Kahekordne nõuküsimine

Läksin Kristerilt nõu küsima. Informatsiooni hankimiseks võttis ta telefonikõne, milles valetas, et on minu isa. Olin varemgi kahtlustanud, et Krister valetab, nüüd oli see tõetsatud. Nähtavasti olid sellised ajakirjanike töömeetodid. Vähemalt oli ta leidlik. Telefoni vastuvõtja kõnetas arvatavat isat hüüdnimega Ando, selle põhjal võis oletada, et Krister helistas Rimmelile. Informatsioon õnnestus hankida.

Autod toas

Olime toas, mille lae all olid sõiduautod. Auto oli kaldteel inimese suunas kaldu, kartsin, et see võib inimesele peale kukkuda. Mõtlesin, et vähemalt mina olen ohutus kauguses. Siis vaatasin, et mina ka ei ole.

Turniir lammastega

Täna jõudsin turniirimaja ukse taha enne välja kuulutatud registreerimiskellaaja algust. Pöörasin ümber ja tegin veel kahes suunas jalutuskäike, et aega parajaks teha. Turniiril tähistati Pavlovi sünnipäeva. Pärast turniiri lõppu pildistasin läheduses peetavaid lambaid. Fotoaparaadi väljavõtmisel läks lammas puu varju.

Lippu kavaldamine

V-R-O-K-R-V-L-O
1. d4 g6 2. f4 f5 3. Rd3 d6 4. Od2 Rf6 5. Rc3 Oe6 6. g3 c6 7. a3 Rbd7 8. Of3 Lf7 9. e4 fe 10. Re4 Re4 11. Oe4 Og4+ 12. Of3 Of3 13. Vf3 0-0 14. 0-0-0 La2 15. Oc3 Rb6 16. Rb4 Lc4 17. Lf1 a5 18. Lc4 Rc4 19. Rd3 e5 20. de de 21. Ve1 ef 22. Vf4 Vf4 23. Rf4 Oc3 24. bc Ra3 25. Ve7 Vb8 26. Kb2 Rc4+ 27. Kb3 b5 28. Vc7 a4+ 29. Ka2 Re5 30. Re6 Ve8 31. Rd4 Rg4 32. Vc6 Ve5 33. Vb6 Rh2 34. Vb5 Ve3 35. Vc5 Vg3 36. Ka3 h5 37. Ka4 h4 38. Vc8+ Kh7 39. c4 h3 40. Ve8 Rg4 41. Ve1 h2 42. Vh1 Vg2 43. c5 Vd2 44. c3 Va2+ 45. Kb5 Va8 46. c6 Vc8 47. Kb6 Re5 48. Vh2+ Kg7 49. Kb7 Rc6 50. Kc8 1:0.

Mitterääkimine

Mind taheti rääkima panna. Leiutasin selle vältimiseks võtte, et esitasin ise rääkimapanijale küsimusi. Kogu materjali ei olnud aega läbi võtta, aga kui esitasin küsimusi ühe lause kaupa, sai osa materjalist läbi vaadatud.

Veniv mäng

Mängisime arvutimängu, üks teine inimene oli minu vastane. Mängus toimus sõda. Tundus, et tuleb käikude kordamisega viik. Aga vastane oli tunginud osade jõududega minu tagalasse ekraani alumises osas, võibolla selle vasakpoolsesse ossa tungimise korral oleks ta saanud võita. Aga esialgu ta ei tunginud, sest tulemus ei olnud ettearvestatav. Malepartii oli kestnud juba 168 käiku, aga kuna arvuti tavaliselt viiki ei taha, siis oli oodata, et ta võidab hästi suure käikude arvuga. Aastaaeg oli vahetunud ja minu alumisel vasakul tiival oleks võinud olla aine agregaatolek seetõttu muutunud, see oleks võinud lahingute tulemust muuta, aga arvuti sellega ei arvestanud.

"Möödunud tulevik"

Reinhart Koselleck. „Vergangene Zukunft. Zur Semantik geschichtlicher Zeiten“.  Frankfurt am Main, Suhrkamp 2000. 4. trükk. 389 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on sinu varasem kokkupuude Koselleckiga?

VASTAJA: Magistriõppes pidime lugema aastal 2001 Mart Kivimäe raamatut, millest kolmandik oli pühendatud Koselleckile. Seal oli tõlgitud ära ka nüüd loetud raamatu peatükk unenägudest kui ajalooallikast. Seminar raamatu teemal jäi ära, sest suurem osa magistrante ei saanud raamatut kuskilt kätte ja õppejõud hakkas seda üldse magistrantide jaoks liiga raskeks pidama. Aga mina lugesin Kivimäe raamatu Kirjandusmuuseumis läbi ja panin selle eeskujul oma kodulehekülje unenäoteooria alalehele kirja, et unenägu on ajalooallikas. Kuus aastat hiljem andsin trükki raamatu „Ajalugu unenägudes“, mis sisaldab ajalooteemalisi unenäoüleskirjutusi. Mäletan, et Kivimäe raamat tundus raske, praegu Kosellecki raamat hoolimata võõrkeelest tundus kergem.

KÜSIJA: Miks on Kosellecki raamatul selline pealkiri?

VASTAJA: Autorit huvitab, millisena on mineviku inimesed tulevikku ette kujutanud. Kõige rohkem on sellest juttu raamatu kolmest tsüklist esimeses. Aga kogu ajaloo kohta saab öelda, et mingil hetkel on see kõik tulevik olnud.

Raamatu alapealkiri ütleb, et raamat räägib semantikast. See tähendab, et juttu on mõistete muutumisest ajaloos. Näiteks kasutati saksa keeles esialgu ajaloo kohta sõna ’Historie’, aga 18. sajandil tuli selle kõrvale uus sõna ’Geschichte’, mis tähendab ka lihtsalt lugu. Inglise keeles küll öeldakse siiani ’history’. Või seletatakse raamatus, et revolutsioon tähendas algselt ringkäiku, räägiti nii ühiskonnakordade kui ka taevakehade ringkäigust kui revolutsioonist, aga uusajal hakati revolutsioone pidama ühesuunalisteks. Ma tean, et Sorokin avastas hiljem uuesti, et riigisisene poliitiline revolutsioon lõppeb normaalsusesse tagasipöördumisega, aga kõik seda ei usu.

KÜSIJA: Võrdle Kosellecki ja enda tähelepanekuid unenägude kohta.

VASTAJA: Koselleckit huvitasid konkreetselt Natsi-Saksamaa unenäokirjeldused terrori kohta. Mina olen unenägusid kirja pannud tuju parandamiseks, kõige halvemad jätan kirja panemata. Nii mina kui ka Koselleck oleme tähele pannud, et unenäod ilustavad tegelikkust. Kosellecki järgi koonduslaagri elanikud nägid unes koonduslaagrist väljapääsemist, minul depressiooniaegsetes unenägudes depressiooni ei olnud. Hinnete osas näen vahel unes ka tegelikult saadutest halvemaid, teiselt poolt muutub magistritöö kaitsmine unenägudes doktoritöö kaitsmiseks. Koselleck räägib küll unenägudest kui ajalooallikast, aga koonduslaagri elanike jaoks oli koonduslaager olevik. Minu raamatus „Ajalugu unenägudes“ on seevastu unenäod õpitud ajaloo kohta. Lähiajaloo osa on küll suurem, kuid ka lähiajaloost suurem osa oli minu sünniaastast varasem. Unenägude seletajad kirjutavad unenägudest kui tuleviku ennustamise vahenditest, mind on sarnaselt Koselleckiga huvitanud pigem mineviku või oleviku peegeldumine unenägudes. Koselleck leiab, et unenägudes peegelduvad päriselt läbi elatud sündmused, minu unenägudes peegelduvad peale ajalooraamatute ka loetud ilukirjanduslikud raamatud.

KÜSIJA: Kuidas on mõisted sinu eluajal muutunud?

VASTAJA: Koselleck ütleb, et sõnal on ainult üks tähendus, mõiste juurde kuuluvad ka kõik teooriad, mis selle kohta käivad. Aga mõisteid tähistatakse sõnade või väljenditega. Minu eluajal on vähenenud vene keele mõju, vabastamisest on saanud okupatsioon. Suurenenud on inglise keele mõju, nüüd väidetakse, et neeger on ebaviisakas sõna ja tuleb öelda mustanahaline. Aga nüüd on Ameerikas president, kes ei nimeta asju ümber viisakuse, vaid võimutaotluse seisukohalt. Tema suust on tulnud eesti keelde halvustav sõna süvariik, mida kasutavad Eestis küll peamiselt ühe partei esindajad.

KÜSIJA: Mida sa õppisid mõistete kohta ülikoolis?

VASTAJA: Seda juttu sõnade Historie ja Geschichte erinevuse kohta räägiti ka bakalaureuseõppe loengutes. Ülikooli lõputöös ja magistritöös tuli mul defineerida mõiste ’fašism’. Selle kohta oli välja pakutud palju erinevaid definitsioone. Üks arvaja ütles, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. See on kooskõlas Kosellecki raamatuga, mis ütleb samuti, et sõnade tähendused pole püsivad.

Kõheldes rongile

Mõtlesin, et võibolla peaks täna Peedule minema. Pakkisin koti ja asusin kellelegi ütlemata raudteejaama poole teele. Jaamas tegin aega parajaks ja magasin jaamahoone toolil. Kui ärkasin, siis kahtlustasin, et üks vanainimene on midagi minu kotist varastanud. Haarasin koti, aga nüüd pidas hoopis tema mind vargaks, sest selgus, et see oli tema kott. Minu kott oli minust teisel pool. Mul läks miski vastu kella nuppu, nii et kell läks valeks. Mõtlesin, et siin pole sellest midagi, sest saan vaadata ka jaamahoone kella, aga Peedult tagasi sõitma hakates on halb, kui kell on vale. Nüüd märkasin, et ka jaamahoone kell näitas juba 16 minutit, rong pidi sõiduplaani järgi väljuma veerand. Mõtlesin, et kui ma olen koti pakkinud, siis ma ei taha sellega koju tagasi minna. Kiirustasin läbi tunneli. Mõtlesin, et vast jõuan veel peale, sest tunnelis oli ka teisi kiirustavaid inimesi. Nägin veel rongi peatuses seismas. Mõtlesin, et pean kelleltki küsima, kas see on ikka Tallinna rong. Tundus, et rong hakkas just liikuma.

Klotsidest trummid

Laama

Ungari keelt:

Loom kõlab állat.
Kas oled näinud laamat?
 
Käima kõlab jár.
Mind kannab jalapaar.
 
Sõrmejälg – ujjlenyomat.
Tõestab korrarikkujat.
 
Komme, tava – szokás.
Tere kordub taas ja taas.
 
Eriline – külonleges.
Ainulaadne. Küll on äge.

Hommikune vastuvõtt

Pidin hommikul kooli minema. Mõtlesin, et asun täna varakult teele, siis ma ei hiline. Aga enne kooliminekut pidin arsti juures käima. Arst leiutas järjest uusi asju, mida ta pidi mul läbi vaatama. Ise nimetas ta seda korraks vaatamiseks. Kui läbivaatus oli lõppenud, oleksin veel enne esimese tunni algust kooli jõudnud, aga arst tahtis, et ma osaleks ka pidusöögil. Vanemaks saanud inimene enam kella järgi koolis käia ei saanud.

*

Püüdsin meenutada, mis raamatust ma lapsena õudusjutte lugesin. Algul mõtlesin, et see oli välismaa kirjaniku raamat, aga hakkas paistma, et see oli eesti kirjaniku oma. Vaatasin seda raamatut. See oli kadunud. Meenus, et pealkiri oli vist "Kaarnakivi". Seda raamatut ei olnud vist alles. Ema oli selle vist ära visanud, kuna see oli liiga õudne.

*

Osalesin koos klassikaaslastega peol. Tahtsin rääkida, aga ei saanud sõna. Peo lõpul üks õpingukaaslane ütles, et ta märkis üles, kes tahtsid sõna, aga ei saanud. Ütlesin, et see on ilus puumaja. Mõtlesin, et selle kiitmine võib mulle uusi kohustusi tekitada.

*

Mängisime kooli saalis korvpalli. Märkasin, et mängusaal on sektoriteks jagatud nagu malelaud. Üks klassivend seletas, et need märgid mängusaali serval on malemängijate ainus argument male ja korvpalli sarnasuse kohta. Mina leidsin, et mängud on ikka päriselt ka sarnased.

Omakäeline karikatuur

Leierkasti laul

Raamatud kaasas

Olime koolimajas kokkutulekul. Istusime bioloogiaklassis. Minu selja taga istus tõenäoliselt Reeli. Tahtsin talle oma raamatu kinkida, aga mul oli temaga eluaeg raske rääkida olnud. Enne kinkisin raamatu oma pinginaabrile Lauri K.-le. Reeli võis mõelda, et ma talle ei kingigi. Lauri vaatas raamatut ja küsis, miks on ühes unenäokirjelduses väljajätumärgid. Vastasin, et sellepärast, et olin selle unenäo otsekõne tsitaadid juba varem blogis avaldanud, hiljem kirjutasin paberile selle osa unenäost, mis oli veel kirja panemata jäänud. Lõpuks vaatasin selja taha. Selgus, et seal ei istunudki Reeli, vaid üks teine inimene.

*

Poliitikahuvilised jagunesid kuninga ja keisri pooldajateks. Aga mõned pooldasid hoopis Louis-Philippe'i, sealhulgas mina.

Tagasiside muusikale

Viimastel aastatel olen pilli mänginud. Mõni ütleb, et ma olen helilooja, aga mõni, et minu pillimäng ei ole muusika. Ise olen vahepealsel arvamusel. See on küll muusika, aga ma pole helilooja, vaid improviseerija. Ma ei oska sama lugu kahte korda ühte moodi mängida.

Mõnes mõttes see teebki mind loominguliseks. Aga minu muusika elab ainult hetkes. Luuletused jäävad püsivalt meelde, enda noodid mitte.

Mõtlesin, et saadan ühe oma muusikavideo konkursile. Aga ma ei teadnud, kust ma mõne konkursi leian. Lahendus oli korraldada ise konkurss. Panin internetis hääletusele, milline minu muusikavideo on parim. Kuid kui küsitlus oli 24 tundi üleval rippunud, ei olnud selle ajaga ühtegi videote vaatamist juurde tulnud. Võtsin küsitluse maha, et mitte rohkem kurvastada.

Järgmisel päeval tuli ühele videole kuus vaatamist juurde. Küsisin tehisintellektilt, milline minu muusikavideo on parim. Tehisintellekt vastas, et see, mida kõige rohkem vaadatud on, see ongi parim. Küsisin, et kui vaatajad ei ole teisi vaadanud, kust nad siis teavad, et teised halvemad on. Tehisintellekt vastas, et sellel videol on parim avakaader ja parim pealkiri, ent head asjad käivad komplektis.

Ütlesin, et mulle endale meeldib üks teine video rohkem. Tehisintellekt vastas, et maitsed erinevad.

Sündmused kohtades

Läksime kanali taha. Teised meie pere lapsed läksid ühte teed, mina valisin teise. Nägin masinat töötamas, püüdsin sellest eemale hoida. Mulle tuli vastu Piret. Ütlesin talle ühe lause ja Piret laikis seda. Seejärel ründas mind suur koer. Mõtlesin, et võtan maast lauajupi ja kaitsen ennast sellega.

*

Olime peol. Suurem osa peolisi läks majast välja, mina ja paar inimest eemal jäime lauda edasi istuma. Vaatasin ühe teise istuja poole. Tema pööras näo minu poole, mina pöörasin oma näo ära.

*

Olin pangas. Logisin oma kontole sisse. Hoidsin seal muuhulgas fotosid, aga ei tundnud praegu fotodelt inimesi ära. Ma ei tahtnud neid ka teiste inimeste juuresolekul suurendada, seetõttu logisin välja. Pangatöötaja ütles, et see, et ma hoian magnetkaarte ühes pakis, võib kättesaadavust vähendada. Ma ei saanud aru, kas ma ei saa raha pangast kätte või pidas ta midagi muud silmas. Magnetkaarte oleks olnud raske hajutada. Pangatöötaja rääkis ühe anekdoodi. Ma ei saanud sellest aru, aga püüdsin edasi rääkida. Pangatöötaja ütles, et ma ei tunne füüsikat. Ta rääkis selle anekdoodi ise uuesti.

Puhkepäeva meeleolu

Rohepööre joonistamises

V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 e5 3. Ob2 Rfe6 4. e4 Rdc6 5. Rfe3 Rcd4 6. Od4 ed 7. Rc2 c5 8. f3 b6 9. Lf2 Ob7 10. 0-0 Od6 11. Rb2 g5 12. Re1 h5 13. a3 0-0-0 14. b4 Vdf8 15. bc Rc5 16. Ld4 Oe5 17. Le3 Ob2 18. Va2 Oe5 19. d4 Of4 20. Lc3 Re6 21. a4 g4 22. a5 gf 23. Rf3 Oe4 24. ab ab 25. Oe4 Rc7 26. c5 La2 27. cb Vhg8 28. Re1 Vg2+ 29. Rg2 Od6 30. Va1 La1 31. La1 Re6 32. La8+ Ob8 33. Ob7+ Kd8 34. Lb8+ Ke7 35. Lf8+ Rf8 36. Oc8 Kd8 37. b7 Kc7 38. Re3 Re6 39. Rd5+ Kb8 40. Rb6 Kc7 41. Rd7 1:0.

Valimisjaoksond haiglas

Minu silmade ees oli psühhiaatriahaigla sissepääs. Ütlesin, et seda on kritiseeritud, vist sellepärast, et on olemas eraldi meeste- ja naisteuks, aga ei ole homode ust. Mulle vastati, et kriitikaks ei ole põhjust, sest märgid uksel on arusaadavad. Jätsin ütlemata, et haige inimene võib märkidele oma tähenduse omistada. Sisenesin uksest, et osaleda valimistel. Seni oli hääletamine olnud tasuta, aga täna küsiti mult suurt rahasummat, põhjendusega, et tuli vastata minu küsimusele. Ütlesin, et neil ei ole õigust raha küsida, ma ei maksa. Mõtlesin, et annan järele ja maksan raha ära. Aga märkasin, et olin kogemata rahakoti riidehoidu andnud. Ütlesin, et soovin seda tagasi, sest riidehoius võivad käia vargad. Mõtlesin, et rahakoti tagastamise eest küsitakse arvatavasti täiendavat summat.

Koostamistööde algus

Olin alustanud kolmanda Oleski raamatu koostamist. Isa oli mulle rääkinud, milline võiks olla selle raamatu sisu, aga ma olin ära unustanud. Läksin peomaja tühjavõitu ruumi isalt küsima. Ta ütles, et ma ootaks. Varsti lisas ta, et kuna kindlal teemal raamat on juba olnud, siis ma paneks kolmandasse raamatusse lihtsalt neid artikleid, mis on üle jäänud. Küsisin, et siis vist eelkõige hilisemast perioodist. Isa vastas jah.

*

Räägiti, et üks taevakeha läheb korraks päikest varjutama. Sel ajal ei lähe mitte ainult pimedaks, vaid võib minna ka järsult külmaks. Kuigi kõneleja arvas, et see kõik juhtub korraks, kahtlustasin mina, et see võib tähendada maailma lõppu. Mõtlesin, et sellega tuleb leppida. Valmistasin juhtuma hakkava kohta taevakehade mudeli. See tuli välja tegelikkusest natuke erinev.

Kaitsmispäev

Toimus minu doktoritöö kaitsmine. Rääkisin ühest riigist, aga tõin näite ka Saksamaa kohta. Juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Vastasin, et on. Öeldi, et töö on kaitstud. Mõtlesin, et mul on doktoriõppes kõik hinded maksimaalsed, võibolla saan erinevalt kahest eelmisest õppeastmest cum laude. Juhendaja mainis pärast kaitsmist ühte asja, mida ma olin kirjutanud. Ütlesin, et seda ma kirjutasin blogi unenägude rubriigis. Juhendaja polnud enne öelnud, et ta seda loeb, kui kaitsmine oli möödas, aga nüüd võis mitteametlikumalt rääkida. Võibolla oli juhendaja lugenud ainult ühte unenägu, mille ta leidis oma nime otsingumootorisse lüies. Aga ma olin ülikooli koduleheküljelt lugenud, et mul on magistriõppes riskianalüüs tegemata. Mulle oli küll magistriõppe diplom antud, aga ülikooli kodulehekülje koostajad ei olnud seda arvestanud. Ütlesin, et juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Mõtlesin, et ta tahab, et ma ise üles tunnistaks, kui midagi on puudulikult õpitud, aga mina tahan keerutada. Rääkisin, et doktoritöö kaitsmine oli edukas, aga magistrieksami pidin ümber tegema. Võibolla sellepärast, et seal oli teine õppejõud, vastuse kvaliteet oli sama. Või nüüd olid kergemad nõudmised, sest ülikooli oli reformitud ja sain ainult haridusdoktoriks. Hiljem lamasin voodis ja rääkisin vennaga, kui voodi juurde tuli juhendaja. Panin silmad kinni ja püüdsin magama jääda. Juhendaja hakkas voodit mõõtma.

*

Pidu lõppes. Üks klassiõde kutsus, et sõidame koos autoga koju. Vaidlesin vastu, et ma tahan jala kõndida. Ma lähen alati pool maad jala ja pool bussiga. Järgmisel hommikul ärgates nägin, et see klassiõde tuli venna voodit kohendama. Kuna see oli vennale solvav, võtsin klassiõel juustest kinni ja vedasin ta uksest välja.

*

Istusime ümber suure peolaua. Rahvast oli hõredaks jäänud. Üks klassivend torkis mind oma prillidega. Viskasin teda selle eest nende prillidega. Kui ta järgmine kord mind prillidega torkis, panin tema prillid oma taldriku kõrvale. Ta võttis kätte pudeli ja tundus, et tahab mind sellega visata. Viskasin selle pudeli põrandale puruks. Ütlesin klassivennale, et ta võib oma prillidele järele tulla. Ta läks klaasikildude juurde. Hoiatasin, et ta sinna ei läheks, killud võivad talda vigastada. Ta oli pealegi veel palja jalu.

Talvine lugu

Suusatasin Jaama tänaval, nagu muudki inimesed. Sõitsin mäest alla ja nii sama hooga juurde tõukamata järgmisest mäest üles. Teel oli üks suur koer. Ta ründas jälle just mind, kuigi valida oli ka teisi inimesi. Leidsin maast lihatüki ja viskasin koerale. Nii jättis ta mind rahule. Kohtasin ka teist koera ja viskasin talle järgmise lihatüki. Kaunase puiesteele jõudes meenus mulle, et nii ei pruugi koerast lahti saada, vaid ta võib mind just oma peremeheks pidama hakata. Tundus, et selle koeraga just nii lähebki.

*

Isa ütles, et nüüd on eesti ajakirjanikud avastanud, et sõjad on olemas, aga sõjad on maailmas kogu aeg toimunud. Vastasin, et nüüd on oht Eestile suurem. Saksamaa oli ka jälle sõjateele asunud. Vist otse enne sõja algust oli Saksamaal toimunud riigipöördekatse. Kuigi see oli ebaõnnestunud, oli valitsus pärast seda ise sõda alustanud.

Enne kõnet

Läksin ühte auditooriumisse üritusele. Korraldajad küsisid mult, kas ma olen kurjategija või usuinimene. Vastasin, et ma olen vahepealne, aga enne juba usuinimene. Lahkusin sellelt ürituselt, et minna teisele kõnet pidama. Tee peal üks usumees sõimas mind, et minu vaated on lubamatud. Jõudsin teisele üritusele kohale. Seal pidid paljud inimesed kõnet pidama, pidin oma järjekorda ootama. Mõtlesin, et mul ei ole kõne ette valmistatud, aga ma võin paljudel teemadel kõnet pidada. Tuli üks teema välja valida.

*

Üks inimene käitus imelikult. Vanemaks saades lõpetas ta üldse rääkimise ära. Pildil oli kujutatud, et tema asemel juhivad autot kiirabitöötajad.

*

Üks inimene kirjutas mulle, et ta tarvitab narkootikume, aga ainult lahjemaid ja ainult väikses koguses. Ta lisas, et ta ostab neid politseinike ja kiirabitöötajate käest. Mõtlesin, et panen tema jutu blogisse kirja. Mõtlesin, kas ma ikka panen, ei tohi teda halvas valguses näidata.

Koduvarblane

Varblane on воробе́й.
Kõrgeid rõdukorruseid
varustab ta pesaga,
tulles poegi lisama.

 

Kodu oma – домо́вый.

Endale koju ta tood või?

Ta on levinud – распространённый.

Kui siutsub, kas kostab jonn või?

 

Isane on самец

mingi liigi raames.

Emane on самка,

lööb isasega kampa.

 

Ladina keeles passer domesticus.

Lindude õpe on laste kombestikus.

Liiginimi - видовое название.

Eri keeli siia me kaasame.

Sulgpallivõistlustel

Mängisime võistlustel sulgpalli. Minu vastane oli üks välismaa naine. Minul oli pallile pihta saamisega rohkem raskusi kui temal. Ühel hetkel hakkasin mängima selg ees. Nüüd sain pallile hästi pihta, sest lõin seda kuulmise järgi. Võibolla ma ainult arvasin, et ma saan pallile pihta, võibolla mulle seda ei löödudki.

*

Kõndisin koolimajas peatrepist alla. Vaatasin, et kolmandal korrusel on ka rõdu, ma mäletasin paremini teise korruse oma. Rõdu uks jäi mulle teele ette, võtsin sellest kinni, et mööda saada. Aga keegi just liigutas ust ja sõrmed said uksepraos haiget. Jõudsin esimesele korrusele ja nägin õpetaja Kalmet. Mul oli jopp seljas, mis oleks pidanud olema riidehoius. Imestasin, et ma üldse nii sooja ilmaga jopi selga olin pannud. Aga ma vist kodus ei pannudki, ma olin selle vist varasemal korral kooli riidehoidu unustanud ja nüüd hajameelsusest selga pannud. Läksin Kalme tundi klassis 119. Varem olin istunud õpetaja laua pool, aga nüüd oli minu pinginaaber Erik istunud hobuserauakujuliselt paigutatud pinkide õpetajast kaugemasse nurka. Küsisin, kas Eriku kõrvale ümber nurga pöörde võib istuda. Ta lubas. Istusin sinna Eriku ja Viive vahele. Mõtlesin, kumma kõrvale istumine see nüüd on. Panin jalad lähemale Erikule, et ei jääks muljet, et ma tüdruku kõrval istun. Hakkasin kotist selle tunni asju otsima. Kotist tuli välja palju varasemate klasside asju. Vastasin õpetaja küsimusele. Ühel hetkel märkasin, et Viive on must kaks kohta kaugemale nihkunud. Juhul kui ma silmanurgast õigesti nägin ja ta endisel kohal ei istunud.

Neljaratsu avangu tagasikahing

Proovisin täna juba nädal tagasi kirjutatud postituses mainitud varianti. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. 

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Re4 6. Re4 Rg6 7. Og5 Oe7 8. Le2 0-0 9. Oe7 Le7 10. Rc3 c6 11. Le7 Re7 12. Od3 d5 13. Rd1 Ve8 14. Kd2 Of5 15. Re3 Od3 16. cd Rg6 17. g3 Ve6 18. Vac1 Vae8 19. Vhe1 Kf8 20. Vc3 Re7 21. Vf1 h5 22. Va3 Va8 23. f4 g6 24. Vb3 b6 25. Vc3 a5 26. Vb3 Vb8 27. Vc1 Rc8 28. g4 hg 29. Rg4 Ra7 30. Re5 Kg7 31. Ve1 Rb5 32. Rc6 Vc6 33. Vb5 Vf6 34. Vd5 Vf4 35. Ve2 Vh8 36. Vd6 Vf6 37. Vf6 Kf6 38. Kc3 Vc8+ 39. Kb3 Vd8 40. Kc4 Vd6 41. h4 Kg7 42. Ve4 f5 43. Ve1 Kh6 44. d5 Kh5 45. Ve6 Vd7 46. Vb6 Vf7 47. d6 f4 48. Vb5+ Kh4 49. Vd5 Vd7 50. Kd4 g5 51. Kc5 g4 52. Kc6 Vd8 53. Vf5 Kg3 54. d7 f3 55. Kc7 Vd7+ 56. Kd7 Kg2 57. Vf4 g3 58. Va4 f2 59. d4 f1L 60. Va5 Lf7+ 61. Kd6 Lf8+ 62. Kd7 Kf1 63. Vc5 g2 64. Vc1+ Kf2 65. Vc2+ Kg3 66. Vc3+ Kh2 67. Vc1 g1L 68. Vg1 Kg1 69. d5 Lf7+ 70. Kc6 Le8+ 71. Kc5 Ld7 72. b4 Kf2 73. d6 Ke3 74. b5 Ke4 75. a4 Ke5 76. b6 Ld6+ 77. Kb5 Kd5 78. b7 Lc6+ 79. Ka5 Lc7+ 80. Kb4 Lb7+ ja valge sai 92. käigul mati.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Autojuhi monoloog" järgi.

Tegevused reketitega

Neljal lapsel olid reketid. Kahelt väiksemalt võtsin need ära, sest nad vaatamata keelamisele tagusid nendega. Kartsin, et varsti võivad suuremad lapsed ka taguma hakata. Märkasin, et ühel reketil on tagumise käigus reketilaba reketivarre küljest lahti lennanud. Mõtlesin, kas hakata kadunud tükki masina abil otsima, see tundus lootusetu. Leidsin tüki ise üles. Tahtsin kaks tükki kokku liimida. Küsisin, kas kellelgi on liimi. Üks venna klassivend ütles, et temal on, ta võttis liimimistöö enda peale. Mul tekkis hirm, et mängimise käigus läheb liim uuesti lahti ja reketilaba lendab teisele mängijale vastu pead.

Mäng kolmekesi

Osalesin maleturniiril. Enne mängu pandi nuppe valmis. Uued reeglid lubasid soovi korral kasutada mittetraditsioonilist algsesisu, osad mängijad kasutasid seda võimalust. Mina pidin mängima paaris ühe poisiga kolmanda inimese vastu. Ma küsisin mängu keskel, mis nupp on milline. Üks poiss ütles, et viiki võib ka leppida. Minu kaaslane ja vastane leppisidki viiki.

Kolmandale kaitsmisele

Lähenes minu doktoritöö kaitsmine. Olin kirjutanud doktoritöö sama faili edasiarendusena, millest olid välja trükitud bakalaureusetöö ja magistritöö. Nüüd alles märkasin, et kasutatud kirjanduse nimekiri ei ole korras. Ma olin kuulnud varem etteheidet ühele üliõpilasele, et tal pole kasutatud kirjandus tähestiku järjekorras, aga siis ma ei tulnud veel selle peale, et mul endal ka ei ole. Mul ei olnud ka suurema osa raamatute taga ilmumisaastaid. Kontrollisin, kas mul on kogu kirjandus kirjas. Selgus, et ei olnud. Panin "Rahvalehe" kui ühe tähtsama kasutatud lehe pastakaga oma eksemplari kirja, aga kõike ei hakanud enam kirja panema. Õppejõududel olid oma eksemplarid, neid ma enam parandada ei saanud.

*

Jõudsin oma doktoritöö kaitsmisele kohale. Rahvast oli palju, valisin, kuhu rahva hulka istuda. Jürgen I. hakkas lugema ette ühte minu unenäokirjeldust, mida ta oli ühel üritusel juba lugenud. Justkui oleks ta tahtnud mind kaitsmisel läbi kukutada, kuigi arvatavasti see nii ei olnud. Tegelikult ka muud inimesed minust midagi rääkima pidades olid korduvalt minu blogi ette lugenud, muid kõne ideesid oli raskem leida.

Edasiliikumisvõimalused

Mängisin malet. Mul olid mustad. Vastane oli tugev, aga mul õnnestus ta pikalt mõtlema panna. Mõtlesin, et tegelikult tugev mängija võib alguses rahulikult pikalt mõelda ja lõpus võita. Avaldasin survet h-liinil. Teiselt poolt ähvardas vastane ise h-liinil lippu minna. Aga tal olid mõned nupud jalus, ta pidi need kõigepealt eest võtma. Mina võisin seda aega kasutada selleks, et liputiival ise lippu minna. A-etturi tee oli blokeeritud, aga lootusrikkam oli edasi liikuda c-etturiga.

*

Saatsin listi kirja. Kirja juurde tuli märge, millest võis aru saada, et see on minu viimane kiri. Tundus, et lisaks sellele, et minu kirju ei taheta suures listis, on need edaspidi ka enda asutatud listis ära blokeeritud. Ma ei teadnud, kas blokeerimine õnnestub, kui list on serveriväline. Mõtlesin küsida tehisintellekti arvamust.

"Vene filosoofia ajalugu" 1

Vassili Zenkovski. „Vene filosoofia ajalugu“. I köide. Vene keelest tõlkinud Hillar Künnapas. Avatud Eesti raamat. Ilmamaa, Tartu 2025. Venekeelne esmatrükk Pariisis 1948–1950. Tõlget eesti keelde loetud praegu leheküljeni 119. Esimesel köitel kahest kokku 686 lehekülge.

KÜSIJA: Kes oli Vassili Zenkovski?

VASTAJA: Vene-Ukraina sõja tingimustes on rõhutatud, et Zenkovski oli ukraina päritolu. Aga ukrainlased jagunevad katoliiklikeks ja õigeusklikeks, tema oli õigeusklik. Iseseisvuse eest on võidelnud rohkem katoliiklik Ukraina. Zenkovski nimetab raamatus vahepeal Ukrainat Lõuna-Venemaaks. Tema eluloos on sarnasust Sorokini omaga. Kui Sorokin oli Veebruarirevolutsiooni ajal seotud Ajutise Valitsusega, siis Zenkovski Vene kodusõja ajal ühe valgekaartliku valitsusega. Enamlaste võidu tulemusel pidid nii Sorokin kui ka Zenkovski riigist lahkuma. Mõlemad peatusid algul Kesk-Euroopas ja siis liikusid lääne poole edasi. Mõlemad on olnud ka vangis, aga kui Sorokin oli Venemaal, siis Zenkovski Teise maailmasõja ajal Prantsusmaal.

KÜSIJA: Zenkovski raamatu teema, maht ja tõlke ilmumisaeg on sarnased sinu tõlgitud Masaryki raamatuga. Mis on nende raamatute erinevused?

VASTAJA: Masaryki raamat ilmus üle 30 aasta varem, aga selleks ajaks oli Zenkovski oma teose kirjutamist juba alustanud, tema raamat on suuliste loengute edasiarendus. Zenkovski on Masaryki raamatule ka viidanud, ta kiidab seda raamatut, aga ütleb, et osades asjades Masaryk eksib. Masaryk kirjutas protestantliku Lääne tsivilisatsiooni seisukohalt ning pidas õigeusku protestantlusest ja katoliiklusest vähem arenenuks, Zenkovski oli ise õigeusklik ja hakkas ka õigeusu vaimulikuks. Masaryk ütles, et Venemaa on Euroopa eilne päev, Zenkovski meelest oli Venemaal juba keskajal näiteks ikoonikunst väga kõrgelt arenenud.

Masaryki raamat räägib pealkirja järgi filosoofia kahest harust, Zenkovski oma kogu vene filosoofiast. Masaryk pidas vene filosoofia mahajäämuse üheks tunnuseks, et Venemaal pole arendatud tunnetusteooriat, Zenkovski küsib, miks peab just tunnetusteooriaga tegelema, Venemaal on seevastu olnud kõrgelt arenenud ajaloofilosoofia. Masaryk ütleb, et Vene keisririik on olnud tsesaropapistlik, sest kirik on allunud keisrile või tsaarile, Zenkovski vaidleb vastu, et õigeusu kirik tuli vabatahtlikult monarhile vastu. Ta viitab mõtlejale, kelle meelest keiser oli küll ajalooliselt kõrgem, aga kirik müstiliselt. Masaryk ütleb, et õigeusk on olnud müstilisem kui katoliiklus või ammugi protestantlus, Zenkovski meelest pole just Venemaal olnud selliseid müstitsismi äärmusi nagu Läänes, tema arvates on Venemaal olnud müstitsismi kesktee ehk müstiline realism. Mulle on ka tehisintellekt öelnud, et kuigi üldiselt on õigeusk katoliiklusest müstilisem, peab katoliiklus unenägusid tähtsamaks.

KÜSIJA: Esimene filosoof, kelle juures Zenkovski pikemalt peatub, on Skovoroda. Mida sa said teada tema kohta?

VASTAJA: Skovorodast on juttu raamatu teises peatükis. Enne on juttu eelloost. Kuigi Zenkovski arvates oli Venemaal ka keskajal piisavalt arenenud kultuur, leiab ta, et filosoofiat veel siiski mitte. Väärtuslik olevat küll ka intuitsioon, aga filosoofia algavat alles mõtte teadvustamisest. Selleni jõutud Venemaal 18. sajandi teisel poolel. Skovoroda oli religoosne mõtleja. Nagu see arvustus on vormistatud küsimuste ja vastustena, nii pani ka Skovoroda filosoofiat kirja dialoogidena. Mõtteloo metodoloogia seminarides, mida ma ükskord külastasin, peeti filosoofia ja teoloogia erinevuseks, et teoloogial on mingid eeldused, aga Zenkovski raamatust saab teada, et on olnud ka filosoofe, kellel on eelduseks olnud Piibel. Eurolistis Silver Saks tõlgendas Piiblit väga vabalt, ka Skovorodale olid Piibli tekstid sümboolse, mitte otsese tähendusega.

Filosoofia ei pruugi olla kooskõlas hilisema teadusega. Skovoroda arvas näiteks, et inimene mõtleb südamega. Piltlikult võidakse tänapäeval ka nii öelda, aga teaduslikult rääkides peetakse mõtlemise asukohaks aju. Erinevatest ajupoolkeradest pärinevad küll erinevad mõtted, võibolla piltlikule südamele vastab parem ajupoolkera.

Vaatasin võrdluseks ka, mida kirjutas Skovorodast Masaryk. Tema raamatus on vastavat nime ainult kahes lauses, üks lause on esimeses ja teine teises köites. Ta seostab Skovorodat hilisemate slavofiilidega, keda ta hindas madalamalt kui läänlasi.

Ettevalmistatud aktus

Ühte aktust alustades avanes vaade, kus saali ette oli kirjutatud kaks nime, aga mõlemad nimed olid kirjutatud valesti. Üks nimi isegi ropult. Mõtlesin, kas vea tegin mina. Esineja märkas viga, aga luges meelega roppuse ette. Ta ütles, et see on väike viga, selliseid teevad teised ka.

*

Olin kirjutanud klassikaaslastele, et nägin tänaval koos kõndimas nelja klassikaaslast ja ühte õpetajat. Olin lisanud, et ma pole kindel, kas see oli unenägu või ilmsi. Mõtlesin, et see oli vast unenägu, muidu oleks ebaloogiline, et kõik kõndisid selles suunas, kus mina elan, tegelikult elab igaüks erinevas suunas. Olin vist kirjutanud, et ma ei mäleta, kas nähtud inimesed olid riietega või ilma riieteta.

Jooned paberilt

Täna avaldan pildi, mis viimases muusikavideos juba pool ekraani täitis. See on joonistatud eelmise pildirubriigis avaldatud pildiga sama Klassikaraadios saate kuulamise ajal. Töötlesin seda mitmel viisil.

Öösel arvuti taha

Läksin kell 12 öösel isa toa arvuti taha. Ma ei tahtnud isa nähes postkasti parooli sisestada, ootasin, et ta vannitoas ära käiks ja magama läheks. Nii kaua tegin laua peal uinaku. Arvasin, et uinak lõppes kell pool üks. Aga väljas oli valgemaks läinud. Mõtlesin, kas suveööd on nii valged. Kui kella vaatasin, oli see hoopis pool kümme, seega olin maganud pikalt. Mõtlesin minna teise tuppa küsima, kas praegu on hommik või õhtu.

Esmaspäevane koolipäev

Oli pühapäeva lõpp. Mulle meenus, et eelmises bioloogia tunnis oli kontrolltöö pooleli jäänud ja uuel esmaspäeval pidime seda jätkama. Ma polnud ühegi aine tundideks õppinud, sest mul tuli alles päeva lõpul meelde, et võidakse koduseid ülesandeid anda. Seoses sellega ütlesin, et homme ma kooli ei lähe. Mul oli varem ka juba palju puudumisi. Õpetajad tahtsid koolis kohal käimist, kuigi minu meelest oleks inimene võinud ise otsustada, mida ta teeb. Mõtlesin, et võibolla lähen homme kooli hilisemateks tundideks, bioloogia on esimene tund. Aga kui ma hilisemal kellaajal oleksin osalenud kehalise kasvatuse tunnis ja bioloogia õpetaja oleks seda näinud, siis tal oleks tekkinud kahtlus, et ma ei puudunud tema tunnist haiguse tõttu.

*

Asusin kõndima kooli poole. Tänaval kõndis üks tüdruk minu ees. Tundus, et me püsime samas tempos. Kooli kohale jõudes meenus mulle, et täna algab kool alles teisest tunnist. Suurem osa klassist oli tulnud esimeseks tunniks. Vahepeal oli olnud koolivaheaeg ja selle jooksul oli täpne tunniplaan meelest läinud. Mulle meenus, et bioloogia ei olegi vist esimene, vaid viimane tund. Lahkusin ruumist 102 ja vajutasin koridoris lülitit. Sein varises kokku. Läksin klassi uksele tagasi ja ütlesin Sandrile, et sein võis kokku variseda sellepärast, et ma vajutasin lülitit niiske käega ja tekkis lühis. Sander vastas, et põhjus oli jah see. Mina seda enam ei uskunud, ma olin varem ka lüliteid niiske käega vajutanud, aga niiskus ei tunginud edasi. Pealegi oli meie koolimaja üldse varisemisohtlik, hiljuti oli ajalehes kirjutatud, et hoone üks teine sein varises ka kokku.

Hoogsad noodid

Neljaratsu vigurikahing

Täna proovisin arvutiga mängida neljaratsuavangu vigurikahingu varianti, mida on mänginud minu vastu Parts, kes õppis seda internetist. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. Järgnes analüüs:

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Rc6 6. d5 Re5 7. f4 Rg6 8. e5 Rg8 9. Oc4 Oc5 10. Re4 d6 11. Le2 R8e7 12. Rg5 0-0 13. Od2 de 14. fe Rd5 15. 0-0-0 Ve8 16. Rf7 Kf7 17. Lf3+ Ke6 18. Oc3 c6 19. Vhf1 Re5 20. Oe5 Ke5 21. Vfe1+ Oe3+ 22. Ve3+ Re3 23. Le3+ Kf6 24. Lf3+ Of5 25. Vd8 Vad8 26. Od3 Ve1+ 27. Kd2 Ve4 28. Kc3 Vd3+ 29. cd Vh4 30. h3 h5 31. Lf2 g5 32. La7 Oe6 33. Lb7 Od5 34. g3 Vh3 35. Lc7 Oa2 36. Lc6+ Oe6 37. Ld6 Kf5 38. d4 Oa2 39. d5 Kg4 40. Le5 Vg3+ 41. Kb4 h4 42. d6 Ob1 43. d7 Vd3 44. Le4+ Kh5 45. Ld3 Od3 46. d8L Of5 47. Lh8+ Kg4 48. Ld4+ Kf3 49. Lc3+ Kf4 50. Ld2+ Kg4 51. Le2+ Kf4 52. Lh2+ Kf3 53. Kc3 h3 54. Kd2 Ke4 55. Ke2 Kd5 56. Kf2 g4 57. Kg3 Od7 58. Ld2+ Kc6 59. b4 Oc8 60. Lc3+ Kb7 61. Lc5 h2 62. Kh2 Kb8 63. b5 Od7 64. b6 g3+ 65. Kg3 Kb7 66. Lc7+ Ka6 67. b7 Oc6 68. b8L Ob7 69. Lcb7+ Ka5 70. Lb5 matt.

Üks päev enda vastu mängides tõi mustale võidu variant 4. ... Rd4, aga koos Peeboga analüüsides lõppes see valge võiduga. Peebo pidas etturi äraandmist veaks, õigemaks pidas ta vigurikahing vastu võtta ja seejärel vigur tagasi kahida.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Kabetaja monoloog" järgi.

Tartus ja välismaal

Osalesin pikal maleturniiril. Enne vooru algust lasti ühte paberit ringi käia, kuhu kõik pidid kirjutama oma andmed. Mulle polnud selge, millised andmed tuleb kirja panna. Kirjutama hakates kirjutasin algul kogemata teise inimese kohta. Ka tegin ma kirjutades vigu, mida tuli parandada. Minu esimese vooru vastane oli Seljodkin. Teised juba ammu mängisid, aga meie polnud veel leidnud korras kella. Kellasid oli, aga igal ühel oli mingi viga. Seljodkin küsis protokolli täitmiseks, mis mu nimi on. Minu nimi oli talle ammu teada, aga võibolla tal oli viimasel ajal mälu halvemaks läinud. Seljodkin hoiatas mind ühe terviseprobleemi eest. Lugesin internetist maleuudist. Üks eesti tüdrukmaletaja oli käinud välismaal võistlemas ja teda polnud seal hästi koheldud. Ta protesteeris, et kuidas niiviisi koheldakse teda, kes on saanud maailmatasemel võistlustel sellised ja sellised kohad. Mõtlesin, et mina olen oma Tartu tasemel võistluste kohta täpselt samasugust juttu kirjutanud. See tüdruk ei tulnud Eestisse tagasi, vaid abiellus ühe Aasia mehega. Levitasin loetud uudist oma blogis, aga mitte malerubriigis, vaid ühes teises.

Muusika meeleolu

Selle pildi ma joonistasin Klassikaraadio kuulamise ajal. Erinevalt eelmistest muusikaga seotud piltidest ma ei proovinud joonega muusikarütmi jäljendada, aga muusika meelolu on vast siiski pilti mõjutanud. Nüüd pidin töötlema teise programmiga kui eelmisi pilte, sest arvuti oli teine. Kogemata valisin ka fotoaparaadil teise režiimi. Ja päevavalguse asemel oli nüüd laualambi valgus.

Muusika üksinduses

Püüdsin viimastel nädalatel lugeda "Sirbi" muusikarubriiki, et võibolla meeldib kirjandusrubriigist rohkem. Aga varsti hakkas häirima, et kõik arvustused on kontserdite, mitte plaatide kohta. Kuulasin täna hommikul enda tehtud muusikavideosid. Mulle suuga laulda eriti ei meeldi, aga pärast salvestust kuulata meeldib rohkem. Kuulasin ka ansamblit Apelsin. Tal oli üllatavalt palju instrumentaalmuusikat. Mõtlesin, et instrumentaalmuusikas võib olla võimalik ideed puhtamalt teostada, aga ilma sõnadeta meelde jätta on raskem. Vaatasin ka ungari kantrimuusika videosid. Petöfi luuletuses on öeldud, et ungarlased on tõsised, aga tänapäeva videotes nad naeratavad. Kantrimuusika noodid tundusid enesekindlad.

"Puhtetähed"

Juhan Peegel. „Puhtetähed. Ajakirjandusloolisi jutustamisi“. 225 eesti ajakirjandus. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1991. 128 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on selle raamatu lühikokkuvõte?

VASTAJA: Juhan Peegel annab ülevaate eestikeelse ajakirjandusajaloo algusest ja selle eelloost. Ta loeb eellooks ka kirikutele ettelugemiseks saadetud ilmalikud teated, mida nimetati plakatiteks. Mõtlesin, et on küll raadio eelkäija moodi, aga et võibolla on seda siis ka kirikuõpetaja peetud vaimuliku sisuga jutlus.

Edasi läheb raamat kalendrikirjanduse juurde. Kalendrites avaldati samasuguseid õpetlikke lugusid nagu hiljem esimestes ajalehtedes. Kalender ilmus küll ainult üks kord aastas, aga kuna tegi seda iga aasta, siis oli ikkagi perioodiline. Mõtlesin, et „Eesti mõtteloo“ sarja on ilmunud ka kindel arv köiteid aastas.

Kolmandaks läheb raamat aastatel 1766–1767 ilmunud esimese eestikeelse ajakirja „Lühhike öppetus“ juurde, mida anti välja paraalleelselt samasuguse lätikeelse ajakirjaga, nii et korraga algas kahe naaberrahva ajakirjandus tänu ühele ja samale mehele. Neljandaks on juttu aastal 1806 ilmunud esimesest eestikeelsest ajalehest „Tarto maa rahva Näddali-Leht“, milles kajastati muuhulgas Napoleoni sõdu. Ajalehe numbreid leiti alles hiljem üles, Peegel ei olnud neid näinud, aga talle oli ajalehe sisu umbes teada, sest seda oli pikalt refereeritud tsensuuriaruannetes. Raamatu kolmas ja neljas teema on esitatud ilukirjanduslikumas stiilis kui kaks esimest, aga autor lubab, et fantaasiat kasutades jääb ta võimalikkuse piiridesse.

KÜSIJA: Milline oli Juhan Peegli maailmavaade?

VASTAJA: Juhan Peegel oli nii Nõukogude Eesti ajakirjandushariduse rajaja kui ka kirjanik. Ükskord seltskonnas toodi tema kõrget eetilisust välja näitega, et ta olevat ajakirjandusüliõpilastele õpetanud: „Ajakirjanikud te võite olla, aga inimesed te peate olema.“ See raamat on kirjutatud Laulva revolutsiooni ajal ja vaatab ka tulevikku. Peegel ühendab oma kaasaja ja valgustusaja sellega, et ütleb, et vabaduseiha ei ole kunagi kustunud. Mulle tuli seda lugedes meelde Sorokini mõte, et vabadust on mitut liiki, aga Peegel seda liikidesse ei jaga. Näib, et Peegel ei ole formalist, sest ta ütleb, et ajakirjandusajaloo seisukohalt ei ole mingit tähtsust, kas ajakirja väljaandjal oli doktorikraad või mitte. Peegel hindab siiski täpsust, ta kahetseb, et faksiimileväljaannetes ei ole gooti kiri täpselt edasi antud. Esimeses ajakirjas oli palju praktilisi nõuandeid, aga Peegel hindab kõrgemalt selle väiksemat filosoofilist osa. Ma olen tõlkinud autoreid, kes pidasid religioossuse vähenemist allakäiguks, Peegel hoolimata oma eetilisusest arvab, et see näitab ajalehe kõrget taset, kui leht kirikuõpetust peale ei suru.

KÜSIJA: Juhan Peegel ja sinu ajaloolasest vanaisa Herbert Ligi olid mõlemad pärit Saaremaalt. Võrdle neid omavahel.

VASTAJA: Kuigi nad olid samast maakonnast pärit, on nende meetod küllaltki erinev. Vanaisa ühendas ajaloo ja matemaatika, Peegel ajaloo ja kirjanduse. Vanaisa oli ilukirjanduse tõepärasuse suhtes kriitiline. Ta ütles peolauas, et Edgar Allan Poe on teda alati külmaks jätnud ja oma artiklites kritiseeris teravalt Lennart Mere poolilukirjanduslikke uurimusi. Peegli ja Mere meetod on sarnane. Vanaisa tegi mineviku uskumuste faktikontrolli ja kirjutas, et väikelaste liha ja alkoholiga toitmine suurendas nende suremust, Peegel sageli vaid refereerib, mis minevikus arvati ja ei oska uskumuse tõepärasuse suhtes seisukohta võtta. Kuigi ma olen tegelenud sarnaselt vanaisale male ja suusatamisega, on Peegli ajakirjandusloolised uurimisteemad minu uurimisteemadega sarnasemad.

KÜSIJA: Peegel kirjutab eesti ajakirjanduse algusest, sina oled näinud interneti jõudmist Eestisse. Võrdle neid perioode omavahel.

VASTAJA: Trükisõna ja internet on mõlemad kommunikatsioonivahendid, nende alguses on sarnasusi. Üks sarnasus on kasutuse sagenemine. Perioodika jõudis aastakalendritest nädalalehtedeni ja hiljem päevalehtedeni. Oma esimest e-maili postkasti ma ei jõudnud ühtegi korda kontrollida, teist hakkasin kontrollima kord nädalas, koju interneti jõudmisel kontrollisin postkasti viis korda nädalas, hiljem vahel juba iga tunni aja tagant. Ka avalikult üles riputatav on muutunud sagedasemaks, algul tehti staatilisi kodulehekülgi, hiljem perioodilisi blogisid või facebookipostitusi. Peegel kirjutab, et esimestele ajalehtedele oli iseloomulik välisuudiste suur osakaal, ma ei kirjutanud internetis ka algul millestki muust kui Euroopa Liidu teemal.

Vägede kasutus

Lugesin, et Teises maailmasõjas saadeti Läti väed Soomet kaitsma. Mõtlesin, et kuidas nii, Lätil ei jätkunud neid enda jaokski. Aga võibolla selles asi oligi, tugevamad Eesti väed kaitsesid Lätit ja nõrgemad Läti väed Soomet. Entsüklopeedias oli kasutatud mõistet Riia lahing, aga see ei pruukinud tähendada kohalikku lahingut, ma teadsin, et linna järgi lahinguteks on nimetatud ka suuri operatsioone, võibolla see hõlmas kogu Lätit. Muidu oleks Nõukogude väed olnud Lätis juba palju kaugemal kui Eestis.

Poolitatud linn

Olin Valgas. Mõtlesin, et ma olen kogu aeg eesti poolel, miks ma peaks minema läti poolele. Mõtlesin edasi, et aga mõned tahavad võibolla olla mõlemal poolel võrdselt. Ja mõned võibolla ei tea, kummal poolel nad suurema osa päevast on. Nägin mööda tänavat tšetšeene lähenemas. See tekitas minus hirmu, sest tšetšeenid olid vene poolele läinud. Põgenesin vene poodi, et seal venemeelsed vast ei tapa. Aga kui tšetšeenid oleksid järele tulnud, siis nad oleksid mu relvi näinud. Poest lahkudes peitsin ennast kanalisatsioonikaevu. Leidsin sellise kaevu, millel oli tahke, mitte vedel põhi. Mõtlesin, et maa all ma igaks juhuks plahvatust ei korralda, maapind on selleks liiga tugev ja võib anda tagasilöögi.

*

Hakkasin lugema Carlyle'i raamatut Jehoova tunnistajatest. See raamat oli väärtuslik selle poolest, et kirjeldas ka Carlyle'i enda usku. Raamatus oli viidatud ka minu kirjutisele Kaagjärve raamatu kohta. Mõtlesin, et kuidas see on võimalik, kui Carlyle elas varem kui mina. Aga nähtavasti oli raamatut kordustrüki jaoks toimetatud.

Nädalapäevad ungari keeles

Esmaspäev – hétfő.

Algab koolitöö.

Hoopis seitse on hét,

kuigi pidu pühapäev peet’.

Pead tähendab fő.

Ööpäev on päev ja öö.

Teisipäev on kedd.

Puhkan maleturniirist kätt.

Esmaspäev oli mul mäng,

varem hüljata tuli siis säng.

Kolmapäev on szerda,

teen jalutuskäigu härda.

Kui vastu peaks tulema Särgava,

võib hakata millestki rääkima.

Neljapäev on csütörtök.

Kalapäeval kostub: “Ök!”

Lindgren lapsest kirjutas,

kes turska eal ei himustand.

Reede kõlab péntek.

Pentagrammis viis on penta.

Ungari-eestis seda ei ole.

Eks laensõna see ole.

Laupäev on szombat.

Siis on olnud saunakommet.

Kui nädalatöö on kombes,

saavad lapsed ehk rohkem komme.

Pühapäev on vasárnap.

Pingelangus vasardab

mõne inimese peas.

Nüüd on seitse päeva reas.

Male ja neuroloogia. Oht tõukerattasõidul.

Maleraamatud õpetavad, et otse turniirile eelneval päeval ärge maletrenni tehke. Aga tehisintellekt oli nõus, et kui mul on selline neuroloogiline tüüp, mille puhul mõtlemine annab energiat, siis mina võin treenida. Ma pidavat küll valima treeninguviisi, mis ei tekita negatiivseid emotsioone. Eile mängisin kõigepealt juba avaldatud Fischeri male partii ja siis analüüsisin veel kuningagambiidi ja neljaratsuavangu variante.

Täna läksin turniinirile. Kuna tehisintellekt oli näidanud, et mind ei väsita mäng, vaid vooruvaheajad, siis nõustusin turniirieelse soojenduspartiiga, mille ma võitsin. Turniiril tegin viigid kolme kõige tugevama osavõtjaga, ülejäänud mängijate vastu sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Kõigepealt pidin mängima Põdersaluga. Ta jäi mängule kõvasti hiljaks ja tema kell käis. Et mitte aja peale mängida, pakkusin viiki, mille ta vastu võttis. Tegime turniirivälise asendusmängu, mis lõppes sümmeetriliste etturite ja lahkvärvi odade tõttu samuti viigiga. Jeviniga mängides tekitasin talle eturinõrgestusi, aga sidumise tõttu kaotasin kvaliteedi. Vastase etturinõrgestusi kasutades sain midagi tagasi ja ähvardasin lippu minna, aga ajapuuduses võtsin vastase viigiettepaneku vastu. Vastane arvas, et edasimängu korral oleks ta mu etturi ära blokeerinud. Peeboga leppisime etturilõppmängus viiki, aga pärast Peebo näitas, et kui mõlemad oleks lippu läinud, siis oleks mina võitnud, sest mul oli ettureid rohkem. Päeva lõpetuseks analüüsisin veel koos Peeboga neljaratsuavangu vigurikahingut.

Kuulsin turniiril hoiatavat lugu. Üks inimene sõitis elektritõukerattaga ja pani kogemata jala maha. Kuigi ta ei kukkunud, oli kiirus nii suur, et ta murdis jalaluu.

Ungari keele värvinimed

Must värv – fekete.

Näiteks tõrv jääb kätele.

Valge värv – fehér.

Kui lumi ja jää on teel.

Sinine värv on kék.

Nii põleb gaasileek.

Pohlapunane vörös.

Seda värvi on veres.

Pihlakapunane piros.

Tugevusaste on nirum.

Roheline – zöld.

Mets ja kartulipõld.

Kollane värv – sárga.

Aasiast võib leida targa.

Pruun värv – barna.

Põhjamaal päevitab harva.

Lilla värv on lila.

Sireliõnn tundus pila.

Roosa värv on pink.

Valge ja roosa on sink.

Oranž on narancssárga.

Apelsine korjama karga.

Hall värv – szürke.

Leiva peal hallitust märka.

Pidulik mäng

V-K-R-V-L-O-O-R

1. f4 f5 2. Rg3 Rd6 3. Oc5 g6 4. e4 fe 5. Od6 ed 6. Re4 Og7 7. Od3 d5 8. Rg5 Oh6 9. Lh4 Lf8 10. Ve1 Og5 11. fg Ve8 12. Rb3 Ve1+ 13. Le1 Oe6 14. Rd4 Of5 15. Rf5 gf 16. Of5 0-0-0 17. Oh7 Lg7 18. Lh4 Rg6 19. Og6 Lg6 20. Lg4 Vh8 21. h4 La6 22. d3 La5 23. Le2 c6 24. g6 Lc5 25. h5 Lf8 26. 0-0-0 Lh6+ 27. Kb1 Lh5 28. g7 Le2 29. ghL+ Kc7 30. Lh1 1:0. Võtsin tagasi ühes kohas käigu ja ühes kohas kiiranalüüsi järel alistumise.

Vaikides kaitsmisel

Läksin teist korda magistritööd kaitsma, esimene kord oli see tagasi lükatud. Koos minuga kaitses nüüd veel kaks inimest, üks neist oli A. Laiapea. Ma polnud vahepeal tööd edasi kirjutanud. Kui mulle sõna anti, siis ma ei öelnud midagi. Otsustasin magistriõppe pooleli jätta. Kui majast lahkusin, tormas minu juurde kuri koer. Kaotasin teadvuse. Kui teadvusele tulin, siis küsisin, kas see koer hammustas mind. Vastati, et hammustas küll. Mõtlesin, et siis peaks marutõve süsti tegema minema, aga ei viitsi.

*

Olin Paide aias. Võtsin söömiseks õuna. Lõin juba hambad sisse, aga siis küsisin vanaemalt, mis terad õuna sees on. Vanaema vastas, et need on sinna sisse torgatud. Küsisin, kas need on söödavad. Vanaema vastas, et ei, mürgised. Seepeale sülitasin need suust välja ja tahtsin suud loputada. Enne õuna söömist tuli terad selle seest välja korjata.

Ungari keele asesõnad

‘Mina’ olen én.

Ma kõike ise teen.

‘Sina’ oled te.

Vastane on hää.

‘Tema’ on ő.

Pealtvaataja ei löö.

‘Meie’ oleme mi.

Koostöö käibki nii.

‘Teie’ olete ti.

Suur rahvahulk on liig.

‘Nemad’ on ők.

Meil mänguruum, neil köök.

Kadunud kuningas

Käikude täiendused

Riputasin üles malekäike koos naiste fotodega ja kirjutasin juurde, et juhul kui ma abielluksin, siis eluks ajaks, mitte ajutiselt. Mõtlesin, et seda ma poleks pidanud kirjutama, sest selle põhjal võib jääda vale mulje, nagu ma kavatseksin abielluda. Lugesin uuringust, mis näitas, et abiellumine on tervisele kasulik. Seepeale otsisin blogi arhiivist abiellumise teemalisi unenäokirjeldusi. Tegin need ümber ja uus variant meeldis originaalist rohkem.

Värskelt unustatud

See on minu kõige uuem joonistus, sellel vähemalt esialgu seos muusikaga puudub. Võibolla seos on ainult, et see on muusika järgi joonistamisest puhkamiseks. Eile jaanipäeva joonistust otsides leidsin ka selle täna avaldatava pildi ja mulle oli juba üllatuseks, et ma selle ka olin joonistanud. Täna pilti uuesti vaadates siiski mäletan, mida ma joonistamise ajal mõtlesin.

Klassivendade sõnad

Istusime ühes söögiasutuses peolauda. Kelner kallas kõigisse taldrikutesse mingit vedelikku, millesse tuli toit kasta. Minu kõrval istus klassivend, kes tõmbas minu taldriku minust kaugemale põhjendusega, et sinna kallalti alkoholi, aga mina alkoholi ei tarvita. Vaidlesin vastu, et see on hoopis kohv, seda ma vahel ikka joon, kuigi tavaliselt tõesti mitte.

*

Laial tänaval käisid remonditööd. Meenutasin, et siin ma tegin vist ise ka kunagi remonditöid. Praegustes remonditöödes osalev klassivend vastas, et jah, eelmine krohv on pandud minu osalusel ja väga halvasti. Olime seda teinud kooli suvise tööpraktika raames tasustamata tööna.

Videost fotoks

Meenutus jaanipäevast. Seda joonistust töötlemata kujul on juba ühes muusikavideos kasutatud, aga seal pole ta filmitud kõige õnnestunumalt, võibolla sellepärast on see üks minu kõige väiksema klikkide arvuga videotest. Muidu oli see video ainulaadne selle poolest, et see on seni ainus, kus ma püian pilli mängida ja laulda samaaegselt. Erinevalt hiljuti avaldatud pildiseeriast on antud teose puhul pilt vanem kui noodid või laulusõnad.

Tubli vastaja

Algas tund. Õpetaja Laats näitas tahvlil saksakeelset lühendit. Krister hakkas seda lahti seletama. Ta tegi seda nii põhjalikult, et mõtlesin, et mina ei olegi kõige targem. Tagapingis hakkasid Külli ja veel mõned laulma. Kuna nad polnud selle Kristeri jutust tuleneva lauluga veel proovi teinud, ei tulnud laul kõige paremini välja. Aga õpetaja ütles, et Krister ja Külli saavad viie. Mul oli käes kahekordse suurendusega luup. Krister tuli seda vaatama. Ütlesin, et see on minu õe oma. Parandasin, et see ei saa olla õe luup, sest õe omal ei olnud sellist kruvi. Liikusime edasi. Tristan rääkis, et Krister peaks täna vastamisel jutuks olnud Laulva revolutsiooni sündmuste teemal uurimistöö avaldama. Tristan lisas, et varem Helen ka tundis seda teemat, aga nüüd ta elab Rootsis ja on sellest eemaldunud, tema puhul ei tuleks uurimistöö avaldamine kõne alla.

Juunikuu värvid

Riputan fotona üles pildi, mida juunikuus tehtud videos juba kasutasin. Sellel pildil on rohkem värve kui vahepeal tehtutel. Töödelda oli vaja vähem kui pastakajoonistusi, ainult lõigata. Ei nõua ka nii suurt suurendust. Kui ma vaatasin facebookist, kellel täna sünnipäev on, siis meenus, et üks sünnipäevalaps ütles ükskord ühe minu teise pildi kohta: "Ennekuulmatu, kuningas on kollatõppe jäänud!"

Uurimistöö ja elektritöö

Valisin doktoritöö teemaks "Mussolini ja Hitleri võrdlus". Mõtlesin, et mulle heideti juba magistritööle ette, et see on liiga lihtsal teemal, nüüd valisin veel lihtsama. Võidi ka öelda, et Hitler on üldse nii negatiivne tegelane, et temast ei sobi kirjutada.

*

Vaatasin, et minu toas laualambi lüliti logiseb. Hakkasin seda parandama. Selleks lülitasin voolu välja. Ühest detailist ma ei teadnud, kas see on lüliti oma, aga kasutasin seda. Ma ei teadnud, kuidas lüliti kokkupanek mõeldud on, aga lootsin, et teen seda õigesti. Kuid kui ma proovisin, kas lamp süttib, siis see ei süttinud. Mõtlesin, et siin toas Henn õpib, ma ei tohi talt valgust ära võtta, lähen katsetan teises toas.

Klouni naljad

Tsirkuses kord elas kloun, kes tahtis nalja teha.
Ta võttis juuste kammimiseks ükskord kätte reha,

kuid reha tõmbas küljest kogu tema pea,

pea veel hüüdis põrandalt: "See ei ole hea!"

Käsi pea lõi kere külge kinni poldi abil,

kloun ise oli rahulik, puudus iga pabin.

Ta ütles: "Reha-polt on mõlemad metallist,

neist saada võiks ehk nalja pärast valeraha kallis."

Klounisid ei karistata ega õuenarre.

Milleks aga tegema peaks puidust rehavarre?

Nalja saaks, kui võtaks selle õige hambaorgiks,

nii enda kui ka elevandi hambaid seega torgiks.

Kabetaja monoloog

Olen kabemängija. Mulle ei meeldi, et ajalehes avaldatakse maleülesandeid, aga ei avaldata kabeülesandeid. Kuigi kui avaldataks liiga raskeid kabeülesandeid, siis ma ei lahendakski neid. Aga ma tahaks ajalehest kabenuppude pilte näha. Unes näen neid sageli, aga unenäod on udused.

Kaberaamatuid on ka vähem välja antud kui maleraamatuid. Võiks olla vastupidi, sest malet mängitakse tavaliselt ühtede ja samade reeglite järgi, aga kabest on variante rohkem. Kui mängitaks ka ainult vene kabet ja rahvusvahelist kabet, peaks juba kaberaamatute arv maleraamatute arvust kaks korda suurem olema, sest kasutatakse kahte täiesti erineva suurusega kabelauda.

Aga vahel ma mõtlen, et see on hea, et kabemängijaid on vähe, siis saan mina võistlustel kõrgema koha. Kui kõik malemängijad oleksid kabemängijad, siis jääks ma võibolla iga kord auhinnast ilma.

Mõni ütleb, et talle ei meeldi, et kabes on löömine kohustuslik. Aga elus on palju sunnitud asju. On kritiseeritud ka seda, et kabes on nupud ühesugused. Aga inimühiskond koosneb ka ainult inimestest, mitte inimestest ja hobustest, nagu võibolla malemängijad arvavad. Malereeglid on nagu loomamuinasjutt, kus kõik loomad on inimkeeles rääkima pandud.

Autojuhi monoloog

Olen unenägude üleskirjutaja. Kirjutan üles näiteks unenägusid autojuhtimisest. Aga kui autosõit on nii ilmsi kui ka unes kiire, siis kirjutamine läheb aeglaselt. Autosõit võib ka palju aega võtta, kui sõita kaugele, aga vähemalt tundub, nagu maantee lendaks. Sõnade üles kirjutamine tundub autojuhtimise elementidest kõige sarnasem rooli keeramisele, sest seda ei saa ka teha kiiremini kui käed liiguvad.

Unenägude üle lugemine läheb kiiremini kui nende kirjapanek. Unenäod autojuhtimisest on detailsed, sest see töö on ka ärkvel olles tuttav. Kirjutamine läheks kiiremini, kui osa detaile kirja panemata jätta, aga see tunduks valetamisena.

Olen püüdnud teha autojuhtimise kohta ka joonisfilmi, aga välja tuli ainult diafilm.

Minu laps mängib auto juhtimist nii, et teeb suuga auto mürinat. Ta ei liigu selle autojuhtimise juures edasi, aga päris autojuht ka ei liigu auto suhtes, vaid maantee suhtes. Auklik tee võib küll juhi rappuma panna. Unenägudes on teed siledamad.

Mäng ja õunad

Üks tüdruk ütles, et ta tahab saada maailmameistriks. Ma olin ka kunagi tahtnud. Tüdruk tegi maailmameistriks saamiseks ettevalmistusi. Mina sõin õunu. Neid ei olnud pehme hammustada. Mõtlesin, et on varem ka söödud mitu korraga, aga võibolla peaksin täna osad söömata jätma. Mõtlesin, et lahtistes avangutes ma ei saa teoreetikutele vastu, aga seda viga ma enam ei tee, et ma neid nende vastu mängiksin. Kui ma valin kinnise avangu, siis ei ole oluline, mida teooria ütleb. Klubis jagunesid mängijad paarideks, aga minul ei olnud vastast. Istusin laua taga ja ootasin.

*

Mul oli palutud vedada Ihaste suunas elektriliin. Olin seda teinud. Nüüd mõtlesin, et võibolla jäi minu veetud liin ripakile, võibolla seda ei lastud käiku. Aga vast lasti, sest mind oli mehhaniseeritult abistatud.

Keskrünnak

O-R-V-K-R-L-V-O

1. e4 b6 2. Rc3 g6 3. g4 Oc3 4. bc c5 5. c4 Rc6 5. Rd3 Rd6 6. Rf4 e5 7. Rd5 Rd4 8. Rf6 Vh8 9. g5 0-0-0 10. 0-0-0 h6 11. Od4 ed 12. f4 gh 13. fg Vh2 14. Lf4 Vh8 15. e5 Oh1 16. ed Oc6 17. Vde1 Lg7 18. Ve7 Vh1 19. Vh1 Oh1 20. Re4 Oe4 21. Le4 Kb8 22. Vd7 Vd7 23. Le8 Kb7 24. Ld7+ Ka6 25. Lc8+ Ka5 26. d7 d3 27. c3 Le5 28. Le8 Lh2 29. d8L Lg1+ 30. Kb2 Ka6 31. Lc8+ 1:0. Valge võttis mängu jooksul ühe käigu tagasi.

Metsalind

Selle pildi avaldamisega jõuab ühel õhtul tehtud muusika järgi joonistuste seeria lõpule. Eelmised pildid olid kõik enda muusika järgi, aga tänane laulu "Kuku sa kägu" järgi, mille noote lugesin Hermanni muusikaajakirjast ja proovisin süntesaatoril mängima õppida. Joonistamise ajal meenutasin ainult esimest ja teist salmi, lõpp ei tulnud käigupealt meelde. Mul on oma piltide avaldamiskõlblikkuse osas kahtlusi, sest joonistamisoskus on langenud, aga asja ehk vabandab, et piltide kommenteerimise oskus on kasvanud.

Pilliliigi jooned

See pilt on joonistatud videos "Viiulinoodid" kõlava viisi järgi. Rohkem küll viisi algvariandi, mitte esitamisel välja kukkunu järgi. Aga arvesse on võetud seda, millise süntesaatoriheli ma esitamiseks valisin.

"Itaalia" 3

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KÜSIJA: Milliseid teemasid sisaldab raamatu viimane kolmandik?

VASTAJA: Juttu on neljast Apenniini poolsaare kõige lõunapoolsemast maakonnast, millest kaks on liidetud samasse peatükki. Neljas peatükk on Sitsiiliast ja viies Sardiiniast. Muuhulgas on juttu kolmest ajalooliselt keskmisest suurema kuritegevuse piirkonnast: Napolis on tegutsenud kamorra, Sitsiilias maffia ning Sardiinias bandiidid.

Raamatu lõpus nagu alguseski on üldsosa, aga kui enne sinna jõudmist arvasin, et hakatakse kirjutama sellest, mis on kogu Itaaliale ühine, siis tegelikult on paljuski ka üldosas juttu sellest, et Itaalia erinevad piirkonnad on üksteisest väga erinevad, kuivõrd palju sajandeid oli Itaalia killustatud erinevateks riikideks. Kui eespool välditi Teisest maailmasõjast hilisemat poliitikat, siis üks lõpupeatükk annab ka sellest lühiülevaate. Uuema aja peaministritest nimetatakse nimeliselt Andreottit ja Berlusconit, parteidest ühe peatüki ühes lauses Põhjaliigat, millest ma mäletan, et see tahtis 1990. aastatel Põhja-Itaalia iseseisvumist Padaania Vabariigi nime all. Kui eespool ma panin tähele, et ollakse küll kliimamuutustest teadlik, aga õhutatakse inimesi reisima, siis lõpuosa on natuke rohelisem, soovitakse reisida maad mööda, mitte lennukiga, kuna lennuk reostab rohkem.

KÜSIJA: Kirjutasid magistritöös sellest, milliseid vigasid on olnud Eesti päevalehtede Itaalia teemalistes kirjutistes. Kas vigu on ka selles raamatus?

VASTAJA: Raamatus öeldi ühes lauses, et Itaalia pole kunagi olnud koloniaalvõim. See on vale, Itaalial olid juba enne fašistide võimuletulekut kolooniad Liibüas ja Somaalias, fašistid vallutasid ka Etioopia ning Albaania ning alasid Teise maailmasõja lahingute käigus. Võibolla pidas raamat silmas, et Itaalial oli vähem kolooniaid kui Inglismaal, Prantsusmaal või Hispaanial. Kuid raamatus loetakse Itaalia ajalooks ka Rooma ajalugu, Rooma kolooniad ümbritsesid tervet Vahemerd. Ja ühes raamatus nimetati impeeriumiteks ka keskaegseid Itaalia kaubandusriike, kuivõrd neil oli meretaguseid valdusi.

KÜSIJA: Eelmistes intervjuudes võrdlesime seda raamatut muude teostega, aga mitte veel ilukirjanduslikega. Võrdle seda raamatut Pirandello novellidega.

VASTAJA: Kui kirjutasin bakalaureuseõppe lõputööd, lugesin suvevaheajal kodus leiduvaid itaalia kirjanike raamatuid. Vist tol suvel lugesin ka Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello novellikogu. Sellele novellikogule ja nüüd loetavale reisiraamatule on ühine, et mõlemad kirjutavad ilusat väljatoovas stiilis. Kuigi reisraamatu viimases kolmandikus on juttu kuritegevuspiirkondadest, leidub ka selles pisut mõistmist, et Sardiinia bandiidid tegelesid kuritegevusega ellujäämise nimel või et mitte kõik Sitsiilia elanikud ei toeta maffiat. Erinevus kahe raamatu vahel on, et Pirandello novellidest ma ei mäleta ajaloolisi isikuid, aga reisiraamatus pööratakse minevikukuulsustele suurt tähelepanu. Reisiraamat on mõeldud inimestele, kes suudavad välisreisi ette võtta, aga ühes Pirandello novellis oli tegelane, kes ei käinud vanaduse tõttu isegi oma kodust väljas ja märkas seetõttu kevade saabumist teistest pereliikmetest hiljem. Erinev on ka, et ühes teises Pirandello novellis räägib tegelane kosmose suurusest ja planeedi Maa väiksusest, aga reisiraamat ütleb, et Itaalia suurlinnad on nii suured, et kuluks rohkem kui inimelu, et üks linn läbi uurida. Sarnane on, et Pirandello kujutab perekondlikke jutuajamisi ja ka reisiraamatu lõpuosa ütleb, et itaallastele on erakordselt tähtis nende perekond.

KÜSIJA: Lugesid põhikooli õpilasena romaani „Garibaldi“. Võrdle nüüd loetud raamatut selle romaaniga.

VASTAJA: Romaanis Garibaldi reisib ühest riigist teise võitlemise eesmärgil. Ka reisiraamat õhutab reisima, aga mitte võitlemise, vaid elu nautimise eesmärgil. Romaanis Garibaldi oli vahepeal vangis, aga reisiraamatust on näha, et nüüd teda austatakse, Itaalias on palju Garibaldi ja teiste risorgimento tegelaste nimedega tänavaid. Romaanis ei ole Garibaldil varandust, aga reisiraamat mainib, et lõpuks ostis ta endale terve saare Sardiinia külje all. Romaanis saab Garibaldi üleloomuliku ilmutuse. Reisiraamat mainib samuti korduvalt, et Itaalias on maagiat, aga see on rohkem kõnekujund, seda ei kirjutata lahti. Garibaldi oli valmis eluga riskima Itaalia ühendamise nimel, magistriõppe ajal ma lugesin väljendit „Napolit näha ja siis surra,“ reisiraamatus öeldakse korduvalt, et mingid Itaalia toidud on nii maitsvad, et nende söömise nimel võib surra. Aga kõige lõpus öeldakse, et ei ole ühtset Itaalia toitu, vaid see on igas piirkonnas erinev.

Seenekujuline seen

Mul oli jala peal taastunud kübara ja varrega seen. Suundusin kirurgi juurde, et ta selle eemaldaks. Aga arstimaja koridoris ei leidnud ma enam kirurgi uksesilti. Selgus, et osad kabinetid on täna suletud sellepärast, et tegelevad ühest ruumist teise kolimisega, aga ma ei teadnud, kas ka kirurg. Kohtasin tuttavat neuroloogi ja otsustasin temalt küsida. Mõtlesin, et võibolla ta ei tunne mind ära, seetõttu tutvustasin ennast nimepidi, aga kuna ta oli perekonnatuttav, siis eesnime pidi. Kasutasin algul kogemata sõna neuroloog, parandasin, et mind huvitab kirurg. Rääkisin, et seen jala peal aeg-ajalt taastub ja salv hästi ei aita. Neuroloog vastas, et ta ei oska aidata.

Instrumentaalne ja abstraktne

See pilt illustreerib viisi, mis blogis nootidena kannab pealkirja "Refrääniline rütm" ja juutuubis videona "Mäng noodi järgi". Kuna tal tähendusega sõnu ei ole, tuli ka pilt eelmistest abstraktsem.

Imedekogeja

Minuga olid juhtunud imed, seda olid vist teinud ufod. Et see oli juhtunud just minuga, see näitas minu suuri üleloomulikke võimeid. Oli ka teisi, kes olid lennanud läbi aknaklaasi ja tagasi, aga nemad olid pääsenud vigastusteta ja ka klaas oli jäänud terveks. Taevast oli paistnud, kuidas planeedid põrkavad kokku ja lendavad läbi üksteise, aga see oli olnud ajutine. Kõik pidid seisma rivvi. Minu kõrvale rivi alguse poole seisis naine lapsega. Naine ütles, et meie olime esimesed. See tähedas vist, et temaga olid juhtunud samasugused imed nagu minuga.

*

Üks klassivend ütles, et meie klassis suhtelevad kõik kõigiga. See oli vale, sest minuga ta ei suhelnud, aga võibolla ta ei pannud seda tähele. Ta oli otseselt keelanud mul temaga rääkida. Praegu üks tüdruk püüdis mind tema käes olevat eset vaatama panna, aga seda ma ei teinud, ma vaatasin kogu aeg mujale. Olin klassikokkutulekutel näinud, et praegu kõik klassikaaslased peale minu suhtlevad omavahel, aga tuli välja, et nad olid teinud seda juba kooliajal.

*

Ma olin nii raskelt haige, et pidin hakkama käima arsti juures uues kohas. Mind õpetati, et seal koridoris kõik ei tea, et selles kohas võivad inimesed arsti juures käia, nad püiavad mind minema saata, aga ma ärgu tehku neist välja.

*

Rei meenutas, et kui ma maletrenni tulin, siis alguses ma olin väga andekas. Vastasin, et hiljem ma pidin koolitööle keskenduma, et keskkooli sisse saada. Rei pidas mind võibolla veel andekamaks kui ma tegelikult olin olnud, sest ma olin valetanud, et maleülesanded on lahendatud, kui ma olin tegelikult vastused raamatu lõpust ära vaadanud.

Kõndija tänaval

Illustreerisin mõne päeva eest ka videos "Tänava laul" kõlavat. Ma polnud eelmistel päevadel blogisse pandud joonistustega hästi rahul, täna proovisin rohkem töödelda, kohe vaatan, mis tulemuse see annab.

Sõiduplaani vajadus

Küsisin raudteejaamas sõiduplaani. Meeskassapidaja andis mulle sellise, mida oli kodus juba kaks eksemplari olemas. See oli liiga pealiskaudne ja internetist ei õnnestunud enam sõiduaegu vaadata. Olin nõus ka sama tüüpi brošüüri eest uuesti maksma, aga ütlesin, et tahan sellist, kust saaks kodus väljumisaegu vaadata. Seepeale tõusis kassapidaja püsti, et otsida mulle ootesaali teisest otsast paksemat brošüüri. Ta ulatas mulle lusikatäie mett. Lakkusin lusika peal oleva mee ära, aga osa tilkus laua peale. Kodus oleksin lakkunud ka lauavakstut, aga tundus, et siin on laud liiga must, seetõttu püüdsin lauda teise lusikaga puhtaks kraapida. Vahepeal viskasin juba kokku kraabitud osa kilekotti, mis oli prügikast.

"Suvila laulu" illustratsioon

Selle pildi joonistasin enda videos "Suvila laul" kõlavate helide järgi, mitte seda käivitades, vaid meenutades.

Kõike läbiv male

Oli lõppenud pikk maleturniir. Ma ei mäletanud sellest midagi. Mulle öeldi, et mina jäin viimasena mängima. Seda juhtus sageli. Küsisin, kas ma sain kõrge koha. Vastati, et ei saanud. Jõudsin järeldusele, et maleturniir oli unenägu, sest teisi asju ma mäletasin ja seda mitte.

*

Ma ei tellinud enam malelehte, aga koju oli ilmunud malelehe reklaam. Ema seletas, et neid jagatakse poes. Vaatasin reklaami ja leidsin sellest kohe käskivas toonis lause. Lisaks oli trükitud ristsõna.

*

Käisin maleklubis mängimas, aga mõne vastase jaoks olin ma liiga nõrk. Mõtlesin, et võiks neile soovitada, et nad annaksid mulle ette, siis on mäng võrdsem. Etteandjad mängisid tavaliselt lahtiseid avanguid, sest nendes oli konkreetne variant tähtsam kui materjal. Tuli jälgida, et ette ei antaks muid ettureid peale f-etturi, muidu oleks see tulnud etteandjale kasuks.

Nõudepesemise laul

Eelmises postituses lubatud muusikavideo on valmis. Esialgne plaan ekraanilt fotosid filmida ei õnnestunud, sest praegu kasutada oleval arvutil on selleks liiga tugev ekraani peegeldus.

Mõttelaulu illustratsioonid

See pilt on joonistatud "Nõudepesemise laulu" järgi, mida ma olen laulnud ainult mõttes. Sõnad on konkreetsed ja peaks olema avaldatud, viis on kujutluses ka enam-vähem konkreetne, nii et põhimõtteliselt võiks sellega video teha. Võibolla varsti teen. Mul on selle video jaoks valimiseks ka kaks fotot. Riputan need üles, sest praegu ma ei saa fotosid mujalt kui blogist filmida:

Helidest pildiks

Keskkoolis joonistasin sageli raadiost tuleva muusika järgi. Eile hakkasin esimest korda joonistama pilte enda muusika järgi. Esimesel pildil on kasutatud salvestamata improvisatsiooni. Joonistused võivad minna pildistamisel halvemaks. Hea töötlusprogrammi ja töötlemisoskuste korral ehk ka paremaks.

Heliteose idee

Mõtlesin, kuidas väljendada malepartiid instrumentaalmuusikas. See võiks käia nii, et mõtlemise hääl on pidev, aga vaikne, käikude sooritamise hääl hõredam, aga valjem. Üks mängija käib aeglasemalt ja teine kiiremini. Lõpu poole läheb aeglasemalt mängija hääl rõõmsamaks ja kiiresti käija oma kurvemaks.

Ülearune keskkond

Facebook ei lase enam blogile normaalseid linke anda. Siis mul pole tahtmist seal midagi muud ka teha.

Auk etturiseisus

V-K-O-R-V-O-R-L
1. e4 e5 2. Oc4 Re6 3. Rf3 g6 4. Oe6 de 5. b3 Od7 6. Ob2 Og7 7. Rc3 Re7 8. 0-0-0 0-0-0 9. Lf1 f5 10. d3 Oc6 11. Kb1 h6 12. Le2 f4 13. g3 g5 14. g4 Of6 15. Vh1 Lg7 16. Vdg1 Vh8 17. h4 gh 18. Rh4 Oh4 19. Vh4 Lg5 20. Vh5 Lf6 21. Rd1 Rg6 22. Vgh1 Lg7 23. f3 Vh7 24. Lh2 Vdh8 25. Lf2 b6 26. g5 hg 27. Vh7 Vh7 28. Vg1 Vh5 29. d4 ed 30. Od4 e5 31. Oc3 Lh7 32. Lg2 Rh4 33. Le2 Le7 34. Rf2 Lc5 35. Oe1 Le3 36. Ld1 Rf3 37. Vf1 Vh8 38. Rg4 Ld4 39. Lf3 Oe4 40. Le2 Vd8 41. Of2 Ld2 42. Le4 Ld6 43. Le5 Lg6 44. Lf6 Lh5 45. Re5 Le2 46. Le6+ Kb7 47. Lc6+ Kb8 48. Lg2 Le5 49. Ve1 Lf6 50. Vg1 Vg8 51. Lg4 Le5 52. Ve1 Lf6 53. Ve6 Lc3 54. Le2 Vh8 55. Ve8+ Ve8 56. Le8+ Kb7 57. Le4+ Kb8 58. Od4 Lb4 59. Le5 f3 60. Of2 Ld2 61. Le3 Ld1+ 62. Kb2 g4 63. Le8+ Kb7 64. Le4+ Kb8 65. Lg4 Le2 66. Ld4 a5 67. Le3 Ld1 68. Ld3 Lh1 69. Ld8+ Kb7 70. Og3 Lh7 71. Ld5+ Kb8 72. Lf3 Lh8+ 73. Lc3 Ld8 74. Oc7+ Lc7 75. Lc7+ Kc7 76. a4 Kc6 77. c4 Kd6 78. Kc3 Kc5 79. Kd3 Kb4 80. Kd4 Kb3 81. Kd5 Kb4 82. Kc6 Kc4 83. Kb6 Kb4 84. Kc6 Ka4 85. Kc5 Kb3 0:1.

Kordustrüki erinevused

Rääkisin, et Raun andis millalgi minu "Viimsetest päevadest" kordustrüki välja, aga mina pole seda näinud, ta mulle tasuta eksemplare ei andnud. Küsiti, kas autorieksemplari ka mitte. Vastasin, et mitte ühtegi eksemplari. Vaatasin riiulist, et ma eksisin. Mul olid sellest nii autorieksemplar kui ka veel mõned eksemplarid. Aga mul ei olnud seda kinkimiseks vaja, sest ma kinkisin oma viimast luulekogu ja kahte raamatut korraga levitada poleks õnnestunud. Pelaegi "Viimsed päevad" mulle ei meeldinud. Hakkasin "Viimsete päevade" teist trükki vaatama. Seda oli esimese trükiga võrreldes nii palju muudetud, et Raun oli kirjutanud oma nime autorinime kõrvale. Teine trükk oli paksem. Pildid olid töödeldud õudsemateks, neile oli lisatud selleks raam. Pilte oli ka juurde pandud. Raun oli raamatusse kirjutanud, et ta teeb seda lugejate maitsega arvestades. Minu käest polnud pilte juurde küsitud, vaid täiendamiseks oli kasutatud muid. Vaatasin laua all olevate raamatute paigutust. Seda oli muudetud.