"Vene filosoofia ajalugu" 1

Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu“. I köide. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Avatud Eesti raamat. Ilmamaa, Tartu 2025. Venekeelne esmatrükk Pariisis 1948–1950. Tõlget eesti keelde loetud praegu leheküljeni 119. Esimesel köitel kahest kokku 686 lehekülge.

KÜSIJA: Kes oli Vassili Zenkovski?

VASTAJA: Vene-Ukraina sõja tingimustes on rõhutatud, et Zenkovski oli ukraina päritolu. Aga ukrainlased jagunevad katoliiklikeks ja õigeusklikeks, tema oli õigeusklik. Iseseisvuse eest on võidelnud rohkem katoliiklik Ukraina. Zenkovski nimetab raamatus vahepeal Ukrainat Lõuna-Venemaaks. Tema eluloos on sarnasust Sorokini omaga. Kui Sorokin oli Veebruarirevolutsiooni ajal seotud Ajutise Valitsusega, siis Zenkovski Vene kodusõja ajal ühe valgekaartliku valitsusega. Enamlaste võidu tulemusel pidid nii Sorokin kui ka Zenkovski riigist lahkuma. Mõlemad peatusid algul Kesk-Euroopas ja siis liikusid lääne poole edasi. Mõlemad on olnud ka vangis, aga kui Sorokin oli Venemaal, siis Zenkovski Teise maailmasõja ajal Prantsusmaal.

KÜSIJA: Zenkovski raamatu teema, maht ja tõlke ilmumisaeg on sarnased sinu tõlgitud Masaryki raamatuga. Mis on nende raamatute erinevused?

VASTAJA: Masaryki raamat ilmus üle 30 aasta varem, aga selleks ajaks oli Zenkovski oma teose kirjutamist juba alustanud, tema raamat on suuliste loengute edasiarendus. Zenkovski on Masaryki raamatule ka viidanud, ta kiidab seda raamatut, aga ütleb, et osades asjades Masaryk eksib. Masaryk kirjutas protestantliku Lääne tsivilisatsiooni seisukohalt ning pidas õigeusku protestantlusest ja katoliiklusest vähem arenenuks, Zenkovski oli ise õigeusklik ja hakkas ka õigeusu vaimulikuks. Masaryk ütles, et Venemaa on Euroopa eilne päev, Zenkovski meelest oli Venemaal juba keskajal näiteks ikoonikunst väga kõrgelt arenenud.

Masaryki raamat räägib pealkirja järgi filosoofia kahest harust, Zenkovski oma kogu vene filosoofiast. Masaryk pidas vene filosoofia mahajäämuse üheks tunnuseks, et Venemaal pole arendatud tunnetusteooriat, Zenkovski küsib, miks peab just tunnetusteooriaga tegelema, Venemaal on seevastu olnud kõrgelt arenenud ajaloofilosoofia. Masaryk ütleb, et Vene keisririik on olnud tsesaropapistlik, sest kirik on allunud keisrile või tsaarile, Zenkovski vaidleb vastu, et õigeusu kirik tuli vabatahtlikult monarhile vastu. Ta viitab mõtlejale, kelle meelest keiser oli küll ajalooliselt kõrgem, aga kirik müstiliselt. Masaryk ütleb, et õigeusk on olnud müstilisem kui katoliiklus või ammugi protestantlus, Zenkovski meelest pole just Venemaal olnud selliseid müstitsismi äärmusi nagu Läänes, tema arvates on Venemaal olnud müstitsismi kesktee ehk müstiline realism. Mulle on ka tehisintellekt öelnud, et kuigi üldiselt on õigeusk katoliiklusest müstilisem, peab katoliiklus unenägusid tähtsamaks.

KÜSIJA: Esimene filosoof, kelle juures Zenkovski pikemalt peatub, on Skovoroda. Mida sa said teada tema kohta?

VASTAJA: Skovorodast on juttu raamatu teises peatükis. Enne on juttu eelloost. Kuigi Zenkovski arvates oli Venemaal ka keskajal piisavalt arenenud kultuur, leiab ta, et filosoofiat veel siiski mitte. Väärtuslik olevat küll ka intuitsioon, aga filosoofia algavat alles mõtte teadvustamisest. Selleni jõutud Venemaal 18. sajandi teisel poolel. Skovoroda oli religoosne mõtleja. Nagu see arvustus on vormistatud küsimuste ja vastustena, nii pani ka Skovoroda filosoofiat kirja dialoogidena. Mõtteloo metodoloogia seminarides, mida ma ükskord külastasin, peeti filosoofia ja teoloogia erinevuseks, et teoloogial on mingid eeldused, aga Zenkovski raamatust saab teada, et on olnud ka filosoofe, kellel on eelduseks olnud Piibel. Eurolistis Silver Saks tõlgendas Piiblit väga vabalt, ka Skovorodale olid Piibli tekstid sümboolse, mitte otsese tähendusega.

Filosoofia ei pruugi olla kooskõlas hilisema teadusega. Skovoroda arvas näiteks, et inimene mõtleb südamega. Piltlikult võidakse tänapäeval ka nii öelda, aga teaduslikult rääkides peetakse mõtlemise asukohaks aju. Erinevatest ajupoolkeradest pärinevad küll erinevad mõtted, võibolla piltlikule südamele vastab parem ajupoolkera.

Vaatasin võrdluseks ka, mida kirjutas Skovorodast Masaryk. Tema raamatus on vastavat nime ainult kahes lauses, üks lause on esimeses ja teine teises köites. Ta seostab Skovorodat hilisemate slavofiilidega, keda ta hindas madalamalt kui läänlasi.

Ettevalmistatud aktus

Ühte aktust alustades avanes vaade, kus saali ette oli kirjutatud kaks nime, aga mõlemad nimed olid kirjutatud valesti. Üks nimi isegi ropult. Mõtlesin, kas vea tegin mina. Esineja märkas viga, aga luges meelega roppuse ette. Ta ütles, et see on väike viga, selliseid teevad teised ka.

*

Olin kirjutanud klassikaaslastele, et nägin tänaval koos kõndimas nelja klassikaaslast ja ühte õpetajat. Olin lisanud, et ma pole kindel, kas see oli unenägu või ilmsi. Mõtlesin, et see oli vast unenägu, muidu oleks ebaloogiline, et kõik kõndisid selles suunas, kus mina elan, tegelikult elab igaüks erinevas suunas. Olin vist kirjutanud, et ma ei mäleta, kas nähtud inimesed olid riietega või ilma riieteta.

Jooned paberilt

Täna avaldan pildi, mis viimases muusikavideos juba pool ekraani täitis. See on joonistatud eelmise pildirubriigis avaldatud pildiga sama Klassikaraadios saate kuulamise ajal. Töötlesin seda mitmel viisil.

Öösel arvuti taha

Läksin kell 12 öösel isa toa arvuti taha. Ma ei tahtnud isa nähes postkasti parooli sisestada, ootasin, et ta vannitoas ära käiks ja magama läheks. Nii kaua tegin laua peal uinaku. Arvasin, et uinak lõppes kell pool üks. Aga väljas oli valgemaks läinud. Mõtlesin, kas suveööd on nii valged. Kui kella vaatasin, oli see hoopis pool kümme, seega olin maganud pikalt. Mõtlesin minna teise tuppa küsima, kas praegu on hommik või õhtu.

Esmaspäevane koolipäev

Oli pühapäeva lõpp. Mulle meenus, et eelmises bioloogia tunnis oli kontrolltöö pooleli jäänud ja uuel esmaspäeval pidime seda jätkama. Ma polnud ühegi aine tundideks õppinud, sest mul tuli alles päeva lõpul meelde, et võidakse koduseid ülesandeid anda. Seoses sellega ütlesin, et homme ma kooli ei lähe. Mul oli varem ka juba palju puudumisi. Õpetajad tahtsid koolis kohal käimist, kuigi minu meelest oleks inimene võinud ise otsustada, mida ta teeb. Mõtlesin, et võibolla lähen homme kooli hilisemateks tundideks, bioloogia on esimene tund. Aga kui ma hilisemal kellaajal oleksin osalenud kehalise kasvatuse tunnis ja bioloogia õpetaja oleks seda näinud, siis tal oleks tekkinud kahtlus, et ma ei puudunud tema tunnist haiguse tõttu.

*

Asusin kõndima kooli poole. Tänaval kõndis üks tüdruk minu ees. Tundus, et me püsime samas tempos. Kooli kohale jõudes meenus mulle, et täna algab kool alles teisest tunnist. Suurem osa klassist oli tulnud esimeseks tunniks. Vahepeal oli olnud koolivaheaeg ja selle jooksul oli täpne tunniplaan meelest läinud. Mulle meenus, et bioloogia ei olegi vist esimene, vaid viimane tund. Lahkusin ruumist 102 ja vajutasin koridoris lülitit. Sein varises kokku. Läksin klassi uksele tagasi ja ütlesin Sandrile, et sein võis kokku variseda sellepärast, et ma vajutasin lülitit niiske käega ja tekkis lühis. Sander vastas, et põhjus oli jah see. Mina seda enam ei uskunud, ma olin varem ka lüliteid niiske käega vajutanud, aga niiskus ei tunginud edasi. Pealegi oli meie koolimaja üldse varisemisohtlik, hiljuti oli ajalehes kirjutatud, et hoone üks teine sein varises ka kokku.

Hoogsad noodid

Neljaratsu vigurikahing

Täna proovisin arvutiga mängida neljaratsuavangu vigurikahingu varianti, mida on mänginud minu vastu Parts, kes õppis seda internetist. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. Järgnes analüüs:

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Rc6 6. d5 Re5 7. f4 Rg6 8. e5 Rg8 9. Oc4 Oc5 10. Re4 d6 11. Le2 R8e7 12. Rg5 0-0 13. Od2 de 14. fe Rd5 15. 0-0-0 Ve8 16. Rf7 Kf7 17. Lf3+ Ke6 18. Oc3 c6 19. Vhf1 Re5 20. Oe5 Ke5 21. Vfe1+ Oe3+ 22. Ve3+ Re3 23. Le3+ Kf6 24. Lf3+ Of5 25. Vd8 Vad8 26. Od3 Ve1+ 27. Kd2 Ve4 28. Kc3 Vd3+ 29. cd Vh4 30. h3 h5 31. Lf2 g5 32. La7 Oe6 33. Lb7 Od5 34. g3 Vh3 35. Lc7 Oa2 36. Lc6+ Oe6 37. Ld6 Kf5 38. d4 Oa2 39. d5 Kg4 40. Le5 Vg3+ 41. Kb4 h4 42. d6 Ob1 43. d7 Vd3 44. Le4+ Kh5 45. Ld3 Od3 46. d8L Of5 47. Lh8+ Kg4 48. Ld4+ Kf3 49. Lc3+ Kf4 50. Ld2+ Kg4 51. Le2+ Kf4 52. Lh2+ Kf3 53. Kc3 h3 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 Kd5 56. Kf2 g4 57. Kg3 Od7 58. Ld2+ Kc6 59. b4 Oc8 60. Lc3+ Kb7 61. Lc5 h2 62. Kh2 Kb8 63. b5 Od7 64. b6 g3+ 65. Kg3 Kb7 66. Lc7+ Ka6 67. b7 Oc6 68. b8L Ob7 69. Lcb7+ Ka5 70. Lb5 matt.

Üks päev enda vastu mängides tõi mustale võidu variant 4. ... Rd4, aga koos Peeboga analüüsides lõppes see valge võiduga. Peebo pidas etturi äraandmist veaks, õigemaks pidas ta vigurikahing vastu võtta ja seejärel vigur tagasi kahida.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Kabetaja monoloog" järgi.

Tartus ja välismaal

Osalesin pikal maleturniiril. Enne vooru algust lasti ühte paberit ringi käia, kuhu kõik pidid kirjutama oma andmed. Mulle polnud selge, millised andmed tuleb kirja panna. Kirjutama hakates kirjutasin algul kogemata teise inimese kohta. Ka tegin ma kirjutades vigu, mida tuli parandada. Minu esimese vooru vastane oli Seljodkin. Teised juba ammu mängisid, aga meie polnud veel leidnud korras kella. Kellasid oli, aga igal ühel oli mingi viga. Seljodkin küsis protokolli täitmiseks, mis mu nimi on. Minu nimi oli talle ammu teada, aga võibolla tal oli viimasel ajal mälu halvemaks läinud. Seljodkin hoiatas mind ühe terviseprobleemi eest. Lugesin internetist maleuudist. Üks eesti tüdrukmaletaja oli käinud välismaal võistlemas ja teda polnud seal hästi koheldud. Ta protesteeris, et kuidas niiviisi koheldakse teda, kes on saanud maailmatasemel võistlustel sellised ja sellised kohad. Mõtlesin, et mina olen oma Tartu tasemel võistluste kohta täpselt samasugust juttu kirjutanud. See tüdruk ei tulnud Eestisse tagasi, vaid abiellus ühe Aasia mehega. Levitasin loetud uudist oma blogis, aga mitte malerubriigis, vaid ühes teises.

Muusika meeleolu

Selle pildi ma joonistasin Klassikaraadio kuulamise ajal. Erinevalt eelmistest muusikaga seotud piltidest ma ei proovinud joonega muusikarütmi jäljendada, aga muusika meelolu on vast siiski pilti mõjutanud. Nüüd pidin töötlema teise programmiga kui eelmisi pilte, sest arvuti oli teine. Kogemata valisin ka fotoaparaadil teise režiimi. Ja päevavalguse asemel oli nüüd laualambi valgus.

Muusika üksinduses

Püüdsin viimastel nädalatel lugeda "Sirbi" muusikarubriiki, et võibolla meeldib kirjandusrubriigist rohkem. Aga varsti hakkas häirima, et kõik arvustused on kontserdite, mitte plaatide kohta. Kuulasin täna hommikul enda tehtud muusikavideosid. Mulle suuga laulda eriti ei meeldi, aga pärast salvestust kuulata meeldib rohkem. Kuulasin ka ansamblit Apelsin. Tal oli üllatavalt palju instrumentaalmuusikat. Mõtlesin, et instrumentaalmuusikas võib olla võimalik ideed puhtamalt teostada, aga ilma sõnadeta meelde jätta on raskem. Vaatasin ka ungari kantrimuusika videosid. Petöfi luuletuses on öeldud, et ungarlased on tõsised, aga tänapäeva videotes nad naeratavad. Kantrimuusika noodid tundusid enesekindlad.

"Puhtetähed"

Juhan Peegel. „Puhtetähed. Ajakirjandusloolisi jutustamisi“. 225 eesti ajakirjandus. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1991. 128 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on selle raamatu lühikokkuvõte?

VASTAJA: Juhan Peegel annab ülevaate eestikeelse ajakirjandusajaloo algusest ja selle eelloost. Ta loeb eellooks ka kirikutele ettelugemiseks saadetud ilmalikud teated, mida nimetati plakatiteks. Mõtlesin, et on küll raadio eelkäija moodi, aga et võibolla on seda siis ka kirikuõpetaja peetud vaimuliku sisuga jutlus.

Edasi läheb raamat kalendrikirjanduse juurde. Kalendrites avaldati samasuguseid õpetlikke lugusid nagu hiljem esimestes ajalehtedes. Kalender ilmus küll ainult üks kord aastas, aga kuna tegi seda iga aasta, siis oli ikkagi perioodiline. Mõtlesin, et „Eesti mõtteloo“ sarja on ilmunud ka kindel arv köiteid aastas.

Kolmandaks läheb raamat aastatel 1766–1767 ilmunud esimese eestikeelse ajakirja „Lühhike öppetus“ juurde, mida anti välja paraalleelselt samasuguse lätikeelse ajakirjaga, nii et korraga algas kahe naaberrahva ajakirjandus tänu ühele ja samale mehele. Neljandaks on juttu aastal 1806 ilmunud esimesest eestikeelsest ajalehest „Tarto maa rahva Näddali-Leht“, milles kajastati muuhulgas Napoleoni sõdu. Ajalehe numbreid leiti alles hiljem üles, Peegel ei olnud neid näinud, aga talle oli ajalehe sisu umbes teada, sest seda oli pikalt refereeritud tsensuuriaruannetes. Raamatu kolmas ja neljas teema on esitatud ilukirjanduslikumas stiilis kui kaks esimest, aga autor lubab, et fantaasiat kasutades jääb ta võimalikkuse piiridesse.

KÜSIJA: Milline oli Juhan Peegli maailmavaade?

VASTAJA: Juhan Peegel oli nii Nõukogude Eesti ajakirjandushariduse rajaja kui ka kirjanik. Ükskord seltskonnas toodi tema kõrget eetilisust välja näitega, et ta olevat ajakirjandusüliõpilastele õpetanud: „Ajakirjanikud te võite olla, aga inimesed te peate olema.“ See raamat on kirjutatud Laulva revolutsiooni ajal ja vaatab ka tulevikku. Peegel ühendab oma kaasaja ja valgustusaja sellega, et ütleb, et vabaduseiha ei ole kunagi kustunud. Mulle tuli seda lugedes meelde Sorokini mõte, et vabadust on mitut liiki, aga Peegel seda liikidesse ei jaga. Näib, et Peegel ei ole formalist, sest ta ütleb, et ajakirjandusajaloo seisukohalt ei ole mingit tähtsust, kas ajakirja väljaandjal oli doktorikraad või mitte. Peegel hindab siiski täpsust, ta kahetseb, et faksiimileväljaannetes ei ole gooti kiri täpselt edasi antud. Esimeses ajakirjas oli palju praktilisi nõuandeid, aga Peegel hindab kõrgemalt selle väiksemat filosoofilist osa. Ma olen tõlkinud autoreid, kes pidasid religioossuse vähenemist allakäiguks, Peegel hoolimata oma eetilisusest arvab, et see näitab ajalehe kõrget taset, kui leht kirikuõpetust peale ei suru.

KÜSIJA: Juhan Peegel ja sinu ajaloolasest vanaisa Herbert Ligi olid mõlemad pärit Saaremaalt. Võrdle neid omavahel.

VASTAJA: Kuigi nad olid samast maakonnast pärit, on nende meetod küllaltki erinev. Vanaisa ühendas ajaloo ja matemaatika, Peegel ajaloo ja kirjanduse. Vanaisa oli ilukirjanduse tõepärasuse suhtes kriitiline. Ta ütles peolauas, et Edgar Allan Poe on teda alati külmaks jätnud ja oma artiklites kritiseeris teravalt Lennart Mere poolilukirjanduslikke uurimusi. Peegli ja Mere meetod on sarnane. Vanaisa tegi mineviku uskumuste faktikontrolli ja kirjutas, et väikelaste liha ja alkoholiga toitmine suurendas nende suremust, Peegel sageli vaid refereerib, mis minevikus arvati ja ei oska uskumuse tõepärasuse suhtes seisukohta võtta. Kuigi ma olen tegelenud sarnaselt vanaisale male ja suusatamisega, on Peegli ajakirjandusloolised uurimisteemad minu uurimisteemadega sarnasemad.

KÜSIJA: Peegel kirjutab eesti ajakirjanduse algusest, sina oled näinud interneti jõudmist Eestisse. Võrdle neid perioode omavahel.

VASTAJA: Trükisõna ja internet on mõlemad kommunikatsioonivahendid, nende alguses on sarnasusi. Üks sarnasus on kasutuse sagenemine. Perioodika jõudis aastakalendritest nädalalehtedeni ja hiljem päevalehtedeni. Oma esimest e-maili postkasti ma ei jõudnud ühtegi korda kontrollida, teist hakkasin kontrollima kord nädalas, koju interneti jõudmisel kontrollisin postkasti viis korda nädalas, hiljem vahel juba iga tunni aja tagant. Ka avalikult üles riputatav on muutunud sagedasemaks, algul tehti staatilisi kodulehekülgi, hiljem perioodilisi blogisid või facebookipostitusi. Peegel kirjutab, et esimestele ajalehtedele oli iseloomulik välisuudiste suur osakaal, ma ei kirjutanud internetis ka algul millestki muust kui Euroopa Liidu teemal.

Vägede kasutus

Lugesin, et Teises maailmasõjas saadeti Läti väed Soomet kaitsma. Mõtlesin, et kuidas nii, Lätil ei jätkunud neid enda jaokski. Aga võibolla selles asi oligi, tugevamad Eesti väed kaitsesid Lätit ja nõrgemad Läti väed Soomet. Entsüklopeedias oli kasutatud mõistet Riia lahing, aga see ei pruukinud tähendada kohalikku lahingut, ma teadsin, et linna järgi lahinguteks on nimetatud ka suuri operatsioone, võibolla see hõlmas kogu Lätit. Muidu oleks Nõukogude väed olnud Lätis juba palju kaugemal kui Eestis.

Poolitatud linn

Olin Valgas. Mõtlesin, et ma olen kogu aeg eesti poolel, miks ma peaks minema läti poolele. Mõtlesin edasi, et aga mõned tahavad võibolla olla mõlemal poolel võrdselt. Ja mõned võibolla ei tea, kummal poolel nad suurema osa päevast on. Nägin mööda tänavat tšetšeene lähenemas. See tekitas minus hirmu, sest tšetšeenid olid vene poolele läinud. Põgenesin vene poodi, et seal venemeelsed vast ei tapa. Aga kui tšetšeenid oleksid järele tulnud, siis nad oleksid mu relvi näinud. Poest lahkudes peitsin ennast kanalisatsioonikaevu. Leidsin sellise kaevu, millel oli tahke, mitte vedel põhi. Mõtlesin, et maa all ma igaks juhuks plahvatust ei korralda, maapind on selleks liiga tugev ja võib anda tagasilöögi.

*

Hakkasin lugema Carlyle'i raamatut Jehoova tunnistajatest. See raamat oli väärtuslik selle poolest, et kirjeldas ka Carlyle'i enda usku. Raamatus oli viidatud ka minu kirjutisele Kaagjärve raamatu kohta. Mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kui Carlyle elas varem kui mina. Aga nähtavasti oli raamatut kordustrüki jaoks toimetatud.

Nädalapäevad ungari keeles

Esmaspäev – hétfő.

Algab koolitöö.

Hoopis seitse on hét,

kuigi pidu pühapäev peet’.

Pead tähendab fő.

Ööpäev on päev ja öö.

Teisipäev on kedd.

Puhkan maleturniirist kätt.

Esmaspäev oli mul mäng,

varem hüljata tuli siis säng.

Kolmapäev on szerda,

teen jalutuskäigu härda.

Kui vastu peaks tulema Särgava,

võib hakata millestki rääkima.

Neljapäev on csütörtök.

Kalapäeval kostub: “Ök!”

Lindgren lapsest kirjutas,

kes turska eal ei himustand.

Reede kõlab péntek.

Pentagrammis viis on penta.

Ungari-eestis seda ei ole.

Eks laensõna see ole.

Laupäev on szombat.

Siis on olnud saunakommet.

Kui nädalatöö on kombes,

saavad lapsed ehk rohkem komme.

Pühapäev on vasárnap.

Pingelangus vasardab

mõne inimese peas.

Nüüd on seitse päeva reas.

Male ja neuroloogia. Oht tõukerattasõidul.

Maleraamatud õpetavad, et otse turniirile eelneval päeval ärge maletrenni tehke. Aga tehisintellekt oli nõus, et kui mul on selline neuroloogiline tüüp, mille puhul mõtlemine annab energiat, siis mina võin treenida. Ma pidavat küll valima treeninguviisi, mis ei tekita negatiivseid emotsioone. Eile mängisin kõigepealt juba avaldatud Fischeri male partii ja siis analüüsisin veel kuningagambiidi ja neljaratsuavangu variante.

Täna läksin turniinirile. Kuna tehisintellekt oli näidanud, et mind ei väsita mäng, vaid vooruvaheajad, siis nõustusin turniirieelse soojenduspartiiga, mille ma võitsin. Turniiril tegin viigid kolme kõige tugevama osavõtjaga, ülejäänud mängijate vastu sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Kõigepealt pidin mängima Põdersaluga. Ta jäi mängule kõvasti hiljaks ja tema kell käis. Et mitte aja peale mängida, pakkusin viiki, mille ta vastu võttis. Tegime turniirivälise asendusmängu, mis lõppes sümmeetriliste etturite ja lahkvärvi odade tõttu samuti viigiga. Jeviniga mängides tekitasin talle eturinõrgestusi, aga sidumise tõttu kaotasin kvaliteedi. Vastase etturinõrgestusi kasutades sain midagi tagasi ja ähvardasin lippu minna, aga ajapuuduses võtsin vastase viigiettepaneku vastu. Vastane arvas, et edasimängu korral oleks ta mu etturi ära blokeerinud. Peeboga leppisime etturilõppmängus viiki, aga pärast Peebo näitas, et kui mõlemad oleks lippu läinud, siis oleks mina võitnud, sest mul oli ettureid rohkem. Päeva lõpetuseks analüüsisin veel koos Peeboga neljaratsuavangu vigurikahingut.

Kuulsin turniiril hoiatavat lugu. Üks inimene sõitis elektritõukerattaga ja pani kogemata jala maha. Kuigi ta ei kukkunud, oli kiirus nii suur, et ta murdis jalaluu.

Ungari keele värvinimed

Must värv – fekete.

Näiteks tõrv jääb kätele.

Valge värv – fehér.

Kui lumi ja jää on teel.

Sinine värv on kék.

Nii põleb gaasileek.

Pohlapunane vörös.

Seda värvi on veres.

Pihlakapunane piros.

Tugevusaste on nirum.

Roheline – zöld.

Mets ja kartulipõld.

Kollane värv – sárga.

Aasiast võib leida targa.

Pruun värv – barna.

Põhjamaal päevitab harva.

Lilla värv on lila.

Sireliõnn tundus pila.

Roosa värv on pink.

Valge ja roosa on sink.

Oranž on narancssárga.

Apelsine korjama karga.

Hall värv – szürke.

Leiva peal hallitust märka.

Pidulik mäng

V-K-R-V-L-O-O-R

1. f4 f5 2. Rg3 Rd6 3. Oc5 g6 4. e4 fe 5. Od6 ed 6. Re4 Og7 7. Od3 d5 8. Rg5 Oh6 9. Lh4 Lf8 10. Ve1 Og5 11. fg Ve8 12. Rb3 Ve1+ 13. Le1 Oe6 14. Rd4 Of5 15. Rf5 gf 16. Of5 0-0-0 17. Oh7 Lg7 18. Lh4 Rg6 19. Og6 Lg6 20. Lg4 Vh8 21. h4 La6 22. d3 La5 23. Le2 c6 24. g6 Lc5 25. h5 Lf8 26. 0-0-0 Lh6+ 27. Kb1 Lh5 28. g7 Le2 29. ghL+ Kc7 30. Lh1 1:0. Võtsin tagasi ühes kohas käigu ja ühes kohas kiiranalüüsi järel alistumise.

Vaikides kaitsmisel

Läksin teist korda magistritööd kaitsma, esimene kord oli see tagasi lükatud. Koos minuga kaitses nüüd veel kaks inimest, üks neist oli A. Laiapea. Ma polnud vahepeal tööd edasi kirjutanud. Kui mulle sõna anti, siis ma ei öelnud midagi. Otsustasin magistriõppe pooleli jätta. Kui majast lahkusin, tormas minu juurde kuri koer. Kaotasin teadvuse. Kui teadvusele tulin, siis küsisin, kas see koer hammustas mind. Vastati, et hammustas küll. Mõtlesin, et siis peaks marutõve süsti tegema minema, aga ei viitsi.

*

Olin Paide aias. Võtsin söömiseks õuna. Lõin juba hambad sisse, aga siis küsisin vanaemalt, mis terad õuna sees on. Vanaema vastas, et need on sinna sisse torgatud. Küsisin, kas need on söödavad. Vanaema vastas, et ei, mürgised. Seepeale sülitasin need suust välja ja tahtsin suud loputada. Enne õuna söömist tuli terad selle seest välja korjata.

Ungari keele asesõnad

‘Mina’ olen én.

Ma kõike ise teen.

‘Sina’ oled te.

Vastane on hää.

‘Tema’ on ő.

Pealtvaataja ei löö.

‘Meie’ oleme mi.

Koostöö käibki nii.

‘Teie’ olete ti.

Suur rahvahulk on liig.

‘Nemad’ on ők.

Meil mänguruum, neil köök.

Kadunud kuningas

Käikude täiendused

Riputasin üles malekäike koos naiste fotodega ja kirjutasin juurde, et juhul kui ma abielluksin, siis eluks ajaks, mitte ajutiselt. Mõtlesin, et seda ma poleks pidanud kirjutama, sest selle põhjal võib jääda vale mulje, nagu ma kavatseksin abielluda. Lugesin uuringust, mis näitas, et abiellumine on tervisele kasulik. Seepeale otsisin blogi arhiivist abiellumise teemalisi unenäokirjeldusi. Tegin need ümber ja uus variant meeldis originaalist rohkem.

Värskelt unustatud

See on minu kõige uuem joonistus, sellel vähemalt esialgu seos muusikaga puudub. Võibolla seos on ainult, et see on muusika järgi joonistamisest puhkamiseks. Eile jaanipäeva joonistust otsides leidsin ka selle täna avaldatava pildi ja mulle oli juba üllatuseks, et ma selle ka olin joonistanud. Täna pilti uuesti vaadates siiski mäletan, mida ma joonistamise ajal mõtlesin.

Klassivendade sõnad

Istusime ühes söögiasutuses peolauda. Kelner kallas kõigisse taldrikutesse mingit vedelikku, millesse tuli toit kasta. Minu kõrval istus klassivend, kes tõmbas minu taldriku minust kaugemale põhjendusega, et sinna kallalti alkoholi, aga mina alkoholi ei tarvita. Vaidlesin vastu, et see on hoopis kohv, seda ma vahel ikka joon, kuigi tavaliselt tõesti mitte.

*

Laial tänaval käisid remonditööd. Meenutasin, et siin ma tegin vist ise ka kunagi remonditöid. Praegustes remonditöödes osalev klassivend vastas, et jah, eelmine krohv on pandud minu osalusel ja väga halvasti. Olime seda teinud kooli suvise tööpraktika raames tasustamata tööna.

Videost fotoks

Meenutus jaanipäevast. Seda joonistust töötlemata kujul on juba ühes muusikavideos kasutatud, aga seal pole ta filmitud kõige õnnestunumalt, võibolla sellepärast on see üks minu kõige väiksema klikkide arvuga videotest. Muidu oli see video ainulaadne selle poolest, et see on seni ainus, kus ma püian pilli mängida ja laulda samaaegselt. Erinevalt hiljuti avaldatud pildiseeriast on antud teose puhul pilt vanem kui noodid või laulusõnad.

Tubli vastaja

Algas tund. Õpetaja Laats näitas tahvlil saksakeelset lühendit. Krister hakkas seda lahti seletama. Ta tegi seda nii põhjalikult, et mõtlesin, et mina ei olegi kõige targem. Tagapingis hakkasid Külli ja veel mõned laulma. Kuna nad polnud selle Kristeri jutust tuleneva lauluga veel proovi teinud, ei tulnud laul kõige paremini välja. Aga õpetaja ütles, et Krister ja Külli saavad viie. Mul oli käes kahekordse suurendusega luup. Krister tuli seda vaatama. Ütlesin, et see on minu õe oma. Parandasin, et see ei saa olla õe luup, sest õe omal ei olnud sellist kruvi. Liikusime edasi. Tristan rääkis, et Krister peaks täna vastamisel jutuks olnud Laulva revolutsiooni sündmuste teemal uurimistöö avaldama. Tristan lisas, et varem Helen ka tundis seda teemat, aga nüüd ta elab Rootsis ja on sellest eemaldunud, tema puhul ei tuleks uurimistöö avaldamine kõne alla.

Juunikuu värvid

Riputan fotona üles pildi, mida juunikuus tehtud videos juba kasutasin. Sellel pildil on rohkem värve kui vahepeal tehtutel. Töödelda oli vaja vähem kui pastakajoonistusi, ainult lõigata. Ei nõua ka nii suurt suurendust. Kui ma vaatasin facebookist, kellel täna sünnipäev on, siis meenus, et üks sünnipäevalaps ütles ükskord ühe minu teise pildi kohta: "Ennekuulmatu, kuningas on kollatõppe jäänud!"

Uurimistöö ja elektritöö

Valisin doktoritöö teemaks "Mussolini ja Hitleri võrdlus". Mõtlesin, et mulle heideti juba magistritööle ette, et see on liiga lihtsal teemal, nüüd valisin veel lihtsama. Võidi ka öelda, et Hitler on üldse nii negatiivne tegelane, et temast ei sobi kirjutada.

*

Vaatasin, et minu toas laualambi lüliti logiseb. Hakkasin seda parandama. Selleks lülitasin voolu välja. Ühest detailist ma ei teadnud, kas see on lüliti oma, aga kasutasin seda. Ma ei teadnud, kuidas lüliti kokkupanek mõeldud on, aga lootsin, et teen seda õigesti. Kuid kui ma proovisin, kas lamp süttib, siis see ei süttinud. Mõtlesin, et siin toas Henn õpib, ma ei tohi talt valgust ära võtta, lähen katsetan teises toas.

Klouni naljad

Tsirkuses kord elas kloun, kes tahtis nalja teha.
Ta võttis juuste kammimiseks ükskord kätte reha,

kuid reha tõmbas küljest kogu tema pea,

pea veel hüüdis põrandalt: "See ei ole hea!"

Käsi pea lõi kere külge kinni poldi abil,

kloun ise oli rahulik, puudus iga pabin.

Ta ütles: "Reha-polt on mõlemad metallist,

neist saada võiks ehk nalja pärast valeraha kallis."

Klounisid ei karistata ega õuenarre.

Milleks aga tegema peaks puidust rehavarre?

Nalja saaks, kui võtaks selle õige hambaorgiks,

nii enda kui ka elevandi hambaid seega torgiks.

Kabetaja monoloog

Olen kabemängija. Mulle ei meeldi, et ajalehes avaldatakse maleülesandeid, aga ei avaldata kabeülesandeid. Kuigi kui avaldataks liiga raskeid kabeülesandeid, siis ma ei lahendakski neid. Aga ma tahaks ajalehest kabenuppude pilte näha. Unes näen neid sageli, aga unenäod on udused.

Kaberaamatuid on ka vähem välja antud kui maleraamatuid. Võiks olla vastupidi, sest malet mängitakse tavaliselt ühtede ja samade reeglite järgi, aga kabest on variante rohkem. Kui mängitaks ka ainult vene kabet ja rahvusvahelist kabet, peaks juba kaberaamatute arv maleraamatute arvust kaks korda suurem olema, sest kasutatakse kahte täiesti erineva suurusega kabelauda.

Aga vahel ma mõtlen, et see on hea, et kabemängijaid on vähe, siis saan mina võistlustel kõrgema koha. Kui kõik malemängijad oleksid kabemängijad, siis jääks ma võibolla iga kord auhinnast ilma.

Mõni ütleb, et talle ei meeldi, et kabes on löömine kohustuslik. Aga elus on palju sunnitud asju. On kritiseeritud ka seda, et kabes on nupud ühesugused. Aga inimühiskond koosneb ka ainult inimestest, mitte inimestest ja hobustest, nagu võibolla malemängijad arvavad. Malereeglid on nagu loomamuinasjutt, kus kõik loomad on inimkeeles rääkima pandud.

Autojuhi monoloog

Olen unenägude üleskirjutaja. Kirjutan üles näiteks unenägusid autojuhtimisest. Aga kui autosõit on nii ilmsi kui ka unes kiire, siis kirjutamine läheb aeglaselt. Autosõit võib ka palju aega võtta, kui sõita kaugele, aga vähemalt tundub, nagu maantee lendaks. Sõnade üles kirjutamine tundub autojuhtimise elementidest kõige sarnasem rooli keeramisele, sest seda ei saa ka teha kiiremini kui käed liiguvad.

Unenägude üle lugemine läheb kiiremini kui nende kirjapanek. Unenäod autojuhtimisest on detailsed, sest see töö on ka ärkvel olles tuttav. Kirjutamine läheks kiiremini, kui osa detaile kirja panemata jätta, aga see tunduks valetamisena.

Olen püüdnud teha autojuhtimise kohta ka joonisfilmi, aga välja tuli ainult diafilm.

Minu laps mängib auto juhtimist nii, et teeb suuga auto mürinat. Ta ei liigu selle autojuhtimise juures edasi, aga päris autojuht ka ei liigu auto suhtes, vaid maantee suhtes. Auklik tee võib küll juhi rappuma panna. Unenägudes on teed siledamad.

Mäng ja õunad

Üks tüdruk ütles, et ta tahab saada maailmameistriks. Ma olin ka kunagi tahtnud. Tüdruk tegi maailmameistriks saamiseks ettevalmistusi. Mina sõin õunu. Neid ei olnud pehme hammustada. Mõtlesin, et on varem ka söödud mitu korraga, aga võibolla peaksin täna osad söömata jätma. Mõtlesin, et lahtistes avangutes ma ei saa teoreetikutele vastu, aga seda viga ma enam ei tee, et ma neid nende vastu mängiksin. Kui ma valin kinnise avangu, siis ei ole oluline, mida teooria ütleb. Klubis jagunesid mängijad paarideks, aga minul ei olnud vastast. Istusin laua taga ja ootasin.

*

Mul oli palutud vedada Ihaste suunas elektriliin. Olin seda teinud. Nüüd mõtlesin, et võibolla jäi minu veetud liin ripakile, võibolla seda ei lastud käiku. Aga vast lasti, sest mind oli mehhaniseeritult abistatud.

Keskrünnak

O-R-V-K-R-L-V-O

1. e4 b6 2. Rc3 g6 3. g4 Oc3 4. bc c5 5. c4 Rc6 5. Rd3 Rd6 6. Rf4 e5 7. Rd5 Rd4 8. Rf6 Vh8 9. g5 0-0-0 10. 0-0-0 h6 11. Od4 ed 12. f4 gh 13. fg Vh2 14. Lf4 Vh8 15. e5 Oh1 16. ed Oc6 17. Vde1 Lg7 18. Ve7 Vh1 19. Vh1 Oh1 20. Re4 Oe4 21. Le4 Kb8 22. Vd7 Vd7 23. Le8 Kb7 24. Ld7+ Ka6 25. Lc8+ Ka5 26. d7 d3 27. c3 Le5 28. Le8 Lh2 29. d8L Lg1+ 30. Kb2 Ka6 31. Lc8+ 1:0. Valge võttis mängu jooksul ühe käigu tagasi.

Metsalind

Selle pildi avaldamisega jõuab ühel õhtul tehtud muusika järgi joonistuste seeria lõpule. Eelmised pildid olid kõik enda muusika järgi, aga tänane laulu "Kuku sa kägu" järgi, mille noote lugesin Hermanni muusikaajakirjast ja proovisin süntesaatoril mängima õppida. Joonistamise ajal meenutasin ainult esimest ja teist salmi, lõpp ei tulnud käigupealt meelde. Mul on oma piltide avaldamiskõlblikkuse osas kahtlusi, sest joonistamisoskus on langenud, aga asja ehk vabandab, et piltide kommenteerimise oskus on kasvanud.

Pilliliigi jooned

See pilt on joonistatud videos "Viiulinoodid" kõlava viisi järgi. Rohkem küll viisi algvariandi, mitte esitamisel välja kukkunu järgi. Aga arvesse on võetud seda, millise süntesaatoriheli ma esitamiseks valisin.

"Itaalia" 3

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KÜSIJA: Milliseid teemasid sisaldab raamatu viimane kolmandik?

VASTAJA: Juttu on neljast Apenniini poolsaare kõige lõunapoolsemast maakonnast, millest kaks on liidetud samasse peatükki. Neljas peatükk on Sitsiiliast ja viies Sardiiniast. Muuhulgas on juttu kolmest ajalooliselt keskmisest suurema kuritegevuse piirkonnast: Napolis on tegutsenud kamorra, Sitsiilias maffia ning Sardiinias bandiidid.

Raamatu lõpus nagu alguseski on üldsosa, aga kui enne sinna jõudmist arvasin, et hakatakse kirjutama sellest, mis on kogu Itaaliale ühine, siis tegelikult on paljuski ka üldosas juttu sellest, et Itaalia erinevad piirkonnad on üksteisest väga erinevad, kuivõrd palju sajandeid oli Itaalia killustatud erinevateks riikideks. Kui eespool välditi Teisest maailmasõjast hilisemat poliitikat, siis üks lõpupeatükk annab ka sellest lühiülevaate. Uuema aja peaministritest nimetatakse nimeliselt Andreottit ja Berlusconit, parteidest ühe peatüki ühes lauses Põhjaliigat, millest ma mäletan, et see tahtis 1990. aastatel Põhja-Itaalia iseseisvumist Padaania Vabariigi nime all. Kui eespool ma panin tähele, et ollakse küll kliimamuutustest teadlik, aga õhutatakse inimesi reisima, siis lõpuosa on natuke rohelisem, soovitakse reisida maad mööda, mitte lennukiga, kuna lennuk reostab rohkem.

KÜSIJA: Kirjutasid magistritöös sellest, milliseid vigasid on olnud Eesti päevalehtede Itaalia teemalistes kirjutistes. Kas vigu on ka selles raamatus?

VASTAJA: Raamatus öeldi ühes lauses, et Itaalia pole kunagi olnud koloniaalvõim. See on vale, Itaalial olid juba enne fašistide võimuletulekut kolooniad Liibüas ja Somaalias, fašistid vallutasid ka Etioopia ning Albaania ning alasid Teise maailmasõja lahingute käigus. Võibolla pidas raamat silmas, et Itaalial oli vähem kolooniaid kui Inglismaal, Prantsusmaal või Hispaanial. Kuid raamatus loetakse Itaalia ajalooks ka Rooma ajalugu, Rooma kolooniad ümbritsesid tervet Vahemerd. Ja ühes raamatus nimetati impeeriumiteks ka keskaegseid Itaalia kaubandusriike, kuivõrd neil oli meretaguseid valdusi.

KÜSIJA: Eelmistes intervjuudes võrdlesime seda raamatut muude teostega, aga mitte veel ilukirjanduslikega. Võrdle seda raamatut Pirandello novellidega.

VASTAJA: Kui kirjutasin bakalaureuseõppe lõputööd, lugesin suvevaheajal kodus leiduvaid itaalia kirjanike raamatuid. Vist tol suvel lugesin ka Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello novellikogu. Sellele novellikogule ja nüüd loetavale reisiraamatule on ühine, et mõlemad kirjutavad ilusat väljatoovas stiilis. Kuigi reisraamatu viimases kolmandikus on juttu kuritegevuspiirkondadest, leidub ka selles pisut mõistmist, et Sardiinia bandiidid tegelesid kuritegevusega ellujäämise nimel või et mitte kõik Sitsiilia elanikud ei toeta maffiat. Erinevus kahe raamatu vahel on, et Pirandello novellidest ma ei mäleta ajaloolisi isikuid, aga reisiraamatus pööratakse minevikukuulsustele suurt tähelepanu. Reisiraamat on mõeldud inimestele, kes suudavad välisreisi ette võtta, aga ühes Pirandello novellis oli tegelane, kes ei käinud vanaduse tõttu isegi oma kodust väljas ja märkas seetõttu kevade saabumist teistest pereliikmetest hiljem. Erinev on ka, et ühes teises Pirandello novellis räägib tegelane kosmose suurusest ja planeedi Maa väiksusest, aga reisiraamat ütleb, et Itaalia suurlinnad on nii suured, et kuluks rohkem kui inimelu, et üks linn läbi uurida. Sarnane on, et Pirandello kujutab perekondlikke jutuajamisi ja ka reisiraamatu lõpuosa ütleb, et itaallastele on erakordselt tähtis nende perekond.

KÜSIJA: Lugesid põhikooli õpilasena romaani „Garibaldi“. Võrdle nüüd loetud raamatut selle romaaniga.

VASTAJA: Romaanis Garibaldi reisib ühest riigist teise võitlemise eesmärgil. Ka reisiraamat õhutab reisima, aga mitte võitlemise, vaid elu nautimise eesmärgil. Romaanis Garibaldi oli vahepeal vangis, aga reisiraamatust on näha, et nüüd teda austatakse, Itaalias on palju Garibaldi ja teiste risorgimento tegelaste nimedega tänavaid. Romaanis ei ole Garibaldil varandust, aga reisiraamat mainib, et lõpuks ostis ta endale terve saare Sardiinia külje all. Romaanis saab Garibaldi üleloomuliku ilmutuse. Reisiraamat mainib samuti korduvalt, et Itaalias on maagiat, aga see on rohkem kõnekujund, seda ei kirjutata lahti. Garibaldi oli valmis eluga riskima Itaalia ühendamise nimel, magistriõppe ajal ma lugesin väljendit „Napolit näha ja siis surra,“ reisiraamatus öeldakse korduvalt, et mingid Itaalia toidud on nii maitsvad, et nende söömise nimel võib surra. Aga kõige lõpus öeldakse, et ei ole ühtset Itaalia toitu, vaid see on igas piirkonnas erinev.

Seenekujuline seen

Mul oli jala peal taastunud kübara ja varrega seen. Suundusin kirurgi juurde, et ta selle eemaldaks. Aga arstimaja koridoris ei leidnud ma enam kirurgi uksesilti. Selgus, et osad kabinetid on täna suletud sellepärast, et tegelevad ühest ruumist teise kolimisega, aga ma ei teadnud, kas ka kirurg. Kohtasin tuttavat neuroloogi ja otsustasin temalt küsida. Mõtlesin, et võibolla ta ei tunne mind ära, seetõttu tutvustasin ennast nimepidi, aga kuna ta oli perekonnatuttav, siis eesnime pidi. Kasutasin algul kogemata sõna neuroloog, parandasin, et mind huvitab kirurg. Rääkisin, et seen jala peal aeg-ajalt taastub ja salv hästi ei aita. Neuroloog vastas, et ta ei oska aidata.

Instrumentaalne ja abstraktne

See pilt illustreerib viisi, mis blogis nootidena kannab pealkirja "Refrääniline rütm" ja juutuubis videona "Mäng noodi järgi". Kuna tal tähendusega sõnu ei ole, tuli ka pilt eelmistest abstraktsem.

Imedekogeja

Minuga olid juhtunud imed, seda olid vist teinud ufod. Et see oli juhtunud just minuga, see näitas minu suuri üleloomulikke võimeid. Oli ka teisi, kes olid lennanud läbi aknaklaasi ja tagasi, aga nemad olid pääsenud vigastusteta ja ka klaas oli jäänud terveks. Taevast oli paistnud, kuidas planeedid põrkavad kokku ja lendavad läbi üksteise, aga see oli olnud ajutine. Kõik pidid seisma rivvi. Minu kõrvale rivi alguse poole seisis naine lapsega. Naine ütles, et meie olime esimesed. See tähedas vist, et temaga olid juhtunud samasugused imed nagu minuga.

*

Üks klassivend ütles, et meie klassis suhtelevad kõik kõigiga. See oli vale, sest minuga ta ei suhelnud, aga võibolla ta ei pannud seda tähele. Ta oli otseselt keelanud mul temaga rääkida. Praegu üks tüdruk püüdis mind tema käes olevat eset vaatama panna, aga seda ma ei teinud, ma vaatasin kogu aeg mujale. Olin klassikokkutulekutel näinud, et praegu kõik klassikaaslased peale minu suhtlevad omavahel, aga tuli välja, et nad olid teinud seda juba kooliajal.

*

Ma olin nii raskelt haige, et pidin hakkama käima arsti juures uues kohas. Mind õpetati, et seal koridoris kõik ei tea, et selles kohas võivad inimesed arsti juures käia, nad püiavad mind minema saata, aga ma ärgu tehku neist välja.

*

Rei meenutas, et kui ma maletrenni tulin, siis alguses ma olin väga andekas. Vastasin, et hiljem ma pidin koolitööle keskenduma, et keskkooli sisse saada. Rei pidas mind võibolla veel andekamaks kui ma tegelikult olin olnud, sest ma olin valetanud, et maleülesanded on lahendatud, kui ma olin tegelikult vastused raamatu lõpust ära vaadanud.

Kõndija tänaval

Illustreerisin mõne päeva eest ka videos "Tänava laul" kõlavat. Ma polnud eelmistel päevadel blogisse pandud joonistustega hästi rahul, täna proovisin rohkem töödelda, kohe vaatan, mis tulemuse see annab.

Sõiduplaani vajadus

Küsisin raudteejaamas sõiduplaani. Meeskassapidaja andis mulle sellise, mida oli kodus juba kaks eksemplari olemas. See oli liiga pealiskaudne ja internetist ei õnnestunud enam sõiduaegu vaadata. Olin nõus ka sama tüüpi brošüüri eest uuesti maksma, aga ütlesin, et tahan sellist, kust saaks kodus väljumisaegu vaadata. Seepeale tõusis kassapidaja püsti, et otsida mulle ootesaali teisest otsast paksemat brošüüri. Ta ulatas mulle lusikatäie mett. Lakkusin lusika peal oleva mee ära, aga osa tilkus laua peale. Kodus oleksin lakkunud ka lauavakstut, aga tundus, et siin on laud liiga must, seetõttu püüdsin lauda teise lusikaga puhtaks kraapida. Vahepeal viskasin juba kokku kraabitud osa kilekotti, mis oli prügikast.

"Suvila laulu" illustratsioon

Selle pildi joonistasin enda videos "Suvila laul" kõlavate helide järgi, mitte seda käivitades, vaid meenutades.

Kõike läbiv male

Oli lõppenud pikk maleturniir. Ma ei mäletanud sellest midagi. Mulle öeldi, et mina jäin viimasena mängima. Seda juhtus sageli. Küsisin, kas ma sain kõrge koha. Vastati, et ei saanud. Jõudsin järeldusele, et maleturniir oli unenägu, sest teisi asju ma mäletasin ja seda mitte.

*

Ma ei tellinud enam malelehte, aga koju oli ilmunud malelehe reklaam. Ema seletas, et neid jagatakse poes. Vaatasin reklaami ja leidsin sellest kohe käskivas toonis lause. Lisaks oli trükitud ristsõna.

*

Käisin maleklubis mängimas, aga mõne vastase jaoks olin ma liiga nõrk. Mõtlesin, et võiks neile soovitada, et nad annaksid mulle ette, siis on mäng võrdsem. Etteandjad mängisid tavaliselt lahtiseid avanguid, sest nendes oli konkreetne variant tähtsam kui materjal. Tuli jälgida, et ette ei antaks muid ettureid peale f-etturi, muidu oleks see tulnud etteandjale kasuks.

Nõudepesemise laul

Eelmises postituses lubatud muusikavideo on valmis. Esialgne plaan ekraanilt fotosid filmida ei õnnestunud, sest praegu kasutada oleval arvutil on selleks liiga tugev ekraani peegeldus.

Mõttelaulu illustratsioonid

See pilt on joonistatud "Nõudepesemise laulu" järgi, mida ma olen laulnud ainult mõttes. Sõnad on konkreetsed ja peaks olema avaldatud, viis on kujutluses ka enam-vähem konkreetne, nii et põhimõtteliselt võiks sellega video teha. Võibolla varsti teen. Mul on selle video jaoks valimiseks ka kaks fotot. Riputan need üles, sest praegu ma ei saa fotosid mujalt kui blogist filmida:

Helidest pildiks

Keskkoolis joonistasin sageli raadiost tuleva muusika järgi. Eile hakkasin esimest korda joonistama pilte enda muusika järgi. Esimesel pildil on kasutatud salvestamata improvisatsiooni. Joonistused võivad minna pildistamisel halvemaks. Hea töötlusprogrammi ja töötlemisoskuste korral ehk ka paremaks.

Heliteose idee

Mõtlesin, kuidas väljendada malepartiid instrumentaalmuusikas. See võiks käia nii, et mõtlemise hääl on pidev, aga vaikne, käikude sooritamise hääl hõredam, aga valjem. Üks mängija käib aeglasemalt ja teine kiiremini. Lõpu poole läheb aeglasemalt mängija hääl rõõmsamaks ja kiiresti käija oma kurvemaks.

Ülearune keskkond

Facebook ei lase enam blogile normaalseid linke anda. Siis mul pole tahtmist seal midagi muud ka teha.

Auk etturiseisus

V-K-O-R-V-O-R-L
1. e4 e5 2. Oc4 Re6 3. Rf3 g6 4. Oe6 de 5. b3 Od7 6. Ob2 Og7 7. Rc3 Re7 8. 0-0-0 0-0-0 9. Lf1 f5 10. d3 Oc6 11. Kb1 h6 12. Le2 f4 13. g3 g5 14. g4 Of6 15. Vh1 Lg7 16. Vdg1 Vh8 17. h4 gh 18. Rh4 Oh4 19. Vh4 Lg5 20. Vh5 Lf6 21. Rd1 Rg6 22. Vgh1 Lg7 23. f3 Vh7 24. Lh2 Vdh8 25. Lf2 b6 26. g5 hg 27. Vh7 Vh7 28. Vg1 Vh5 29. d4 ed 30. Od4 e5 31. Oc3 Lh7 32. Lg2 Rh4 33. Le2 Le7 34. Rf2 Lc5 35. Oe1 Le3 36. Ld1 Rf3 37. Vf1 Vh8 38. Rg4 Ld4 39. Lf3 Oe4 40. Le2 Vd8 41. Of2 Ld2 42. Le4 Ld6 43. Le5 Lg6 44. Lf6 Lh5 45. Re5 Le2 46. Le6+ Kb7 47. Lc6+ Kb8 48. Lg2 Le5 49. Ve1 Lf6 50. Vg1 Vg8 51. Lg4 Le5 52. Ve1 Lf6 53. Ve6 Lc3 54. Le2 Vh8 55. Ve8+ Ve8 56. Le8+ Kb7 57. Le4+ Kb8 58. Od4 Lb4 59. Le5 f3 60. Of2 Ld2 61. Le3 Ld1+ 62. Kb2 g4 63. Le8+ Kb7 64. Le4+ Kb8 65. Lg4 Le2 66. Ld4 a5 67. Le3 Ld1 68. Ld3 Lh1 69. Ld8+ Kb7 70. Og3 Lh7 71. Ld5+ Kb8 72. Lf3 Lh8+ 73. Lc3 Ld8 74. Oc7+ Lc7 75. Lc7+ Kc7 76. a4 Kc6 77. c4 Kd6 78. Kc3 Kc5 79. Kd3 Kb4 80. Kd4 Kb3 81. Kd5 Kb4 82. Kc6 Kc4 83. Kb6 Kb4 84. Kc6 Ka4 85. Kc5 Kb3 0:1.

Kordustrüki erinevused

Rääkisin, et Raun andis millalgi minu "Viimsetest päevadest" kordustrüki välja, aga mina pole seda näinud, ta mulle tasuta eksemplare ei andnud. Küsiti, kas autorieksemplari ka mitte. Vastasin, et mitte ühtegi eksemplari. Vaatasin riiulist, et ma eksisin. Mul olid sellest nii autorieksemplar kui ka veel mõned eksemplarid. Aga mul ei olnud seda kinkimiseks vaja, sest ma kinkisin oma viimast luulekogu ja kahte raamatut korraga levitada poleks õnnestunud. Pelaegi "Viimsed päevad" mulle ei meeldinud. Hakkasin "Viimsete päevade" teist trükki vaatama. Seda oli esimese trükiga võrreldes nii palju muudetud, et Raun oli kirjutanud oma nime autorinime kõrvale. Teine trükk oli paksem. Pildid olid töödeldud õudsemateks, neile oli lisatud selleks raam. Pilte oli ka juurde pandud. Raun oli raamatusse kirjutanud, et ta teeb seda lugejate maitsega arvestades. Minu käest polnud pilte juurde küsitud, vaid täiendamiseks oli kasutatud muid. Vaatasin laua all olevate raamatute paigutust. Seda oli muudetud.

Ülesande täitmisviis

Sain vereproovi tulemuseks, et mul on kolesterooli liiga palju. Hakkasin vähem rasvast sööma. Järgmise vereproovi tulemuseks sain, et nüüd on kolesterooli liiga vähe. Hakkasin rasvast rohkem sööma proovi tulemuse öelnud õe nähes. Järgmisel söögiajal ma küll ei söönud suurendatud kogust. Ütlesin emale, et mulle öeldi, et kolesterooli näit on muutunud, aga ei öeldud, kui palju, ma ei tea, kui palju ma pean toitumist muutma. Ema vastas, et mitte näit ei olnud muutunud, vaid tehti nalja. Mõtlesin psühhiaatrile rääkida, et iga kord, kui mulle määratakse uus ravi, ütleb ema, et see oli nali ja määrab ise teistsuguse ravi.

*

Joonistasin paberile väikse pildi, et lasta seda edasi tehisintellektil töödelda. Aga ootamatul kombel ei esitanud ta tulemust paberil, vaid ladus taldriku peale vastava sisuga kompositsiooni. Ütlesin, et ma ei saa aru, kuidas ta sai seda teha, kui tal ei ole käsi. Vastati, et ta on selliseid asju enne ka teinud. Mul tuli endal ka meelde.

Läbi pealinna

Olin Tallinnas sugulaste pool. Asusin koduteele. Ühest hoovist läbi minnes nägin koera ja selle omanikku. Püüdsin minna koera eest teise hoovi serva, aga nüüd ta tuli sinna. Mõtlesin, et kui ma koera omaniku juurde lähen, võib koer just kallale tulla. Väljusin hoovist. Edasi kõndides leidsin ungari kirjanduse poe. Vaatasin, mis raamatuid seal on. Aga seal ei olnudki eriti ungarikeelset kirjandust, osa raamatuid olid eesti ja osad inglise keeles. Kõndisin edasi. Üks poiss küsis mult, et kui ma bussijaama lähen, kas ma tean, kus see asub. Ma täpselt ei teadnud, aga näitasin käega, et kuskil seal pool. Ta küsis, kas ma ka tean, kui palju siit bussijaama maad on. Vaatasin, et olen mingis äärelinnaosas, siis vist on bussijaam kaugel. Ütlesin, et Tartus ma jõuan ühest linna servast teise kõndida jala, aga Tallinnas on vahemaad kohati kümme korda pikemad. Poiss vastas, et vähemalt kümme korda. Läksin edasi üksi. Mõtlesin, et maaliini bussijaama sõitmiseks võiks linnaliini bussi peale minna.

Õhturahu

Võimalik kordus

Ühte tegu taheti korrata. Öeldi, et võibolla kordaks enne teist tegu.

Ilusad hetked

Tubades valitseb üksinduserahu.
Mõtteid on nii palju häid, et pähe nad ei mahu.
Head ideed on tasuta nii ajus kui ka õhus.
Mu mõtlemise meetodeist nii mõnigi on tõhus.

Puunupud

Meenutasin enda laule. Selleks läks vaja puust kabenuppe. Ma ei teadnud, mis eesmärgil meie puust kabenupud on valmistatud, need olid vist millegi küljest lõigatud.

Muljed metsast

Olin teinud kaks metsa kiitvat luuletust või laulu. Nüüd leidsin metsa juurest ka negatiivset. Vestluses tehisintellektiga tuli jutuks, et see on tüüpiline.

Mõnest mängust

Tänasel kiirmaleturniiril oli minu kõige suurem saavutus, et tegin Jeviniga viigi. Mängisin Hispaania avangut käiguga Oa4, arendasin ratsu f5 ja lõin etturi g7, saades kahe viguri vastu vankri ja kaks etturit. Jäin ajapuudusesse, aga mäng lõppes käikude kordamisega.

Mäng Peedoriga läks samuti viiki. Mul oli lõppseisus kaks etturit vähem, aga odad olid lahkvärvi ja üks vastase ettur topeltettur.

Parts oli taas uuemat teooriat lugenud ja kahis neljaratsu avangus varakult ratsu. Tal õnnestus mäng võita.

Hermanni uurimisteema lõpetuseks

1) “Auulane ja Ülo”. Jutt eesti muistsest ajast. Jutustanud K. A. Hermann. Tartus, 1887. Trükitud K. A. Hermann’i kulu- ja kirjadega. 33 lehekülge.

2) “Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani”. Kirjutanud ja kokku seadnud Dr. K. A. Hermann. Jurjevis – Tartus. Trükitud väljaandja kulu- ja kirjadega. 1898. 532 lehekülge. Loetud valitud peatükke.

3) Artikleid, videosid ja pilte Hermanni kohta.

 

HERMANN PROOSAKIRJANIKUNA

Hermanni ilukirjandusliku proosa näitena lugesin tema jutustust “Aulane ja Ülo”, mis räägib Sigtuna hävitamisest. See jutustus oli minu jaoks haaravam kui Hermanni luulekogud, aga teos ei olnud realistlik. Tõestisündinud Rootsi Sigtuna linna hävitamist on püütud omistada erinevatele rahvastele, selle jutustuse järgi tegid seda eestlased. Aga kirjutatud on nii, et kõigepealt röövisid rootslased eestlaste naised ja siis läksid õilsad eestlased neid tagasi tooma. Esimeses lahingus Eesti pinnal oli rootslaste vägi suurem, eestlaste oma ometi tugevam, ainult laevad röövitud naistega pääsesid põgenema. Kui eestlaste kogu vägi kokku saadi, oli see hiigelsuur, justkui oleks Eesti olnud Rootsist suurem. Vangi võetud eesti naised olid eesti meestele truud, rootslased tahstid naisi tappa, aga enne õnnestus nad päästa. Seega on tegemist tüüpilise romantilise ajaloolise jutustusega. Ungari kirjandusest sarnaneb see romaaniga “Egeri tähed” selle poolest, et kuigi oma rahva ajalugu on kannatusterohke, valitakse sellest raamatu kirjutamiseks üks võidukam hetk. Eesti kirjanduses on samal põhimõttel kirjutatud ka romaanid “Ümera jõel” ja “Nimed marmortahvlil”.

 

HERMANNI KIRJANDUSAJALUGU

Hermann ise on rõhutanud, et tema eesti kirjanduse ajalugu on väärtuslik selle poolest, et see on esimene omataoline. Ajakirjas “Looming” ilmunud Toomas Liivi artiklis näidatakse, et tegelikult oli see juba neljas eesti kirjanduslugu, kuigi eelkäijad olid õhemad ja üks neist jõudis trükki hiljem. Mõni kirjanduslugu võttis hulka ka rahvaluule, aga materjali rohkuse üle kaebav Hermann mitte. Seevastu on tal hulka võetud peale ilukirjanduse ka muu kirjasõna, ka ajakirjandus ja kõned.

Mina tean Kristian Jaak Petersoni luuletajana, aga Hermann tutvustab teda hoopis teadusmehena. Hermann on kirjutanud peatüki ka enda kohta, tuues välja oma paljusid tegevusvaldkondi ja pidades oma tähtsaimaks raamatuks “Eesti keele grammatikat”. Seda on ka hilisemad uurijad tema tähtsaima teosena nimetanud.

Raamatu kokkuvõttes teeb Hermann juttu ka eesti kirjandust edendanud sakslastest. Ta kirjutab, et sakslased on edendanud eelkõige vaimulikku kirjandust ja ka kirjutajad on vaimulikud. Hermann leiab, et kirjandust oleks pidanud edendama hoopis aadel, sest aadel on rikkam. Ma pole kindel, kas see mõte on õige, kui sõna ise ütleb, et vaimulik on vaimse töö spetsialist.

 

HINNANGUID HERMANNI KOHTA

Hermanni kohta artiklite kirjutajad leiavad enamasti, et tema loomingus on nii väärtuslikumat kui ka vähem väärtuslikku. Ühes väliseesti lehes seevastu leiti, et Hermann oli igas valdkonnas tugev. Mulle on Hermann andnud eeskuju muusikaga tegelemiseks, aga Leonhard Neuman “Eesti mõtteloo” sarja raamatus viitab, et Hermanni muusikaalast tegevust on ka kahjulikuks peetud. Neuman ise nii karm ei ole, ta leiab, et Hermanni loodud viisid olid küll ebaühtlase tasemega, kuid et ta oli parim muusika propageerija.

Valve-Liivi Kingisepp on läbi kahe “Keele ja Kirjanduse” numbri andnud ülevaate Hermanni tegevusest Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Seejuures pole tal kasutada olnud Hermanni loengukonspekte, aga ta eeldab, et Hermann rääkis loengus sama juttu, mida trükitud raamatutes ja artiklites. Täiendavalt saab teada, et venestusaegses ülikoolis nõuti eesti keele õpetamist vene keeles ja Hermann taotles tulutult õigust eesti keeles õpetada. Et lektorikohta ei kaotataks, teinud Eesti Üliõpilaste Selts oma liikmetele Hermanni loengute kuulamise kohustuslikuks. Artiklis refereeritakse palju ka materjale, mida olen varem Hermanni enda sulest lugenud.

Ea Jansen teises “Keele ja Kirjanduse” artiklis räägib eesti ajalehtede omavahelistest suhetest venestusajal. Kui mina olen tähele pannud, et venestus tegi “Oleviku” ja “Postimehe” mõlemad ettevaatlikumaks, siis Janseni meelest Hermann jäi siiski herderlikule positsioonile, sest vaidles Grenzsteini artikliga “Eesti küsimus”.

Villem Reiman “Eesti mõtteloo” sarja raamatus iseloomustab Hermanni rahumeelse inimesena, kellele ajalehetöö seetõttu ei sobinudki. Hermanni ja Grenzsteini tüllimineku ühe põhjusena toob Reiman välja, et kaastöölise hakkasid “Oleviku” juurest “Postimehe” juurde üle minema. Seda on seletatud “Postimehe” suurema eestimeelsusega, aga võib oletada, et üks põhjus oli ka, et sagedamini ilmuvas lehes on rohkem ruumi kaastööde äratrükkimiseks ja seda saab teha kiiremini.

Kellaga laulmine

Tahtsin ühest koolimajast läbi kõndida. Jõudsin hooga minnes saali ja seal pidurdasin, sest märkasin, et olen sattunud aktusele. Läksin seisatuse järel aeglaselt mööda seinaäärt istujate jalgade vahelt edasi ja väljusin saali külguksest. Koridoris ütlesin ühele võõrale inimesele, et ma tahan majast välja jõuda, aga ei tunne teed. Ta juhatas, mis suunas minna.

*

Laulsin mitu korda järjest ja mõõtsin iga kord laulmisaega elektipliidi kellaga. Laulmist alustades lülitasin kella sisse ja lõpetades välja. Kell pani laulmiste kestused kirja.

Kaasavõetud pilt

Olin arvuti taga. Minu kõrvale tuli Klaus. Küsisin, kas ta loeb üle mu õla. Ta vastas jah. Ütlesin, et seda ei peeta viisakaks. Klaus läks oma koju. Arvuti ütles mulle, et kellelgi on endiselt minu blogisse sisenemine pooleli. Mõtlesin, et see võib olla Klaus, ta alustas siin ja jätkab oma kodus.

*

Viisin ühte majja enda tehtud pildi. Kui kolmas inimene seda vaatas, siis ütlesin, et kahel esimesel langes pilk kõigepealt kolmest sektorist keskmisse, aga temal kõige ülemisse. Ta vastas, et ta vaatab seda sektorit, kuna ta on maali spetsialist. Mõtlesin, et alumises sektoris on ju ka maal. Meil toimus väikse vaheaja järel uus kursusekokkutulek. Riputasin pildi kokkutuleku toimumise ruumi seinale. Mõtlesin, et pildil on vist kujutatud Reelit. Ma läksin Reeli istumiskoha lähedale kraani juurde. Mõtlesin, et tegelikult ma ei tea üldse, milline Reeli välja näeb, tema poole on kõige raskem vaadata.

Ajaloolase ettevalmistus

Kirjutasin internetis ühest ajaloolisest isikust. Ma ei viitsinud ta nime kirjapilti kontrollida ja arvatavasti kirjutasin selle valesti. Meenutasin, et Kasekamp oli öelnud, et enne kui ta ülikoolis fašismi ajalugu õpetama hakkas, uuris ta seda 15 aastat ajalehtedest. Selle jätsin ütlemata, et ma uurisin ise ka koos bakalaureuseõppega kauem kui ainult magistriõppes. Kuulajad ei pruukinud aru saada, et Kasekamp uuris vanu ajalehti, nad võisid mõelda, et ta luges värskeid ajalehti, mis poleks midagi erilist olnud.

*

Pidime minema peole. Isa kahtles, kas ma saan seal näidata oma joonistusi, kui need on nii kehvad. Ta ei teadnud, et piltide näitamine oli ette valmistatud peo põhiatraktsioon. Läksin ühte bussipeatuse moodi hoonesse. Sinna toodi üks koer. Mõtlesin, et lasen oma koeral pea kotist välja pista, et ta juurde toodud koera näeks.

Meeldejäävus

Luuletustest on mul kõige paremini meeles enda omad, aga muusikast mitte. Raadios kõlavad rokk- ja kantrilaulud võivad meelde jääda, aga klassikaline muusika ja enda muusika halvemini.

Filmikaadrid staatiliselt

 

Neid pilte olen ma juba videos kasutanud, nüüd avaldan samad fotod ka staatiliselt. Joonistuse kõrvale kirjutatud tekstis on huvitav, et ei ole kasutatud veel komasid, punkte ega sõnavahesid, aga kasutatud on juba sulgusid. Tehisintellekt ütles, et selles vanuses lapsed tavaliselt veel sulgusid ei kasuta.

Päriselt metsas

Mul oli "Metsamineku laul" fotoaparaadiga kaasas ja panin selle metsas mängima. Tegin seal ka uusi fotosid. Vahepeal kõndisin mööda teed kummargil, sest oksad olid madalal.

Pea töö

Luuletuse väljamõtlemine nõuab pingutust, aga väljamõeldud luuletus jääb mulle väga sageli pähe. Luuletusele viisi võin improviseerida ühe hetkega, aga viisi unustan ma ära. Nii saab peas olevatele tekstidele improviseerida iga kord uusi viise, ühendades meenutamise ja leiutamise. See on nagu malemäng, kus reeglid ja mängupõhimõtted on püsivad, aga variantide arvestus iga kord uus.

Tegelased raamides

Vabavärss muusikas

Klassikaline muusika sarnaneb rütmi poolest vabavärsiga. Aga klassikalise muusika kirjutamise periood ei olnud vabavärsi kirjutamise periood, vabavärsiline oli instrumentaalmuusika. Hiljem on muusika ja luule justkui osad vahetanud, üks on läinud rütmilisemaks ja teine vähem rütmiliseks. Minu osad luuletused on tehisintellekt liigitanud korrapäratu rütmi tõttu riimiliseks vabavärsiks, kuigi minu luuletustes on keskmisest tugevam, mitte keskmisest nõrgem rütm.

Unenäod tagasi

Olime teises linnas ja pidime Tartusse tagasi sõitma. Üks klassikaaslane küsis mult sõidu jaoks raha. Pakkusin talle kümnest rahatähte. Ütlesin, et see on natuke katki. Ta vastas, et katki jah, ta tahab tervemat. Leidsin, et tegelikult ei pea ma talle üldse raha andma, temal on suurem sissetulek kui minul. Aga kõik ei kontrollinud nagu mina, kas raha on kaasas.

*

Klassikaaslased tulid ühte majja, kus ma elasin. Nad ütlesid, et ma olen lubanud täna peo korraldada. Ma polnud kindel, kas ma olen ikka seda lubanud, ma ei tahtnud pidu korraldada. Ema oli jätnud toidu pliidile valmima. Oletasin, et nüüd võib kuumuse kinni keerata. Aga kui ma kooki katsusin, oli see veel liiga pehme. Keerasin kõigele kuumuse alla tagasi. Lõpuks tuli ema, et nüüd võib kuumused kinni keerata. Ma polnud kindel, kas võib, kui kuumustamises oli olnud vaheaeg.

*
Olin koolis. Mõtlesin, et pärast esimest tundi viin magistritöö juhendajale töö ära. Ma ei teadnud, kas viia enne töö ära või käia wc-s. Algas tund. Meil oli uus meesõpetaja. Ta käskis kõigil püsti tõusta. Kui natuke aega oli seistud, istusid osad maha, aga õpetaja polnud selleks luba andnud. Talt küsiti, kas võib istuda. Ta vastas, et ei või. Seepeale tõusid kõik uuesti püsti.

Pühapäev juulis

Sünniaastapäeva mälestused

Vastasin üks päev listi kirjale:

1. Kuulasin Sulev Vahtrelt ülikoolis ühte üldõppe loengukursust, mida ta luges Tiit Rosenbergiga kahepeale.
2. Nendes loengutes oli nii palju kuulajaid, et osa üliõpilasi istus aknalaudadel ja põrandal.

3. Ühte loengut alustades vaatas Vahtre vist aknalaual istuvate üliõpilaste poole ja ütles millegipärast: "Ajaloolased teevad jälle ajalugu."

4. Kui läksin eksamihinnet kätte saama, ütles Vahtre: "Runnel sai siis esikoha."

5. Kui olin magistrant, palus isa mul toimetada "Eesti ajaloo" neljanda köite käsikirja, peatoimetaja Vahtre vaidles vahepeal sellele vastu, aga lõpuks oli nõus.

6. Enne magistriõppe lõpetamist jõudsin toimetada ka kuuendat köidet, siis olevat Vahtre öelnud, et väga hea, et mina seda tööd tegin.

7. Toimetasin ka viiendat köidet, enne selle valmis saamist Vahtre suri.

8. Minu blogile on tulnud kriitiline kommentaar, kui kirjutasin, et andsin valimistel hääle Sulev Vahtre pojale Laurile.

9. Täna tahtsin Sulev Vahtre värskest raamatust ühte peatükki lugeda, aga venna külaskäigu tõttu ei jõudnud esialgu peatüki esimesest leheküljest kaugemale.

10. Valimisliidu Isamaa valmisloosung oli aastal 1992 "Plats puhtaks!", selle loosungiga plakatil oli mees luuaga, see olevat Sulev Vahtre.

Rahulik tegevus

V-O-K-R-O-R-V-L
1. d4 g6 2. c3 e5 3. de Le5 4. Od3 c6 5. Re3 f5 6. g3 Rf7 7. f4 La5 8. Of2 Re2 9. Rd2 d5 10. Rb3 La4 11. 0-0 Od7 12. c4 d4 13. Rc2 c5 14. h4 Oc6 15. Lh3 Od6 16. e3 de 17. Oe3 0-0-0 18. Vfd1 Kb8 19. Lf1 h6 20. Ra3 Oe4 21. Rb5 Oe7 22. Oe4 Vd1 23. Ld1 fe 24. Ld5 La6 25. Rc5 Oc5 26. Oc5 Vd8 27. Le4 Rc5 28. Le7 Lb6 29. Lf7 Rb3+ 30. Kg2 Ra1 31. Le7 Vd2+ 32. Kh3 a6 33. Le1 Vb2 34. Le8+ 1:0.

Hermanni luulekogud

1) “K. A. Hermann’i Salmikud. Esimene kimbukene”. Tartus. Schankenburg’i trükk ja kulu. 1881. 66 lehekülge.

2) “K. A. Hermann’i Salmikud. Teine kimbukene”. Tartus, K. A. Hermanni trükk ja kulu 1892. 186 lehekülge.

KÜSIJA: Võrdle neid kahte luulekogu.

VASTAJA: Teine köide on esimesest umbes kolm korda paksem. Esimene sisaldab eestikeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid saksa keelest, teine emakeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid paljudest keeltest. Ka temaatiliselt on teine kogu mitmekesisem. Esimeses on põhiteema rõõm ja kõrvalteema kurbus, teises on teemasid rohkem. Vist esimeses kogus ütleb jutustaja, et teda teeb rõõmsaks muusika, aga teises kogus on aastaaegade teemalised tsüklid ja tuleb välja, et meeldivad aastaajad on ainult kevad ja suvi, külmal aastaajal minategelane ei laula.

KÜSIJA: Mis oli nende kogude parim luuletus?

VASTAJA: Praegu mäletan parimana viimasel päeval loetud saksa luuletaja Heine tõlget. See oli minu jaoks huvitav nii unenäo teema kui ka rütmi poolest. Raamatu lõpu poole oli ka üks teine Heine luuletus, see nii hea ei tundunud. Kirjutan ka ise unenägusid üles, aga vähemalt proosalausetega kirjutades ei tundu tulemus nii dramaatiline kui Heine luuletused.

KÜSIJA: Mis olid luulekogude nõrgad kohad?

VASTAJA: Autor ei tunne psühholoogiat. Ta on valinud teistelt autoritelt luuletusi, mis väljendavad samu mõtteid, mida tema enda omad, nagu ka tänapäeval koostatakse temaatilisi antoloogiaid. Kui ta ütleks minavormis, et tema lemmikaastaajad on kevad ja suvi, siis saaks teada ühe inimese maitse, aga kasutatakse meievormi, eeldades justkui, et kõik inimesed on ühesugused. Ott Arderi hilisemas luuletuses öeldakse, et hea on iga aastaaeg ja Puškinile meeldis talv ka 19. sajandi esimesel poolel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tema muude kirjutistega.

VASTAJA: Hermann tegeles keeleuuendusega ning avaldas keeleteaduslikke kirjutisi. Kui ta ajalehes põhjendas, miks sõna ‘sündimisepäev’ asemel võiks hakata kasutama lühemat sõna ‘sünnipäev’, siis luuletus keeleteooriat ei sisalda, aga viib sõna ‘sünnipäev’ juba praktikasse.

Ajalehtedes pidi avaldama keisrit kiitvaid juhtkirju ja Hermanni kujutletava päeviku autor paneb teda ka päevikus keisrit kiitma. Ka teises luulekogus on üks keisrit kiitev luuletus, aga võib tähele panna, et ainult üks, kui muud teematsüklid on pikemad. Ja see üks luuletus on tõlgitud vene keelest ja paigutatud surmateemaliste luuletuste ette, nagu oleks ka keiser midagi halba.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luulekogusid Jannseni laulikutega.

VASTAJA: Jannsen tõlkis laulusõnu olemasolevatele viisidele ja kirjutas originaalluuletusi vähe, Hermann kirjutas ise viise, aga ka originaalluuletusi rohkem kui Jannsen. Jannseni laulusõnades on rohkem usuteemat. Jannsen ei hinnanud rahvalaulu, aga Hermann tõlgib ka teiste rahvaste rahvalaulude sõnu. Jannsen vahendas saksa kultuuri, Hermann on kirjutanud, et eestlased peaksid eelistama oma laule saksa lauludele, välismõjudest saksa mõju on tal ülekaalus ainult esimeses köites. Teises köites on palju tõlkeid ka soome keelest ja sugulaskeeltest on esindatud ka ungari keel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tänapäeva laulusõnadega.

VASTAJA: Tänapäeva laulud võivad olla ropumad ja destruktiivsemate sõnadega. Aga ka Hermanni luuletustes sooritatakse või kaalutakse õnnetu armastuse pärast enesetappusid. Hermanni luuletused on monogaamsemad, tänapäeval mõni laulab lahkuminekust või mitmenaisepidamisest. Hermanni sõnades on suurim unistus olla teise inimesega koos, mina salvestasin viimati laulu inimeste eest metsa põgenemisest. Tänapäeval tehakse naljalaule, Hermanni omad on tõsisemad ja sisaldavad nagu Jannsenilgi palju sõna ‘oh’. 

Metsamineku laul

Suvi 2026

 

Rahvas platsil

Lugesin voodis olles uuesti raamatut, mida olin varem lugenud. Kuigi raamat oli paks, sain selle kiiresti läbi. Teisest lugemisest ei jäänud peaaegu midagi meelde. Mälestused raamatu kohta pärinesid esimesest, mitte teisest lugemisest.

*

Jõudsin kesklinna bussijaama juurde. Sinna sõitsid politseiauto ja katuseta abipoliteauto, mis oli politseinikuid täis. Platsile oli kogunenud palju rahvast, kellelgi ei lubatud liigutada ega häält teha. Oletasin, et asi on mõnes terroriaktis. Aga selgus, et hoopis üks Ameerika naispoliiitik alustas kõnet. Ta ütles, et hakkab kõnesid pidama uut moodi. Ta esitas kõne luuletusena. Mulle tundus see luuletus tobe, aga ta sai suure aplausi.

Kauged helid

Olime kirjanike suvilas. Läksin teise tuppa. Ema ütles, et Peterburis on muusika võimendus nii valjuks pandud, et see kostab siia ära. Eelmisse ruumi ei kostnud, aga siia tõepoolest kostis. Lisaks oli aknast vist näha Peterburi maju. Võimendus oli nii valjuks pandud vist selleks, et see kaugele kostaks. Mõtlesin, et selle asemel saaks teised kaugemal ise muusikat lasta. Aga võibolla ka mitte, sest ainult nii suurel linnal oli nii tugeva võimenduse jaoks raha. Ma polnud siiski kindel, kas aknast paistvad majad asuvad Peterburis või kusagil lähemal.

Tõlkija ning autorid

TÕLKIJA: Täna kutsun külla kõik neli autorit, kellelt olen tõlkinud vähemalt ühe terve raamatu. Need autorid on Carlyle, Grenzstein, Sorokin ja Masaryk.

CARLYLE: Aga miks sa meid tõlkisid? Kirjutama peaks ainult nendest, keda kirjutaja peab kangelaseks. Sama peaks tegema tõlkija. Keda ta kangelaseks ei pea, seda ei ole vaja tõlkida.

GRENZSTEIN: Tõlkimine on hea, aga kõike tõlkida ei jõua. Rahvas võiks ise mõnda võõrkeelt õppida, et saaks ühes keeles kätte kogu kirjanduse tõlkija vahenduseta. Omal ajal soovitasin, et eestlased võiks õppida vene keelt, aga tänapäeval ma soovitan inglise keelt. Tõlkes läheb alati midagi kaduma ja kogu maailma kirjandust läbi lugeda ei ole teostatav, aga kes oskab inglise keelt, see saab lugeda palju väärtuslikku rohkem kui ainult eestlased kirjutada või tõlkida jõuavad.

SOROKIN: Võimalikult suures mahus lugeda on kolossaalsuseiha, see on omane meelelisele ajajärgule. Mulle meeldib rohkem keskaegne inimene, kes ei pidanud vajalikuks muid teoseid peale Piibli tunda. Kui trükkida võimalikult palju, siis ei leia trükitu hulgast väärtuslikku üles ja ületootmine kurnab ka looduse välja.

MASARYK: Mina pooldan suures mahus tõlkimist. Tänapäeva inimene on mineviku omast targem, sest on rohkem lugenud. Kui tunda ainult ühte raamatut, ei ole see demokraatlik, nagu valimistel võiks kogu rahvas hääletada, nii võiks kuulata ära ka võimalikult paljude autorite arvamuse.

CARLYLE: Mina olen demokraatia vastu. Kui rohkem inimesi ära kuulata, lisanduvad kõige targemate häältele kõige rumalamate hääled. Aga parima otsuse jaoks on vaja kuulata vaid kõige targemaid. Mõnel ajastul on olemas ainult üks kangelane. Mõnel ajastul pole neid võibolla ühtegi, siis tuleb pöörduda Piibli ja muu klassika poole.

GRENZSTEIN: Mina ei usu, et oleks ainult üks tark. Tarkade kirik on härrraskirik, mis rõhub rahvast. Mina pooldan demokraatlikku kirikut, kus rahvas saab öelda, et ta ei taha rõhumist.

SOROKIN: Kui rahvas liiga palju häält teeb, järgneb vastureaktsioon ja hakatakse rahva verd valama. Tuleb olla ettevaatlikum. Ka mina ei taha rõhumist, aga ma tean, et oskamatult sellega võideldes võib probleemi veel hullemaks ajada.

MASARYK: Kui problem on niigi suur, tuleb katsuda seda siiski lahendada. Inimkond  on ajaloos tegelikult probleemide lahendamisega edukalt hakkama saanud, elu on läinud järjest paremaks. Kuigi sõnavabadus on kasvanud, on vastureaktsioon sellele jäänud nõrgemaks, mitte läinud tugevamaks. Ei ole vaja küll revolutsiooni revolutsiooni pärast, hetkel pole Euroopas enam revolutsiooni vaja.

TÕLKIJA: Nagu näha, ei ole minu tõlgitud autorid üksmeelel. Mõni arvustaja samastab tõlkijat ja autorit, aga kui tõlkija otsiks ainult endasuguseid autoreid, saaks ta tõlkida kõige rohkem ühte autorit, ilmselt ainult iseennast.