nõusolek.

Lipu tagasitõrjumine

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. g3 f5 3. b3 Od5 4. Rf3 Of3 5. Vf3 Rg6 6. c3 e6 7. d4 Od6 8. dc Oc5 9. Oc5 Vc5 10. Vd3 b6 11. Kd2 Lg2 12. h4 Rf6 13. Vf3 Kc8 14. Od3 Kb7 15. Vg1 Lh2 16. Lf1 Va5 17. a4 Rg4 18. Vg2 Lh3 19. Lg1 Vc5 20. Rf2 Rf2 21. Vff2 Lg4 22. e3 Re7 23. Oe2 Lg6 24. Of3+ Kb8 25. Lc1 Rd5 26. c4 Rf6 27. Ke1 d5 28. Vc2 Vfc8 29. cd Vc2 30. Vc2 Lg3+ 31. Ke2 Vc2+ 32. Lc2 Lh2+ 33. Kd3 Lc2+ 34. Kc2 ed 35. Kd3 a5 36. Kd4 g6 37. Od5 Rg4 38. Og8 Rf6 39. Oc4 Kc7 40. Ke5 Rg4+ 41. Kd4 Kd6 42. Og8 Rf6 43. Oc4 Re4 44. Oe2 Rd2 45. Kc3 Re4+ 46. Kd4 h5 47. Oc4 Rd2 48. Of7 Rf3+ 49. Kc4 Rh4 50. Kb5 Ke7 51. Od5 Kf6 52. Kb6 g5 53. fg+ Kg5 54. Ka5 Rg6 55. Kb6 h4 56. a5 h3 57. a6 Re7 58. Oh1 Rc8+ 59. Kc7 Ra7 60. Kb6 Rc8+ 61. Kb7 Rd6+ 62. Kc6 Rc8 63. b4 f4 64. ef+ Kf4 65. b5 Kg3 66. b6 Kh2 67. Oe4 Kg3 68. a7 Re7+ 69. Kd7 Rg8 70. a8L ja must sai 78. käigul mati.

Läbirääkimised

Toimusid läbirääkimised. Üks läbirääkija jäi kahe osaleva riigiga rahule, aga kolmandaga mitte, sest see tema iseseisvuse säilitamist ei toetanud.

Autori oskused

Kritiseerisin ühe autori teost. Siis sain teada, et autor on teises valdkonnas klassik. Ütlesin, et sel juhul ma teda ei kritiseeri, sest see teine valdkond on tähtsam.

Aprillinali 2026

Ma olen juba aastaid võõrkeeli riimide abil õppinud, samuti ajalugu. Nüüd mõtlesin proovida riime ka matemaatika õppimisel. Kõigepealt tuleb tugevalt kinnistada arvude järjekord, selle jaoks kirjutasin järgmised salmid:

Üks on väiksem kui kaks,
null on paksem kui üks.
Ei taipa mitte kui üks:
veel väiksem on miinus üks.

Veerand on väiksem kui pool,
poolest suurem kolmveerand.
Matemaatikat õpetas kool,
juba enne murdude õpet oli veerand.