Erinevad kuulamisviisid

Muusika passiivselt kuulamine võib teha unisemaks kui ise mõttes laulmine. Aga võib katsetada ka vahepealset varianti, et panna küll muusika mängima, aga sellega mõttes või soovi korral ka suuga kaasa laulda. Selgub, et selleks ei pea sõnad peas olema, vaid saab peaaegu kooris reageerida, ka muusika instrumentaalsele osale. Saab ka laulmise asemel muusikat kommenteerida, mõned tantsivad või tekitavad visuaalseid kujutluspilte, varem olen muusika järgi joonistanud.

Viisi abil meeldejätmine

Koolis saksa keele õpetaja soovitas, et õppige grammatikat lauldes. Tol ajal ma seda võtet ei proovinud. Ülikooli ajal hakkasin asju meelde jätma riimide abil. Aga viimati kirjutatud riimkonspekt ei tahtnud riimidest hoolimata pähe jääda. Kui sellele viisi ka juurde mõtlesin, siis jäi kiiresti. Ma unustan viisi kergemini ära kui sõnad, aga kui viisi abil on sõnad meelde jäetud, siis loodetavasti jäävad vähemalt need püsivamalt.

Kaks olukorda

Olime koos Maajaga Paides. Viibisime maja tagumises toas. Õhk oli liiga soe. Õhus lendas putukaid.

*
Klaus valmistus ettekandeks. Mind huvitas, kas see on uurimus või referaat. Klaus ütles, et vajalikul teemal on Eestis ainult üks raamat.

Lammutatud hoone

Kõndisin mööda tänavat. Märkasin, et üks kaubamaja on kadunud, selle koha peal on nüüd auk. Küsisin, kas siia visati pomm. Vastati, et ei, pood lammutati, et see pommitamiskindlana uuesti üles ehitada. Ütlesin, et ma ei saanudki senise hoone arhitektuuri selgeks. Tahtsin viimati minna ühele korrusele, aga sinna jõudmiseks ei leidnud muud teed, kui pidin minema kõigepealt korrus kõrgemale.

*
Istusime ühes klassiruumis. Tund oli lõppenud ja mõned õpilased laulsid. Kiitsin, et nad laulavad ilusa häälega. Vastati, et laulab hoopis üks naiskirjanik. Järeldasin, et praegu ei tohi rääkimisega laulmist segada. Räägiti ühest malepartiist. Ühel mängijal oli plaan, kuidas oleks võinud edasi mängida, aga sellele plaanile esitati vastuväiteid. Läksin hoonest välja. Sander ütles, et järgmine tund on tsiviilkaitse. Vastasin, et ma pole veel üheski selle aine tunnis osalenud. Täna oleks olnud esimene kord, sest see ei olnud enam esimene tund. Kui see esimene tund oli, siis ma tulin hiljem kooli. Ütlesin ühe asja õpetaja Miti kohta. Nägin, et eemalt tulebki õpetaja Mitt.

Pildist ja helist

Karikatuuril tuli üks inimene kabiinist välja, nii et kabiin nihkus edasi ja seetõttu muutus kabiini kohale kirjutatud täht. Erinevate kabiinide kohale kirjutatud tähed moodustasid kokku teksti, aga nüüd oli ühe tähe muutumise tõttu teksti sisu teine. Enne kui üks inimene seda lugeda jõudis, taastus endine tekst. Siis hakkas kaamera juhuslikku pilti näitama, nagu oleks karikaturistiga midagi juhtunud.

*
Kuulasin kassetilt muusikat. Kui lõpetasin, siis märkasin, et olin kogemata kuulanud kassetti ja lindistanud sellele raadiost uut muusikat peale korraga. See tähendas, et vana muusika oli hävinud, ma ei teadnud, kui pikas ulatuses. Lohutasin ennast, et vana muusika oligi pähe kulunud, uus on küll halvem, aga pähe kulumata.

Tartu autoliiklus

 

Kajastatud konverentsi algusest

Mainisin ühes postituses juba ajaloo arutelu listi saadetud kirja Tartu ajaloo konverentsi teemal, mida ma esialgu blogisse ei kopeerinud. Täna kopeerin, aga toimetan seda:

Suures ajaloolistis anti link konverentsi videotele, videosid mul lubab tervis vaadata paremini kui konverentsidel kohal käia, takistuseks on ainult ajapuudus. Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=yjRIftyPzGs&list=PLe6i4cOfA5RY alustuseks kahte esimest paarisesinejat, olemata siis veel kindel, kas vaatan ka teisi videosid.

Esimesena rääkis Arvi Haak, kellega ma kohtusin esimest korda enne ülikooli astumist ühel maleturniiril. Ka selles ettekandes tõi ta võrdluse malega, et mõned pitsatid sarnanevad malenuppudega. Kahe esimese ettekandja teemaks olidki pitsatid. Juttu oli sellest, mis materjalist neid valmistati. Mulle meenus kuulates, et minu klassivennad pitseerisid kolmandas klassis jõugu kirja küünlarasvaga. Ise valmistasin umbes aasta hiljem pitsati või templi kustutuskummist, nii et seda tindiseks tehes ja paberi peale vajutades jättis uuristatud kustutuskumm paberile pildi.

Haagi juttu täiendanud Anu Mänd rääkis kunagiste pitsatiomanike perekonnanimedest. Mainiti, et kaupmeeste hulgas kasutati perekonnanime Olde. Seda oleks saanud seostada samuti maleteemaga, sest praegu on see eesti maletajate perekonnanimi, üks Olde oli kauaaegne Eesti Maleliidu esimees.

Üks küsimuse esitaja tundis huvi, kas ühel pitsatil ikka on hakid või hoopis pardid. Vastaja ütles, et taheti kujutada hakke, aga mis välja tuleb, see sõltub kunstniku oskustest. Mulle meenus, et ka praeguse Eesti vapi osas on olnud erinevaid arvamusi, kas seal on lõvid või leopardid.

Hääletus

Üks küsimus pandi hääletusele. Hääletustulemuse mõjutamiseks pakuti hääletama panija eelistatud varianti rohkem kordi kui teist varianti.

Juhtme ohutus

Täna tõmbasin toa koristamise ajaks arvuti juhtme pikendusjuhtmest välja. Tagasi pannes lõi juhe tuld. Oletasin, et sellepärast, et arvuti ei olnud välja lülitatud, vaid unerežiimil. Tehisintellekt oli nõus, et nii juhet sisse kui ka välja liigutades tuleb enne arvuti välja lülitada. Vahel võivat siiski juhe ise katki olla, sel juhul tulevat uus hankida.

Kallutatud stiilid

Täna proovin mängida traditsioonilisest algseisust nii, et valge taotleb võimalikult kiiret lõppmängu üleminekut ja must võimalikult pikka keskmängus püsimist. Kumbki ei taha seda siiski teha kaotuse hinnaga.

1. e4 g6 2. d4 Og7 3. Oc4 e6 4. d5 e5 5. d6 c6 6. Lf3 Rf6 7. Og5 h6 8. Of6 Of6 9. Re2 b5 10. Ob3 0-0 11. Le3 Og5 12. f4 Oh4+ 13. g3 Of6 14. fe Oe5 15. c3 Og7 16. 0-0 a5 17. a4 b4 18. cb Ob2 19. Va2 Og7 20. ba La5 21. Rd4 Oa6 22. Vf3 Lc5 23. Rf5 Lb4 24. Rg7 Kg7 25. Vaf2 c5 26. Vf6 Rc6 27. Lf3 Re5 28. Le3 Oc4 29. Ld4? Vae8? 30. Oc4 Lb1+ 31. Kg2 Lb4 32. Ld5 Rc4 33. Vf7+ Kg8 34. Vf8+ Kg7 35. V2f7++

Ei märganud vahepeal, et lipp oli ees. Mängu kokkuvõte on, et kumbki mängija ei saavutanud oma eesmärki – valge ei jõudnud lõppmängu ja mustal ei õnnestunud kaotust vältida.

Muinasaja aarded

Täna vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=orPBwQ9L0Zw&list=PLe6i4cOfA5RY&index=4 järgmist Tartu linnaajaloo päeva videot. Rääkis Ivar Leimus, teemaks olid muinasaegsed mündileiud. Kõneleja ütles, et muinasaja piir ei ole täpselt määratud. Mina olen siiski õppinud, et Eesti muinasaja lõpuks on Muistne vabadusvõitlus, alguseks ilmselt inimasustuse teke.

Münte toodi sisse teistelt maadelt. Minu kooliajal oli Nõukogude aja lõpul välisvaluutal suurem väärtus kui Nõukogude rublal, "Eesti Ekspress" oli täis valuuta ostmise kuulutusi. Aga Eestis ei olnud muinasajal riiki ja münte kasutati hoopis ehete osana. Ma olen vist ülikoolis etnoloogias õppinud uuema aja kohta kargo kultust, kui mingi maa pärismaalased kummardasid Euroopa kaupasid ehk cargot. Eestlaste harrastatud raha ehte koosseisu panemine tähendas vist, et mündist löödi auk läbi. Ma mäletan, et uuemast ajast olen lugenud seaduseparagrahvi, et rahatähtede kahjustamine on karistatav.

Ettekanne oli kooskõlas konverentsi teemaga pealkirjastatud Tartu piirkonna järgi, aga ettekande lõpul näitas esineja kogu praeguse Eesti ala aardeleidude kaarte.

Kui ettekandja oli lõpetanud, rääkis keegi saalist, et Jurjevi perioodist ei ole Tartust üldse mündi ega kaaluvihi leide, muudest perioodidest on. Mõtlesin, et võibolla see näitab, et vallutajad oskasid raha põliselanikest kõrgemalt hinnata ja ei matnud seda maasse, vaid võtsid lahkudes kaasa.

Faili pilt

Kuulasin arvutiekraanilt helifaili. Selle pilt oli enne alustamist ühte moodi ja pärast lõpetamist teist moodi. Ma oleks tahtnud, et see oleks kogu aeg ühesugune.

Asja parandamine

Olin loonud teose, mille kvaliteet ei olnud väga kõrge. Lootsin asja kaitsekõne abil parandada. Kaitsekõne pidamist võidi pidada lubamatuks, aga ülikoolis seda nõutigi.

Tartu kaubandusajaloost

Täna kuulasin Tartu ajaloo teemal Jüri Kivimäe ettekannet aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1Rl-tsXBOV0&list=PLe6i4cOfA5RY&index=3 . Ettekandja rääkis ühelt poolt, et Tartu Hansa ajaloos saaks teha terve semestri pikkuse loengukursuse, teiselt poolt ütles ta, et Tartu tolleaegsed arhiivid on hävinud ja kasutada tuleb kaugemaid arhiive.

Tartut nimetas Kivimäe piirilinnaks. Ma olen küll kuulnud ka kogu Eesti piiririigiks nimetamist, aga tartlasena ma Tartut võrreldes muu Eestiga piirilinnaks ei pea. Tartust Venemaale on vähem maad kui Kivimäel Kanadast Eestisse tagasi tulla, aga keskaja varasemas osas ei olnud euroopalased veel Ameerikat avastanud ja transport oli aeglasem kui tänapäeval. Vaatasin "Eesti ajaloos" trükitud kaardilt, et Tartu piiskopkonna puhul oli Tartu selle loodepiirile lähemal kui kagupiirile. Kivimäe lisas, et Tartu oli ka pealinn, sest ta oli piiskopkonna pealinn. Praegu saaks ka öelda, et Tartu on maakonna pealinn.

Ühes lauses tegi Kivimäe oletuse, mis on tänapäeva Tartu rahvaarv. Kontrollisin kohe vikipeediast, et seal oli see kooskõlas minu varasema teadmisega palju suurem, aga konverentsil keegi ei parandanud, kuigi ettekande lõpul tuli küsimuste osa.

Kivimäed pani imestama, et keegi saatis kellelegi iga nädal kirja. Kuna ma teen iga päev kirjatööd, siis mulle ei tundu seda palju. Ma olen küll õppinud, et vanasti olid kirjutusvahendid raskemini kättesaadavad kui tänapäeval. Aga kui kirikuõpetaja pidas iga nädal jutlust, siis mõnel mineviku inimesel mõtetest puudust ei tulnud.

Keskaegne Tartu ja Venemaa

Eile levitati Tartu linnaajaloo päeva videosid. Eile vaatasin esimest videot ja kirjutasin sellest ajaloo arutelu listis, täna vaatasin teist videot Andres Tvauri ettekandega ja kirjutan sellest blogis.

Ettekandja ütles, et ta on oma ettekande teemal juba artikli avaldanud, aga räägib sel teemal uuesti. Mäletan, et kunagi käisin seminaris, kus üks ettekandja ütles samuti, et kordab oma varasemat ettekannet. Siis naerdi. Nüüd kas ei naerdud või ei püüdnud mikrofon naeru kinni. Kui ma ise Tallinnas esinema käisin, siis mulle tundus, et mõned asjad puhastati videost ka sihilikult välja.

Tvauri rääkis, et arheoloogilised leiud näitavad, et keskajal elas Tartus Venemaalt tulnud inimesi. Samasugused venelaste linnaosad olnud ka Tallinnas ja Riias. Elatud äärelinnas. Mõtlesin, et sellel võib olla kaks põhjust, kas sakslased tõrjusid venelasi sama moodi nagu eestlasi või mindi äärelinna sellepärast, et saabuti sakslastest hiljem ja kesklinn oli juba hõivatud. Nõukogude ajal võisid venelased eelisjärjekorras uude majja korteri saada, aga uusi maju ehitati ka äärelinna, mitte nii palju linna keskele.

Mõtlesin ka, et arheoloogiliste leidude põhjal järelduste tegemine on ebakindel. Kui meil on olnud kodus Hongkongis valmistatud mänguloomi, siis see ei tähenda, et ma oleksin Hongkongis käinud. Keskkoolis pidasin geograafia tunnis Itaalia kohta ettekande ja üks tüdruk küsis: "Was there pretty?" Õpetaja hakkas selgitama, et ma polegi Itaalias käinud. Täna vaadatud ettekandes ettekandja suulises jutus oli veendunud, et tuldigi Venemaalt elama, aga ühes näidatud pildi allkirjas märkasin ka kahtlemist, seal öeldi, et näidatakse oletatavalt venepärast eset. Vahel oleks võimalik, et ei olda Venemaal sündinud, vaid seal osa elust elanud, nagu Türgi sõja laulus olid venekeelsed sõnad sellepärast, et eestlane oli osa elust Vene sõjaväes olnud.

Käikude ja lausete vahetamine

Käisin täna malet mängimas. Sain kiirturniiril kolm võitu ja kolm kaotust. Ma ei vaadanud viimast vooru lõpuni, aga esikolmikusse tulid vist Põdersalu, Peebo ja Jevin, ma ei tea, mis järjekorras. Turniiril taheti, et ma sõjaväkke läheks ja konverentsidel osaleksin. Juttu oli ka ungari keele käänete arvust. Arutati küsimust, kas Eesti on praegu demokraatlik riik. Lugesin "Maalehte". Mul ei tule praegu meelde, mis oli loetud artikli teema. Viimastel turniiridel pole enam unisuse probleemi olnud.

Paremad päevad, halvemad ööd

Viimasel ajal ei ole jäänud meelde häid unenägusid, aga halbu ma üles kirjutada ei taha. Üleeile jäi meelde kolm unenägu, aga kõik olid üles kirjutamiseks liiga halvad. Eile oli üks parem unenägu, aga üles kirjutamiseks mäletasin seda liiga uduselt. Täna jäi meelde üks halb unenägu. Võibolla vanemaks saades hakkavad üldse unenäod halvemaks minema, sest need võivad sõltuda tervislikust seisundist. Aga kui aastal 2000 oli päeval depressioon ja öösel head unenäod, siis praegu on päevades palju head.

Komöödiafilm

Esimest korda paigutas YouTube minu video mitte videote, vaid lühivideote kataloogi. Sealne vestlusrobot selgitas, et põhjuseks on pildi formaat. Pildi tervikuna nägemiseks võib olla vajalik täisekraani valimine, vähemalt Facebookis oli.

Naljafilm

Müür keskliinidel

O-R-L-O-R-V-K-V
1. c4 e5 2. b4 d6 3. c5 Ld7 4. cd cd 5. Ob3 Rf6 6. Rc3 b6 7. Rd3 Oe7 8. La3 Vc8 9. Vc1 Rc6 10. 0-0 Rd4 11. Oa4 b5 12. Od1 0-0 13. e3 Re6 14. Ob3 e4 15. Oe6 fe 16. Rf4 d5 17. Lb2 e5 18. Rfe2 d4 19. Rb1 d3 20. Rg3 Od6 21. Vc8 Vc8 22. Vc1 Vc1 23. Lc1 Lc6 24. Lc6 Oc6 25. a3 Kf7 26. Rc3 Ke6 27. h3 a6 28. Kf1 g6 29. Ke1 Ob7 30. Kd1 Oc6 31. Ke1 viik. Valge mõtles 23 ja must 20 minutit. Must jättis ühe puudutatud nupuga käimata.

Valdkondade arengusuunad

Kreeka ajaloo tumedast ehk Homerose ajajärgust on kirjaoskuse kadumise tõttu vähem teada kui eelnevast ja järgnevast perioodist, ometi toimus edasiminek selles osas, et võeti kasutusele raud. Praegu on sarnane, et tehnoloogia areneb, aga kirjaoskus väheneb.

Raamatuesitluste illustratsioonid

Video asendamine

Kustutasin "Joonisfilmi malest" vanema variandi nii juutuubist, blogist kui ka oma arvutist ära. Vanemal variandil oli küll see eelis, et joonistused olid terviklikumalt peal. Tehisintellekt seletas, et videotöötlusprogrammis saab valida, kas tahta kogu ekraani pildiga täitmist või kogu pildi ekraanile jäämist. Kolmas variant on ilmselt, et valida juba joonistamise ajal täpne formaat.

Joonisfilm malest 2

Tehisintellekt õpetas mulle, kuidas ma oma arvutist videotöötlusprogrammi üles leian, tegin selle abil video uuesti.

Vahelduv helitugevus

Vastaste tugevus

Mängisin Klausiga malet. Mäng läks lisaajale. Hakkasin kirjutama lisaaja käike protokolli märkuste lahtrisse. Uuemad reeglid küll ei lubanud märkuste lahtrisse midagi kirjutada, sellest võis veel probleem tulla. Märkasin, et olin kogemata kirjutanud sinna ka mõned lisaajast varasemad käigud. Mäng lõppes viigiga. Mäng oli olnud pikk, aga lisaajast kulutas kumbki mängija ainult ühe minuti.

*
Kõndisin lasteaia poolt oma maja poole. Ühed poisid rääkisid, et minu vennad on meenutanud, et see oli ilus aeg, kui me koos palli mängisime. Mulle tuli see üllatusena, sest ma ei olnud spordis tugev. Kodu juures oli olnud küll rahulikum palli mängida, sest siin oli erinevas vanuses lapsi. Koolis olid kõik klassikaaslased ühe vanad ja seal ma olin teistest nõrgem. Jõudsin praegu oma trepikotta. Minuga koos olnud poisid jäid välja ja panid ühe kivi ukse ette. Võtsin selle ära ja ütlesin, et nad ei paneks seda sinna, muidu võib keegi majast välja tulles komistada ja kukkuda. Kui vana inimene kukub, siis ta ei saa enam püsti.

Sündmused saalides

Kõndisin samal ajal ühe tuttavaga ühes koridoris ja otsisime poe ust. Leidsime hoopis ühe võõra kooli ukse. Läksime sinna lõpuaktusele. Istusime laudade taga lõpureas jopid seljas ja mütsid peas. Aktuse lõpul ütles direktor, et nende koolis joppidega ei olda. Seepeale võtsime need seljast. Direktor ütles, et üks kord võib lubada.

*
Televiisoris näidati parlamendi istungit. Sõjavägi saadeti parlamenti laiali ajama, aga Aslan Mashadovi sõdurid kaitsesid parlamenti ja seisid saadikute ning ründajate vahele ahelikku. Mashadovi sõdurid olid kogu aeg parlamendihoone kõrvalruumides varuks olnud. Laiali taheti ajada vist nii Vene kui ka Eesti parlamenti, tšetšeenid kaitsesid vist ainult Vene oma.

Suurimad linnad

Vaatasin Soome kaarti. Soome pindalalt suurim linn asus riigi edelaosas sisemaal. Aga seal olid väiksed majad, rahvaarvult oli Helsingi suurem.

Omakäeline õpikupilt

Kutse üritusele

Tahtsin oma arvutipostkastis ühe kirjaga tegeleda, aga kiri käitus ootamatult, ma ei teadnud, kas juhtus see, mis mul plaanis oli. Mulle oli feisbukis tulnud sõbrakutse ühelt sugulaselt. Võtsin selle vastu. Natuke küll kahtlustasin, et tegemist on libakontoga, kuna sugulane oli kuulus. Ta saatis kutse vist ainult seoses läheneva suguvõsa kokkutulekuga. Olin suures toas. Vennad rääkisid, et viimasel ajal neile meeldib öösiti õudusfilme vaadata. Sisestasin arvuti paroole teki all, et vennad neid ei näeks. Läksin ühte majja, kus oli välja kuulutatud üks üritus. Aga kedagi peale minu kohal ei olnud. Tundus, et see üritus ei ole populaarne. Sõin paar riideeset ära, aga viimase lapi allaneelamisest loobusin, sest hambad seda ei võtnud. Kõndisin ringi. Leidsin ühe laua tagant istumas Pille. Küsisin talt, kas mu enne saadetu kiri läks teele. Mõtlesin, et ma pean selle lapi ära pesema, sest see on minu süljega koos ja kellelgi võivad käsi pühkides käed süljeseks saada. Siis mõtlesin, et see lapp on väga must, ma pean hoopis oma suud lapi mustusest loputama. Hakkas tunduma, et üritus siiski toimub, koridor on lihtsalt pikem ja inimesed on koridori sügavuses. Näiteks Kuusk oli kohal ja esitas mulle ühe küsimuse.

Odad ratsude vastu

V-K-O-L-R-R-V-O
1. g3 d5 2. d4 g6 3. Of4 Re6 4. Ld2 Rf4 5. Lf4 Oe6 6. Lh6 Od4 7. Rd3 Rf6 8. Of3 Ld7 9. Rd2 Rg4 10. Og4 Og4 11. Lh7 Vg7 12. Lh8+ Lc8 13. Lc8+ Kc8 14. Ve1 Vh7 15. h4 c6 16. 0-0-0 Kc7 17. Rb3 Of6 18. f3 Od7 19. Rbc5 Oe8 20. e4 b6 21. Rb3 de 22. Ve4 c5 23. Rf4 e6 24. c4 Oc6 25. Ve3 Vh8 26. Ved3 Vhd8 27. Re2 Vd3 28. Vd3 Vd8 29. Vd8 Kd8 30. f4 Kd7 31. Rd2 Kd6 32. b3 e5 33. Kc2 ef 34. Rf4 Oe5 35. Re2 Od7 36. Rf1 Oh3 37. Re3 f5 38. Rf4 Of4 39. gf Og4 40. Rg4 fg 41. Kd3 Ke6 42. Ke4 Kf6 43. Ke3 Kf5 44. Kf2 Kf4 45. Kg2 g3 0:1.

Ajaloolase metoodika

Enne eksamit

Olin ülikooli õppehoones ja valmistusin suureks eksamiks. Vahepeal peeti meile ka loengut. Õppejõudu häiris, et ma pingutasin tahvlile vaatamisega, kuna nägin sinna uduselt. Ta ütles mulle, et ma ostaks uued prillid. Vastasin, et ma täna alles ostsin. Värsketel prillidel oli küll juba üks sang küljest murdunud. Õppejõud võttis mult need prillid ära ja andis teised asemele. Asemele antud prillid oli paksemad, nendega nägi klaasi keskelt teravamalt kui äravõetutega, aga servast udusemalt. Loengu lõpul vahetasin prillid tagasi.

Uus tõlketöö

Mulle oli eraldatud uue tõlketöö jaoks raha. Ütlesin, et eraldatud summa oli vist 15 000. Küsiti, kas nii palju. Ütlesin, et vist 15 700. Mõtlesin, kas ma ütlesin 13 700. Vaadati ajalehest järgi, et see summa oli 15 730. Küsisin rahastajate esindajalt, kas saatesõna tuleb ka kirjutada. Ta vastas, et mõned ei taha saatesõna kirjutada. Mina ütlesin, et mulle meeldib saatesõna kirjutamine töö juures kõige rohkem. Lisasin, et mul oli tõlkimiseks valitava raamatu kohta kaks tingimust, üks neist oli, et see ei sisaldaks õudusi, nüüd on ikkagi mõlemat tingimust rikutud. Istuti söögilauda. Mina istusin laua kõrval põrandal.

CD-de muusika

Viimasel ajal olen kuulanud hulka CD-sid, mida pole varem kuulanud. Leidsin näiteks kodust ansambli Queen CD. Kirjutasin tehisintellektile, et ma ei saa täpselt aru, mitu häält seal laulab. Tehisintellekt selgitas, et see ansambel on salvestanud mitu vokaalikihti üksteise peale, mistõttu ei pruugi tõesti häälte arvust aru saada. Pärast vaatasin vikipeediast, et ansamblil oli neli liiget, neist kolm olid osaliselt vokaalesinejad.

Kuulasin ka lauljaid, kes on esitanud isa sõnadega laule. Ühel oli kombeks muuta laulu jätkudes hääl valjemaks ja kiiremaks. Ta on laulnud ka humorist Aimla sõnadega hulga laule. Teise esineja plaadil on rahulikumad või kurvemad noodid.

Kuulasin ka Karlova Gümnaasiumi plaati, kus esineb hulk erinevaid koore. Praegu see kool enam gümnaasium ei ole, aga selle plaadi valmistamise ajal oli. Kuulasin ka ühte Veljo Tormise plaati. Hiljuti olin kuulanud teist Tormise plaati, aga hiljem kuulatu meeldis rohkem. Võibolla sellepärast, et liiga vaikseid noote oli vähem.

Panin muusika kuulamisel üldse tähele, et kui ma keskendun ainult kuulamisele ja muusika analüüsimisele, siis meeldib muusika rohkem kui seda millelegi taustaks kuulates. Võibolla isegi mõttega analüüsimine muudab muusika minu jaoks meeldivamaks kui tantsuliigutuste kaasa tegemine. Panin plaate kuulates tähele, et kõigil plaatidel ei ole tantsumuusika. Isegi kui mingi osa laulust on kindla rütmiga, võib laulu keskel olla paus, mis tantsu katkestab.

Kordustöö hinne

Anti tagasi kontrolltöid. Mul oli läinud eelmine kontrolltöö halvasti, arvasin, et kordustöö läks hästi. Aga seda kätte saades nägin, et olin saanud ka selle eest kahe. Nähtavasti oli õpetaja minu peale vihane ja ei kavatsenud mulle enam kunagi paremat hinnet panna. Ütlesin, et parandusi on vähe. Võib küll olla, et vigu on rohkem, aga neid ei ole märgitud. Nüüd ma olin leiutanud, et võin ka ise õpetajatele hindeid panna. Otsustasin, et panen ka omalt poolt õpetajale kahe. Aga nägin, et olin kirjutanud kogemata valesti, nii mina kui ka õpetaja olime pannud üksteisele kolme. Parandasin õpetaja hinde kaheks.

Võrdne või erinev kohtlemine

Isa rääkis, et üks mees on nõus meie pere laste ülikooliõpinguid rahaliselt toetama ainult siis, kui me korralikult õppetööga tegeleme. Tõnu õpinguid ta oli juba nõus toetama, aga minu puhul polnud veel kindel. Mõtlesin, et mul on vaja asju ajada.

*
Ühes majas kontrolliti inimeste telefonide sisu. Mõtlesin, et võibolla tahetakse kontrollida ka minu oma sisu, kellel on ainsana telefonis salajane andmebaas.

Videote sorteerimine

Kustutasin oma juutuubi kanalist ära kolm videot, mis algusest peale teistest vähem meeldisid. Alguses oli neil katsetamise väärtus, aga kuna on õnnestunud hiljem paremaid asemele teha, ei ole vaja neid enam internetis hoida.

/TÄIENDUS: Kustutasin ka blogist kolm postitust kustutatud videote linkidega. Alles on nende videote illustratsioone ja kommentaare./

Male ja grammatika illustratsioonid

Vahetasin koduleheküljel alalehtede "Valitud partiid" ja "Ungari keele riimgrammatika" hulk illustratsioone välja ning uuendasin nende alalehtede avaldamiskuupäeva, nii et nad on praegu koduleheküljel kaks esikohal olevat.

Aktiivne vähemmaterjal

Täna loosisin küll mängu algseisu täringuga, aga kaheksast nupust kuus sattusid sellest hoolimata traditsioonilisse kohta. Mängisin selle kellaga, mis mulle ükskord isiklikult kingiti.

R-V-O-L-K-O-R-V

1. Rb3 e5 2. e4 Rf6 3. d3 d5 4. ed Rd5 5. c4 Rf6 6. Rf3 Od6 7. Og5 h6 8. Oh4 Rb6 9. Oe2 Of5 10. 0-0 g5 11. Og3 Rbd7 12. Ve1 Le7 13. Of1 0-0-0 14. d4 e4 15. Od6 Ld6 16. c5 Lf8 17. Rfd2 h5 18. c6 Rb6 19. cb+ Kb7 20. Rc5+ Ka8 21. Rde4 Re4 22. Ra6 Ld6 23. Vc1 Vd7 24. Ob5 Kb7 25. Rc5+ Kb8 26. Rd7+ Rd7 27. Od7 Ld7 28. Lb3+ Ka8 29. Lc4 Vc8 30. Lc6+ Lc6 31. Vc6 Kb7 32. Vec1 Rd6 33. V1c5 Od7 34. d5 Oc6 35. dc+ Kb6 36. Vg5 Vh8 37. Vg7 Kc6 38. Kf1 Kd5 39. Ke2 Ke6 40. Vg3 Rf5 41. Va3 Va8 42. Va6+ Kd5 43. Kd3 c5 44. b3 Rd4 45. Vh6 Vg8 46. Vh5+ f5 47. g3 Vg7 48. h4 Ve7 49. Vh8 Ve2 50. h5 Vf2 51. h6 Ke6 52. h7 Vf3+ 53. Kc4 Vg3 54. Ve8+ Kf7 55. h8L. Valgel kulus mõtlemisaega 37 ja mustal 30 minutit. Must muutis ühte tahtmatult liiga pikana sooritatud käiku.

Välismaa muuseumis

Olime Kreeka muuseumis. Üks mees näitas, et siin hoitakse kõige vanemat eset Eesti ajaloo kohta. See oli kullast. Kuld oli pehme ja mees sonkis selle sees. Ma kahtlesin, kas muuseumieksponaati tohib muuta. Varem olin kuulnud, et kuld on kõva aine.

Kirjadekirjutaja

Saatsin suurde ajaloolisti väikse listi aastapäeva puhul kirja. Sel korral erinevalt eelmistest jätsin üldse väikse listi olemasolu mainimata, selle asemel andsin lingi teise kohta, kust samad tekstid kätte saab. Kirjutasin, et osad inimesed jätavad iga päev tänaval nägusid meelde. Selle põhjal võisid lugejad järeldada, et mul on erinevad mäluliigid erineva tugevusega, mina nägusid meelde ei jäta, aga mäletan ajalugu hästi. Kirjutasin Helinale paberkirja. Ma ei saanud kogu aeg üksi olla, aga ei tahtnud kirja teistele näidata, sellepärast pidin vahepeal tegelema selle varjamisega. Hakkasin juba edasi kirjutama, aga siis tuli jälle üks inimene lähedale ja heitsin kirja varjamiseks selle peale kõhuli.

Elu haridussüsteemis

Läksin oma tuppa. Seal oli Henn. Ta ütles, et tal läks arvuti kärssama. Kontrollisin, ega minu arvuti ei läinud. Korteri iga laua taga istus keegi ja pidin endale leiutama teistsuguse õppimiskoha. Mul pidi tulema ülikoolis eksam, aga lootsin selleks õpitud saada ühe päevaga, sest olin samaks eksamiks ka varasemal aastal õppinud. Nüüd mõtlesin, et ma ei loe konspekti läbi, vaid keeran konspekti lehti, korraks peale vaadates jääb ka midagi meelde. Võis siiski juhtuda, et eksamil hakkab õppejõud pinnima mingit teemat, mida ma ei mäleta.

*
Oli matemaatika tund. Üks tüdruk esitas meesõpetajale küsimuse, sest tahtis vaadata, kas matemaatika õpetaja kirjandust ka tunneb. Õpetaja oli aga tunniks valmistunud. Ta käivitas tahvlil video, milles ütles, et võtke särk seljast. Panin tähele, et ütleja ei lubanud ise särki seljast võtta.

Otsiv lugeja

Üks mees käis raamatukogu lugemissaalis lugemas. Ta oli ülikoolis õppinud ajalugu, seetõttu luges ta lugemissaalis ajalooajakirju. Neid oli raamatukokku tellitud nii palju, et tavaliselt ta muuni ei jõudnudki.

Aga ühel päeval ta mõtles, et raamatukogus on teemasid rohkem, ta võiks muud ka lugeda. Ta ei ole uurinud, mis muid asju raamatukogus veel on, aga nüüd võiks uurima hakata.

Kuna ta kirjutas ise üles unenägusid, siis hakkas teda huvitama, kas raamatukogus on võõrkeelseid unenägude kogusid. Need, mis olid emakeeles olemas, olid talle umbes teada, aga maailmas oli keeli palju. Kui ta veel mõnda keelt ei oska, siis ta võiks seda õppida.

Teiseks mõtles mees, et talle meeldis laps olla, peaks uurima, kas raamatukogus on teadusraamatuid lapsepõlve kohta. Võiks lugeda psühholoogiaraamatuid eesmärgiga teada saada, mis teeb lapsepõlve nii meeldivaks. Kui see oleks selge, siis saaks võibolla selle abil veel ees seisva elu ka meeldivamaks muuta.

Kolmandaks mõtles mees, et tal on kodus malepartiide kogusid, aga kõik need partiid on traditsiooniliste reeglite järgi. Peaks uurima, kas maailmas on välja antu ka Fischeri male partiide kogusid. Võimalik, et neid ei ole kodumaistes raamatukogudes, aga kui neid maailmas trükitud on, siis võiks neid hankida kasvõi kauglaenutuse kaudu. Võiks ka uurida, millised on islamimaade maleraamatute diagrammidel nupud, islam nõuab vist teistsuguseid.

Väljendusrikas pillimäng

Ühele mehele meeldis pilli mängida. Ta mängis ka väikse lapsena, aga vahepeal kaua aega mitte, sest koolis öeldi talle, et ta ei pea viisi. Hiljem ta mõtles, et kui viis on enda välja mõeldud, siis ei tea keegi teine, kuidas oleks õigem mängida.

Mehele meeldis oma mõtteid muusikaks teisendada. Ühel päeval sõitis talle tänaval jalgratas otsa. Seda väljendas ta pärast muusikas nii, et pillimäng algas rahulikult ja rõõmsalt, aga siis käis kokkupõrget tähistav mürts, sellele järgnes pilli oigamine. Aegamööda see vähenes, sest valu läks üle. Lugu lõppes peaaegu sama rahulikult ja rõõmsalt nagu oli alanud, aga mitte päris, väike mure jäigi sisse, sest oli selge, et järgmine kokkupõrge võib lõppeda veel halvemini.

Ühel päeval nägi mees, et lilled õitsevad. Ta tahtis ka seda muusikas väljendada. Ta mängis kõrgetel nootidel, sest lilleõis on õrn. Mäng oli aeglane, sest lill kasvab aeglaselt. Aga vahepeal heli kiirenes ja valjenes, sest lilli liigutavad tuulehood.

Ühel päeval kuulis mees, kuidas akna taga vihma sajab. Seda väljendas ta muusikas kümne sõrme mänguga, sest vihmapiisku oli palju. Pärast vihma oli taevas olnud vikerkaar. Seda väljendas mees nii, et vikerkaare alumised otsad olid madalad noodid ja keskkoht kõrge.

Noodikogu

Tahtsin lasta raamatuna trükkida enda kirjutatud noote. Ütlesin, et seda raamatut ma trükiks kümme eksemplari ja poodidesse seda ei saadaks. Selle müümine oleks sobimatu, sest ma ei oska ise enam neid noote esitada. Mõtlesin, et seda raamatut ma ainult kingin, aga ma ei ole veel kindel, kellele. Nendele raamatukogudele, mis koguvad sundeksemplare, ma selle võibolla saadaks. Varem on ka olnud raamatuid, mis raamatukokku jõuavad, aga poodi mitte.

Sügis ja puud

Vahtralehti punaseid
on maas ja kollaseid.
Võrrelda saaks tänaseid
ja fotol mulluseid.

Taliõunad valminud
ja voolab õunamahl.
Ma olen nüüd siin salminud
puuliiki juba kaht.

Sügis muudkui edeneb.
Kas saabub suusaaeg?
Kes suvel rannas vedeleb,
on paljas kogu aeg.

Toimetusega tänav

Kõndisime mööda väikeste majadega tänavat. Tänava ühel küljel oli ajalehetoimetus ja ma mäletasin uduselt, et ükskord vist öeldi, et selle kõrval ei tohi kõndida. Mõtlesin algul, et kõnnime siis mööda tänava teist külge, aga otsustasime, et läheme just toimetuse kõrvalt. Eemal hakkas meie suunas tormama suur kuri koer. Otsustasin, et ma ei lähegi siis mööda seda tänavat edasi. Keerasin ümber.

Klahvikordused

Rünnakulagedus

V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 d5 3. cd Ld5 4. Rc3 Lf7 5. Ob2 c6 6. f3 e5 7. Od3 Oe6 8. e4 Rd7 9. Re3 0-0 10. h4 Od6 11. g4 b5 12. g5 fg 13. Rf5 Of5 14. ef gh 15. Vh4 Rf6 16. Re4 Oe7 17. Rg5 Ld5 18. Vh7 Rh7 19. Rh7 Kh7 20. Oe4 Ld6 21. f6+ Kg8 22. Lg7++

Muutused lingilehel ja seadetes

Ma olin blogi unenäoteooria rubriigis avaldanud lingid kahele võõrkeelsele unenägude andmebaasile, nüüd lisasin samad lingid ka kodulehekülje linkide lehele. Viimasel ajal teeb blogi ja kodulehekülje kirjutamise tülikamaks, et seadetes tulevad ette valed käsud. Praegu tähendas see seda, et kui olin ühe lingi loonud, pidin postituse korraks ilma teise lingita avaldama, muidu lingi lisamise käsku uuesti ette ei saanud, tulid mingid muud käsud. Blogi kirjutades sama moodi muutuvad lõiguvahe laiuse käsud pealkirja suuruse käskudeks, näiteks luuletuse avaldamiseks tuleb seetõttu ise html-i kirjutada. Võibolla see puudutab ainult eestikeelseid seadeid, võimalik, et ingliskeelsed on korras ja seetõttu pole märgatud viga parandada. Tegelikult need linkide lisamise käsud on üldse ikooni, mitte sõnaga.

Vihmavarjudest

Steinfeldt kirjutas, et vihmavarju ei tohi kanda, sest Jumala vihm peab saama inimesele peale sadada. Ma mäletasin, et ta varem ise on kandnud. Steinfeldt elas nüüd minuga samal tänaval ja ta kirjutas, et me oleme jälle tänaval kokku saama ja juttu ajama hakanud. Mul kummitas laulurida: "Lumemees Kusti tahtis olla riigimees". Läksin suurde tuppa vendadele rääkima, mida Steinfeldt oli kirjutanud. Vennad tahtsid selle Steinfeldti viidatud piiblikoha võrgust üles otsida. Aitasin neid, aga seejärel mõtlesin, et ma ei oleks tohtinud märgade kätega arvutit puudutada.

"Vene filosoofia ajalugu" 2

Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu. I köide“. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Ilmamaa, Tartu 2025. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast leheküljeni 432. Esimesel köitel kokku 686 lehekülge.

KÜSIJA: Kas praegu tunduvad õigemad Zenkovski või Masaryki seisukohad?

VASTAJA: Mõlemal raamatul on oma eelised. Masaryk oli veendunud demokraat ja ma pooldan samuti demokraatiat. Kuid Masaryk oli realismi pooldajana romantismi vastane, mina vähemalt nooremana eelistasin romantismi ja ka praegu unenägude üles kirjutamine sarnaneb rohkem romantismile kui realismile. Minu raamatutest „Maailmakord“ ja „Viimsed päevad“ ja „Uneriigi“ kolmas tsükkel meenutavad kriitilist realismi, aga „Viimsed päevad“ meeldib mulle oma raamatutest kõige vähem.

Masaryk eelistas läänlasi slavofiilidele, kes olid vene romantikud. Zenkovski arvates aga slavofiilsus sobis Venemaale paremini, sest lähtus rohkem kohalikest oludest. Slavofiilide puhul toob ta välja nende andekust, läänlaste puhul nende sallimatust. Mõni ütleks vastupidi, et internatsionalism on sallivam kui natsionalism. Nooremana mulle meeldis eriti Uku Masing, Masingu soomeugri rahvuslus sarnaneb slavofiilide vene rahvuslusele. Masing arvas, et soomeugrilased on indoeurooplastest mitmekülgsemad, aga üks slavofiil kirjutas, et ka venelasi iseloomustab mitmekülgsus.

Kuigi ma pean ka ennast rahvuslaseks, ei ole ma kindel, et Zenkovski tegi õigesti, et oli vene rahvuslane, päritolu järgi oleks ta võibolla võinud olla ka ukraina rahvuslane. Masaryki tšehhoslovakkia rahvuslus sobib mulle paremini.

KÜSIJA: Kas Zenkovski lugemine on muutnud Masaryki loodud ettekujutust vene filosoofiast?

VASTAJA: Masaryki lugedes mulle jäi mulje, et Herzen sarnaneb Sorokinile, sest nii Herzen kui ka Sorokin olid algul revolutsionäärid ja siis pettusid revolutsioonides. Zenkovski toob aga Herzeni kohta välja ka seda, mille poolest ta Sorokinist erines. Sorokin arvas, et ajaloos kehtivad kindlad seadused ja seetõttu saab sotsioloogia tulevikku ennustada. Herzen aga jõudis järeldusele, et nii ajaloos kui ka looduses valitseb juhus, tulevikku ei ole seetõttu olemas ja inimene saab tahte abil tulevikku mõjutada.

Masaryki raamat andis ülevaate vaid ajaloo- ja religioonifilosoofiast, Zenkovski püiab anda kogu vene filosoofiast, ta toob informatsiooni ka loodusfilosoofia kohta. Masaryk küll väitis, et ajaloo- ja religioonifilosoofia ongi vene filosoofia tähtsaimad harud, Zenkovski seda ettekujutust päris ümber ei lükka, sest paljud filosoofid on kahes raamatus samad.

Masaryki lugedes leidsin sarnasusi enda ja läänlase Belinski tegevuse vahel, sest mõlemad on kirjutanud palju raamatuarvustusi. Zenkovski aga näitab, et veel suuremas osas koosnes teiste loomingu kommenteerimisest slavofiil Homjakovi looming.

Masaryk seostas Tšaadajevit katoliiklusega, aga Zenkovskil on olnud kasutada hiljem avalikuks tulnud materjale Tšaadajevi kohta ja ta ütleb, et Tšaadajev ise solvus, kui teda katoliiklusega seostati. Mõni teine venelane läks küll tõesti katoliiklusesse üle.

Masaryk arvas, et õigeusk on läänekristlusest müstilisem, aga Zenkovski näitab, et Venemaale toodi sisse Lääne müstikute teoseid. Vabamüürlased tegutsesid nii Läänes kui ka Venemaal ja olid seotud müstitsismiga.

KÜSIJA: Kas on õige praeguse sõja ajal vene filosoofiat tutvustada?

VASTAJA: Vene filosoofia ajalugusid lugedes näeb, et venelased ei ole omavahel üksmeelel. Kellele ei sobi Putini poliitika, sellele võib sobida mõni patsifistlikum venelane. Ohtude hindamiseks võib tutvuda ka nende inimeste mõtetega, kellega nõus ei olda.

KÜSIJA: Masaryk pidas protestantlust õigeusust kõrgemaks. Mis on õigeusu eelistajate argumendid?

VASTAJA: Masaryk lähtus progressiteooriast ja arvas seetõttu, et hilisema tekkega asi on parem. Kuid on olemas ka regressiteooriad. Zenkovski raamatus refereeritakse, et õigeusu eelistajad pidasid miinuseks, et protestantlus seab esikohale pühakirja, kritiseerijale oli tähtsam kirik oma saladustega. Zenkovski iseloomustab ka vene mõtlejaid, et neile oli tähtis ilu. Varem olen lugenud, et Läänes on nimetatud fašismi ilupoliitikaks, seega teisi ideoloogiaid ilupoliitika mõiste alt välja jättes. Õigeusu kirik on aga meeleliselt toretsevam kui kalvinistlik kirik. Bütsantsi õigeusus on olnud ka ikonoklasmi, vene õigeusklikud on paistnud silma eelkõige ikoonide austamisega, Nõukogude ajal muutus see Lenini ja vahepeal ka Stalini piltide austamiseks.

Katusetüübid

Helina oli mulle kirjutanud, et ühel Raatuse tänava küljel on plekk-katusega majad ja teisel küljel kivikatusega. Ta oli lisanud, et ühte katusetüüpi oli välja vahetatud, aga ühe majaga olid väljavahetustööd lõppenud. Kõndisin Raatuse tänaval ja nägin, et Helinal on õigus. Ma polnud neid katuseid varem tähele pannud. Helina oli Tartus elanud vaid lühidalt, aga tema teadis paremini. Sain nüüd kodus Helinaga kokku. Ta ütles, et talle meeldib minu hääl rohkem kui minu välimus. Laulsin seepeale kaks laulujuppi. Helinale neist esimene meeldis ja teine mitte. Küsisin, mille poolest teine halvem on. Helina seletas, et noodikõrgused on ebaühtlased. Vastasin, et mul on noodikõrgus alati tunde järgi.

Teoste kuju

Pandi muusika mängima ja tuligi muusikat. Seda ei teadnud ette.

*
Pidin magistritööd kaitsma. Minu magistritöö oli bakalaureusetöö edasiarendus. Oleks tulnud kirjutada korralik töö, aga välja kukkus laialivalguv.

Pilves ilm

Tänase päevakeskuses kiirmaleturniiriga tähistati ühe mängija sünnipäeva. Pakuti õunu koju viimiseks, aga teised ütlesid, et neil on endal ka. Üks vastane kahis Hispaania avangu vahetusvariandis käiguga h5 oda, ma ei võtnud vastu, aga mõni käik hiljem tundus, et nüüd võib võtta ja võitsin selle mängu. Turniiril esikoha sai Põdersalu, teist-kolmandat jagasid Parts ja Haring, mina olin neljas, osavõtjaid oli kaheksa. Oma lõppkoha selgumist oodates lugesin "Maalehest" lehekülje suurust artiklit Toomas Pauli kohta.

Mängiv lugemine

Siiani on olnud huvitavam ise malet mängida kui teiste partiisid vaadata. Asja parandamiseks proovisin täna kaks tegevust ühendada, vaadates raamatust partiid nii, et igal käigul peale avakäikude mängisin ühe viiekäigulise kõrvalvariandi ja variandi lõpul kirjutasin üles seisuhinnangu.

Et käikude loendamine segi ei läheks, kirjutasin variandi ette partii käigunumbri ja varinadis käigunumbrid alates ühest valge käigu korral musta viienda ja musta käigu korral valge kuuenda käiguni. Käike kirjutasin üles pikas notatsioonis, et käigud protokolli järgi tagasi võtta.

Alustasin pärast lõunasööki ja lõpetasin natuke enne õhtusööki. Selle ajaga vaatasin kõrvalvariante partii valge 5. käigust musta 10. käiguni, vahepeal käisin kahte füüsilist tööd tegemas. Raamatus lõppeb aga partii pärast valge 66. käiku.

Viga realiseerimisel

L-O-R-R-O-V-K-V
1. c4 Re6 2. b3 f6 3. d4 c5 4. d5 Rc7 5. e4 Rd6 6. Re3 Og6 7. f3 Ve8 8. Og3 0-0 9. Re2 Ra6 10. Vd1 Rf7 11. f4 Oh5 12. Vd2 Oe2 13. Ve2 e6 14. 0-0 e5 15. f5 Oc7 16. a3 Re6 17. Od3 Od8 18. h3 Lb8 19. Oh4 b5 20. g4 h6 21. Of2 bc 22. Rc4 Rc4 23. Oc4 Lb6 24. d6+ Kh8 25. Vd2 Rb8 26. b4 Rc6 27. Oc5 Lb7 28. Od5 Ob6 29. Vc1 Oc5 30. Vc5 Lb6 31. Kg2 Rd4 32. Vc7 Ld6 33. Va7 Vc8 34. Lb2 Rb5 35. Va5 Rd4 36. b5 Vb8 37. a3 Lb6 38. Va6 Lc7 39. Vd3 Vfc8 40. b6 Ld6 41. a5 Vc2+ 42. Lc2 Rc2 43. Va8 Rb4 44. Vb8 Lb8 45. Vb3 Rd5 46. ed Lb7 47. Vb5 La6 48. Vb2 Lb7 49. a6 Ld5+ 50. Kh2 Ld4 51. Vb1 Ld2+ 52. Kg1 Le3+ 53. Kh2 Lf2+ 54. Kh1 La2 55. Vb4 La5 56. a7 Ld5+ 57. Kg1 Ld1+ 58. Kf2 Ld2+ 59. Kg3 Le1+ viik.

Raamatuidee sünd

Saatsin listi pilte ja luuletusi. Kirja koostamise käigus tuli mulle mõte uus luulekogu välja anda. Teatasin sellest kavatsusest ka kirjas. Eelmine luulekogu oli olnud juubeli tähistamiseks, nüüdne oleks olnud vanaduse tähistamiseks, aga juubel ei olnud ka veel kätte jõudnud. Mõtlesin, et ma olen suurema osa luuletusi, mida ma tahtsin uude kogusse panna, ära unustanud.

*
Sõitsime perega rongis. Hakati maha minema. Vaatasin, et üks ese on rongi jäänud. Väljusin rongist viimasena ja küsisin, kelle lillekimp rongi jäi. Vastati, et see on Joosepi oma, aga seda ei ole vaja, Joosep on koos sõbraga Narvas. Küsisin Pillelt, kas rongi jäi tema punane kott. Pille vastas, et ei, tal on enda oma kaasas. Ütlesin, et ma ei saanud rongis kaua uurida, rong ei oleks oodanud, vanaema sõitis ükskord depoosse. Teised istusid praegu autosse ja mõtlesin, et ma pean autot lükkama. Pikalt ma ei lükanud, sest kartsin, et muidu veab auto mul sõrmed küljest.

Ruumidesse minekud

Eestil oli naispresident. Ta ütles, et meie seltskonnast tahab ta kohtuda minuga. See tuli sellest, et mina erinevalt teistest olin poliitikahuviline. Eestil oli ka meespresident. Läksin presidendi vastuvõtule, aga ei kiirustanud õigeks kellaajaks kohale jõudmisega. Vastuvõtul oli kaetud peolaud paljudele inimestele. Parajasti alustati lauda istumist. Istusin laua saali nurga taha jäävasse ossa kaugemasse otsa, nii et ma poleks saanud ikkagi eesotsas istuva presidendiga rääkida. Kui olin mõnda aega ühe koha peal istunud, läksin kitsamasse koridori, kus sõi raamaturiiulite vahel ema.

*
Seisin ühe paneelmaja trepikoja ees. Vaatasin enda ette. Lõpuks üks noor mees küsis mult, mida ma vahin. Mõtlesin, et ma vist ei vaatagi talle otsa. Igaks juhuks keerasin pilgu veel kaugemale. Asusin koduteele. Mul ei puudutanud jalad maad. Mõtlesin, et kui ma sellest pärast räägin, siis ma ei nimeta seda lendamiseks, vaid ütlen, et kükitasin õhus ja liikusin nõksutades edasi. Jõudsin meie uude trepikotta. Ma ei mäletanud, millises korteris me elame. Algul mõtlesin teed küsida, aga seda polnud siiski vaja, sest nägin ühest uksepraost pereliikmeid. Sisenesin sinna korterisse.

Jooksuvõistluse lõpp

Osalesin jooksuvõistlusel klassikaaslastega ja juhtisin. Mõtlesin, et jookseks kaks korda nõutust suurema ringi, aga siis ma ei saa esikohta. Seetõttu jooksen täpselt nõutud pikkusega ringi. Kuigi siis ma ei pruugi ka esikohta saada, sest keegi võib seljatagant spurtima hakata. Vaatasin selja taha, et praegu polnud ühtegi teist jooksjat vaateväljas. Ma polnud varem kunagi jooksmises esikohta saanud. Kaks klassivenda spurtisidki minust mööda. Olin arvanud, et koolimajale tuleb läheneda tänavaid mööda, aga nemad läksid läbi mäele jääva pargi. Läksin nende järel, oletades, et see on õige tee. Kui nüüd oleks siiski selgunud, et see on lõikamine, siis oleks minu osavõtt tühistatud. Jõudsime finišisse. Minust eespool olid lõpetanud Lauri H., Antti ja Sander. Antti osavõtt tühistati, sest ta oli märkinud, et ta on neljanda klassi õpilane. Korraldajad tahtsid, et märgitaks viimane klass, kus õpitud on. Antti ütles, et mis vahet seal on, kui praegu oleme vilistlased. Aga tänu tema osavõtu tühistamisele sain mina esikolmikusse. Sander oli teine.

Liigsed helid

Ungari keelt:

’Müra’ kostab – zaj.
Ma ise olen vait.
Lärm ruumi ’täidab’ – kitölt.
Käi või kuskil kitul.

Vanalinna hoovis

Kirjutasin klassikaaslastele, et juba toimunud klassikokkutuleku eest tuleb kõigil maksta 1 euro. Krister vastas, et ta on korralikuks hakanud ja et maksta tuleb 8 eurot. Võidi mõelda, et ma ei oska kunagi õiglaselt suurt summat küsida.

*

Olime Talllinnas. Äkki nägime tänaval tanke. Me ei teadnud, kas need on meie riigi või vaenlase tankid, aga igaks juhuks põgenesin. Peitsin ennast ühte vanalinna hoovi. Ma ei läinud hoovi sügavusse, vaid jäin värava kõrvale, aga mõtlesin, et roniks kõrge posti otsa, vaenlased loodetavasti üles ei vaata. Meie juurde toodi vaenlaselt võetud naisvangid. Eelnevalt oleks võinud arvata, et vangid on mehed. Vangid ei rääkinud meie keelt ja hakkasime ise nende keelt õppima.

Laenatud paberid

Mulle oli antud Kirjandusmuuseumist koju kaasa virn arhivaale, mis tuli sinna hiljem tagasi viia. Tahtsin virna oma toas ühest kohast teise tõsta, aga see oli nii suur, et osa virna kukkus põrandale ja arhivaalid läksid kortsu. Mõtlesin, et panen neile midagi raskuseks peale, et nad sirgemaks tagasi läheksid. Hakkasin neid kappi raamatuterea peale tõstma, et need oleksid ohutumas kohas. Seal oli küll oht, et ma ei oska pärast laenatud pabereid ja enda pabereid eristada.

Nõrgestuskahing

Analüüsisin selle nädala Fischeri male partiid.

Valged: Kg1, Le1, Vf1 ja h1, Oe4, Ra1 ja d1, Ea2, b2, c3, f2, g2 ja h2;
mustad: Kg8, Le8, Vf8 ja h8, Oc8 ja e5, Rd8, Eb6, b7, c6, f7, g7 ja h7.

8. Rb3 Oc7 9. Oc2 Od7 10. Ld2 Re6 11. Ve1 Ld8 12. 0-0 Ve8 13. Re3 0-0 14. Vd1 Oc8 15. Of5 Ld2 16. Vd2 Vd8 17. Vfd1 Vd2 18. Vd2 g6 19. Oh3 f5 20. g3 Rg5 21. Og2 Ve8 22. h4 Re4 23. Vd1 Rd6 24. Rd4 b5 25. Rf3 Oe6 26. b3 f4 27. Rc2 Rf5 28. g4 Rh6 29. g5 Rf5 30. Kh2 Od5 31. Ve1 Ve1 32. Rce1 Ob6 33. Kg1 Rg3 34. Rd2 Re2+ 35. Kf1 Rc3 36. Od5 cd 37. a3 Kf7 38. Rd3 Oc7 39. Kg2 Ke6 40. Kf3 Kf5 41. Rc5 b6 42. Rd3 Re4 43. Rb1 Rc5 44. Rc5 bc 45. Rc3 d4 46. Rb5 Oe5 47. a4 d3 48. a5 d2 49. Ke2 Kg4 50. a6 Ob8 51. a7 Oa7 52. Ra7 Kh4 53. Rc6 Kg5 54. Re5 h5 55. Rf3+ Kf5 56. Kd2 g5 57. Ke1 g4 58. Rg1 f3 59. Kd2 Ke4 60. Kc3 Kd5 61. b4 cb+ 62. Kb4 h4 0:1.

Eriti salajane ühing

Loen salaühingute ajalugu. See annab mõtte ka ise salaühing asutada. Lapsena ma mõned juba asutasin, aga nüüd tahan luua veel salajasemat, kuhu ma ei võta isegi kedagi teist liikmeks, et keegi ühingu olemasolust teada ei saaks.

Carl Gustav Jung on kirjutanud, et inimesel on mitu mina, seega oleks ühingu erinevad liikmed minu erinevad minad. Tänapäeval võib öelda, et minu aju erinevad funktsioonid.

Nagu ma lapsena kirjutasin kamba vihikuid, nii oleksid ka nüüd sellel ühingul vihikud, aga salajasemad. Ma ei kirjutaks kaanele, et see on ühingu vihik, samuti ei kasutaks ma märkmetes mina-vormi, vaid vormistaksin ühingu saladused kolmandas isikus ilukirjanduslike juttudena. Et kellelgi siiski kahtlust ei tekiks, jätaksin need jutud avaldamata.

Ühingu liikmed võiksid olla näiteks Naljategija, Analüüsija ning Riimija. Naljategija teeks nalja, et tiiger on sellepärast triibuline, et siis ta on kontrastsem. Vahepeal ta sööks ohvreid, aga vahepea leinaks neid.

Analüüsija analüüsiks, et selles jutus on pandud kokku tiiger ja krokodill. Krokodillipisaratest on saanud tiigripisarad.

Riimija kirjutaks eelneva põhjal luuletuse:

Elas kord krokodill,
tal hinges õitses lill,
see oli lihatoidu maitsestamise till.
Elas ka tiiger,
ta kõhutäis oli hiigel.

Margiideed

Margikogujal saab margialbum täis. Ta otsustab, et uut margialbumit ta ei osta, ta hakkab markide kogumise asemel neid välja mõtlema.

Kõigepealt mõtleb ta, et võiks olla olemas pühapäeva teemaline mark. See oleks jagatud neljaks sektoriks. Ühes sektoris suunduks üks tegelane kiriku poole. Teises sektoris küpsetataks kodus kooki. Kolmandas teeks õpilane pühapäeval koduseid kooliülesandeid. Neljandas toimub pühapäeval sünnipäevapidu, kus kallatakse pitsidesse limonaadi.

Võiks olla ka esmaspäeva teemaline mark. Selle ühes sektoris heliseks koolilapsel äratuskell. Teises sektoris trügiks tööleminejad liiga täis bussi peale. Kolmandas oleks koolitund, kus õpetatakse tahvlil kolme teljega koordinaatteljestikku. Neljandas keeraks töömees mutrivõtmega mutreid.

Kõik margid ei pea olema päevade teemalised. Võiks olla ka abstraktse pildiga mark, et ei saaks öelda, mis on selle margi teema. Seda võidakse küll pidada kunsti teemaliseks. Aga kui kõikidel markidel on pildid, siis võidakse kõiki kunstiteemaliseks pidada.

Seetõttu võiks olla üks mark, millel ei oleks pilti, vaid ainult tähemärgid. Aga et tekst oleks abstraktne, ei tohiks need tähemärgid moodustada ühegi keele tähendusega sõnu. Fotograafia mark ei ole ka joonistamisteemaline. Võiks olla fotonegatiiviga mark.

Täpsustus kõnele

Osalesin poliitilisel konverentsil. K. Ehin pidas kõnet. Ta ütles, et Eesti Kongress loodi 1988 või 1989. Hüüdsin valju häälega vahele, et 1990. See oli minu esimene vahelehüie sellel konverentsil. Ema kommenteeris, et selliseid asju tean ma hästi.

Prooviplakat

Täna tegelen arvutiprobleemide lahendamisega. Sain uude arvutisse Wordi programmi, panin arvuti käsud eestikeelseteks, muutsin selle käigus väiksemaks läinud ikoonide kirja uuesti suuremaks, otsisin väljapoole arvutit salvestatud failid üles ja nüüd püüdsin parandada joonistuste kvaliteeti.

Reede ja laupäev

R-O-O-R-L-V-K-V
1. d4 Rb6 2. c3 e5 3. e4 c6 4. Oe3 d5 5. de de 6. Ob6 ab 7. Oe4 Oe5 8. Rc2 Of6 9. Of3 Of5 10. Rde3 Oe4 11. Ld1 Of3 12. Lf3 Re6 13. Ve1 La8 14. a3 Vd8 15. 0-0 0-0 16. Vd1 Vd1 17. Vd1 Vd8 18. Vd8 Ld8 19. Ld1 Ld1 20. Rd1 Kf8 21. Rce3 Ke7 22. Kf1 b5 23. g3 g6 24. Ke2 h5 25. h4 Kd6 26. b4 Rc7 27. f4 Re8 28. f5 Ke5 29. fg fg 30. Kf3 Rd6 31. Ke2 Rc4 32. Rd1 Ke4 33. Rf2+ Kf5 34. Rd1 Kg4 35. Kf2 Oe5 36. Rce3+ Re3 37. Re3+ Kh3 38. Kf3 Og3 39. c4 bc 40. Rc4 Oh4 41. Rd6 b5 42. Rb7 g5 43. Ra5 g4+ 44. Ke4 g3 45. Rc6 g2 46. Ra7 g1L 0:1. Valge võttis kaks käiku tagasi.

Malerubriigi lugejad

Lugesin P. Oleski kirjutisi. Ta oli kirjutanud luuletuse, et oleks kahju, kui kellegi surm saabub sellepärast, et kiirabi jääb kutsumata.

*

Vaatasin oma blogi malerubriiki. Viimases postituses oli trükivigu, mida tuli alles parandada. Kuna ma olin blogis avaldanud Fischeri male partiisid, oli Lauk kopeerinud kommentaaridesse enda Fischeri male partii. Vaatama oli tulnud ka Külaots. Mõlemad olid väga tugevad mängijad. Mul tekkis küsimus, kas minu blogi malerubriiki loevad ainult minust tugevamad maletajad. Külaots oli rubriiki vaadanud ka ühel korral selle algusaegadel, aga vahepeal vist mitte. Olin avaldanud kahe inimese vahelise malepartii, kus üks pool andis kõik etturid ette, aga kaotas. Varem olin avaldanud enda vastu samasugustel tingimustel partii, kus etteandja võitis. Nüüdne kaotaja ütles, et niiviisi pidi ju võitma. Vastus oli, et vahel võidab ja vahel kaotab.

*

Viisin kaks lillekimpu suure toa vaasidest oma tuppa, aga oma toas ei tahtnud need enam püsti jääda. Ema tuli ja ütles, et osad lilleliigid ongi sellised, et kui korraks vaasist välja võtta, siis nad kohe närtsivad. Ema viskas need lilled ära. Hakkas tõusma suitsu. Sirly ütles, et Eestis on vabrikukorstnaid hõredalt, siin saab suitsu eest ära minna. Mõnel teisel maal oli tihedamalt. Läksime mitmekesi jalutuskäigule mööda Peedu vahelist teed. Mõtlesin, et ma näen asju idüllilistena, aga kui ma endiselt kriminaalromaane loeks, siis mulle viirastuks idüllide asemel mõrvaplaanid.

Edasiliikumine

Juhtisin autot. Kartsin, et täna teen avarii, sest juhtisin suure kiirusega ja tiheda liiklusega teel. Ma olin seda teed varem ka sõitnud, aga eelmisel korral ma nii palju ei kartnud.

*

Kõndisin koos Vihmandiga mööda koridori. Ütlesin, et Jevinil on tarkus suurem kui varandus. Vihmand oli nõus. Mõtlesin, et Vihmand ja Jevin ütlevad sügavmõttelisi lauseid, aga rohkem ma neid ei kuula, sest need on ainult näiliselt sügavmõttelised. Möödusin koos ühe mehe ja ühe naisega kohviku uksest, kus oli selle mehe lahutatud naine. Mees ütles, et seal on tema naine, aga kiirendas sammu, et naise vaateväljast kaduda. Meiega koos olnud naist huvitas, mis on lahutatud naise nimi.

Helikandjad

Minu toas oli grammofon, mille peale oli pandud kaks plaadisarnast eset, mis ei olnud plaadid. Panin ühe paksenduskohtadega kile mängima. Sellelt tuli muusikat. Tundus, et muusika on sinna sihilikult salvestatud. Mõtlesin, et võiks mängima panna ka teise grammofoni peal olnud eseme.

*

Istusime suures toas koos Anttiga arvuti taga. Vaatasin postkasti. Ütlesin, et see on ema postkast. Antti imestas, et ma võõras postkastis käin. Seletasin, et ema lubab. Antti vastas, et alaealisel lapsel küll, aga täiskasvanud lapsel. Ütlesin, et põhiliselt ma kasutan oma arvutit. Panin kreemitoosile kaane peale, aga selle juures tuli kreemi toosist välja. Läksin seda kööki emale ütlema. See, keda ma kõnetasin, vastas mehehäälega. Olin teda prillide tõttu emaks pidanud, aga ta oli keegi teine. Ta oli välimuselt minu sarnane, seega võis ta olla mõni tundmatu sugulane.

"Kriitika ja kriis"

Reinhart Koselleck. „Kritik und Krise. Eine Studie zur Pathogenesen der bürgerlichen Welt”. Suhrkamp 1973, esimene trükk 1959. XII + 252 lehekülge.

KÜSIJA: Pealkiri „Kriitika ja kriis” tuletab meelde Sorokini pealkirja „Meie ajastu kriis”. Kas neil raamatutel on veel midagi sarnast?

VASTAJA: Raamatud on üksteisest üsna erinevad. Sorokini kriis on meelelise kultuuri kriis, Kosellecki oma absolutismi kriis. Sarnane on siiski, et mõlemal juhul viib kriis revolutsioonideni. 

KÜSIJA: Kuidas Kosellecki järgi kriis tekkis?

VASTAJA: Koselleck toob kõige puhul välja põhjuslikke seoseid. Võib kahtlustada, et põhjuseid on tegelikult rohkem, sest füüsikas resultantjõud on kõigi mõjuvate jõudude summa. Aga üks mõjuv jõud võib teistest siiski tugevam olla.

Koselleck kirjutab, et reformatsioon põhjustas 16. ja 17. sajandi Euroopa riikide kodusõjad, kodusõdadele lõpu tegemiseks kujunes välja absolutism. Seda põhjendas filosoof Hobbes, et ususõjad tekivad sellest, et järgitakse südametunnistust, mis on igaühel erinev, rahu saavutamiseks tuleb kuulata südametunnistuse hääle asemel absoluutse võimuga kuninga sõna. Kodusõdade asemel tulidki riikidevahelised sõjad. 18. sajandil tüütas absolutism aga tärkavat kodanlust ära, valgustajad ja vabamüürlased hakkasid rääkima, et moraal on siiski tähtis. Valgustajate õhutusel jõuti aastal 1789 Prantsuse revolutsiooni puhkemiseni. Kosellecki arvates ei ole see kriis aga lõppenud ka 20. sajandiks, üks revolutsioon järgnes teisele.

Magistriõppes lugesin raamatut, mille järgi absolutism ei olnud kadunud ka 20. sajandil, sest see oli fašistliku filosoofia üks kolmest komponendist. Viimases „Sirbi” numbris ilmus artikkel, mille järgi fašism ei ole kadunud ka praegu, seda esindavat Ameerikas Trump ja Itaalias Meloni. Fašismiga on seostatud ka praegust Venemaad ja Hiinat.

KÜSIJA: Kas sa oled selle absolutismi ja tänapäeva seostamisega nõus?

VASTAJA: Absolutism oli tsentraliseeritud kuningavõim. Varem Saksa-Rooma keisririik ja Liivi orduriik olid tsentraliseerimata, nende puhul on raske öelda, mitme riigiga on tegemist, kas vasallriik on eraldi riik või suurema riigi osa. Koselleck kirjutab, et absolutism ei tunginud inimeste eraellu, pidi täitma kuninga käsku, aga ei pidanud mõtlema nagu kuningas. 20. sajandi totalitarism luuras ka inimeste eraelu ja mõtete järele. Praegu Itaaliast ei ole kuulda, et seda valitsetaks sama moodi nagu Mussolini ajal. Ameerikas Trumpi puhul on Mussoliniga sarnane poliitika heitlikkus, aga vähemalt esialgu on opositsioon alles, see ei ole väljakujunenud absolutism. Venemaal ja Hiinas on seda rohkem. „Sirbi” artiklis kasutatakse argumenti, et Mussolini ja Meloni miimika on sarnane, aga miimika võib ka juhuslikult sarnaneda, see on ainult üks element. „Sirbis” viidatud Eco artiklit kritiseeriti juba aastakümneid tagasi, et kedagi ainult ühe tunnuse järgi fašistiks kuulutada ei ole õige.

KÜSIJA: Mida tähendab kriitika raamatu pealkirjas?

VASTAJA: Autor kirjutab, et ’kriitika’ oli 18. sajandil moesõna, ’kriisi’ kasutati vähem. Kuid et need sõnad on olnud vahel ka sünonüümid. Mõtlesin, et ka praegu võivad ’kriitiline olukord’ ja ’kriisihetk’ olla sünonüümid. Raamatus mõeldakse kriitika all aga rohkem poliitilist kriitikat, kultuurikriitikat ja piiblikriitikat. Minu mälu järgi Uku Masing on ka ennast piiblikriitikuks nimetanud, aga ta nimetas ka teoloogiks, 18. sajandi piiblikriitikud otsisid Piiblist vigu. Poliitika kritiseerijad tahtsid poliitikat moraalile allutada. Koselleck nimetab valgustuse eesmärke utoopilisteks, aga absolutismi kaitsnud Hobbes’i kohta ütleb, et tema ei olnud utopist.

Valgustuse tehtud kriitika vastand on minu arvetes Carlyle’i romantiline kangelaste kummardamine. Carlyle kritiseeris ka oma kaasaega, aga tema raamatute peategelasteks olid need, keda ta pidas kangelasteks, ta ootas sellist suhtumist ka teistelt.

Koselleck ütleb, et valgustajad ennustasid revolutsiooni ka ette, aga enamasti mitte selle tegelikul verisel kujul. Nad ootasid pigem midagi Inglise Kuulsusrikka revolutsiooni kui Inglise kodusõja sarnast. Kui revolutsioone oli ka varem olnud, siis muidugi ei olnud väga keeruline ennustada, et neid võib veel tulla. Ameerika Ühendriigid ka iseseisvusid.

KÜSIJA: Mis on kahes loetud Kosellecki raamatus sarnast ja erinevat?

VASTAJA: Mõlemad raamatud on pikast perioodist, aga mõlema puhul on suurendatud rõhk 18. sajandil. „Möödunud tulevik” ütleb, et 18. sajandil läks tuleviku ennustamine raskemaks, sest areng kiirenes. „Kriitika ja kriis” ütleb, et ka 18. sajandil tehti osaliselt õigeid tulevikuennustusi. „Möödunud tuleviku” puhul on mõistete ajaloost rohkem juttu, aga natuke on seda teemat ka „Kriitikas ja kriisis”. „Möödunud tulevik” rääkis rohkem ajalooteaduse, „Kriitika ja kriis” politoloogia ning filosoofia mõistetest. „Möödunud tulevikus” esindas varjatud asjade teemat peatükk unenägudest, „Kriitikas ja kriisis” on pikalt juttu vabamüürlaste ja illuminaatide salaühingutest. Tänapäeva kriitikud ütlevad, et salaühingu loomine pole õige, kuid Koselleck näitab, et need said alguse absolutismi tingimustes, kui riik avalikku opositsiooni takistas.

Loomad karjamaal

Ootasime Kanali bussipeatuses bussi. Aga peatus oli pime. Buss tuli, aga juht ei tahtnud vist pimedas peatuses peatuda ja sõitis mööda. Siis tuli minna jala nagu vanasti. Ma ei olnud enam jala kooli minemisega harjunud.

*
Karjamaal oli kaks veist. Üks neist püüdis mulle kallale tormata, aga kett takistas. Läksin teiste juurde ja rääkisin, et pull tahtis mulle kallale tulla. Või see oli pullmullikas. Aastal 1983 olid Kinnikal pullmullikad ilma ketita ja seal ei tulnud kallale. Vanaema kahtles, kas augustikuus on veel mullikaid. Vastasin, et on küll, aastal 1984, ei 1983 Kinnikal olid. Vähemalt öeldi, et need on pullmullikad, võibolla olid tegelikult lehmmullikad.

*

Lamasin varahommikul oma voodis. Vennad valmistusid kooli minema. Meie tuppa tuli ka ema. Ta küsis mult, kas ma olen haige, ta on mind täna kampsuniga näinud. Vastasin, et mul ei ole kampsunit seljas. Siis märkasin, et siiski on, isegi kaks kampsunit. Ütlesin, et enne mul oli külm ja panin soojemalt riidesse, praegu mul külm ei ole.

Andmete kirjapanek

Rääkisin, et kaks autorit on nimetanud oma mälestusteraamatut romaaniks. Üks neist kirjutas raamatus oma koolihinded tegelikest paremateks. Minuga oli juhtunud, et ma ei veeretanud täringuid kõige veeretavama liigutusega ja kui viiest täringust kolmel oli ühesugune näit, siis nõuti mult uuesti veeretamist.

*

Logisin listiserverisse sisse ja vaatasin, et paljud listi liikmed on sisestanud lisaks oma e-maili aadressile ka koduse aadressi. See paistis tähendavat, et nemad on ka sisse loginud, muidu nad poleks teadnud, et on tekkinud koduse aadressi lisamise võimalus. Ütlesin, et mina arvasin, et uuema aja suundumus on, et koduseid aadresse enam ei avalikustata. Vaatasin telefoniraamatust, et Reeli tänaval on kaks tema perekonnanimega korterit. See tähendas vist, et üks laps oli vanemate juurest ära kolinud, aga sama tänava piires.

Suhtumise elemendid

Olin seni suhtunud Laari ühes küsimuses positiivselt ja teises küsimuses negatiivselt. Nüüd mõtlesin, et kõigepealt tuleb uurida, kas tema suhtumine sellesse teise küsimusse on meelega selline.

Laul mammutist ja tiigrist

Uus mõtteviis

Võtsin tarvitusele uue mõtteviisi. Tahtsin selle abil saadud mõtteid ühele inimesele tutvustada. Aga ta oli selle mõtteviisiga juba tuttav, seda tarvitati nüüd kogu Euroopas.

Seostega ungari keel

’Vaikus’ on saabunud – csend.

Enam ei kohise känd.

’Sinna’ istun ma – arra.

Puu otsa ronisin harva.

’Vaikima’ känd peab – elhallgat.

Enam ei kuule me kohinat.

Kütmise ’vajadus’ – szükség –

lõhutud halgudest sütt teeb.

*

'Iseloom' on természet.

Kas leidub ostjast kärmemat?

'Eluviis' on életmód.

Eluviisi suunab pood.

*

’Pealkiri’ Känd oleks – cím,

kuid poestki juttu on siin.

’Lehekülg’ jätkus – oldal.

Kaks põhiteemat on tal.

Lisavariandid

 

Mängisin viimati avaldatud Fischeri male partii peavariandi põhjal veel kaks varianti.

A.

Valge: Kg1, La1, Vc1 ja d1, Od2 ja h5, Rc3 ja g3, Ea4, b2, c2, e3, f2, g2 ja h2;

must: Kg8, La8, Va5 ja c8, Od7 ja f6, Rb8 ja g6, Ea7, b7, d5, e6, f7, g7 ja h7.

11. Rce4 Va4 12. Rf6+ gf 13. Lb1 Ra6 14. b3 Vh4 15. Of3 Re5 16. Oe2 Rg4 17. h3 Re5 18. f4 Rc6 19. Rh5 Vh5 20. Oh5 Lb8 21. Lb2 Rcb4 22. Ob4 Rb4 23. Lf6 Oe8 24. c3 Rc6 25. f5 ef 26. Lf5 Re7 27. Lg5+ Kf8 28. Lf6 Lg3 29. Vf1 Le3+ 30. Kh1 Le6 31. Le6 1:0.

B.

Valge: Kg1, La3, Va1 ja b1, Oc3, Rd3, Eb4, c2, e3, f2, g2 ja h2;

must: Kg8, Lb7, Vb8, Oe7 ja e8, Rc6, Ea5, d5, e6, f7, g6 ja g7.

24. Vb3 ab 25. Rb4 Rb4 26. Ob4 Ob4 27. Lb2 Va8 28. Va8 La8 29. Vb4 Kf8 30. Vb8 La5 31. Lb4+ Lb4 32. Vb4 Ke7 33. Vb7+ Kd6 34. Kf1 g5 35. Ke2 g6 36. Kd3 f5 37. f4 gf 38. ef Od7 39. Kd4 Oe8 40. h4 Od7 41. c3 Oe8 42. Vg7 Kc6 43. Ke5 Kc5 44. Ke6 Kc4 45. Vc7+ Kd3 46. Kd5 Ke3 47. Ve7+ Kf4 48. Ve8 Kg3 49. Ve2 Kh4 50. Ke5 1:0.

Paigutised varjud

Suitsune köök

Venemaalt tulid halvad uudiseid. Praadisin kartuleid ja pann läks tossama. Hoidsin küll akent lahti, aga tundus, et hingan sellest hoolimata liiga palju suitsu sisse. Mõtlesin, et seda võib juhtuda ka lõkke ääres. Puust pannilabidas läks ühest kohast hõõguma. Lasin sellele kraanist vett peale, aga see ei tahtnud kustuda. Samal ajal oli karta, et kartulid söestuvad. Tekkisid tülid toidu valmistamisviisi ning jagamise ja inimeste käitumise pärast.

Mõtted õpetajast

Mõtlen, et ühe inimese unenäod on ühekülgsed, aga kui ma kõigi inimeste unenägusid ei tea, siis ma võiks ise mõelda, mida nad unes näevad. Nagu ma enda unenägudest panen kirja vaid paremad, võiks ma teiste unenägudest ka välja mõelda ainult selliseid, mis on minu maitse järgi paremad.

Minu inglise keele õpetaja võiks unes näha, et ta parandab meie klassi kirjandeid. Minu kirjandit parandades mõtleb ta, et keelevigu on küll palju, aga muidu on kirjand huvitav. Õpetaja on pannud mind ärkvel olles oma luuletust ette lugema, nüüd olen ma õpetaja unenäos kirjutanud ingliskeelse luuletuse raamatute lugemisest. Õpetaja mõtleb, et selle võiks saata rahvusvahelisele konkursile, aga enne võiks ta keelevead ära parandada.

Parandusi tehes läheb aga luuletuse rütm käest. Õpetaja võtab puhta paberi ja proovib sellele kirjutada nii, et grammatika ja rütm oleksid mõlemad korras. Kuidagi ei tule välja. Õpetaja teeb akna lahti ja kuuleb rähni toksimist. Õpetaja mõtleb, et toksimise rütmist leidis ta vist luuletuse rütmi parandamise idee.

Teises unenäos parandab õpetaja ühe tüdruku vihikut. Tüdruk kirjutab, et ta tahab jääda vanatüdrukuks. Õpetaja pole ise samuti abielus ja kahtlustab, et teda narritakse. Aga kuna tõestada ei saa, paneb ta hindeks viie.

Lapsepõlve tekk

Pildistasin tekki, mida ma olen kogu elu tarvitanud, kuna tal on ots rebenenud ja ta võib edasilagunemise korral minna mahakandmisele. Sellest oleks kahju, sest ta tundub kõigist uuematest tekkidest ilusam. Ma panen jahedamal ajal peale üle ühe teki, aga üks neist on alati olnud pildil kujutatu, uuemal ajal küll koos tekikotiga.

Suhtumine punktidesse

Oli algamas kiirmaleturniir. Sven ütles, et süsteem tuleb ära muuta, praeguse süsteemi juures saan mina kaks punkti ilma mänguta. Ütlesin, et kui ma kõik mängud kaotan, ei ole sellel tähtsust, võibolla viimaseks ei jää. Ütlesin, et kui mitte mängida punktide peale, siis ei ole tulemusel tähtsust. Mulle vaieldi vastu, et on küll. Aga kuna esimene voor oli juba algamas, siis ma lõpetasin vaidlemise.

Vana postkast

Tegin üle tüki aja lahti mail.ee postkasti. Saatsin eurolisti kirja, milles kasutasin sõna 'neeger'. Postkast vastas, et täna on sõna 'neeger' kasutamise 10. aastapäev, mis on ühtlasi ka minu postkasti aastapäev. Mõtlesin, et aeg on kiiresti läinud. Siis tuli mulle meelde, et 10 aastat tagasi ma taastasin mail.ee postkasti, mul oli see varem ka olemas olnud. Peolauas öeldi, et mina kasutan sõna 'neeger' viisakas kontekstis, aga vähem haritud ebaviisakas.

Asjad arvutis

Mulle oli hakanud võrgukeskkonda pidevalt kommentaare tulema. Vastasin kõigile kommentaaridele, aga üks kord korraga, mitte ei arendanud pikemat vestlust. Üks kommenteerija nimi sarnanes ühe tuttava naise nimega. Algul arvasin, et see ongi tema, siis mõtlesin, et võibolla mõni petis tahab jätta muljet, et see on tema.

*

Seletati, et Madise valiti sellepärast presidendiks, et ta on täpselt keskmine inimene, leiti, et selline sobib presidendiks kõige paremini. Lisati, et mul on vaja keskmise inimesega kirju vahetada.

*

Istusin arvuti taga. Tegelesin ühe asjaga, aga ootamatult käivitus video sellest, kuidas ma ilma särgita olen. Mõtlesin, et mina pole sellist videot teinud, ma tegin foto, keegi on selle videoks edasi töödelnud. Mõtlesin, et ma ei saa teisi selle arvuti taha lasta, sest video võib uuesti käivituda.

Ära jäänud seminari raamat

Mart Kivimäe. „Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga. (R. Koselleck – J. Rüsen – E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid.” Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid. 2. TPÜ kirjastus, Tallinn 2000.

KÜSIJA: Mainisid eelmises intervjuus, et magistriõppe ajal oli see raamat raske. Kas nüüd oli kergem? 

VASTAJA: Nüüd sain raamatust paremini aru, sest lugesin mõtlemispausidega. Koolis ja ülikoolis tuli lugeda kiiruse peale. Hiljuti öeldi ka ajalehes, et varem rõhutati koolides lugemise kiirust, aga nüüd on õpetajatele selgeks tehtud, et tähtsam on arusaamine. Ühel raamatuesitlusel öeldi, et filosoofilist teksti ei peagi lugema sada lehekülge tunnis, võib lugeda ka ühte lehekülge sada tundi.

KÜSIJA: Mis on selle raamatu kokkuvõte?

VASTAJA: Raamat koosneb Mart Kivimäe kirjutatud põhiosast ja kolme kaanel mainitud peategelase artiklite tõlgetest. Kivimäe järgi on ajalookirjutuse üks suund historism. See tekkis 18. sajandi lõpus. Historismi põhimõtte järgi tuleb vaadata iga asja tema ajaloolises arengus. Ajaloolane ei pea kirjutama endast, vaid uuritavast perioodist, ta peab minevikku mõistma ja saama aru, et iga aeg on erinev, ajaloolane peab olema mineviku suhtes salliv ja pidama kõiki aegasid võrdseteks.

Teine põhimõte on dialogism. See tekkis Kivimäe arvates samuti 18. sajandi lõpul, aga sai suurema hoo hiljem. Dialogismi järgi ajaloolane ei pea kirjutama ainult minevikust, vaid ka enda seisukohast. Ajaloolane on küll minevikust erinevatel seisukohtadel, aga suhtub sellesse samuti sallivalt. Kahe osapoole vahel vastastikkus tekkivat alati, aga see võib esineda peale salliva dialogismi ka vaenulikkuse kujul.

Kivimäe kirjutab, et ajaloolane Koselleck peale mõistete uurimise lõi neid ka ise. Ka Kivimäe pakub raamatus välja ühe uue mõiste, see on dialoogiline historism. See tähendab, et kaks eelmistes lõikudes kirjeldatud põhimõtet on ühendatavad. Ajaloolast Ranket on tavaliselt peetud historistiks, aga tal on Kivimäe arvates ka dialogismi elemente.

KÜSIJA: Mida sellest uuest mõistest arvata?

VASTAJA: Minu analüüsi kohaselt Koselleckil võib tõesti leida mõlemat põhimõtet. Kui ta kirjutab, et sõnal ’revolutsioon’ on erinevatel sajanditel erinev tõlgendus, siis see on historistlik seletus. Kui ta aga loob uue mõiste ’möödunud tulevik’ ja rakendab seda aegadele, mille inimesed seda ei tundnud, siis see on dialogistlikum. Kriitiliselt võib kahtlustada, et nii võib jõuda anakronismideni. Uus mõiste võib küll mineviku teadvustamata nähtusi paremini seletada, aga teooria lugejad võivad unustada, et mineviku inimeste enda teadvustatud mõtted olid teistsugused.

KÜSIJA: Raamatu peategelastest vähemalt kahega on sul ühiseid teemasid. Eelmises intervjuus sai juba mainitud Kosellecki unenäoteemat, aga magistritöös oled sa viidanud Ernst Noltele, kes on uurinud fašismi ajalugu. Kommenteeri ka tema artiklit.

VASTAJA: Kivimäe kirjutab, et Nolte oli konservatiiv ja talle heideti ette, et ta keskendub fašismist arusaamisele, mitte selle hukkamõistmisele. Ma püüdsin magistritööd fašismi teemal esimeselt kursuselt meelde jäänud nõudmiste tõttu kirjutada samuti erapooletuna, kuigi hilisema analüüsi kohaselt on töö siiski fašismi suhtes kriitiline. Magistritöö juhendaja soovis, et ma kasutaks rohkem filosoofilist kirjandust. Nolte propageeribki filosoofilist ajalookirjutust, aga ma ei valinud viitamiseks esimeses järjekorras tema filosoofilisemaid elemente, väljaarvatud fašismi definitsioon, mida ma aga sügavalt ei analüüsinud.

Nolte järgi fašism on vastuseis transtsendentalismile, see tähendab terviku järele haaramisele. Prantslane Maurras oli kritiseerinud juute, et need tahavad muuta progressi nimel maailma tervikuks, Maurras tahtis säilitada rahvusriike. Nolte järgi ei ole ka marksism fašismi vastand, vaid suhtub progressi ambivalentselt. Ülikoolis Jaak Valge õpetas, et progress erinevalt majanduskasvust ja majanduse arengust tähendab elu paremaks minekut. Praegu globaalne soojenemine ei ole elu igakülgne paremaksminek ja fašistide arvates läksid mõned asjad halvemaks juba varem. Kui Nolte peab fašismi progressivastasuseks, siis fašismi uurijate vahel on olnud vaidlusi, kas fašism oli moderniseeriv või vastuseis moderniseerimisele. Jörn Rüsen samas raamatus toodud artiklis kaitseb mõistust kui valgustusaja ideaali, aga Nolte näitab, et valgustusaja ideaalidest taganeti juba 19. sajandil ja arvab, et filosoofiline ajalookirjutus peab fašismi ja marksismi uurima, kuna need on olulised nähtused.

Ajalehes on kirjutatud, et kes fašismi ajalugu uurivad, need on ise ka fašistid. Teiselt poolt on arvatud, et üldjuhul muudab diktatuuri tundmaõppimine diktatuuri suhtes kriitilisemaks.

Vähemkvaliteedilt enamviguriks

L-R-V-O-O-K-V-R
1. d4 d5 2. Rc3 e6 3. Rg3 Of6 4. e3 Rg6 5. 0-0 Od7 6. a4 0-0 7. Oh5 c5 8. dc Vc5 9. Od2 Vfc8 10. Vfd1 Va5 11. Rge2 b5 12. Rb5 Vb5 13. ab Ob5 14. Rc3 Od7 15. Og6 hg 16. La3 Rc6 17. Va1 Lb7 18. Ra4 Oe8 19. Oc3 Oe7 20. b4 Ra5 21. Rb2 Rc6 22. Rd3 Vb8 23. Vdb1 a5 24. Rc5 Oc5 25. bc Lb1+ 26. Lc1 Lc1 27. Vc1 a4 0:1.

Silt

Otsisin ühe maja ülemist korrust. Jõudsin sinna välja. Nägin seal silti, et ma oleksin pidanud Helinale kirjutama. Vaatasin, et olin lugenud valesti, oli kirjutatud hoopis, et ma oleksin pidanud Helgile kirjutama.

Raamatutegelase elu

Ever tegi inimestele head, aga kui ta uuris, mida nad temast arvavad, siis nad arvasid kõik halvasti. Tundus, et põhjus oli selles, et ta oli head tegemisega liiale läinud.

Eluloo mõisted

Lugesin, et ajaloolane Koselleck mõtles ise mõisteid välja. Minu magistritöös on alapeatükk "Fašismi mõiste", aga selles ma ei leiutanud uut terminoloogiat, vaid kommenteerisin teiste loodut. Praegu oskan paremini asjadest oma sõnadega kirjutada, kui need sõnad ka täiuslikud ei ole. Olen varem blogis juba kirjutanud uute stiilinimede väljamõtlemisest, aga saab välja mõelda ka perioodide ja muude asjade nimesid. Eilse jalutuskäigu ajal proovisin mõelda välja mõisteid oma eluloo põhjal, täna hommikul, kui mul ei olnud arvutit, panin mõned paberile kirja:

A. Mõisted kooliaja kohta.

1. Koolivormi periood, vaba vormi periood ja üleminekuperiood nende vahel.

2. Pliiatsi periood ning sulepea ja pastaka perioodid.

3. Ärevushäirete periood.

4. Maletrennis käimise ja sellele eelnev periood, trenniminekust mõtlemise periood.

5. Kooli söökla ja kohviku konkureerimise periood.

6. Õpilast põhjendamatult mitte uskuv õpetaja.

7. Kaardimängude periood.

8. Klassiõhtutel osalemise periood.

9. Poliitilise sisuga tund.

10. Õpilased kooliraadios.

B. Mõisted male kohta.

1. Erisooliste vaheline partii.

2. Erivanuseliste vaheline.

3. Noorem, aga kogenum vastane.

4. Kodused malepaberid.

5. Maleteemaga võrgukskkond.

6. Vigadega malereportaaž ajalehes.

7. Rohkem kui ühe ühise huvialaga maletaja.

8. Õpetav ja segav mängu ajal rääkimine.

9. Mängija halvustamine.

10. Pisarad enda mänguoskuse tõttu.

Kahekordne nõuküsimine

Läksin Kristerilt nõu küsima. Informatsiooni hankimiseks võttis ta telefonikõne, milles valetas, et on minu isa. Olin varemgi kahtlustanud, et Krister valetab, nüüd oli see tõetsatud. Nähtavasti olid sellised ajakirjanike töömeetodid. Vähemalt oli ta leidlik. Telefoni vastuvõtja kõnetas arvatavat isat hüüdnimega Ando, selle põhjal võis oletada, et Krister helistas Rimmelile. Informatsioon õnnestus hankida.

Autod toas

Olime toas, mille lae all olid sõiduautod. Auto oli kaldteel inimese suunas kaldu, kartsin, et see võib inimesele peale kukkuda. Mõtlesin, et vähemalt mina olen ohutus kauguses. Siis vaatasin, et mina ka ei ole.

Turniir lammastega

Täna jõudsin turniirimaja ukse taha enne välja kuulutatud registreerimiskellaaja algust. Pöörasin ümber ja tegin veel kahes suunas jalutuskäike, et aega parajaks teha. Turniiril tähistati Pavlovi sünnipäeva. Pärast turniiri lõppu pildistasin läheduses peetavaid lambaid. Fotoaparaadi väljavõtmisel läks lammas puu varju.

Lippu kavaldamine

V-R-O-K-R-V-L-O
1. d4 g6 2. f4 f5 3. Rd3 d6 4. Od2 Rf6 5. Rc3 Oe6 6. g3 c6 7. a3 Rbd7 8. Of3 Lf7 9. e4 fe 10. Re4 Re4 11. Oe4 Og4+ 12. Of3 Of3 13. Vf3 0-0 14. 0-0-0 La2 15. Oc3 Rb6 16. Rb4 Lc4 17. Lf1 a5 18. Lc4 Rc4 19. Rd3 e5 20. de de 21. Ve1 ef 22. Vf4 Vf4 23. Rf4 Oc3 24. bc Ra3 25. Ve7 Vb8 26. Kb2 Rc4+ 27. Kb3 b5 28. Vc7 a4+ 29. Ka2 Re5 30. Re6 Ve8 31. Rd4 Rg4 32. Vc6 Ve5 33. Vb6 Rh2 34. Vb5 Ve3 35. Vc5 Vg3 36. Ka3 h5 37. Ka4 h4 38. Vc8+ Kh7 39. c4 h3 40. Ve8 Rg4 41. Ve1 h2 42. Vh1 Vg2 43. c5 Vd2 44. c3 Va2+ 45. Kb5 Va8 46. c6 Vc8 47. Kb6 Re5 48. Vh2+ Kg7 49. Kb7 Rc6 50. Kc8 1:0.

Mitterääkimine

Mind taheti rääkima panna. Leiutasin selle vältimiseks võtte, et esitasin ise rääkimapanijale küsimusi. Kogu materjali ei olnud aega läbi võtta, aga kui esitasin küsimusi ühe lause kaupa, sai osa materjalist läbi vaadatud.

Veniv mäng

Mängisime arvutimängu, üks teine inimene oli minu vastane. Mängus toimus sõda. Tundus, et tuleb käikude kordamisega viik. Aga vastane oli tunginud osade jõududega minu tagalasse ekraani alumises osas, võibolla selle vasakpoolsesse ossa tungimise korral oleks ta saanud võita. Aga esialgu ta ei tunginud, sest tulemus ei olnud ettearvestatav. Malepartii oli kestnud juba 168 käiku, aga kuna arvuti tavaliselt viiki ei taha, siis oli oodata, et ta võidab hästi suure käikude arvuga. Aastaaeg oli vahetunud ja minu alumisel vasakul tiival oleks võinud olla aine agregaatolek seetõttu muutunud, see oleks võinud lahingute tulemust muuta, aga arvuti sellega ei arvestanud.

"Möödunud tulevik"

Reinhart Koselleck. „Vergangene Zukunft. Zur Semantik geschichtlicher Zeiten“.  Frankfurt am Main, Suhrkamp 2000. 4. trükk. 389 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on sinu varasem kokkupuude Koselleckiga?

VASTAJA: Magistriõppes pidime lugema aastal 2001 Mart Kivimäe raamatut, millest kolmandik oli pühendatud Koselleckile. Seal oli tõlgitud ära ka nüüd loetud raamatu peatükk unenägudest kui ajalooallikast. Seminar raamatu teemal jäi ära, sest suurem osa magistrante ei saanud raamatut kuskilt kätte ja õppejõud hakkas seda üldse magistrantide jaoks liiga raskeks pidama. Aga mina lugesin Kivimäe raamatu Kirjandusmuuseumis läbi ja panin selle eeskujul oma kodulehekülje unenäoteooria alalehele kirja, et unenägu on ajalooallikas. Kuus aastat hiljem andsin trükki raamatu „Ajalugu unenägudes“, mis sisaldab ajalooteemalisi unenäoüleskirjutusi. Mäletan, et Kivimäe raamat tundus raske, praegu Kosellecki raamat hoolimata võõrkeelest tundus kergem.

KÜSIJA: Miks on Kosellecki raamatul selline pealkiri?

VASTAJA: Autorit huvitab, millisena on mineviku inimesed tulevikku ette kujutanud. Kõige rohkem on sellest juttu raamatu kolmest tsüklist esimeses. Aga kogu ajaloo kohta saab öelda, et mingil hetkel on see kõik tulevik olnud.

Raamatu alapealkiri ütleb, et raamat räägib semantikast. See tähendab, et juttu on mõistete muutumisest ajaloos. Näiteks kasutati saksa keeles esialgu ajaloo kohta sõna ’Historie’, aga 18. sajandil tuli selle kõrvale uus sõna ’Geschichte’, mis tähendab ka lihtsalt lugu. Inglise keeles küll öeldakse siiani ’history’. Või seletatakse raamatus, et revolutsioon tähendas algselt ringkäiku, räägiti nii ühiskonnakordade kui ka taevakehade ringkäigust kui revolutsioonist, aga uusajal hakati revolutsioone pidama ühesuunalisteks. Ma tean, et Sorokin avastas hiljem uuesti, et riigisisene poliitiline revolutsioon lõppeb normaalsusesse tagasipöördumisega, aga kõik seda ei usu.

KÜSIJA: Võrdle Kosellecki ja enda tähelepanekuid unenägude kohta.

VASTAJA: Koselleckit huvitasid konkreetselt Natsi-Saksamaa unenäokirjeldused terrori kohta. Mina olen unenägusid kirja pannud tuju parandamiseks, kõige halvemad jätan kirja panemata. Nii mina kui ka Koselleck oleme tähele pannud, et unenäod ilustavad tegelikkust. Kosellecki järgi koonduslaagri elanikud nägid unes koonduslaagrist väljapääsemist, minul depressiooniaegsetes unenägudes depressiooni ei olnud. Hinnete osas näen vahel unes ka tegelikult saadutest halvemaid, teiselt poolt muutub magistritöö kaitsmine unenägudes doktoritöö kaitsmiseks. Koselleck räägib küll unenägudest kui ajalooallikast, aga koonduslaagri elanike jaoks oli koonduslaager olevik. Minu raamatus „Ajalugu unenägudes“ on seevastu unenäod õpitud ajaloo kohta. Lähiajaloo osa on küll suurem, kuid ka lähiajaloost suurem osa oli minu sünniaastast varasem. Unenägude seletajad kirjutavad unenägudest kui tuleviku ennustamise vahenditest, mind on sarnaselt Koselleckiga huvitanud pigem mineviku või oleviku peegeldumine unenägudes. Koselleck leiab, et unenägudes peegelduvad päriselt läbi elatud sündmused, minu unenägudes peegelduvad peale ajalooraamatute ka loetud ilukirjanduslikud raamatud.

KÜSIJA: Kuidas on mõisted sinu eluajal muutunud?

VASTAJA: Koselleck ütleb, et sõnal on ainult üks tähendus, mõiste juurde kuuluvad ka kõik teooriad, mis selle kohta käivad. Aga mõisteid tähistatakse sõnade või väljenditega. Minu eluajal on vähenenud vene keele mõju, vabastamisest on saanud okupatsioon. Suurenenud on inglise keele mõju, nüüd väidetakse, et neeger on ebaviisakas sõna ja tuleb öelda mustanahaline. Aga nüüd on Ameerikas president, kes ei nimeta asju ümber viisakuse, vaid võimutaotluse seisukohalt. Tema suust on tulnud eesti keelde halvustav sõna süvariik, mida kasutavad Eestis küll peamiselt ühe partei esindajad.

KÜSIJA: Mida sa õppisid mõistete kohta ülikoolis?

VASTAJA: Seda juttu sõnade Historie ja Geschichte erinevuse kohta räägiti ka bakalaureuseõppe loengutes. Ülikooli lõputöös ja magistritöös tuli mul defineerida mõiste ’fašism’. Selle kohta oli välja pakutud palju erinevaid definitsioone. Üks arvaja ütles, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. See on kooskõlas Kosellecki raamatuga, mis ütleb samuti, et sõnade tähendused pole püsivad.

Kõheldes rongile

Mõtlesin, et võibolla peaks täna Peedule minema. Pakkisin koti ja asusin kellelegi ütlemata raudteejaama poole teele. Jaamas tegin aega parajaks ja magasin jaamahoone toolil. Kui ärkasin, siis kahtlustasin, et üks vanainimene on midagi minu kotist varastanud. Haarasin koti, aga nüüd pidas hoopis tema mind vargaks, sest selgus, et see oli tema kott. Minu kott oli minust teisel pool. Mul läks miski vastu kella nuppu, nii et kell läks valeks. Mõtlesin, et siin pole sellest midagi, sest saan vaadata ka jaamahoone kella, aga Peedult tagasi sõitma hakates on halb, kui kell on vale. Nüüd märkasin, et ka jaamahoone kell näitas juba 16 minutit, rong pidi sõiduplaani järgi väljuma veerand. Mõtlesin, et kui ma olen koti pakkinud, siis ma ei taha sellega koju tagasi minna. Kiirustasin läbi tunneli. Mõtlesin, et vast jõuan veel peale, sest tunnelis oli ka teisi kiirustavaid inimesi. Nägin veel rongi peatuses seismas. Mõtlesin, et pean kelleltki küsima, kas see on ikka Tallinna rong. Tundus, et rong hakkas just liikuma.

Klotsidest trummid

Laama

Ungari keelt:

Loom kõlab állat.
Kas oled näinud laamat?
 
Käima kõlab jár.
Mind kannab jalapaar.
 
Sõrmejälg – ujjlenyomat.
Tõestab korrarikkujat.
 
Komme, tava – szokás.
Tere kordub taas ja taas.
 
Eriline – külonleges.
Ainulaadne. Küll on äge.

Hommikune vastuvõtt

Pidin hommikul kooli minema. Mõtlesin, et asun täna varakult teele, siis ma ei hiline. Aga enne kooliminekut pidin arsti juures käima. Arst leiutas järjest uusi asju, mida ta pidi mul läbi vaatama. Ise nimetas ta seda korraks vaatamiseks. Kui läbivaatus oli lõppenud, oleksin veel enne esimese tunni algust kooli jõudnud, aga arst tahtis, et ma osaleks ka pidusöögil. Vanemaks saanud inimene enam kella järgi koolis käia ei saanud.

*

Püüdsin meenutada, mis raamatust ma lapsena õudusjutte lugesin. Algul mõtlesin, et see oli välismaa kirjaniku raamat, aga hakkas paistma, et see oli eesti kirjaniku oma. Vaatasin seda raamatut. See oli kadunud. Meenus, et pealkiri oli vist "Kaarnakivi". Seda raamatut ei olnud vist alles. Ema oli selle vist ära visanud, kuna see oli liiga õudne.

*

Osalesin koos klassikaaslastega peol. Tahtsin rääkida, aga ei saanud sõna. Peo lõpul üks õpingukaaslane ütles, et ta märkis üles, kes tahtsid sõna, aga ei saanud. Ütlesin, et see on ilus puumaja. Mõtlesin, et selle kiitmine võib mulle uusi kohustusi tekitada.

*

Mängisime kooli saalis korvpalli. Märkasin, et mängusaal on sektoriteks jagatud nagu malelaud. Üks klassivend seletas, et need märgid mängusaali serval on malemängijate ainus argument male ja korvpalli sarnasuse kohta. Mina leidsin, et mängud on ikka päriselt ka sarnased.