Luuletuste autorlus

Lugesin arvutist isa järgmise luulekogu käsikirja. Leidsin sellest mitu enda luuletust. Varem oli meelega minu luulekogus avaldatud isa luuletusi, aga minu luuletuste puhul oli vist isa valesti mäletanud, nagu oleksid need tema kirjutatud. Rääkisin sellest emale ja ema rääkis isale edasi. Isa küsis, millised luuletused on minu omad. Mõtlesin, et võibolla ma mäletan ise valesti, võibolla need ongi isa luuletused. Tahtsin minna Oudekki pere uksele küsima, kas neil on see isa luulekogu. Mõtlesin, et sel korral ma ei kutsu uksele Oudekkit, vaid tema ema. Aga kui jõudsin nende hoovi nurgale, siis mõtlesin, et mul pole mõtet korteri uksele minna, kui ma pole üles kirjutanud isa luulekogu pealkirja. Seetõttu asusin koduteele. Anne tänava ja Sõpruse puiestee piirile jõudes kallasin teeklaasi liimi, et klaasi puhastada. Mõtlesin, kas seda klaasi saab hiljem joomiseks kasutada, võibolla ei tule liim enam lahti. Mõtlesin, et võibolla kallasin õli klaasi liiga soojalt, see võib plahvatada. Algas soojuspaisumine ja õlisammas klaasis kerkis järjest kõrgemale, jõudes klaasi servani. Kallutasin klaasi, lastes üleliigsel õlil maapinnale voolata. Kui klaasi jälle püstiasendisse panin, siis vaatasin, et olen klaasis õlikogust vähendanud liiga palju. Lähedal alustasid mängu lapsed. Kartsin, et võibolla nad tahavad lombist juua ja joovad vee pähe õli. Läksin neid hoiatama, et maas on õli. Üks poiss küsis, kus. Kui olin suunda nimetanud, suundus laste tähelepanu mujale.

Hilised Hermanni päevalehed

„Valgus“, juuli – detsember 1906, „Hüüdja“ detsember 1906 – märts 1907.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mis lehed olid aastatel 1906–1907 ilmunud „Valgus“ ja „Hüüdja“?

VASTAJA: Ajaleht „Valgus“ oli juba varem olemas, seda toimetas Grenzsteinist venestusmeelsemaks peetud Kõrv, aga ta müüs lehe rahvuslikumaks peetud Karl August Hermannile maha, kes muutis selle päevaleheks. Esialgu kirjutas Hermann, et „Valgus“ on hea ajalehenimi, kuid kirjanduse andmetel hakkas ta varsti pidama vana nimetust liigselt eelmise toimetaja suunaga seotuks, mistõttu asutas Hermann „Valguse“ asemele uue päevalehe „Hüüdja“. See jäi lugejate vähese huvi ja konkurentsi tihenemise tõttu veebruaris 1907 seisma, märtsis ilmus veel üks number selle muusikalisa. Aastal 1905 oli Venemaal puhkenud revolutsioon, mis veel nõrgeneva hooga jätkus, tavaliselt revolutsioonide ajal huvi ajakirjanduse vastu suureneb, aga nüüd oli päevalehti rohkem ja Hermann vanem kui „Postimeest“ toimetades, tal polnud enam palju elada jäänud.

KK: Mille poolest erinesid Hermanni hilised päevalehed tema varem toimetatud „Eesti Postimehest“ ja „Postimehest“?

V: Nüüd oli kaotatud eeltsensuur ja kõik lehed said teravamalt kirjutada. Kuid säilinud oli järeltsensuur. Hermanni leht kirjutas, et palju pole muutunud, artikli saab küll ära trükkida, aga paljud lehed on pärast seda karistuseks kinni pandud. Rahvas oli revolutsiooni ajal rohkem lõhestunud, aga Hermann oli rahvuslane ja väljendas soovi esindada kõiki eestlasi, mitte ühte kihti. Krista Aru arvates Hermanni muusikalehe populaarsust vähendas, et ta tahtis erinevaid teemasid samaaegselt sisse tuua, võibolla vähendas ka päevalehe populaarsust erinevate ühiskonnakihtide samaaegselt esindada püüdmine. Leht ise leidis, et klassivõitlus ei ole põhjendatud, sest vahel on peremees vaesem kui sulane.

Hermanni varasem tegevus oli toimunud venestamise tingimustes, kui koolid venekeelseteks muudeti. Nüüd hakati emakeelseid koole taas lubama, Hermann kutsus üles võimalust kasutama.

Varem olid ajalehed asendanud parteisid, nüüd oli riigis ka poliitiliste parteide asutamine lubatud ja oli loodud riigiduuma ehk riigivolikogu.

KK: Kuidas leht revolutsiooniteemat kajastas?

V: Ajakirjandus ei olnud sündmuste ennustamisel eriti ettenägelik. Hiljem Sorokin avastas, et kõik revolutsioonid jõuavad pidurdamisfaasi, kuid ajakirjandusele tuli esimese riigiduuma koosseisu laialisaatmine üllatusena. Toimus atentaat minister Stolõpinile, seda kajastati reportaažilikult, ennustamata Stolõpini ellu jätnud, aga palju teisi inimesi tapnud atentaadi tagajärgi. Kuulutati välja riigiduuma uue koosseisu valimised, leht kommenteeris esimese hääletusvooru tulemusi, et maal on tulemused läinud valimistsensuse tõstmise tõttu paremale, aga linnades veelgi vasakule. Kirjutati sotsiaaldemokraatiast ja idealismist, nende mõistete seletamist alustati keeleteaduslikult, kuigi on teada, et partei sisu ei vasta alati nimetusele. Karskuskongressil esinesid kuberner ja opositsioon samal üritusel, leht näitab, et riigivõim eelistab majanduslikel kaalutlustel parajust, aga kongressil samuti sõna võtnud Villem Reiman täiskarskust.

KK: Mida kirjutati keeleküsimustest?

V: Hermann oli pikka aega töötanud Tartu ülikooli eesti keele lektorina, nüüd oli arutusel ühe eestikeelse professorikoha loomine. Jakob Hurt teises lehes soovitas luua eestikeelse usuteaduse professori ametikoha, Hermanni meelest oli keeleteaduse professorit rohkem vaja. Lektor saavat muidu küll õpetada sama hästi kui professor, aga takistuseks olevat väiksem palk. Hermann põhjendas keeleteaduse professori eelistamist sellega, et eesti keelt läheb kõigil elualadel vaja. Saaks ka mõelda, et rääkida võib ühte või teist keelt, aga usuteadus õpetab kõigile inimestele eetikat.

Hermann kiitis prantslasi, et nad on oma õigekirja reeglid kokku leppinud, mitte igaüks ei tule oma reeglitega. Ometi kirjutas ka Hermann mõnda sõna teisiti kui teised lehed. Loodi Eduerakond, aga Hermann ei pidanud sõnalõppu -kond õigeks, kuna see käändub sama moodi nagu konn, seetõttu kirjutas ta ’erakund’ ja ’perekund’. Linnanime Haapsalu puhul sai ta küll aru, et traditsiooni on raske murda, ometi pidas ta sellist kirjapilti vigaseks, sest linnanimi tulevat haavapuust ja mitte kehahaavast, Hermanni arvates on viga nii tugeva p kasutamine sõna keskel kui ka ebasoovitav H tähe kasutamine sõna algul, kui linnanimi viitab aava salule.

KK: Mida kirjutati muusikast?

V: Märtsikuus ilmunud muusikalisas toodi ära kahe laulu noodid, neist esikohal laul „Lootus“ oli Hermannilt endalt. See tõsisena mõeldud laul ütleb, et kui elu on raske, tuleb siiski loota. Erinevalt „Postimehe“ töö lõpust ei toonud Hermann „Hüüdjat“ seisma jättes lehes lõpujuhtkirja, tundub, et ta veel lootis toimetajatööle tagasi pöörduda. Lehes viimase asjana lootuse kiitmine tuletab meelde Dumas’ romaani „Krahv Monte-Cristo“, mille lõpus öeldakse, et kogu inimliku tarkuse võib võtta kokku kahe sõnaga: oodata ja loota. Mõned Hermanni lootused on hiljem täitunud, haridus muutus eestikeelseks, anti välja täismahus eestikeelseid entsüklopeediaid ja muusikaajakirjandus muutus stabiilsemaks.

/TÄIENDUS: Krista Aru raamatus on Hermanni lisalehtede kohta kaks viga. „Hüüdja“ kirjanduslisa ei kandnud nime „Hüüdja Hääl“, vaid esimesest viimase numbrini „„Hüüdja“ lisa“. Nimetust „Hüüdja Hääl“ on küll kasutatud, aga ühe pärast Hermanni surma ilmunud lehe kohta. Samuti ei ilmunud „Hüüdja“ muusikalisa kaks numbrit, vaid ainsas numbris on laulud nr. 1 ja 2. Lisalehele ei ole kuupäeva peale trükitud, aga digiteeritud ajalehtede andmebaasis on seda kuidagi seostatud konkreetse kuupäevaga./

Fotod lausetega

Kirjutasin Helinale elektronkirja. Panin sellesse kolm fotot ja kirjutasin ka sõnalist teksti. Kartsin, et kiri võib enne teele minna kui ta valmis on. Kiri oli juba valmis, aga selle pealkiri kustus veel ära, pidin pealkirja uuesti sisestama. Olin pannud samad kolm fotot ka feisbukki. Neid kommenteeris üks klassiõde, kes ei olnud varem minu postitustele reageerinud. Olin ise kirjutanud, et fotod on tagurpidises järjekorras, ilmselt sellepärast oli ka klassiõde kirjutanud, et need võiks olla vastupidises järjekorras. Tegelikult olid need mul just valmimisjärjekorras. Üks foto oli tehtud nii, et olin pannud joonistuse peegli ette peeglilauale ja pildistanud sealt, ise fotole jäämata. Aga klassiõde kirjutas, et see foto tuletab meelde peeglisse vaatamist. Oma kommentaari lõppu oli ta kirjutanud, et klassikokkutulekul kohtume, kõige lõpus nimetas ta ennast jaanipäevanaiseks.

Kiire alistumine

Mängisin Särgavaga malet. Ütlesin, et ta tegi kaks käiku järjest, nüüd võin mina ka teha. Pärast minu kahte käiku Särgava alistus, kuigi mul oli ettur vähem. Minu vankrid olid küll aktiivsed. Ma polnud kindel, kas ma oleksin osanud edasimängu korral paremust realiseerida. Vastase kuningas oli taganenud mägede suunas, mägede vallutamine on sõdades raske. Mäng oli tundunud pikk, aga selle suuline analüüs sama arvu minutitega tundus kestvat ainult mõned laused. Olin mängu ajal Joannalt protokolli küsinud, aga selle kohe tagastanud, sest ta märkis käike üles ebatavalises süsteemis. Joanna oli öelnud, et ma olen loll.

Kuivenduskraav

Täna lasin illustreerida Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimest köidet. Raamatus küll on talu nimi Vargamäe, see eeldab, et ta päris tasasel maal ei asu, pilt seda ei peegelda.

Suusapiirkond

Läksin koos emaga kanali äärde suusatama. Lumest oli lükatud lahti tee, mis oli üle autotee tulles risti meie õue suunalt tulev. Vahepealsetel aastatel ei olnud seda teed kasutatud. Ütlesin, et jälle nagu vanasti. Aga seejärel sain aru, et see pole siiski see tee, vaid olime läinud enne teises suunas ja nüüd viis kasutatav tee kanali äärde diagonaalis. Suusatasin üksi ringe. Kui olin lõpetanud, hakkasin koju tagasi minema. Aga lõpuks meenus, et ma olen suusad maha unustanud. Tahtsin minna tagasi neid otsima, aga ei teadnud, kust otsida.

*

Mõõtsime, kas pikem olen mina või Ariel. Ariel surus oma peaga minu pead. Ütlesin, et Arielil on kael tugevam. Jõudsime järeldusele, et tema blogisissekandel on tähemärke ka rohkem kui minu omal. Aga kui sissekannete read üle lugesin, siis minu sissekandel oli ridu rohkem. Järelikult need olid kitsamad.

Klaaspärlimäng

Lasin illustreerida Hesse raamatut "Klaaspärlimäng". Malerubriigis olen viimati avaldanud pealkirja täpsustamata raamatu "Kolm musketäri" teise illustratsiooni ja Kafka raamatu "Ameerika" illustratsiooni. "Kolme musketäri" pilt ei vasta täielikult minu mälestustele, sest lasin kujutada Mileedit, aga tema õla peal oli liiliamärk, mida ta varjas, kuigi Inglise vanglas ta seda ka näitas. "Klaaspärlimängu" kohta rääkisin juba 1. mail, et mul on plaanis seda illustreerida lasta, mõte tuli vist veel varem.

Uus "Naksitrallide" illustratsioon

Täna soovisin lasta joonistada teist illustratsiooni Kafka "Ameerika" kohta, aga kumbki variant ei vastanud minu ettekujutusele ja ma ei salvestanud neid endale. Mäletasin, et raamatus peategelane laevaga Ameerikasse jõudes otsib oma kohvrit, aga piltidel oli palju kohvreid väljaspool laeva. Hilisemal kellaajal lasin illustreerida raamatu "Naksitrallid" algust ja lasin samuti pildi üks kord ümber teha, sest esimesel pildil ei olnud Kingpoole jalanõud pooleks lõigatud ja Muhvil seljas olev riideese ei meenutanud muhvi.

Järjekordne luulekogu

Eri punktides magasid kaks loomaliiki, mõlemas kohas oli ema poegadega. Ühte loomaliiki mindi äratama. Mõtlesin, et nüüd tuleb ettevaatlik olla, sest loomad võivad äratamise peale rünnata.

*

Ilmus minu uus luulekogu. Ma ei teadnud, kas ma saan ka tasuta eksemplare. Aga kohe mulle neid anti. Arvutasin, et eksemplaride kogumaksumus on üsna suur. Raamatu toimetaja oli J. Rooste. Ta oli kaanele kirjutanud, et kui neid luuletusi viimistleda, siis saaks neist üsna head tekstid. Raamatut lugema hakates selgus, et ta on kõik riimilised luuletused ilma riimideta luuletusteks muutnud.

Pidulik kogunemine

Täna toimus minu sünnipäevapidu. Mängisin esimest korda Suvega malet. Paluti juba ühel varasemal päeval mängida, aga siis ma olin unine. Tegin esimest korda sünnipäevapeost videosid, aga mitte avaldamiseks.

Teekond asutusse

Läksin Tallinnasse. Pidin seal jõudma ühte kindlasse majja. Sinna asutusse sai sõita bussiga, aga sel korral sõitsin trammiga. Võis olla, et trammi peatus on asutusele lähemal. Läksin ühes peatuses ajutiselt trammist välja, sain enne sõitma hakkamist peale tagasi. Hiljem õiges peatuses väljudes ja asutuse juurde kõndides leidsin sildi pealt selle meeles olevast natuke erineva nimetuse, tundus, et nimetust on muudetud. Ma oleks saanud kotist raamatust kontrollida, kas seal on sama või teistsugune nimetus, aga ei viitsinud raamatut välja võtta.

Ilmade soojenemine

Eile ja täna on selle aasta seni kaks kõige soojemat päeva. Seoses sellega alustasin eile raamatutelt tolmu puhumist ja täna jätkasin. Eelmine aasta jäi minu toa osadelt raamatutelt tolm puhumata, sest oli palju tuuliseid päevi. Aga tänavu alustasin taas voodile lähematest raamatutest, sest nendele koguneb tolm kiiremini kui nendele, mis mullu puhumata jäid. Täna oli ka ilm tuulisem kui eile, vahepeal ootasin suuremate hoogude möödumist. Eile käisin ka esimest korda tänavu särgi väel väljas. Eilsed külalised rääkisid, et kogu maikuuks on sooja ilma ennustatud.

49-aastaselt

Täna käis kaks külalist, aga nad said alles kohale jõudes teada, et mul on sünnipäev. Aprillis aitas Klaus hankida uue velotrenažööri, vana tõstsime rõdule. Tänu sellele sai pildistamiseks uue vaatenurga. Selga panin eile kingitud särgi. Foto pealt avastasin, et särgi muster sarnaneb juba ühe varem pildistatud särgi omaga.

Erineva tugevusega maletajad

Olin maleklassis. Kullamaa tänas neid, kes on koos temaga partiisid analüüsinud. Mina kartsin koos Kullamaaga analüüsida, sest ta oli kuri. Ehlvest rääkis, et ühte avanguvarianti kasutati palju aastakümneid tagasi üks kord. Mitukümmend aastat hiljem kasutas üks naismaletaja seda teravat avanguvarianti üks kord veel. Ta valmistas variandi vanema näidise järgi kodus ette ja jäi mängule meelega tund aega hiljaks, lootes üllatuse abil võita, aga kaotas. Praegu käis maleklassis tund, olin üks trennis käivatest kooliõpilastest. Mõtlesin, et ma ei pea kogu aeg maleliselt kaasa mõtlema, ma võin vahepeal natuke viilida ja pilte vaadata.

Mäng patile

O-L-V-K-R-V-R-O
arvuti – inimene
Ilma käikude tagasivõtmiseta ja vangerdamisõiguseta.
1. g3 c5 2. b3 Rgf6 3. Rd3 b6 4. Rf3 d5 5. e3 Rd6 6. Rg5 h6 7. Of6 ef 8. Rh7 Ve8 9. Rf4 d4 10. ed Oh1 11. Vh1 Lb7 12. d5 g5 13. Re2 Ld5 14. f3 Lf3 15. Ve1 Lf5 16. Rg5 fg 17. c3 Lb1 18. Vb1 Kc7 19. b4 cb 20. Vb4 Ve7 21. Rc1 Ve1+ 22. Ke1 Ve8+ 23. Re2 f5 24. h4 Oe5 25. hg hg 26. g4 f4 27. Kf2 Of6 28. Kf3 Rf7 29. d4 Kb7 30. Vb1 Ve3+ 31. Kf2 Rh6 32. Vg1 b5 33. Rf4 gf 34. g5 Og5 35. Vg5 Vc3 36. Vb5+ Kc6 37. Vg5 Vd3 38. Vg6+ Kd5 39. Vh6 Kd4 40. Vd6+ Ke4 41. Vd3 Kd3 42. Kf3 a5 43. a4 Kc4 44. Kf4 Kb4 45. Ke3 Ka4 46. Kd2 Kb3 47. Kc1 a4 48. Kb1 a3 49. Ka1 Ka4 50. Ka2 Kb4 51. Kb1 Kb3 52. Ka1 a2 viik. Mõtlemisaega tervikuna ei mõõdetud.

Kommentaarid ajalehtedele

Mõtlesin hakata ajalehe võrguväljaannetele kommentaare kirjutama. Kirjutasin kohe kaks kommentaari. Ühes kohas oli juttu maletaja Polgarist, kirjutasin kommentaariks, et Polgar on tulnud nii Tartu meistriks kui ka Eesti meistriks. Selle jätsin ütlemata, et tal on ka veel suuremaid saavutusi. Mõtlesin, et oleks võinud täpsustada, millist Polgarit ma mõtlesin, neid on kolm. Mulle meenus, et Polgar ei ole vist üldse Tartu meistrivõistlustel osalenud, ta ei ole tartlane. Minu kommnetaarile oli vastatud, aga ei olnud öeldud, et ma eksin. Parandasin ise, et kui ma Tartu ja Eesti meistrivõistlustest kirjutasin, siis ma pidasin silmas taset, mitte konkreetset geograafilist kohta. Mulle vastati, et ei maksa jah jama kirjutada. Selgitasin, et sel hetkel, kui ma oma esialgse kommentaari kirjutasin, arvasin, et see on tõepärane. See on nagu unenägudes.

Tagasikahingud

O-V-R-L-R-O-K-V
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. e4 b5 2. e5 e6 3. d4 Re7 4. c4 bc 5. Oc4 Rf5 6. b3 Ob4 7. Rf3 Of3 8. Lf3 Rh4 9. Le4 d5 10. ed Rd6 11. Ld3 Lg5 12. g3 Lg4 13. h3 Rf3+ 14. Kg2 Rh4+ 15. Kg1 Lg6 16. Lg6 Rg6 17. Re2 Re4 18. Kg2 Re7 19. Vhd1 Kf8 20. Vbc1 Rf6 21. Oc3 Od6 22. Oa5 Rc6 23. Od2 Rb4 24. Ob4 Vb4 25. d5 e5 26. Vf1 h5 27. f4 Vh6 28. fe Oe5 29. Vcd1 h4 30. g4 Re4 31. Rf4 Rc3 32. Vd2 Vf6 33. Rd3 Vf1 34. Kf1 Vc4 35. bc Of6 36. Vc2 g5 37. Rb4 Ke8 38. Ra6 Ke7 39. Vc3 Oc3 40. Rc7 a5 41. a4 Ob4 42. Ke2 Kd6 43. Rb5+ Ke5 44. Kf3 Oc5 45. d6 Od6 46. Rd6 Kd6 47. Ke4 Ke6 48. c5 f6 49. Kd4 Ke7 50. Kd5 Kd7 51. c6+ Kc7 52. Ke6 Kc6 53. Kf6 Kd5 54. Kg5 Ke6 55. Kh4 ja must sai 73. käigul mati.

Leegid tüvel

Nägime aknast, et naabermaja ees kasvava puu küljes on leegid. Tahtsime minna neid kustutama, aga ma ei teadnud, kas mul sobib vannitoas käimata majast väljuda. Kui kohale jõudsime, oli tuli juba kustutatud. Mõned inimesed tahtsid võtta juhtunu kohta telefonikõnet, aga arvatav süütaja keelas neid. Rääkisin, mida ma olin näinud. Kui lõpetasin, saabus üks psühholoog, kes tahtis uuesti samal teemal intervjueerida. Ma ei tahtnud samast asjast kaks korda järjest rääkida.

Masaryki tõlke tagasiside

“Sirbis” ilmus paari nädala eest kriitiline arvustus Masaryki kohta. Selle aadress on https://www.sirp.ee/lootusrikas-ja-ohte-mittetajuv-venemaa-kasitlus/ . Lugesin selle eile läbi, andsin sellele facebookis lingi ja täna kirjutasin kommentaarikasti:

“Arvustaja arvab, et kauge maa minevikuautor kedagi ei huvita, aga ajaloolasi vast ikka huvitab. Bahovski "Arvamus. Kultuuris" ja Berendsen facebookis kirjutasid kiitvalt. Meil olid keskkoolis Idamaade kultuuri tunnid ja need olid populaarsed. Masarykile ei saa ka ette heita, et ta praegust Vene-Ukraina sõda ette ei ennustanud, me ka ei tea, mis saja aasta pärast on. Vene keisririigi lõpuaegadel said erinevad ajalehed erinevaid arvamusi avaldada. Tšehhidele oli probleemiks Austria võim, mitte Vene oht. Kui öelda, et praegu suhtutakse revolutsioonidesse halvemini, siis võib tekkida küsimus, kas Tšehhoslovakkia ja Eesti riik oleks pidanud loomata jääma. See arvustaja arvab, et raamat on eestlastele tähtis Venemaa teema poolest, varem Carlyle'i tõlke saatesõna arvustaja kirjutas, et autorist peab olema saatesõnas palju pikemalt kui Briti saartest. Venemaa on küll meie naaber, aga Tšehhi on meile selle poolest sarnasem, et on väiksem riik. Venemaa kaugem ots asub veel kaugemal. "Akadeemias" ilmunud artikkel Masaryki kohta oli meil keskkoolis kohustuslik.”

Peitsin ja vaikisin

Käis sõda. Olime pommitamise eest peidus. Mina olin peitnud ennast teki alla. Kui sõda asendus okupatsiooniga, olime peidus edasi. Lõpuks mõned meist andsid ennast välja, sest neil oli vaja käia hambaarsti juures. See võis tähendada ka teistele kinnivõtmist.

*

Koolis ma teiste õpilastega ei rääkinud. Kui läksin ülikooli, siis seal seda ei teatud ja seal rääkisin rohkem. Aga lõpuks lõpetasin ka ülikoolis laikimise.

Kokkumäng

Maletaja elu

Parts kritiseeris Ojaste malemänguoskust. Mõtlesin, et Ojaste võidab küll vastaseid, aga sellises stiilis, et tema partiisid ei taheta vaadata. Läksin aknalaua juurde, kus seisid Vihmand ja veel paar meest. Ütlesin neile, et ülikooli ajal mul oli selline haigus, et mängisin igal turniiril võiduseise peale ja igal turniiril mängisin neid ka maha. Võtsin praegu kätte malelõppmängude kogu. Klaus ütles, et need lõppmängud on läbivaatamiseks, mitte pähe õppimiseks. Püüdsin meelde tuletada, kus mul järg on. Tundsin ära, et järjehoidja koha peal üks lõppmäng on juba läbi vaadatud, aga sellest järgmine mitte.

Intevjuu dokumentaalfilmist

A: Vaatasid saksakeelset dokumentaalfilmi Ungari kohta aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ERXO6Y07gAQ . Mis oli selles filmis huvitavat?

B: Üks huvitav asi oli, et sai võrrelda erinevate uskude pühakodasid. Katoliiklikud kirikud olid toretsevad, aga kalvinistlikud tagasihoidlikud. Üks katoliiklik kirik nägi ka teistest rangem välja. Kalvinistlikud kirikud olid veel tagasihoidlikumad kui Eestis luterlikud. Kalvinism tekkis renessansi perioodil, aga pildid kalvinistlikus kirikus meenutasid keskaegseid gooti stiilis joonistusi või tänapäeva laste joonistusi. Esindatud oli ka islami kunst, näidati ühe türklase mausoleumi ja Egeris türgi minaretti. Samuti näidati katoliiklikku kloostrit. Kloostri erinevus kirikust oli, et seina ääres oli palju vanu raamatuid. Eestis mõned raamatuarvustajad kirjutavad, et vanu autoreid ei tohi uuesti välja anda, aga kloostris oli suhtumine vanadesse raamatutesse pühalik. Juudi sünagoogid olid kirikutest vähem euroopalikud, aga mingis mõttes olid mõlemad pühakoja stiilis.

A: Milline oli filmis ilmalik arhitektuur?

B: Näidati nii kuningalosse, parlamendi lossi kui ka traditsioonilist taluarhitektuuri. Arhitektuuristiilide nimedest kõlas palju sõna barokk. Näidati üle Doonau ehitatud sildu. Ühe aadlisoost ajaloolise isiku kohta öeldi, et tema lemmikvärv oli sinine, seetõttu olid tema lossis tubadel sinised seinad. Näidati raudteid. Olin varem raamatust lugenud, et Ungaris on laste raudteesid, seda näidati ka filmis.

A: Võrdle seda filmi viimati Ungari kohta loetud raamatuga “Hungary”.

B: Mõlemad teosed tutvustavad Ungarit geograafiliselt laialt. Raamatus alustati pealinnast, filmis tuli pealinn Budapest alles filmi keskel. Raamatus oli juttu ka Ungari lumekattest, filmis olid kõik kaadrid filmitud soojal aastaajal. Raamatus oli linnaelust rohkem kui maaelust, filmis näidati peale inimeste ka loomi, nii looduskaitseala maal kui ka loomaaeda linnas. Varem arvasin, et pilt väriseb ainult harrastusvideotes, aga selles filmis värises vahepeal samuti, sest korduvalt tulid kaadrid, mis olid filmitud hobusevankrilt. Raamatule ja filmile on ühine, et on nii pilti kui ka teksti, aga asi, mida on ainult filmis, on muusika. Raamatus tutvustati hotelle, filmis neid vist ei olnud. Viinamarjadest oli mõlemas juttu.

A: Võrdle filmis nähtu põhjal Ungarit Eestiga.

B: Eestis peale õigeusu kirikute olen näinud ainult teravtorniga kirikuid, Ungaris on ka ümarkupliga hooneid. Ümarkupliga kirikute pilte näeb ka raamatus “Italy”, üks päev küsisin tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kupliga ja kui palju teravtorniga. Vastus oli, et teravtorniga on 80 protsenti läänekristlikest kirikutest, neid on rohkem Põhja-Euroopas, kupleid on rohkem Itaalias, Hispaanias ja Kesk-Euroopas. Ma tean, et Ungaris on mägesid rohkem, aga filmis neid ei näidatud. Luterlikke kirikuid polnud filmis ühtegi. Ungaris ulatub tsivilisatsioon kaugemasse minevikku, juttu oli Rooma riigi Pannoonia provintsist. Eestis näeb merd, Ungaris ainult Balatoni järve ja Doonau jõge.

A: Võrdle seda filmi varem Ungari kohta nähtud videotega.

B: Ungari keeles vaadatud videotest suur osa on lastelaulud, korduvalt on jäänud ette üks ja sama helilooja, kes on spetsialiseerunud lastelaulude kirjutamisele. Selle filmi muusika oli täiskasvanulikum. Varem olen vaadanud filmi, kus ungarlane räägib kaamerasse, nüüd kaamerasse rääkijaid ei näidatud, kõneleja oli kaadri taga ja tänavatel kõndivad inimesed vaikisid. Varem olen näinud ajaloolisi filme minevikukaadritega, nüüdses filmis olid kõik kaadrid värsked, kui minevikku mainitigi, siis värskete kaadrite taustal. Varem olen näinud filme, kus räägitakse piiritagustest ungarlastest või Budapesti ööklubidest, selles filmis kumbagi neist teemadest ei olnud. Varem olen näinud joonisfilme, selles filmis oli küll kujutavat kunsti näha, aga see polnud tehtud filmi jaoks ja oli staatiline.

A: Millisesse filmis näidatud kohta sa kõige parema meelega läheks?

B: Mulle piisab filmist, aga kui ma Tartust kuhugi sõidan, siis tavaliselt suvilasse, võibolla eelistaksin ka Ungaris maakohti rahvarohketele tänavatele. Maakohtadest on ka üks rahvarohkem kui teine, vee ääres võib trügimist olla rohkem kui kuiva maa roheluses. Loomad nagu inimesedki tunduvad ohtlikud, taimne loodus on rahulikum.

Auradenägija

Illustratsioon romaanile "Igavesti". Lugesin seda raamatut tänavu aastal. Ütlesin masinale, et ta teeks pildi maagilise realismi ja ekspressionismi vahepealses stiilis.

Teistsugused tähemärgid

Kaks meest tegid kuritegusid. Nad olid kahekesi ühes ruumis ja poolitasid raamaturiiulist raamatuid, et murda endale teed läbi riiuli. Aga siis tuli sellesse ruumi veel keegi ja mehed ei pääsenud põgenema. Algas kohtuprotsess nende üle. Mehed rääkisid kõike teisiti kui oli normaalse inimese arusaamise järgi, nad nimetasid ka kohtuprotsessi teise sõnaga, nagu midagi halba ei oleks. Need mehed olid vaimuhaiged. Pärast kohtuistungit läks üks neist meestest koju ja kohtus oma isaga. Mees näitas kohtutoimikut, aga ainult valitud pilte sellest, et ei oleks aru saada, et tema üle mõisteti kohut.

*

Vaatasin oma vana inglise keele vihikut. Äkki märkasin, et ma pole sellesse kirjutanud ladina tähtedega, vaid mingis muus kirjas. Võibolla mul oli olnud tol hetkel ülikoolis õpitud gooti kiri nii selge või olin ma leiutanud mingi täiesti oma kirja. Mõtlesin seda emale näidata. Õpetaja oli vist sellest teistsugusest kirjast aru saanud, sest ta oli teinud sellega kirjutatud ossa ühe paranduse. Tagapool pöördel tulid küll ladina tähed. Hoolimata ühest veast olin saanud hindeks viie.

Sinised kassid

Täna lasin illustreerida raamatut "Vähemalt miljon sinist kassi". Kaks eelmist raamatuillustratsiooni avaldasin malerubriigis, need olid raamatute "Kolm musketäri" ja "Võlur Oz" kohta.

Loomariigist ja muust

Viis ungari keele sõna:

‘Selline’ on oly.
Umbes nagu koi.
 
‘Punakõht-unk’ on unka.
Sa õpi konni tundma.
 
‘Paljusid meist’ on sokunkat.
Süüdistatakse, et oleme tummad.
 
‘Õngitsema’ – horgászik.
Kalapüügikoha kõrval on kaasik.
 
‘Mitte ükski’ – semmi.
Suvel on kõigil lämmi.

Vastus oletuse põhjal

Sain Sirlylt ungarikeelse tsitaadiga kirja. Vastasin sellele kohe. Sirly vastas omakorda minu vastusele. Kartsin tema vastust kohe lugeda, sest see võis olla kriitiline. Proovisin enne sõnaraamatust kontrollida, kas ma arvasin ühe ungarikeelse sõna tähenduse õigesti ära. Seda sõna ei olnud sõnaraamatus. Vaatasin Sirly vastust. Ta kirjutaski, et ma arvasin ungari keele tähendust valesti, ma olen seda varemgi teinud. Mõtlesin, et vahel võib arvata ka õigesti, eriti tuttavamate keeltega. Sirly kirjutas, et mina pidasin teksti lõbusaks, aga tegelikult on ühe laskurkorpuse liikme mälestuspäev. Mõtlesin vastata, et mul oli ka üks sugulane laskurkorpuses, aga ta on mulle tähtis muu poolest.

Hermanni "Postimees" päevalehena

„Postimees“ august 1891 – november 1896.

KUJUTLETAV KÜSIJA:  Mille poolest erineb see periood „Postimehe“ ajaloos teistest perioodidest?

VASTAJA: „Postimees“ oli nüüd päevaleht ja ainus eestikeelne päevaleht. Päevaleheks tahtis saada ka Grenzsteini „Olevik“, aga talle ei antud selleks luba ja „Postimees“ kommenteeris, et kaks päevalehte oleks eestlastele liiga palju, eriti kui mõlemad ilmuksid Tartus. Venestuse algusega olid peatoimetaja Hermanni juhtkirjad jäänud vahepeal lühemaks, aga nüüd oli ruumi pikemate järjelugude jaoks. „Postimees“ oli uhke, et ta on esimene eestikeelne päevaleht, aga teiselt poolt kurdeti, et päevalehega on rohkem tööd, lugejaid on vähe ja tööd on ka rohkem kui välismaistel päevalehtedel, sest välismaal saab üks leht teise materjale kopeerida. Vahepeal toimetas lehte juba ajutiselt Jaan Tõnisson, keda peetakse üldiselt Hermannist julgemaks. Neid kuid ma praegu ei uurinud, aga olen Tõnissoni teemat varem lugenud. Ka Hermann ei saanud enam Grenzsteiniga hästi läbi, oma tegevuse alguses oli veel saanud.

KK: Ütlesid eelmises intervjuus, et pead eriti tähtsaks keskkonnakaitse teemat. Kas seda teemat leidub ka 19. sajandi lehes?

V: Leidub küll, kuigi vähe. Kõige selgemalt oli sel teemal artikkel linaleotamisest, et see vähendab kalavarusid ja on hävitanud Eesti vetes pärliteod. Mõnes mõttes on looduskaitse teemaline ka alkoholismi vastane võitlus, sest kaitstakse inimese loodusest antud organismi. Leht ütleb, et ei pea kohe karsklaseks saama, kõigepealt võiks saada parajuslaseks. Üks artikkel oli ka kliimamuutustest, aga see ei propageerinud looduse kaitsmist. Kui praegu räägitakse ühesuunalistest inimtekkelistest kliimamuutustest, siis tol ajal vaid kliima kõikumisest ja ei seostatud põhjuseid inimtegevusega.

KK: Peatoimetaja Hermann oli keelemees. Kuidas peegeldus see praegu vaadeldud perioodi „Postimehes“?

V: Näiteks avaldas „Postimees“ Piibli uue trüki arvustuse, kuid arvustas seda vaid keele seisukohalt. Leht kirjutas ka laensõnade vastu. Meile õpetati koolis, et võõrsõnad on sellised eestikeelsed sõnad, milles esineb võõrhäälikuid või mille rõhk ei ole esimesel silbil, kuid Hermann võitles ka sõnade vastu, millel selliseid tunnuseid ei ole, aga mis on lihtsalt võõrkeeltest laenatud. Näiteks soovitas ta, et öeldaks ’õde’ mitte ’sõsar’ või et ei tarvitataks ladina keelest pärinevaid kuude nimetusi. Samal ajal ei häirinud teda mõte, et eestipärasem variant ’roojakuu’ kõlab ropult. Mäletan, et hilisema keelemehe Aaviku seisukohad olid teistsugused, Aaviku järgi ’tänav’ on küll eestipärasem, aga siiski halvem kui venepärane ’uulits’, sest viimane on vokaaliderohkem. Hermann kirjutas ka ajaloouurijana eesti keele ajaloost, näiteks oli Henriku Liivimaa kroonika talle tähtis selle poolest, et selles on jäädvustatud vanu eestikeelseid sõnu.

KK: Hermann oli ka muusikamees. Kuidas peegeldus nimetatud perioodi „Postimehes“ see teema?

V: Korraldati laulupidusid, nende teemal võtsid sõna nii Hermann kui ka Tõnisson. Kui mina olen teinud improvisatsioonilisi muusikavideosid, siis Hermann soovitas, et võiks talvel proovi teha, et saaks suvel laulda. Nagu varasemalgi perioodil, anti laulupeo korraldamiseks luba alles viimasel hetkel. Kirjutati ka teiste rahvaste muusikast, ilmus helilooja Rubinsteini nekroloog. Aga muusika jaoks oli mõeldud rohkem Hermanni teine leht „Laulu ja Mängu Leht“, mida ta toimetas veel ka siis, kui „Postimehe“ lõplikult Tõnissonile üle andis.

KK: Mida kirjutati lehes välismaailmast?

V: Sellesse perioodi jäi Hiina-Jaapani sõda. Leht ei pidanud seda täiesti negatiivseks sündmuseks, vaid arvas, et see võib arengule kasuks tulla. Toimus Nanseni ekspeditsioon põhjapoolusele, millest kirjutati juba enne kui Nansen reisilt tagasi tuli. Veel ei teatud, kas põhjapoolusel on meri või saar, Nansen käis seda uurimas. Praegu on Venemaa välismaa, aga tol ajal olid eestlased ja venelased sama keisri alamad, kirjutati keiserlikust perekonnast. Iseseisev ei olnud ka Soome. Soomet eestlased küll imetlesid, aga mainiti, et see on väga vaene maa ja rahvaarvult väiksem kui üks Venemaa kubermang.

KK: Miks pani Hermann toimetajaameti maha?

V: Hermann ütleb lahkumisesõnas, et tema on juba vana, aga Tõnisson veel noor ja energiline. Lehetöö olevat tervistkahjustav. Hermanni lahkumisesõnal on sarnasust Grenzsteini „Oleviku“ lahkumisesõnaga, mõlemad leiavad, et vastaseid on liiga palju. Hermann arvab, et ta on ennast ainult kaitsnud, ta ei ole kedagi esimesena rünnanud, aga ma panen tähele, et ta kritiseerib esimesena vanapoisse, muusikaandeta inimesi ja nõrga rahvustundega eestlasi.

Läbimurre liputiival

V-O-O-K-R-L-R-V
arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. d4 d5 2. c3 Rd6 3. Rgf3 Rf6 4. Rd3 b6 5. Rde5 Od7 6. Og5 h6 7. Of6 ef 8. Rd7 Kd7 9. h3 Le7 10. a4 a5 11. Rh4 Vd8 12. Rf5 Rf5 13. Of5+ Ke8 14. h4 Kf8 15. Vh3 c6 16. Ve3 Ld6 17. g3 g6 18. Og4 h5 19. Of3 Oc7 20. Lh3 Kg7 21. Vc1 Ve8 22. Ve8 Ve8 23. e3 f5 24. Kd2 Vb8 25. Oe2 b5 26. ab cb 27. Of3 b4 28. c4 dc 29. Vc4 a4 30. Vc6 Ld7 31. Lf1 a3 32. Lc4 ab 33. Lb3 Vb6 34. Vb6 Ob6 35. Lb2 La4 36. Lc2 La3 37. Od5 Oa5 38. Ke2 Lc3 39. La2 Lc7 40. Of7 Lf7 41. La5 Lc4+ 42. Kf3 Lc6+ 43. d5 Lb7 44. Kf4 Kf6 45. Ld8+ Le7 46. Le7+ Ke7 47. Kg5 b3 ja valge sai 59. käigul mati.

Lugemata arvamusavaldus

Ma ei ole lugenud, aga "Sirbis" olevat kritiseeritud Masaryki tõlkimist, kuna ta olevat vananenud. Millega siis ajaloolased peaksid tegelema, kui mitte minevikuga? Masaryk on lähiajalugu, suurem osa ajaloost on veel vanem.

Pikk variant

Täna avaldan analüüsi, mis on eelmisel nädalal avaldatust veel varem tehtud, aga sama algseisuga, millega kaks eelmist.

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. g3 f5 3. b3 Od5 4. Rf2 c4 5. b4 Od6 6. a3 b6 7. Oa2 Rg6 8. c3 e5 9. fe Oe5 10. Rc2 Og2 11. Ve1 f4 12. gf Of4 13. Rd4 Oh2 14. Oh2 Vf2 15. Og3 Vf6 16. Kc2 Le4+ 17. Kb2 Lg4 18. Oh2 Lh4 19. Og1 Rd6 20. Oe3 Re5 21. Vg1 Lg4 22. Ob1 h5 23. Oc2 Kc7 24. Lb1 Vcf8 25. a4 a5 26. ba ba 27. Rb5+ Rb5 28. ab h4 29. b6+ Kd8 30. b7 Ke7 31. Ka2 Vb8 32. Oa7 Vb7 33. Lb7 Ob7 34. Vg4 Rg4 35. Vg1 Rh6 36. Vg7+ Rf7 37. Oe3 Vf1 38. Vh7 Vh1 39. Og5+ Ke6 40. Oh4 Vc1 41. Og6 Re5 42. Kb2 Vd1 43. Kc2 Vf1 44. Ve7+ Kd6 45. Oh7 Oc6 46. Ve8 Oa4+ 47. Kb2 Rc6 48. Og3 Kc5 49. Oe4 d5 50. Of3 Vd1 51. Of4 d4 52. cd+ Rd4 53. Vc8+ Rc6 54. Oe3+ Kd6 55. Of4+ Kc5 56. e4 Vf1 57. Oe3+ Kb4 58. Og4 Ob5 59. Od7 Vf6 60. Oc6 Vc6 61. Vh8 a4 62. e5 Ve6 63. Od4 a3+ 64. Ka2 Vg6 65. Oc3+ Kc5 66. Ka3 Va6+ 67. Kb2 Kd5 68. Vb8 Od7 69. Vd8 Va7 70. Kc2 Ke4 71. Kd1 Vb7 72. Ke2 Og4+ 73. Kf2 Vf7+ 74. Kg3 Od7 75. Vh8 Vf3+ 76. Kg2 Vd3 77. Vh6 Kd5 78. Vd6+ Kc5 79. Vf6 Ob5 80. e6 Kd6 81. Ob4+ Ke5 82. Vh6 Oc6+ 83. Kf2 Vb3 84. Oc3+ Kd5 85. e7 Oe8 86. Og7 Vb7 87. Of8 Vc7 88. Ke3 Vc6 89. Vh4 Ve6+ 90. Kf2 Vg6 91. Ke1 Vc6 92. Kd1 Ke6 93. Kc2 Kf7 94. Kc3 Od7 95. Vd4 Ke8 96. Vd5 Vg6 97. Kb4 Vg4 98. Kc5 Vg1 99. Kb6 Vg3 100. Kc7 Vd3 101. Va5 Kf7 102. Va2 Oe8 103. Vc2 Vd7+ 104. Kb6 Kf6 105. Kc5 Vc7+ 106. Kd4 Vd7+ 107. Kc3 Of7 108. Va2 Vd3+ 109. Kc2 Oe8 110. Va6+ Kf7 111. Va7 Vd6 112. Vc7 Oa4+ 113. Kc3 Oe8 114. Vc4 Vf6 115. Kb4 Vb6+ 116. Ka5 Vb5+ 117. Ka6 Vf5 118. Vd4 Vf6+ 119. Kb7 Ob5 120. Kc7 Va6 121. Kd8 Va8+ 122. Kc7 Va6 123. Kb7 Vf6 124. Vd8 Oc6+ 125. Kb6 Oe8+ 126. Kc5 Vc6+ 127. Kb4 Vb6+ 128. Kc3 Vc6+ 129. Kb2 Vg6 130. d4 Vb6+ 131. Kc3 Vc6+ 132. Kd2 Vg6 133. d5 Vg2+ 134. Ke3 Vg6 135. d6 Oa4 136. d7 Ve6+ 137. Kd4 Od7 138. Vd7 Ve1 139. Kc5 Ke8 140. Vd8+ Kf7 141. Vd4 Va1 142. Ve4 Vc1+ 143. Kd4 Vd1+ 144. Kc3 Ke8 145. Vd4 Vc1 146. Kd2 Vc8 147. Ke3 Vc3+ 148. Ke4 Vc8 149. Ke5 Vc5+ 150. Ke6 Vc6+ 151. Vd6 Vb6 152. Kd5 Vb5+ 153. Kc6 Ve5 154. Vd8+ Kf7 155. Kd6 Ve2 156. Vc8 Ve1 157. Vc5 Va1 158. Ve5 Vd1+ 159. Kc5 Vc1+ 160. Kb4 Ke8 161. Oh6 Vc8 162. Og5 Vc7 163. Kb5 Vb7+ 164. Kc6 Va7 165. Kb6 Vd7 166. Vf5 Ve7 167. Oe7 ja must sai 178. käigul mati.

Klassiõe mälestused

Osalesin suusamaratonil. Üks kord olin saanud esikoha, aga tundus, et enam see ei õnnestu. Tee hargnes ja ma ei teadnud, kumb haru on õige. Hargnemiskohal olid töötajad vastas, kes selgitasid, et üks on 65-kilomeetrine variant, teine kaks korda lühem. Terviseprobleemide tõttu valisin lühema variandi. Kui mainisin südamekloppimist, arvasid töötajad, et kõigepealt peavad nad mulle arstiabi andma.

*

Lugesin Heleni välja antud mälestusteraamatut. Mind oli klassikokkutulekul kahtlustatud, et ma kirjutan pärast sellest kokkutulekust, nüüd selgus, et hoopis Helen kirjutas. Mina olin kirjutanud ainult kümme lauset paberile enda jaoks. Helen oli öelnud, et eesti keel ei ole enam tema esimene keel, aga vaatasin raamatust, et sellest hoolimata oskas ta eesti keelt ka minust paremini. Mõtlesin, kas ta annab nii noorelt mälestusteraamatu välja. Helen meenutas, et ta on saanud üks kord elus hindeks kahe, kui tal matemaatika õppimata oli. Õpetaja oli olnud nõus talle kolme panema, aga Helen oli ise öelnud, et kolme ta ei taha. Õpetaja oli küsinud, kellele ta siis kolme paneb. Helen oli vastanud, et selle võiks panna kolmele kahele. Läksin tagasi kooli söökla teise otsa, kus mul oli söömine pooleli jäänud. Kaks toitu olid kukkunud põrandale või laua peale, tahtsin need ilma edasi söömata ära visata, aga kogemata hakkasin ühte neist sööma. Kui ma juba ühte olin söönud, siis sõin ka teist, see oli maitsev. Siin olid õpilased mustade jalanõudega mööda põrandat kõndinud. Mõtlesin, et alati ei jää musta asja söömisest haigeks, aga vahel võib jääda.

Teekond Soomes

Olime Soomes. Ema ütles, et väljumiseni on mõned minutid. Ütlesin, et siis läheb kiireks. Asusime varsti teele. Mõned klassivennad läksid teist teed kui põhigrupp. Läksin koos nende klassivendadega. Nad rääkisid, et alati on mindud mööda ühte ja sama teed, aga täna läheme teist.

Kuningriiklaste valimisnimekiri

Rääkisin, et ma ei ole Kuningriiklaste partei liige, aga ma olen üks kord selle nimekirjas Riigikokku kandideerinud. Mult küsiti, kui palju selle nimekirja liikmed valimistel hääli said. Vastasin, et ma otsin oma blogist välja. Kui olin vastava sissekande leidnud, siis mõtlesin, et esitan selles nimetatud saadikukandidaadid uuesti kandidaatideks. Siis mõtlesin, et ma ei saa seda teha, sest eesnimed pole välja kirjutatud, vaid on tähistatud initsiaalidega. Täiseesnimed oleks küll vist leitavad, aga ma ei saa neid inimesi ikkagi kandidaatideks esitada, sest ma ei tea, kas nad on veel elus.

*

Istusin peolauas ühe naise kõrval. Küsisin, kas ma pean oma käe tema vaateväljast ära võtma. Ta vastas, et ei, ta ei ole luuletaja, ta on harjunud, et elu on proosaline, ta tahabki meest näha. Mul läks kogemata teine käsi teise naise vaatevälja ette. Seal arvati, et ma tegin seda meelega.

Jalgrataste püstipanek

Vaatasime tsirkuses etendust. Hakkas suitsu tõusma. Pärast mõtlesin rääkida, et tsirkuses puhkes etenduse ajal tulekahju, aga mina lahkusin viimasena.

*

Läksime laulupeole. Mulle anti ülesanne üks ese ühele õpetajale üle anda, aga ma ei teadnud, kuidas ma ta rahvahulgast üles leian ja ära tunnen. Tundus siiski, et nägin, et kaks õpetajat saabusid laulupidu kuulama koos.

*

Ühe klassivenna nimi kadus koolimaja stendilt õpilaste nimekirjast. Öeldi, et ta ei käi enam meie koolis. Aga siis tuli ta meie kooli tagasi. Kõndisin temaga ühes piirkonnas vabas õhus ja ajasime juttu. Kui paigale jäime, lõppes jutt otsa.

*

Elasime Kaunase puiesteel. Läksin lasteaia õuele. Seal hoiti kahte meie pere jalgratast. Nendega olid sõitnud ainult vennad, aga täna mõtlesin mina ka sõitu proovida. Võtsin natukeseks ajaks jalgratta ja varsti tahtsin mõlemad rattad tagasi panna, aga need ei jäänud enam kuidagi püsti. Pöördusin ühe väikse poisi poole, et võibolla tema oskab need püsti panna, vahel väiksed poisid oskavad paremini kui suured. Aga tema ka ei osanud. Mulle tuli meelde, et mõned solvuvad, kui neid väikseks poisiks nimetatakse. Kui panin rattad asjade najale, sain nad lõpuks püsti. Tahtsin juba lahkuda, kui meenus, et üks ese jäi lasteaia õuele. Tahtsin sinna tagasi seda võtma minna, aga tänavat tabas just koerakarja rünnak. Kiirustasin oma trepikotta peitu.

Kalanduspostituse sõnavara

5 ungari keele sõna:

Nõuanded – tanácsok,

kuidas ära hoida šokk.

 

Algajad on kezdők.

Alguses ei taga ka käsk tööd.

 

Edasijõudnud – haladók.

Kogenud kalamehel kalaroog.

 

Väljakutse – kihívás.

Duellil sa siis sihi taas.

 

Töölkäija – kereső.

Üksi tegi Keres töö.

Kaks malevideot

Sõnapaare pühapäevast

Viis ungari keele sõna:

Vastas, see on szemben.

Vastashoonel on sambad.

 

Kellegagi koos – vele.

End külge haakima väle.

 

Varasem, see on régebbi.

Kas hilisem olla on häbi?

 

Hoone, see on épület.

Vasakul on see nüüd kätt.

 

Olemas olema – megvan.

Ma olemasolu eest tänan.

Informatsiooni maht

Helina oli avaldanud ühe teose. Pärast seda olid kõik muud andmed tema kohta salastatud.

Sõiduki sobimatus

Valmistusime Peedult Tartusse sõitma. Mulle öeldi, et mulle ei jätku eraldi kohta, pean kellegi teisega kohta jagama. Ütlesin, et sel juhul ma lähen jala. Ma polnud varem jala nii pikka maad kõndinud. Ema soovitas, et ma läheksin Nõoni jala ja seal istuksin marsruuttaksosse.

Talv raamatukogus

Talvehooaeg ülikooli raamatukogus.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mida sa lugesid raamatukogus pärast sügishooaja kohta ülevaate kirjutamist? 

VASTAJA: Raamatukogus loen asju, mille kohta mulle tundub, et neid ei saa koju laenutada, või selliseid, mida ei ole otstarbekas koju viia, kuna tahan neist lugeda vaid mingit katkendit. Lugesin ajakirju „Tuna“, „Ajalooline Ajakiri“, saksa- ja ingliskeelseid ajalooajakirju, ungari- ja saksakeelset entsüklopeediat ning Tuglase kogutud teoste Grenzsteini kohta käivat kommenteeritud köidet. Varasematel hooaegadel olen lugenud ka vene keeles, aga selleni ma nüüd ei jõudnud, sest Venemaalt sanktsioonide tõttu värskeid ajakirju ei laeku. Vaatasin ka raamatukogusse üles riputatud näituseid.

KK: Mis mulje loetu jättis?

V: Üldiselt jättis hea mulje. Huvitav oli lugeda. Mõni väide kutsus küll vastu vaidlema. Näiteks Jaanus Arukaevu kirjutatu pani mõtlema, et kas see on kooskõlas, kui ta ühelt poolt ütleb, et Grenzstein oli aktiivne seltsitegelane ja tal oli lai kaastööliste võrk, aga teiselt poolt, et Grenzstein jäi Tõnissonile alla, kuna Tõnissonil oli sõpru ja Grenzsteinil mitte. Ülikoolis Ago Pajur õpetas Tõnissoni hilisema eluperioodi kohta, et Tõnisson tõrjus kõik teised juhikandidaadid endast eemale. Keegi teine on Grenzsteini allajäämist seletanud ka sellega, et Tõnissonil oli päevaleht, aga Grenzstein ei saanud selle väljaandmiseks luba, ta pidi jääma nädalalehe juurde ja sai seega ennast harvem kaitsta. „Postimees“ muudeti päevaleheks juba Hermanni ajal, see ei olnud Tõnissoni teene. Algul peeti kahte päevalehte väikse rahva jaoks liiga paljuks, veel varem polnud ka nädalalehte lubatud.

Kõige vähem meeldis, kui rohkem kui ühes „Ajaloolise Ajakirja“ arvustuses öeldi, et raamat on liiga paks. Roheliselt seisukohalt saaks tõesti mõelda, et on vaja vähem toota, aga seda argumenti ei kasutatud. Pigem jäi mulje, et arvustaja tahab arvustust kiiresti kaelast ära saada ja ei viitsi ülearu tööd teha. Ei meeldinu ka, et samas ajakirjas ühte raamatut kritiseerides kasutati millegi kohta sõna ’naeruväärne’.

KK: Mille järgi sa lugemisteemasid valisid?

V: Varem olen ajakirjanumbrid lihtsalt järjest läbi lugenud, aga nüüd valisin selle järgi, mis teema hetkel rohkem huvi pakkus. Tuglase köidet lugesin sellepärast, et olen ise Grenzsteini uurinud ja seal köites oli mulle viidatud. Kui ma magistriõppes uurisin fašismi ajalugu, siis praegu see teema minu jaoks kõige huvitavam ei ole, aga vahel tahaks kõiki vanu teemasid värskendada. „Tunast“ lugesin ajakirjandusajalugu, artikli valisin selle järgi, et praegu uurin ajakirjanik Hermanni, aga lugemise käigus taipasin, et veel rohkem seostub see minu magistritöö teemaga, sest väitekiri ei rääkinud ainult Itaalia fašismist, vaid ka eesti päevalehtedest, sealhulgas selle sama perioodi „Vabast Maast“, mida artikkel uuris. Ungarikeelsest entsüklopeediast lugesin artiklit Balatoni järve ääres asuva Balatonfüredi linna kohta, sest see linnanimi oli kodus loetud Ungari kohta käivast ingliskeelsest raamatust meelde jäänud. Saksakeelsest entsüklopeediast lugesin nagu „Tunastki“ ajakirjanduse teemat. Köide oli ilmunud ajal, kui olid olemas juba ajalehtede võrguväljaanded, aga need ei olnud veel nii tasulised nagu praegu. Huvitavad kultuuri ja religiooni ajalugu ja kõik ajalooperioodid.

KK: Kui sa peaksid ise neile ajakirjadele kaastööd tegema, siis mis teemal see võiks olla?

V: Ma olen keskendunud rohkem raamatute saatesõnade kirjutamisele, neid pole veel tagasi lükatud, ajakirjad ja ajalehed on osa kaastöid tagasi lükanud. Kui ma avaldan blogis raamatuarvustusi, siis põhimõtteliselt võiks neid avaldada ka trükis, aga ma olen aeglane lugeja ning ei jõua kiirematega konkureerida. Ülikooli astudes mõtlesin, mille õppimisest võiks maailmale kasu olla, nii võiks valida ka praeguseid uurimisteemasid. Eriti tähtsaks pean ma keskkonnakaitse teemat, aga ka võitlust kurjusega. Võib ka valida selle järgi, millest ma üldse kirjutada oskan, ma tean paljudest ajaloolastest rohkem kirjanduse ja male kohta, samuti on mul teadmisi psühholoogia, psühhiaatria ning poliitika teemal.

KK: Milline on loetud autorite maailmavaade?

V: Kirjutajad väljendavad peamiselt soovi, et ajaloost kirjutataks tõepäraselt. Ei taheta mustvalget käsitlust, vaid asjade erinevate nurkade alt vaatamist. Jaanus Arukaevu soovib, et nähtaks nii Grenzsteini tugevaid kui ka nõrku külgi ning et Grenzsteini ja tema kaasaegsete võrdluses oldaks õiglane. Välismaa ajakirjas tahetakse, et orjapidamise lõppu ei uuritaks ainult majandusliku tasuvuse, vaid ka usulise lubatavuse seisukohalt. Kui autoritel on mingeid tulevikusoove, siis eelkõige selle kohta, kuidas ajaloost paremini kirjutada. Poliitikasse sekkutakse vähem, kuigi verevalamise suhtes ollakse kriitiline. Peeter Tulviste, kelle kohta pikalt näitus üleval rippus, oli ka poliitik, aga näitus tutvustas teda rohkem bibliofiili, sealhulgas anekdoodiraamatute kogujana.

Uue halvustamine

Kõik ei saa aru, et tehisintellekt ei loo pilte, vaid inimene loob tehisintellekti abiga. See on loomingulisem kui fotograafia. Kui pildi kirjelduse annan mina, siis selle taga on nii kirjutamisanne kui ka kunstiajaloo kõrgharidus. Ma õppisin ülikoolis kunstiajalugu küll vaid alamastmes, kuid tegin kõik kunstiajaloo eksamid viiele. Aga ülikool on algajatele, ma olen ennast hiljem veel aastakümneid vilistlasena täiendanud.

Ette salvestatud analüüs

Täna avaldan analüüsi, mis ei ole täna tehtud ega ka mitte kõige värskem olemasolev. Selle algseisuga oli ka eelmisena avaldatud ja veel üks vahepeal tehtud analüüs

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. e4 f5 3. e5 d6 4. ed Od6 5. c4 e6 6. b3 Rg6 7. Oe3 e5 8. fe Oe5 9. d4 cd 10. Od4 Oh2 11. Og7 Vf7 12. Od4 Of4 13. Vc2 Lb8 14. Rf3 b6 15. Ve1 Ld6 16. Ke2 Ve7+ 17. Kf1 Ve1+ 18. Ke1 Re7 19. Rf2 Rc6 20. Ve2 Oe6 21. Oc2 Vc7 22. Ld1 Vd7 23. Oc3 Ld1+ 24. Od1 Rc7 25. Oc2 Kc8 26. Rd3 Og3+ 27. Kf1 Od6 28. Rfe5 Re5 29. Re5 Oe5 30. Oe5 Ra6 31. Of4 Rb4 32. Ob1 Vd1+ 33. Ve1 Ve1+ 34. Ke1 h5 35. Ke2 Kd7 36. g3 a5 37. a3 Ra6 38. Oc2 Kc6 39. Ke3 b5 40. cb+ Kb5 41. Kd4 Rc5 42. Ke5 Ob3 43. Ob3 Rb3 44. Kf5 Ka4 45. Od6 Rd2 46. Kg6 Rc4 47. Oe7 Ra3 48. Kh5 Kb3 49. g4 Rc2 50. g5 Rd4 51. g6 Rf5 52. Of6 a4 53. Kg5 Rg3 54. g7 Re4+ 55. Kg6 Rf6 56. Kf6 Kb2 57. g8L a3 58. Lg2+ Kb3 59. Lf1 Kb2 60. Le2+ Kb3 61. Ld1+ Kb2 62. Ld2+ Kb3 63. Lc1 Kb4 64. La1 ja must sai 72. käigul mati.

Teod ja plaanid

Kaks inimest rääkisid tõlkimisest. Üks ütles, et teine teeb tõlkides rohkem vigu kui ta arvab. Ma tahtsin täna veel Peedul käia, kuigi sellega läks kiireks. Ma ei teadnud, kas ma Oravametsa ka lähen.

Lüngad õppetöös

Olin ülikoolis. Mul oli jäänud bakalaureuseõpe lõpetamata ja oli karta, et jääb ka magistriõpe. Ma poleks lihtsalt kõigile eksamitele läinud. Ülikool võis reageerida sellega, et hakkab nõudma üliõpilastelt distsipliini, nagu seda nõuti kooliõpilastelt. Laenasin Reelilt konspekti. Seda lugedes mõtlesin, et võiks talle öelda, et minu omaga võrreldes on tal väga hea konspekt. Tal olid suure formaadiga paberilehed, mis olid kausta küljest lahti rebitud ja uuesti kokku pandud. Mõtlesin, et võiks öelda, et mäletan seda ka loengust. Järgmisel päeval oleks tulnud konspekt tagasi anda, aga ma ei näinud, kas Reeli on auditooriumis. Võibolla ma ei tundnud teda enam ära, aga ma polnud veel ka selja taha vaadanud. Mõtlesin, et peaks kellelegi konspekti pakkuma ja küsima, kas tema on Reeli. Panin oma koti esimesse pinki, kus üks ranits juba oli. Oletasin, et see on ühe konkreetse klassivenna oma. Hiljem loengus istusin teises pingis ja üksi, järelikult oli minu kott ümber tõstetud. Klassivend ilmselt tahtis oma vana pinginaabri kõrval istuda. Saksa keele õpetaja lasi õpilastel midagi tahvlile kirjutada, aga ma ei vaadanud selles suunas. Siis pöörasin ennast ja hakkasin vaatama.

Kinkimine kokkutulekul

Jõudsin Kristeri poole klassikokkutulekule. Ütlesin, et mul on talle ka kingitus. Võtsin kotist "Tuna" numbri, aga Krister hakkas virisema, et ta ei taha seda vastu võtta. Lõpuks ütlesin, et mul tuleb meelde, et see on tal endal ka olemas, ma kingin selle kellelegi teisele. Krister vastas, et jah, Merjel seda kindlasti ei ole. Kristerile oli mul pakkuda veel teine kingitus.

Inimeste kogunemised

Olin maleklubis. Kolm paari maletajaid mängis, aga minul polnud vastast. Võis juhtuda, et pärast tuleb kodus öelda, et ma ei mänginud. Siis hakkas veel üks mees pealt vaatama. Ütlesin talle, et me võime omavahel mängida, aga ta ei teinud välja. Selgus, et tema vastane käis ära ajutiselt, varsti tahtsid nad omavahelist mängu jätkata.

*

Taheti korraldada klassikokkutulekut. Üks tüdruk seisis klassi ees ja küsis, kes olid eelmisel kokkutulekul. Seitse inimest tõstsid käe. Tegelikult oli kokkutulekul osalenuid olnud rohkem. Aga selgus, et tüdrukul oli mingeid arve vaja ainult selleks, et valida, milliste arvudega trikke teha, tõde ei olnudki oluline. Klassi ette läks üks poiss, kes hakkas ise tahvlile kirjutama. Ta tahtis kirjutada sõna 'KONTSEPTSIOON, aga ei teadnud selle õiget kirjapilti ja kasutas neljanda tähena teiste vahel R-tähte.

Õppimishuvilistele

5 itaalia keele sõna:

Väike, see on piccolo.
Sellest hoolimata riik ole.

Maja, see on casa,
seal elab ka abikaasa.

Õu, see on cortile.
Seal ma kuulsin kord iile.

Sisse, see on dentro.
Sisse saamises veendu.

Paluma, see on pregare.
Palun kingi mulle aare.

Mitmekesine päev

Täna ärgates mul oli unenägu meeles, praegu mäletan, et unenäos esines peenar, aga detaile mitte. Täna oli pidu, mille ajal pandi plaate mängima. Küsisin ühe laulu kohta, kas see on saksa keel. Vastati, et saksa keel jah. Ütlesin, et lauset ma ikka kokku ei saa. Lugesin fantaasiaromaani ja Uut Testamenti, leidsin nende vahel sarnasusi. Seedimise parandamiseks mängisin malet. Olen sel nädalal mänginud malet kolmel päeval, aga kui sagedamini mängida, ei pea kõiki partiisid blogisse riputama, nende läbivaatamine ja ka ümberkirjutamine oleks aeganõudev.

"Itaalia" 1

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud leheküljeni 277. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Sa tülitad inimesi pühade ajal. Kas sellel raamatul on ka nende pühadega mingi seos?

VASTAJA: Seos on võimalik leida. Raamatu Milano peatükis tutvustatakse osa elust seal linnas elanud kunstnikku Leonardo da Vincit ja tema maali „Püha õhtusöömaaeg“ või selles raamatus „Viimane õhtusöömaaeg“. Lisaks on raamatus palju Itaalia kirikute fotosid ja pealinna Rooma teemalises peatükis on juttu ka linna piiridesse jäävast Vatikani riigist, mida juhib katoliku kirik.

KÜSIJA: Lugesid esialgu läbi vaid kolmandiku raamatust. Milliseid teemasid see kolmandik hõlmab?

VASTAJA: Nagu sama sarja Ungari raamatuski, algab teos üldosaga ja sellele järgnevad geograafilised osad. Aga need pole nagu Ungari raamatuski pealkirjastatud alati ametliku haldusjaotuse järgi, vaid raamatul on oma süsteem. Raamatu esimesse kolmandikku mahuvad Rooma linn, seda ümbritsevad alad, Itaalia loodenurk ja sellest itta jääv Põhja-Itaalia keskosa ehk Lombardia maakond, mida raamatus nimetatakse Milanoks ja järvedeks, samuti nagu mereäärset Liguuria maakonda nimetatakse peatüki pealkirjas Itaalia Rivieraks.

KÜSIJA: Millise meetodiga sa seda raamatut lugesid?

VASTAJA: Alustasin nagu eelmisigi raamatuid, et tegin mõtlemispausi iga lehekülje lõpetamise järel ja iga pildi vaatamise ajal. Iga päev kirjutasin kaustikusse 40 rida märkmeid eelmisel päeval loetu kohta. Poole lugemise pealt muutsin süsteemi, et ei teinud märkmeid enam proosalausetega, vaid värssides. Suurema osa kaustikuleheküljest täitsin ristriimiga nelikvärssidega, kõige lõppu kirjutasin lehekülje formaadiga arvestades kolmekordse riimiga kolmerealise salmi. Värsside eelis oli, et erinevalt proosalausetest kutsusid need ennast korduvalt üle lugema ja katkendeid jäi sõna-sõnalt pähe. Eile loetud osa kohta ma veel märkmeid teinud ei ole ja täna asusin intervjuud andma märkmeid uuesti üle lugemata. Mõnel päeval kasutasin värsside täpsuse kontrollimiseks ka tehisintellekti.

KÜSIJA: Oled kirjutanud Itaaliast magistritöös. Võrdle seda raamatut oma magistritööga.

VASTAJA: Minu magistritöös oli juttu Itaalia fašismist Teise maailmasõja alguseni, seega ajaliselt kitsamast perioodist. Raamat keskendub ühelt poolt tänapäeva söögikohtadele, teiselt poolt tutvustatakse Itaalia ajalugu läbi aastatuhandete, seega pikemalt kui minu magistritöö. Minu töö oli fašismi suhtes kriitiline, raamatus pigem ülistatakse Itaaliat. Kuid on ka temaatilised kattuvused, et ka raamat eelistab kirjutada Mussolini ajast, mitte Teise maailmasõja järel võimul olnud kristlikest demokraatidest. Minu magistritöös ei olnud ühtegi pilti, raamatus on pilte väga palju. Mina viitasin raamatutele, ajakirjadele ja ajaleheartiklitele, raamatus on viiteid edasilugemiseks võrgulehekülgedele.

KÜSIJA: Oled kirjutanud Itaaliast ka kolmes keskkooliaegses geograafia referaadis. Võrdle ka neid selle raamatuga.

VASTAJA: Loetlesin ka oma referaatides Itaalia maakondi, nende nimed tulevad ette ka selles raamatus. Minu referaadid keskendusid statistikale, raamatus on statistikat minimaalselt, väljaarvatud piletihindade ja lahtiolekukellaaegade kohta. Meie koolis oli osades klassides geograafia inglise keeles, seetõttu tõlkisin referaadi jaoks eestikeelseid raamatuid inglise keelde, nüüd tegin vastupidi ingliskeelse raamatu põhjal eestikeelseid märkmeid. Minu referaatide statistika keskendus suurelt osalt põllumajandustoodangule, raamat tutvustab põllumajandussektori asemel rohkem teenindussektorit ja ei loetle põllumajanduslikke tooraineid, vaid valmistoitude nimesid.

KÜSIJA: Mainisid juba, et oled lugenud samast sarjast ka raamatut Ungari kohta. Võrdle neid kahte raamatut omavahel.

VASTAJA: Ungari raamatul oli kaks põhiosa – pealinn Budapest ja ülejäänud riik. Itaalia raamatus sellist pealinna esiletõstmist ei ole, Itaalia suurlinnad on omavahel võrdsema suurusega ja Rooma moodustab vaid väikse osa raamatust. See, mida piirkondade kohta välja tuuakse, on kahes raamatus sarnane. Ungari teema puhul lõhnas see olude sunnil rohkem poliitilise korrektsuse järele, sest kirjutatakse riigi praegustest piiridest, aga Itaalia puhul langevad riigipiirid ja rahvusepiirid rohkem kokku, samuti on itaallased kauem ühel maal elanud.

Võõras pidu

Olime väikse maja õuel ja vaatasime aknast sisse. Paluti, et me vahepeal ei vaataks, sest üks inimene tahtis pimeduses riideid vahetada. Kui natuke oli aega mööda läinud, küsisin, kas nüüd võib vaadata. Vastati, et veel läheb aega. Mõtlesin, et ma võin oodata, siin õuel on varem meeldiv olla olnud, kui siin ei ole just parajasti koera. Kohe nägingi koera. Mõtlesin, et see tuleb ainult minu enda mõttest.

*

Ühes ruumis oli lõppemas pidusöök, millele mind polnud kutsutud. J.  Malin veel sõi. Küsisin talt, kas ma võin laua pealt kommi võtta. Mõtlesin, et võibolla ta tahab ise seda kommi. Malin vastas, et no võib. Selgitasin, et varem pole alati lubatud.

Suur reede 2026

Tegin muuseumide infosüsteemis käändes otsingu 'suureks reedeks'. Esimese vastena ja ainsa pildiga vastena tulid noodid, mille on kirjutanud minu uuritav helilooja Karl August Hermann, tal on vastava pealkirjaga teos. Ülejäänud kolm otsinguvastet nimetasid kahte muud heliloojat.

Euroopa muuseumide lehel tegin nimetavas käändes otsingu 'suur reede' saksa ja ungari keeles. Kontrollisin ka pabersõnaraamatust, et tõlkeprogrammi antud vasted on õiged. Vanas saksa-eesti sõnaraamatus oli eestikeelne vaste 'suurreede' kokku kirjutatud. Ühte pilti vaadates mõtlesin, et ristilöömine on karistajate poolt häbimärgistamine, aga pildil on kontrast, et kristlik kunstnik on ristilöödule joonistanud aupaiste.

Käisin väljas kõndimas. Läksin jõe ja kanali vahele. Eelmine kord seal kõndides vist silla alt läbi minemata kanali ümber ringi teha ei saanud, aga täna selgus, et praegu saab.

Kui koju tagasi tulin, oli külas üks vend. Ta näitas mulle fotoaparaadist fotot ja kinnitas minu oletust, et ta on vana mustvalge foto värviliseks muutnud.

Kuulasin juutuubist Bachi ja Händeli muusikat. Händelilt oli samas videos palju teoseid, aga neid ühendas muretust väljendav viis. Vahepeal mõtlesin, et see on nagu välkmaleturniir, et käigud on kiired, aga kogukestus pikk. Kuid mõni lugu oli ka aeglasemas tempos, need tundusid väljendavat mineviku meenutamist.

Lugesin Uues Testamendist Apostlite tegude raamatu esimest peatükki. Koolis oli ükskord vaidlus, kas Jeesusel oli 12 või 13 jüngrit. Nüüd tundus, et tõde on vahepeal, kui Juudas ära langes, valiti üks apostel asemele. Jeesus lahkus maisest elust, aga Piibli järgi on ilmutusi saadud ka enne ja pärast tema maa peal elamist.

Elukohta sissekirjutus

Sissekirjutuse vahetamiseks soovitati vana sissekirjutus maha tõmmata. Aga minu meelest oli seda riskantne teha, sest uut sissekirjutust oli raske saada. Selleks pidi olema korterikaaslaste nõusolek.

Lipu tagasitõrjumine

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. g3 f5 3. b3 Od5 4. Rf3 Of3 5. Vf3 Rg6 6. c3 e6 7. d4 Od6 8. dc Oc5 9. Oc5 Vc5 10. Vd3 b6 11. Kd2 Lg2 12. h4 Rf6 13. Vf3 Kc8 14. Od3 Kb7 15. Vg1 Lh2 16. Lf1 Va5 17. a4 Rg4 18. Vg2 Lh3 19. Lg1 Vc5 20. Rf2 Rf2 21. Vff2 Lg4 22. e3 Re7 23. Oe2 Lg6 24. Of3+ Kb8 25. Lc1 Rd5 26. c4 Rf6 27. Ke1 d5 28. Vc2 Vfc8 29. cd Vc2 30. Vc2 Lg3+ 31. Ke2 Vc2+ 32. Lc2 Lh2+ 33. Kd3 Lc2+ 34. Kc2 ed 35. Kd3 a5 36. Kd4 g6 37. Od5 Rg4 38. Og8 Rf6 39. Oc4 Kc7 40. Ke5 Rg4+ 41. Kd4 Kd6 42. Og8 Rf6 43. Oc4 Re4 44. Oe2 Rd2 45. Kc3 Re4+ 46. Kd4 h5 47. Oc4 Rd2 48. Of7 Rf3+ 49. Kc4 Rh4 50. Kb5 Ke7 51. Od5 Kf6 52. Kb6 g5 53. fg+ Kg5 54. Ka5 Rg6 55. Kb6 h4 56. a5 h3 57. a6 Re7 58. Oh1 Rc8+ 59. Kc7 Ra7 60. Kb6 Rc8+ 61. Kb7 Rd6+ 62. Kc6 Rc8 63. b4 f4 64. ef+ Kf4 65. b5 Kg3 66. b6 Kh2 67. Oe4 Kg3 68. a7 Re7+ 69. Kd7 Rg8 70. a8L ja must sai 78. käigul mati.

Läbirääkimised

Toimusid läbirääkimised. Üks läbirääkija jäi kahe osaleva riigiga rahule, aga kolmandaga mitte, sest see tema iseseisvuse säilitamist ei toetanud.

Autori oskused

Kritiseerisin ühe autori teost. Siis sain teada, et autor on teises valdkonnas klassik. Ütlesin, et sel juhul ma teda ei kritiseeri, sest see teine valdkond on tähtsam.

Aprillinali 2026

Ma olen juba aastaid võõrkeeli riimide abil õppinud, samuti ajalugu. Nüüd mõtlesin proovida riime ka matemaatika õppimisel. Kõigepealt tuleb tugevalt kinnistada arvude järjekord, selle jaoks kirjutasin järgmised salmid:

Üks on väiksem kui kaks,
null on paksem kui üks.
Ei taipa mitte kui üks:
veel väiksem on miinus üks.

Veerand on väiksem kui pool,
poolest suurem kolmveerand.
Matemaatikat õpetas kool,
juba enne murdude õpet oli veerand.

Sõnadega laul

Tänava parim koht

Kõndisin Kaunase puiestee poolt Anne tänava poole. Mõtlesin teatada, et Kaunase puiesteel meeldib mulle olla kõige rohkem maja nurgal, sest seal ei ole aknaid. Mulle võidi vastu vaielda, et sinna paistavad kaugema maja aknad. Jõudsin Anne tänava hoovi. Mul oli käes üks paber ja üks poiss küsis näha, mis on paberile kirjutatud. Ütlesin, et see on kutse. Pidin selle kutse varsti kutsutavale üle andma. Mõtlesin, et kuidas mult hakatakse pabereid näha küsima. Mõtlesin, et ma olen seni hoolitsenud enda asjade säilimise eest, aga võibolla ma peaksin eelistama vennalaste asju, nendel on neid veel esialgu vähem.

*

Olin käinud vannitoas, vahepeal oli seal käinud ema ja nüüd läksin mina tagasi. Avastasin, et kraan purskab. Seda ei õnnestunud kinni keerata, sest see oli katki. Mulle meenus, et natuke jäi kraan jooksma juba minu käes, aga nüüd oli probleem süvenenud. Teatasin sellest emale ja isale. Isa tuli ja näitas, et kui keerata kraan kõige keskmisse asendisse, siis on kahju kõige väiksem. Niimoodi tuli nii vett vähem kui ka parajama temperatuuriga. Olin koos mõnede inimestega saunas ja riietusin lahti. Isa tuli uksele kutsuma, et ma läheksin koos temaga poodi kommi ostma. Mõtlesin, kas minna. Otsustasin, et ma ei lähe, sest mul on alles lahtiriietumine pooleli ja poes käimise jaoks ma peaksin vahepeal riided selga tagasi panema. Teised olid pahased, et kuidas ma isa sünnipäeval tema soovi ei täida. Mõtlesin, et varsti võin saada pahandada, et ma kommi eest aitäh ei ütle, aga ma ei saa öelda, kui söön neid vastumeeleselt.

Teine laulmisvideo

Pealtvaataja muljed

Täna oli mul plaanis kiirmaleturniiril osaleda, aga loobusin unenhäirete tõttu. Läksin siiski klubisse kohale. Lugesin seal "Maalehte". Ühes artiklis öeldi, et porgandis on küüliku jaoks liiga palju suhkrut, seda võib talle anda harva ja väikse tükina. Teises artiklis oli juttu uuringust kliimamuutuste mõjust Rootsi metsadele. Kliimamuutused seadvat suures osas Rootsis kuusemetsad hävimisohtu ja parem olevat seetõttu istutada segametsa, aga inimesed polevat teadlasi kuulda võtnud ja istutavat kuusemetsa edasi. Eestist artiklis ei kirjutatud, aga kliimamuutused ilmselt mõjutavad ka Eesti kooslusi.

Kui ma ise ei mänginud, sain paremini teiste mängu pealt vaadata. Kõigepealt vaatasin kabemängu. Mängijaid oli kaks, nad mängisid ilma kellata ja üks mängija lubas teisel käike tagasi võtta. Vaatasin ka kiirmaleturniiri esimese vooru kolme esimese laua mängusid. Esimesel ja teisel laual mõlemad mängijad rääkisid, aga kolmandal laual mängiti vaikides. Must käis oda tsentrisse, tulistades valge vankrit a1. Mõtlesin, et vaatan, kas valge vahetab oda välja või käib vankri eest. Ise oleksin vist eelistanud vigurivahetust, aga valge käis selle asemel mööda a-liini vankri eest.

Kui hakkasin lahkuma, tulid kaks meest minuga üksteise järel juttu ajama. Üks rääkis lähenevast mälestusturniirist, rääkisin vastu Sarapuu raamatust ja oma maleprogrammist. Maja ees teine mees rääkis internetis malemängu võimalustest. Ta ütles, et ühes võrguklubis saab käigu sooritada nii, et vastane seda ei näe, lõpliku kinnituse andmise asemel saab käigu veel tagasi võtta. Vastasin, et postkastis olevat ka e-mailide tagasivõtmise võimalus, aga ma pole seda kasutanud.

Esinemise faasid

Tegin ema soovitusel hääleproovivideosid, millest suurema osa kustutasin pärast läbikuulamist ära. Selgus järgmist. Kui improviseeritud jutus teemasid vahetada, siis uue teema juurde asudes lähevad pausid algul väga pikaks. Kui sama teemat pikemalt arendada, siis jõuab mõte jutust ette, kõne tempo läheb kiiremaks, aga hääldus segasemaks. Laulmist salvestades olen varem pannud tähele vastupidist, et soojaks minnes viisipidamine paraneb. Kirjutades on olnud vahel tahtmine algul tähti maalida, aga jätkates on see asendunud sooviga tempot tõsta.

Ülikoolis eksameid tehes ma teadsin, et kõige tähtsam on öelda esimene lause, siis tuleb muu jutt järele. Magistrieksamil võttis ühe küsimusega esimese lauseni jõudmine nii palju aega, et teema jõuti juba kitsamaks teha.

Kohad

Tegime pikamaajooksu. Olin varasemal korral saanud jooksuauhinna, aga nüüd takistas mind see, et üks tüdruk oli kogu aeg minu ees ja oleks tahtnud temaga vahet suurendada. Finišisse jõudes arvasin, et saan siiski auhinna, sest see tüdruk ja veel üks auhinna saaja lõpetasid minu ees. Aga kui lõpetanute nimekirja vaatasin, siis oli mind kirjutatud hoopis tahapoole. Kui mõned inimesed olid auhinna kätte saanud, küsisin, miks mina seda ei saa. Rei vastas, et minu auhind veel tuleb.

*

Üks mees kirjutas ühele naisele: "Sind kõik kohad on täis." Aga nüüd pidi see mees suunduma kohtadesse, kus seda naist enam ei olnud.

Unenägudest läbi elu

Asutuse skeem

Mul oli ühe asutuse kohta skeem, aga see oli vananenud. Ülemisel korrusel ei olnud ruumide funktsioonid enam sellised nagu skeemil näidatud, kuigi alumisel korrusel siiski olid. Varem olid ülemisel ja alumisel korrusel olnud sarnase funktsiooniga ruumid, nüüd olid need ülemiselt korruselt välja kolinud. Tahtsin skeemi ajakohastada.

*

Tänasin ühte inimest suurte sammaldunud kivide eest. Ma polnud siiski kive täielikult tarvitanud.

Malemängu mõju

Naljapilt pallimängust

Koolikarikatuur

Unenäoedasiarendus itaalia keelega

Itaalia keele kohta on kergem vigadeta koomiksit joonistada kui ungari keele kohta. Pildil on taas ära parandatud üks minu tehtud täheviga, seetõttu avaldan kogu postituse uuesti:

Aken, see on finestra.
Unes aken ei lasknud pesta.

Riided, need on vestiti.
Autor seljasolekut kiitis.

Mürgitama – avvelenare.

Nägin unes uimaseid daame.

Laager, see on campo.
Sõitsin sinna, sest mind võeti kampa.

Voodi, see on letto.
Laagris voodi peal vedeles ettur.

Mänguõpe ja keeleõpe

 

V-L-O-O-R-R-K-V

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. d3 c5 2. c4 b6 3. e4 Re6 4. Rg3 Ob7 5. Rf3 Oc7 6. Rf5 Ld8 7. Oe3 Rd6 8. Lc1 g6 9. Rd6 Od6 10. g3 f6 11. Od2 Kf7 12. Oc3 h5 13. Rh4 a5 14. f4 Lg8 15. Oa4 Oc6 16. Oc6 dc 17. e5 fe 18. fe Oc7 19. Le3 Kg7 20. Le4 Lf7 21. Lc6 Vhf8 22. Lg2 Vad8 23. Le2 Kh7 24. Kg2 Lg7 25. Rf3 Vf7 26. h3 Vdf8 27. Vaf1 Vf5 28. b3 Rg5 29. Rg5+ Vg5 30. Vf8 Lf8 31. Vf1 Vf5 32. Vf5 Lf5 33. Le4 Le4+ 34. de e6 35. h4 Kg7 36. a4 Kf7 37. g4 hg 38. Kg3 Kg7 39. Kg4 Kh6 40. Od2+ Kg7 ja mäng lõppes 79. käigul viigiga.

Pildil on ungari keele sõnade õppimise salmid. Algul mõtlesin, et ühes sõnas on täheviga, aga kontrollimisel selgus, et minu tehtud täheviga on hoopis ära parandatud. Kuid tähepikkuse vigu on tekkinud mõnes teises sõnas.

Natuke ungari keelt

Vähendav – kicsinyítő.

Jõuludest lüheneb öö.

 

Vähendusliide – kicsinyítő képző.

Sõna lõpus see mõnikord teeb töö.

 

Kasutus, pruuk – használat.

Kaaludes kasutan skaalat.

 

‘Välja tõrjuma’ on kiszorít.

Anti mõista, et kaoksin ma siit.

 

Idakaar – keleti.

Seal võimule said pätid.

 

Ülevõtmine – átvétel.

Maa on uutel kätel.

 

Teisisõnu – vagyis.

Müts peast ehk nüüd on nagis.

 

Tänapäeval – mai.

Vana ajastu läbi sai.

 

Rong, see on vonat.

Ta veab rasket koormat.

 

Saabuma – érkez.

Kutsel oli käsk.

 

Praegune on jelenlegi.

Sellel peol sind jälle nägin.

 

Raudteejaam – vasútállomás.

Reis valuutat toob taas.

 

Kuup, see on kocka.

Kas sa kuubikut kokku panna oskad?

 

Pärandus on hagyaték.

Selle unustab hajameel.

 

Ammu, see on rég.

Vahepeal merre voolanud veed.

 

Uuendama – újít.

Vanad kombed kaovad siit.

 

Üles, see on fel,

aga alguses oleme all.

 

Alles jätma – meghagy.

Uni kaob, alles jääb padi.

 

Jaam lühemalt on állomás,

kuid osaliselt sama taas.