Esmaspäev, oktoober 31, 2016

Millekski valmistumine

Mul oli magistrieksamiks õppimiseks veel niipalju aega, et jõudsin lugeda ühte raamatut. Aga mitte tervikuna, vaid katkendit. Valisin selleks de Gaulle'i eluloo ja otsustasin lugeda keskelt. Lähenes ürituse algus. Vaatasin, kas tasub teki ümbert tekikott ära võtta, aga otsustasin selle ümber jätta. Istusin bioloogia tunnis Sandri kõrval. Õpetaja ütles, et vastama kutsub ta minu, sest mul pole sel õppeaastal veel ühtegi hinnet. Kätte jõudis juba kevad. Ütlesin, et ma vastan parem järgmine kord, ma ei teadnud, mis tänaseks õppida oli, sest ma eelimisest tunnist puudusin. Olin puudunud sel õppeaastal kõigist bioloogia tundidest. Aga võisin öelda, et kuigi ma pole õpikut lugenud, lugesin "Loomade elu". Seletasin, et ma pole sel õppeaastal sellepärast bioloogia tundides käinud, et mul oli tunniplaanis viga. Bioloogia oli reedeti viimane tund, aga mul polnud seda päevikusse märgitud. Olin arvanud, et reedeti on koolipäev lühem, ja koju läinud. Tõestuseks tegin päevikust lahti septembri esimese nädala, kuhu polnud tõesti bioloogiat märgitud. Aga üllatusega avastasin, et septembri teisele nädalale on küll märgitud. Võibolla oli märgitud ka kolmandale nädalale, aga seal olid reede peal lühendid, ma ei teadnud lühendite tähendust. Klassi tuli ka eesti keele õpetaja. Ta hakkas rääkima lõpukirjandiks valmistumisest. Ta rääkis, et lõpukirjandil on nii ranged nõuded, et keelega oli varem saanud meie koolis positiivse hinde kätte kaks õpilast aasta kohta. Sisu eest oli saanud positiivse hinde seitse õpilast aastas.

Pühapäev, oktoober 30, 2016

Peedu ajaloost 2

"Postimees" kirjutas 28. juulil 1941:

Peedu hoolitseb Tartu sõjapõgenike eest.

Elva kõrval on Peedu olnud tartlastele üks eelistatumaid suvituskohti. Nüüd aga juba paar nädalat on Peedu andnud peavarju sõjapõgenikele Tartust. Tartu pommitamise algusest peale on Peedule paigutatud enam kui 400 sõjapõgenikku, kuna üle 600 inimese on Peedult edasi läinud.

Vigurite ringihüppamine

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 16. b4 Re4 17. Lb2 Ra4 18. Lc2 Rac3? 19. Vd3? Oa4 20. Lb2 Rb5 21. Re5 Rbd6 22. Vac1 f6 23. Rg6 Lf7 24. Rh4 g5 25. Rf3 Ob5 26. Vdd1 Rc4 27. Lb3 Red6? 28. a4 Oa4 29. La4 Rb2 30. La7 Rd1 31. Vd1 b6 32. La2 Va8 33. Lc2 h5 34. h4 g4 35. Rd2 Va3 36. Rc4 Rc4 37. Lc4 Vda8? 38. Oa8 1:0.

Kell ja kaart

Ema ütles, et on aeg mulle sünnipäevaks uus malekell kinkida, vana on kulunud. Vastasin, et ma ei taha, olemasolevad kaks kella on värskemad kui suurem osa maleklubi kelli. Maleklubis peab paljude kellade keeramiseks lisanuppu kasutama ja vahel on keeratud kopikatega. Siis tuli mulle meelde, et kodus ei saa kella ühte poolt lisanupuga ka keerata. Seetõttu andsin järele, et on küll uut kella vaja. Mõtlesin, et küsin elektronkirjas Helinalt, mis ta praegune kodune aadress on, ja seejärel saadan talle sellel aadressil paberkirja. Helina oli ühe kirjaga pannud kaasa selle Soome linna kaardi, kus ta elas. Praegu võttis üks vennapoeg selle kaardi enda kätte ja hakkas rebima. Lasin tal mõned sentimeetrid rebida, siis võtsin talt kaardi ära, öeldes, et seda läheb veel vaja. Üks väga pisike vennapoeg oli aknalaual ja roomas lahtise akna suunas. Tõstsin ta eemale ja panin akna kinni.

Laupäev, oktoober 29, 2016

"Inimeselaps"

Uku Masing. "Inimeselaps. Valik luulet". Tartu 2016. 184 lehekülge.

Hiljuti lugesin läbi viimase "Loomingu" numbri luuletused ja ühtegi eriliselt head meelde ei jäänud. Nüüd lugesin Uku Masingu valikkogu, kus kõik luuletused olid huvitavad. "Looming" oli ehk ühe põhjusena sellepärast igavam, et seal trükitut lugesin esimest korda, aga Masingu loominguga olen juba varasemast tuttav. Ükskord mult küsiti, et kui ma loen Masingu luuletusi, kas ma saan siis nendest aru. Vastasin võibolla, et luulet on riimide ja rütmi pärast siis ka hea lugeda, kui aru ei saa. Nüüd ilmunud raamatust sain nagu paremini aru kui Masingu kogutud luuletustest. Valikkogusse vist on võetud lihtsamad tekstid ja lisaks olen ise vahepeal vanemaks saanud. Sada protsenti ei saa aru ühestki autorist, isegi mitte endast, aga Masingu puhul on näha, mis asjad talle meeldivad ja mis mitte. Talle meeldisid kauged tähed, kauged ajad, kauged maad, taimed, loomad, Jumal ja naine. Ta liitis sõnu sageli üllatavateks kombinatsioonideks, mida pole kohanud ühelgi varasemal ega hilisemal autoril. Masingule ei meeldinud tondid, kurjus ja rumalus. Öeldakse, et tark teab, et ta midagi ei tea. Masingu puhul vähemalt peab see ütlus paika. On näha, et ta on suuremast osast inimestest intelligentsem, aga ta kaebab sageli, et ei saa millestki aru. Masing kirjutab küll naermisest, aga naerdakse rõõmust, ta ei kirjuta naljaluuletusi. Teda vaevavad negatiivsed emotsioonid, kurbus ja üksindustunne. Leian, et mul on Masinguga palju sarnaseid huvisid. Osalt ka sellepärast, et olen varemgi tema raamatuid lugenud. Kui lugesin Masingu "Mälestusi taimedest", hakkasid taimed mulle rohkem meeldima. Mul esineb nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone, aga tundub, et positiivsete osakaal on suurem kui Masingul. Seega kinnitab Masingu juhtum väidet, et kõige intelligentsemad inimesed ei ole kõige õnnelikumad, kuigi arvatavasti on ka mõni erand.

Sedeleid kirjutamas

Läksin kirjandusmuuseumi kartoteegi sedeleid kirjutama. Mind juhendati, kuidas kirjutada. Ma ei näinud hästi. Pastakaplekid tegid ühe sedeli kõlbmatuks. Ütlesin, et selle maja kummitus ründab mind niiviisi, et paneb pastaka plekke tegema. Teistes majades pastakas plekke ei tee. Mulle öeldi, et ma olen sedelitele ühe näitaja valesti kirjutanud. Küsisin, kas siis on kõik kirjutatud sedelid kõlbmatud. Vastati jah. Ütlesin, et ma kirjutasingi ainult selleks, et endal hea enesetunne oleks. Tegelikult olin vist kirjutanud ikkagi nii, nagu esimene töötaja juhendas, kaks töötajat olid nähtavasti eriarvamusel. Mul kukkus pastakas teise ruumi basseini põhja. Läksin seda ära tooma.

Reede, oktoober 28, 2016

Ajaloolise romaani kaart

Lehitsesin raamatut "Egeri tähed". Selles oli ka maakaart. Kuna raamat oli trükitud Nõukogude ajal, oli kaardil teistest rasvasemate piiridega trükitud Moskva suurvürstiriik. Hilisem Vene riigi ala oli juba üleni riikidega kaetud. Riikide nimede järgi oli näha, et mõnes neist elasid muud rahvad kui venelased, nende rahvaste hilisem elukoht oli teine. Ühe riigi nimi oli padrikuriik, mis näitas, et seal oli palju puid ja vähe inimesi. Moskva suurvürstiriik oli juba kõige suurem. Oma suuruse tõttu oligi tal õnnestunud hiljem teised riigid vallutada.

*
Meie pere auto seisis kodu ees parkimisplatsil. Mina istusin auto tagaistmel, teised pereliikmed olid tuppa läinud ja üks Pille tuttav tüdruk istus roolis. Ta hakkas sõitma maakoha suunas. Ma ei teadnud, kas tal on luba sõitma hakata, kui ta pole perekonna liige. Ta rääkis, et üks minu sugulane tüdruk on avaldanud luuletusi. Meenutasin, et vist jah. Tüdruk täpsustas, et sellel teisel tüdrukul on ilmunud kolm luulekogu ja ühel teisel minu sugulasel tüdrukul kaks.

*
Läksin malemängu koha suunas. Kui möödusin meie endisest hoovist, oli naabermaja otsmise trepikoja ees üks vana naine, kes mind vanast ajast mäletas ja hakkas minuga rääkima. Ta ütles, et ma olen kasvatanud kaheksat venda. Parandasin, et nelja. Naine küsis, mida ma õppima lähen. Vastasin, et mul on juba magistriõpe lõpetatud. Seda ma ei hakanud lisama, et selle lõpetamisest on ka juba kümme aastat möödas. Naine vangutas sellest hoolimata pead, et aeg on kiiresti lennanud. Ta kõndis minema. Mina läksin malemängumajja. Olin täna väga unine, aga sellest hoolimata otsustasin turniiril osaleda.

*
Ema ütles, et tänaseks on lubatud pikemat maavärinat kui Eestis seni on olnud - veerand tundi. Maavärin hakkas pihta. Lamasin voodis ja tundsin, kuidas see tugevalt vappus. Pärast maavärinat vaatasin aknast välja. Vaatepilt oli maavärina tõttu muutunud, nüüd oli see akna taga jälle selline, nagu oli Kaunase puiestee hoov olnud lapsepõlves. Läksime õue maavärina tagajärgi vaatama. Elasime Uuel tänaval. Mõne maja asukoht oli muutunud. Jõudsime ühtede sugulaste majani, millest osa oli kokku varisenud. Ma ei teadnud, kas keegi surma ka sai. Aga see maja oli olnud maavärinatagi varisemisohtlik. Sugulased olid seda teadnud ja maavärina ajaks majast välja tulnud, istudes maja kõrvale laua taha. Nad istusid seal ka pärast maavärina lõppu.

Neljapäev, oktoober 27, 2016

Treppidega maja

Meid heideti kosmoselaevast avakosmosesse. Kosmoselaeva juhtkond nähtavasti sai aru, et tõenäoliselt me saame avakosmoses hakkama ja leiame tagasitee kosmoselaeva. Mõeldi, et mõni elu võib küll kaotsi minna, aga on vaja, et keegi avakosmost uuriks.

*
Lahendasime ülesannet, kui palju tuleb elektriarvet tasuda. Tundus, et lahendus on käes, aga kontrollimisel selgus lõpuks, et lahendatud oli valesti, sest paari võõrkeelse sõna tähendust ei teatud. Ülesandes polnud öeldud mitte, mis summa tuleb tasuda, vaid mis summa võib endale jätta. Tasuda tuli väiksem osa kogusummast. Öeldi, et B-klassis lahendasid kõik selle ülesande õigesti, aga A-klassis vaid mõned üksikud. Mõeldi vist ühe teise kooli klasse, aga võibolla laienes üldistus kõikide koolide vastavanimelistele klassidele.

*
Väikses puumajas oleks võibolla tulnud ülemisele korrusele viiva trepi kohal mööbli paigutust muuta. Mängiti malet. Tundus, et valge kuningas hakkab matti saama. Tal oli taganemiseks veel ainult üks käik. Aga ta käis teises suunas. Kardeti, et nüüd jääb ta liiga lagedale. Endale ruumi tegemiseks lõi valge kuningas suure topsi, mis polnud päris nupu moodi. Istusime maja välistrepil. Ütlesin isale, et kass on öelnud, et tal on raske, sest ta on mustade nuppude sõber, aga mängib valgete poolel. Ärkasin. Pärast ärkamist istusin samal trepil, aga ümbrus nägi nüüd teist moodi välja. Trepp oli kõrgem ja kui maja juurde viiva tee ääres oli unenäos olnud puid rohkem ühel pool, siis nüüd teisel pool. Peremees istus ka trepil ja laulis ropuvõitu sõnadega laule. Naised ei pannud seda talle pahaks, sest muidu see mees ropp ei olnud.

Kolmapäev, oktoober 26, 2016

Palju asju

Läksin laulmistundi. Olin vanaema pool. Hakkasin pakkima oma asju, mis olid siin seisnud, et need koju viia. Asju oli palju ja kui ma oleks need kõik kotti pannud, oleks tekkinud raskusi bussi peale mahtumisega. Istusin aias mullase peenra ees ja sonkisin kätega mulda.

Teisipäev, oktoober 25, 2016

Virulane 1906

„Virulane“ 30. juuni – 27. juuli 1906.

Vahel on räägitud 1905. aasta revolutsioonist, aga vahel ka 1905.–1907. aasta omast. 1906. aasta „Virulasest“ saab kinnitust, et võitlus ei olnud lõppenud.

„Virulane“ oli ilmunud 19. sajandil, kuni võimud selle poliitilistel põhjustel sulgesid. 1905. a. lõpul hakati revolutsiooni maha suruma ja ajalehti sulgema, aga „Virulane“ õnnestus 1906 hoopis uuesti asutada, kuigi vahepeal suleti teda jälle ja ta sai ilmumist jätkata vaid nime vahetades. „Virulase“ toimetaja oli mõlemal sajandil Jaak Järv, kuid ülejäänud toimetuse koosseisus toimus muutusi. Kui 19. sajandil olid lehes kirjutanud Vilde ja Martna, siis 20. sajandil oli üks tuntumaid toimetuse liikmeid Pusta ja lehes võttis sõna ka Riigiduuma ehk Riigivolikogu saadik Hellat. Entsüklopeedia ütleb, et uuel „Virulasel“ ei olnud enam nii suurt mõju kui vanal. Samas saadi rohkem kirjutada, sest poldud enam nädalaleht, vaid ilmumissagedus tõusis kuuele päevale nädalas. Nüüd oli suurem konkurents, sest Eesti ajalehtede puhul olid kasvanud nii nende ilmumissagedus kui ka ajalehtede arv rutem kui rahvaarv. Kiiremini kirjutades võib lisaks jutt lahjemaks minna. Raamatud Jaan Tõnissoni kohta ütlevad, et pärast 1905. a. lõpu sündmusi vasakpoolsete populaarsus langes ja mõõdukama Tõnissoni oma tõusis, kuid „Virulane“ esindas just nimelt vasakpoolsemat suunda. Ainult „Virulast“ lugedes selle suuna populaarsuse langusest aru ei saa, sest „Virulane“ ise kinnitab, et esindab enamuse seisukohti ja Tõnisson on vähemuses. Praegu peetakse suurmeheks Tõnissoni, ja Järve temaga ei kõrvutata.

Üks küsimus, milles „Virulase“ vasakpoolsus avaldus, oli tema suhtumine maaeraomandisse. Kuigi tehti riigi vastu revolutsiooni, taheti mõisamaad muuta riigiomandiks ja anda talupoegadele vaid põlisele rendile, mitte nende eraomandiks. Sellisele suhtumisele aitas kaasa nähtavasti teadmine, et riigimõisades on talupoegade olukord parem kui eramõisades. Riik, millele taheti maad anda, ei olnud isegi Eesti riik, vaid oldi Venemaa osa. Kuigi Tõnisson asutas kohaliku Eduerakonna, peab „Virulane“ endastmõistetavaks, et partei on midagi üle-venemaalist.

Uuritud ajalõigu alguses hooples „Virulane“, et hoolimata karistussalkade terrorist on vabadus suurenenud, nüüd arutatakse parlamendis samu küsimusi, mille eest enne karistati, ja parlamenti ei saada keegi laiali. Kuid siis see laialisaatmise otsus tuli. Mul tekkis lugedes mitu võrdlust Pätsi vaikiva ajastuga. Pätsi ajal pandi parlament vaikivasse olekusse rahva rahustamise ettekäändel, kuid „Virulane“ aastal 1906 avaldas arvamust, et rahvast rahustaks see, kui parlament uuesti kokku kutsutaks. Keiser ja parlamendi pooldajad süüdistasid üksteist vastakuti seaduse rikkumises. Ka Päts ja vabadussõjalased süüdistasid hiljem mõlemad üksteist riigi pööramises.

Toimus ka relvavõitlust. 1917 oktoobripöörde ajal olevat lastud Auroralt vist üks pauk, aga 1906 oli mõnes linnas nagu Sveaborg paugutamist rohkem. Kuigi „Virulane“ mõnes küsimuses kaitses seaduslikkust, ei nimetanud ta seadusevastaseks relvastatud ülestõusu ja esimesel hetkel paistis uskuvat, et ülestõusnuid saadab edu.

Varem olen võrrelnud, et „Postimees“ kirjutas Eesti eestlastest, „Olevik“ Venemaa piiridest lahkunutest ja „Ristirahva Pühapäevaleht“ Venemaa piires ümber asunutest. Nüüd loetud „Virulase“ numbrid sarnanevad selle poolest kõige rohkem „Ristirahva Pühapäevalehega“, kuigi „Virulane“ ei tee usupropagandat.

19. sajandil olid olnud vastuolud „Virulase“ toimetaja Järve ja „Valguse“ toimetaja Kõrvi vahel. Neist vastuoludest oli ka nüüd üle ühe korra juttu. Samal aastal, kui Järv oma ajalehe taastas, lõpetas Kõrv revolutsiooni tõttu pettununa enda ajalehe väljaandmise. Kõrvi on nimetatud eesti ajakirjanike hulgast suurimaks venestuse pooldajaks, kuid „Virulasest“ paistab, et Kõrv tahtis samaaegselt olla nii venelaste kui ka sakslaste sõber. Seda ei saa öelda „Oleviku“ toimetaja Grenzsteini kohta, kes tegi venestusele järeleandmisi, aga kritiseeris samal ajal teravalt sakslasi.

19. sajandi ajalehtedest on peetud „Virulast“ ja „Valgust“ keskmisest kollasemaks. Ka 20. sajandi „Virulases“ tundus olevat keskmisest lehest rohkem uudiseid kuritegude kohta. Seevastu ei huvita „Virulast“ erinevalt praegustest lehtedest sport. On üks uudis kalapaatide võidusõidu kohta, kuid selle asemel, et tuua ära võitja nimi, kahtleb ajaleht, kas selliseid võistlusi on vaja. Iseloomulik ajastu kohta on ka see, et kalapüüdmiseks ja võidusõiduks ei olnud eraldi paate.

Esimene lumi


Kardinaid eest tõmmates läks tuju paremaks.

Õpilased ja õpetajad

Lugesin raamatuid. Kuigi olin realistlikku kirjandust kritiseerinud, olin lugenud hea meelega palju realistlikke romaane. Kristeril oli välismaa naine. Rääkisin Kristeriga ühest selle naise maa kunagisest poliitikust, keda see naine ei mäletanud. Ta imestas, et mina ja Krister nii noorelt poliitikat jälgima hakkasime. Õpetaja ütles, et tema eelistab Otiga mitte ajalugu arutada, sest Otil on selle kohta oma seisukohad. Mina rääkisin Otiga sel teemal. Ott ütles, et papp ei ole võrdse tähtsusega mitte preestri, vaid piiskopiga. Olin luuletusi kirjutades sõna 'papp' kasutanud seda teadmata. Läksin ühele tänavale lõkke süütamisele. Süütaja valas kõigepealt lõkkeaseme veega üle. Üks vanainimene küsis mult, miks see mees nii teeb. Vastasin, et võibolla selleks, et näidata, et lõke süttib puude märjaks tegemisest hoolimata. Mõtlesin, et võibolla ei valatudki vett, vaid lõhkeainet. Põgenesin kaugemale, et mitte plahvatuses kannatada saada. Vanainimene põgenes samuti. Aga plahvatust ei tulnud. Mul ei olnud riideid seljas. Olin midagi mõtlemata riided seljast võtnud, sest olin arvanud, et on aeg seda teha. Aga vanainimene võis hiljem rääkima hakata, et ma nägin sobimatult välja. Osadel lõkke äärde kogunenutel olid ülikonnad seljas, aga üks teine poiss oli ka ilma riieteta. Üks tüdruk ütles sellele poisile, et see poiss jäi talle meelde, aga mulle ei öelnud midagi. Poiss vastas sellele tüdrukule, et Võrumaal on kombeks ilma riieteta käia. Ma võisin öelda, et ma pole küll Võrumaalt pärit, aga olen seal suvitanud. Hakkasime kooli õuel jalgpalli mängima. Meie meeskond sai rohkem väravaid löödud. Mina lõin palli nõrgalt, aga andsin korduvalt resultatiivseid sööte. Mõtlesin, et unenägudes on see tavaline, et kujutlen, et oma meeskond lööb rohkem väravaid. Vahepeal ei olnud väravavahti väravas. Jooksin palliga vastase värava suunas, kui mitte kedagi ei olnud kaitses. Tegin pealelöögi, aga pall põrkas postist tagasi. Pidin teise löögi veel tegema. Sain palli väravasse, aga võibolla see oleks reeglite järgi pidanud puudutama ka värava põhja, pall peatus varem. Meie väravas ei olnud vahepeal samuti väravavahti. Üks mängija rääkis, et loodab ülikooli sisse saada. Õpetaja küsis talt, et kas ta loodab, et kui teeb kaks vaimset eksamit kümne palli süsteemis kolmele, et siis saab füüsilised eksamid kümned ja pääseb ülikooli sisse. Poiss vastas jah. Ta oli vastaste väravavaht. Mõtlesin, et kui ta väravaid sisse laseb, siis võibolla ta eksib, kui arvab, et füüsilised eksamid läheksid tal hästi.

Esmaspäev, oktoober 24, 2016

Kodulehekülje koopia

Tegin kodulehekülje failidest teisiti süstematiseeritud koopia aadressile http://simorunnel.blogspot.com.ee/ . Kodulehekülg ise võib varsti kustuda ja viimased uuendused on ainult uuemas variandis.

Pühapäev, oktoober 23, 2016

Võrgu-uudised

Tahtsin lisada kodulehekülje malelehele kahte uut partiid viimaste aastate turniiridelt. Selgus aga, et tasuta kodulehekülje teenus on lõppemas. Seetõttu panin valitud partiid üles uude kohta http://simorunnel.blogspot.com.ee/2016/10/valitud-partiid.html . Sinna blogisse mõtlen kopeerida ka muid seni koduleheküljel olnud asju.

*
Lähenevad AVRO-38 mälestusturniirid kiir- ja välkmales. Juhendid asuvad aadressil http://www.maleliit.ee/info/2016/Juhend_AVRO_2016.pdf .

*
Feisbuk teatab, et Kerese mälestuseks mängitakse ka Viimsis: http://www.eestimale.ee/uudised/2016/turniirikutse-paul-keres-100-viimsi-valla-kiirmaleturniir .

Korterimäng

Oli kirjanduse tund. Lehitsesin oma vihikut, et leida kohta, kuhu saaks kirjutada. Mõnes kohas oli tühje ridu, aga järgmine lehekülg oli jälle täis. See vihik oli vist juba lõpetatuks kuulutatud, võtsin kotist teise ja tühjema. Õpetaja kirjutas tahvlile arvutusi. Aga enne kui ma jõudsin nendega midagi teha, kustutas ta need uuesti ära. Sellega ma polnud rahul, aga järele mõeldes sain aru, et oli vaja kustutada, muidu poleks järgmisi asju kuskile kirjutada. Õpetaja viskas vihast minu vastu äratuskella põrandale puruks. Ta ütles, et mina tükid ära koristaks. Mina ütlesin, et tema viskas ja tema peab koristama. Panin seina najale istuma karvaseid mänguloomi. Õpetaja hakkas rääkima minu "Vikerkaares" ilmunud luuletustest. Mulle oma luuletused meeldisid ja samuti olid ilusad pildid, mille õpetaja nende kohta värvikriitidega tahvlile joonistas, aga tundus, et ta tahab jutuga välja jõuda selleni, et selliseid luuletusi ei tohi kirjutada. Mõtlesin, et kui ta peaks seda ütlema, siis saadan just avaldamiseks järgmised luuletused. Õpetaja kustutas tahvlilt joonistused ära ja joonistas asemele teise variandi. Esimene variant oli illustreerinud minu luuletusi abstraktsete kujunditega, teine inimfiguuridega.

*
Olin leidnud vanast ajalehest midagi huvitavat. Seal oli ühes lühinupus juttu minust, teises Jürgen I-st. Rääkisin sellest teistele ja näitasin ajalehte projektoriga seina peal. Õpetaja Kalme näitas, et projektoriga peab tegema teistsugust pilti. Nüüd nägin ma ise uduselt. Aga mõtlesin, et mis sellest, ma näitan pilti teiste jaoks, ja kes ei näe, võib binokli võtta. Jürgeni nimega nuppu ma ei leidnud üles. Kui ajalehe Jürgeni kätte andsin, siis tema leidis. Ajalehte jälle enda kätte saades leidsin ka mina. See oli ühes kahest parema serva poolsemast tulbast. Aga kuigi olin nupu juba leidnud, kaotasin selle uuesti silmist ja pidin uuesti otsima hakkama.

*
Lugesin Enekest. Keerasin lehti ja lugesin läbi artiklid riikide kohta. Tegin nende kohta märkmeid. Jõudsin artiklini Liechtensteinist. Selles entsüklopeedias kirjutati see Liichtenstein. Ja oli veel kaks erinevat kirjapilti, teises oli viimast tähte kahekordselt. Sõitsin bussis. Bussi uks ei läinud kinni ja ma rippusin välja. Hoidsin kinni, aga käsi võis korraks lahti minna ja siis ma võisin välja kukkuda. Mul õnnestus pääseda sügavamale bussi. Selles bussis tahtsid piletikontrollid kehtestada uut korda ja kontrollisid pileteid juba aastaid, ilma et nad oleks bussi eesotsa välja jõudnud. Aja jooksul muutus uus karm kord küll leebemaks. Mängisin ühes kohas paberi peal mängu, kus ma tähistasin trepikoja iga korteri mullide reaga, kus iga mulli sisse oli midagi kirjutatud. Osadel korteritel oli hulk mulle, mille sisse oli kirjutatud 0, aga neil oli ka muusisulisi. Meie korteri kohta oli kirjutatud kaks korterinumbrit. Üks mees tahtis näha, mida ma paberile kirja olen pannud.

Laupäev, oktoober 22, 2016

Pargikoer

Kõndisin läbi pargi Raekoja platsi suunas. Pargis oli varem üks koer ketis olnud, aga nüüd oli ta ketist lahti. Ma ei teadnud, kas ta võib kallale tulla või mitte. Ka sõbraliku koera ketist lahti laskmine oli halb, sest teised võisid selle eeskujul lasta kurja koera. Varasematel aegadel, kui seda koera polnud veel ketti pandud, oli ta juba ketist lahti olnud. Raekoja platsil heitis see koer pikali ja inimesed silitasid teda. Kahtlustasin, et vaenlased on selle koera marutõppe nakatanud, sest ta on sõbralik ja inimesed lähevad teda silitama, vaenlase eesmärk oleks, et inimesed ka marutõppe jääksid. Pidu hakkas läbi saama. Raekoja platsile kogunenud inimesed tõusid püsti lõpulaulu jaoks. Mina jäin esialgu istuma, aga siis tõusin ka püsti. Vaatasin, et Klaus veel istub.

Reede, oktoober 21, 2016

Valesti topeldamine

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 (Siiani partiist Smõslov-Keres) Vfd8 15. Vac1 Vd7 16. Re5 Vd6 17. Rc6 bc 18. Oc6 Vad8 19. e3 Rfd5 20. La5 Rc8 21. Od5 ed 22. Ob4 Le4 23. Od6 Vd6 24. Lc7 Vf6 25. Lc8+ Kh7 26. Lc2 1:0

Mustad nõud

Läksin kööki. Tahtsin kapist taldrikut võtta. Aga leidsin sealt musta taldriku. Selle all järgmised nõud olid ka mustad. Need oli ära määritud, ilma et neist oleks üldse söödud. Öeldi, et mustust levitati listide kaudu.

Neljapäev, oktoober 20, 2016

Ülikool ja võistlused

Läksin suurde auditooriumisse ajalooloengusse. Istusin kõige tagumisse ritta. Loengupidaja ei lasknud registreerimislehte ringi käia. Tõin auditooriumi eest ise paberi ja panin selle ringi käima. Ma olin ka muudel kordadel asjade korraldamisega tegelenud. Aga võibolla loengupidajale piisas, et ühes loengus oli kirja pandud, kes tema loengutes käivad, teda ehk iga üksiku loengu kuulajate nimed ei huvitanudki. Esimene, kes oma nime kirja pani, kirjutas nime taha hinde 5. Teisena panin nime kirja mina. Ma mõtlesin, et eksamit ei ole veel olnud, siis ei ole hinde paberile kirjutamine õige, seetõttu kirjutasin oma nime taha "arvestatud". Siis tuli meelde, et arvestust pole ka olnud, seetõttu võtsin paberi oma kätte tagasi ja tõmbasin selle sõna maha. Esimene kirjutaja oli eksinud veel selles osas, et nüüd ei pandud hindeid numbrite, vaid tähtedega.

*
Läksin maleturniiri viiendale ja viimasele voorule. Mängiti kahel korrusel. Kõndisin läbi esimese korruse mängusaali ja siis läksin teise korruse väiksemasse saali, kus pidi toimuma minu mäng. Aga kell oli juba seisma pandud ja mulle oli märgitud kaotus, põhjendusega, et ma olin mängule hilinenud. Nüüd olid uued reeglid ja hilineda võis vähem kui varem. Enda meelest ma polnudki liiga palju hilinenud, sest olin esimesse saali jõudnud veel lubatud kellaajal. Kuigi mul jäi viimane voor mängimata, oli punkte siiski nii palju, et sain auhinna. Neist neljast partiist, mille olin ära mänginud, olin saanud 3,5 punkti. Praegu olin ma väga tugev. Mängisin malet. Vastase nupp läks vaheseina taha. Arvasin, et vahesein oleks tulnud kõrvaldada, et vastasele tuli ja matt peale panna. Siis mõtlesin, et kui minu vanker sai vastase vankri lüia, siis sai tegelikult vastase vanker ka minu vankri. Olin hakanud magistritööd kirjutama ja seetõttu igal ööl õppetööd unes nägema. Ma kordamööda ühel päeval õppisin võõrkeele sõnu ja teisel päeval tegin maletrenni, magistritööd ei kirjutanud ühelgi päeval. Läksin hämarasse auditooriumisse, kus toimus ühe doktorandi uurimisteema arutelu. E. Kuusik võttis sõna. Paljud kokkukogunenutest oskasid doktorandi teemale midagi täienduseks öelda. Doktorant kuulas vaikides. Mõtlesin, kas tal jäävad kõik märkused meelde. Mõtlesin, et mina ei taha doktoritööd kaitsta, sest tunneksin ennast kaitsmise ajal halvasti. Minu kõrval istus Helen. Iga lause üles kirjutamise järel pistis ta oma konspekti minu nina alla, et ma kontrolliks, kas ta kirjutas õigesti.

Kolmapäev, oktoober 19, 2016

Õppetöö kolmes ruumis

Olin oma toas ja õppisin võõrkeele sõnu. Tabelis oli ühe eestikeelse sõna vasteks teine eestikeelne sõna. Mõtlesin, et mis sellest, ma ei õpi võõrkeelt, vaid tabelit. Koolis olin vist ühel viktoriinil saanud esikoha mina ja teise koha Sander, teisel viktoriinil esikoha Sander ja teise koha mina. Olime arvanud, et kui meie pingis on tulemused umbes ühesugused, siis kogu klassil. Hiljem oli selgunud, et meie olimegi kaks klassi kõige paremat. Läksin kooli kirjanduse tundi, mida andis Volmer. Ma ei pakkinud kodus ranitsat, vaid võtsin kaasa need asjad, mis parajasti kotis olid. Seal olid ainult kahe või ühe aine asjad. Võibolla tuli koolipäeva jooksul tühje vihikuid juurde osta. Tänaseks oli üks raamat läbi lugeda, aga mul oli lugemata, sest mul polnud meeles. Mul ei olnud kunagi enne meeles õppida, kui vastavat teemat oli juba tunnis arutatud. Ma kirjutasin õppimise vihikusse üles, aga kodus ei olnud meeles üleskirjutatut lugeda. Võidi öelda, et see tuleb sellest, et ma kirjutan eri aine õppimise erinevatesse vihikutesse, mitte ühte päevikusse. Aga varem ma olin kirjutanud päevikusse ja siis polnud ka olnud meeles seda lugeda. Ütlesin, et ongi hea, et õppimine meelest läheb, sest kõike õppida nagunii ei jõuaks ja kui teaks, et midagi on õppimata, siis ei saaks magada. Volmer rääkis, et meie klass oli temaga varasemal korral nii valju häälega vaielnud, et hääled olid kostnud aknast tänavale. Tund sai läbi. Järgmine pidi olema vene keel klassis 112 ja teisel rühmal 111. Ootasin oma ruumi sissepääsemist, teine rühm oli juba klassiruumis sees. Kõik, kes seal klassis olid, läksid Kristerit sünnipäeva puhul õnnitlema. Praegu oli jaanuari algus, minu teada Kristeri sünnipäev oli veebruari algul. Tund hakkas pihta. Seda andis õpetaja Velleramm. Õpetaja ja üks tüdruk ütlesid mulle mõlemad, et mina ju vene keelt ei õpi, sest olin sellest õppeainest varasemas klassis loobunud. Ütlesin, et eelmine aasta ei õppinud, see aasta õpin. Olin vahepeal kodus vene keele oskust parandanud. Panin lauale kolm ülikooli raamatukogust laenatud venekeelset raamatut. Üks tüdruk kutsuti jutustamist vastama. Mina veel nii hästi jutustada ei osanud. Valisin kolmest lauale pandud raamatust välja Saksamaa ajaloo kohta käiva ja tegin selle lahti.

Teisipäev, oktoober 18, 2016

Pioneer 10

Olime Paides. Läheduses elasid mustlased. Nüüd oli üks sugulane nendega abiellunud. Mustlased pakkusid meile toitu. Panin seda suhu, aga igaks juhuks alla ei neelanud. Olime võõras linnas. Hakkasime minema bussi peale, et sõita Tartusse. Ma polnud kindel, kas ma leian bussijaama üles.

*
Oli avastatud, et kosmoselaev "Pioneer 10" võib varsti Neptuuniga kokku põrgata ja et lisaks on kosmoselaeva pardal kümme tuumalõhkepead. Nüüd võisid Neptuuni elanikud Maa elanike peale vihaseks saada. Tuumalõhkepead oli "Pioneer 10" pardale paigutanud president Kennedy, kes oli määranud ka kursi Neptuuni pihta. Ta oli tehtu saladuseks jätnud. Varem olin lugenud, et "Pioneer 10" võttis suuna Päikesesüsteemist välja ja et pardal on tervitus inimkonnalt.

*
Mul oli arvutis üks programm. See näitas, et temast on kolm versiooni. Kõige alla oli kõige suuremalt kirjutatud uusima versiooni nimi. Kui seda pakuti veel väiksemate tähtedega, olin proovinud seda endale tõmmata, aga polnud õnnestunud. Nüüd otsustasin uuesti proovida. Kõigepealt kustutas programm enda senise versiooni ära. Sellega võis salvestatud informatsiooni kaotsi minna. Kui programmi uus versioon poleks jälle läbi tulnud, sai vast senise versiooni uuesti tõmmata. Uus versioon jõudis kohale. Selles nimetati "mõlemat riiki", mille all mõeldi Ameerika Ühendriike ja Kanadat, aga mina elasin Eestis. Ekraani ülemisse paremasse nurka ilmus kast, milles oli luuletus. Originaal oli inglise keeles, aga seda ma ei näinud, sest programm tõlkis luuletuse halba eesti keelde. Selle kasti all oli teine kast, milles vahetusid paljaste rindadega naiste pildid. Et ma neid vaatamata ei jätnud, see näitas, et mul oli eeldusi ka alkoholi tarvitama hakkamiseks, kuigi ma ei tarvitanud.

Skeptitsism süveneb

Kõigepealt lõpetasid inimesed Jumala uskumise, nüüd ei usuta enam ka käegakatsutavamaid asju. Doktorant rääkis, et kasutab kõrvaklappe. Hoiatasin, et see kahjustab kuulmist. Doktorant ütles, et tema ajalehtede teadusuudiseid ei usu. Minu meelest saab teha ka ajalehtedeta üldistuse, et mida kasutatakse, see kipub kuluma. Jooksutrenn võib küll mõistlikus ulatuses lihaseid tugevdada, aga ülepingutuse korral on ohtlik ja liigeseid kulutab juba siis, kui lihaseid veel treenib. Kui asjad pole sada protsenti kindlad, siis tuleb minu meelest käituda vastavalt sellele, mis on tõenäolisem.

Esmaspäev, oktoober 17, 2016

Taimedest ja inimestest

Tänavuseks potitomati saagiks kujunes kolm küpseks saanud vilja. Nüüd on tomatitaim likvideeritud, aga samas potis üks ise kasvama läinud taim on veel alles. Ma ei tea, mis liiki see on. Taimemäärajast pole ka otsinud. Olen küll lugenud mitu aastat "Loomade elu", aga taimi vaadata meeldib mulle rohkem kui loomi. Eilse jalutuskäigu ajal vaatasin puid ja mõtlesin, mida puud võiks mõelda. Kas nad üldse midagi mõtlevad ja kui mõtlevad, siis kas nad suhtuvad minusse hästi või halvasti. Puud näevad nii sõbralikud välja, et võiksid olla heatahtlikud, aga neil on põhjust inimeste peale pahased olla, sest inimesed ehitavad nende juurte peale asfaltteid ja mürgitavad õhku. Vähemalt oli kindel, et mina olin puude vastu heatahtlik. Seega on mul kindlalt meeles, et midagi ma jalutuskäigu ajal mõtlesin. Pärast näidati mulle kodus "Keelest ja Kirjandusest" katkendit Priimäe artiklist, kes ei olnud rahul, et trükitakse uurimistöid, kus on palju viiteid, aga pole ühtegi oma mõtet. Küsisin, kumb on halvem, kas see, kui oma mõtteid pole, või see, kui mõte on vale. Vale mõtte kaudu võib lõpuks jõuda õige mõtteni, aga kas vale mõtet on vaja ära trükkida? Kui üks õpilas- või üliõpilastöö žanr on referaat, kas pärast ei tohi õpitud võtteid enam kasutada? Raamatut tõlkides ma ei asenda autori arvamust oma arvamusega, aga mõtlemine on ka see, kui ma püian originaalist aru saada ja valin, kuidas võiks sama mõte eesti keeles paremini kõlada. Oma mõtteid võib tuua ära saatesõnas, aga mulle on vahel ette heidetud, et needki on liiga referatiivsed. Aga ma ei taha teise autori nime all ilmuvas raamatus liiga palju enda arvamust peale suruda. Võibolla edaspidi surun rohkem. Oma blogis võib oma arvamust vähemalt avaldada. Aga kui ma kirjutan blogi ajaloorubriigis raamatuülevaateid, siis ma tahan ära mahtuda 4000-5000 tähemärgi sisse ja et osa juttu oleks raamatu sisu kokkuvõte, siis ei mahu kõik mõtted blogisse ka ära. Meil on küll sõnavabadus, aga iga mõtte avaldamist siiski ei andestata. Ajalehepealkirjade järgi on Kallas solvunud, et ei saanud presidendiks, kuigi põhiseaduse järgi peaks teistel olema ka valiku tegemise vabadus. Kes valimata jäämise pärast solvub, see poleks ilmselt kõige parem president olnud. Inimesel peab olema väga kõrge enesehinnang, kui ta arvab, et on miljoni inimesega riigis kindlasti kõige parem kandidaat. Mul on endal ka mõne koha pealt kõrge enesehinnang, näiteks on mul oma teada Eesti parim unenäoblogi. Aga kui teised ka unenägusid kirja paneksid, siis võibolla kellegi teise oma oleks parem. Ja täna ma esikohta ei saa, sest juba teist hommikut ei jäänud unenäod meelde. Püüdsin teha nõrkusest tugevuse ja kasutada seekord kirjutamisaega teise žanri jaoks.

Pühapäev, oktoober 16, 2016

Tähtpäevast pühapäeva

Eilse jalutuskäigu ajal nägin kahe maja küljes Eesti lippu, kuigi ülejäänute küljes mitte. Koju tagasi jõudes vaatasin kalendermärkimikust, kas on mingi tähtpäev. Selgus, et oli hõimupäev. See on vits soomeugrilaste päev. Soomeugrilaste kohta lugesin viimati ajalehest, et Venemaalt pärit soomeugrilased venestuvad ka Eestis. Teatavasti eestlaste vene keele oskus on samal ajal halvenenud ja inglise keele oskus paranenud. Mul isiklikult on küll vene keele oskus parem kui Nõukogude ajal. Lapsena on juhtunud, et mind nimetatakse Tagurpidi-Antsuks. Tagurpidi-Ants ja Kaval-Ants on mõlemad raamatutegelased. Raamatuid peetakse võrguteostest väärtuslikumaks, aga võrgus on ruumi rohkem kirjutada. Võibolla lugejatele meeldib, kui mõtted on raamatuks või aforismiks lühendatud, aga mulle kui kirjutajale meeldib, kui ma saan iga päev päevaplaani ellu viia ja midagi kirja panna. Päevaplaanis on küll ka muid punkte. Nädalaplaan näeb ette, et pühapäeviti ma põhitööd ei tee. Aga pühapäev sobib õppimiseks.

Laupäev, oktoober 15, 2016

Kaasaskäija

Pugesin suurte manööverdavate masinate vahelt läbi. Kohtusin muruplatsil klassiõdedega. Nad tundsid mu luuletused ära. Keskkooli ajal ma polnud klassikaaslastega rääkinud, aga oma luuletusi olin neile näidanud.

*
Üks tüdruk käis minuga igal pool kaasas. Kui ta kammis peegli ees juukseid, pildistasin peegelpilti. Tõnu vaatas minu telefoni seadeid. Helisemishääl läks teiseks. Tahtsin esialgset tagasi, aga Tõnu soovitas jätta teine. See tüdruk oli minu valitud variandiga rahul, kuigi selline oli paljudel ja vahel võis tekkida segadus, kelle telefon heliseb. Vaatasime, kus saab osta esialgset signaali uuesti. Üks selline pood oli Tallinnas, aga seejärel leidsime, et üks on ka Tartus. Ja lõpuks tuli mõte, et ei olegi vaja seda uuesti osta, vaid telefoni seaded esialgseks tagasi panna. Otil oli olnud mobiiltelefon, mis tegi kassi häält. See oli selleks, et öeldaks: "Kass põues." Seda oligi öeldud. Hakkasime Tõnuga seina pealt minu tehtud fotosid vaatama. Kui olin pildistanud selle tüdruku peegelpilti, siis oli tal olnud naeratus näol. Seda pilti vaadates küsisin, miks pilt edasi ei lähe. Aga see kestis kauem, sest sel korral ma polnud pildistanud, vaid filminud. Tavaliselt ma ei pildistanud seda tüdrukut, vaid esemeid. Üks noorem vend otsis oma filmilinti. Olime seda Tõnuga natukese aja eest vaadanud ja selle järgi võis üles leida. Tavaliselt ma selle tüdrukuga eriti ei rääkinud. Ühel korral oli filmitud, kuidas istusime toas, Pille rääkis pikalt, aga see tüdruk oli vait. Kui käisin selle tüdrukuga koos pidudel, siis mina lahkusin neilt varakult ja jätsin tema sinna. Ma polnud talle rääkinud, miks ma pidudel kauem kohal ei ole. Mõtlesin, et kui see tüdruk enam minuga kaasas ei käi, aga näen teda ühel korral auto aknast, siis jätan auto seisma ja jooksen tema juurde. Või ma ei juhi ise, pean paluma juhti, et ta peatuks. Sõitsime autoga ja nägin ühe maja küljes plakatit, millele oli kirjutatud ühe Reformierakonna naispoliitiku nimi. Mulle oli see poliitik juba varem meelde jäänud, selle järgi, et tema eesnimi oli ka Helina.

Reede, oktoober 14, 2016

Pühendusega maleraamat

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4

Siiani Kerese raamatust "Maailmameistri-turniir Haag-Moskva 1948". Mul on sellest raamatust vist antikvariaadist ostetud eksemplar, millele on sisse kirjutatud pühendus: "Ott Rüngale, lugupeetavalle kateedrijuhatajale TPI graafika kateedri maleturniiri meenutuseks 20. III 51. a." Vaatasin vikipeediast, et Ott Rünk elas aastatel 1914-1968 ning oli matemaatik ja Tartu Ülikooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud. Järgnevad käigud on minu analüüs teemal "Ebakindel tugipunkt".

10. a3 Oc3+ 11. Lc3 0-0 12. Og5 h6 13. Of6 Lf6 14. 0-0 Vfd8 15. Vad1 Vd6 16. Vd2 Vad8 17. Vfd1 Oa4 18. b3 Oc6 19. Lc2 Le7 20. Re5 Og2 21. Kg2 f6 22. Rg6 Lf7 23. e3 Vc6 24. Lb1 Rd5 25. Ve1 Rc3 26. Ld3 e5 27. Vc1 e4 0:1.

Rahepilv

Tõnu kirjutas viimasel ajal luuletusi. Ta tahtis avaldada "Sirbis" kindlateemaliste luuletuste lehekülge ja pöördus selleks Ustavi poole, kuigi Ustav luuletusi ei kirjutanud. Minul oli selleteemalisi luuletusi ja arvatavasti ka Klausil, aga meilt Tõnu ei küsinud. Nägin taevas pilve, mis meenutas jääkristalle. Oletasin, et see on rahepilv ja et sellest hakkab sadama eriti suurte teradega rahet. Seetõttu ütlesin teistele, et nad tuppa tuleksid. Suvila toas väike Henn nuttis, et Tõnu ei tule tuppa ja ei lähe isegi selle pilve teelt kõrvale, vaid seisab otse pilve liikumise joonel. Mina ütlesin, et raheterad võivad isegi maja katusest läbi tungida. Tõnu tuli tuppa, ta oli juba rahe käes olnud ja ütles, et see oli väga mõnus.

*
Mängisime malet. Vastane ütles, et ma valisin halva variandi. Vaidlesin vastu, et ma saan käia ettur e4 toel d4-d3. Vastane ütles, et siis ta lööb cd ja Ld3 ning jääb enametturiga. Aga ma ei pidanud kohe d3 käima, vaid võisin seda ette valmistada. Mängisime edasi. Vastane küsis, kellel parem seis on. Vastasin, et seda ma ei oska öelda. Kui olin veel seisu vaadanud, siis ütlesin, et seis on vastasele võidetud, sest ta saab lüia kolme käiguga kolm minu kõige suuremat nuppu. Või tegelikult ma ei tea, kas mu nupud on tema nuppude löömisulatuses. Haruldasemate nuppude kohta ei ole kuskil kirjutatud, milline nende käimisviis on.

Neljapäev, oktoober 13, 2016

Võrgus mõtlemine

Ülikooli õppejõud olid sellele vastu, et üliõpilased internetis kirjutavad. Oudekki rääkis, et tänu internetile kaitstakse ülikoolis rohkem kraade. Paljud kirjutavad kõigepealt internetis ja siis otsustavad need mõtted ülikooli uurimistööna vormistada.

Kolmapäev, oktoober 12, 2016

Ajalooline Ajakiri 156

„Ajalooline Ajakiri“. Aadu Must 65. 2016, 2 (156). Teemanumbri koostajad Aigi Rahi-Tamm, Priit Pirsko.

Selles numbris on 12 kaastööd, neist kaanel nimetatud Aadu Musta nime leidsin viiest. Tiit Rosenberg ja Priit Pirsko on kirjutanud ühise Musta sünnipäevale pühendatud artikli, toodud on Musta teoste valikbibliograafia ja ühe tema raamatu arvustus ning kahes artiklis nimetatakse Musta joonealustes viidetes, sest on uuritud temaga sarnaseid teemasid.

Puudub üksmeel, kui palju peavad või võivad ajaloolased poliitikaga tegeleda. Must on üks, kes on tegutsenud nii ajaloolase kui ka poliitikuna. Lehitsedes Laulva revolutsiooni ajal ilmunud Musta toimetatud selle ajakirja tolleaegse nimega „Kleio“ numbreid on näha, et need on praegustest poliitilisemad. Rosenberg ja Pirsko mainivad oma artiklis Musta tegevuse mõlemat suunda. Aga tegevusest poliitikuna kirjutatakse erapooletumalt ja tegevusest ajaloolasena kiitvamalt. Ka Musta tütre puhul peetakse olulisemaks, et ta on ülikoolis ajalugu õppinud kui seda, et hiljem on ta poliitikuna kaugemale jõudnud ja lisaks oma isa parteikaaslane. Aadu Musta kohta nimetatakse tema suuremaid saavutusi ja iseloomustatakse teda töönarkomaanina, aga jäetakse mainimata töös ette tulnud raskused, mille tõttu „Ajaloolise Ajakirja“ ilmumine jäi vahepeal seisma. Musta nimetatakse nii arvutikasutuse pioneerina kui ka seoses sellega, et tühjaks jäänud uurimissaalide arvutiajastul käib Must ikka oma rada. Kirjutajad peavad paberpublikatsioone elektroonilistest tähtsamateks, nii väärib mainimist Kadri Musta raamatuna ilmunud bakalaureusetöö pealkiri, aga mitte magistritöö oma.

Musta valikbibliograafia puhul on toodud hiljem ilmunud teoste pealkirjad enne. Põhjus on võibolla selles, et uuemas uurimuses esitatud väited ei ole veel nii vananenud. Aga vastupidine järjekord näitaks kõige läbi lugemise korral paremini, kuidas on ühelt teemalt teisele jõutud. Olemasoleva järjekorra üks põhjus on ehk ka see, et Nõukogude aja oludes pandud pealkirjad ei ole vabas ühiskonnas kõik enam väga austustäratavad. Bibliograafias on nimetatud ka Musta juhendatud doktori- ja magistritöid. Sel puhul on doktoritööd sõltumata kaitsmisaastast pandud tähtsamatena ettepoole, aga kuigi on eristatud teadusmagistreid ja haridusmagistreid, on haridusmagistrid hilisema kaitsmisaasta tõttu eespool, kuigi on vähem aastaid õppinud.

Ülle Tarkiainen kirjutab 19. sajandi Põhja-Liivimaa ehk Lõuna-Eesti vaestehoolekandest. Kunagi ilmus vist ajakirjas „Täheke“ lastejutt, kus ühele lapsele öeldi, et ta on väga rikas. Laps sai aru, nagu räägitaks tema kopikate arvust, aga talle seletati, et peeti silmas, et tal on kõik neli vanavanemat elus. „Ajaloolise Ajakirja“ artikli järgi tuleb välja umbes sama sõnatähendus. Mõni inimene tütart mehele andes sõlmis lepingu, et väimees peab teda vanaduspäevil ülal pidama, aga väimees võis ka ise varem surra ning vanad ja töövõimetud, kes rändasid talust talusse või elasid vaestemajas, olid vaesed. Artiklis kasutatakse sõna „puue“ praeguses tähenduses, mida tol ajal vist ei olnud. Nõukogude ajal öeldi „invaliid“, mis hiljem jagati kahte vaid osaliselt kattuvasse rühma – puudega inimesed ja töövõimetud. 19. sajandil öeldi minu teada eesti keeles „sant“. Seevastu on artiklis kasutatud tolleaegses tähenduses sõna „nõdrameelne“, mille kohta kirjutasin juba seoses Juhan Luiga raamatuga, et hiljem on „varase nõdrameelsuse“ mõistest loobutud „skisofreenia“ kasuks ja vanadusnõdrameelsust peetakse nüüd teiseks haiguseks. Aga artikli kirjutamisel oleks olnud õppida ka Luigalt. Artiklis mainitakse, et dokumentidesse kanti nõdrameelseks jäämise põhjus, aga Luiga järgi selliseid põhjuseid ületähtsustatakse, nagu mädanenud puule piisab ümber kukkumiseks kergest tuulehoost. /TÄIENDUS: Artikli järgi on statistikat tehtud vaesuse põhjuste kohta, mille hulka kuulusid haigused (lk. 230), nõdrameelsuse põhjustest räägiti rahvatraditsioonis (lk. 240-241)./

Kurmo Konsa kirjutab vaimse pärandi säilitamisest. Marek Tamm oma raamatus seletas, miks ta ütleb vanade eestlaste kohta „nemad“, mitte „meie“. „Nemad“ olevat ajalugu ja „meie“ pärand. Kurmo Konsa meelest seevastu ongi pärand midagi säilitamisväärset ja pärandit mitte ainult ei säilitata, vaid luuakse ka olevikus. Meenus, et Muinsuskaitse Seltsi hiilgeaegade kasutati praegusest rohkem sõna „muinsus“. Aastal 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel peetud kõnes öeldi näiteks: „Keel on muinsus.“ Kõik said aru, et muinsuse all mõeldi midagi positiivset.

Lugemata koomiksiraamat

Nõukogude liiduvabariikide juhid rääkisid, et Nõukogude Liidu tippjuht ainult arvas, et kogu võim kuulub talle, tegelikult kuulus osa võimu neile. Aserbaidžaani juht arvas, et talle kuulub oma liiduvabariigis kogu võim. Tal oli sõjavägi ja ta ründas sellega Aserbaidžaani lõunaosas asuvat venelaste ala. Oli oodata, et Venemaa võib nüüd omakorda rünnata.

*
Tapeet ripendas seina peal lahtiselt. Seda kohendati. Võtsin seina kõrvalt riiulil olevast kastist koomiksiraamatu. Koomiksil oli tuttav peategelane, kes oli suur olend. Aga olin tema kohta koomikseid vaadanud soomekeelsest raamatust, kus mõnel koomiksil oli teine peategelane, praegu olin kätte võtnud uuema eestikeelse raamatu, mis oli õhem ja ainult ühe peategelasega. Eestikeelne variant oli ilmunud ajal, kui mina enam koomikseid ei lugenud ja seda tegid vennad, aga nüüd hakkasin lugema.

Teisipäev, oktoober 11, 2016

Eriala valimine

Olin arsti juures. Arst rääkis mulle, kui palju kaks minu tuttavat meest talle ravi eest maksavad. Need olid suured summad. Mina sain ravi tasuta, sest ma polnud vahepeal paranenud. Läksin ühte tuppa inimeste kogunemisele. Rääkisin, et arstid peavad seaduse järgi patsientide isikuandmeid saladuses hoidma, aga mulle rääkis arst teiste patsientide isikuandmetest. Läksin koridori. Vaatasin aknast välja. Mõtlesin, et see, et loodust ka nägema hakkab, on impressionismi teke. Realism ja romantism on üksteise suhtes vastandlikud, aga mõlemad on kasvanud välja impressionismist. Pidime ruumi tagasi minema, et oma kohtuotsus teada saada. Kohtunik ütles, et enne kui ta otsuse välja kuulutab, annab ta nuputamisülesande. Ta küsis andmeid ühe ajaloolise sõja kohta. Esimene kohtualune lasti kohtusaali sisse, mina ja üks teine jäime veel ukse taha. Publik võis ka saalis olla, sest neid milleski ei süüdistatud. Mõtlesin, et kui küsitakse nii pika sõja kohta, siis on vist määratud pikk vanglakaristus.

*
Oli kevad. Kanali jää oli vahepeal sulama hakanud, aga tänaseks jälle jäätunud. Ma ei teadnud, kas jää on piisavalt paks, et selle peal võiks kõndida. Seetõttu kõndisin seda mööda päris kalda ääres. Mõtlesin teha kanalile ringi peale. Pika silla poolsele küljele jõudes nägin teisel pool kõrkjaid meest koeraga. Püüdsin aru saada, kas koer on ketis või mitte. Kanali tagumisel küljel ma enam mööda jää serva ei läinud, vaid veest kaugemalt, sest teist külge tundsin halvemini. Seal oli nii palju kõrkjaid, et kui jalg oleks läbi jää vajunud, siis poleks seda võibolla kõrkjate vahelt kätte saanud. Kanali järgmisel nurgal kohtusin kooli õuel inimestega. Ma ei olnud enam kooli õpilane ja seetõttu tundus kooli õu teistsugune kui varem. Läksin nende inimestega kaasa. Sõitsime autoga Pärnumaale. Pärnumaal olid iga aasta metsatulekahjud, aga sellest hoolimata oli mets alles. Ema näitas, et ka täna tõusis eespool suitsu. Läksime ühte Pärnumaa kooli, et stendidelt vaadata, mida edasi õppima võiks minna. Ütlesin, et lõpueksamid on kahe nädala pärast. Tuli kiiresti õppima hakata. Esimene kord keskkooli lõpetades olid mul eksamid hästi läinud, sest tahtsin ülikooli sisse saada, nüüd lõpetasime teist korda ja oli oodata, et mul läheb halvemini. Teised vist juba teadsid eksamite täpseid kuupäevi, mina mitte, sest olin puudunud. Ütlesin, et otsime, millisel erialal unenägudest kasu on. Sander aitas mul otsida. Unenägusid oli nimetatud hulga erialade puhul, aga osad neist olid mineviku erialad. Praegustest peeti unenägusid kasulikuks psühholoogias. Seega pidin andma avalduse psühholoogia erialale. Aga kartsin, et kui ma seda ülikoolis õppima hakkan, siis kaovad unenäod ära. Ütlesin, et psühholoogias on akadeemilise võimekuse test. Arvasin, et seda ma ei tee ära, sest seda ei saa selgeks õppida, vaid peab olema võimeid. Aga võibolla olid mu võimed just suured. Sander ise mõtles astuda arstiteaduskonda, sest tal oli tervisega probleeme ja ta tahtis ennast ravida. Istusin tagasisõiduks auto peale. Alles kui see liikuma oli hakanud, märkasin, et see on võõras auto. Nii läksin omadest lahku. Auto sõitis maja teise ossa, nii sattusin muude erialade ruumi kui mul oli plaanis olnud.

Esmaspäev, oktoober 10, 2016

Õpetajate päev

Suundusin kirjandustundi. Olin vist eelmisest tunnist puudunud ja seetõttu ei teadnud, mis õppida oli. Olin sageli haige, kõige sagedamini tundusin puuduvat kirjanduse tundidest. Kirjandusõpetaja oli teistest õpetajatest emotsionaalsem, seetõttu pani ta umbes ühe heade asjade eest hindeid viiest nullini. Proovikirjandi olin saanud nulli, seetõttu mõtlesin, et eksamikirjandit ma kirjutama ei lähe, selleks ajaks ei lähe hirm üle. Kirjanditeemad olid kirjutatud tahvlile, aga mul oli halb nägemine ja nägin valesti. Nüüd üks õpetaja vaatas tahvlile ja ütles mulle, et sellist teemat vist ei olnud, millel mina kirjutasin. Seega oli halva hinde põhjus teemast mööda kirjutamine. Minu meelest kui kirjand oli muidu hea, siis oleks võinud panna parema hinde. Astusin klassiruumi. Õpetaja laua taga istusid klassivennad. Neil oli käes minu taskuarvuti ja see suitses, sest nad olid selle rikki ajanud. Täna oli õpetajate päev ja õpilased pidid õpetajatele tundi andma. Mind ei olnud tunni andjate hulka registreeritud, aga otsustasin, et jään siiski ka õpetaja laua taha istuma. Õpetajad saabusid tundi. Üks oli paljaste rindadega.

Pühapäev, oktoober 09, 2016

Liiga tugev

Otsisin õiget teed. Jõudsin söökla kööki. Kokad küsisid mult, mida ma otsin. Vastasin, et kraanikaussi. Nad näitasid, et ma võin tarvitada köögi oma. Olin pääsenud varsti algama pidavale kümne osavõtjaga maleturniirile. Teised osavõtjad olid väga tugevad. Rei tegi sellest turniirist juttu. Kõik kohad olid selle turniiri reklaame täis. See tähendas, et mulle oleks saanud osaks liigne tähelepanu. Seetõttu otsustasin turniirist loobuda. Olin läinud males tugevamaks kui hea oli. Jõudsin Kaunase puiestee bussipeatusesse.

*
Mul oli sahtlis ühel paberil vana Savisaare foto. Lõikasin selle välja, et teise kohta kleepida. Mõtlesin, et nüüd seda enam esimesel paberil ei ole. Seetõttu kleepisin selle tagasi hoopis esimese külge. Aga vahepeal oli nägu paberilt peaaegu maha kulunud.

*
Tahtsin varahommikul enne kooli minekut vannis ära käia. Vann sai vett täis. Ema ütles, et tema vannivett käega ei katsu, sest ta ei taha kätt ära kõrvetada. Ta läks kööki. Mina katsusin ja ei kõrvetanud kätt ära. Vann jooksis veest tühjaks, kuigi kork oli põhjas. Kui ema tagasi tuli, siis näitasin, et vesi ei jooksnud ära mitte niivõrd korgi kõrval olevast praost, vaid teises kohas oli vanni põhja veel suurem auk tekkinud.

Laupäev, oktoober 08, 2016

Mitu kirjaprogrammi

Vaatasin üle tüki aja oma hotmaili postkasti. Varem olid need kustutatud, kui neid kolm kuud ei avanud, aga nüüd enam mitte. Sinna oli tulnud vahepeal ka kirju. Suurem osa olid rämpskirjad, aga oli ka muid. Vaatasin üle tüki aja ka oma hot.ee postkasti. Ka sinna oli tulnud kirju. Üks kiri oli tulnud listi kaudu. Listi oli kopeeritud minu blogist unenäokirjeldus, öeldes, et loodetavasti tohib, ja sellele oli vastatud. Ütlesin oigava ja naerva häälega vennale, et mina kirjutan naljajuttu, aga sellele vastatakse tõsiselt. Kirjutaja oli EKRE-lane ja Euroopa Liidu vastane. Imestasin, et Euroopa Liidu vastaseid on nii palju. Võidi öelda, et listides kirjutavad nemad. Kirjutasin omakorda vastuse. Nüüd pidi sellesse postkasti veel vaatama, sest kirjavahetus võis jätkuda. Seni olin avanud gmaili postkasti kolm korda päevas, aga nüüd mõtlesin kordade arvu vähendada, et jälgida vahepeal ka hotmaili ja hot.ee omi. Gmaili oleksin kaks korda päevas ikkagi vaadanud ja kolmandal korral hotmaili ja hot.ee-sse korraga.

Reede, oktoober 07, 2016

Tsentrietturite edasilükked

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 (Siiani mängust Smõslov-Keres) 9. Ld3 Oe7 10. 0-0 0-0 11. b3 Ve8 12. Ob2 Rbd5 13. Rd5 Rd5 14. Vfd1 Of6 15. Vac1 Rb4 16. Lb1 Le7 17. a3 Rd5 18. e3 Vad8 19. Vc2 e5 20.e4 Rb6 21. de Oe4 22. ef gf 23. Lc1 Oc2 24. Lc2 Le6 25. Vd8 Vd8 26. Lc7 Vd7 27. Lb8 Kg7 28. La7 Lb3 29. Od4 Ld1+ 30. Of1 Lf3 31. Lb6 Ve7 32. Lb1 La3 33. Od3 Vd7 34. Of6 Kf6 35. Oh7 Vc7 36. Lb6+ Vc6 37. Lb7 Vc1+ 38. Kg2 La1 39. Og8 Vg1+ 40. Kh3 Lf1+ 41. Kh4 Lc4+ 42. Kh5 Lc5+ 43. Kg4 Lf5+ 44. Kh4 Lg5+ 45. Kh3 Lh5++

Remondised seinad

Pidu hakkas läbi saama ja rahvast oli väheks jäänud. Istusin Laariga ühte lauda. Ta pakkus mulle ühte kooki. Aga oli veel ka hulk teisi toite, mida oleks pidanud sööma. Läksin neid teistest laudadest võtma. Olime selles korteris varem elanud, nüüd oli siin alanud remont ja pärast remondi lõppu pidi korter lõplikult võõraste inimeste kätte minema, nii et me poleks saanud seda enam vaatama tulla. Seetõttu otsustasin mälestuseks kõiki korteri seinu pildistada. Enne pildistamist nägin ühesugust vaatepilti, aga valmis piltidele jäi teistsugune. Seda oli varem ka ette tulnud, aga nüüd kordus see iga pildiga. Mõnes toas lebas paljaid naisi. Jätsin nemad ka pildile, kuigi neil võis midagi selle vastu olla. Vennapojad polnud selles korteris elanud, aga nad olid selle kohta "meie korter" ütlema hakanud. Läksin kööki, kus oli Pille-vanuseid tüdrukuid. Mulle õpetati, kuidas ühte asja teha. Vastasin, et mulle meeldib teha teist moodi. Üks tüdruk ütles, et mulle võibolla tõesti, sest ma ei pane kirjadele ka ätätšmente. Vastasin, et mulle ei meeldi, et kirjadele ätätšmente pannakse, nende avanemine kestab vahel terve minut ja nendega võidakse viiruseid levitada. Oli tehtud statistikat, millised minu tehtud fotodest lapsi kõige rohkem hirmutasid. Öeldi, et lapsed kartsid fotodel isegi ennast. Ühele lapsele meeldis üks foto teistest rohkem. Ütlesin, et see muidugi, see on enne remondi algust tehtud. Laps vastas, et siis on ikka talv kõige õigem.

Neljapäev, oktoober 06, 2016

Võitlusviisid

Üks ütlus on: "Vaidluses sünnib tõde." Kui see õige on, siis see õigustab sõnavabadust. Aga kui edasi minna, siis jõuab ütluseni: "Sõda on kõigi asjade isa." Ei taha, et vaidlused sõjaks kasvaksid.

Kolmapäev, oktoober 05, 2016

Presidendiga riigis

Hea, et Eesti sai lõpuks presidendi valitud. Minu kui vana eurovastase lemmikkandidaat küll pikalt Euroopa Liidu struktuurides töötanu ei olnud. Aga Langemets kirjutas enne rahvahääletust, et eurohullud ja eurovastased on liitlased. Ta mõtles halvas mõttes, aga oleks saanud nimetada ka head külge, et mõlemad on sel teemal asjatundlikumad kui need, kes on täiesti erapooletud ja pole teemat seetõttu uurinud. Erapooletu võib ehk olla ka sellepärast, et tuntakse teemat nii hästi, et raske on otsustada. Aga kui ma olin varem kindlalt Euroopa Liitu astumise vastu ja praegu sinna kuulumise osas erapooletum, siis kindlama seisukoha ajal ma jälgisin seda teemat suurema hoolega. Võibolla isegi liiga suure hoolega, ühele teemale hinnangu andmiseks on kasu ka sellest, kui osata seda teiste teemadega võrrelda ja jälgida ka neid. Kui presidendivalimine peaks antama rahva kätte, siis tuleb vist valiku tegemiseks jälgida debatte hoolsamalt kui ma sel korral tegin.

Teisipäev, oktoober 04, 2016

Loengust koduteele

Kuulasin ajalooloengut. Ma ei konspekteerinud, sest teadsin, et olen kõik eksamid nagunii viied saanud. Aga võibolla oli mind valesti hinnatud. Selle õppejõu loeng oli segane. Võibolla siiski ei rääkinud segaselt õppejõud, vaid see üliõpilane, kelle konspekti ma vaatasin, oli valesti üles kirjutanud. Pärast loengu lõppu istusin nuppudega laua taga. Seletasin Kristerile, et need on raadionupud, siit saab valida, millist jaama kuulata. Krister ütles, et ta tahab midagi sõja kohta. Vastasin, et nooremana tahtsin ma ka sõja kohta, aga enam ei taha. Läksin koos isaga kodu poole. Rääkisin, et mul on unenäod süstemaatiliseks läinud - üks öö nägin unes koolieelset aega, järgmisel esimest klassi, sellest järgmisel teist klassi. Jõudsime perega oma trepikotta. Koju jõudsid ka esimesel korrusel elavad kahe koeraga naabrid. Üks koer hakkas mind jälitama ja tuli oma korrusest kõrgemale. Aga kui pöörasin näoga tema poole, siis ta põgenes. Elasime viimasel viiendal korrusel. Meie suur pere kogunes korteri ukse taha. Ütlesin vennale, et ta ei kõõluks käsipuu peal. Läksin ruttu edasi, et ei peaks seda nägema.

Esmaspäev, oktoober 03, 2016

"Sotsioloogilised teooriad 19. ja 20. sajandil"

„Soziologische Theorien im 19. und 20. Jahrhundert“. Von Pitirim Sorokin, Professor der Soziologie an der Harvard-Universität, früher Universität St. Petersburg. Deutsche Bearbaitung von Dr. Hans Kasspohl. C. H. Beck’sche Verlagsbuchhandlung, München 1931. 344 lehekülge, põhiosa lõpuni 270.

Varem loetud Sorokini raamatud liigitasin ajalooliseks sotsioloogiaks, nüüd loetu sotsioloogia ajalooks. Kõiki kolme raamatut iseloomustab laiahaardelisus. Nüüd loetus on antud ülevaade kõigist tähtsamatest sotsioloogiakoolkondadest koos raamatu autori hinnangutega nendele. See raamat on Sorokini teoste viidatavuse edetabelis neljandal kohal, selle trüki saksakeelses tutvustuses iseloomustatakse raamatut ülivõrretes.

Kuigi ma pole ülikoolis sotsioloogia eriala õppinud, on raamatu tegelased suures osas samad, keda olen õppinud ajaloos – rassiteoreetikud Gobineau, Chamberlain ja Lapouge, klassivõitluse teoreetikud Marx ja Engels, eliiditeoreetik Pareto, massipsühholoog Le Bon jne. Peatükid on esitatud koolkondade kaupa. Sorokin nimetab ennast mitme koolkonna peatükis. Ühe raamatu saatesõnas nimetati Sorokinit kõigi aegade suurimaks sotsioloogiks, samal ajal pole teda üldse mainitud Eesti Entsüklopeedia artiklis „sotsioloogia“. Seal paistis küll olevat keskendutud teadusele alusepanijatele, mitte selle hilisematele saavutustele.

Sorokini raamatuid lugedes jääb mulje, nagu oleks sotsioloogia või vähemalt selle autori eelistatud haru eriti lähedane ajaloole. Sorokin ise ütleb, et sotsioloogia põhineb bioloogial. Üks koht, kus ta oma uurimustele viitab, on rassiteooriate peatükis, kuigi tema varem loetud raamatutes rassiküsimust ei puudutatud. Sorokin ei ole nõus nende rassiteoreetikutega, kelle arvates kõik väärtuslik pärineb aarialastelt. Kuid ta viitab siiski uuringutele IQ kohta, mille järgi eri rasside keskmine IQ on erinev. Kõrgem olevat see valgetel ja kollastel, madalam neegritel ja indiaanlastel. Indiaanlastel siiski kõrgem kui neegritel. Mõni teine teoreetik oli arvanud, et veresegamine on alati halb, aga Sorokin pole sellega nõus, kuna mestiitside keskmine IQ on kõrgem kui indiaanlaste oma. Indiaanlaste kohta käivatest raamatutest olen lugenud, et Ameerika riikides on kõikjal indiaanlaste positsioon ühiskonnas madalam kui valgetel ja mestiitside oma vahepealne. Indiaanlaste ja neegrite suhete kohta on kirjutatud, et ka indiaanlased pidasid neegerorje. IQ testide raamatu saatesõnas kirjutati, et indiaanlaste IQ-d on raske mõõta, sest nad orienteeruvad kõige nõrgema järgi ja ei teata ülesande lahendamise lõpetamisest enne, kui viimasel on valmis.

Marxi ja Engelsi kohta arvab Sorokin, et nende teooriad ei ole teaduslikult väärtuslikud. Marksistide järgi olevat majandus kas ainus tähtis tegur või vähemalt kõige tähtsam, aga Sorokin viitab autoriteetsema uurijana Max Weberile, kelle järgi religioon ei ole majanduse pealisehitus, vaid religioon mõjutab majandust, protestantismi teke põhjustas kapitalismi tekke. Sorokin ei poolda siiski lihtsaid lahendusi, vaid juhib tähelepanu, et asjade seletamisel tuleb arvestada paljude erinevate teguritega. See tuletas mulle meelde ühte tuttavat maletajat, kes tegi mulle korduvalt märkuse, et ma ei seletaks kõike ainult ühe asja põhjal. Arvasin, et ma ei seletagi, ma olen õppinud, mis on füüsikas resultantjõud, ma ei jõua lihtsalt kõiki näiteid korraga tuua. Aga Sorokin näitab, kuidas ka paljude läbimõeldud teooriate puhul on ühe teguri osatähtsusega liialdatud.

Kui varem loetud Sorokini raamatud on üles ehitatud lainete teooriatele, siis siin raamatus on neist juttu vaid ühes peatükis. Selles on aga nimepidi välja toodud palju uurijaid, kes on lainelisusest või tsüklilisusest kirjutanud. Ja on nimetatud hulk erinevaid laineid, mille pikkus ulatub kahekohalisest arvust aastatest neljakohaliseni. Olevat väidetud nii perioodiliste kui ka mitteperioodiliste tsüklite olemasolu. Sorokini meelest õigustab sotsioloogia oma olemasolu juhul, kui tal õnnestub näidata seaduspärasuste olemasolu.

Ma eriti ei poolda raamatute allajoonimist, aga allajoonitud raamatutest saab informatsiooni lisaks autorile ka varasemate lugejate kohta. Loetud eksemplaris on allajoonijaks olnud vist Uku Masing. Põhiliselt on alla joonitud rassiteooriate peatükki. Pliiatsiga on lisatud ka mõned sõnalised märkused, et kõige jõhkram ei ole kõige parem.

Kasutatud kirjandus ja viited

Tänu magistriõppele hakkasin nägema kõrgemal tasemel unenägusid. Vaatasin, et olin magistritöös võõrkeelsete raamatute pealkirjad eesti keelde tõlkinud. Õppejõudude hulgast polnud selle pärast keegi märkust teinud. Aga ma polnud saanud maksimaalset hinnet, järelikult nad olid millelegi minu töös põhimõtteliselt vastu, kuigi nad ei öelnud, millele. Olin kirjutanud töö nii, nagu isa õigeks pidas. Rääkisin isale, et tõlkisin raamatute pealkirjad ära. Isa naeris. Tegelikult olin osad pealkirjad tõlkinud ja osasid mitte. Kasutatud kirjanduse nimekirjas olin nad ära tõlkinud, aga joonealustes viidetes mitte, sest need viitasid konkreetsetele kohtadele, mis tuli välja otsida. Mõtlesin, et järgmine kord võiksin anda kõik pealkirjad kahes keeles. Aga siis läheks kasutatud kirjanduse nimekiri kaks korda pikemaks.

Pühapäev, oktoober 02, 2016

Kokkutulek ja laialiminek

Läksin kokkutulekule. Seal taheti minuga jalgpalli mängida, aga mul oli ülikond seljas. Hakkasin siiski mängima. Mängisime kahekesi. Vastane ründas minu väravat, aga ei saanud sisse. Veel üllatavam oli, et kui mina tema väravat ründasin, siis mina sain. Olime ühes toas. Hilinemisega astus uksest sisse tuttav naljamees, kes hakkas nalja tegema. Lauri H. ei mäletanud enam, kuidas matemaatikaülesannet lahendada. Aga Antti oli õppinud ülikoolis füüsikat ja tema oskas. Kooli ajal olid Lauri ja Antti osanud ühe hästi. Suundusime ühelt spordikooli korruselt teisele. Keegi hakkas eemal karjuma: "Ema! Ema!" See tähendas vist, et oli juhtunud suur õnnetus. Mõtlesin, et kõndimise ajal ajan küll tüdrukutega juttu, aga kui lauda istume, siis ma nende kõrvale ei istu. Istusin korraks lauda Merje kõrvale, aga läksin kohe üks koht kaugemale laua otsa. Laua otsas oli minu traditsiooniline koht. Kui kapten oli jäänud laevale üksi, siis tuli peidukohast välja veel üks mees. Laevapardas oli auk ja kapten ei teadnud, kas hakata seda üldse lappima. Aga siis tuli talle meelde, et tormituulega võib tekkida põhjamineku oht, seetõttu ta otsustas siiski laeva remontida.

Laupäev, oktoober 01, 2016

Soomlased ja eestlased

Vaatasin peeglisse. Silmaarst oli mulle rääkinud, milliseid pilte ta minu silmades näeb. Nüüd avastasin, et neid on võimalik ka peeglist näha. Ühes silmas oli mul üks silmatera, teises kaks või rohkem. Võibolla oli teise silma oma pooldunud mingi trauma tagajärjel.

*
Räägiti, et Soomes on kultuurileht ja pornoleht üks ja sama ja see on õhem kui Eestis "Sirp" või isegi "Õhtuleht". Soomlased seisid sabas, et seda oma ajalehte saada. Vaatasin, milliste nägudega inimesed sellest huvitatud on. Räägiti, et soomlased suhtuvad eestlastesse nii üleolevalt, et kui eestlased olid öelnud, et on soomlastest males tugevamad, siis soomlased olid pahaseks saanud, et miks eestlased oma kribu-krabust räägivad.

*
Hakkasin üle tüki aja Helinale paberkirja kirjutama. Kui kiri oli valmis, ei pannud ma seda posti, vaid sahtlisse. Mõtlesin öelda, et tahtsin Helinale kirja saata, aga jätsin selle tegemata, sest see läks kortsu. Sahtlist oli näha, et ümbrik on tõepoolest üsna kortsus. Mõtlesin, et ühel päeval kirjutan Helinale uue kirja ja seekord saadan teele sellest elektrooniliselt ette teatamata.

*
Olin esikus köögi uksel. Köögis lendas kaks herilast. Tahtsin ukse vahelt kinni panna, et herilased köögist edasi ei pääseks. Aga üks pääses enne uksepraost esikusse. Mõtlesin, et nüüd ma ei panegi ust kinni, et herilane saaks kööki tagasi lennata.

*
Klaus rääkis, et ühes Tartus bensiinijaamas oli plahvatus toimunud. Enne seda oli üks mees ühest tanklast kogu bensiini välja võtnud, sest oli näinud, et selle tankla olukord on halb. Klaus hakkas redelist üles ronima. Võtsin redeli alumisest otsast kinni, et redel ümber ei läheks. Aga Klausil tuli just nüüd suurem hirm peale.