A: Vaatasid saksakeelset dokumentaalfilmi Ungari kohta aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ERXO6Y07gAQ . Mis oli selles filmis huvitavat?
B: Üks huvitav asi oli, et sai võrrelda erinevate uskude pühakodasid. Katoliiklikud kirikud olid toretsevad, aga kalvinistlikud tagasihoidlikud. Üks katoliiklik kirik nägi ka teistest rangem välja. Kalvinistlikud kirikud olid veel tagasihoidlikumad kui Eestis luterlikud. Kalvinism tekkis renessansi perioodil, aga pildid kalvinistlikus kirikus meenutasid keskaegseid gooti stiilis joonistusi või tänapäeva laste joonistusi. Esindatud oli ka islami kunst, näidati ühe türklase mausoleumi ja Egeris türgi minaretti. Samuti näidati katoliiklikku kloostrit. Kloostri erinevus kirikust oli, et seina ääres oli palju vanu raamatuid. Eestis mõned raamatuarvustajad kirjutavad, et vanu autoreid ei tohi uuesti välja anda, aga kloostris oli suhtumine vanadesse raamatutesse pühalik. Juudi sünagoogid olid kirikutest vähem euroopalikud, aga mingis mõttes olid mõlemad pühakoja stiilis.
A: Milline oli filmis ilmalik arhitektuur?
B: Näidati nii kuningalosse, parlamendi lossi kui ka traditsioonilist taluarhitektuuri. Arhitektuuristiilide nimedest kõlas palju sõna barokk. Näidati üle Doonau ehitatud sildu. Ühe aadlisoost ajaloolise isiku kohta öeldi, et tema lemmikvärv oli sinine, seetõttu olid tema lossis tubadel sinised seinad. Näidati raudteid. Olin varem raamatust lugenud, et Ungaris on laste raudteesid, seda näidati ka filmis.
A: Võrdle seda filmi viimati Ungari kohta loetud raamatuga “Hungary”.
B: Mõlemad teosed tutvustavad Ungarit geograafiliselt laialt. Raamatus alustati pealinnast, filmis tuli pealinn Budapest alles filmi keskel. Raamatus oli juttu ka Ungari lumekattest, filmis olid kõik kaadrid filmitud soojal aastaajal. Raamatus oli linnaelust rohkem kui maaelust, filmis näidati peale inimeste ka loomi, nii looduskaitseala maal kui ka loomaaeda linnas. Varem arvasin, et pilt väriseb ainult harrastusvideotes, aga selles filmis värises vahepeal samuti, sest korduvalt tulid kaadrid, mis olid filmitud hobusevankrilt. Raamatule ja filmile on ühine, et on nii pilti kui ka teksti, aga asi, mida on ainult filmis, on muusika. Raamatus tutvustati hotelle, filmis neid vist ei olnud. Viinamarjadest oli mõlemas juttu.
A: Võrdle filmis nähtu põhjal Ungarit Eestiga.
B: Eestis peale õigeusu kirikute olen näinud ainult teravtorniga kirikuid, Ungaris on ka ümarkupliga hooneid. Ümarkupliga kirikute pilte näeb ka raamatus “Italy”, üks päev küsisin tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kupliga ja kui palju teravtorniga. Vastus oli, et teravtorniga on 80 protsenti läänekristlikest kirikutest, neid on rohkem Põhja-Euroopas, kupleid on rohkem Itaalias, Hispaanias ja Kesk-Euroopas. Ma tean, et Ungaris on mägesid rohkem, aga filmis neid ei näidatud. Luterlikke kirikuid polnud filmis ühtegi. Ungaris ulatub tsivilisatsioon kaugemasse minevikku, juttu oli Rooma riigi Pannoonia provintsist. Eestis näeb merd, Ungaris ainult Balatoni järve ja Doonau jõge.
A: Võrdle seda filmi varem Ungari kohta nähtud videotega.
B: Ungari keeles vaadatud videotest suur osa on lastelaulud, korduvalt on jäänud ette üks ja sama helilooja, kes on spetsialiseerunud lastelaulude kirjutamisele. Selle filmi muusika oli täiskasvanulikum. Varem olen vaadanud filmi, kus ungarlane räägib kaamerasse, nüüd kaamerasse rääkijaid ei näidatud, kõneleja oli kaadri taga ja tänavatel kõndivad inimesed vaikisid. Varem olen näinud ajaloolisi filme minevikukaadritega, nüüdses filmis olid kõik kaadrid värsked, kui minevikku mainitigi, siis värskete kaadrite taustal. Varem olen näinud filme, kus räägitakse piiritagustest ungarlastest või Budapesti ööklubidest, selles filmis kumbagi neist teemadest ei olnud. Varem olen näinud joonisfilme, selles filmis oli küll kujutavat kunsti näha, aga see polnud tehtud filmi jaoks ja oli staatiline.
A: Millisesse filmis näidatud kohta sa kõige parema meelega läheks?
B: Mulle piisab filmist, aga kui ma Tartust kuhugi sõidan, siis tavaliselt suvilasse, võibolla eelistaksin ka Ungaris maakohti rahvarohketele tänavatele. Maakohtadest on ka üks rahvarohkem kui teine, vee ääres võib trügimist olla rohkem kui kuiva maa roheluses. Loomad nagu inimesedki tunduvad ohtlikud, taimne loodus on rahulikum.
0 vastukaja:
Postita kommentaar