Liigsed helid

Ungari keelt:

’Müra’ kostab – zaj.
Ma ise olen vait.
Lärm ruumi ’täidab’ – kitölt.
Käi või kuskil kitul.

Vanalinna hoovis

Kirjutasin klassikaaslastele, et juba toimunud klassikokkutuleku eest tuleb kõigil maksta 1 euro. Krister vastas, et ta on korralikuks hakanud ja et maksta tuleb 8 eurot. Võidi mõelda, et ma ei oska kunagi õiglaselt suurt summat küsida.

*

Olime Talllinnas. Äkki nägime tänaval tanke. Me ei teadnud, kas need on meie riigi või vaenlase tankid, aga igaks juhuks põgenesin. Peitsin ennast ühte vanalinna hoovi. Ma ei läinud hoovi sügavusse, vaid jäin värava kõrvale, aga mõtlesin, et roniks kõrge posti otsa, vaenlased loodetavasti üles ei vaata. Meie juurde toodi vaenlaselt võetud naisvangid. Eelnevalt oleks võinud arvata, et vangid on mehed. Vangid ei rääkinud meie keelt ja hakkasime ise nende keelt õppima.

Laenatud paberid

Mulle oli antud Kirjandusmuuseumist koju kaasa virn arhivaale, mis tuli sinna hiljem tagasi viia. Tahtsin virna oma toas ühest kohast teise tõsta, aga see oli nii suur, et osa virna kukkus põrandale ja arhivaalid läksid kortsu. Mõtlesin, et panen neile midagi raskuseks peale, et nad sirgemaks tagasi läheksid. Hakkasin neid kappi raamatuterea peale tõstma, et need oleksid ohutumas kohas. Seal oli küll oht, et ma ei oska pärast laenatud pabereid ja enda pabereid eristada.

Nõrgestuskahing

Analüüsisin selle nädala Fischeri male partiid.

Valged: Kg1, Le1, Vf1 ja h1, Oe4, Ra1 ja d1, Ea2, b2, c3, f2, g2 ja h2;
mustad: Kg8, Le8, Vf8 ja h8, Oc8 ja e5, Rd8, Eb6, b7, c6, f7, g7 ja h7.

8. Rb3 Oc7 9. Oc2 Od7 10. Ld2 Re6 11. Ve1 Ld8 12. 0-0 Ve8 13. Re3 0-0 14. Vd1 Oc8 15. Of5 Ld2 16. Vd2 Vd8 17. Vfd1 Vd2 18. Vd2 g6 19. Oh3 f5 20. g3 Rg5 21. Og2 Ve8 22. h4 Re4 23. Vd1 Rd6 24. Rd4 b5 25. Rf3 Oe6 26. b3 f4 27. Rc2 Rf5 28. g4 Rh6 29. g5 Rf5 30. Kh2 Od5 31. Ve1 Ve1 32. Rce1 Ob6 33. Kg1 Rg3 34. Rd2 Re2+ 35. Kf1 Rc3 36. Od5 cd 37. a3 Kf7 38. Rd3 Oc7 39. Kg2 Ke6 40. Kf3 Kf5 41. Rc5 b6 42. Rd3 Re4 43. Rb1 Rc5 44. Rc5 bc 45. Rc3 d4 46. Rb5 Oe5 47. a4 d3 48. a5 d2 49. Ke2 Kg4 50. a6 Ob8 51. a7 Oa7 52. Ra7 Kh4 53. Rc6 Kg5 54. Re5 h5 55. Rf3+ Kf5 56. Kd2 g5 57. Ke1 g4 58. Rg1 f3 59. Kd2 Ke4 60. Kc3 Kd5 61. b4 cb+ 62. Kb4 h4 0:1.

Eriti salajane ühing

Loen salaühingute ajalugu. See annab mõtte ka ise salaühing asutada. Lapsena ma mõned juba asutasin, aga nüüd tahan luua veel salajasemat, kuhu ma ei võta isegi kedagi teist liikmeks, et keegi ühingu olemasolust teada ei saaks.

Carl Gustav Jung on kirjutanud, et inimesel on mitu mina, seega oleks ühingu erinevad liikmed minu erinevad minad. Tänapäeval võib öelda, et minu aju erinevad funktsioonid.

Nagu ma lapsena kirjutasin kamba vihikuid, nii oleksid ka nüüd sellel ühingul vihikud, aga salajasemad. Ma ei kirjutaks kaanele, et see on ühingu vihik, samuti ei kasutaks ma märkmetes mina-vormi, vaid vormistaksin ühingu saladused kolmandas isikus ilukirjanduslike juttudena. Et kellelgi siiski kahtlust ei tekiks, jätaksin need jutud avaldamata.

Ühingu liikmed võiksid olla näiteks Naljategija, Analüüsija ning Riimija. Naljategija teeks nalja, et tiiger on sellepärast triibuline, et siis ta on kontrastsem. Vahepeal ta sööks ohvreid, aga vahepea leinaks neid.

Analüüsija analüüsiks, et selles jutus on pandud kokku tiiger ja krokodill. Krokodillipisaratest on saanud tiigripisarad.

Riimija kirjutaks eelneva põhjal luuletuse:

Elas kord krokodill,
tal hinges õitses lill,
see oli lihatoidu maitsestamise till.
Elas ka tiiger,
ta kõhutäis oli hiigel.

Margiideed

Margikogujal saab margialbum täis. Ta otsustab, et uut margialbumit ta ei osta, ta hakkab markide kogumise asemel neid välja mõtlema.

Kõigepealt mõtleb ta, et võiks olla olemas pühapäeva teemaline mark. See oleks jagatud neljaks sektoriks. Ühes sektoris suunduks üks tegelane kiriku poole. Teises sektoris küpsetataks kodus kooki. Kolmandas teeks õpilane pühapäeval koduseid kooliülesandeid. Neljandas toimub pühapäeval sünnipäevapidu, kus kallatakse pitsidesse limonaadi.

Võiks olla ka esmaspäeva teemaline mark. Selle ühes sektoris heliseks koolilapsel äratuskell. Teises sektoris trügiks tööleminejad liiga täis bussi peale. Kolmandas oleks koolitund, kus õpetatakse tahvlil kolme teljega koordinaatteljestikku. Neljandas keeraks töömees mutrivõtmega mutreid.

Kõik margid ei pea olema päevade teemalised. Võiks olla ka abstraktse pildiga mark, et ei saaks öelda, mis on selle margi teema. Seda võidakse küll pidada kunsti teemaliseks. Aga kui kõikidel markidel on pildid, siis võidakse kõiki kunstiteemaliseks pidada.

Seetõttu võiks olla üks mark, millel ei oleks pilti, vaid ainult tähemärgid. Aga et tekst oleks abstraktne, ei tohiks need tähemärgid moodustada ühegi keele tähendusega sõnu. Fotograafia mark ei ole ka joonistamisteemaline. Võiks olla fotonegatiiviga mark.

Täpsustus kõnele

Osalesin poliitilisel konverentsil. K. Ehin pidas kõnet. Ta ütles, et Eesti Kongress loodi 1988 või 1989. Hüüdsin valju häälega vahele, et 1990. See oli minu esimene vahelehüie sellel konverentsil. Ema kommenteeris, et selliseid asju tean ma hästi.

Prooviplakat

Täna tegelen arvutiprobleemide lahendamisega. Sain uude arvutisse Wordi programmi, panin arvuti käsud eestikeelseteks, muutsin selle käigus väiksemaks läinud ikoonide kirja uuesti suuremaks, otsisin väljapoole arvutit salvestatud failid üles ja nüüd püüdsin parandada joonistuste kvaliteeti.

Reede ja laupäev

R-O-O-R-L-V-K-V
1. d4 Rb6 2. c3 e5 3. e4 c6 4. Oe3 d5 5. de de 6. Ob6 ab 7. Oe4 Oe5 8. Rc2 Of6 9. Of3 Of5 10. Rde3 Oe4 11. Ld1 Of3 12. Lf3 Re6 13. Ve1 La8 14. a3 Vd8 15. 0-0 0-0 16. Vd1 Vd1 17. Vd1 Vd8 18. Vd8 Ld8 19. Ld1 Ld1 20. Rd1 Kf8 21. Rce3 Ke7 22. Kf1 b5 23. g3 g6 24. Ke2 h5 25. h4 Kd6 26. b4 Rc7 27. f4 Re8 28. f5 Ke5 29. fg fg 30. Kf3 Rd6 31. Ke2 Rc4 32. Rd1 Ke4 33. Rf2+ Kf5 34. Rd1 Kg4 35. Kf2 Oe5 36. Rce3+ Re3 37. Re3+ Kh3 38. Kf3 Og3 39. c4 bc 40. Rc4 Oh4 41. Rd6 b5 42. Rb7 g5 43. Ra5 g4+ 44. Ke4 g3 45. Rc6 g2 46. Ra7 g1L 0:1. Valge võttis kaks käiku tagasi.

Malerubriigi lugejad

Lugesin P. Oleski kirjutisi. Ta oli kirjutanud luuletuse, et oleks kahju, kui kellegi surm saabub sellepärast, et kiirabi jääb kutsumata.

*

Vaatasin oma blogi malerubriiki. Viimases postituses oli trükivigu, mida tuli alles parandada. Kuna ma olin blogis avaldanud Fischeri male partiisid, oli Lauk kopeerinud kommentaaridesse enda Fischeri male partii. Vaatama oli tulnud ka Külaots. Mõlemad olid väga tugevad mängijad. Mul tekkis küsimus, kas minu blogi malerubriiki loevad ainult minust tugevamad maletajad. Külaots oli rubriiki vaadanud ka ühel korral selle algusaegadel, aga vahepeal vist mitte. Olin avaldanud kahe inimese vahelise malepartii, kus üks pool andis kõik etturid ette, aga kaotas. Varem olin avaldanud enda vastu samasugustel tingimustel partii, kus etteandja võitis. Nüüdne kaotaja ütles, et niiviisi pidi ju võitma. Vastus oli, et vahel võidab ja vahel kaotab.

*

Viisin kaks lillekimpu suure toa vaasidest oma tuppa, aga oma toas ei tahtnud need enam püsti jääda. Ema tuli ja ütles, et osad lilleliigid ongi sellised, et kui korraks vaasist välja võtta, siis nad kohe närtsivad. Ema viskas need lilled ära. Hakkas tõusma suitsu. Sirly ütles, et Eestis on vabrikukorstnaid hõredalt, siin saab suitsu eest ära minna. Mõnel teisel maal oli tihedamalt. Läksime mitmekesi jalutuskäigule mööda Peedu vahelist teed. Mõtlesin, et ma näen asju idüllilistena, aga kui ma endiselt kriminaalromaane loeks, siis mulle viirastuks idüllide asemel mõrvaplaanid.

Edasiliikumine

Juhtisin autot. Kartsin, et täna teen avarii, sest juhtisin suure kiirusega ja tiheda liiklusega teel. Ma olin seda teed varem ka sõitnud, aga eelmisel korral ma nii palju ei kartnud.

*

Kõndisin koos Vihmandiga mööda koridori. Ütlesin, et Jevinil on tarkus suurem kui varandus. Vihmand oli nõus. Mõtlesin, et Vihmand ja Jevin ütlevad sügavmõttelisi lauseid, aga rohkem ma neid ei kuula, sest need on ainult näiliselt sügavmõttelised. Möödusin koos ühe mehe ja ühe naisega kohviku uksest, kus oli selle mehe lahutatud naine. Mees ütles, et seal on tema naine, aga kiirendas sammu, et naise vaateväljast kaduda. Meiega koos olnud naist huvitas, mis on lahutatud naise nimi.

Helikandjad

Minu toas oli grammofon, mille peale oli pandud kaks plaadisarnast eset, mis ei olnud plaadid. Panin ühe paksenduskohtadega kile mängima. Sellelt tuli muusikat. Tundus, et muusika on sinna sihilikult salvestatud. Mõtlesin, et võiks mängima panna ka teise grammofoni peal olnud eseme.

*

Istusime suures toas koos Anttiga arvuti taga. Vaatasin postkasti. Ütlesin, et see on ema postkast. Antti imestas, et ma võõras postkastis käin. Seletasin, et ema lubab. Antti vastas, et alaealisel lapsel küll, aga täiskasvanud lapsel. Ütlesin, et põhiliselt ma kasutan oma arvutit. Panin kreemitoosile kaane peale, aga selle juures tuli kreemi toosist välja. Läksin seda kööki emale ütlema. See, keda ma kõnetasin, vastas mehehäälega. Olin teda prillide tõttu emaks pidanud, aga ta oli keegi teine. Ta oli välimuselt minu sarnane, seega võis ta olla mõni tundmatu sugulane.

"Kriitika ja kriis"

Reinhart Koselleck. „Kritik und Krise. Eine Studie zur Pathogenesen der bürgerlichen Welt”. Suhrkamp 1973, esimene trükk 1959. XII + 252 lehekülge.

KÜSIJA: Pealkiri „Kriitika ja kriis” tuletab meelde Sorokini pealkirja „Meie ajastu kriis”. Kas neil raamatutel on veel midagi sarnast?

VASTAJA: Raamatud on üksteisest üsna erinevad. Sorokini kriis on meelelise kultuuri kriis, Kosellecki oma absolutismi kriis. Sarnane on siiski, et mõlemal juhul viib kriis revolutsioonideni. 

KÜSIJA: Kuidas Kosellecki järgi kriis tekkis?

VASTAJA: Koselleck toob kõige puhul välja põhjuslikke seoseid. Võib kahtlustada, et põhjuseid on tegelikult rohkem, sest füüsikas resultantjõud on kõigi mõjuvate jõudude summa. Aga üks mõjuv jõud võib teistest siiski tugevam olla.

Koselleck kirjutab, et reformatsioon põhjustas 16. ja 17. sajandi Euroopa riikide kodusõjad, kodusõdadele lõpu tegemiseks kujunes välja absolutism. Seda põhjendas filosoof Hobbes, et ususõjad tekivad sellest, et järgitakse südametunnistust, mis on igaühel erinev, rahu saavutamiseks tuleb kuulata südametunnistuse hääle asemel absoluutse võimuga kuninga sõna. Kodusõdade asemel tulidki riikidevahelised sõjad. 18. sajandil tüütas absolutism aga tärkavat kodanlust ära, valgustajad ja vabamüürlased hakkasid rääkima, et moraal on siiski tähtis. Valgustajate õhutusel jõuti aastal 1789 Prantsuse revolutsiooni puhkemiseni. Kosellecki arvates ei ole see kriis aga lõppenud ka 20. sajandiks, üks revolutsioon järgnes teisele.

Magistriõppes lugesin raamatut, mille järgi absolutism ei olnud kadunud ka 20. sajandil, sest see oli fašistliku filosoofia üks kolmest komponendist. Viimases „Sirbi” numbris ilmus artikkel, mille järgi fašism ei ole kadunud ka praegu, seda esindavat Ameerikas Trump ja Itaalias Meloni. Fašismiga on seostatud ka praegust Venemaad ja Hiinat.

KÜSIJA: Kas sa oled selle absolutismi ja tänapäeva seostamisega nõus?

VASTAJA: Absolutism oli tsentraliseeritud kuningavõim. Varem Saksa-Rooma keisririik ja Liivi orduriik olid tsentraliseerimata, nende puhul on raske öelda, mitme riigiga on tegemist, kas vasallriik on eraldi riik või suurema riigi osa. Koselleck kirjutab, et absolutism ei tunginud inimeste eraellu, pidi täitma kuninga käsku, aga ei pidanud mõtlema nagu kuningas. 20. sajandi totalitarism luuras ka inimeste eraelu ja mõtete järele. Praegu Itaaliast ei ole kuulda, et seda valitsetaks sama moodi nagu Mussolini ajal. Ameerikas Trumpi puhul on Mussoliniga sarnane poliitika heitlikkus, aga vähemalt esialgu on opositsioon alles, see ei ole väljakujunenud absolutism. Venemaal ja Hiinas on seda rohkem. „Sirbi” artiklis kasutatakse argumenti, et Mussolini ja Meloni miimika on sarnane, aga miimika võib ka juhuslikult sarnaneda, see on ainult üks element. „Sirbis” viidatud Eco artiklit kritiseeriti juba aastakümneid tagasi, et kedagi ainult ühe tunnuse järgi fašistiks kuulutada ei ole õige.

KÜSIJA: Mida tähendab kriitika raamatu pealkirjas?

VASTAJA: Autor kirjutab, et ’kriitika’ oli 18. sajandil moesõna, ’kriisi’ kasutati vähem. Kuid et need sõnad on olnud vahel ka sünonüümid. Mõtlesin, et ka praegu võivad ’kriitiline olukord’ ja ’kriisihetk’ olla sünonüümid. Raamatus mõeldakse kriitika all aga rohkem poliitilist kriitikat, kultuurikriitikat ja piiblikriitikat. Minu mälu järgi Uku Masing on ka ennast piiblikriitikuks nimetanud, aga ta nimetas ka teoloogiks, 18. sajandi piiblikriitikud otsisid Piiblist vigu. Poliitika kritiseerijad tahtsid poliitikat moraalile allutada. Koselleck nimetab valgustuse eesmärke utoopilisteks, aga absolutismi kaitsnud Hobbes’i kohta ütleb, et tema ei olnud utopist.

Valgustuse tehtud kriitika vastand on minu arvetes Carlyle’i romantiline kangelaste kummardamine. Carlyle kritiseeris ka oma kaasaega, aga tema raamatute peategelasteks olid need, keda ta pidas kangelasteks, ta ootas sellist suhtumist ka teistelt.

Koselleck ütleb, et valgustajad ennustasid revolutsiooni ka ette, aga enamasti mitte selle tegelikul verisel kujul. Nad ootasid pigem midagi Inglise Kuulsusrikka revolutsiooni kui Inglise kodusõja sarnast. Kui revolutsioone oli ka varem olnud, siis muidugi ei olnud väga keeruline ennustada, et neid võib veel tulla. Ameerika Ühendriigid ka iseseisvusid.

KÜSIJA: Mis on kahes loetud Kosellecki raamatus sarnast ja erinevat?

VASTAJA: Mõlemad raamatud on pikast perioodist, aga mõlema puhul on suurendatud rõhk 18. sajandil. „Möödunud tulevik” ütleb, et 18. sajandil läks tuleviku ennustamine raskemaks, sest areng kiirenes. „Kriitika ja kriis” ütleb, et ka 18. sajandil tehti osaliselt õigeid tulevikuennustusi. „Möödunud tuleviku” puhul on mõistete ajaloost rohkem juttu, aga natuke on seda teemat ka „Kriitikas ja kriisis”. „Möödunud tulevik” rääkis rohkem ajalooteaduse, „Kriitika ja kriis” politoloogia ning filosoofia mõistetest. „Möödunud tulevikus” esindas varjatud asjade teemat peatükk unenägudest, „Kriitikas ja kriisis” on pikalt juttu vabamüürlaste ja illuminaatide salaühingutest. Tänapäeva kriitikud ütlevad, et salaühingu loomine pole õige, kuid Koselleck näitab, et need said alguse absolutismi tingimustes, kui riik avalikku opositsiooni takistas.

Loomad karjamaal

Ootasime Kanali bussipeatuses bussi. Aga peatus oli pime. Buss tuli, aga juht ei tahtnud vist pimedas peatuses peatuda ja sõitis mööda. Siis tuli minna jala nagu vanasti. Ma ei olnud enam jala kooli minemisega harjunud.

*
Karjamaal oli kaks veist. Üks neist püüdis mulle kallale tormata, aga kett takistas. Läksin teiste juurde ja rääkisin, et pull tahtis mulle kallale tulla. Või see oli pullmullikas. Aastal 1983 olid Kinnikal pullmullikad ilma ketita ja seal ei tulnud kallale. Vanaema kahtles, kas augustikuus on veel mullikaid. Vastasin, et on küll, aastal 1984, ei 1983 Kinnikal olid. Vähemalt öeldi, et need on pullmullikad, võibolla olid tegelikult lehmmullikad.

*

Lamasin varahommikul oma voodis. Vennad valmistusid kooli minema. Meie tuppa tuli ka ema. Ta küsis mult, kas ma olen haige, ta on mind täna kampsuniga näinud. Vastasin, et mul ei ole kampsunit seljas. Siis märkasin, et siiski on, isegi kaks kampsunit. Ütlesin, et enne mul oli külm ja panin soojemalt riidesse, praegu mul külm ei ole.

Andmete kirjapanek

Rääkisin, et kaks autorit on nimetanud oma mälestusteraamatut romaaniks. Üks neist kirjutas raamatus oma koolihinded tegelikest paremateks. Minuga oli juhtunud, et ma ei veeretanud täringuid kõige veeretavama liigutusega ja kui viiest täringust kolmel oli ühesugune näit, siis nõuti mult uuesti veeretamist.

*

Logisin listiserverisse sisse ja vaatasin, et paljud listi liikmed on sisestanud lisaks oma e-maili aadressile ka koduse aadressi. See paistis tähendavat, et nemad on ka sisse loginud, muidu nad poleks teadnud, et on tekkinud koduse aadressi lisamise võimalus. Ütlesin, et mina arvasin, et uuema aja suundumus on, et koduseid aadresse enam ei avalikustata. Vaatasin telefoniraamatust, et Reeli tänaval on kaks tema perekonnanimega korterit. See tähendas vist, et üks laps oli vanemate juurest ära kolinud, aga sama tänava piires.

Suhtumise elemendid

Olin seni suhtunud Laari ühes küsimuses positiivselt ja teises küsimuses negatiivselt. Nüüd mõtlesin, et kõigepealt tuleb uurida, kas tema suhtumine sellesse teise küsimusse on meelega selline.

Laul mammutist ja tiigrist

Uus mõtteviis

Võtsin tarvitusele uue mõtteviisi. Tahtsin selle abil saadud mõtteid ühele inimesele tutvustada. Aga ta oli selle mõtteviisiga juba tuttav, seda tarvitati nüüd kogu Euroopas.

Seostega ungari keel

’Vaikus’ on saabunud – csend.

Enam ei kohise känd.

’Sinna’ istun ma – arra.

Puu otsa ronisin harva.

’Vaikima’ känd peab – elhallgat.

Enam ei kuule me kohinat.

Kütmise ’vajadus’ – szükség –

lõhutud halgudest sütt teeb.

*

'Iseloom' on természet.

Kas leidub ostjast kärmemat?

'Eluviis' on életmód.

Eluviisi suunab pood.

*

’Pealkiri’ Känd oleks – cím,

kuid poestki juttu on siin.

’Lehekülg’ jätkus – oldal.

Kaks põhiteemat on tal.

Lisavariandid

 

Mängisin viimati avaldatud Fischeri male partii peavariandi põhjal veel kaks varianti.

A.

Valge: Kg1, La1, Vc1 ja d1, Od2 ja h5, Rc3 ja g3, Ea4, b2, c2, e3, f2, g2 ja h2;

must: Kg8, La8, Va5 ja c8, Od7 ja f6, Rb8 ja g6, Ea7, b7, d5, e6, f7, g7 ja h7.

11. Rce4 Va4 12. Rf6+ gf 13. Lb1 Ra6 14. b3 Vh4 15. Of3 Re5 16. Oe2 Rg4 17. h3 Re5 18. f4 Rc6 19. Rh5 Vh5 20. Oh5 Lb8 21. Lb2 Rcb4 22. Ob4 Rb4 23. Lf6 Oe8 24. c3 Rc6 25. f5 ef 26. Lf5 Re7 27. Lg5+ Kf8 28. Lf6 Lg3 29. Vf1 Le3+ 30. Kh1 Le6 31. Le6 1:0.

B.

Valge: Kg1, La3, Va1 ja b1, Oc3, Rd3, Eb4, c2, e3, f2, g2 ja h2;

must: Kg8, Lb7, Vb8, Oe7 ja e8, Rc6, Ea5, d5, e6, f7, g6 ja g7.

24. Vb3 ab 25. Rb4 Rb4 26. Ob4 Ob4 27. Lb2 Va8 28. Va8 La8 29. Vb4 Kf8 30. Vb8 La5 31. Lb4+ Lb4 32. Vb4 Ke7 33. Vb7+ Kd6 34. Kf1 g5 35. Ke2 g6 36. Kd3 f5 37. f4 gf 38. ef Od7 39. Kd4 Oe8 40. h4 Od7 41. c3 Oe8 42. Vg7 Kc6 43. Ke5 Kc5 44. Ke6 Kc4 45. Vc7+ Kd3 46. Kd5 Ke3 47. Ve7+ Kf4 48. Ve8 Kg3 49. Ve2 Kh4 50. Ke5 1:0.

Paigutised varjud

Suitsune köök

Venemaalt tulid halvad uudiseid. Praadisin kartuleid ja pann läks tossama. Hoidsin küll akent lahti, aga tundus, et hingan sellest hoolimata liiga palju suitsu sisse. Mõtlesin, et seda võib juhtuda ka lõkke ääres. Puust pannilabidas läks ühest kohast hõõguma. Lasin sellele kraanist vett peale, aga see ei tahtnud kustuda. Samal ajal oli karta, et kartulid söestuvad. Tekkisid tülid toidu valmistamisviisi ning jagamise ja inimeste käitumise pärast.

Mõtted õpetajast

Mõtlen, et ühe inimese unenäod on ühekülgsed, aga kui ma kõigi inimeste unenägusid ei tea, siis ma võiks ise mõelda, mida nad unes näevad. Nagu ma enda unenägudest panen kirja vaid paremad, võiks ma teiste unenägudest ka välja mõelda ainult selliseid, mis on minu maitse järgi paremad.

Minu inglise keele õpetaja võiks unes näha, et ta parandab meie klassi kirjandeid. Minu kirjandit parandades mõtleb ta, et keelevigu on küll palju, aga muidu on kirjand huvitav. Õpetaja on pannud mind ärkvel olles oma luuletust ette lugema, nüüd olen ma õpetaja unenäos kirjutanud ingliskeelse luuletuse raamatute lugemisest. Õpetaja mõtleb, et selle võiks saata rahvusvahelisele konkursile, aga enne võiks ta keelevead ära parandada.

Parandusi tehes läheb aga luuletuse rütm käest. Õpetaja võtab puhta paberi ja proovib sellele kirjutada nii, et grammatika ja rütm oleksid mõlemad korras. Kuidagi ei tule välja. Õpetaja teeb akna lahti ja kuuleb rähni toksimist. Õpetaja mõtleb, et toksimise rütmist leidis ta vist luuletuse rütmi parandamise idee.

Teises unenäos parandab õpetaja ühe tüdruku vihikut. Tüdruk kirjutab, et ta tahab jääda vanatüdrukuks. Õpetaja pole ise samuti abielus ja kahtlustab, et teda narritakse. Aga kuna tõestada ei saa, paneb ta hindeks viie.

Lapsepõlve tekk

Pildistasin tekki, mida ma olen kogu elu tarvitanud, kuna tal on ots rebenenud ja ta võib edasilagunemise korral minna mahakandmisele. Sellest oleks kahju, sest ta tundub kõigist uuematest tekkidest ilusam. Ma panen jahedamal ajal peale üle ühe teki, aga üks neist on alati olnud pildil kujutatu, uuemal ajal küll koos tekikotiga.

Suhtumine punktidesse

Oli algamas kiirmaleturniir. Sven ütles, et süsteem tuleb ära muuta, praeguse süsteemi juures saan mina kaks punkti ilma mänguta. Ütlesin, et kui ma kõik mängud kaotan, ei ole sellel tähtsust, võibolla viimaseks ei jää. Ütlesin, et kui mitte mängida punktide peale, siis ei ole tulemusel tähtsust. Mulle vaieldi vastu, et on küll. Aga kuna esimene voor oli juba algamas, siis ma lõpetasin vaidlemise.

Vana postkast

Tegin üle tüki aja lahti mail.ee postkasti. Saatsin eurolisti kirja, milles kasutasin sõna 'neeger'. Postkast vastas, et täna on sõna 'neeger' kasutamise 10. aastapäev, mis on ühtlasi ka minu postkasti aastapäev. Mõtlesin, et aeg on kiiresti läinud. Siis tuli mulle meelde, et 10 aastat tagasi ma taastasin mail.ee postkasti, mul oli see varem ka olemas olnud. Peolauas öeldi, et mina kasutan sõna 'neeger' viisakas kontekstis, aga vähem haritud ebaviisakas.

Asjad arvutis

Mulle oli hakanud võrgukeskkonda pidevalt kommentaare tulema. Vastasin kõigile kommentaaridele, aga üks kord korraga, mitte ei arendanud pikemat vestlust. Üks kommenteerija nimi sarnanes ühe tuttava naise nimega. Algul arvasin, et see ongi tema, siis mõtlesin, et võibolla mõni petis tahab jätta muljet, et see on tema.

*

Seletati, et Madise valiti sellepärast presidendiks, et ta on täpselt keskmine inimene, leiti, et selline sobib presidendiks kõige paremini. Lisati, et mul on vaja keskmise inimesega kirju vahetada.

*

Istusin arvuti taga. Tegelesin ühe asjaga, aga ootamatult käivitus video sellest, kuidas ma ilma särgita olen. Mõtlesin, et mina pole sellist videot teinud, ma tegin foto, keegi on selle videoks edasi töödelnud. Mõtlesin, et ma ei saa teisi selle arvuti taha lasta, sest video võib uuesti käivituda.

Ära jäänud seminari raamat

Mart Kivimäe. „Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga. (R. Koselleck – J. Rüsen – E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid.” Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid. 2. TPÜ kirjastus, Tallinn 2000.

KÜSIJA: Mainisid eelmises intervjuus, et magistriõppe ajal oli see raamat raske. Kas nüüd oli kergem? 

VASTAJA: Nüüd sain raamatust paremini aru, sest lugesin mõtlemispausidega. Koolis ja ülikoolis tuli lugeda kiiruse peale. Hiljuti öeldi ka ajalehes, et varem rõhutati koolides lugemise kiirust, aga nüüd on õpetajatele selgeks tehtud, et tähtsam on arusaamine. Ühel raamatuesitlusel öeldi, et filosoofilist teksti ei peagi lugema sada lehekülge tunnis, võib lugeda ka ühte lehekülge sada tundi.

KÜSIJA: Mis on selle raamatu kokkuvõte?

VASTAJA: Raamat koosneb Mart Kivimäe kirjutatud põhiosast ja kolme kaanel mainitud peategelase artiklite tõlgetest. Kivimäe järgi on ajalookirjutuse üks suund historism. See tekkis 18. sajandi lõpus. Historismi põhimõtte järgi tuleb vaadata iga asja tema ajaloolises arengus. Ajaloolane ei pea kirjutama endast, vaid uuritavast perioodist, ta peab minevikku mõistma ja saama aru, et iga aeg on erinev, ajaloolane peab olema mineviku suhtes salliv ja pidama kõiki aegasid võrdseteks.

Teine põhimõte on dialogism. See tekkis Kivimäe arvates samuti 18. sajandi lõpul, aga sai suurema hoo hiljem. Dialogismi järgi ajaloolane ei pea kirjutama ainult minevikust, vaid ka enda seisukohast. Ajaloolane on küll minevikust erinevatel seisukohtadel, aga suhtub sellesse samuti sallivalt. Kahe osapoole vahel vastastikkus tekkivat alati, aga see võib esineda peale salliva dialogismi ka vaenulikkuse kujul.

Kivimäe kirjutab, et ajaloolane Koselleck peale mõistete uurimise lõi neid ka ise. Ka Kivimäe pakub raamatus välja ühe uue mõiste, see on dialoogiline historism. See tähendab, et kaks eelmistes lõikudes kirjeldatud põhimõtet on ühendatavad. Ajaloolast Ranket on tavaliselt peetud historistiks, aga tal on Kivimäe arvates ka dialogismi elemente.

KÜSIJA: Mida sellest uuest mõistest arvata?

VASTAJA: Minu analüüsi kohaselt Koselleckil võib tõesti leida mõlemat põhimõtet. Kui ta kirjutab, et sõnal ’revolutsioon’ on erinevatel sajanditel erinev tõlgendus, siis see on historistlik seletus. Kui ta aga loob uue mõiste ’möödunud tulevik’ ja rakendab seda aegadele, mille inimesed seda ei tundnud, siis see on dialogistlikum. Kriitiliselt võib kahtlustada, et nii võib jõuda anakronismideni. Uus mõiste võib küll mineviku teadvustamata nähtusi paremini seletada, aga teooria lugejad võivad unustada, et mineviku inimeste enda teadvustatud mõtted olid teistsugused.

KÜSIJA: Raamatu peategelastest vähemalt kahega on sul ühiseid teemasid. Eelmises intervjuus sai juba mainitud Kosellecki unenäoteemat, aga magistritöös oled sa viidanud Ernst Noltele, kes on uurinud fašismi ajalugu. Kommenteeri ka tema artiklit.

VASTAJA: Kivimäe kirjutab, et Nolte oli konservatiiv ja talle heideti ette, et ta keskendub fašismist arusaamisele, mitte selle hukkamõistmisele. Ma püüdsin magistritööd fašismi teemal esimeselt kursuselt meelde jäänud nõudmiste tõttu kirjutada samuti erapooletuna, kuigi hilisema analüüsi kohaselt on töö siiski fašismi suhtes kriitiline. Magistritöö juhendaja soovis, et ma kasutaks rohkem filosoofilist kirjandust. Nolte propageeribki filosoofilist ajalookirjutust, aga ma ei valinud viitamiseks esimeses järjekorras tema filosoofilisemaid elemente, väljaarvatud fašismi definitsioon, mida ma aga sügavalt ei analüüsinud.

Nolte järgi fašism on vastuseis transtsendentalismile, see tähendab terviku järele haaramisele. Prantslane Maurras oli kritiseerinud juute, et need tahavad muuta progressi nimel maailma tervikuks, Maurras tahtis säilitada rahvusriike. Nolte järgi ei ole ka marksism fašismi vastand, vaid suhtub progressi ambivalentselt. Ülikoolis Jaak Valge õpetas, et progress erinevalt majanduskasvust ja majanduse arengust tähendab elu paremaks minekut. Praegu globaalne soojenemine ei ole elu igakülgne paremaksminek ja fašistide arvates läksid mõned asjad halvemaks juba varem. Kui Nolte peab fašismi progressivastasuseks, siis fašismi uurijate vahel on olnud vaidlusi, kas fašism oli moderniseeriv või vastuseis moderniseerimisele. Jörn Rüsen samas raamatus toodud artiklis kaitseb mõistust kui valgustusaja ideaali, aga Nolte näitab, et valgustusaja ideaalidest taganeti juba 19. sajandil ja arvab, et filosoofiline ajalookirjutus peab fašismi ja marksismi uurima, kuna need on olulised nähtused.

Ajalehes on kirjutatud, et kes fašismi ajalugu uurivad, need on ise ka fašistid. Teiselt poolt on arvatud, et üldjuhul muudab diktatuuri tundmaõppimine diktatuuri suhtes kriitilisemaks.

Vähemkvaliteedilt enamviguriks

L-R-V-O-O-K-V-R
1. d4 d5 2. Rc3 e6 3. Rg3 Of6 4. e3 Rg6 5. 0-0 Od7 6. a4 0-0 7. Oh5 c5 8. dc Vc5 9. Od2 Vfc8 10. Vfd1 Va5 11. Rge2 b5 12. Rb5 Vb5 13. ab Ob5 14. Rc3 Od7 15. Og6 hg 16. La3 Rc6 17. Va1 Lb7 18. Ra4 Oe8 19. Oc3 Oe7 20. b4 Ra5 21. Rb2 Rc6 22. Rd3 Vb8 23. Vdb1 a5 24. Rc5 Oc5 25. bc Lb1+ 26. Lc1 Lc1 27. Vc1 a4 0:1.

Silt

Otsisin ühe maja ülemist korrust. Jõudsin sinna välja. Nägin seal silti, et ma oleksin pidanud Helinale kirjutama. Vaatasin, et olin lugenud valesti, oli kirjutatud hoopis, et ma oleksin pidanud Helgile kirjutama.

Raamatutegelase elu

Ever tegi inimestele head, aga kui ta uuris, mida nad temast arvavad, siis nad arvasid kõik halvasti. Tundus, et põhjus oli selles, et ta oli head tegemisega liiale läinud.

Eluloo mõisted

Lugesin, et ajaloolane Koselleck mõtles ise mõisteid välja. Minu magistritöös on alapeatükk "Fašismi mõiste", aga selles ma ei leiutanud uut terminoloogiat, vaid kommenteerisin teiste loodut. Praegu oskan paremini asjadest oma sõnadega kirjutada, kui need sõnad ka täiuslikud ei ole. Olen varem blogis juba kirjutanud uute stiilinimede väljamõtlemisest, aga saab välja mõelda ka perioodide ja muude asjade nimesid. Eilse jalutuskäigu ajal proovisin mõelda välja mõisteid oma eluloo põhjal, täna hommikul, kui mul ei olnud arvutit, panin mõned paberile kirja:

A. Mõisted kooliaja kohta.

1. Koolivormi periood, vaba vormi periood ja üleminekuperiood nende vahel.

2. Pliiatsi periood ning sulepea ja pastaka perioodid.

3. Ärevushäirete periood.

4. Maletrennis käimise ja sellele eelnev periood, trenniminekust mõtlemise periood.

5. Kooli söökla ja kohviku konkureerimise periood.

6. Õpilast põhjendamatult mitte uskuv õpetaja.

7. Kaardimängude periood.

8. Klassiõhtutel osalemise periood.

9. Poliitilise sisuga tund.

10. Õpilased kooliraadios.

B. Mõisted male kohta.

1. Erisooliste vaheline partii.

2. Erivanuseliste vaheline.

3. Noorem, aga kogenum vastane.

4. Kodused malepaberid.

5. Maleteemaga võrgukskkond.

6. Vigadega malereportaaž ajalehes.

7. Rohkem kui ühe ühise huvialaga maletaja.

8. Õpetav ja segav mängu ajal rääkimine.

9. Mängija halvustamine.

10. Pisarad enda mänguoskuse tõttu.

Kahekordne nõuküsimine

Läksin Kristerilt nõu küsima. Informatsiooni hankimiseks võttis ta telefonikõne, milles valetas, et on minu isa. Olin varemgi kahtlustanud, et Krister valetab, nüüd oli see tõetsatud. Nähtavasti olid sellised ajakirjanike töömeetodid. Vähemalt oli ta leidlik. Telefoni vastuvõtja kõnetas arvatavat isat hüüdnimega Ando, selle põhjal võis oletada, et Krister helistas Rimmelile. Informatsioon õnnestus hankida.

Autod toas

Olime toas, mille lae all olid sõiduautod. Auto oli kaldteel inimese suunas kaldu, kartsin, et see võib inimesele peale kukkuda. Mõtlesin, et vähemalt mina olen ohutus kauguses. Siis vaatasin, et mina ka ei ole.

Turniir lammastega

Täna jõudsin turniirimaja ukse taha enne välja kuulutatud registreerimiskellaaja algust. Pöörasin ümber ja tegin veel kahes suunas jalutuskäike, et aega parajaks teha. Turniiril tähistati Pavlovi sünnipäeva. Pärast turniiri lõppu pildistasin läheduses peetavaid lambaid. Fotoaparaadi väljavõtmisel läks lammas puu varju.

Lippu kavaldamine

V-R-O-K-R-V-L-O
1. d4 g6 2. f4 f5 3. Rd3 d6 4. Od2 Rf6 5. Rc3 Oe6 6. g3 c6 7. a3 Rbd7 8. Of3 Lf7 9. e4 fe 10. Re4 Re4 11. Oe4 Og4+ 12. Of3 Of3 13. Vf3 0-0 14. 0-0-0 La2 15. Oc3 Rb6 16. Rb4 Lc4 17. Lf1 a5 18. Lc4 Rc4 19. Rd3 e5 20. de de 21. Ve1 ef 22. Vf4 Vf4 23. Rf4 Oc3 24. bc Ra3 25. Ve7 Vb8 26. Kb2 Rc4+ 27. Kb3 b5 28. Vc7 a4+ 29. Ka2 Re5 30. Re6 Ve8 31. Rd4 Rg4 32. Vc6 Ve5 33. Vb6 Rh2 34. Vb5 Ve3 35. Vc5 Vg3 36. Ka3 h5 37. Ka4 h4 38. Vc8+ Kh7 39. c4 h3 40. Ve8 Rg4 41. Ve1 h2 42. Vh1 Vg2 43. c5 Vd2 44. c3 Va2+ 45. Kb5 Va8 46. c6 Vc8 47. Kb6 Re5 48. Vh2+ Kg7 49. Kb7 Rc6 50. Kc8 1:0.

Mitterääkimine

Mind taheti rääkima panna. Leiutasin selle vältimiseks võtte, et esitasin ise rääkimapanijale küsimusi. Kogu materjali ei olnud aega läbi võtta, aga kui esitasin küsimusi ühe lause kaupa, sai osa materjalist läbi vaadatud.

Veniv mäng

Mängisime arvutimängu, üks teine inimene oli minu vastane. Mängus toimus sõda. Tundus, et tuleb käikude kordamisega viik. Aga vastane oli tunginud osade jõududega minu tagalasse ekraani alumises osas, võibolla selle vasakpoolsesse ossa tungimise korral oleks ta saanud võita. Aga esialgu ta ei tunginud, sest tulemus ei olnud ettearvestatav. Malepartii oli kestnud juba 168 käiku, aga kuna arvuti tavaliselt viiki ei taha, siis oli oodata, et ta võidab hästi suure käikude arvuga. Aastaaeg oli vahetunud ja minu alumisel vasakul tiival oleks võinud olla aine agregaatolek seetõttu muutunud, see oleks võinud lahingute tulemust muuta, aga arvuti sellega ei arvestanud.

"Möödunud tulevik"

Reinhart Koselleck. „Vergangene Zukunft. Zur Semantik geschichtlicher Zeiten“.  Frankfurt am Main, Suhrkamp 2000. 4. trükk. 389 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on sinu varasem kokkupuude Koselleckiga?

VASTAJA: Magistriõppes pidime lugema aastal 2001 Mart Kivimäe raamatut, millest kolmandik oli pühendatud Koselleckile. Seal oli tõlgitud ära ka nüüd loetud raamatu peatükk unenägudest kui ajalooallikast. Seminar raamatu teemal jäi ära, sest suurem osa magistrante ei saanud raamatut kuskilt kätte ja õppejõud hakkas seda üldse magistrantide jaoks liiga raskeks pidama. Aga mina lugesin Kivimäe raamatu Kirjandusmuuseumis läbi ja panin selle eeskujul oma kodulehekülje unenäoteooria alalehele kirja, et unenägu on ajalooallikas. Kuus aastat hiljem andsin trükki raamatu „Ajalugu unenägudes“, mis sisaldab ajalooteemalisi unenäoüleskirjutusi. Mäletan, et Kivimäe raamat tundus raske, praegu Kosellecki raamat hoolimata võõrkeelest tundus kergem.

KÜSIJA: Miks on Kosellecki raamatul selline pealkiri?

VASTAJA: Autorit huvitab, millisena on mineviku inimesed tulevikku ette kujutanud. Kõige rohkem on sellest juttu raamatu kolmest tsüklist esimeses. Aga kogu ajaloo kohta saab öelda, et mingil hetkel on see kõik tulevik olnud.

Raamatu alapealkiri ütleb, et raamat räägib semantikast. See tähendab, et juttu on mõistete muutumisest ajaloos. Näiteks kasutati saksa keeles esialgu ajaloo kohta sõna ’Historie’, aga 18. sajandil tuli selle kõrvale uus sõna ’Geschichte’, mis tähendab ka lihtsalt lugu. Inglise keeles küll öeldakse siiani ’history’. Või seletatakse raamatus, et revolutsioon tähendas algselt ringkäiku, räägiti nii ühiskonnakordade kui ka taevakehade ringkäigust kui revolutsioonist, aga uusajal hakati revolutsioone pidama ühesuunalisteks. Ma tean, et Sorokin avastas hiljem uuesti, et riigisisene poliitiline revolutsioon lõppeb normaalsusesse tagasipöördumisega, aga kõik seda ei usu.

KÜSIJA: Võrdle Kosellecki ja enda tähelepanekuid unenägude kohta.

VASTAJA: Koselleckit huvitasid konkreetselt Natsi-Saksamaa unenäokirjeldused terrori kohta. Mina olen unenägusid kirja pannud tuju parandamiseks, kõige halvemad jätan kirja panemata. Nii mina kui ka Koselleck oleme tähele pannud, et unenäod ilustavad tegelikkust. Kosellecki järgi koonduslaagri elanikud nägid unes koonduslaagrist väljapääsemist, minul depressiooniaegsetes unenägudes depressiooni ei olnud. Hinnete osas näen vahel unes ka tegelikult saadutest halvemaid, teiselt poolt muutub magistritöö kaitsmine unenägudes doktoritöö kaitsmiseks. Koselleck räägib küll unenägudest kui ajalooallikast, aga koonduslaagri elanike jaoks oli koonduslaager olevik. Minu raamatus „Ajalugu unenägudes“ on seevastu unenäod õpitud ajaloo kohta. Lähiajaloo osa on küll suurem, kuid ka lähiajaloost suurem osa oli minu sünniaastast varasem. Unenägude seletajad kirjutavad unenägudest kui tuleviku ennustamise vahenditest, mind on sarnaselt Koselleckiga huvitanud pigem mineviku või oleviku peegeldumine unenägudes. Koselleck leiab, et unenägudes peegelduvad päriselt läbi elatud sündmused, minu unenägudes peegelduvad peale ajalooraamatute ka loetud ilukirjanduslikud raamatud.

KÜSIJA: Kuidas on mõisted sinu eluajal muutunud?

VASTAJA: Koselleck ütleb, et sõnal on ainult üks tähendus, mõiste juurde kuuluvad ka kõik teooriad, mis selle kohta käivad. Aga mõisteid tähistatakse sõnade või väljenditega. Minu eluajal on vähenenud vene keele mõju, vabastamisest on saanud okupatsioon. Suurenenud on inglise keele mõju, nüüd väidetakse, et neeger on ebaviisakas sõna ja tuleb öelda mustanahaline. Aga nüüd on Ameerikas president, kes ei nimeta asju ümber viisakuse, vaid võimutaotluse seisukohalt. Tema suust on tulnud eesti keelde halvustav sõna süvariik, mida kasutavad Eestis küll peamiselt ühe partei esindajad.

KÜSIJA: Mida sa õppisid mõistete kohta ülikoolis?

VASTAJA: Seda juttu sõnade Historie ja Geschichte erinevuse kohta räägiti ka bakalaureuseõppe loengutes. Ülikooli lõputöös ja magistritöös tuli mul defineerida mõiste ’fašism’. Selle kohta oli välja pakutud palju erinevaid definitsioone. Üks arvaja ütles, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. See on kooskõlas Kosellecki raamatuga, mis ütleb samuti, et sõnade tähendused pole püsivad.

Kõheldes rongile

Mõtlesin, et võibolla peaks täna Peedule minema. Pakkisin koti ja asusin kellelegi ütlemata raudteejaama poole teele. Jaamas tegin aega parajaks ja magasin jaamahoone toolil. Kui ärkasin, siis kahtlustasin, et üks vanainimene on midagi minu kotist varastanud. Haarasin koti, aga nüüd pidas hoopis tema mind vargaks, sest selgus, et see oli tema kott. Minu kott oli minust teisel pool. Mul läks miski vastu kella nuppu, nii et kell läks valeks. Mõtlesin, et siin pole sellest midagi, sest saan vaadata ka jaamahoone kella, aga Peedult tagasi sõitma hakates on halb, kui kell on vale. Nüüd märkasin, et ka jaamahoone kell näitas juba 16 minutit, rong pidi sõiduplaani järgi väljuma veerand. Mõtlesin, et kui ma olen koti pakkinud, siis ma ei taha sellega koju tagasi minna. Kiirustasin läbi tunneli. Mõtlesin, et vast jõuan veel peale, sest tunnelis oli ka teisi kiirustavaid inimesi. Nägin veel rongi peatuses seismas. Mõtlesin, et pean kelleltki küsima, kas see on ikka Tallinna rong. Tundus, et rong hakkas just liikuma.

Klotsidest trummid

Laama

Ungari keelt:

Loom kõlab állat.
Kas oled näinud laamat?
 
Käima kõlab jár.
Mind kannab jalapaar.
 
Sõrmejälg – ujjlenyomat.
Tõestab korrarikkujat.
 
Komme, tava – szokás.
Tere kordub taas ja taas.
 
Eriline – külonleges.
Ainulaadne. Küll on äge.

Hommikune vastuvõtt

Pidin hommikul kooli minema. Mõtlesin, et asun täna varakult teele, siis ma ei hiline. Aga enne kooliminekut pidin arsti juures käima. Arst leiutas järjest uusi asju, mida ta pidi mul läbi vaatama. Ise nimetas ta seda korraks vaatamiseks. Kui läbivaatus oli lõppenud, oleksin veel enne esimese tunni algust kooli jõudnud, aga arst tahtis, et ma osaleks ka pidusöögil. Vanemaks saanud inimene enam kella järgi koolis käia ei saanud.

*

Püüdsin meenutada, mis raamatust ma lapsena õudusjutte lugesin. Algul mõtlesin, et see oli välismaa kirjaniku raamat, aga hakkas paistma, et see oli eesti kirjaniku oma. Vaatasin seda raamatut. See oli kadunud. Meenus, et pealkiri oli vist "Kaarnakivi". Seda raamatut ei olnud vist alles. Ema oli selle vist ära visanud, kuna see oli liiga õudne.

*

Osalesin koos klassikaaslastega peol. Tahtsin rääkida, aga ei saanud sõna. Peo lõpul üks õpingukaaslane ütles, et ta märkis üles, kes tahtsid sõna, aga ei saanud. Ütlesin, et see on ilus puumaja. Mõtlesin, et selle kiitmine võib mulle uusi kohustusi tekitada.

*

Mängisime kooli saalis korvpalli. Märkasin, et mängusaal on sektoriteks jagatud nagu malelaud. Üks klassivend seletas, et need märgid mängusaali serval on malemängijate ainus argument male ja korvpalli sarnasuse kohta. Mina leidsin, et mängud on ikka päriselt ka sarnased.

Omakäeline karikatuur

Leierkasti laul

Raamatud kaasas

Olime koolimajas kokkutulekul. Istusime bioloogiaklassis. Minu selja taga istus tõenäoliselt Reeli. Tahtsin talle oma raamatu kinkida, aga mul oli temaga eluaeg raske rääkida olnud. Enne kinkisin raamatu oma pinginaabrile Lauri K.-le. Reeli võis mõelda, et ma talle ei kingigi. Lauri vaatas raamatut ja küsis, miks on ühes unenäokirjelduses väljajätumärgid. Vastasin, et sellepärast, et olin selle unenäo otsekõne tsitaadid juba varem blogis avaldanud, hiljem kirjutasin paberile selle osa unenäost, mis oli veel kirja panemata jäänud. Lõpuks vaatasin selja taha. Selgus, et seal ei istunudki Reeli, vaid üks teine inimene.

*

Poliitikahuvilised jagunesid kuninga ja keisri pooldajateks. Aga mõned pooldasid hoopis Louis-Philippe'i, sealhulgas mina.

Tagasiside muusikale

Viimastel aastatel olen pilli mänginud. Mõni ütleb, et ma olen helilooja, aga mõni, et minu pillimäng ei ole muusika. Ise olen vahepealsel arvamusel. See on küll muusika, aga ma pole helilooja, vaid improviseerija. Ma ei oska sama lugu kahte korda ühte moodi mängida.

Mõnes mõttes see teebki mind loominguliseks. Aga minu muusika elab ainult hetkes. Luuletused jäävad püsivalt meelde, enda noodid mitte.

Mõtlesin, et saadan ühe oma muusikavideo konkursile. Aga ma ei teadnud, kust ma mõne konkursi leian. Lahendus oli korraldada ise konkurss. Panin internetis hääletusele, milline minu muusikavideo on parim. Kuid kui küsitlus oli 24 tundi üleval rippunud, ei olnud selle ajaga ühtegi videote vaatamist juurde tulnud. Võtsin küsitluse maha, et mitte rohkem kurvastada.

Järgmisel päeval tuli ühele videole kuus vaatamist juurde. Küsisin tehisintellektilt, milline minu muusikavideo on parim. Tehisintellekt vastas, et see, mida kõige rohkem vaadatud on, see ongi parim. Küsisin, et kui vaatajad ei ole teisi vaadanud, kust nad siis teavad, et teised halvemad on. Tehisintellekt vastas, et sellel videol on parim avakaader ja parim pealkiri, ent head asjad käivad komplektis.

Ütlesin, et mulle endale meeldib üks teine video rohkem. Tehisintellekt vastas, et maitsed erinevad.

Sündmused kohtades

Läksime kanali taha. Teised meie pere lapsed läksid ühte teed, mina valisin teise. Nägin masinat töötamas, püüdsin sellest eemale hoida. Mulle tuli vastu Piret. Ütlesin talle ühe lause ja Piret laikis seda. Seejärel ründas mind suur koer. Mõtlesin, et võtan maast lauajupi ja kaitsen ennast sellega.

*

Olime peol. Suurem osa peolisi läks majast välja, mina ja paar inimest eemal jäime lauda edasi istuma. Vaatasin ühe teise istuja poole. Tema pööras näo minu poole, mina pöörasin oma näo ära.

*

Olin pangas. Logisin oma kontole sisse. Hoidsin seal muuhulgas fotosid, aga ei tundnud praegu fotodelt inimesi ära. Ma ei tahtnud neid ka teiste inimeste juuresolekul suurendada, seetõttu logisin välja. Pangatöötaja ütles, et see, et ma hoian magnetkaarte ühes pakis, võib kättesaadavust vähendada. Ma ei saanud aru, kas ma ei saa raha pangast kätte või pidas ta midagi muud silmas. Magnetkaarte oleks olnud raske hajutada. Pangatöötaja rääkis ühe anekdoodi. Ma ei saanud sellest aru, aga püüdsin edasi rääkida. Pangatöötaja ütles, et ma ei tunne füüsikat. Ta rääkis selle anekdoodi ise uuesti.

Puhkepäeva meeleolu

Rohepööre joonistamises

V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 e5 3. Ob2 Rfe6 4. e4 Rdc6 5. Rfe3 Rcd4 6. Od4 ed 7. Rc2 c5 8. f3 b6 9. Lf2 Ob7 10. 0-0 Od6 11. Rb2 g5 12. Re1 h5 13. a3 0-0-0 14. b4 Vdf8 15. bc Rc5 16. Ld4 Oe5 17. Le3 Ob2 18. Va2 Oe5 19. d4 Of4 20. Lc3 Re6 21. a4 g4 22. a5 gf 23. Rf3 Oe4 24. ab ab 25. Oe4 Rc7 26. c5 La2 27. cb Vhg8 28. Re1 Vg2+ 29. Rg2 Od6 30. Va1 La1 31. La1 Re6 32. La8+ Ob8 33. Ob7+ Kd8 34. Lb8+ Ke7 35. Lf8+ Rf8 36. Oc8 Kd8 37. b7 Kc7 38. Re3 Re6 39. Rd5+ Kb8 40. Rb6 Kc7 41. Rd7 1:0.

Valimisjaoksond haiglas

Minu silmade ees oli psühhiaatriahaigla sissepääs. Ütlesin, et seda on kritiseeritud, vist sellepärast, et on olemas eraldi meeste- ja naisteuks, aga ei ole homode ust. Mulle vastati, et kriitikaks ei ole põhjust, sest märgid uksel on arusaadavad. Jätsin ütlemata, et haige inimene võib märkidele oma tähenduse omistada. Sisenesin uksest, et osaleda valimistel. Seni oli hääletamine olnud tasuta, aga täna küsiti mult suurt rahasummat, põhjendusega, et tuli vastata minu küsimusele. Ütlesin, et neil ei ole õigust raha küsida, ma ei maksa. Mõtlesin, et annan järele ja maksan raha ära. Aga märkasin, et olin kogemata rahakoti riidehoidu andnud. Ütlesin, et soovin seda tagasi, sest riidehoius võivad käia vargad. Mõtlesin, et rahakoti tagastamise eest küsitakse arvatavasti täiendavat summat.

Koostamistööde algus

Olin alustanud kolmanda Oleski raamatu koostamist. Isa oli mulle rääkinud, milline võiks olla selle raamatu sisu, aga ma olin ära unustanud. Läksin peomaja tühjavõitu ruumi isalt küsima. Ta ütles, et ma ootaks. Varsti lisas ta, et kuna kindlal teemal raamat on juba olnud, siis ma paneks kolmandasse raamatusse lihtsalt neid artikleid, mis on üle jäänud. Küsisin, et siis vist eelkõige hilisemast perioodist. Isa vastas jah.

*

Räägiti, et üks taevakeha läheb korraks päikest varjutama. Sel ajal ei lähe mitte ainult pimedaks, vaid võib minna ka järsult külmaks. Kuigi kõneleja arvas, et see kõik juhtub korraks, kahtlustasin mina, et see võib tähendada maailma lõppu. Mõtlesin, et sellega tuleb leppida. Valmistasin juhtuma hakkava kohta taevakehade mudeli. See tuli välja tegelikkusest natuke erinev.

Kaitsmispäev

Toimus minu doktoritöö kaitsmine. Rääkisin ühest riigist, aga tõin näite ka Saksamaa kohta. Juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Vastasin, et on. Öeldi, et töö on kaitstud. Mõtlesin, et mul on doktoriõppes kõik hinded maksimaalsed, võibolla saan erinevalt kahest eelmisest õppeastmest cum laude. Juhendaja mainis pärast kaitsmist ühte asja, mida ma olin kirjutanud. Ütlesin, et seda ma kirjutasin blogi unenägude rubriigis. Juhendaja polnud enne öelnud, et ta seda loeb, kui kaitsmine oli möödas, aga nüüd võis mitteametlikumalt rääkida. Võibolla oli juhendaja lugenud ainult ühte unenägu, mille ta leidis oma nime otsingumootorisse lüies. Aga ma olin ülikooli koduleheküljelt lugenud, et mul on magistriõppes riskianalüüs tegemata. Mulle oli küll magistriõppe diplom antud, aga ülikooli kodulehekülje koostajad ei olnud seda arvestanud. Ütlesin, et juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Mõtlesin, et ta tahab, et ma ise üles tunnistaks, kui midagi on puudulikult õpitud, aga mina tahan keerutada. Rääkisin, et doktoritöö kaitsmine oli edukas, aga magistrieksami pidin ümber tegema. Võibolla sellepärast, et seal oli teine õppejõud, vastuse kvaliteet oli sama. Või nüüd olid kergemad nõudmised, sest ülikooli oli reformitud ja sain ainult haridusdoktoriks. Hiljem lamasin voodis ja rääkisin vennaga, kui voodi juurde tuli juhendaja. Panin silmad kinni ja püüdsin magama jääda. Juhendaja hakkas voodit mõõtma.

*

Pidu lõppes. Üks klassiõde kutsus, et sõidame koos autoga koju. Vaidlesin vastu, et ma tahan jala kõndida. Ma lähen alati pool maad jala ja pool bussiga. Järgmisel hommikul ärgates nägin, et see klassiõde tuli venna voodit kohendama. Kuna see oli vennale solvav, võtsin klassiõel juustest kinni ja vedasin ta uksest välja.

*

Istusime ümber suure peolaua. Rahvast oli hõredaks jäänud. Üks klassivend torkis mind oma prillidega. Viskasin teda selle eest nende prillidega. Kui ta järgmine kord mind prillidega torkis, panin tema prillid oma taldriku kõrvale. Ta võttis kätte pudeli ja tundus, et tahab mind sellega visata. Viskasin selle pudeli põrandale puruks. Ütlesin klassivennale, et ta võib oma prillidele järele tulla. Ta läks klaasikildude juurde. Hoiatasin, et ta sinna ei läheks, killud võivad talda vigastada. Ta oli pealegi veel palja jalu.

Talvine lugu

Suusatasin Jaama tänaval, nagu muudki inimesed. Sõitsin mäest alla ja nii sama hooga juurde tõukamata järgmisest mäest üles. Teel oli üks suur koer. Ta ründas jälle just mind, kuigi valida oli ka teisi inimesi. Leidsin maast lihatüki ja viskasin koerale. Nii jättis ta mind rahule. Kohtasin ka teist koera ja viskasin talle järgmise lihatüki. Kaunase puiesteele jõudes meenus mulle, et nii ei pruugi koerast lahti saada, vaid ta võib mind just oma peremeheks pidama hakata. Tundus, et selle koeraga just nii lähebki.

*

Isa ütles, et nüüd on eesti ajakirjanikud avastanud, et sõjad on olemas, aga sõjad on maailmas kogu aeg toimunud. Vastasin, et nüüd on oht Eestile suurem. Saksamaa oli ka jälle sõjateele asunud. Vist otse enne sõja algust oli Saksamaal toimunud riigipöördekatse. Kuigi see oli ebaõnnestunud, oli valitsus pärast seda ise sõda alustanud.

Enne kõnet

Läksin ühte auditooriumisse üritusele. Korraldajad küsisid mult, kas ma olen kurjategija või usuinimene. Vastasin, et ma olen vahepealne, aga enne juba usuinimene. Lahkusin sellelt ürituselt, et minna teisele kõnet pidama. Tee peal üks usumees sõimas mind, et minu vaated on lubamatud. Jõudsin teisele üritusele kohale. Seal pidid paljud inimesed kõnet pidama, pidin oma järjekorda ootama. Mõtlesin, et mul ei ole kõne ette valmistatud, aga ma võin paljudel teemadel kõnet pidada. Tuli üks teema välja valida.

*

Üks inimene käitus imelikult. Vanemaks saades lõpetas ta üldse rääkimise ära. Pildil oli kujutatud, et tema asemel juhivad autot kiirabitöötajad.

*

Üks inimene kirjutas mulle, et ta tarvitab narkootikume, aga ainult lahjemaid ja ainult väikses koguses. Ta lisas, et ta ostab neid politseinike ja kiirabitöötajate käest. Mõtlesin, et panen tema jutu blogisse kirja. Mõtlesin, kas ma ikka panen, ei tohi teda halvas valguses näidata.

Koduvarblane

Varblane on воробе́й.
Kõrgeid rõdukorruseid
varustab ta pesaga,
tulles poegi lisama.

 

Kodu oma – домо́вый.

Endale koju ta tood või?

Ta on levinud – распространённый.

Kui siutsub, kas kostab jonn või?

 

Isane on самец

mingi liigi raames.

Emane on самка,

lööb isasega kampa.

 

Ladina keeles passer domesticus.

Lindude õpe on laste kombestikus.

Liiginimi - видовое название.

Eri keeli siia me kaasame.

Sulgpallivõistlustel

Mängisime võistlustel sulgpalli. Minu vastane oli üks välismaa naine. Minul oli pallile pihta saamisega rohkem raskusi kui temal. Ühel hetkel hakkasin mängima selg ees. Nüüd sain pallile hästi pihta, sest lõin seda kuulmise järgi. Võibolla ma ainult arvasin, et ma saan pallile pihta, võibolla mulle seda ei löödudki.

*

Kõndisin koolimajas peatrepist alla. Vaatasin, et kolmandal korrusel on ka rõdu, ma mäletasin paremini teise korruse oma. Rõdu uks jäi mulle teele ette, võtsin sellest kinni, et mööda saada. Aga keegi just liigutas ust ja sõrmed said uksepraos haiget. Jõudsin esimesele korrusele ja nägin õpetaja Kalmet. Mul oli jopp seljas, mis oleks pidanud olema riidehoius. Imestasin, et ma üldse nii sooja ilmaga jopi selga olin pannud. Aga ma vist kodus ei pannudki, ma olin selle vist varasemal korral kooli riidehoidu unustanud ja nüüd hajameelsusest selga pannud. Läksin Kalme tundi klassis 119. Varem olin istunud õpetaja laua pool, aga nüüd oli minu pinginaaber Erik istunud hobuserauakujuliselt paigutatud pinkide õpetajast kaugemasse nurka. Küsisin, kas Eriku kõrvale ümber nurga pöörde võib istuda. Ta lubas. Istusin sinna Eriku ja Viive vahele. Mõtlesin, kumma kõrvale istumine see nüüd on. Panin jalad lähemale Erikule, et ei jääks muljet, et ma tüdruku kõrval istun. Hakkasin kotist selle tunni asju otsima. Kotist tuli välja palju varasemate klasside asju. Vastasin õpetaja küsimusele. Ühel hetkel märkasin, et Viive on must kaks kohta kaugemale nihkunud. Juhul kui ma silmanurgast õigesti nägin ja ta endisel kohal ei istunud.

Neljaratsu avangu tagasikahing

Proovisin täna juba nädal tagasi kirjutatud postituses mainitud varianti. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. 

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Re4 6. Re4 Rg6 7. Og5 Oe7 8. Le2 0-0 9. Oe7 Le7 10. Rc3 c6 11. Le7 Re7 12. Od3 d5 13. Rd1 Ve8 14. Kd2 Of5 15. Re3 Od3 16. cd Rg6 17. g3 Ve6 18. Vac1 Vae8 19. Vhe1 Kf8 20. Vc3 Re7 21. Vf1 h5 22. Va3 Va8 23. f4 g6 24. Vb3 b6 25. Vc3 a5 26. Vb3 Vb8 27. Vc1 Rc8 28. g4 hg 29. Rg4 Ra7 30. Re5 Kg7 31. Ve1 Rb5 32. Rc6 Vc6 33. Vb5 Vf6 34. Vd5 Vf4 35. Ve2 Vh8 36. Vd6 Vf6 37. Vf6 Kf6 38. Kc3 Vc8+ 39. Kb3 Vd8 40. Kc4 Vd6 41. h4 Kg7 42. Ve4 f5 43. Ve1 Kh6 44. d5 Kh5 45. Ve6 Vd7 46. Vb6 Vf7 47. d6 f4 48. Vb5+ Kh4 49. Vd5 Vd7 50. Kd4 g5 51. Kc5 g4 52. Kc6 Vd8 53. Vf5 Kg3 54. d7 f3 55. Kc7 Vd7+ 56. Kd7 Kg2 57. Vf4 g3 58. Va4 f2 59. d4 f1L 60. Va5 Lf7+ 61. Kd6 Lf8+ 62. Kd7 Kf1 63. Vc5 g2 64. Vc1+ Kf2 65. Vc2+ Kg3 66. Vc3+ Kh2 67. Vc1 g1L 68. Vg1 Kg1 69. d5 Lf7+ 70. Kc6 Le8+ 71. Kc5 Ld7 72. b4 Kf2 73. d6 Ke3 74. b5 Ke4 75. a4 Ke5 76. b6 Ld6+ 77. Kb5 Kd5 78. b7 Lc6+ 79. Ka5 Lc7+ 80. Kb4 Lb7+ ja valge sai 92. käigul mati.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Autojuhi monoloog" järgi.

Tegevused reketitega

Neljal lapsel olid reketid. Kahelt väiksemalt võtsin need ära, sest nad vaatamata keelamisele tagusid nendega. Kartsin, et varsti võivad suuremad lapsed ka taguma hakata. Märkasin, et ühel reketil on tagumise käigus reketilaba reketivarre küljest lahti lennanud. Mõtlesin, kas hakata kadunud tükki masina abil otsima, see tundus lootusetu. Leidsin tüki ise üles. Tahtsin kaks tükki kokku liimida. Küsisin, kas kellelgi on liimi. Üks venna klassivend ütles, et temal on, ta võttis liimimistöö enda peale. Mul tekkis hirm, et mängimise käigus läheb liim uuesti lahti ja reketilaba lendab teisele mängijale vastu pead.

Mäng kolmekesi

Osalesin maleturniiril. Enne mängu pandi nuppe valmis. Uued reeglid lubasid soovi korral kasutada mittetraditsioonilist algsesisu, osad mängijad kasutasid seda võimalust. Mina pidin mängima paaris ühe poisiga kolmanda inimese vastu. Ma küsisin mängu keskel, mis nupp on milline. Üks poiss ütles, et viiki võib ka leppida. Minu kaaslane ja vastane leppisidki viiki.

Kolmandale kaitsmisele

Lähenes minu doktoritöö kaitsmine. Olin kirjutanud doktoritöö sama faili edasiarendusena, millest olid välja trükitud bakalaureusetöö ja magistritöö. Nüüd alles märkasin, et kasutatud kirjanduse nimekiri ei ole korras. Ma olin kuulnud varem etteheidet ühele üliõpilasele, et tal pole kasutatud kirjandus tähestiku järjekorras, aga siis ma ei tulnud veel selle peale, et mul endal ka ei ole. Mul ei olnud ka suurema osa raamatute taga ilmumisaastaid. Kontrollisin, kas mul on kogu kirjandus kirjas. Selgus, et ei olnud. Panin "Rahvalehe" kui ühe tähtsama kasutatud lehe pastakaga oma eksemplari kirja, aga kõike ei hakanud enam kirja panema. Õppejõududel olid oma eksemplarid, neid ma enam parandada ei saanud.

*

Jõudsin oma doktoritöö kaitsmisele kohale. Rahvast oli palju, valisin, kuhu rahva hulka istuda. Jürgen I. hakkas lugema ette ühte minu unenäokirjeldust, mida ta oli ühel üritusel juba lugenud. Justkui oleks ta tahtnud mind kaitsmisel läbi kukutada, kuigi arvatavasti see nii ei olnud. Tegelikult ka muud inimesed minust midagi rääkima pidades olid korduvalt minu blogi ette lugenud, muid kõne ideesid oli raskem leida.

Edasiliikumisvõimalused

Mängisin malet. Mul olid mustad. Vastane oli tugev, aga mul õnnestus ta pikalt mõtlema panna. Mõtlesin, et tegelikult tugev mängija võib alguses rahulikult pikalt mõelda ja lõpus võita. Avaldasin survet h-liinil. Teiselt poolt ähvardas vastane ise h-liinil lippu minna. Aga tal olid mõned nupud jalus, ta pidi need kõigepealt eest võtma. Mina võisin seda aega kasutada selleks, et liputiival ise lippu minna. A-etturi tee oli blokeeritud, aga lootusrikkam oli edasi liikuda c-etturiga.

*

Saatsin listi kirja. Kirja juurde tuli märge, millest võis aru saada, et see on minu viimane kiri. Tundus, et lisaks sellele, et minu kirju ei taheta suures listis, on need edaspidi ka enda asutatud listis ära blokeeritud. Ma ei teadnud, kas blokeerimine õnnestub, kui list on serveriväline. Mõtlesin küsida tehisintellekti arvamust.

"Vene filosoofia ajalugu" 1

Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu“. I köide. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Avatud Eesti raamat. Ilmamaa, Tartu 2025. Venekeelne esmatrükk Pariisis 1948–1950. Tõlget eesti keelde loetud praegu leheküljeni 119. Esimesel köitel kahest kokku 686 lehekülge.

KÜSIJA: Kes oli Vassili Zenkovski?

VASTAJA: Vene-Ukraina sõja tingimustes on rõhutatud, et Zenkovski oli ukraina päritolu. Aga ukrainlased jagunevad katoliiklikeks ja õigeusklikeks, tema oli õigeusklik. Iseseisvuse eest on võidelnud rohkem katoliiklik Ukraina. Zenkovski nimetab raamatus vahepeal Ukrainat Lõuna-Venemaaks. Tema eluloos on sarnasust Sorokini omaga. Kui Sorokin oli Veebruarirevolutsiooni ajal seotud Ajutise Valitsusega, siis Zenkovski Vene kodusõja ajal ühe valgekaartliku valitsusega. Enamlaste võidu tulemusel pidid nii Sorokin kui ka Zenkovski riigist lahkuma. Mõlemad peatusid algul Kesk-Euroopas ja siis liikusid lääne poole edasi. Mõlemad on olnud ka vangis, aga kui Sorokin oli Venemaal, siis Zenkovski Teise maailmasõja ajal Prantsusmaal.

KÜSIJA: Zenkovski raamatu teema, maht ja tõlke ilmumisaeg on sarnased sinu tõlgitud Masaryki raamatuga. Mis on nende raamatute erinevused?

VASTAJA: Masaryki raamat ilmus üle 30 aasta varem, aga selleks ajaks oli Zenkovski oma teose kirjutamist juba alustanud, tema raamat on suuliste loengute edasiarendus. Zenkovski on Masaryki raamatule ka viidanud, ta kiidab seda raamatut, aga ütleb, et osades asjades Masaryk eksib. Masaryk kirjutas protestantliku Lääne tsivilisatsiooni seisukohalt ning pidas õigeusku protestantlusest ja katoliiklusest vähem arenenuks, Zenkovski oli ise õigeusklik ja hakkas ka õigeusu vaimulikuks. Masaryk ütles, et Venemaa on Euroopa eilne päev, Zenkovski meelest oli Venemaal juba keskajal näiteks ikoonikunst väga kõrgelt arenenud.

Masaryki raamat räägib pealkirja järgi filosoofia kahest harust, Zenkovski oma kogu vene filosoofiast. Masaryk pidas vene filosoofia mahajäämuse üheks tunnuseks, et Venemaal pole arendatud tunnetusteooriat, Zenkovski küsib, miks peab just tunnetusteooriaga tegelema, Venemaal on seevastu olnud kõrgelt arenenud ajaloofilosoofia. Masaryk ütleb, et Vene keisririik on olnud tsesaropapistlik, sest kirik on allunud keisrile või tsaarile, Zenkovski vaidleb vastu, et õigeusu kirik tuli vabatahtlikult monarhile vastu. Ta viitab mõtlejale, kelle meelest keiser oli küll ajalooliselt kõrgem, aga kirik müstiliselt. Masaryk ütleb, et õigeusk on olnud müstilisem kui katoliiklus või ammugi protestantlus, Zenkovski meelest pole just Venemaal olnud selliseid müstitsismi äärmusi nagu Läänes, tema arvates on Venemaal olnud müstitsismi kesktee ehk müstiline realism. Mulle on ka tehisintellekt öelnud, et kuigi üldiselt on õigeusk katoliiklusest müstilisem, peab katoliiklus unenägusid tähtsamaks.

KÜSIJA: Esimene filosoof, kelle juures Zenkovski pikemalt peatub, on Skovoroda. Mida sa said teada tema kohta?

VASTAJA: Skovorodast on juttu raamatu teises peatükis. Enne on juttu eelloost. Kuigi Zenkovski arvates oli Venemaal ka keskajal piisavalt arenenud kultuur, leiab ta, et filosoofiat veel siiski mitte. Väärtuslik olevat küll ka intuitsioon, aga filosoofia algavat alles mõtte teadvustamisest. Selleni jõutud Venemaal 18. sajandi teisel poolel. Skovoroda oli religoosne mõtleja. Nagu see arvustus on vormistatud küsimuste ja vastustena, nii pani ka Skovoroda filosoofiat kirja dialoogidena. Mõtteloo metodoloogia seminarides, mida ma ükskord külastasin, peeti filosoofia ja teoloogia erinevuseks, et teoloogial on mingid eeldused, aga Zenkovski raamatust saab teada, et on olnud ka filosoofe, kellel on eelduseks olnud Piibel. Eurolistis Silver Saks tõlgendas Piiblit väga vabalt, ka Skovorodale olid Piibli tekstid sümboolse, mitte otsese tähendusega.

Filosoofia ei pruugi olla kooskõlas hilisema teadusega. Skovoroda arvas näiteks, et inimene mõtleb südamega. Piltlikult võidakse tänapäeval ka nii öelda, aga teaduslikult rääkides peetakse mõtlemise asukohaks aju. Erinevatest ajupoolkeradest pärinevad küll erinevad mõtted, võibolla piltlikule südamele vastab parem ajupoolkera.

Vaatasin võrdluseks ka, mida kirjutas Skovorodast Masaryk. Tema raamatus on vastavat nime ainult kahes lauses, üks lause on esimeses ja teine teises köites. Ta seostab Skovorodat hilisemate slavofiilidega, keda ta hindas madalamalt kui läänlasi.

Ettevalmistatud aktus

Ühte aktust alustades avanes vaade, kus saali ette oli kirjutatud kaks nime, aga mõlemad nimed olid kirjutatud valesti. Üks nimi isegi ropult. Mõtlesin, kas vea tegin mina. Esineja märkas viga, aga luges meelega roppuse ette. Ta ütles, et see on väike viga, selliseid teevad teised ka.

*

Olin kirjutanud klassikaaslastele, et nägin tänaval koos kõndimas nelja klassikaaslast ja ühte õpetajat. Olin lisanud, et ma pole kindel, kas see oli unenägu või ilmsi. Mõtlesin, et see oli vast unenägu, muidu oleks ebaloogiline, et kõik kõndisid selles suunas, kus mina elan, tegelikult elab igaüks erinevas suunas. Olin vist kirjutanud, et ma ei mäleta, kas nähtud inimesed olid riietega või ilma riieteta.

Jooned paberilt

Täna avaldan pildi, mis viimases muusikavideos juba pool ekraani täitis. See on joonistatud eelmise pildirubriigis avaldatud pildiga sama Klassikaraadios saate kuulamise ajal. Töötlesin seda mitmel viisil.

Öösel arvuti taha

Läksin kell 12 öösel isa toa arvuti taha. Ma ei tahtnud isa nähes postkasti parooli sisestada, ootasin, et ta vannitoas ära käiks ja magama läheks. Nii kaua tegin laua peal uinaku. Arvasin, et uinak lõppes kell pool üks. Aga väljas oli valgemaks läinud. Mõtlesin, kas suveööd on nii valged. Kui kella vaatasin, oli see hoopis pool kümme, seega olin maganud pikalt. Mõtlesin minna teise tuppa küsima, kas praegu on hommik või õhtu.

Esmaspäevane koolipäev

Oli pühapäeva lõpp. Mulle meenus, et eelmises bioloogia tunnis oli kontrolltöö pooleli jäänud ja uuel esmaspäeval pidime seda jätkama. Ma polnud ühegi aine tundideks õppinud, sest mul tuli alles päeva lõpul meelde, et võidakse koduseid ülesandeid anda. Seoses sellega ütlesin, et homme ma kooli ei lähe. Mul oli varem ka juba palju puudumisi. Õpetajad tahtsid koolis kohal käimist, kuigi minu meelest oleks inimene võinud ise otsustada, mida ta teeb. Mõtlesin, et võibolla lähen homme kooli hilisemateks tundideks, bioloogia on esimene tund. Aga kui ma hilisemal kellaajal oleksin osalenud kehalise kasvatuse tunnis ja bioloogia õpetaja oleks seda näinud, siis tal oleks tekkinud kahtlus, et ma ei puudunud tema tunnist haiguse tõttu.

*

Asusin kõndima kooli poole. Tänaval kõndis üks tüdruk minu ees. Tundus, et me püsime samas tempos. Kooli kohale jõudes meenus mulle, et täna algab kool alles teisest tunnist. Suurem osa klassist oli tulnud esimeseks tunniks. Vahepeal oli olnud koolivaheaeg ja selle jooksul oli täpne tunniplaan meelest läinud. Mulle meenus, et bioloogia ei olegi vist esimene, vaid viimane tund. Lahkusin ruumist 102 ja vajutasin koridoris lülitit. Sein varises kokku. Läksin klassi uksele tagasi ja ütlesin Sandrile, et sein võis kokku variseda sellepärast, et ma vajutasin lülitit niiske käega ja tekkis lühis. Sander vastas, et põhjus oli jah see. Mina seda enam ei uskunud, ma olin varem ka lüliteid niiske käega vajutanud, aga niiskus ei tunginud edasi. Pealegi oli meie koolimaja üldse varisemisohtlik, hiljuti oli ajalehes kirjutatud, et hoone üks teine sein varises ka kokku.

Hoogsad noodid

Neljaratsu vigurikahing

Täna proovisin arvutiga mängida neljaratsuavangu vigurikahingu varianti, mida on mänginud minu vastu Parts, kes õppis seda internetist. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. Järgnes analüüs:

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Rc6 6. d5 Re5 7. f4 Rg6 8. e5 Rg8 9. Oc4 Oc5 10. Re4 d6 11. Le2 R8e7 12. Rg5 0-0 13. Od2 de 14. fe Rd5 15. 0-0-0 Ve8 16. Rf7 Kf7 17. Lf3+ Ke6 18. Oc3 c6 19. Vhf1 Re5 20. Oe5 Ke5 21. Vfe1+ Oe3+ 22. Ve3+ Re3 23. Le3+ Kf6 24. Lf3+ Of5 25. Vd8 Vad8 26. Od3 Ve1+ 27. Kd2 Ve4 28. Kc3 Vd3+ 29. cd Vh4 30. h3 h5 31. Lf2 g5 32. La7 Oe6 33. Lb7 Od5 34. g3 Vh3 35. Lc7 Oa2 36. Lc6+ Oe6 37. Ld6 Kf5 38. d4 Oa2 39. d5 Kg4 40. Le5 Vg3+ 41. Kb4 h4 42. d6 Ob1 43. d7 Vd3 44. Le4+ Kh5 45. Ld3 Od3 46. d8L Of5 47. Lh8+ Kg4 48. Ld4+ Kf3 49. Lc3+ Kf4 50. Ld2+ Kg4 51. Le2+ Kf4 52. Lh2+ Kf3 53. Kc3 h3 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 Kd5 56. Kf2 g4 57. Kg3 Od7 58. Ld2+ Kc6 59. b4 Oc8 60. Lc3+ Kb7 61. Lc5 h2 62. Kh2 Kb8 63. b5 Od7 64. b6 g3+ 65. Kg3 Kb7 66. Lc7+ Ka6 67. b7 Oc6 68. b8L Ob7 69. Lcb7+ Ka5 70. Lb5 matt.

Üks päev enda vastu mängides tõi mustale võidu variant 4. ... Rd4, aga koos Peeboga analüüsides lõppes see valge võiduga. Peebo pidas etturi äraandmist veaks, õigemaks pidas ta vigurikahing vastu võtta ja seejärel vigur tagasi kahida.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Kabetaja monoloog" järgi.

Tartus ja välismaal

Osalesin pikal maleturniiril. Enne vooru algust lasti ühte paberit ringi käia, kuhu kõik pidid kirjutama oma andmed. Mulle polnud selge, millised andmed tuleb kirja panna. Kirjutama hakates kirjutasin algul kogemata teise inimese kohta. Ka tegin ma kirjutades vigu, mida tuli parandada. Minu esimese vooru vastane oli Seljodkin. Teised juba ammu mängisid, aga meie polnud veel leidnud korras kella. Kellasid oli, aga igal ühel oli mingi viga. Seljodkin küsis protokolli täitmiseks, mis mu nimi on. Minu nimi oli talle ammu teada, aga võibolla tal oli viimasel ajal mälu halvemaks läinud. Seljodkin hoiatas mind ühe terviseprobleemi eest. Lugesin internetist maleuudist. Üks eesti tüdrukmaletaja oli käinud välismaal võistlemas ja teda polnud seal hästi koheldud. Ta protesteeris, et kuidas niiviisi koheldakse teda, kes on saanud maailmatasemel võistlustel sellised ja sellised kohad. Mõtlesin, et mina olen oma Tartu tasemel võistluste kohta täpselt samasugust juttu kirjutanud. See tüdruk ei tulnud Eestisse tagasi, vaid abiellus ühe Aasia mehega. Levitasin loetud uudist oma blogis, aga mitte malerubriigis, vaid ühes teises.

Muusika meeleolu

Selle pildi ma joonistasin Klassikaraadio kuulamise ajal. Erinevalt eelmistest muusikaga seotud piltidest ma ei proovinud joonega muusikarütmi jäljendada, aga muusika meelolu on vast siiski pilti mõjutanud. Nüüd pidin töötlema teise programmiga kui eelmisi pilte, sest arvuti oli teine. Kogemata valisin ka fotoaparaadil teise režiimi. Ja päevavalguse asemel oli nüüd laualambi valgus.

Muusika üksinduses

Püüdsin viimastel nädalatel lugeda "Sirbi" muusikarubriiki, et võibolla meeldib kirjandusrubriigist rohkem. Aga varsti hakkas häirima, et kõik arvustused on kontserdite, mitte plaatide kohta. Kuulasin täna hommikul enda tehtud muusikavideosid. Mulle suuga laulda eriti ei meeldi, aga pärast salvestust kuulata meeldib rohkem. Kuulasin ka ansamblit Apelsin. Tal oli üllatavalt palju instrumentaalmuusikat. Mõtlesin, et instrumentaalmuusikas võib olla võimalik ideed puhtamalt teostada, aga ilma sõnadeta meelde jätta on raskem. Vaatasin ka ungari kantrimuusika videosid. Petöfi luuletuses on öeldud, et ungarlased on tõsised, aga tänapäeva videotes nad naeratavad. Kantrimuusika noodid tundusid enesekindlad.

"Puhtetähed"

Juhan Peegel. „Puhtetähed. Ajakirjandusloolisi jutustamisi“. 225 eesti ajakirjandus. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1991. 128 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on selle raamatu lühikokkuvõte?

VASTAJA: Juhan Peegel annab ülevaate eestikeelse ajakirjandusajaloo algusest ja selle eelloost. Ta loeb eellooks ka kirikutele ettelugemiseks saadetud ilmalikud teated, mida nimetati plakatiteks. Mõtlesin, et on küll raadio eelkäija moodi, aga et võibolla on seda siis ka kirikuõpetaja peetud vaimuliku sisuga jutlus.

Edasi läheb raamat kalendrikirjanduse juurde. Kalendrites avaldati samasuguseid õpetlikke lugusid nagu hiljem esimestes ajalehtedes. Kalender ilmus küll ainult üks kord aastas, aga kuna tegi seda iga aasta, siis oli ikkagi perioodiline. Mõtlesin, et „Eesti mõtteloo“ sarja on ilmunud ka kindel arv köiteid aastas.

Kolmandaks läheb raamat aastatel 1766–1767 ilmunud esimese eestikeelse ajakirja „Lühhike öppetus“ juurde, mida anti välja paraalleelselt samasuguse lätikeelse ajakirjaga, nii et korraga algas kahe naaberrahva ajakirjandus tänu ühele ja samale mehele. Neljandaks on juttu aastal 1806 ilmunud esimesest eestikeelsest ajalehest „Tarto maa rahva Näddali-Leht“, milles kajastati muuhulgas Napoleoni sõdu. Ajalehe numbreid leiti alles hiljem üles, Peegel ei olnud neid näinud, aga talle oli ajalehe sisu umbes teada, sest seda oli pikalt refereeritud tsensuuriaruannetes. Raamatu kolmas ja neljas teema on esitatud ilukirjanduslikumas stiilis kui kaks esimest, aga autor lubab, et fantaasiat kasutades jääb ta võimalikkuse piiridesse.

KÜSIJA: Milline oli Juhan Peegli maailmavaade?

VASTAJA: Juhan Peegel oli nii Nõukogude Eesti ajakirjandushariduse rajaja kui ka kirjanik. Ükskord seltskonnas toodi tema kõrget eetilisust välja näitega, et ta olevat ajakirjandusüliõpilastele õpetanud: „Ajakirjanikud te võite olla, aga inimesed te peate olema.“ See raamat on kirjutatud Laulva revolutsiooni ajal ja vaatab ka tulevikku. Peegel ühendab oma kaasaja ja valgustusaja sellega, et ütleb, et vabaduseiha ei ole kunagi kustunud. Mulle tuli seda lugedes meelde Sorokini mõte, et vabadust on mitut liiki, aga Peegel seda liikidesse ei jaga. Näib, et Peegel ei ole formalist, sest ta ütleb, et ajakirjandusajaloo seisukohalt ei ole mingit tähtsust, kas ajakirja väljaandjal oli doktorikraad või mitte. Peegel hindab siiski täpsust, ta kahetseb, et faksiimileväljaannetes ei ole gooti kiri täpselt edasi antud. Esimeses ajakirjas oli palju praktilisi nõuandeid, aga Peegel hindab kõrgemalt selle väiksemat filosoofilist osa. Ma olen tõlkinud autoreid, kes pidasid religioossuse vähenemist allakäiguks, Peegel hoolimata oma eetilisusest arvab, et see näitab ajalehe kõrget taset, kui leht kirikuõpetust peale ei suru.

KÜSIJA: Juhan Peegel ja sinu ajaloolasest vanaisa Herbert Ligi olid mõlemad pärit Saaremaalt. Võrdle neid omavahel.

VASTAJA: Kuigi nad olid samast maakonnast pärit, on nende meetod küllaltki erinev. Vanaisa ühendas ajaloo ja matemaatika, Peegel ajaloo ja kirjanduse. Vanaisa oli ilukirjanduse tõepärasuse suhtes kriitiline. Ta ütles peolauas, et Edgar Allan Poe on teda alati külmaks jätnud ja oma artiklites kritiseeris teravalt Lennart Mere poolilukirjanduslikke uurimusi. Peegli ja Mere meetod on sarnane. Vanaisa tegi mineviku uskumuste faktikontrolli ja kirjutas, et väikelaste liha ja alkoholiga toitmine suurendas nende suremust, Peegel sageli vaid refereerib, mis minevikus arvati ja ei oska uskumuse tõepärasuse suhtes seisukohta võtta. Kuigi ma olen tegelenud sarnaselt vanaisale male ja suusatamisega, on Peegli ajakirjandusloolised uurimisteemad minu uurimisteemadega sarnasemad.

KÜSIJA: Peegel kirjutab eesti ajakirjanduse algusest, sina oled näinud interneti jõudmist Eestisse. Võrdle neid perioode omavahel.

VASTAJA: Trükisõna ja internet on mõlemad kommunikatsioonivahendid, nende alguses on sarnasusi. Üks sarnasus on kasutuse sagenemine. Perioodika jõudis aastakalendritest nädalalehtedeni ja hiljem päevalehtedeni. Oma esimest e-maili postkasti ma ei jõudnud ühtegi korda kontrollida, teist hakkasin kontrollima kord nädalas, koju interneti jõudmisel kontrollisin postkasti viis korda nädalas, hiljem vahel juba iga tunni aja tagant. Ka avalikult üles riputatav on muutunud sagedasemaks, algul tehti staatilisi kodulehekülgi, hiljem perioodilisi blogisid või facebookipostitusi. Peegel kirjutab, et esimestele ajalehtedele oli iseloomulik välisuudiste suur osakaal, ma ei kirjutanud internetis ka algul millestki muust kui Euroopa Liidu teemal.

Vägede kasutus

Lugesin, et Teises maailmasõjas saadeti Läti väed Soomet kaitsma. Mõtlesin, et kuidas nii, Lätil ei jätkunud neid enda jaokski. Aga võibolla selles asi oligi, tugevamad Eesti väed kaitsesid Lätit ja nõrgemad Läti väed Soomet. Entsüklopeedias oli kasutatud mõistet Riia lahing, aga see ei pruukinud tähendada kohalikku lahingut, ma teadsin, et linna järgi lahinguteks on nimetatud ka suuri operatsioone, võibolla see hõlmas kogu Lätit. Muidu oleks Nõukogude väed olnud Lätis juba palju kaugemal kui Eestis.

Poolitatud linn

Olin Valgas. Mõtlesin, et ma olen kogu aeg eesti poolel, miks ma peaks minema läti poolele. Mõtlesin edasi, et aga mõned tahavad võibolla olla mõlemal poolel võrdselt. Ja mõned võibolla ei tea, kummal poolel nad suurema osa päevast on. Nägin mööda tänavat tšetšeene lähenemas. See tekitas minus hirmu, sest tšetšeenid olid vene poolele läinud. Põgenesin vene poodi, et seal venemeelsed vast ei tapa. Aga kui tšetšeenid oleksid järele tulnud, siis nad oleksid mu relvi näinud. Poest lahkudes peitsin ennast kanalisatsioonikaevu. Leidsin sellise kaevu, millel oli tahke, mitte vedel põhi. Mõtlesin, et maa all ma igaks juhuks plahvatust ei korralda, maapind on selleks liiga tugev ja võib anda tagasilöögi.

*

Hakkasin lugema Carlyle'i raamatut Jehoova tunnistajatest. See raamat oli väärtuslik selle poolest, et kirjeldas ka Carlyle'i enda usku. Raamatus oli viidatud ka minu kirjutisele Kaagjärve raamatu kohta. Mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kui Carlyle elas varem kui mina. Aga nähtavasti oli raamatut kordustrüki jaoks toimetatud.

Nädalapäevad ungari keeles

Esmaspäev – hétfő.

Algab koolitöö.

Hoopis seitse on hét,

kuigi pidu pühapäev peet’.

Pead tähendab fő.

Ööpäev on päev ja öö.

Teisipäev on kedd.

Puhkan maleturniirist kätt.

Esmaspäev oli mul mäng,

varem hüljata tuli siis säng.

Kolmapäev on szerda,

teen jalutuskäigu härda.

Kui vastu peaks tulema Särgava,

võib hakata millestki rääkima.

Neljapäev on csütörtök.

Kalapäeval kostub: “Ök!”

Lindgren lapsest kirjutas,

kes turska eal ei himustand.

Reede kõlab péntek.

Pentagrammis viis on penta.

Ungari-eestis seda ei ole.

Eks laensõna see ole.

Laupäev on szombat.

Siis on olnud saunakommet.

Kui nädalatöö on kombes,

saavad lapsed ehk rohkem komme.

Pühapäev on vasárnap.

Pingelangus vasardab

mõne inimese peas.

Nüüd on seitse päeva reas.

Male ja neuroloogia. Oht tõukerattasõidul.

Maleraamatud õpetavad, et otse turniirile eelneval päeval ärge maletrenni tehke. Aga tehisintellekt oli nõus, et kui mul on selline neuroloogiline tüüp, mille puhul mõtlemine annab energiat, siis mina võin treenida. Ma pidavat küll valima treeninguviisi, mis ei tekita negatiivseid emotsioone. Eile mängisin kõigepealt juba avaldatud Fischeri male partii ja siis analüüsisin veel kuningagambiidi ja neljaratsuavangu variante.

Täna läksin turniinirile. Kuna tehisintellekt oli näidanud, et mind ei väsita mäng, vaid vooruvaheajad, siis nõustusin turniirieelse soojenduspartiiga, mille ma võitsin. Turniiril tegin viigid kolme kõige tugevama osavõtjaga, ülejäänud mängijate vastu sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Kõigepealt pidin mängima Põdersaluga. Ta jäi mängule kõvasti hiljaks ja tema kell käis. Et mitte aja peale mängida, pakkusin viiki, mille ta vastu võttis. Tegime turniirivälise asendusmängu, mis lõppes sümmeetriliste etturite ja lahkvärvi odade tõttu samuti viigiga. Jeviniga mängides tekitasin talle eturinõrgestusi, aga sidumise tõttu kaotasin kvaliteedi. Vastase etturinõrgestusi kasutades sain midagi tagasi ja ähvardasin lippu minna, aga ajapuuduses võtsin vastase viigiettepaneku vastu. Vastane arvas, et edasimängu korral oleks ta mu etturi ära blokeerinud. Peeboga leppisime etturilõppmängus viiki, aga pärast Peebo näitas, et kui mõlemad oleks lippu läinud, siis oleks mina võitnud, sest mul oli ettureid rohkem. Päeva lõpetuseks analüüsisin veel koos Peeboga neljaratsuavangu vigurikahingut.

Kuulsin turniiril hoiatavat lugu. Üks inimene sõitis elektritõukerattaga ja pani kogemata jala maha. Kuigi ta ei kukkunud, oli kiirus nii suur, et ta murdis jalaluu.

Ungari keele värvinimed

Must värv – fekete.

Näiteks tõrv jääb kätele.

Valge värv – fehér.

Kui lumi ja jää on teel.

Sinine värv on kék.

Nii põleb gaasileek.

Pohlapunane vörös.

Seda värvi on veres.

Pihlakapunane piros.

Tugevusaste on nirum.

Roheline – zöld.

Mets ja kartulipõld.

Kollane värv – sárga.

Aasiast võib leida targa.

Pruun värv – barna.

Põhjamaal päevitab harva.

Lilla värv on lila.

Sireliõnn tundus pila.

Roosa värv on pink.

Valge ja roosa on sink.

Oranž on narancssárga.

Apelsine korjama karga.

Hall värv – szürke.

Leiva peal hallitust märka.

Pidulik mäng

V-K-R-V-L-O-O-R

1. f4 f5 2. Rg3 Rd6 3. Oc5 g6 4. e4 fe 5. Od6 ed 6. Re4 Og7 7. Od3 d5 8. Rg5 Oh6 9. Lh4 Lf8 10. Ve1 Og5 11. fg Ve8 12. Rb3 Ve1+ 13. Le1 Oe6 14. Rd4 Of5 15. Rf5 gf 16. Of5 0-0-0 17. Oh7 Lg7 18. Lh4 Rg6 19. Og6 Lg6 20. Lg4 Vh8 21. h4 La6 22. d3 La5 23. Le2 c6 24. g6 Lc5 25. h5 Lf8 26. 0-0-0 Lh6+ 27. Kb1 Lh5 28. g7 Le2 29. ghL+ Kc7 30. Lh1 1:0. Võtsin tagasi ühes kohas käigu ja ühes kohas kiiranalüüsi järel alistumise.