"Itaalia" 1

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud leheküljeni 277. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Sa tülitad inimesi pühade ajal. Kas sellel raamatul on ka nende pühadega mingi seos?

VASTAJA: Seos on võimalik leida. Raamatu Milano peatükis tutvustatakse osa elust seal linnas elanud kunstnikku Leonardo da Vincit ja tema maali „Püha õhtusöömaaeg“ või selles raamatus „Viimane õhtusöömaaeg“. Lisaks on raamatus palju Itaalia kirikute fotosid ja pealinna Rooma teemalises peatükis on juttu ka linna piiridesse jäävast Vatikani riigist, mida juhib katoliku kirik.

KÜSIJA: Lugesid esialgu läbi vaid kolmandiku raamatust. Milliseid teemasid see kolmandik hõlmab?

VASTAJA: Nagu sama sarja Ungari raamatuski, algab teos üldosaga ja sellele järgnevad geograafilised osad. Aga need pole nagu Ungari raamatuski pealkirjastatud alati ametliku haldusjaotuse järgi, vaid raamatul on oma süsteem. Raamatu esimesse kolmandikku mahuvad Rooma linn, seda ümbritsevad alad, Itaalia loodenurk ja sellest itta jääv Põhja-Itaalia keskosa ehk Lombardia maakond, mida raamatus nimetatakse Milanoks ja järvedeks, samuti nagu mereäärset Liguuria maakonda nimetatakse peatüki pealkirjas Itaalia Rivieraks.

KÜSIJA: Millise meetodiga sa seda raamatut lugesid?

VASTAJA: Alustasin nagu eelmisigi raamatuid, et tegin mõtlemispausi iga lehekülje lõpetamise järel ja iga pildi vaatamise ajal. Iga päev kirjutasin kaustikusse 40 rida märkmeid eelmisel päeval loetu kohta. Poole lugemise pealt muutsin süsteemi, et ei teinud märkmeid enam proosalausetega, vaid värssides. Suurema osa kaustikuleheküljest täitsin ristriimiga nelikvärssidega, kõige lõppu kirjutasin lehekülje formaadiga arvestades kolmekordse riimiga kolmerealise salmi. Värsside eelis oli, et erinevalt proosalausetest kutsusid need ennast korduvalt üle lugema ja katkendeid jäi sõna-sõnalt pähe. Eile loetud osa kohta ma veel märkmeid teinud ei ole ja täna asusin intervjuud andma märkmeid uuesti üle lugemata. Mõnel päeval kasutasin värsside täpsuse kontrollimiseks ka tehisintellekti.

KÜSIJA: Oled kirjutanud Itaaliast magistritöös. Võrdle seda raamatut oma magistritööga.

VASTAJA: Minu magistritöös oli juttu Itaalia fašismist Teise maailmasõja alguseni, seega ajaliselt kitsamast perioodist. Raamat keskendub ühelt poolt tänapäeva söögikohtadele, teiselt poolt tutvustatakse Itaalia ajalugu läbi aastatuhandete, seega pikemalt kui minu magistritöö. Minu töö oli fašismi suhtes kriitiline, raamatus pigem ülistatakse Itaaliat. Kuid on ka temaatilised kattuvused, et ka raamat eelistab kirjutada Mussolini ajast, mitte Teise maailmasõja järel võimul olnud kristlikest demokraatidest. Minu magistritöös ei olnud ühtegi pilti, raamatus on pilte väga palju. Mina viitasin raamatutele, ajakirjadele ja ajaleheartiklitele, raamatus on viiteid edasilugemiseks võrgulehekülgedele.

KÜSIJA: Oled kirjutanud Itaaliast ka kolmes keskkooliaegses geograafia referaadis. Võrdle ka neid selle raamatuga.

VASTAJA: Loetlesin ka oma referaatides Itaalia maakondi, nende nimed tulevad ette ka selles raamatus. Minu referaadid keskendusid statistikale, raamatus on statistikat minimaalselt, väljaarvatud piletihindade ja lahtiolekukellaaegade kohta. Meie koolis oli osades klassides geograafia inglise keeles, seetõttu tõlkisin referaadi jaoks eestikeelseid raamatuid inglise keelde, nüüd tegin vastupidi ingliskeelse raamatu põhjal eestikeelseid märkmeid. Minu referaatide statistika keskendus suurelt osalt põllumajandustoodangule, raamat tutvustab põllumajandussektori asemel rohkem teenindussektorit ja ei loetle põllumajanduslikke tooraineid, vaid valmistoitude nimesid.

KÜSIJA: Mainisid juba, et oled lugenud samast sarjast ka raamatut Ungari kohta. Võrdle neid kahte raamatut omavahel.

VASTAJA: Ungari raamatul oli kaks põhiosa – pealinn Budapest ja ülejäänud riik. Itaalia raamatus sellist pealinna esiletõstmist ei ole, Itaalia suurlinnad on omavahel võrdsema suurusega ja Rooma moodustab vaid väikse osa raamatust. See, mida piirkondade kohta välja tuuakse, on kahes raamatus sarnane. Ungari teema puhul lõhnas see olude sunnil rohkem poliitilise korrektsuse järele, sest kirjutatakse riigi praegustest piiridest, aga Itaalia puhul langevad riigipiirid ja rahvusepiirid rohkem kokku, samuti on itaallased kauem ühel maal elanud.