Käsi turjal

Lahkusime ühest majast. Artur tegi käega midagi minu jaki seljal. Kontrollisin, ega ta sinna mingit silti ei riputanud. Ta oli hoopis turjataskust kapuutsi välja tõmmanud. Panin selle tagasi.

Malelehtede pakk

Panin väikse köögi laua peale vanade malelehtede paki ja hakkasin lugema. Ma olin malelehe tellimise ära lõpetanud, aga nüüd lugesin suure huviga. Otsustasin kõikide numbrite kõik artiklid järjest läbi lugeda. Kui lõpetasin, tuli malelehtede alt välja vanade koolivihikute virn. Ma polnud kindel, kas kõige peal on minu või Klausi vihik. See võis olla kaane järgi ühe ja sisu järgi teise oma. Tahtsin hakata malelehte uuesti tellima. Ma olin vahepeal tellimise ära lõpetanud, sest solvusin mingi artikli peale, aga ma ei mäletanud enam, millise. Ma oleks võinud keskenduda parematele, mitte halvematele artiklitele. Tänavu võis sõda tulla ja enne sõda tahtsin ma veel malelehte lugeda.

Uuest tekstist

Ungarikeelseid sõnu:

Välismaine – idegen.

Idaneb siin võõras känd.

Juhtimine – vezetés.
Meid nüüd juhib esimees.

Kuigi, ehkki, kui on ha.
Asjal keerukust on ka.
 
Keegi (kes küll?) – valaki
pani kõrvaltoas mängima maki.
 
Teadmine – tudás
on pähe pandud mul taas.

Vahepealne viigivariant

37. Vf4 Od5 38. Ve8 Ke8 39. Vf2 h5 40. Ve2+ Kd7 41. Of2 Og2 42. Oa7 Of3 43. Vf2 h4 44. Oc5 Ke6 45. Ob4 Kd5 46. Vd2 Vd2+ 47. Od2 ja mäng lõppes 102. käigul viigiga.

Laupäeva vigadeparandus

36. Of6 Vg8 37. g3 Vg4 38. Vfe1 Of5 39. Ve7 Vb4 40. Vf1 Vb5 41. g4 Og4 42. Vh7 Vd2+ 43. Ka1 Of5 44. Vh6 Kc7 45. Vh5 Od3 46. Vb5 cb 47. Oe5 Kb6 48. Vf6+ Kc5 49. a3 a5 50. h4 a4 51. Od6+ Kd5 52. ba ba 53. h5 Vd1+ 54. Kb2 Vb1+ 55. Kc3 Oa6 56. h6 Vb3+ 57. Kc2 Od3+ 58. Kd2 Ob1 59. Of8 b5 60. Vb6 Oe4 61. Vb7 Vd3+ 62. Ke2 Kc4 63. Vc7+ Kb3 64. Vc5 Vd8 65. Vb5+ Ka2 66. Oe7 Od3+ 67. Ke3 Vd7 68. Vh5 Ve7+ 69. Kd3 Vh7 70. Kc3 Ka3 71. Kc2 Vc7+ 72. Kb1 Vh7 73. Vh3+ Kb4 74. Ka2 Ve7 75. Vh4+ Kb5 76. h7 Ve8 77. h8L ja must sai 98. käigul mati.

Toimetamisviis

Kritiseeriti ühte meest, et pealtnäha käitub ta hästi, aga et kui üks abivajaja põrandal lamas, siis ei teinud see mees sellest välja ning läks minema. Kõndisin praegu ise samas koridoris.

*

Minu kirjutatud saatesõna anti toimetada ühele rangele toimetajale, kes soovis alati teksti rohkem kui 50 protsenti lühendada. Mult küsiti, kas ma olen lühendamisega nõus. Andsin nõusoleku. Tegelikult oli mul teksti lühendamisest kahju, aga kui ma nõus poleks olnud, poleks see saatesõna üldse ilmunud.

Haarava tegevuse vajadus

Tehisintellekt oli nõus, et kui mind ei tee uniseks malemäng, vaid vooruvaheajad, siis mulle sobib maleturniirist paremini kodus maleprogrammiga mängimine, sest see ei nõua nii pikki vaheaegu. Füüsiline liikumine olevat küll vajalik, kuid unisuse vältimiseks sobivat mulle mitterütmilised spordiharjutused. Klassikalist muusikat võivat ma kuulata igal kellaajal, juhul kui sellele järgneb unisust ära võttev tegevus, näiteks millestki halvast mõtlemine.

Male ja unisus

Tehisintellekt leidis, et ma teen valesti, kui võitlen unisuse vastu maleturniiridest loobumisega. Mind ei tegevat uniseks mäng, vaid vooruvaheajad ja varem tõusmine. Suurema osa inimeste jaoks olevat abstraktne mõtlemine igav ja neid tegevat see seetõttu tõesti uniseks, aga minu jaoks olevat see huvitav ja seetõttu olevat mõju vastupidine.

Hea eksamitulemus

Olid toimunud ülikooli sisseastumiseksamid, nüüd loeti ette ajalooeksami tulemusi. Helen tegi häält ainult üks kord ja luges ette, et mina sain 97 punkti. See oli väga kõrge tulemus ja ainus, mille peale kuulajad ahhetasid. Aga ma polnud kindel, kas maksimaalne võimalik punktide arv on 100 või 105. Olin varem juba üks kord ülikoolis ajalugu õppinud, esimene kord olin saanud ajaloo sisseastumiseksamil ainult 80 protsenti. Minu praegune tulemus pandi ainsa tulemusena ka ajalehte. Seda lugedes ütlesin, et mina läksin niisama eksamit tegema, aga nemad panevad tulemuse ajalehte. Hakkasin mõtlema, et võibolla peaks siiski ülikooli õppima jääma.

Mänguaegsed kommentaarid

Ma olen varem avaldanud blogis mõned partiianalüüsid, mis on tehtud pärast mängu lõppu, täna proovin kirja panna mänguaegseid mõtteid. Kuna see ei ole sajaprotsendiliselt võimalik, tuleb mõtted kirja panna lühendatult. 

inimene – arvuti

1. e2-e4 (Minu kõige tavalisem avakäik.) c7-c6

2. d2-d4 (Tsentri hõivamine on tavaliselt kasulik, miinus on, et ei saa vastast üllatada.) d7-d5

3. f2-f3 (Kui nüüd f-liin avaneb, võib see olla mustale väga vastik, miinus on, et mitteavanemise korral jääb ettur ratsule jalgu.) e4:f3

4. f3:e4 (Võimatu ei oleks vist ka etturi kahimine, aga liin avaneb kindlamalt vahetuse korral.) e7-e5

5. Rg1-f3 (Et hoida ära käik Lh4+.) e5:d4

6. Ld1:d4 (Ratsuga löömisele järgneks jälle tuli.) Ld8:d4

7. Rf3:d4 (Ainus käik.) Rg8-f6

8. Of1-d3 (Parem kui ratsuga kaitsmine või etturiga edasikäimine.) Of8-c5

9. c2-c3 (Ratsu on kõige tugevam tsentris ja praegu ei saa teda etturiga ära ajada.) Ra6

10. Oc1-g5 (Valmistab ette etturinõrgestust Od3:a6 koos etturi e4 kaitsmisega.) Ra6-b4

11. Ke1-d2 (Ähvardab tekitada etturninõrgestust f6.) Rb4:d3

12. Kd2:d3 (Säilitab ähvarduse.) Rf6-g4

13. Og5-h4 (Kaitseb materjalikaotuse eest.) Rg4-e5+

14. Kd3-c2 (Ennetab käiku Rc4) Re5-g4

15. Kc2-d3 (Pakub käikude kordamist ja hoiab ratsule d2 vaba.) Rg4-e5

16. Kd3-c2 (Endiselt käikude kordamisega nõus.) Oc8-e6

17. Rb1-d2 (Arendan viimase kerge viguri.) Ke8-d7

18. Rd2-f3 (Ratsu aktiivsemale väljale.) Re5:f3

19. Rd4:f3 (Loob võimaluse vastase nuppe rünnata.) f7-f6

20. e4-e5 (Püiab nõrgast etturist vabaneda või odale diagonaali avada.) Oe6-f5+

21. Kc2-b3 (Taganen ette arvestamata tule eest vankrile suletud liinile, kuigi võimaliku oda ja etturite rünnaku alla.) Of5-e6+

22. Kb3-c2 (Tundub ohutum kui c4, millele järgneks b5.) Kd7-e7

23. e5:f6+ (Eesmärk ettur välja vahetada täitub ja vastase kuningat ähvardab vankriga sidumine.) g7:f6

24. Va1-e1 (Seob musta oda ja loob valge kuningale parema taganemisvälja.) Vh8-g8

25. Ve1-e2 (Kaitseb etturit ja ähvardab vankrite topeldamisega.) Va8-e8

26. Rf3-d4 (Võtab mustalt kaksikoda.) Oc5:d4

27. c3:d4 (Ainus käik. Valge seis tundub parem, kuigi arvuti arvab vastupidi.) Vg8-g4

28. Oh4-g3 (Sellel väljal ei jää oda vankritele jalgu.) Vh4-d4

29. b2-b3 (Kindlustab etturit ja kuningat. Ettur on ootamatult vähem, aga seis sisaldab lootusi.) Vd4-d5

30. Vh1-e1 (Surub musta kaitsesse.) Ke7-d7

31. Kc2-b2 (Võtab mustalt tulistamisvõimaluse, aga must saab ühe paari vankreid välja vahetada.) Vd5-d3

32. Ve1-f1 (Ründab musta etturit.) Ve8-f8

33. Vf1-e1 (Taotleb käikude kordamist.) Vf8-e8

34. Ve1-f1 (Jätkab sama plaani.) Kd7-e7

35. Og3-h4 (Loodab etturi tagasi võtta.) Ke7-d6

36. Vf1:f6 (Võtab etturi tagasi uue sidumise loomisega, valgel võib olla paremus.) Kd6-d7

37. Kb2-c2 (Ajab vankrit taga, kasutades asjaolu, et vastase oda ei saa praegu tuld anda.) Vd3-d5

38. Kc2-c3 (Käib valge kuninga võimaliku oda tule alt ära.) Vd5-c5

39. Kc3-b4 (Ajab vastase vankrit taga.) Vc5-b5

40. Kb4-c3 (Taotleb käikude kordamist.) Vb5-c5+

41. Kc3-b4 (Sama eesmärk.) b7-b6

42. Oh4-f2 (Võtab vankrilt tulistamiskoha.) Vc4-b5+

43. Kb4-c3 (Käib kuninga väljale, millele ei saa tuld anda.) Vb5-h5

44. h2-h4 (Käib etturi sellist värvi väljale, kus vastase oda teda ei ohusta.) Ve8-e7

45. Vf6-f8 (Vallutab kaheksanda rea.) Ve7-g7

46. g2-g3 (Kaitseb kahte etturit.) Kd7-d6

47. Vf8-e8 (Ründab oda.) Oe6-d5

48. Ve8-d8+ (Kaalub kahe vankri viimasele reale käimist.) Kd6-c7

49. Vd8-a8 (Ähvardab materjalivõiduga.) Kc7-d6

50. Ve2-e8 (Ähvardab tulistamistega, aga seab ka oma tagala riski alla.) c6-c5

51. Va8-d8+ (Toob igaks juhuks vankri oda löögi alt ära.) Kd6-c6

52. Vd8-c8+ (Ajab vastase kuninga äärele.) Kc6-b5

53. a2-a4+ (Nüüd on vastase kuninga passiivsele väljale minek sunnitud.) Kb5-a5

54. Of1-e1 (Uus tuleähvardus ja ka oda ohutumas kohas.) Vh5-f5

55. Kc3-b2+ (Muudab vastase kuninga passiivsemaks.) Ka5-a6

56. Ve8-e3 (Kaitseb oma kolmanda rea ettureid.) Vd7

57. Vc8-b8 (Võtab vastase kuningalt tagasiminekuvälja.) Vd7-f7

58. b3-b4 (Loob esimese matiähvarduse, kuigi vist kaitstava.) cb

59. Oe1:b4 (Võtab etturi tagasi.) Vf5-f2+

60. Kb2-c3 (Taganeb tule eest aktiivsemale väljale, vältides ühekäigulist matti.) Od5-c6

61. Kc3-b3 (Kaitseb etturit.) Vf7-f3

62. Ve3:f3 (Tuleb vähemalt üks ettur ära anda.) Vf2:f3+

63. Kb3-b2 (Taganen sellisele väljale, kus ei ole odatuld.) Vf3-g3

64. Vb8-h8 (Ründan omalt poolt vastase etturit, et mitte jääda kahe vähemetturiga.) Oc6-a4

65. Ob4-e7 (Käin oda kahvli alt ära ja kindlustan alles jäänud etturit.) Vg3-g2

66. Kb3-c3 (Tahaks takistada vastase oda etturikaitsesse minekut, kuigi vastav väli on vastase vankri kaitse all.) Vg2-g7

67. Oe7-f6 (Oda on ehk kõige aktiivsem pikal diagonaalil, kuigi seis tundub kaotatud.) Vg7-f7

68. Of6-d4 (Käin oda kuninga kaitse alla ja vastase ettureid ähvardama.) Oa4-d1

69. Od4-e3 (Kaitsen oma etturit.) h7-h5

70. Oe3-g5 (Panen oma oda ja etturi üksteist kaitsma, kuigi vastane saab vist lippu minna teisel tiival.) Ka6-b5

71. Vh8-e8 (Tulen vankriga vastase kuningat tulistama.) Vf7-c7

72. Kc3-b2 (Hoian kuninga vastase etturite ees.) a7-a5

73. Ve8-e5+ (Alustan tulistamist.) Vc7-c5

74. Ve5-e4 (Võtan vastase kuningalt edasitungivälja.) a5-a4

75. Kb2-a3 (Lähen vastase etturitele vastu.) Vc5-c3+

76. Ka3-b2 (Ründan vastase vankrit) Vc3-b3+

77. Kb2-a2 (Blokeerin etturit edasi.) Od1-c2

78. Ve4-e2 (Tundub hetkel tulest natuke tugevam) Oc2-b1+

79. Ka2-a1 (Ainus reeglitega lubatud käik.) a4-a3

80. Og5-e7 (Ähvardab kahel viisil etturit tagasi võtta.) Kb5-a4

81. Oe7:a3 (Ähvardab patiga.) Ob1-d3

82. Ve2-e5 (Otsib veel viigiähvardusi.) Ka4:a3

83. Ve5-a5 (Kaitseb ühekäigulise mati eest ja ähvardab viigiga.) Ka3-b4

84. Va5:h5 (Loob valgele vabaetturi.) Kb4-a3

85. Vh5-b5 (Kaitseb mati eest.) Vb3:b5

86. Valge alistus ühekäigulise mati tõttu.

Meenutus Kalevipojast

Tegin ülikooli raamatukogu koridoris uinakut. Kui ärkasin, ütlesin isale, et Kalevipoeg jäi kuningatiitlist kiviviske kaugusele. Isa oli nõus. Parandasin, et kaks Kalevipoega, kolmas sai kuningaks.

Unisuse põhjustest

Tehisintellekt nõustus, et unisuse põhjuseks võib olla nii madal kui ka kõrge vererõhk. Ka kofeiin mõjuvat erinevatele inimestele erinevalt. Kuid ta juhtis tähelepanu, et mind tabavad unisushood hoopis seoses rütmiliste liigutuste tegemise või tegevuste lõpetamisega. Unisuse vastu aitavat vahel uinaku asemel uue tegevuse alustamine või poolelijäänu juurde tagasipöördumine, kuid vahel olevat tõesti ka uinak vajalik. Tehisintellekt nõustus, et mul on tänavu rohkem hambaauke tõenäoliselt seoses uinakute arvu kasvuga ja et uinakute arv on kasvanud seoses kantrimuuusika asemel klassikalise muusika kuulama hakkamisega. Kuna mul on tundlik närvisüsteem, ei tohtivat ma klassikalist muusikat enne mängima panna, kui hambad on pestud ja ma olen juba voodis.

Osaline erinevus

Üksteise alla olid kirjutatud kaks lõiku. Need lõigud olid erinevas, aga mõnes mõttes siiski sarnases stiilis. Üks inimene pidi tunnistama, et kahjuks on tema teadmised ühes valdkonnas väiksed.

Loeng valimispäeval

Anto ja teised mängisid malet. Kui Anto mängu lõpetas, ütles ta, et males korduvad palju kordi ühed ja samad võtted. Males pidi keegi kaotama, aga kaotajate naised ütlesid, et kaotaja malega tegelemise ära lõpetaks.

*

Olime koolis. Tristan tiirutas uut moodi mobiiltelefoniga Sandri pea juures, et tema mõtted kuuldavaks muuta. Aparaadist kostis, et Sander mõtleb katkeliselt. Üks mõte oli, et tuleb välja, et Tristanit ei saa usaldada.

*

Läksin Medijaineni loengusse. Mul oli kahest kodusest õppeülesandest üks täidetud, aga teine ainult osaliselt. Tahtsin kohustusliku teksti loengu ajal lõpuni lugeda. Enne andsin valimistel hääle. Medijainen esitas mulle küsimuse ühe valimisnimekirja kohta, mida ma võibolla tema arvates pooldasin, aga tegelikult ei pooldanud. Otsisin vastuse valimisajalehest välja. Hiljem pärast loengu lõppu küsis Medijainen mult, mis parteid ma valisin. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma valisin rohelisi või Isamaad. Ma pidin valima rohelisi, sest ma otsisin välja ainult kahe partei kandidaatide nimekirja ja teisena tema palvel otsitut ei valinud. Läksin Medijaineniga juttu ajades trepist alla. Varasematel aastatel me polnud juttu ajanud.

Hermanni "Rahva Lõbuleht"

„Rahva Lõbu-leht“. 1898–1899.

KÜSIMUS: Miks oli sellel väljaandel selline nimi?

VASTUS: Pealkirjas kasutatakse sõnu 19. sajandi tähenduses. Ühes ajaleheartiklis seletas selle ajakirja toimetaja Karl August Hermann, mida ta sõna ’lõbu’ all mõtles. Tema arvates on lõbu midagi kõrgemat ja pikaajalisemat kui rõõm. Tänapäeval võidakse mõelda vastupidi. „Rahva Lõbuleht“ ei olnud aga naljaajaleht, vaid kirjanduse ja teaduse ajakiri. Seega ka sõna ’leht’ on tänapäevasest erinevas tähenduses.

KÜSIMUS: Ajakiri ilmus kauem kui kaks aastat. Miks sa lugesid vaid kahte esimest aastakäiku?

VASTUS: Mul ei ole põhiuurimisteema praegu see ajakiri, vaid selle toimetaja. Teisel aastal aga toimetuse koosseis muutus. Oktoobrinumbrist läks ajakirja toimetamine suuremalt jaolt ja detsembrinumbrist täielikult uuele toimetajale. Hermann enam ajakirjas ei kirjutanud.

KÜSIMUS: Millised on ajakirja põhjal Hermanni kirjandusalased vaated?

VASTUS: Hermann propageerib ranget värsiõpetust. Minule on tänapäeval tehisintellekt öelnud, et lubatud on kirjutada ka riimilist vabavärssi, aga Hermann tahab, et luuletustel oleks silpide arv ja rõhud täpselt paigas. Samuti ei poolda ta igasuguseid riime. Täisriime peab ta paremaks kui osalisi riime ja nõuab, et riimsõna riimuv osa algaks rõhulise silbiga. Rõhuline olevat sageli sõna iga paaritu järjekorranumbriga silp.

Hermann kirjutas ka raamatu eesti kirjanduse ajaloost, ta sai selle eest kriitilisi arvustusi ja oma ajakirjas vastas neile arvustustele. Ta leidis, et tema kirjandusajaloo väärtus on, et see on esimene omataoline, kriitikud pole ise sellistki raamatut kirjutanud. Hermann oli üldse paljudes asjades esimene, aga vahel väidetakse, et esimene vasikas läheb aia taha.

Jõulude puhul tehti juttu jõuluteemast erinevatel eesti kirjanikel. Tsiteeritud näited olid pühalikud, mulle meenus, et ise tõin oma kahes esimeses luulekogus jõulude kohta midagi negatiivset välja. Aga mõeldi enne mind välja, et jõuluvana käib vitsakimbuga.

KÜSIMUS: Millistest teadustest ajakirjas juttu tehti?

VASTUS: Lisaks juba nimetatud kirjandusteadusele on juttu ka keeleteadusest, ajaloost ja loodusteadusest. Eriti huvitas Hermanni keeleteadus. Varem ajaleheartiklis ta kahetses, et sõnal ’kunst’ ei ole eestipärasemat vastet, nüüd on ta selleks vasteks pakkunud ’võidus’. Varem on ta väitnud, et sõnad arenevad alati lühenemise suunas, ometi on uuem ’võidus’ pikem kui ’kunst’. Ta leiab, et ’võidus’ peab olema -us lõpuline, kuna seda on ka ’teadus’. Minu kirjale on keelelistis vastatud, et keeles ei pea kõik olema süsteemne.

Varem tahtis Hermann laensõnad eesti keelest kaotada, nüüd ta leiab, et kui võõrsõnu siiski kasutatakse, siis tuleb kokku leppida, kuidas neid kirjutada. Ta ei olegi kõige suurem eestipärastaja, sest ta leiab, et võõrkeelsed nimed tuleb anda edasi originaalkujul. Martin Luther tahtis muuta kiriku emakeelsemaks, aga ajakiri leiab, et sõna Piibel on liiga eestipärane, kasutada võiks originaalile lähedasemat sõna. Kuid tähtis on ka kokkulepe, Hermann on varem küll avaldanud arvamust, et ladinapäraste kuunimede asemel võiks kasutada eestipäraseid, ometi jätkab ta ka ise ladinapäraste kasutamist.

Ajalooteaduses pooldas Hermann seisukohta, et vanaaja sumerid olid eestlaste ja türklaste sugulased. Ajakirjas leidub seda mõtet aastavahetuse ajaarvamise teemalises artiklis, kus mainitakse, et nii vanad eestlased kui ka sumerid on kasutanud päikesekalendri asemel kuukalendrit. Kui eesti ajakirjanikud üldiselt kritiseerisid kergemini mineviku kui kaasaja Vene riiki, siis selles artiklis kritiseeritakse ka kaasaegset jätkuva vana kalendri kasutamise eest.

Varem olen lugenud Hermanni ajalehest kliima kõikumisest ja pannud tähele, et seda ei seostatud inimtegevusega. Ajakirjas siiski leitakse, et kliimat soojendab maaharimine. Sõnadevaliku järgi on näha, et kirjutajal on selle üle hea meel. Ta ennustab, et tulevikus kasvavad Eestis palmid, aga ei näe ette polaarjää sulamisega seostuvaid negatiivseid tagajärgi.

KÜSIMUS: Milline oli ajakiri kujunduslikult?

VASTUS: Ajakiri oli tunduvalt paksem kui varasem „Laulu ja Mängu Leht“. Ma ei ole veel digiteerimata ajakirjast kontrollinud, kas lubadus täideti, aga lubatakse, et kolmanda aastakäigu numbrid tulevad veel paksemad. Ajakirjas trükiti kõrge kvaliteediga mustvalgeid pilte, mille puudus oli küll, et need ei seostunud selle artikliga, mille keskele nad olid paigutatud. Varem olen lugenud, et pildiliselt parim eesti ajaleht oli „Olevik“, aga nüüd väidab hiljem ilmuma hakanud „Rahva Lõbuleht“, et parimaks on saanud tema.

Kevadised terviseuuringud

Tänavune vereproov oli eelmise aastaga võrreldes parem, kõik näitajad olid korras. D3 vitamiin oli küll korras tänu sellele, et olen seda iga päev võtnud. Aga eelmine aasta oli kolesterooli liiga palju, tänavu tänu rasvase söömise vähendamisele oli see korda läinud. Vererõhk seevastu oli tõusnud ja ei kannata enam tugeva kummiga sokkide kandmist.

Vilistlasaeg pikeneb

Täna on minu magistritöö kaitsmise 21. aastapäev. Tänavu õppeasutustes õppimise aastad ja vilistlasaastad võrdsustuvad. Lasteaias ma ei käinud, kool kestis 11 aastat, sest viiendat klassi koolireformi tõttu ei olnud, ülikool koos magistriõppega 10 aastat. Õpingutes ühtegi aastat vahele ei jäänud. Mulle on ka tänavu saadetud reklaame, et ma võiks kandideerida doktoriõppesse, aga ma arvan, et kuna õppimine on selge, siis praeguses vanuses on iseõppimine tõhusam.

Vana tee

Oli vaja teele asuda. Mulle öeldi, et ma kutsuks noore kaasa. Aga kui ma seda noorele ütlesin, siis ta ainult muigas. Asusin teele üksi. Tee viis läbi majade sisekoridoride. Mul oli hea meel, et saab jälle seda teed kõndida. Ma olin seda varasematel aegadel ka kõndinud, aga viimasel ajal mitte, sest tee oli muutunud.

*

Olin teinud pilte ja need rippusid näitusel. Üks tuttav vaatas neid ja kommenteeris, et talle need pildid ei meeldi, neis ei ole positiivseid emotsioone. Mõtlesin, et sellest hoolimata on hea, et ta kommenteeris.

Kolumbuse laev

Pildistasin Kolumbuse laeva "Santa Maria" mudelit. Mudel on papist, kokku panduna on ta pappkaante vahel lapik, aga kaante avamisel kerkib laev kolmemõõtmeliselt püsti.

Keldris ja maratonil

Olin keldris. Sinna tuli terve seltskond inimesi. Söödi ja minule pakuti sellist toitu, mis minule sobis. Sõin seda, kuigi mõtlesin, et mustalt pinnalt söömine pole ohutu.

*

Osalesin suusamaratonil. Iga kord, kui tekkis küsimus, milline on õige tee, valisin igaks juhuks pikema variandi. Üks osavõtja pahandas, et maratonil peaksid osalema sportlased, mitte need, kes on natuke jooksmisega tegelenud. Jätkasin sellest hoolimata suusatamist. Tundsin südames valu, seetõttu mõtlesin, et jätkamine on eluohtlik, aga jätkasin siiski.

Suurenenud rühm

Algas uus õppeaasta. Läksin saksa keele tundi. Tunnis oli rohkem inimesi kui keelerühmas tavaliselt. See ei olnud meie rühma tund, aga siin olid meie rühmast peale minu ka Tristan ja veel mõned inimesed. Võibolla vanad rühmad siiski enam ei kehtinud. Aga Tristan lahkus tunnist. Ma ei kirjutanud midagi üles, nagu ei peaks seda võõra rühma tunnis vajalikuks. Õpetaja pöördus minu poole, et mina vist oskan hästi saksa keelt, ma olen saksa keelest tõlkinud. Vastasin, et ei oska. Lisasin, et kirjalikust tekstist ma saan paremini aru kui suulisest jutust. Tund sai läbi. Mõtlesin, et ma ei taha iga vahetund wc-s käia, ma eelmine vahetund alles käisin. Asusin siiski wc poole teele. Esimesel korrusel üks muu klassi poiss lõi mulle vastu õlga. Vaatasin, kes lööja on.

Ungari keele nelikvärsid

Kindad – need on kesztyű,
üks paar toob külma eest päästu.
Mitu paari – kesztyűk,
kui perele osta neid kästud.

Väljuma – indul.
Kuhu minek sul?
Väljumine – indulás –
igal päeval kordub taas.

Spordivärav on gól.
Sporti õpetas kool.
Muu värav on porta,
mille taga koera on karta.

Telefonid tänavapildis

Tänaval viibimise aega võiks silmade tervise huvides kasutada kaugusse, mitte telefoniekraani vaatamiseks. Ma ei tunne telefoniekraani järele mingit vajadust, mul on oma pea asju täis.

Täiendusi sõnavarale

Itaalia keele sõnu:

Nagi – attaccapanni.
Riided sinna ja lartsaki vanni.

Lähenema – avvicinarsi.
Jõudsin välja ravini vargsi.

Kehaline kasvatus – educazione fisica.
Kehasid uurib ka edukalt füüsika.

Koolitund – lezione.
Kisub inglise lesson'i poole.

Suunas – see on verso.
Taeva suunas võrsu.

Sinikollane raam

Valged: Kf1, La1, Vf4, Oa2 ja h2, Rd5 ja e1, Ec2, d3, e4 ja f3
Mustad: Kh8, Le8, Va5 ja d2, Ob6, Rf8 ja g6, Ea3, c7, e5 ja h7

Riidenagid

Lähenes kehalise kasvatuse tund ja tuli riideid seljast vähemaks võtta. Suundusime nagide juurde. Mõtlesin, et võibolla minu välimus tüdrukutele meeldib, aga tegelikult ma ei tea, mida nad sellest arvavad. Üks tüdruk rääkis, et tema majandusteadlasest isa oli öelnud, et tuleb toitu kokku osta, sest paari kuu pärast saabub nälg.

Kuningas keskel

Kindad maas

Väljusin koolimaja väravast. Leidsin maast paari kindaid ja panin endale portfelli. Maas vedeles ka teine paar kindaid. Üks tüdruk tuli neid otsima. Küsisin, kas see paar, mille ma portfelli panin, on ka tema oma. Tüdruk vastas jah. Andsin need kindad temale.

*

Ma olin saanud küll magistriõppe lõpuaktusel diplomi, aga aastaid hiljem oli ülikooli koduleheküljelt selgunud, et kraadi mulle ei antud. Asi oli selles, et magistritöö oli küll kaitstud, aga rootsi keel ja valikkursus olid tegemata. Ma pidasin rootsi keele õppimist mõttetuks. Diplomi andsid ja ülikooli kodulehekülge koostasid erinevad ülikooli töötajad, kes polnud omavahel üksmeelel.

*
Olin Meelva majas. Maja otsas oli käimla. Mult küsiti, kas selle uksele koputamist ei tule valjemaks muuta. Vastasin, et ei ole vaja. Vestluskaaslane lahkus. Mõtlesin, et kaugele koputamine ikka ei kosta. Tahtsin minna talli otsas asuvasse käimlasse. Aga ma ei saanud sinna siseneda, sest mind ründas suur koer. Pöörasin ringi ja mõtlesin, et lähen mõnda teise käimlasse. Oli karta, et koer hakkab just minul järel käima. Kui kohtusin Tõnuga, siis ütlesin, et koer tuli mulle kallale, aga õnneks sai Raido käe vahele. Tõnu ütles, et siis on korras. See tähendas, et koer mind enam ei jälita, ma ise polnud vaadanud. Raido oli selle küla ühe teise talu peremehe nimi, ta oli tulnud täna meie õuele tööd tegema.

Kiirmaleturniir Püssirohukeldris

Täna käisin esimest korda Püssirohukeldris kiirmaleturniiri vaatamas, aga ise ei mänginud. Varem olen seal majas käinud vist üks kord, see oli vist aastal 2004, kui seal konverentsi vaheajal konverentsikuulajatele süia pakuti. Tollest korrast on ruumimulje teistsugune kui tänane.

Mõte mängida

Läksin Tallinnasse. Seal oli pallimängusaal. Tegin ühele võõrale poisile ettepaneku, et hakkame sulgpalli mängima. Ütlesin, et mängime ilma võrguta. Tema mõtles võibolla, et pall tuleb maha lüia, aga mina tahtsin mängida õhus püsimise peale. Proovisin servida, aga ei saanud kolm korda järjest pallile pihta. Üks väike poiss ei osanud r-tähte hääldada. Õpetasin, et ta paneks keele hammaste vahele. Seepeale sai ta r-i selgeks. Mõtlesin, et kui ma mõtlesin välja, kuidas tema häälikut hääldama õpetada, siis ma võiks ka välja mõelda, kuidas ise pallile pihta saada.

*

Toimusid suured kaotused, aga see ei põhjustanud suurt kurbust. Siis hakkas üks inimene vaikselt nutma, see tegi küll kurvaks.

Kordumise määr

Ütlesin, et ühte laadi teose olen loonud ainult üks kord elus. Selle jätsin ütlemata, et midagi väiksemal määral sarnast olen loonud ka teisel korral. Aga kuulaja sai aru ja küsis, millal ma selle teise teose lõin.

Masaryki arusaam Venemaast

"Sirbi" arvustaja arvates Masaryk ei saanud aru Venemaa ohtlikkusest. Aga Masaryk ütleb selgelt, et Venemaal on isegi revolutsionäärid väiksemad demokraadid kui Läänes, ta seostab Vene marksistide objektivismi õigeusu objektivismiga, millel on justkui väljast tulev ilmutus tähtsam kui inimese enda mõtlemine. Masaryk ise oli demokraat ja eelistas mõtlemist ilmutusele. Ta küll arvas, et tulevikus jõuab õigeusk protestantlusele järele, aga ta ei arvanud, et see kiiresti juhtub, sest vaheaste on katoliiklus. Masaryk nägi, et Vene revolutsionääride hulgas kaldutakse verevalamist pooldama, ise ta eelistas veretut revolutsiooni ja pidas revolutsiooni lubatuks ainult äärmise vajaduse korral. Vene sotsiaaldemokraate pidas ta paremateks sotsiaalrevolutsionääridega võrreldes, sest esialgu propageerisid sotsiaalrevolutsionäärid rohkem verevalamist.

Rongkäik peopäeval

Oli laulupeo moodi päev. Saabus Steinfeldt, kellele hakkas järgnema rongkäik. Seda ei peetud tänasel päeval kõige sobivamaks. Liitusin ka rongkäiguga. Püüdsin sammu aeglustada, et mitte olla kohe Steinfeldtist järgmine, aga siis vaatasin, et üks inimene ongi meie vahel. Steinfeldti oli süüdistatud, et ta on laste vastu liiga sõbralik, aga vaatasin, et lapsed ise järgnevad talle. Üks vastu tulev laps suhtus temasse ka vaenulikult ja näitas keelt. Jõudsin ühte majja kohale. Seal üks mees rääkis, et Vanemuise tänava sinine maja on ürituse jaoks halb koht, sest seal on asunud KGB. Sain vihaseks ja vastasin, et enne KGB-d kuulus see maja juba kirjanikele. Viskasin vihaga ühe eseme vastu Steinfeldti arvuti ekraani. Arvuti lülitus välja. Ehmusin ja ütlesin, et nüüd ma lõhkusin tema arvuti ära. Aga arvuti õnnestus uuesti käivitada.

Seitsmeosaline rütm

Tuu-duu-ruu-duu-tuu-duu-duu,
Tuu-duu-ruu-duu-ruu-duu-uu.
Kuu toob luu, loob suu, koob puu.
Tuul teeb uu, see kuu veel muu.

Tulistamisvõimaluseta seis

Valge alustab ja võidab.

Valged: Kg1, Ld1, Ve1, e2, Rb5, f3, Ea2, b3, c4, d4, f2, g2, h2

Mustad: Kg8, Lc8, Va8, f8, Oc7, Re8, Ea7, b7, c6, f6, f7, g7, h7

Luuletuste autorlus

Lugesin arvutist isa järgmise luulekogu käsikirja. Leidsin sellest mitu enda luuletust. Varem oli meelega minu luulekogus avaldatud isa luuletusi, aga minu luuletuste puhul oli vist isa valesti mäletanud, nagu oleksid need tema kirjutatud. Rääkisin sellest emale ja ema rääkis isale edasi. Isa küsis, millised luuletused on minu omad. Mõtlesin, et võibolla ma mäletan ise valesti, võibolla need ongi isa luuletused. Tahtsin minna Oudekki pere uksele küsima, kas neil on see isa luulekogu. Mõtlesin, et sel korral ma ei kutsu uksele Oudekkit, vaid tema ema. Aga kui jõudsin nende hoovi nurgale, siis mõtlesin, et mul pole mõtet korteri uksele minna, kui ma pole üles kirjutanud isa luulekogu pealkirja. Seetõttu asusin koduteele. Anne tänava ja Sõpruse puiestee piirile jõudes kallasin teeklaasi liimi, et klaasi puhastada. Mõtlesin, kas seda klaasi saab hiljem joomiseks kasutada, võibolla ei tule liim enam lahti. Mõtlesin, et võibolla kallasin õli klaasi liiga soojalt, see võib plahvatada. Algas soojuspaisumine ja õlisammas klaasis kerkis järjest kõrgemale, jõudes klaasi servani. Kallutasin klaasi, lastes üleliigsel õlil maapinnale voolata. Kui klaasi jälle püstiasendisse panin, siis vaatasin, et olen klaasis õlikogust vähendanud liiga palju. Lähedal alustasid mängu lapsed. Kartsin, et võibolla nad tahavad lombist juua ja joovad vee pähe õli. Läksin neid hoiatama, et maas on õli. Üks poiss küsis, kus. Kui olin suunda nimetanud, suundus laste tähelepanu mujale.

Hilised Hermanni päevalehed

„Valgus“, juuli – detsember 1906, „Hüüdja“ detsember 1906 – märts 1907.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mis lehed olid aastatel 1906–1907 ilmunud „Valgus“ ja „Hüüdja“?

VASTAJA: Ajaleht „Valgus“ oli juba varem olemas, seda toimetas Grenzsteinist venestusmeelsemaks peetud Kõrv, aga ta müüs lehe rahvuslikumaks peetud Karl August Hermannile maha, kes muutis selle päevaleheks. Esialgu kirjutas Hermann, et „Valgus“ on hea ajalehenimi, kuid kirjanduse andmetel hakkas ta varsti pidama vana nimetust liigselt eelmise toimetaja suunaga seotuks, mistõttu asutas Hermann „Valguse“ asemele uue päevalehe „Hüüdja“. See jäi lugejate vähese huvi ja konkurentsi tihenemise tõttu veebruaris 1907 seisma, märtsis ilmus veel üks number selle muusikalisa. Aastal 1905 oli Venemaal puhkenud revolutsioon, mis veel nõrgeneva hooga jätkus, tavaliselt revolutsioonide ajal huvi ajakirjanduse vastu suureneb, aga nüüd oli päevalehti rohkem ja Hermann vanem kui „Postimeest“ toimetades, tal polnud enam palju elada jäänud.

KK: Mille poolest erinesid Hermanni hilised päevalehed tema varem toimetatud „Eesti Postimehest“ ja „Postimehest“?

V: Nüüd oli kaotatud eeltsensuur ja kõik lehed said teravamalt kirjutada. Kuid säilinud oli järeltsensuur. Hermanni leht kirjutas, et palju pole muutunud, artikli saab küll ära trükkida, aga paljud lehed on pärast seda karistuseks kinni pandud. Rahvas oli revolutsiooni ajal rohkem lõhestunud, aga Hermann oli rahvuslane ja väljendas soovi esindada kõiki eestlasi, mitte ühte kihti. Krista Aru arvates Hermanni muusikalehe populaarsust vähendas, et ta tahtis erinevaid teemasid samaaegselt sisse tuua, võibolla vähendas ka päevalehe populaarsust erinevate ühiskonnakihtide samaaegselt esindada püüdmine. Leht ise leidis, et klassivõitlus ei ole põhjendatud, sest vahel on peremees vaesem kui sulane.

Hermanni varasem tegevus oli toimunud venestamise tingimustes, kui koolid venekeelseteks muudeti. Nüüd hakati emakeelseid koole taas lubama, Hermann kutsus üles võimalust kasutama.

Varem olid ajalehed asendanud parteisid, nüüd oli riigis ka poliitiliste parteide asutamine lubatud ja oli loodud riigiduuma ehk riigivolikogu.

KK: Kuidas leht revolutsiooniteemat kajastas?

V: Ajakirjandus ei olnud sündmuste ennustamisel eriti ettenägelik. Hiljem Sorokin avastas, et kõik revolutsioonid jõuavad pidurdamisfaasi, kuid ajakirjandusele tuli esimese riigiduuma koosseisu laialisaatmine üllatusena. Toimus atentaat minister Stolõpinile, seda kajastati reportaažilikult, ennustamata Stolõpini ellu jätnud, aga palju teisi inimesi tapnud atentaadi tagajärgi. Kuulutati välja riigiduuma uue koosseisu valimised, leht kommenteeris esimese hääletusvooru tulemusi, et maal on tulemused läinud valimistsensuse tõstmise tõttu paremale, aga linnades veelgi vasakule. Kirjutati sotsiaaldemokraatiast ja idealismist, nende mõistete seletamist alustati keeleteaduslikult, kuigi on teada, et partei sisu ei vasta alati nimetusele. Karskuskongressil esinesid kuberner ja opositsioon samal üritusel, leht näitab, et riigivõim eelistab majanduslikel kaalutlustel parajust, aga kongressil samuti sõna võtnud Villem Reiman täiskarskust.

KK: Mida kirjutati keeleküsimustest?

V: Hermann oli pikka aega töötanud Tartu ülikooli eesti keele lektorina, nüüd oli arutusel ühe eestikeelse professorikoha loomine. Jakob Hurt teises lehes soovitas luua eestikeelse usuteaduse professori ametikoha, Hermanni meelest oli keeleteaduse professorit rohkem vaja. Lektor saavat muidu küll õpetada sama hästi kui professor, aga takistuseks olevat väiksem palk. Hermann põhjendas keeleteaduse professori eelistamist sellega, et eesti keelt läheb kõigil elualadel vaja. Saaks ka mõelda, et rääkida võib ühte või teist keelt, aga usuteadus õpetab kõigile inimestele eetikat.

Hermann kiitis prantslasi, et nad on oma õigekirja reeglid kokku leppinud, mitte igaüks ei tule oma reeglitega. Ometi kirjutas ka Hermann mõnda sõna teisiti kui teised lehed. Loodi Eduerakond, aga Hermann ei pidanud sõnalõppu -kond õigeks, kuna see käändub sama moodi nagu konn, seetõttu kirjutas ta ’erakund’ ja ’perekund’. Linnanime Haapsalu puhul sai ta küll aru, et traditsiooni on raske murda, ometi pidas ta sellist kirjapilti vigaseks, sest linnanimi tulevat haavapuust ja mitte kehahaavast, Hermanni arvates on viga nii tugeva p kasutamine sõna keskel kui ka ebasoovitav H tähe kasutamine sõna algul, kui linnanimi viitab aava salule.

KK: Mida kirjutati muusikast?

V: Märtsikuus ilmunud muusikalisas toodi ära kahe laulu noodid, neist esikohal laul „Lootus“ oli Hermannilt endalt. See tõsisena mõeldud laul ütleb, et kui elu on raske, tuleb siiski loota. Erinevalt „Postimehe“ töö lõpust ei toonud Hermann „Hüüdjat“ seisma jättes lehes lõpujuhtkirja, tundub, et ta veel lootis toimetajatööle tagasi pöörduda. Lehes viimase asjana lootuse kiitmine tuletab meelde Dumas’ romaani „Krahv Monte-Cristo“, mille lõpus öeldakse, et kogu inimliku tarkuse võib võtta kokku kahe sõnaga: oodata ja loota. Mõned Hermanni lootused on hiljem täitunud, haridus muutus eestikeelseks, anti välja täismahus eestikeelseid entsüklopeediaid ja muusikaajakirjandus muutus stabiilsemaks.

/TÄIENDUS: Krista Aru raamatus on Hermanni lisalehtede kohta kaks viga. „Hüüdja“ kirjanduslisa ei kandnud nime „Hüüdja Hääl“, vaid esimesest viimase numbrini „„Hüüdja“ lisa“. Nimetust „Hüüdja Hääl“ on küll kasutatud, aga ühe pärast Hermanni surma ilmunud lehe kohta. Samuti ei ilmunud „Hüüdja“ muusikalisa kaks numbrit, vaid ainsas numbris on laulud nr. 1 ja 2. Lisalehele ei ole kuupäeva peale trükitud, aga digiteeritud ajalehtede andmebaasis on seda kuidagi seostatud konkreetse kuupäevaga./

Fotod lausetega

Kirjutasin Helinale elektronkirja. Panin sellesse kolm fotot ja kirjutasin ka sõnalist teksti. Kartsin, et kiri võib enne teele minna kui ta valmis on. Kiri oli juba valmis, aga selle pealkiri kustus veel ära, pidin pealkirja uuesti sisestama. Olin pannud samad kolm fotot ka feisbukki. Neid kommenteeris üks klassiõde, kes ei olnud varem minu postitustele reageerinud. Olin ise kirjutanud, et fotod on tagurpidises järjekorras, ilmselt sellepärast oli ka klassiõde kirjutanud, et need võiks olla vastupidises järjekorras. Tegelikult olid need mul just valmimisjärjekorras. Üks foto oli tehtud nii, et olin pannud joonistuse peegli ette peeglilauale ja pildistanud sealt, ise fotole jäämata. Aga klassiõde kirjutas, et see foto tuletab meelde peeglisse vaatamist. Oma kommentaari lõppu oli ta kirjutanud, et klassikokkutulekul kohtume, kõige lõpus nimetas ta ennast jaanipäevanaiseks.

Kiire alistumine

Mängisin Särgavaga malet. Ütlesin, et ta tegi kaks käiku järjest, nüüd võin mina ka teha. Pärast minu kahte käiku Särgava alistus, kuigi mul oli ettur vähem. Minu vankrid olid küll aktiivsed. Ma polnud kindel, kas ma oleksin osanud edasimängu korral paremust realiseerida. Vastase kuningas oli taganenud mägede suunas, mägede vallutamine on sõdades raske. Mäng oli tundunud pikk, aga selle suuline analüüs sama arvu minutitega tundus kestvat ainult mõned laused. Olin mängu ajal Joannalt protokolli küsinud, aga selle kohe tagastanud, sest ta märkis käike üles ebatavalises süsteemis. Joanna oli öelnud, et ma olen loll.

Kuivenduskraav

Täna lasin illustreerida Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimest köidet. Raamatus küll on talu nimi Vargamäe, see eeldab, et ta päris tasasel maal ei asu, pilt seda ei peegelda.

Suusapiirkond

Läksin koos emaga kanali äärde suusatama. Lumest oli lükatud lahti tee, mis oli üle autotee tulles risti meie õue suunalt tulev. Vahepealsetel aastatel ei olnud seda teed kasutatud. Ütlesin, et jälle nagu vanasti. Aga seejärel sain aru, et see pole siiski see tee, vaid olime läinud enne teises suunas ja nüüd viis kasutatav tee kanali äärde diagonaalis. Suusatasin üksi ringe. Kui olin lõpetanud, hakkasin koju tagasi minema. Aga lõpuks meenus, et ma olen suusad maha unustanud. Tahtsin minna tagasi neid otsima, aga ei teadnud, kust otsida.

*

Mõõtsime, kas pikem olen mina või Ariel. Ariel surus oma peaga minu pead. Ütlesin, et Arielil on kael tugevam. Jõudsime järeldusele, et tema blogisissekandel on tähemärke ka rohkem kui minu omal. Aga kui sissekannete read üle lugesin, siis minu sissekandel oli ridu rohkem. Järelikult need olid kitsamad.

Klaaspärlimäng

Lasin illustreerida Hesse raamatut "Klaaspärlimäng". Malerubriigis olen viimati avaldanud pealkirja täpsustamata raamatu "Kolm musketäri" teise illustratsiooni ja Kafka raamatu "Ameerika" illustratsiooni. "Kolme musketäri" pilt ei vasta täielikult minu mälestustele, sest lasin kujutada Mileedit, aga tema õla peal oli liiliamärk, mida ta varjas, kuigi Inglise vanglas ta seda ka näitas. "Klaaspärlimängu" kohta rääkisin juba 1. mail, et mul on plaanis seda illustreerida lasta, mõte tuli vist veel varem.

Uus "Naksitrallide" illustratsioon

Täna soovisin lasta joonistada teist illustratsiooni Kafka "Ameerika" kohta, aga kumbki variant ei vastanud minu ettekujutusele ja ma ei salvestanud neid endale. Mäletasin, et raamatus peategelane laevaga Ameerikasse jõudes otsib oma kohvrit, aga piltidel oli palju kohvreid väljaspool laeva. Hilisemal kellaajal lasin illustreerida raamatu "Naksitrallid" algust ja lasin samuti pildi üks kord ümber teha, sest esimesel pildil ei olnud Kingpoole jalanõud pooleks lõigatud ja Muhvil seljas olev riideese ei meenutanud muhvi.

Järjekordne luulekogu

Eri punktides magasid kaks loomaliiki, mõlemas kohas oli ema poegadega. Ühte loomaliiki mindi äratama. Mõtlesin, et nüüd tuleb ettevaatlik olla, sest loomad võivad äratamise peale rünnata.

*

Ilmus minu uus luulekogu. Ma ei teadnud, kas ma saan ka tasuta eksemplare. Aga kohe mulle neid anti. Arvutasin, et eksemplaride kogumaksumus on üsna suur. Raamatu toimetaja oli J. Rooste. Ta oli kaanele kirjutanud, et kui neid luuletusi viimistleda, siis saaks neist üsna head tekstid. Raamatut lugema hakates selgus, et ta on kõik riimilised luuletused ilma riimideta luuletusteks muutnud.

Pidulik kogunemine

Täna toimus minu sünnipäevapidu. Mängisin esimest korda Suvega malet. Paluti juba ühel varasemal päeval mängida, aga siis ma olin unine. Tegin esimest korda sünnipäevapeost videosid, aga mitte avaldamiseks.

Teekond asutusse

Läksin Tallinnasse. Pidin seal jõudma ühte kindlasse majja. Sinna asutusse sai sõita bussiga, aga sel korral sõitsin trammiga. Võis olla, et trammi peatus on asutusele lähemal. Läksin ühes peatuses ajutiselt trammist välja, sain enne sõitma hakkamist peale tagasi. Hiljem õiges peatuses väljudes ja asutuse juurde kõndides leidsin sildi pealt selle meeles olevast natuke erineva nimetuse, tundus, et nimetust on muudetud. Ma oleks saanud kotist raamatust kontrollida, kas seal on sama või teistsugune nimetus, aga ei viitsinud raamatut välja võtta.

Ilmade soojenemine

Eile ja täna on selle aasta seni kaks kõige soojemat päeva. Seoses sellega alustasin eile raamatutelt tolmu puhumist ja täna jätkasin. Eelmine aasta jäi minu toa osadelt raamatutelt tolm puhumata, sest oli palju tuuliseid päevi. Aga tänavu alustasin taas voodile lähematest raamatutest, sest nendele koguneb tolm kiiremini kui nendele, mis mullu puhumata jäid. Täna oli ka ilm tuulisem kui eile, vahepeal ootasin suuremate hoogude möödumist. Eile käisin ka esimest korda tänavu särgi väel väljas. Eilsed külalised rääkisid, et kogu maikuuks on sooja ilma ennustatud.

49-aastaselt

Täna käis kaks külalist, aga nad said alles kohale jõudes teada, et mul on sünnipäev. Aprillis aitas Klaus hankida uue velotrenažööri, vana tõstsime rõdule. Tänu sellele sai pildistamiseks uue vaatenurga. Selga panin eile kingitud särgi. Foto pealt avastasin, et särgi muster sarnaneb juba ühe varem pildistatud särgi omaga.

Erineva tugevusega maletajad

Olin maleklassis. Kullamaa tänas neid, kes on koos temaga partiisid analüüsinud. Mina kartsin koos Kullamaaga analüüsida, sest ta oli kuri. Ehlvest rääkis, et ühte avanguvarianti kasutati palju aastakümneid tagasi üks kord. Mitukümmend aastat hiljem kasutas üks naismaletaja seda teravat avanguvarianti üks kord veel. Ta valmistas variandi vanema näidise järgi kodus ette ja jäi mängule meelega tund aega hiljaks, lootes üllatuse abil võita, aga kaotas. Praegu käis maleklassis tund, olin üks trennis käivatest kooliõpilastest. Mõtlesin, et ma ei pea kogu aeg maleliselt kaasa mõtlema, ma võin vahepeal natuke viilida ja pilte vaadata.

Mäng patile

O-L-V-K-R-V-R-O
arvuti – inimene
Ilma käikude tagasivõtmiseta ja vangerdamisõiguseta.
1. g3 c5 2. b3 Rgf6 3. Rd3 b6 4. Rf3 d5 5. e3 Rd6 6. Rg5 h6 7. Of6 ef 8. Rh7 Ve8 9. Rf4 d4 10. ed Oh1 11. Vh1 Lb7 12. d5 g5 13. Re2 Ld5 14. f3 Lf3 15. Ve1 Lf5 16. Rg5 fg 17. c3 Lb1 18. Vb1 Kc7 19. b4 cb 20. Vb4 Ve7 21. Rc1 Ve1+ 22. Ke1 Ve8+ 23. Re2 f5 24. h4 Oe5 25. hg hg 26. g4 f4 27. Kf2 Of6 28. Kf3 Rf7 29. d4 Kb7 30. Vb1 Ve3+ 31. Kf2 Rh6 32. Vg1 b5 33. Rf4 gf 34. g5 Og5 35. Vg5 Vc3 36. Vb5+ Kc6 37. Vg5 Vd3 38. Vg6+ Kd5 39. Vh6 Kd4 40. Vd6+ Ke4 41. Vd3 Kd3 42. Kf3 a5 43. a4 Kc4 44. Kf4 Kb4 45. Ke3 Ka4 46. Kd2 Kb3 47. Kc1 a4 48. Kb1 a3 49. Ka1 Ka4 50. Ka2 Kb4 51. Kb1 Kb3 52. Ka1 a2 viik. Mõtlemisaega tervikuna ei mõõdetud.

Kommentaarid ajalehtedele

Mõtlesin hakata ajalehe võrguväljaannetele kommentaare kirjutama. Kirjutasin kohe kaks kommentaari. Ühes kohas oli juttu maletaja Polgarist, kirjutasin kommentaariks, et Polgar on tulnud nii Tartu meistriks kui ka Eesti meistriks. Selle jätsin ütlemata, et tal on ka veel suuremaid saavutusi. Mõtlesin, et oleks võinud täpsustada, millist Polgarit ma mõtlesin, neid on kolm. Mulle meenus, et Polgar ei ole vist üldse Tartu meistrivõistlustel osalenud, ta ei ole tartlane. Minu kommnetaarile oli vastatud, aga ei olnud öeldud, et ma eksin. Parandasin ise, et kui ma Tartu ja Eesti meistrivõistlustest kirjutasin, siis ma pidasin silmas taset, mitte konkreetset geograafilist kohta. Mulle vastati, et ei maksa jah jama kirjutada. Selgitasin, et sel hetkel, kui ma oma esialgse kommentaari kirjutasin, arvasin, et see on tõepärane. See on nagu unenägudes.

Tagasikahingud

O-V-R-L-R-O-K-V
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. e4 b5 2. e5 e6 3. d4 Re7 4. c4 bc 5. Oc4 Rf5 6. b3 Ob4 7. Rf3 Of3 8. Lf3 Rh4 9. Le4 d5 10. ed Rd6 11. Ld3 Lg5 12. g3 Lg4 13. h3 Rf3+ 14. Kg2 Rh4+ 15. Kg1 Lg6 16. Lg6 Rg6 17. Re2 Re4 18. Kg2 Re7 19. Vhd1 Kf8 20. Vbc1 Rf6 21. Oc3 Od6 22. Oa5 Rc6 23. Od2 Rb4 24. Ob4 Vb4 25. d5 e5 26. Vf1 h5 27. f4 Vh6 28. fe Oe5 29. Vcd1 h4 30. g4 Re4 31. Rf4 Rc3 32. Vd2 Vf6 33. Rd3 Vf1 34. Kf1 Vc4 35. bc Of6 36. Vc2 g5 37. Rb4 Ke8 38. Ra6 Ke7 39. Vc3 Oc3 40. Rc7 a5 41. a4 Ob4 42. Ke2 Kd6 43. Rb5+ Ke5 44. Kf3 Oc5 45. d6 Od6 46. Rd6 Kd6 47. Ke4 Ke6 48. c5 f6 49. Kd4 Ke7 50. Kd5 Kd7 51. c6+ Kc7 52. Ke6 Kc6 53. Kf6 Kd5 54. Kg5 Ke6 55. Kh4 ja must sai 73. käigul mati.

Leegid tüvel

Nägime aknast, et naabermaja ees kasvava puu küljes on leegid. Tahtsime minna neid kustutama, aga ma ei teadnud, kas mul sobib vannitoas käimata majast väljuda. Kui kohale jõudsime, oli tuli juba kustutatud. Mõned inimesed tahtsid võtta juhtunu kohta telefonikõnet, aga arvatav süütaja keelas neid. Rääkisin, mida ma olin näinud. Kui lõpetasin, saabus üks psühholoog, kes tahtis uuesti samal teemal intervjueerida. Ma ei tahtnud samast asjast kaks korda järjest rääkida.

Masaryki tõlke tagasiside

“Sirbis” ilmus paari nädala eest kriitiline arvustus Masaryki kohta. Selle aadress on https://www.sirp.ee/lootusrikas-ja-ohte-mittetajuv-venemaa-kasitlus/ . Lugesin selle eile läbi, andsin sellele facebookis lingi ja täna kirjutasin kommentaarikasti:

“Arvustaja arvab, et kauge maa minevikuautor kedagi ei huvita, aga ajaloolasi vast ikka huvitab. Bahovski "Arvamus. Kultuuris" ja Berendsen facebookis kirjutasid kiitvalt. Meil olid keskkoolis Idamaade kultuuri tunnid ja need olid populaarsed. Masarykile ei saa ka ette heita, et ta praegust Vene-Ukraina sõda ette ei ennustanud, me ka ei tea, mis saja aasta pärast on. Vene keisririigi lõpuaegadel said erinevad ajalehed erinevaid arvamusi avaldada. Tšehhidele oli probleemiks Austria võim, mitte Vene oht. Kui öelda, et praegu suhtutakse revolutsioonidesse halvemini, siis võib tekkida küsimus, kas Tšehhoslovakkia ja Eesti riik oleks pidanud loomata jääma. See arvustaja arvab, et raamat on eestlastele tähtis Venemaa teema poolest, varem Carlyle'i tõlke saatesõna arvustaja kirjutas, et autorist peab olema saatesõnas palju pikemalt kui Briti saartest. Venemaa on küll meie naaber, aga Tšehhi on meile selle poolest sarnasem, et on väiksem riik. Venemaa kaugem ots asub veel kaugemal. "Akadeemias" ilmunud artikkel Masaryki kohta oli meil keskkoolis kohustuslik.”

Peitsin ja vaikisin

Käis sõda. Olime pommitamise eest peidus. Mina olin peitnud ennast teki alla. Kui sõda asendus okupatsiooniga, olime peidus edasi. Lõpuks mõned meist andsid ennast välja, sest neil oli vaja käia hambaarsti juures. See võis tähendada ka teistele kinnivõtmist.

*

Koolis ma teiste õpilastega ei rääkinud. Kui läksin ülikooli, siis seal seda ei teatud ja seal rääkisin rohkem. Aga lõpuks lõpetasin ka ülikoolis laikimise.

Kokkumäng

Maletaja elu

Parts kritiseeris Ojaste malemänguoskust. Mõtlesin, et Ojaste võidab küll vastaseid, aga sellises stiilis, et tema partiisid ei taheta vaadata. Läksin aknalaua juurde, kus seisid Vihmand ja veel paar meest. Ütlesin neile, et ülikooli ajal mul oli selline haigus, et mängisin igal turniiril võiduseise peale ja igal turniiril mängisin neid ka maha. Võtsin praegu kätte malelõppmängude kogu. Klaus ütles, et need lõppmängud on läbivaatamiseks, mitte pähe õppimiseks. Püüdsin meelde tuletada, kus mul järg on. Tundsin ära, et järjehoidja koha peal üks lõppmäng on juba läbi vaadatud, aga sellest järgmine mitte.

Intevjuu dokumentaalfilmist

A: Vaatasid saksakeelset dokumentaalfilmi Ungari kohta aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=ERXO6Y07gAQ . Mis oli selles filmis huvitavat?

B: Üks huvitav asi oli, et sai võrrelda erinevate uskude pühakodasid. Katoliiklikud kirikud olid toretsevad, aga kalvinistlikud tagasihoidlikud. Üks katoliiklik kirik nägi ka teistest rangem välja. Kalvinistlikud kirikud olid veel tagasihoidlikumad kui Eestis luterlikud. Kalvinism tekkis renessansi perioodil, aga pildid kalvinistlikus kirikus meenutasid keskaegseid gooti stiilis joonistusi või tänapäeva laste joonistusi. Esindatud oli ka islami kunst, näidati ühe türklase mausoleumi ja Egeris türgi minaretti. Samuti näidati katoliiklikku kloostrit. Kloostri erinevus kirikust oli, et seina ääres oli palju vanu raamatuid. Eestis mõned raamatuarvustajad kirjutavad, et vanu autoreid ei tohi uuesti välja anda, aga kloostris oli suhtumine vanadesse raamatutesse pühalik. Juudi sünagoogid olid kirikutest vähem euroopalikud, aga mingis mõttes olid mõlemad pühakoja stiilis.

A: Milline oli filmis ilmalik arhitektuur?

B: Näidati nii kuningalosse, parlamendi lossi kui ka traditsioonilist taluarhitektuuri. Arhitektuuristiilide nimedest kõlas palju sõna barokk. Näidati üle Doonau ehitatud sildu. Ühe aadlisoost ajaloolise isiku kohta öeldi, et tema lemmikvärv oli sinine, seetõttu olid tema lossis tubadel sinised seinad. Näidati raudteid. Olin varem raamatust lugenud, et Ungaris on laste raudteesid, seda näidati ka filmis.

A: Võrdle seda filmi viimati Ungari kohta loetud raamatuga “Hungary”.

B: Mõlemad teosed tutvustavad Ungarit geograafiliselt laialt. Raamatus alustati pealinnast, filmis tuli pealinn Budapest alles filmi keskel. Raamatus oli juttu ka Ungari lumekattest, filmis olid kõik kaadrid filmitud soojal aastaajal. Raamatus oli linnaelust rohkem kui maaelust, filmis näidati peale inimeste ka loomi, nii looduskaitseala maal kui ka loomaaeda linnas. Varem arvasin, et pilt väriseb ainult harrastusvideotes, aga selles filmis värises vahepeal samuti, sest korduvalt tulid kaadrid, mis olid filmitud hobusevankrilt. Raamatule ja filmile on ühine, et on nii pilti kui ka teksti, aga asi, mida on ainult filmis, on muusika. Raamatus tutvustati hotelle, filmis neid vist ei olnud. Viinamarjadest oli mõlemas juttu.

A: Võrdle filmis nähtu põhjal Ungarit Eestiga.

B: Eestis peale õigeusu kirikute olen näinud ainult teravtorniga kirikuid, Ungaris on ka ümarkupliga hooneid. Ümarkupliga kirikute pilte näeb ka raamatus “Italy”, üks päev küsisin tehisintellektilt, kui paljud läänekristlikest kirikutest on kupliga ja kui palju teravtorniga. Vastus oli, et teravtorniga on 80 protsenti läänekristlikest kirikutest, neid on rohkem Põhja-Euroopas, kupleid on rohkem Itaalias, Hispaanias ja Kesk-Euroopas. Ma tean, et Ungaris on mägesid rohkem, aga filmis neid ei näidatud. Luterlikke kirikuid polnud filmis ühtegi. Ungaris ulatub tsivilisatsioon kaugemasse minevikku, juttu oli Rooma riigi Pannoonia provintsist. Eestis näeb merd, Ungaris ainult Balatoni järve ja Doonau jõge.

A: Võrdle seda filmi varem Ungari kohta nähtud videotega.

B: Ungari keeles vaadatud videotest suur osa on lastelaulud, korduvalt on jäänud ette üks ja sama helilooja, kes on spetsialiseerunud lastelaulude kirjutamisele. Selle filmi muusika oli täiskasvanulikum. Varem olen vaadanud filmi, kus ungarlane räägib kaamerasse, nüüd kaamerasse rääkijaid ei näidatud, kõneleja oli kaadri taga ja tänavatel kõndivad inimesed vaikisid. Varem olen näinud ajaloolisi filme minevikukaadritega, nüüdses filmis olid kõik kaadrid värsked, kui minevikku mainitigi, siis värskete kaadrite taustal. Varem olen näinud filme, kus räägitakse piiritagustest ungarlastest või Budapesti ööklubidest, selles filmis kumbagi neist teemadest ei olnud. Varem olen näinud joonisfilme, selles filmis oli küll kujutavat kunsti näha, aga see polnud tehtud filmi jaoks ja oli staatiline.

A: Millisesse filmis näidatud kohta sa kõige parema meelega läheks?

B: Mulle piisab filmist, aga kui ma Tartust kuhugi sõidan, siis tavaliselt suvilasse, võibolla eelistaksin ka Ungaris maakohti rahvarohketele tänavatele. Maakohtadest on ka üks rahvarohkem kui teine, vee ääres võib trügimist olla rohkem kui kuiva maa roheluses. Loomad nagu inimesedki tunduvad ohtlikud, taimne loodus on rahulikum.

Auradenägija

Illustratsioon romaanile "Igavesti". Lugesin seda raamatut tänavu aastal. Ütlesin masinale, et ta teeks pildi maagilise realismi ja ekspressionismi vahepealses stiilis.

Teistsugused tähemärgid

Kaks meest tegid kuritegusid. Nad olid kahekesi ühes ruumis ja poolitasid raamaturiiulist raamatuid, et murda endale teed läbi riiuli. Aga siis tuli sellesse ruumi veel keegi ja mehed ei pääsenud põgenema. Algas kohtuprotsess nende üle. Mehed rääkisid kõike teisiti kui oli normaalse inimese arusaamise järgi, nad nimetasid ka kohtuprotsessi teise sõnaga, nagu midagi halba ei oleks. Need mehed olid vaimuhaiged. Pärast kohtuistungit läks üks neist meestest koju ja kohtus oma isaga. Mees näitas kohtutoimikut, aga ainult valitud pilte sellest, et ei oleks aru saada, et tema üle mõisteti kohut.

*

Vaatasin oma vana inglise keele vihikut. Äkki märkasin, et ma pole sellesse kirjutanud ladina tähtedega, vaid mingis muus kirjas. Võibolla mul oli olnud tol hetkel ülikoolis õpitud gooti kiri nii selge või olin ma leiutanud mingi täiesti oma kirja. Mõtlesin seda emale näidata. Õpetaja oli vist sellest teistsugusest kirjast aru saanud, sest ta oli teinud sellega kirjutatud ossa ühe paranduse. Tagapool pöördel tulid küll ladina tähed. Hoolimata ühest veast olin saanud hindeks viie.

Sinised kassid

Täna lasin illustreerida raamatut "Vähemalt miljon sinist kassi". Kaks eelmist raamatuillustratsiooni avaldasin malerubriigis, need olid raamatute "Kolm musketäri" ja "Võlur Oz" kohta.

Loomariigist ja muust

Viis ungari keele sõna:

‘Selline’ on oly.
Umbes nagu koi.
 
‘Punakõht-unk’ on unka.
Sa õpi konni tundma.
 
‘Paljusid meist’ on sokunkat.
Süüdistatakse, et oleme tummad.
 
‘Õngitsema’ – horgászik.
Kalapüügikoha kõrval on kaasik.
 
‘Mitte ükski’ – semmi.
Suvel on kõigil lämmi.

Vastus oletuse põhjal

Sain Sirlylt ungarikeelse tsitaadiga kirja. Vastasin sellele kohe. Sirly vastas omakorda minu vastusele. Kartsin tema vastust kohe lugeda, sest see võis olla kriitiline. Proovisin enne sõnaraamatust kontrollida, kas ma arvasin ühe ungarikeelse sõna tähenduse õigesti ära. Seda sõna ei olnud sõnaraamatus. Vaatasin Sirly vastust. Ta kirjutaski, et ma arvasin ungari keele tähendust valesti, ma olen seda varemgi teinud. Mõtlesin, et vahel võib arvata ka õigesti, eriti tuttavamate keeltega. Sirly kirjutas, et mina pidasin teksti lõbusaks, aga tegelikult on ühe laskurkorpuse liikme mälestuspäev. Mõtlesin vastata, et mul oli ka üks sugulane laskurkorpuses, aga ta on mulle tähtis muu poolest.

Hermanni "Postimees" päevalehena

„Postimees“ august 1891 – november 1896.

KUJUTLETAV KÜSIJA:  Mille poolest erineb see periood „Postimehe“ ajaloos teistest perioodidest?

VASTAJA: „Postimees“ oli nüüd päevaleht ja ainus eestikeelne päevaleht. Päevaleheks tahtis saada ka Grenzsteini „Olevik“, aga talle ei antud selleks luba ja „Postimees“ kommenteeris, et kaks päevalehte oleks eestlastele liiga palju, eriti kui mõlemad ilmuksid Tartus. Venestuse algusega olid peatoimetaja Hermanni juhtkirjad jäänud vahepeal lühemaks, aga nüüd oli ruumi pikemate järjelugude jaoks. „Postimees“ oli uhke, et ta on esimene eestikeelne päevaleht, aga teiselt poolt kurdeti, et päevalehega on rohkem tööd, lugejaid on vähe ja tööd on ka rohkem kui välismaistel päevalehtedel, sest välismaal saab üks leht teise materjale kopeerida. Vahepeal toimetas lehte juba ajutiselt Jaan Tõnisson, keda peetakse üldiselt Hermannist julgemaks. Neid kuid ma praegu ei uurinud, aga olen Tõnissoni teemat varem lugenud. Ka Hermann ei saanud enam Grenzsteiniga hästi läbi, oma tegevuse alguses oli veel saanud.

KK: Ütlesid eelmises intervjuus, et pead eriti tähtsaks keskkonnakaitse teemat. Kas seda teemat leidub ka 19. sajandi lehes?

V: Leidub küll, kuigi vähe. Kõige selgemalt oli sel teemal artikkel linaleotamisest, et see vähendab kalavarusid ja on hävitanud Eesti vetes pärliteod. Mõnes mõttes on looduskaitse teemaline ka alkoholismi vastane võitlus, sest kaitstakse inimese loodusest antud organismi. Leht ütleb, et ei pea kohe karsklaseks saama, kõigepealt võiks saada parajuslaseks. Üks artikkel oli ka kliimamuutustest, aga see ei propageerinud looduse kaitsmist. Kui praegu räägitakse ühesuunalistest inimtekkelistest kliimamuutustest, siis tol ajal vaid kliima kõikumisest ja ei seostatud põhjuseid inimtegevusega.

KK: Peatoimetaja Hermann oli keelemees. Kuidas peegeldus see praegu vaadeldud perioodi „Postimehes“?

V: Näiteks avaldas „Postimees“ Piibli uue trüki arvustuse, kuid arvustas seda vaid keele seisukohalt. Leht kirjutas ka laensõnade vastu. Meile õpetati koolis, et võõrsõnad on sellised eestikeelsed sõnad, milles esineb võõrhäälikuid või mille rõhk ei ole esimesel silbil, kuid Hermann võitles ka sõnade vastu, millel selliseid tunnuseid ei ole, aga mis on lihtsalt võõrkeeltest laenatud. Näiteks soovitas ta, et öeldaks ’õde’ mitte ’sõsar’ või et ei tarvitataks ladina keelest pärinevaid kuude nimetusi. Samal ajal ei häirinud teda mõte, et eestipärasem variant ’roojakuu’ kõlab ropult. Mäletan, et hilisema keelemehe Aaviku seisukohad olid teistsugused, Aaviku järgi ’tänav’ on küll eestipärasem, aga siiski halvem kui venepärane ’uulits’, sest viimane on vokaaliderohkem. Hermann kirjutas ka ajaloouurijana eesti keele ajaloost, näiteks oli Henriku Liivimaa kroonika talle tähtis selle poolest, et selles on jäädvustatud vanu eestikeelseid sõnu.

KK: Hermann oli ka muusikamees. Kuidas peegeldus nimetatud perioodi „Postimehes“ see teema?

V: Korraldati laulupidusid, nende teemal võtsid sõna nii Hermann kui ka Tõnisson. Kui mina olen teinud improvisatsioonilisi muusikavideosid, siis Hermann soovitas, et võiks talvel proovi teha, et saaks suvel laulda. Nagu varasemalgi perioodil, anti laulupeo korraldamiseks luba alles viimasel hetkel. Kirjutati ka teiste rahvaste muusikast, ilmus helilooja Rubinsteini nekroloog. Aga muusika jaoks oli mõeldud rohkem Hermanni teine leht „Laulu ja Mängu Leht“, mida ta toimetas veel ka siis, kui „Postimehe“ lõplikult Tõnissonile üle andis.

KK: Mida kirjutati lehes välismaailmast?

V: Sellesse perioodi jäi Hiina-Jaapani sõda. Leht ei pidanud seda täiesti negatiivseks sündmuseks, vaid arvas, et see võib arengule kasuks tulla. Toimus Nanseni ekspeditsioon põhjapoolusele, millest kirjutati juba enne kui Nansen reisilt tagasi tuli. Veel ei teatud, kas põhjapoolusel on meri või saar, Nansen käis seda uurimas. Praegu on Venemaa välismaa, aga tol ajal olid eestlased ja venelased sama keisri alamad, kirjutati keiserlikust perekonnast. Iseseisev ei olnud ka Soome. Soomet eestlased küll imetlesid, aga mainiti, et see on väga vaene maa ja rahvaarvult väiksem kui üks Venemaa kubermang.

KK: Miks pani Hermann toimetajaameti maha?

V: Hermann ütleb lahkumisesõnas, et tema on juba vana, aga Tõnisson veel noor ja energiline. Lehetöö olevat tervistkahjustav. Hermanni lahkumisesõnal on sarnasust Grenzsteini „Oleviku“ lahkumisesõnaga, mõlemad leiavad, et vastaseid on liiga palju. Hermann arvab, et ta on ennast ainult kaitsnud, ta ei ole kedagi esimesena rünnanud, aga ma panen tähele, et ta kritiseerib esimesena vanapoisse, muusikaandeta inimesi ja nõrga rahvustundega eestlasi.

Läbimurre liputiival

V-O-O-K-R-L-R-V
arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. d4 d5 2. c3 Rd6 3. Rgf3 Rf6 4. Rd3 b6 5. Rde5 Od7 6. Og5 h6 7. Of6 ef 8. Rd7 Kd7 9. h3 Le7 10. a4 a5 11. Rh4 Vd8 12. Rf5 Rf5 13. Of5+ Ke8 14. h4 Kf8 15. Vh3 c6 16. Ve3 Ld6 17. g3 g6 18. Og4 h5 19. Of3 Oc7 20. Lh3 Kg7 21. Vc1 Ve8 22. Ve8 Ve8 23. e3 f5 24. Kd2 Vb8 25. Oe2 b5 26. ab cb 27. Of3 b4 28. c4 dc 29. Vc4 a4 30. Vc6 Ld7 31. Lf1 a3 32. Lc4 ab 33. Lb3 Vb6 34. Vb6 Ob6 35. Lb2 La4 36. Lc2 La3 37. Od5 Oa5 38. Ke2 Lc3 39. La2 Lc7 40. Of7 Lf7 41. La5 Lc4+ 42. Kf3 Lc6+ 43. d5 Lb7 44. Kf4 Kf6 45. Ld8+ Le7 46. Le7+ Ke7 47. Kg5 b3 ja valge sai 59. käigul mati.

Lugemata arvamusavaldus

Ma ei ole lugenud, aga "Sirbis" olevat kritiseeritud Masaryki tõlkimist, kuna ta olevat vananenud. Millega siis ajaloolased peaksid tegelema, kui mitte minevikuga? Masaryk on lähiajalugu, suurem osa ajaloost on veel vanem.

Pikk variant

Täna avaldan analüüsi, mis on eelmisel nädalal avaldatust veel varem tehtud, aga sama algseisuga, millega kaks eelmist.

L-O-V-K-R-V-O-R
inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega ja vangerdamisõiguseta.
1. f4 c5 2. g3 f5 3. b3 Od5 4. Rf2 c4 5. b4 Od6 6. a3 b6 7. Oa2 Rg6 8. c3 e5 9. fe Oe5 10. Rc2 Og2 11. Ve1 f4 12. gf Of4 13. Rd4 Oh2 14. Oh2 Vf2 15. Og3 Vf6 16. Kc2 Le4+ 17. Kb2 Lg4 18. Oh2 Lh4 19. Og1 Rd6 20. Oe3 Re5 21. Vg1 Lg4 22. Ob1 h5 23. Oc2 Kc7 24. Lb1 Vcf8 25. a4 a5 26. ba ba 27. Rb5+ Rb5 28. ab h4 29. b6+ Kd8 30. b7 Ke7 31. Ka2 Vb8 32. Oa7 Vb7 33. Lb7 Ob7 34. Vg4 Rg4 35. Vg1 Rh6 36. Vg7+ Rf7 37. Oe3 Vf1 38. Vh7 Vh1 39. Og5+ Ke6 40. Oh4 Vc1 41. Og6 Re5 42. Kb2 Vd1 43. Kc2 Vf1 44. Ve7+ Kd6 45. Oh7 Oc6 46. Ve8 Oa4+ 47. Kb2 Rc6 48. Og3 Kc5 49. Oe4 d5 50. Of3 Vd1 51. Of4 d4 52. cd+ Rd4 53. Vc8+ Rc6 54. Oe3+ Kd6 55. Of4+ Kc5 56. e4 Vf1 57. Oe3+ Kb4 58. Og4 Ob5 59. Od7 Vf6 60. Oc6 Vc6 61. Vh8 a4 62. e5 Ve6 63. Od4 a3+ 64. Ka2 Vg6 65. Oc3+ Kc5 66. Ka3 Va6+ 67. Kb2 Kd5 68. Vb8 Od7 69. Vd8 Va7 70. Kc2 Ke4 71. Kd1 Vb7 72. Ke2 Og4+ 73. Kf2 Vf7+ 74. Kg3 Od7 75. Vh8 Vf3+ 76. Kg2 Vd3 77. Vh6 Kd5 78. Vd6+ Kc5 79. Vf6 Ob5 80. e6 Kd6 81. Ob4+ Ke5 82. Vh6 Oc6+ 83. Kf2 Vb3 84. Oc3+ Kd5 85. e7 Oe8 86. Og7 Vb7 87. Of8 Vc7 88. Ke3 Vc6 89. Vh4 Ve6+ 90. Kf2 Vg6 91. Ke1 Vc6 92. Kd1 Ke6 93. Kc2 Kf7 94. Kc3 Od7 95. Vd4 Ke8 96. Vd5 Vg6 97. Kb4 Vg4 98. Kc5 Vg1 99. Kb6 Vg3 100. Kc7 Vd3 101. Va5 Kf7 102. Va2 Oe8 103. Vc2 Vd7+ 104. Kb6 Kf6 105. Kc5 Vc7+ 106. Kd4 Vd7+ 107. Kc3 Of7 108. Va2 Vd3+ 109. Kc2 Oe8 110. Va6+ Kf7 111. Va7 Vd6 112. Vc7 Oa4+ 113. Kc3 Oe8 114. Vc4 Vf6 115. Kb4 Vb6+ 116. Ka5 Vb5+ 117. Ka6 Vf5 118. Vd4 Vf6+ 119. Kb7 Ob5 120. Kc7 Va6 121. Kd8 Va8+ 122. Kc7 Va6 123. Kb7 Vf6 124. Vd8 Oc6+ 125. Kb6 Oe8+ 126. Kc5 Vc6+ 127. Kb4 Vb6+ 128. Kc3 Vc6+ 129. Kb2 Vg6 130. d4 Vb6+ 131. Kc3 Vc6+ 132. Kd2 Vg6 133. d5 Vg2+ 134. Ke3 Vg6 135. d6 Oa4 136. d7 Ve6+ 137. Kd4 Od7 138. Vd7 Ve1 139. Kc5 Ke8 140. Vd8+ Kf7 141. Vd4 Va1 142. Ve4 Vc1+ 143. Kd4 Vd1+ 144. Kc3 Ke8 145. Vd4 Vc1 146. Kd2 Vc8 147. Ke3 Vc3+ 148. Ke4 Vc8 149. Ke5 Vc5+ 150. Ke6 Vc6+ 151. Vd6 Vb6 152. Kd5 Vb5+ 153. Kc6 Ve5 154. Vd8+ Kf7 155. Kd6 Ve2 156. Vc8 Ve1 157. Vc5 Va1 158. Ve5 Vd1+ 159. Kc5 Vc1+ 160. Kb4 Ke8 161. Oh6 Vc8 162. Og5 Vc7 163. Kb5 Vb7+ 164. Kc6 Va7 165. Kb6 Vd7 166. Vf5 Ve7 167. Oe7 ja must sai 178. käigul mati.

Klassiõe mälestused

Osalesin suusamaratonil. Üks kord olin saanud esikoha, aga tundus, et enam see ei õnnestu. Tee hargnes ja ma ei teadnud, kumb haru on õige. Hargnemiskohal olid töötajad vastas, kes selgitasid, et üks on 65-kilomeetrine variant, teine kaks korda lühem. Terviseprobleemide tõttu valisin lühema variandi. Kui mainisin südamekloppimist, arvasid töötajad, et kõigepealt peavad nad mulle arstiabi andma.

*

Lugesin Heleni välja antud mälestusteraamatut. Mind oli klassikokkutulekul kahtlustatud, et ma kirjutan pärast sellest kokkutulekust, nüüd selgus, et hoopis Helen kirjutas. Mina olin kirjutanud ainult kümme lauset paberile enda jaoks. Helen oli öelnud, et eesti keel ei ole enam tema esimene keel, aga vaatasin raamatust, et sellest hoolimata oskas ta eesti keelt ka minust paremini. Mõtlesin, kas ta annab nii noorelt mälestusteraamatu välja. Helen meenutas, et ta on saanud üks kord elus hindeks kahe, kui tal matemaatika õppimata oli. Õpetaja oli olnud nõus talle kolme panema, aga Helen oli ise öelnud, et kolme ta ei taha. Õpetaja oli küsinud, kellele ta siis kolme paneb. Helen oli vastanud, et selle võiks panna kolmele kahele. Läksin tagasi kooli söökla teise otsa, kus mul oli söömine pooleli jäänud. Kaks toitu olid kukkunud põrandale või laua peale, tahtsin need ilma edasi söömata ära visata, aga kogemata hakkasin ühte neist sööma. Kui ma juba ühte olin söönud, siis sõin ka teist, see oli maitsev. Siin olid õpilased mustade jalanõudega mööda põrandat kõndinud. Mõtlesin, et alati ei jää musta asja söömisest haigeks, aga vahel võib jääda.

Teekond Soomes

Olime Soomes. Ema ütles, et väljumiseni on mõned minutid. Ütlesin, et siis läheb kiireks. Asusime varsti teele. Mõned klassivennad läksid teist teed kui põhigrupp. Läksin koos nende klassivendadega. Nad rääkisid, et alati on mindud mööda ühte ja sama teed, aga täna läheme teist.

Kuningriiklaste valimisnimekiri

Rääkisin, et ma ei ole Kuningriiklaste partei liige, aga ma olen üks kord selle nimekirjas Riigikokku kandideerinud. Mult küsiti, kui palju selle nimekirja liikmed valimistel hääli said. Vastasin, et ma otsin oma blogist välja. Kui olin vastava sissekande leidnud, siis mõtlesin, et esitan selles nimetatud saadikukandidaadid uuesti kandidaatideks. Siis mõtlesin, et ma ei saa seda teha, sest eesnimed pole välja kirjutatud, vaid on tähistatud initsiaalidega. Täiseesnimed oleks küll vist leitavad, aga ma ei saa neid inimesi ikkagi kandidaatideks esitada, sest ma ei tea, kas nad on veel elus.

*

Istusin peolauas ühe naise kõrval. Küsisin, kas ma pean oma käe tema vaateväljast ära võtma. Ta vastas, et ei, ta ei ole luuletaja, ta on harjunud, et elu on proosaline, ta tahabki meest näha. Mul läks kogemata teine käsi teise naise vaatevälja ette. Seal arvati, et ma tegin seda meelega.