Loengust koduteele

Kuulasin ajalooloengut. Ma ei konspekteerinud, sest teadsin, et olen kõik eksamid nagunii viied saanud. Aga võibolla oli mind valesti hinnatud. Selle õppejõu loeng oli segane. Võibolla siiski ei rääkinud segaselt õppejõud, vaid see üliõpilane, kelle konspekti ma vaatasin, oli valesti üles kirjutanud. Pärast loengu lõppu istusin nuppudega laua taga. Seletasin Kristerile, et need on raadionupud, siit saab valida, millist jaama kuulata. Krister ütles, et ta tahab midagi sõja kohta. Vastasin, et nooremana tahtsin ma ka sõja kohta, aga enam ei taha. Läksin koos isaga kodu poole. Rääkisin, et mul on unenäod süstemaatiliseks läinud - üks öö nägin unes koolieelset aega, järgmisel esimest klassi, sellest järgmisel teist klassi. Jõudsime perega oma trepikotta. Koju jõudsid ka esimesel korrusel elavad kahe koeraga naabrid. Üks koer hakkas mind jälitama ja tuli oma korrusest kõrgemale. Aga kui pöörasin näoga tema poole, siis ta põgenes. Elasime viimasel viiendal korrusel. Meie suur pere kogunes korteri ukse taha. Ütlesin vennale, et ta ei kõõluks käsipuu peal. Läksin ruttu edasi, et ei peaks seda nägema.