Blogi saadab aasta 2019 ära. Tavakohast populaarsemate postituste edetabelit ei pruugi tulla. Tundub, et üks ja sama robot klikib iga päev palju kordi ühtesid ja samu postitusi, see võib hakata edetabelit mõjutama.
Mis juhtus lõppenud aastal maailmas? Maailmalõpp tuli lähemale, sest mitmes riigis olid suured tulekahjud. Kliimasoojenemine ja ülerahvastatus nuhtlevad inimkonda nii tule kui ka veega.
Euroopas oli ehk positiivne, et Inglismaa Euroopa Liidust väljaastumine jõudis lähemale. Kui rahvahääletusel on midagi otsustatud, siis võiks vahel otsust täita, mitte alati kordushääletusi korraldada. Kui Inglismaal piirdutakse ühe rahvahääletusega, siis jätab Inglise demokraatia parema mulje. Enne Eesti Euroopa Liitu astumist kirjutati, et kui Eestil oleks nii palju naftat nagu Norral ja ta oleks Venemaast nii kaugel nagu Norra, siis võiks ta Euroopa Liitu ka astumata jätta. Inglismaa on veel kaugemal kui Norra, aga nüüd Inglismaa väljaastumise pärast on paljud kurvad. Kardetakse, et kui üks riik välja astub, siis võib Euroopa Liit üldse ära laguneda. Võibolla see siiski kohe nii ei lähe, kui nähakse, kui raskeks Inglismaale väljaastumine tehakse, siis võibolla see muudab väljaastumismõtte hoopis ebapopulaarsemaks. Ma ei tea täpset avaliku arvamuse uuringute statistikat.
Ühes ajalehes meenutati, et tänavu olid Eestis Riigikogu valimised. Mõtlesin, et kas sellest on tõesti nii vähe aega möödas, aeg tundub pikem. EKRE valitsusse pääsemisega on kaasnenud nii palju kära, nagu oleks revolutsiooniaasta. Tegelikult Ratas oli juba enne valmisi peaminister ja EKRE juba enne neid valimisi parlamendis, see aeg võib viimaste Riigikogu valimiste ajaga segi minna.
Tööalaselt liikusin tänavu edasi, sain suure tõlketöö valmis. Trükipublikatsioone mul aasta jooksul eriti ei ilmunud, aga on lootust mitme tänavu tehtud töö ilmumiseks edaspidi.
Malealaselt oli pikkade turniiride aasta. Mängisin Tartus pakutud neljast pikast turniirist kolme, neist kaks olid üsna pikad ja just pikematel läks mul paremini. Uut Tartu meistrit ma üks turniir enne meistrivõistlusi edestasin. Uus Tartu meister on linna tõenäoliselt kõigi aegade noorim.
Täitsin eesmärgi õppida aasta algusest lõpuni ungari keelt. Vahepeal tegin ajapuuduse tõttu selles ka vaheaegu. Ungari keelt oskan veel nii halvasti, et võiks uuel aastal edasi õppida, aga võiks täiendada end ka töös rohkem vaja minevate keelte alal.
Jõuluhooaeg jätkub veel kolmekuningapäevani. Jõululaupäeval avaldasin luuletuse, nagu võiksin jõuluvanalt tänavu kinki mitte saada, aga sama päeva õhtul selgus, et siiski sain. Kuuske me küll tänavu enam ei ostnud. Jätkan jõululaulude kuulamist, kõik kassetid ei ole veel kuulatud.
teisipäev, detsember 31, 2019
esmaspäev, detsember 30, 2019
"Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis"
„Ajalooline Ajakiri“. Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis. 2018, 4 (166). Peatoimetajad Janet Laidla, Pärtel Piirimäe.
See on arvatavasti viimane köide, mille tänavu aastal läbi sain, arvestan selle 26. aasta jooksul läbi loetud raamatuks. Arv 26 on keskmisest inimesest suurem, aga raamatublogijatest väiksem. Ma ei loe siiski kiiruse peale, vaid järelemõtlemiseks. Läbi saaadud raamatuid hakkasin uuesti kirja panema 28. oktoobril 2007, sellest ajast on nimekirja kantud 402 nimetust. See teeb umbes 33 raamatut aasta kohta. Esimese 12 kuuga sain 21. oktoobriks 2008 läbi 48 raamatut, aga siis ma kiirustasin rohkem ja lugesin õhemaid teoseid, töötundide arv peaks umbes sama olema.
Olen üles kirjutanud, et lugesin ka varem ajalooajakirjad tervikuna läbi, aga aastal 2009 on see katkenud, uuesti hakkasin neid tervikuna lugema umbes neli aastat hiljem ja siis juba rohkem süvenedes, aga ma ei leidnud kõiki üleskirjutuste pabereid üles.
Nüüd loetud „Ajaloolise Ajakirja“ number erineb varasematest selle poolest, et korraga on kirja pandud kahe peatoimetaja nimi, ei tea, mis edasi saab. Numbris on neli kaastööd, need on kõik Nõukogude aja tsensuuri teemalised.
Kirjutades kirju Valga linna ja maakonna ajaloo kohta panin tähele, et sealkandis on tegutsenud rohkelt Raudsepa-nimelisi. Selles ajakirjas kirjutab Anu Raudsepp, kes mainib samuti oma Valgamaa sugulasi, aga erinevalt number varem kirjutanud Kenkmannist ei kasuta mina-vormi.
Ma tavaliselt artiklites viidatud materjale välja pole otsinud, aga seda artiklit lugedes ühe ajaleheartikli otsisin, sest ajakirjas oli kahtlane koht. Ajakirja järgi jõudis Rootsi randa Tallinnas vette visatud ja pagulastele mõeldud pudelposti kiri. Kuna Eestis puhuvad peamiselt läänetuuled, siis kontrollisin, mis on kirjas ajalehes. Seal pagulasajakirjanik arvaski, et pudel on visatud vette laevalt Rootsi ranna lähedal. Ajaloolane võib teha vigu, kui teeb allikatest lühendatud väljakirjutusi, aga pärast neid kasutades tervikut ei mäleta.
Anneli Saro kirjutab teatritsensuurist. Selles artiklis on kujutatud Jaak Allikut Vello Pohlast positiivsema tegelasena. Olen Pohla minevikust uuemal ajal ka mujalt lugenud, aga taasiseseisvumisperioodil, kui ma olin alles hiljutisündinu, jäi neist vastupidine mulje. Pohla juhtis edumeelsena tundunud rohelist liikumist, aga Allik tegi Rahvarindele opositsiooni. Mait Rauna raamatust olen küll lugenud, et tema juba siis rohelist liikumist ei uskunud.
Kaarel Piirimäe kirjutab tsensuurist ja propagandast Nõukogude Liidu ja lääneriikide suhetes. Mõtlesin, et tsensuuri vastand ei ole ainult enda huvides tehtav propaganda, vaid ka sundrääkimine. See võis avalduda Nõukogude ajal pioneeritõotuse andmises ja ka tänapäeval, kui õpetaja käseb kasvõi vabal teemal luuletuse kirjutada, aga õpilane ühtegi luuletust kirjutada ei taha. Või ka siis, kui keegi on omal soovil kirjutaja ameti valinud, aga tunneb, et on ennast tühjaks kirjutanud. Nagu Lennart Meri olevat presidendina öelnud, et ei jõua iga päev kuldmune muneda.
Sorokin kirjutas Teise maailmasõja ajal, et Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit on viimasel ajal üksteisele sarnasemaks muutunud – Nõukogude Liit vabamaks ja Ameerika vähem vabaks. Piirimäele on teada ka juba, mis järgnes pärast Teise maailmasõja lõppu. Sõja lõppedes muutunud Inglismaal ajakirjandus taas vabamaks ja see ei tulnud Nõukogude Liidu huvidele kasuks.
Tõnu Tannberg avaldab dokumendi raamatutsensuurist. Mäletan, et P. Piirimäe ütles kord ajaleheintervjuus, et „Ajalooline Ajakiri“ erinevalt „Tunast“ dokumente ei avalda, aga nüüd on sellest põhimõttest loobutud. Vist aastast 1987 mäletan, et „Noorte Hääles“ avaldatud ajakirjanike populaarsusküsitluses sai hääli ka kirjanik Aivo Lõhmus ja mulle seletati seda sellega, et ta oli kirjutanud ajalehes raamatute hävitamisest. Ühel päeval tundus mulle, nagu võiks Nõukogude aja raamatute kinnistesse erifondidesse paigutamisel olla ka häid külgi, sest kui paberilt ei loeta, siis see ei kulu. Aga ajakirjast selgub, et erifondid ei olnud raamatute päästmine, vaid mis erifondi ei mahtunud, see hävitati kohe. Hävitatud raamatute arvud olid suured ja keelati ka värskeid käsikirju.
See on arvatavasti viimane köide, mille tänavu aastal läbi sain, arvestan selle 26. aasta jooksul läbi loetud raamatuks. Arv 26 on keskmisest inimesest suurem, aga raamatublogijatest väiksem. Ma ei loe siiski kiiruse peale, vaid järelemõtlemiseks. Läbi saaadud raamatuid hakkasin uuesti kirja panema 28. oktoobril 2007, sellest ajast on nimekirja kantud 402 nimetust. See teeb umbes 33 raamatut aasta kohta. Esimese 12 kuuga sain 21. oktoobriks 2008 läbi 48 raamatut, aga siis ma kiirustasin rohkem ja lugesin õhemaid teoseid, töötundide arv peaks umbes sama olema.
Olen üles kirjutanud, et lugesin ka varem ajalooajakirjad tervikuna läbi, aga aastal 2009 on see katkenud, uuesti hakkasin neid tervikuna lugema umbes neli aastat hiljem ja siis juba rohkem süvenedes, aga ma ei leidnud kõiki üleskirjutuste pabereid üles.
Nüüd loetud „Ajaloolise Ajakirja“ number erineb varasematest selle poolest, et korraga on kirja pandud kahe peatoimetaja nimi, ei tea, mis edasi saab. Numbris on neli kaastööd, need on kõik Nõukogude aja tsensuuri teemalised.
Kirjutades kirju Valga linna ja maakonna ajaloo kohta panin tähele, et sealkandis on tegutsenud rohkelt Raudsepa-nimelisi. Selles ajakirjas kirjutab Anu Raudsepp, kes mainib samuti oma Valgamaa sugulasi, aga erinevalt number varem kirjutanud Kenkmannist ei kasuta mina-vormi.
Ma tavaliselt artiklites viidatud materjale välja pole otsinud, aga seda artiklit lugedes ühe ajaleheartikli otsisin, sest ajakirjas oli kahtlane koht. Ajakirja järgi jõudis Rootsi randa Tallinnas vette visatud ja pagulastele mõeldud pudelposti kiri. Kuna Eestis puhuvad peamiselt läänetuuled, siis kontrollisin, mis on kirjas ajalehes. Seal pagulasajakirjanik arvaski, et pudel on visatud vette laevalt Rootsi ranna lähedal. Ajaloolane võib teha vigu, kui teeb allikatest lühendatud väljakirjutusi, aga pärast neid kasutades tervikut ei mäleta.
Anneli Saro kirjutab teatritsensuurist. Selles artiklis on kujutatud Jaak Allikut Vello Pohlast positiivsema tegelasena. Olen Pohla minevikust uuemal ajal ka mujalt lugenud, aga taasiseseisvumisperioodil, kui ma olin alles hiljutisündinu, jäi neist vastupidine mulje. Pohla juhtis edumeelsena tundunud rohelist liikumist, aga Allik tegi Rahvarindele opositsiooni. Mait Rauna raamatust olen küll lugenud, et tema juba siis rohelist liikumist ei uskunud.
Kaarel Piirimäe kirjutab tsensuurist ja propagandast Nõukogude Liidu ja lääneriikide suhetes. Mõtlesin, et tsensuuri vastand ei ole ainult enda huvides tehtav propaganda, vaid ka sundrääkimine. See võis avalduda Nõukogude ajal pioneeritõotuse andmises ja ka tänapäeval, kui õpetaja käseb kasvõi vabal teemal luuletuse kirjutada, aga õpilane ühtegi luuletust kirjutada ei taha. Või ka siis, kui keegi on omal soovil kirjutaja ameti valinud, aga tunneb, et on ennast tühjaks kirjutanud. Nagu Lennart Meri olevat presidendina öelnud, et ei jõua iga päev kuldmune muneda.
Sorokin kirjutas Teise maailmasõja ajal, et Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit on viimasel ajal üksteisele sarnasemaks muutunud – Nõukogude Liit vabamaks ja Ameerika vähem vabaks. Piirimäele on teada ka juba, mis järgnes pärast Teise maailmasõja lõppu. Sõja lõppedes muutunud Inglismaal ajakirjandus taas vabamaks ja see ei tulnud Nõukogude Liidu huvidele kasuks.
Tõnu Tannberg avaldab dokumendi raamatutsensuurist. Mäletan, et P. Piirimäe ütles kord ajaleheintervjuus, et „Ajalooline Ajakiri“ erinevalt „Tunast“ dokumente ei avalda, aga nüüd on sellest põhimõttest loobutud. Vist aastast 1987 mäletan, et „Noorte Hääles“ avaldatud ajakirjanike populaarsusküsitluses sai hääli ka kirjanik Aivo Lõhmus ja mulle seletati seda sellega, et ta oli kirjutanud ajalehes raamatute hävitamisest. Ühel päeval tundus mulle, nagu võiks Nõukogude aja raamatute kinnistesse erifondidesse paigutamisel olla ka häid külgi, sest kui paberilt ei loeta, siis see ei kulu. Aga ajakirjast selgub, et erifondid ei olnud raamatute päästmine, vaid mis erifondi ei mahtunud, see hävitati kohe. Hävitatud raamatute arvud olid suured ja keelati ka värskeid käsikirju.
Tartu meistrivõistlused 2019
Maleliidu kodulehekülje andmetel olid Tartu meistrivõistlustel edukad noored mängijad:
1. Albert Pedmanson 4,5 punkti
2. Tanel Tiisler 4,5
3. Herman Pedmanson 4
1. Albert Pedmanson 4,5 punkti
2. Tanel Tiisler 4,5
3. Herman Pedmanson 4
Tilgad
Olin muutunud tilgaks. Tilgad olid õrnad ja nende elu võis kergesti lõppeda. Teiselt poolt olid tilkadel ämbliku sarnased jäsemed ja me saime vahetpidamata hoope jagada. Seda me ka tegime.
*
Algas äike. Kui oli äike, siis tahtis Jürgen koju minna, et äiksega oma poega hirmutada.
*
Kuulasin hommikul enne kooliminekut muusikat. Vend magas samas toas ja muusika peale üles ei ärganud. Võibolla ma poleks ka nii kergesti ärganud, kui poleks olnud vajadust kooli minna.
*
Algas äike. Kui oli äike, siis tahtis Jürgen koju minna, et äiksega oma poega hirmutada.
*
Kuulasin hommikul enne kooliminekut muusikat. Vend magas samas toas ja muusika peale üles ei ärganud. Võibolla ma poleks ka nii kergesti ärganud, kui poleks olnud vajadust kooli minna.
pühapäev, detsember 29, 2019
Täidetud paber
Joonistasin pilti. Kui paberi üks külg oli täis joonistatud, joonistasin täis ka teise külje. Teised ütlesid, et viimasena joonistatud asjad on halvemad kui ülejäänud. Vastasin, et see tuleb sellest, et lõpus võtsin kogemata pliiatsi, alustasin pastakaga. Läksin piltidega oma tuppa. Küsisin ka Tõnult, kas hoida need pildid alles. Tema soovitas ära visata. Hakkasin seda paberit endale selga panema. Paberkott oli nii suur, et selgapanek võttis tükk aega. Mõtlesin, et ei tea, kas läbi paberi saab hingata, või lämbun paberkoti sisse ära. Istusin voodi peal ja jätkasin paberite uurimist. Olin paberile kirjutanud itaalia keeles. Nüüd lugesin seda üha üle, et itaalia keelt meeles hoida.
laupäev, detsember 28, 2019
Vanad paberid
Mängisin malet. Must lipp tungis valge tagalasse. Tundus, et ta sealt enam välja ei pääse. Aga kogu aeg oli lipul üks käik veel. Ta lõi rohkem kui ühe valge nupu ja pääses valge nuppude vahelt välja.
*
Vaatasin ühte ajalehenumbrit. Nägin, et ajalehes on jälle palju malepartiisid avaldatud. Otsustasin, et välja ma neid ei lõika, sest väljalõikeid on juba piisavalt kogutud. Siis sain aru, et malepartiisid on nii palju avaldatud sellepärast, et see pole värske, vaid Nõukogude-aegne ajalehenumber. Lugesin sellest muid asju. Tol ajal pöörati ajalehtedes palju tähelepanu lihtinimeste elule, üks selline artikkel oli ka selles numbris.
*
Olin mõelnud, et minu raamatut "Viimsed päevad" küll kiidetakse, aga endale mulle see ei meeldi. Nüüd lugesin üle trükitud raamatu asemel käsikirja ühte peatükki ja see meeldis küll. Peatükis oli kasutatud rohkem riime kui ma mäletasin. Tahtsin kontrollida, kas trükitud variandis ka kõik need riimid sees on.
*
Tahtsin minna läbi ukse, aga pidin kaua ootama, sest palju inimesi tuli vastu. Mõned inimesed liikusid minuga samas suunas, ka nemad läksid minust ette.
*
Treener ei olnud viimase öö korrapidajaga rahul. Mina olin arvanud, et korrapidaja pidas korda, aga nüüd treener rääkis, et seda ei tehtud hästi. Korrapidaja oli pidanud valvet, aga treener ütles, et seda pole vaja, sest ta kuuleb läbi une ka, kui keegi uksele koputab. Lõpuks oli korrapidaja kõik asjad tehtud saanud, aga ta polnud läinud sellest teatama ja nii olid teised tema järel ilmaasjata ootama pidanud.
*
Vaatasin ühte ajalehenumbrit. Nägin, et ajalehes on jälle palju malepartiisid avaldatud. Otsustasin, et välja ma neid ei lõika, sest väljalõikeid on juba piisavalt kogutud. Siis sain aru, et malepartiisid on nii palju avaldatud sellepärast, et see pole värske, vaid Nõukogude-aegne ajalehenumber. Lugesin sellest muid asju. Tol ajal pöörati ajalehtedes palju tähelepanu lihtinimeste elule, üks selline artikkel oli ka selles numbris.
*
Olin mõelnud, et minu raamatut "Viimsed päevad" küll kiidetakse, aga endale mulle see ei meeldi. Nüüd lugesin üle trükitud raamatu asemel käsikirja ühte peatükki ja see meeldis küll. Peatükis oli kasutatud rohkem riime kui ma mäletasin. Tahtsin kontrollida, kas trükitud variandis ka kõik need riimid sees on.
*
Tahtsin minna läbi ukse, aga pidin kaua ootama, sest palju inimesi tuli vastu. Mõned inimesed liikusid minuga samas suunas, ka nemad läksid minust ette.
*
Treener ei olnud viimase öö korrapidajaga rahul. Mina olin arvanud, et korrapidaja pidas korda, aga nüüd treener rääkis, et seda ei tehtud hästi. Korrapidaja oli pidanud valvet, aga treener ütles, et seda pole vaja, sest ta kuuleb läbi une ka, kui keegi uksele koputab. Lõpuks oli korrapidaja kõik asjad tehtud saanud, aga ta polnud läinud sellest teatama ja nii olid teised tema järel ilmaasjata ootama pidanud.
Keeleajaloost
Hasso Krull oletab "Loomingus" nr. 12/2019, et sõna 'aade' tõi eesti keelde Gustav Suits, viidates aastal 1905 kirjutatud luuletusele. Kontrollisin üle, et mäletan õigesti, et Tõnisson ja Grenzstein kasutasid sõna 'aade' juba 19. sajandil.
reede, detsember 27, 2019
Kodused analüüsid
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. dc de 5. Re4 Lc7 6. Oe3 Rd7 7. Rd6 Od6 8. Ld6 Ld6 9. cd Rgf6 10. 0-0-0 0-0 11. Rf3 b6 (katkestusseis) 12. Ob5 Ob7 13. Oe2 Vac8 14. Vd2 Re4 15. Vd4 Od5 16. Va4 a5 17. Ob5 Oc6 18. Oc6 Vc6 19. Ve4 Vd6 20. Vd1 1:0.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 La5 5. Od2 Lb6 6. Rf3 Og4 7. Of4 Rf6 8. Oe2 g6 9. 0-0 Og7 10. Ve1 0-0 11. d5 Rd5 12. Rd5 cd 13. Ld5 Vd8 14. Le4 Of5 15. Le7 Rc6 16. Lh4 Oc2 17. Vac1 Lb2 18. Rg5 h5 19. Oc4 Vd7 20. Ve2 Rd4 (katkestusseis) 21. Vd2 Lc1+ 22. Of1 Le1 23. g4 Of6 24. gh Og5 25. Lg4 Vad8 26. Og5 Oe4 27. Vd1 Of3 28. Ld7 Re2++
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 La5 5. Od2 Lb6 6. Rf3 Og4 7. Of4 Rf6 8. Oe2 g6 9. 0-0 Og7 10. Ve1 0-0 11. d5 Rd5 12. Rd5 cd 13. Ld5 Vd8 14. Le4 Of5 15. Le7 Rc6 16. Lh4 Oc2 17. Vac1 Lb2 18. Rg5 h5 19. Oc4 Vd7 20. Ve2 Rd4 (katkestusseis) 21. Vd2 Lc1+ 22. Of1 Le1 23. g4 Of6 24. gh Og5 25. Lg4 Vad8 26. Og5 Oe4 27. Vd1 Of3 28. Ld7 Re2++
neljapäev, detsember 26, 2019
"Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast"
Th. G. Masaryk. „Zur russischen Geschichts- und Religionsphilosophie. Soziologische Skizzen. Erster Band“. Verlegt bei Eugen Diederichs. Umveränderte Neuauflage der 1913 im Eugen Diederichs Verlag in Jena erschienenen Ausgabe. 1965 by Eugen Diederichs Verlag Düsseldorf-Köln. 388 lehekülge.
Selles raamatus kirjutab üks slaavlane teistest slaavlastest. Hilisem Tšehhoslovakkia president Masaryk arutleb raamatu algul, kas Venemaa kuulub Euroopasse. Algul ta ütleb, et mida kaugemale ida poole minna, seda vähem see Euroopa on, kuid siis jõuab järeldusele, et Venemaa siiski Euroopasse kuulub. Tol ajal oli ka Eesti Venemaa osa.
Tšehhi-slovaki autor ei lähe mööda ka oma maa ajaloost. Eesti koolides on õpetatud, et reformatsioon algas aastal 1517 Martin Lutheriga, varasem Jan Husi tegevus oli eelreformatsioon. Kuid Masaryki järgi alustas juba Hus reformatsiooni ja sellega algas uusaeg kogu Euroopas. Reformatsioon jõudis ka Venemaale. Eestis on Peeter I tuntud vallutussõjaga, kuid Masaryk kirjutab, et kui Peeter I muutis vanausulised vähemuseks, siis see oli reformatsioon Venemaal, mida teostati ülevalt. Masaryk on rahul ka Venemaa pealinna toomisega Peterburisse, sest see muutis Venemaa euroopalikumaks. Kuid varem loetud hiljem kirjutatud raamatus oli Masaryk vallutussõdade vastane ja Peterburi asutati vallutatud alale. Masaryk ütleb ka, et kui Venemaa vallutas hiljem idapoolseid alasid, siis see tegi teda teiselt poolt aasialikumaks. Venemaal oli varasemas ajaloos olnud mongoli-tatari ike, kuid seda ei pea Masaryk kõige sügavamat mõju avaldanuks, sest venelased vaadanud ikestajatele ülevalt alla, olulisem olnud see, et Läänele, kellest oldi maha jäänud, vaadati alt üles.
Venemaa 19. sajandi ajaloos kirjutab Masaryk pikalt läänlaste ja slavofiilide vastuoludest, kuid need andnud ka omavahelise sünteesi. Slavofiilid tahtsid säilitada Venemaa omapära, kuid läänlased Venemaad euroopalikumaks muuta. Seda ei öelda, et keegi oleks tahtnud Venemaad muuta Aasia riikide sarnasemaks. Läänlaste mõju oli tugevam Peterburis. Üks slavofiil nimetas Peterburit ja kogu Läänt Saatanaks. Slavofiilid olid konservatiivsemad ja reaktsioonilisemad, läänlased liberaalsemad ja revolutsioonilisemad. Läänlaste hulka kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, kellest raamatu kirjutamisajast hiljem kasvasid välja kommunistid. Kuigi Masaryki järgi oli Moskva slavofiilsem keskus, viidi just väidetavate läänlastest vasakpoolsete võimu ajal pealinn hiljem Peterburist Moskvasse. Võibolla seda ilma sõjata poleks tehtud. Aga võibolla tuleks öelda ka, et võimule tulles muutusid kommunistid slavofiilsemateks, kui nad panid piirid Euroopa riikidega kinni.
Masaryk kirjutab, et keisrite ajal valitsesid Venemaal teokraatia ning tsesaropapism. Masaryk ise teokraatiat ei poolda. Varem loetud raamatus arvas ta, et tema ajal võiks juhinduda teoloogia asemel filosoofiast.
Juttu on ka panslavismist ehk erinevate slaavi rahvaste ühendamise püüdest. Panslavismi puhul nimetab Masaryk taas tähtsana tšehhide osa, kuigi vahepeal on loetlenud rohkem suuremate rahvaste filosoofe. Olevat tehtud katseid luua slaavi ühiskeelt, selliseid plaane peab Masaryk naiivseteks. Minu teada tehiskeeltest esperanto ja sanskrit on olnud üsna edukad, kui nad ka pole varem olemas olnud keeli välja vahetanud. Raamatust selgub ka, millised ohud eestlasi on ähvardanud. Keegi tahtnud muuta kõik Venemaa vähemusrahvad peale poolakate venekeelseteks. Masaryk meenutab, et Poola on alles hiljuti iseseisev olnud. Tšehhi rahvast peab ta selle raamatu kirjutamise ajal iseseisvuse jaoks liiga väikseks, aga poola rahvast mitte. Varem olen kohanud, et sõnu väikevenelane ja ukrainlane kasutatakse sünonüümidena, aga Masaryk viitab kellelegi, kes nimetas neid erinevate rahvastena. Masaryk kasutab rohkem väikevenelase sõna ja ei pea neid eraldi rahvaks. Aga ta oletab, et minevikus oli Kiievi riik väikevene ja Novgorodi riik suurvene riik. Ukrainlasi on ju tšehhidest rohkem.
Läänlaste hulgast kirjutab Masaryk pikemalt Tšaadajevist, Belinskist ja Herzenist. Herzenilt ma 12. klassis ühte eesti keelde tõlgitud raamatut lugesin, aga see ei avaldanud mulle nii suurt mõju kui suur on Herzeni mõju lugejatele Masaryki kirjelduses. Herzen elas Pariisis ja pooldas algul revolutsioone, kuid 1848. a. revolutsioon pani teda nendes pettuma. Masaryki järgi Herzen järgnevalt küll lähenes slavofiilidele, kuid ei olnud päris slavofiil, sest ise ennast slavofiilide hulka kuuluvaks ei pidanud ja ei olnud erinevalt neist müstik. Praegu on olemas raadiosaade „Müstiline Venemaa“ ja ka Masaryki järgi on Venemaa müstilisem kui Lääs.
Selles raamatus kirjutab üks slaavlane teistest slaavlastest. Hilisem Tšehhoslovakkia president Masaryk arutleb raamatu algul, kas Venemaa kuulub Euroopasse. Algul ta ütleb, et mida kaugemale ida poole minna, seda vähem see Euroopa on, kuid siis jõuab järeldusele, et Venemaa siiski Euroopasse kuulub. Tol ajal oli ka Eesti Venemaa osa.
Tšehhi-slovaki autor ei lähe mööda ka oma maa ajaloost. Eesti koolides on õpetatud, et reformatsioon algas aastal 1517 Martin Lutheriga, varasem Jan Husi tegevus oli eelreformatsioon. Kuid Masaryki järgi alustas juba Hus reformatsiooni ja sellega algas uusaeg kogu Euroopas. Reformatsioon jõudis ka Venemaale. Eestis on Peeter I tuntud vallutussõjaga, kuid Masaryk kirjutab, et kui Peeter I muutis vanausulised vähemuseks, siis see oli reformatsioon Venemaal, mida teostati ülevalt. Masaryk on rahul ka Venemaa pealinna toomisega Peterburisse, sest see muutis Venemaa euroopalikumaks. Kuid varem loetud hiljem kirjutatud raamatus oli Masaryk vallutussõdade vastane ja Peterburi asutati vallutatud alale. Masaryk ütleb ka, et kui Venemaa vallutas hiljem idapoolseid alasid, siis see tegi teda teiselt poolt aasialikumaks. Venemaal oli varasemas ajaloos olnud mongoli-tatari ike, kuid seda ei pea Masaryk kõige sügavamat mõju avaldanuks, sest venelased vaadanud ikestajatele ülevalt alla, olulisem olnud see, et Läänele, kellest oldi maha jäänud, vaadati alt üles.
Venemaa 19. sajandi ajaloos kirjutab Masaryk pikalt läänlaste ja slavofiilide vastuoludest, kuid need andnud ka omavahelise sünteesi. Slavofiilid tahtsid säilitada Venemaa omapära, kuid läänlased Venemaad euroopalikumaks muuta. Seda ei öelda, et keegi oleks tahtnud Venemaad muuta Aasia riikide sarnasemaks. Läänlaste mõju oli tugevam Peterburis. Üks slavofiil nimetas Peterburit ja kogu Läänt Saatanaks. Slavofiilid olid konservatiivsemad ja reaktsioonilisemad, läänlased liberaalsemad ja revolutsioonilisemad. Läänlaste hulka kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, kellest raamatu kirjutamisajast hiljem kasvasid välja kommunistid. Kuigi Masaryki järgi oli Moskva slavofiilsem keskus, viidi just väidetavate läänlastest vasakpoolsete võimu ajal pealinn hiljem Peterburist Moskvasse. Võibolla seda ilma sõjata poleks tehtud. Aga võibolla tuleks öelda ka, et võimule tulles muutusid kommunistid slavofiilsemateks, kui nad panid piirid Euroopa riikidega kinni.
Masaryk kirjutab, et keisrite ajal valitsesid Venemaal teokraatia ning tsesaropapism. Masaryk ise teokraatiat ei poolda. Varem loetud raamatus arvas ta, et tema ajal võiks juhinduda teoloogia asemel filosoofiast.
Juttu on ka panslavismist ehk erinevate slaavi rahvaste ühendamise püüdest. Panslavismi puhul nimetab Masaryk taas tähtsana tšehhide osa, kuigi vahepeal on loetlenud rohkem suuremate rahvaste filosoofe. Olevat tehtud katseid luua slaavi ühiskeelt, selliseid plaane peab Masaryk naiivseteks. Minu teada tehiskeeltest esperanto ja sanskrit on olnud üsna edukad, kui nad ka pole varem olemas olnud keeli välja vahetanud. Raamatust selgub ka, millised ohud eestlasi on ähvardanud. Keegi tahtnud muuta kõik Venemaa vähemusrahvad peale poolakate venekeelseteks. Masaryk meenutab, et Poola on alles hiljuti iseseisev olnud. Tšehhi rahvast peab ta selle raamatu kirjutamise ajal iseseisvuse jaoks liiga väikseks, aga poola rahvast mitte. Varem olen kohanud, et sõnu väikevenelane ja ukrainlane kasutatakse sünonüümidena, aga Masaryk viitab kellelegi, kes nimetas neid erinevate rahvastena. Masaryk kasutab rohkem väikevenelase sõna ja ei pea neid eraldi rahvaks. Aga ta oletab, et minevikus oli Kiievi riik väikevene ja Novgorodi riik suurvene riik. Ukrainlasi on ju tšehhidest rohkem.
Läänlaste hulgast kirjutab Masaryk pikemalt Tšaadajevist, Belinskist ja Herzenist. Herzenilt ma 12. klassis ühte eesti keelde tõlgitud raamatut lugesin, aga see ei avaldanud mulle nii suurt mõju kui suur on Herzeni mõju lugejatele Masaryki kirjelduses. Herzen elas Pariisis ja pooldas algul revolutsioone, kuid 1848. a. revolutsioon pani teda nendes pettuma. Masaryki järgi Herzen järgnevalt küll lähenes slavofiilidele, kuid ei olnud päris slavofiil, sest ise ennast slavofiilide hulka kuuluvaks ei pidanud ja ei olnud erinevalt neist müstik. Praegu on olemas raadiosaade „Müstiline Venemaa“ ja ka Masaryki järgi on Venemaa müstilisem kui Lääs.
Seosed
Aias langetati puid. Läksime reisile. Paberi puudusel kirjutasin särgi peale, kuigi see rikkus särki.
*
Viimistlesin ühte teksti. Isa oli soovitanud sellesse parandus teha, järgisin soovitust osaliselt ja parandasin ka muud. Kirjastuse direktor saatis mulle küsimuse, kas nüüd on tekst korras ja võib edasi saata. Vastasin, et on küll korras. Mõtlesin, et võiks lisada, et keeletoimetaja võiks selle veel üle vaadata. Keres oli avaldanud maleülesannete raamatu, aga üks seis seal ei olnudki ülesanne. Selle asemel selgitas see seis lugejale, et asjade vahel on seosed. Nagu malelaual on kahe käigu vahel seosed, nii ka maakera kliimaga. Kui kliima soojeneb, siis ühes kohas läheb niiskemaks ja teises kohas kuivemaks, mõlemal on negatiivsed tagajärjed. Mõtlesin, et Louis XIV ajal läks male ekstravertsemaks ja Louis XVI ajal introvertsemaks. Raamat kinnitas seda mõtet.
*
Vastu meie rõdu välisklaasi taoti väljastpoolt kirvega. Tahtsin minna lõhkujaid korrale kutsuma, aga nad juba eemaldusid. Mõtlesin, et võtan rõdule fotoaparaadi kaasa ja pildistan korrarikkujaid. Aga õues oli ka muid inimesi ning polnud enam kindel, kes neist on korrarikkuja. Kui oleksin pildistanud oletuse põhjal valesid inimesi, siis olekski võinud uskuma jääda, et need on süüdlased.
*
Viimistlesin ühte teksti. Isa oli soovitanud sellesse parandus teha, järgisin soovitust osaliselt ja parandasin ka muud. Kirjastuse direktor saatis mulle küsimuse, kas nüüd on tekst korras ja võib edasi saata. Vastasin, et on küll korras. Mõtlesin, et võiks lisada, et keeletoimetaja võiks selle veel üle vaadata. Keres oli avaldanud maleülesannete raamatu, aga üks seis seal ei olnudki ülesanne. Selle asemel selgitas see seis lugejale, et asjade vahel on seosed. Nagu malelaual on kahe käigu vahel seosed, nii ka maakera kliimaga. Kui kliima soojeneb, siis ühes kohas läheb niiskemaks ja teises kohas kuivemaks, mõlemal on negatiivsed tagajärjed. Mõtlesin, et Louis XIV ajal läks male ekstravertsemaks ja Louis XVI ajal introvertsemaks. Raamat kinnitas seda mõtet.
*
Vastu meie rõdu välisklaasi taoti väljastpoolt kirvega. Tahtsin minna lõhkujaid korrale kutsuma, aga nad juba eemaldusid. Mõtlesin, et võtan rõdule fotoaparaadi kaasa ja pildistan korrarikkujaid. Aga õues oli ka muid inimesi ning polnud enam kindel, kes neist on korrarikkuja. Kui oleksin pildistanud oletuse põhjal valesid inimesi, siis olekski võinud uskuma jääda, et need on süüdlased.
kolmapäev, detsember 25, 2019
Väljaspool vaatevälja
Tahtsin ühte asja üles kirjutada. Valisin kirjutamiskohaks vanad paberid, mille olin jaganud varem neljaleheküljelisteks temaatilisteks osadeks, aga polnud neid lehekülgi täis kirjutanud. Juhendaja ütles, et minu sõbranna on vist sel teemal raamatu avaldanud, tal on vist isegi kaks raamatut. Sõbranna nime ta ei nimetanud, aga oletasin, et ta mõtleb Reelit. Vastasin samuti nime nimetamata, et mina tean temalt ühte raamatut ja ülikooli lõputööd. Juhendaja ütles, et ta tahab minu kaustikut laenata. Vastasin, et ma ei laena seda talle, ma ei taha ikka kõiki lehekülgi näidata. Vaatasin seda kaustikut koos Lauri K-ga. Ta kiitis, et ma olen osanud joonistada kaks täpselt ühesugust pilti. Vastasin, et koomiksis peavad pildid olema üksteisest natuke erinevad, mitte täpselt ühesugused ega täiesti erinevad. Lauri kiitis, et üks pilt on mul hästi välja tulnud. Vastasin, et see ei ole minu joonistatud. Lauri ütles, et on küll. Mina leidsin pildi pealt joonistaja nime, see ei olnud minu nimi. Läksin kohvikusse ja vaatasin seal ringi, et mida süia tellida ja et võibolla leian sealt Reeli. Aga toiduvalik oli väike ja Reelit ma äratuntavalt ei näinud, kuigi kuulsin tema häält. Lahkusin kohvikust ja kõndides rääkisin ühele võõrale tüdrukule, et ma kuulsin vist hallutsinatsiooni, häält oli kuulda, aga inimest näha ei olnud. Tüdruk vaidles vastu ja püüdis seletada, mis asjad hallutsinatsioonid on. Ta arvas, et neid on ainult ühte liiki. Mina ütlesin, et hallutsinatsioonina võib kuulda ükskõik millist häält. Läksin kodu poole koos ühe poisiga, kelle hääl oli tuttav, aga nägu võõras. Ta soovitas, et me läheksime üle tee, sest seal käib vahetundide ajal üks lapsmaletaja. Vastasin, et olen seda lapsmaletajat vahetundide ajal koolimajas ka näinud.
teisipäev, detsember 24, 2019
Häid jõule!
On jõulud ja jõulurahu
on vähemalt hommikul.
Kingid kotti ei mahu,
siis saamata jääb ehk mul.
Jeesus sündis ja lumi
ükskord oli meil maas.
Praegu on nagu suvi,
kuid jõulud saabuvad taas.
Kord jõuludel kirikus käisin
ja ükskord toas oli kuusk.
Ma hea mäluga näisin,
kui lugesin luuletust Kuust.
on vähemalt hommikul.
Kingid kotti ei mahu,
siis saamata jääb ehk mul.
Jeesus sündis ja lumi
ükskord oli meil maas.
Praegu on nagu suvi,
kuid jõulud saabuvad taas.
Kord jõuludel kirikus käisin
ja ükskord toas oli kuusk.
Ma hea mäluga näisin,
kui lugesin luuletust Kuust.
esmaspäev, detsember 23, 2019
Loom kaasas
Olime vennaga Paide aias. Sinna tuli üks naine. Algul ei öelnud ta midagi, siis ütles vennale tere. Teretasin omalt poolt. Mulle naine ikka tere ei öelnud. Tal oli kaasas üks loom, kes ringi jooksis. Mul hõljusid jalad õhus, toetusin maapinnale ainult ühe kergema esemega. Suurt toetuspinda ei olnud vaja. Küsisin, kas see loom on kass. Vastati, et ei, üks koera sugulane. Ütlesin, et see on käitumisest näha, et ta on koera sugulane.
*
Seisime ühe maja kõrval. Vihma hakkas sadama. Läksime majja varjule. Ees läksid sinna saali juba Tristan ja tema sõbrad, kes olid seal varemgi olnud.
*
Kõndisin Kanali bussipeatuse suunas. Seal oli ka politsei. Politsei tegeles ühe kaubamüüjaga, kellel kogu müügil olev kaup oli varastatud. Osa kaupa oli tal õnnestunud juba ära müia.
*
Seisime ühe maja kõrval. Vihma hakkas sadama. Läksime majja varjule. Ees läksid sinna saali juba Tristan ja tema sõbrad, kes olid seal varemgi olnud.
*
Kõndisin Kanali bussipeatuse suunas. Seal oli ka politsei. Politsei tegeles ühe kaubamüüjaga, kellel kogu müügil olev kaup oli varastatud. Osa kaupa oli tal õnnestunud juba ära müia.
pühapäev, detsember 22, 2019
Tartu jõuluturniir 2019
1. Juri Kraini 6,5 punkti
2. Mihkel Tomson 6,5
3. Herman Pedmanson 5,5
4. Simo Runnel 5,5
5. Eduard Pogosov 5,5
21 osavõtjat, 8 vooru, mõtlemisaeg 1 tund 30 minutit + 30 sekundit iga käigu eest.
7. voor
Kurs - Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Od2 0-0 5. a3 Oc3 6. Oc3 d5 7. e3 Rbd7 8. Rf3 dc 9. Oc4 Rb6 10. Ob3 Od7 11. a4 Rbd5 12. 0-0 Rc3 13. bc Oc6 14. Re5 Oe4 15. f3 Og6 16. Rg6 hg 17. e4 Ve8 18. e5 Rd5 19. Od5 Ld5 20. Ld3 Vad8 21. Vfd1 c5 22. Le4 Le4 23. fe cd 24. Vd4 Vd4 25. cd Vc8 26. d5 ed 27. ed Kf8 28. g4 Vc4 29. h3 Ve4 30. d6 Ve5 31. Vc1 Ke8 32. Vc7 Vd5 33. Vb7 Vd6 34. Va7 Vd2 35. a5 Va2 36. a6 Kf8 37. Va8+ Ke7 38. g5 Va5 39. h4 Va2 40. Vg8 Va6 41. Vg7 Va2 42. Vh7 Kf8 43. h5 gh 44. Vh5 Kg7 45. Vh3= Kg6 46. Vf3 Va7 47. Vg3 Va5 48. Kh2 Vg5 49. Vd3 f5 50. Vd6+ Kh5 51. Vd8 f4 52. Vh8+ Kg4 53. Vh3 Kf5 54. Vf3 Ke4 55. Vf1 f3 56. Ve1+ Kd3 57. Ve3+ Ke3 58. Kh1 Kf2 59. Kh2 Vh5++ Valgel jäi aega alles 49 ja mustal 51 minutit.
8. voor
Runnel - Kraini
1. e4 c5 2. Rf3 Rf6 3. e5 Rd5 4. c3 Rc6 5. Ob5 Rc7 6. Oc6 dc 7. d4 Og4 8. dc Ld1+ 9. Kd1 a5 10. Oe3 Ra6 11. a3 a4 12. Rbd2 e6 13. Re4 0-0-0+ 14. Rd6+ Kc7 15. Ke2 Vd7 16. h3 Of3+ 17. gf g6 18. Vad1 Og7 19. f4 f6 20. Od4 fe 21. fe Vhd8 22. Rc4 Rc5 23. Oc5 Vd1 24. Vd1 Vd1 25. Kd1 b5 26. Od6+ Kb7 27. Rd2 c5 28. Re4 Kc6 29. Rc5 Oe5 30. Oe5 Kc5 31. Kc2 Kd5 32. Od4 e5 33. Oe3 Ke4 34. b3 h5 35. ba ba 36. c4 Kf3 37. c5 g5 38. Og5 Kf2 39. c6 e4 40. c7 e3 41. Oe3+ Ke3 42. c8L Kf3 43. Lg8 Kf2 44. Lg5 Kf3 45. Kd3 h4 46. Lh4 Kg2 47. Lf4 Kh3 48. Lg5 alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 11 minutit ja 44 sekundit, mustal 1 tund 19 minutit ja 35 sekundit.
2. Mihkel Tomson 6,5
3. Herman Pedmanson 5,5
4. Simo Runnel 5,5
5. Eduard Pogosov 5,5
21 osavõtjat, 8 vooru, mõtlemisaeg 1 tund 30 minutit + 30 sekundit iga käigu eest.
7. voor
Kurs - Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Od2 0-0 5. a3 Oc3 6. Oc3 d5 7. e3 Rbd7 8. Rf3 dc 9. Oc4 Rb6 10. Ob3 Od7 11. a4 Rbd5 12. 0-0 Rc3 13. bc Oc6 14. Re5 Oe4 15. f3 Og6 16. Rg6 hg 17. e4 Ve8 18. e5 Rd5 19. Od5 Ld5 20. Ld3 Vad8 21. Vfd1 c5 22. Le4 Le4 23. fe cd 24. Vd4 Vd4 25. cd Vc8 26. d5 ed 27. ed Kf8 28. g4 Vc4 29. h3 Ve4 30. d6 Ve5 31. Vc1 Ke8 32. Vc7 Vd5 33. Vb7 Vd6 34. Va7 Vd2 35. a5 Va2 36. a6 Kf8 37. Va8+ Ke7 38. g5 Va5 39. h4 Va2 40. Vg8 Va6 41. Vg7 Va2 42. Vh7 Kf8 43. h5 gh 44. Vh5 Kg7 45. Vh3= Kg6 46. Vf3 Va7 47. Vg3 Va5 48. Kh2 Vg5 49. Vd3 f5 50. Vd6+ Kh5 51. Vd8 f4 52. Vh8+ Kg4 53. Vh3 Kf5 54. Vf3 Ke4 55. Vf1 f3 56. Ve1+ Kd3 57. Ve3+ Ke3 58. Kh1 Kf2 59. Kh2 Vh5++ Valgel jäi aega alles 49 ja mustal 51 minutit.
8. voor
Runnel - Kraini
1. e4 c5 2. Rf3 Rf6 3. e5 Rd5 4. c3 Rc6 5. Ob5 Rc7 6. Oc6 dc 7. d4 Og4 8. dc Ld1+ 9. Kd1 a5 10. Oe3 Ra6 11. a3 a4 12. Rbd2 e6 13. Re4 0-0-0+ 14. Rd6+ Kc7 15. Ke2 Vd7 16. h3 Of3+ 17. gf g6 18. Vad1 Og7 19. f4 f6 20. Od4 fe 21. fe Vhd8 22. Rc4 Rc5 23. Oc5 Vd1 24. Vd1 Vd1 25. Kd1 b5 26. Od6+ Kb7 27. Rd2 c5 28. Re4 Kc6 29. Rc5 Oe5 30. Oe5 Kc5 31. Kc2 Kd5 32. Od4 e5 33. Oe3 Ke4 34. b3 h5 35. ba ba 36. c4 Kf3 37. c5 g5 38. Og5 Kf2 39. c6 e4 40. c7 e3 41. Oe3+ Ke3 42. c8L Kf3 43. Lg8 Kf2 44. Lg5 Kf3 45. Kd3 h4 46. Lh4 Kg2 47. Lf4 Kh3 48. Lg5 alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 11 minutit ja 44 sekundit, mustal 1 tund 19 minutit ja 35 sekundit.
Jalutuskäigud
10 asja, mis jalutuskäikude kohta meelde tulevad:
1. Ükskord jalutasin koos emaga Kalda tee kitsal kõnniteel, panin hästi vihmausse tähele ja ei tahtnud neile peale astuda.
2. Ükskord läksin koos klassivennaga kooli poole, kukkusin kõnniteel ja ütlesin, et ma pole selles kohas kunagi varem kukkunud. Klassivend vastas, et ükskord on ikka esimene kord.
3. Ühel korral jalutasin tänaval, kui mult küsiti kuuldeaparaadi jaoks raha. Ütlesin, et küsija on varem ka küsinud. Ta vastas, et see läks ära, nüüd on uut vaja.
4. Ükskord kõndisin üle tüki aja üle Sõpruse silla, ühed inimesed kõndisid vastu ja mulle tundus, et neil on vedanud, et nad elavad sellises kohas, et nad saavad sageli üle selle silla kõndida.
5. Läksin ühe klassivennaga korduvalt koos koolist koju, arutasime korduvalt kooliasju ja ta kordas lauset: "Kool on üldse üks hullumaja."
6. Läksin koos isaga kodust rongijaama poole ja mul oli raske kõndida nii kiiresti kui isa.
7. Läksin koos vennaga kodust vanaema poole ja vend rääkis oma ülikooli erialast.
8. Läksime Paides vanaema poolt onupoja poole, õde tundis teed, mina üksi poleks tundnud.
9. Kõndisin kuumarekordi ilmaga Kalda teel ja keerasin maja hoovipoolsele küljele, et olla päikese eest varjul.
10. Jalutasin vahetunni ajal kooli koridoris ja enne kella tundi käimist viirastus juba kujutletav kell.
1. Ükskord jalutasin koos emaga Kalda tee kitsal kõnniteel, panin hästi vihmausse tähele ja ei tahtnud neile peale astuda.
2. Ükskord läksin koos klassivennaga kooli poole, kukkusin kõnniteel ja ütlesin, et ma pole selles kohas kunagi varem kukkunud. Klassivend vastas, et ükskord on ikka esimene kord.
3. Ühel korral jalutasin tänaval, kui mult küsiti kuuldeaparaadi jaoks raha. Ütlesin, et küsija on varem ka küsinud. Ta vastas, et see läks ära, nüüd on uut vaja.
4. Ükskord kõndisin üle tüki aja üle Sõpruse silla, ühed inimesed kõndisid vastu ja mulle tundus, et neil on vedanud, et nad elavad sellises kohas, et nad saavad sageli üle selle silla kõndida.
5. Läksin ühe klassivennaga korduvalt koos koolist koju, arutasime korduvalt kooliasju ja ta kordas lauset: "Kool on üldse üks hullumaja."
6. Läksin koos isaga kodust rongijaama poole ja mul oli raske kõndida nii kiiresti kui isa.
7. Läksin koos vennaga kodust vanaema poole ja vend rääkis oma ülikooli erialast.
8. Läksime Paides vanaema poolt onupoja poole, õde tundis teed, mina üksi poleks tundnud.
9. Kõndisin kuumarekordi ilmaga Kalda teel ja keerasin maja hoovipoolsele küljele, et olla päikese eest varjul.
10. Jalutasin vahetunni ajal kooli koridoris ja enne kella tundi käimist viirastus juba kujutletav kell.
laupäev, detsember 21, 2019
Viies ja kuues voor
5. voor
Runnel - Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 0-0 7. c3 b5 8. Ob3 Ob7 9. d4 d5 10. ed Ra5 11. de Rb3 12. ef Of6 13. ab Od5 14. Of4 c6 15. Rbd2 h6 16. Lc2 Ld7 17. c4 Oe6 18. Re4 Og5 19. Reg5 hg 20. Rg5 Of5 21. Ld2 Vfd8 22. Ld7 Vd7 23. cb cb 24. h3 f6 25. Rf3 Kf7 26. Vac1 Oe6 27. b4 g5 28. Og5 Od5 29. Of4 Of3 30. gf Vd4 31. Ve4 Vad8 32. Vce1 f5 33. Ve7+ Kg8 34. Oh6 V4d7 35. Vd7 Vd7 36. Ve6 Vd4 37. Va6 Vb4 38. Vf6 Vb2 39. Vf5 Vb1+ 40. Kg2 b4 41. Vb5 b3 42. Oe3 Kf7 43. h4 b2 44. Od4 Va1 45. Vb2 Va8 46. Vb5 Va4 47. Vf5+ Ke6 48. Vf4 Kd5 49. h5 Vd4 50. Vd4+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 14 minutit, mustal 31 minutit.
6. voor
Tomson - Runnel
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. cd cd 4. g3 Rf6 5. Og2 e6 6. d4 Rc6 7. 0-0 Oe7 8. Rc3 0-0 9. Of4 a6 10. Vc1 Od7 11. h3 Vc8 12. g4 Vfe8 13. Ld2 Re4 14. Re4 de 15. Re5 Re5 16. Oe5 Vc1 17. Vc1 Oc6 18. e3 f6 19. Og3 f5 20. Lc2 Od6 21. Od6 Ld6 22. Lc5 Ld7 23. Lc4 Od5 24. Lc7 Lb5 25. b3 Oc6 26. gf Lf5 27. Vc5 Od5 28. Ld7 Vf8 29. Vc2 Oc6 30. Ld6 Od5 31. Lg3 Lf6 32. Lg4 Lf5 33. Lf5 ef 34. Of1 g6 35. Vc5 Vd8 36. Vd5 Vc8 37. Vc5 Vb8 38. Vc7 h6 39. Oc4+ Kh8 40. Oe6 Ve8 41. Vc8 alistusin. Valgel jäi aega alles 13 minutit 54 sekundit, mustal 53 minutit.
Runnel - Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 0-0 7. c3 b5 8. Ob3 Ob7 9. d4 d5 10. ed Ra5 11. de Rb3 12. ef Of6 13. ab Od5 14. Of4 c6 15. Rbd2 h6 16. Lc2 Ld7 17. c4 Oe6 18. Re4 Og5 19. Reg5 hg 20. Rg5 Of5 21. Ld2 Vfd8 22. Ld7 Vd7 23. cb cb 24. h3 f6 25. Rf3 Kf7 26. Vac1 Oe6 27. b4 g5 28. Og5 Od5 29. Of4 Of3 30. gf Vd4 31. Ve4 Vad8 32. Vce1 f5 33. Ve7+ Kg8 34. Oh6 V4d7 35. Vd7 Vd7 36. Ve6 Vd4 37. Va6 Vb4 38. Vf6 Vb2 39. Vf5 Vb1+ 40. Kg2 b4 41. Vb5 b3 42. Oe3 Kf7 43. h4 b2 44. Od4 Va1 45. Vb2 Va8 46. Vb5 Va4 47. Vf5+ Ke6 48. Vf4 Kd5 49. h5 Vd4 50. Vd4+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 14 minutit, mustal 31 minutit.
6. voor
Tomson - Runnel
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. cd cd 4. g3 Rf6 5. Og2 e6 6. d4 Rc6 7. 0-0 Oe7 8. Rc3 0-0 9. Of4 a6 10. Vc1 Od7 11. h3 Vc8 12. g4 Vfe8 13. Ld2 Re4 14. Re4 de 15. Re5 Re5 16. Oe5 Vc1 17. Vc1 Oc6 18. e3 f6 19. Og3 f5 20. Lc2 Od6 21. Od6 Ld6 22. Lc5 Ld7 23. Lc4 Od5 24. Lc7 Lb5 25. b3 Oc6 26. gf Lf5 27. Vc5 Od5 28. Ld7 Vf8 29. Vc2 Oc6 30. Ld6 Od5 31. Lg3 Lf6 32. Lg4 Lf5 33. Lf5 ef 34. Of1 g6 35. Vc5 Vd8 36. Vd5 Vc8 37. Vc5 Vb8 38. Vc7 h6 39. Oc4+ Kh8 40. Oe6 Ve8 41. Vc8 alistusin. Valgel jäi aega alles 13 minutit 54 sekundit, mustal 53 minutit.
reede, detsember 20, 2019
Raamat lugeda
Algas kirjandustund. Õpetaja küsis, kes on tänaseks kohustuslikku raamatut lugenud. Vastasin, et ühte raamatut ma lugesin, aga ma ei tea, kas see on see. Võtsin raamatu välja, et pealkirja vaadata, aga selgus, et sellel oli mitu kaant ja tiitellehte, millest igal oli pealkiri erinev. Ütlesin, et õpetaja ise vaataks, kas see on õige raamat. Näitasin pinginaabrile, et lugesin ühte ajalehekujulist raamatut. Pinginaaber küsis, kas ma oskan siis inglise keeles lugeda. Vastasin, et viimasel ajal loen ma isegi vene ja saksa keeles ilma sõnaraamatuta. Arvasin, et autoritele meeldis ajalehekujuline raamat välja anda. Pinginaaber vaidles vastu, et pagulastel polnud lihtsalt muid trükitehnilisi võimalusi.
*
Olin arsti juures. Arst ütles, millal ma pean minema proove andma. Siis tuli talle meelde, et proove võiks anda rohkemgi kui ta alguses oli määranud. Ma ei tahtnud anda.
*
Kõndisin mööda teed. Üks eespool kõndiv tüdruk hakkas oma emast lahku minema ja lehvitas veel talle selja taha. Tundus, et seejärel lehvitas ta ka mulle, kuigi me ei olnud tuttavad. Tänapäeval leidus selliseid inimesi, kes nii tegid.
neljapäev, detsember 19, 2019
Pesupulgad
Henn pani mulle une pealt iga sõrme otsa pesupulga. Tahtsin voodist välja tulla, aga mõtlesin, et pesupulgad takistavad mul selleks voodile toetuda. Läksin Hennu voodi juurde, võtsin pesupulgad enda küljest ära ja panin need Hennule. Aga ma ei pannud neid tema külge, muidu tal oleks võinud valus olla, vaid tema riiete külge. Ühe pesupulga panin teki otsa külge. Henn ütles, et see on isa tekk. Seetõttu võtsin pesupulga sealt ära. Ühe pesupulga panin teki teise otsa. Siis mõtlesin, et kui üks teki ots on isa oma, siis on ka teine.
kolmapäev, detsember 18, 2019
Parteijuhi pere
Varem oli parteijuhtidele soovitatud, et neil oleks kaks last. Nüüd soovitati, et oleks üks laps. Vist sellepärast, et muidu oleks konkurents ametikoha pärimise pärast liiga suureks läinud.
Kolm juhendit
Tartu meistrivõistluste, Tartu kiirmalemeistrivõistluste ja noorte kiirmalemeistrivõistluste juhendid. Pärast korralikku jõuluturniiri ei taha ma vist nii lühikese mõtlemisajaga meistrivõistlustel osaleda:
1) Juhend
Tartu MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 28-29. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 12.30-12.50 Avamine on 29.12.2019 kell 13.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Laupäev, 28.12.
11:00 - I vooru algus
14.00 - II vooru algus
16.30 III vooru algus
Pühapäev 29.12
10.00 IV vooru algus
13.30 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 26.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com või maleliidu maleliidu elektreoonilises kalenderplaanis.
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 51 minutit + 10 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Kui mängijal on vähem, kui 5 minutit võib lõpetada kirjutamise.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 26.12.2019 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti tavamale reitinguarvestusse.
Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
2) Juhend
Tartu Kiirmale MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 17.00-17.30 Vooru algus on 19.12.2019 kell 17.30 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
17:30 - I vooru algus
~20.00 VI vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.201 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
3) Juhend
Tartu Kiirmale MV Noortele 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 14.30-15.00 Vooru algus on 19.12.2019 kell 15.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
15:00 - I vooru algus
~17.00 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik 2001 hiljem sündinud maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
7. Autasustamine
Esimest kolme Noormeest ja Neidu Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, .
Neiud ja noormehed mängivad samal turniiril aga saavad autasud soo arvestuses.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
1) Juhend
Tartu MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 28-29. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 12.30-12.50 Avamine on 29.12.2019 kell 13.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Laupäev, 28.12.
11:00 - I vooru algus
14.00 - II vooru algus
16.30 III vooru algus
Pühapäev 29.12
10.00 IV vooru algus
13.30 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 26.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com või maleliidu maleliidu elektreoonilises kalenderplaanis.
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 51 minutit + 10 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Kui mängijal on vähem, kui 5 minutit võib lõpetada kirjutamise.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 26.12.2019 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti tavamale reitinguarvestusse.
Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
2) Juhend
Tartu Kiirmale MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 17.00-17.30 Vooru algus on 19.12.2019 kell 17.30 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
17:30 - I vooru algus
~20.00 VI vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.201 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
3) Juhend
Tartu Kiirmale MV Noortele 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 14.30-15.00 Vooru algus on 19.12.2019 kell 15.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
15:00 - I vooru algus
~17.00 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik 2001 hiljem sündinud maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
7. Autasustamine
Esimest kolme Noormeest ja Neidu Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, .
Neiud ja noormehed mängivad samal turniiril aga saavad autasud soo arvestuses.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
teisipäev, detsember 17, 2019
Pääs Kuldramaale
Kõndisin Kerstini majast mööda. Mul oli kombeks majast möödakõndimisel natukeseks ajaks tema trepikotta sisse astuda. Aga täna nägin, et tema ema valvab aknal, seetõttu ei astunud. Jõudsin oma endise majani. Otsustasin, et astun sisse oma endisesse trepikotta. Aga mitte tagant uksest, sest Kerstini ema näeks ka seda, vaid eestuksest.
*
Läksin kooli lähedal asuavasse majja, kust viis maa-alune käik Kuldramaale. Algul mõtlesin ainult, et Kuldramaa on meil palju parem maa kui maja ümbritsev maa. Aga siis tekkis mul kahtlus, et varsti võidakse aru saada, et sellest majast viib käik Kuldramaale. Ütlesin seda Kuldramaa tegelasele. Ta vastas: "Kas sa kahtled minu võlujõus?" Suure võlujõuga sai vist kõik ebameeldivused ära hoida. Aga vaatasin, et majas ei ole ikkagi ühtegi edasiviivat käiku näha, teiselt poolt ei ole kardinaid, mistõttu võidakse sisse näha. Ütlesin, et varsti võidakse aru saada, et see ei ole tavaline maja. Kuldramaa tegelane vastas: "Muidugi ei ole see tavaline maja."
*
Olin saatnud ühele kirjastuse töötajale pika kirja. Vastuseks sain lühikese naljatoonil küsimuse kolme elemendiga, kas ma mõtlen neid. Mõtlesin, et peaks täpsustama, mida ma mõtlen. Võibolla see küsimus oli esitatud sellepärast, et küsija oli kristlane, aga minu kirjas nimetatud isik oli juba teist korda abielus.
*
Kõndisin kodu poole. Eemalt kostis laulmist. Mõtlesin, et need laulud on paremad kui esimesel hetkel tundusid, seetõttu jäin seisma, et kuulata, ja mõtlesin, kas ei peaks lähemale minema. Istusin ühes söögisaalis. Algul olin olnud söömisega teistest ees, aga siis olin istunud otsalauda ja nüüd tundus, et teised söövad mul kõik eest ära.
*
Lugesin ühte intervjuud. Intervjueeritav rääkis, et ta avaldab neid tekste, mille kirjutamise käigus ta on kellegagi nõu pidanud. Talt küsiti, mis ta teeb nende tekstidega, mida ta on kirjutanud üksi. Ta vastas, et sellised jätab ta avaldamata, sest sellistel pole mingit väärtust. Ta lisas, et sellistes kohtades ei tohi kirjutisi avaldada, kus ei tule avaldamistõkkeid ületada, kirjutada tohib vaid traditsioonilistes kohtades. Mõtlesin, et traditsioonilise koha mõistega ta eksib, traditsiooniline ei ole tekstide trükki andmine, vaid käsikirjade kirjutamine.
*
Läksin kooli lähedal asuavasse majja, kust viis maa-alune käik Kuldramaale. Algul mõtlesin ainult, et Kuldramaa on meil palju parem maa kui maja ümbritsev maa. Aga siis tekkis mul kahtlus, et varsti võidakse aru saada, et sellest majast viib käik Kuldramaale. Ütlesin seda Kuldramaa tegelasele. Ta vastas: "Kas sa kahtled minu võlujõus?" Suure võlujõuga sai vist kõik ebameeldivused ära hoida. Aga vaatasin, et majas ei ole ikkagi ühtegi edasiviivat käiku näha, teiselt poolt ei ole kardinaid, mistõttu võidakse sisse näha. Ütlesin, et varsti võidakse aru saada, et see ei ole tavaline maja. Kuldramaa tegelane vastas: "Muidugi ei ole see tavaline maja."
*
Olin saatnud ühele kirjastuse töötajale pika kirja. Vastuseks sain lühikese naljatoonil küsimuse kolme elemendiga, kas ma mõtlen neid. Mõtlesin, et peaks täpsustama, mida ma mõtlen. Võibolla see küsimus oli esitatud sellepärast, et küsija oli kristlane, aga minu kirjas nimetatud isik oli juba teist korda abielus.
*
Kõndisin kodu poole. Eemalt kostis laulmist. Mõtlesin, et need laulud on paremad kui esimesel hetkel tundusid, seetõttu jäin seisma, et kuulata, ja mõtlesin, kas ei peaks lähemale minema. Istusin ühes söögisaalis. Algul olin olnud söömisega teistest ees, aga siis olin istunud otsalauda ja nüüd tundus, et teised söövad mul kõik eest ära.
*
Lugesin ühte intervjuud. Intervjueeritav rääkis, et ta avaldab neid tekste, mille kirjutamise käigus ta on kellegagi nõu pidanud. Talt küsiti, mis ta teeb nende tekstidega, mida ta on kirjutanud üksi. Ta vastas, et sellised jätab ta avaldamata, sest sellistel pole mingit väärtust. Ta lisas, et sellistes kohtades ei tohi kirjutisi avaldada, kus ei tule avaldamistõkkeid ületada, kirjutada tohib vaid traditsioonilistes kohtades. Mõtlesin, et traditsioonilise koha mõistega ta eksib, traditsiooniline ei ole tekstide trükki andmine, vaid käsikirjade kirjutamine.
esmaspäev, detsember 16, 2019
Ringiliikumised
Meid oli kutsutud ühte korterisse kokku. Läksime vastavas trepikojas trepist üles. Treppide alumistel otstel olid kõrgendused, millest tuli üle astuda. Ütlesin, et pimedas komistab kindlasti keegi otsa. Korteris võttis meid vastu üks tähtis naine. Ta mainis oma jutus muuhulgas Jumalat. Mõtlesin, et tema ringkonnas on siis kombeks Jumalat mainida. Kui esimesed asjad olid kuuldud, otsustasin ürituselt lahkuda. Ma olin esimene lahkuja. Üks klassivend alles saabus.
*
Läksin kodu poole. Mul olid jalas sussid. Kuna tee viis kallakust alla, libisesin edasi jalgu liigutamata. Astusin suusarööbastele ja libisesin mööda neid. Selja taga tüdrukud naersid sellise liikumisviisi üle. Mõtlesin, et läbin kogu tee jalgu liigutamata, aga kui hakkaksin linna serval liikuma vastassuunas kallakust üles, siis tuleks liigutada.
*
Läksin kodu poole. Mul olid jalas sussid. Kuna tee viis kallakust alla, libisesin edasi jalgu liigutamata. Astusin suusarööbastele ja libisesin mööda neid. Selja taga tüdrukud naersid sellise liikumisviisi üle. Mõtlesin, et läbin kogu tee jalgu liigutamata, aga kui hakkaksin linna serval liikuma vastassuunas kallakust üles, siis tuleks liigutada.
pühapäev, detsember 15, 2019
Linnud laiali
Sõitsime autoga, mida juhtis Toomas. Sõitsime ühe maja taha, milles ta elas. Seal oli suur kari linde maapinnal. Toomas sõitis lindude keskele, et nad laiali lendaks. Kui lindude arv selles kohas kasvas, võisid nad inimesi ründama hakata. Läksin tuppa, kus oli algamas üritus. Mul oli võimalus istuda vaimuliku kõrvale, aga jätsin ühe tühja tooli vahele.
Kolmas ja neljas voor
3. voor
Runnel - A. Pedmanson
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 h5 7. d3 Oc5 8. Oe3 Oe3 9. fe Of3 10. Lf3 f6 11. Rc3 Ld7 12. Re2 0-0-0 13. Vad1 g5 14. Lf5 Lf5 15. Vf5 Kd7 16. Vdf1 Ke6 17. Rc1 b6 18. a3 Vh7 19. Ra2 c5 20. Rc3 c6 21. Ra4 Vb8 22. V5f2 Vd7 23. Vf5 Vf7 24. g3 Re7 25. V5f2 Rc8 26. h4 gh 27. gh Re7 28. Kh2 Vg8 29. Rb6 Vg4 30. Ra4 Vh4 31. Kg1 Vg4 32. Vg2 Kd6 33. Vff2 f5 34. Vg4 hg 35. ef Vf5 36. Vf5 Rf5 37. e4 Re3 38. c3 g3 39. Rb6 Ke6 40. Rc4 Rd1 41. Kg2 Rf2 42. Kg3 Rd3 43. Kg4 Rf4 44. Ra5 Rd3 45. b3 Rc1 46. c4 Kd7 47. Kf5 Rd3 48. b4 cb 49. ab Kd6 50. c5+ Kd7 51. Rc4 Rb4 52. Ke5 Ke7 53. Ra5 Kd7 54. Kf6 Rd3 55. Rb3 a5 56. Ra5 Rc5 57. e5 Ke8 58. Rc6 Rd7+ 59. viik. Mõtlemisajad kustutati kellalt enne üles kirjutamist ära, aga pealtvaataja sõnul jäi valgel alles 33 ja mustal 17 minutit.
4. voor
H. Pedmanson - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. f4 Rf6 8. Rf3 e6 9. h5 Oh7 10. Od3 Od3 11. Ld3 Od6 12. Re5 Rbd7 13. 0-0 Le7 14. Od2 0-0-0 15. Vae1 Vdg8 16. Lf3 g6 17. hg fg 18. Rg6 Vg6 19. Rf5 Lf8 20. Ve6 Vg2+ 21. Lg2 Vg8 22. Rg3 Rh5 23. Vf3 Of4 24. Ve4 Rg3 25. Vef4 Re2+ 26. Kh1 Rf4 27. Lf1 Lf7 28. Of4 Lh5+ 29. Lh3 Le8 30. Oe5 Lg6 31. Og3 Le4 32. Of2 Vf8 33. Kg2 Vg8+ 34. Kh2 Lc2 35. Vf7 Vd8 36. Lf3 Lb2 37. Kh3 La2 38. Og3 Le6+ 39. Kh2 La2+ 40. Kh3 Ld2 41. Vd7 Kd7 42. Lf7+ Kc8 43. Lc7++ Valgel jäi aega alles 1 minut 18 sekundit, mustal 21 minutit.
Runnel - A. Pedmanson
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 h5 7. d3 Oc5 8. Oe3 Oe3 9. fe Of3 10. Lf3 f6 11. Rc3 Ld7 12. Re2 0-0-0 13. Vad1 g5 14. Lf5 Lf5 15. Vf5 Kd7 16. Vdf1 Ke6 17. Rc1 b6 18. a3 Vh7 19. Ra2 c5 20. Rc3 c6 21. Ra4 Vb8 22. V5f2 Vd7 23. Vf5 Vf7 24. g3 Re7 25. V5f2 Rc8 26. h4 gh 27. gh Re7 28. Kh2 Vg8 29. Rb6 Vg4 30. Ra4 Vh4 31. Kg1 Vg4 32. Vg2 Kd6 33. Vff2 f5 34. Vg4 hg 35. ef Vf5 36. Vf5 Rf5 37. e4 Re3 38. c3 g3 39. Rb6 Ke6 40. Rc4 Rd1 41. Kg2 Rf2 42. Kg3 Rd3 43. Kg4 Rf4 44. Ra5 Rd3 45. b3 Rc1 46. c4 Kd7 47. Kf5 Rd3 48. b4 cb 49. ab Kd6 50. c5+ Kd7 51. Rc4 Rb4 52. Ke5 Ke7 53. Ra5 Kd7 54. Kf6 Rd3 55. Rb3 a5 56. Ra5 Rc5 57. e5 Ke8 58. Rc6 Rd7+ 59. viik. Mõtlemisajad kustutati kellalt enne üles kirjutamist ära, aga pealtvaataja sõnul jäi valgel alles 33 ja mustal 17 minutit.
4. voor
H. Pedmanson - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. f4 Rf6 8. Rf3 e6 9. h5 Oh7 10. Od3 Od3 11. Ld3 Od6 12. Re5 Rbd7 13. 0-0 Le7 14. Od2 0-0-0 15. Vae1 Vdg8 16. Lf3 g6 17. hg fg 18. Rg6 Vg6 19. Rf5 Lf8 20. Ve6 Vg2+ 21. Lg2 Vg8 22. Rg3 Rh5 23. Vf3 Of4 24. Ve4 Rg3 25. Vef4 Re2+ 26. Kh1 Rf4 27. Lf1 Lf7 28. Of4 Lh5+ 29. Lh3 Le8 30. Oe5 Lg6 31. Og3 Le4 32. Of2 Vf8 33. Kg2 Vg8+ 34. Kh2 Lc2 35. Vf7 Vd8 36. Lf3 Lb2 37. Kh3 La2 38. Og3 Le6+ 39. Kh2 La2+ 40. Kh3 Ld2 41. Vd7 Kd7 42. Lf7+ Kc8 43. Lc7++ Valgel jäi aega alles 1 minut 18 sekundit, mustal 21 minutit.
laupäev, detsember 14, 2019
Teine voor
Runnel - Pärtel
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. d4 a6 5. Oc6 bc 6. de Og4 7. ed cd 8. 0-0 d5 9. ed cd 10. Ve1+ Oe7 11. Rc3 Rf6 12. Og5 0-0 13. Rd5 Of3 14. Re7+ Le7 15. Lf3 Ld6 16. Of6 gf 17. Vad1 Lb4 18. Lf6 Vad8 19. Va1 Vc8 20. Ve3 Vfe8 21. Vg3+ Kf8 22. Lh6+ Ke7 23. Lc1 Kf8 24. c3 La5 25. Lh6+ Ke7 26. Vad1 f6 27. Ve3+ Kf7 28. Vd7+ alistus. Valgel jäi aega 1 tund 4 minutit 38 sekundit, mustal 1 tund 3 minutit 26 sekundit.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. d4 a6 5. Oc6 bc 6. de Og4 7. ed cd 8. 0-0 d5 9. ed cd 10. Ve1+ Oe7 11. Rc3 Rf6 12. Og5 0-0 13. Rd5 Of3 14. Re7+ Le7 15. Lf3 Ld6 16. Of6 gf 17. Vad1 Lb4 18. Lf6 Vad8 19. Va1 Vc8 20. Ve3 Vfe8 21. Vg3+ Kf8 22. Lh6+ Ke7 23. Lc1 Kf8 24. c3 La5 25. Lh6+ Ke7 26. Vad1 f6 27. Ve3+ Kf7 28. Vd7+ alistus. Valgel jäi aega 1 tund 4 minutit 38 sekundit, mustal 1 tund 3 minutit 26 sekundit.
Esimene voor
Täna algas Tartu jõuluturniir. Mõtlemisaeg on 90 minutit pluss iga käigu eest 30 sekundit. Esimene mäng oli selline:
Lomp - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 Ld8 5. Oc4 Rf6 6. h3 Of5 7. Lf3 Oc2 8. Rge2 e6 9. 0-0 Oe7 10. g4 Rbd7 11. b3 Rb6 12. Od3 Od3 13. Ld3 Ld7 14. Of4 Rbd5 15. Rd5 Rd5 16. Og3 Od6 17. f4 0-0-0 18. a4 h5 19. Lf3 hg 20. hg Vh3 21. Vf2 Vdh8 22. Vh2 Vh2 23. Oh2 g5 24. Og3 Rf4 25. Rf4 Of4 26. Vd1 Vh3 27. Lf2 Vg3 28. Kf1 Ld5 29. Lh2 Vf3+ 30. alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 30 minutit 17 sekundit, mustal 1 tund 6 minutit 6 sekundit.
Lomp - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 Ld8 5. Oc4 Rf6 6. h3 Of5 7. Lf3 Oc2 8. Rge2 e6 9. 0-0 Oe7 10. g4 Rbd7 11. b3 Rb6 12. Od3 Od3 13. Ld3 Ld7 14. Of4 Rbd5 15. Rd5 Rd5 16. Og3 Od6 17. f4 0-0-0 18. a4 h5 19. Lf3 hg 20. hg Vh3 21. Vf2 Vdh8 22. Vh2 Vh2 23. Oh2 g5 24. Og3 Rf4 25. Rf4 Of4 26. Vd1 Vh3 27. Lf2 Vg3 28. Kf1 Ld5 29. Lh2 Vf3+ 30. alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 30 minutit 17 sekundit, mustal 1 tund 6 minutit 6 sekundit.
reede, detsember 13, 2019
Konverentsikutse
Andres Adamson palus levitada teadet neljapäeval, 19.12 kl 13 Rahvusraamatukogus toimuva konverentsi kohta:
KUTSE
Konverents „30 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamisest”
Päevakava:
13.00-13.10 Tervitused
13.10-13.55 „Molotovi-Ribbentropi Pakti ja selle salaprotokollide tühistamise rahvusvaheline tähendus“, akadeemik Lauri Mälksoo
13.55-14.15 „Mis toimus Kremlis 1989. aasta 23. detsembri õhtul ja öösel enne MRP otsuse hääletamist Rahvasaadikute Kongressil?“, president Arnold Rüütel
14.15-14.25 MRP Venemaa ajaloos ja välispoliitikas, Juhan Aare videointervjuu MRP komisjoni esimehe Aleksandr Jakovleviga
14.25-14.45 „Millest räägivad NSVLi Rahvasaadikute Kongressi MRP komisjoni protokollid?“, endise MRP komisjoni liikme dr Igor Gräzini kommentaarid Aleksandr Jakovlevi intervjuule
14.45-15.15 Kohvipaus
15.15-15.40 „Meenutusi MRP komisjonist“, MRP komisjoni kaasesimees Edgar Savisaar
15.40-16.00 „Balti pagulaste apell ÜRO-le ja BATUNi tegevus”, BATUNi kauaaegne aktivist Sirje Okas Ainso
16.00-16.20 „Eesti dissidentide ja Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi tegevus MRP avalikustamisel Eestis,“ MRP-AEG liige Eve Pärnaste
16.20-16.35 „Balti kett ja Eestimaa Rahvarinde tegevus MRP salaprotokollide tühistamise taotlemisel“, Rahvarinde eestseisuse liige Rein Veidemann
16.35-16.45 „Eestist valitud NSVLi rahvasaadikute 1989. aasta jõulud Kremli kongressil“, MTÜ „Eesti vabaduse eest” juhatuse esimees Jüri Kraft
16.45-17.35 Paneeldiskussioon: „MRP salaprotokollide tühistamise tähendus tänapäeval. Kas MRP võib korduda?“, rahvasaadik Ivar Raig (paneeli juht), MRP komisjoni liige Marju Lauristin, MTÜ „20. augusti klubi“ president Ants Veetõusme, BATUNi kauaaegne juht ja Eesti diplomaat ÜRO juures Heino Ainso
⁕
Eestlased on väike rahvas ja Eesti väike riik – nii väikesed, et meid süüdistatakse vahel (või süüdistame end ise) oma tähtsuse ja tähenduse suurendamises. Räägime end sageli nõnda ise väiksemaks.
Näiteks ei lagundanud muidugi ainult meie – või Baltimaad üheskoos – Nõukogude Liitu. Kas Nõukogude Liidu lagunemine oli üldse paratamatu või oli sellele alternatiive? Kui oli paratamatu, siis millised olid selle peamised põhjused? Konsensust nendes küsimustes ei ole ega tule. Impeeriumi lagunemisel just 1991 olid otsustavateks faktoriteks Kremli keskvõimu ja Vene Föderatsiooni vastasseis, Venemaa suveräniseerimine ja B. Jeltsini tegevus, Baltimaadele aga kuulus selles kõiges mitte otsustav, vaid ettevalmistav ja eriline roll. Baltimaad olid eeskujuks. Siin tekkis massiline rahvuslik liikumine tsiviliseeritud, rahumeelses vormis, sealhulgas rahvarinnete kujul. Eesti kuulutas end esimesena suveräänseks (Ülemnõukogu otsus 16. novembril 1988), millega algas nn seaduste sõda. Seda peetakse sageli Nõukogude Liidu tegeliku poliitilis-juriidilise lagunemisprotsessi stardipauguks. Eestis tuldi esimesena välja isemajandamise ideega, mis võeti mõne aja pärast kasutusele pea kõikjal Nõukogude Liidus ja kujutas endast ühtlasi rahumeelse eraldumise mehhanismi. Leedu kuulutas end esimesena iseseisvaks (Leedu Ülemnõukogu otsus 11. märtsil 1990). Balti vabariikide komparteide juhtkonnad tegid koostööd rahvuslike liikumistega, eraldusid NLKPst, likvideerisid ise oma võimumonopoli ja tsensuuri, loovutasid rahumeelselt võimu uutele, vabalt valitud parlamentidele ja viimaste poolt moodustatud valitsustele. Siiski võinuks Nõukogude Liit ilma 1991. aasta augustisündmusteta vabalt veel aastaid või aastakümneid püsida.
Kuid enam-vähem täpselt kolmkümmend aastat tagasi toimus suuresti just tänu Eestist valitud rahvasaadikuile Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil midagi täiesti erakordset – Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide hukkamõistmine, mis ei lagundanud küll veel otseselt impeeriumit, kuid häbimärgistas avalikult vastavat osa Nõukogude Liidu minevikust, tegi Kremli vastasseisus Baltimaade rahvastega relvituks moraalses mõttes ning muutis pöördumatuks meie taasisiseseisvumise. Sellest saadi aru juba sündmuste toimumise ajal, just seetõttu sõdiski Kreml viimase võimaluseni Kongressi poolt moodustatud uurimiskomisjoni järelduste kinnitamise vastu.
See pole Eesti suuremaks rääkimine, vaid tegelikult toimunu kiretu konstanteering. Need on sündmused, protsessid ning nende tahud ja tagajärjed, millest ka me ise pole veel lõpuni aru saanud, täielikult mõistnud; muu maailma aga enamasti ei teagi neist – mõned teadjamad ringkonnad aga püüavad unustada või maha vaikida. Need on asjaolud, mis võimaldavad näidata, et vahel on ka väikese rahva ja riigi roll suurtes ajalooprotsessides või nende käimalükkamises oluliselt suurem kui tavaks on arvata.
Meie kohus on toonaseid tegusid mäletada ja maailmale meenutada. Eriti on see aga nende isikute ja institutsioonide kohus, kes esindavad Eestit välissuhtluses. Meie konverents on kutsutud selles abiks olema.
KUTSE
Konverents „30 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamisest”
Päevakava:
13.00-13.10 Tervitused
13.10-13.55 „Molotovi-Ribbentropi Pakti ja selle salaprotokollide tühistamise rahvusvaheline tähendus“, akadeemik Lauri Mälksoo
13.55-14.15 „Mis toimus Kremlis 1989. aasta 23. detsembri õhtul ja öösel enne MRP otsuse hääletamist Rahvasaadikute Kongressil?“, president Arnold Rüütel
14.15-14.25 MRP Venemaa ajaloos ja välispoliitikas, Juhan Aare videointervjuu MRP komisjoni esimehe Aleksandr Jakovleviga
14.25-14.45 „Millest räägivad NSVLi Rahvasaadikute Kongressi MRP komisjoni protokollid?“, endise MRP komisjoni liikme dr Igor Gräzini kommentaarid Aleksandr Jakovlevi intervjuule
14.45-15.15 Kohvipaus
15.15-15.40 „Meenutusi MRP komisjonist“, MRP komisjoni kaasesimees Edgar Savisaar
15.40-16.00 „Balti pagulaste apell ÜRO-le ja BATUNi tegevus”, BATUNi kauaaegne aktivist Sirje Okas Ainso
16.00-16.20 „Eesti dissidentide ja Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi tegevus MRP avalikustamisel Eestis,“ MRP-AEG liige Eve Pärnaste
16.20-16.35 „Balti kett ja Eestimaa Rahvarinde tegevus MRP salaprotokollide tühistamise taotlemisel“, Rahvarinde eestseisuse liige Rein Veidemann
16.35-16.45 „Eestist valitud NSVLi rahvasaadikute 1989. aasta jõulud Kremli kongressil“, MTÜ „Eesti vabaduse eest” juhatuse esimees Jüri Kraft
16.45-17.35 Paneeldiskussioon: „MRP salaprotokollide tühistamise tähendus tänapäeval. Kas MRP võib korduda?“, rahvasaadik Ivar Raig (paneeli juht), MRP komisjoni liige Marju Lauristin, MTÜ „20. augusti klubi“ president Ants Veetõusme, BATUNi kauaaegne juht ja Eesti diplomaat ÜRO juures Heino Ainso
⁕
Eestlased on väike rahvas ja Eesti väike riik – nii väikesed, et meid süüdistatakse vahel (või süüdistame end ise) oma tähtsuse ja tähenduse suurendamises. Räägime end sageli nõnda ise väiksemaks.
Näiteks ei lagundanud muidugi ainult meie – või Baltimaad üheskoos – Nõukogude Liitu. Kas Nõukogude Liidu lagunemine oli üldse paratamatu või oli sellele alternatiive? Kui oli paratamatu, siis millised olid selle peamised põhjused? Konsensust nendes küsimustes ei ole ega tule. Impeeriumi lagunemisel just 1991 olid otsustavateks faktoriteks Kremli keskvõimu ja Vene Föderatsiooni vastasseis, Venemaa suveräniseerimine ja B. Jeltsini tegevus, Baltimaadele aga kuulus selles kõiges mitte otsustav, vaid ettevalmistav ja eriline roll. Baltimaad olid eeskujuks. Siin tekkis massiline rahvuslik liikumine tsiviliseeritud, rahumeelses vormis, sealhulgas rahvarinnete kujul. Eesti kuulutas end esimesena suveräänseks (Ülemnõukogu otsus 16. novembril 1988), millega algas nn seaduste sõda. Seda peetakse sageli Nõukogude Liidu tegeliku poliitilis-juriidilise lagunemisprotsessi stardipauguks. Eestis tuldi esimesena välja isemajandamise ideega, mis võeti mõne aja pärast kasutusele pea kõikjal Nõukogude Liidus ja kujutas endast ühtlasi rahumeelse eraldumise mehhanismi. Leedu kuulutas end esimesena iseseisvaks (Leedu Ülemnõukogu otsus 11. märtsil 1990). Balti vabariikide komparteide juhtkonnad tegid koostööd rahvuslike liikumistega, eraldusid NLKPst, likvideerisid ise oma võimumonopoli ja tsensuuri, loovutasid rahumeelselt võimu uutele, vabalt valitud parlamentidele ja viimaste poolt moodustatud valitsustele. Siiski võinuks Nõukogude Liit ilma 1991. aasta augustisündmusteta vabalt veel aastaid või aastakümneid püsida.
Kuid enam-vähem täpselt kolmkümmend aastat tagasi toimus suuresti just tänu Eestist valitud rahvasaadikuile Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil midagi täiesti erakordset – Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide hukkamõistmine, mis ei lagundanud küll veel otseselt impeeriumit, kuid häbimärgistas avalikult vastavat osa Nõukogude Liidu minevikust, tegi Kremli vastasseisus Baltimaade rahvastega relvituks moraalses mõttes ning muutis pöördumatuks meie taasisiseseisvumise. Sellest saadi aru juba sündmuste toimumise ajal, just seetõttu sõdiski Kreml viimase võimaluseni Kongressi poolt moodustatud uurimiskomisjoni järelduste kinnitamise vastu.
See pole Eesti suuremaks rääkimine, vaid tegelikult toimunu kiretu konstanteering. Need on sündmused, protsessid ning nende tahud ja tagajärjed, millest ka me ise pole veel lõpuni aru saanud, täielikult mõistnud; muu maailma aga enamasti ei teagi neist – mõned teadjamad ringkonnad aga püüavad unustada või maha vaikida. Need on asjaolud, mis võimaldavad näidata, et vahel on ka väikese rahva ja riigi roll suurtes ajalooprotsessides või nende käimalükkamises oluliselt suurem kui tavaks on arvata.
Meie kohus on toonaseid tegusid mäletada ja maailmale meenutada. Eriti on see aga nende isikute ja institutsioonide kohus, kes esindavad Eestit välissuhtluses. Meie konverents on kutsutud selles abiks olema.
neljapäev, detsember 12, 2019
Detsember
Detsembrikuu unematid hiilivad pimedas toas. Aga ärkan juba enne päikesetõusu. Üks unemati selgitab: "Unemati toob une ja unemati ka viib selle."
kolmapäev, detsember 11, 2019
Televiisorivaatamine
Vaatasime televiisorit. Televiisoris näidati, kuidas kaks inimest hakkasid kolmandat kägistama. Vaatajad naersid, sest mõtlesid, et tehakse nalja, aga siis tundus, et kägistatu surigi ära.
teisipäev, detsember 10, 2019
Masaryk "Riigi loomine"
„The Making of a State. Memories and observations 1914–1918“. By Dr. Thomas Garrigue Masaryk, President of the Czechoslovak Republic. An English version, arranged and prepared with an Introduction by Henry Wickham Steed, Author of „The Hapsburg Monarchy“ and „Through Thirty Years“, Ishi Press International. New York ja Tokio 2009, esimene trükk 1927. 518 lehekülge.
Tšehhoslovakkia maailmasõdadevahelise presidendi Masarykiga oli mul esimene kokkupuude, kui tema kohta ilmus ajakirjas „Akadeemia“ artikkel ja pidime selle keskkooli ajaloo lõpueksamiks läbi lugema. Hiljem olen tema nime kohanud nii Jaan Tõnissoni kui ka Pitirim Sorokiniga tegeledes. Tšehhoslovakkia iseseisvus pärast Esimest maailmasõda Austria-Ungari alt. See ühendas peamiselt kahte slaavi rahvast – tšehhe ja slovakke, kelle riigid hiljem pärast kommunismiperioodi lõppu üksteisest lahku läksid. Kuid Teise maailmasõjani elas riigi läänepiiril ka palju sakslasi, Slovakkia lõunaosas elavad ungarlased ja riigi idaosas elasid ruteenid, keda on nimeatud ka väikevenelasteks või ukrainlasteks. Tšehhoslovakkia riigi loomist liitriigina on seletatud ka sellega, et Masaryk oli tšehhi ja slovaki vahepealne. Ühest raamatust lugesin hiljuti, et tema vanemad tarvitasid saksa keelt.
Masaryki raamat koosneb peamiselt mälestustest Esimese maailmasõja kohta, tagapool tulevad filosoofilisemad peatükid sellest, milliseks Tšehhoslovakkia riik võiks kujuneda. Masaryk on teatmeteoste järgi poliitik, filosoof ja sotsioloog. Ta on kirjutanud palju teoseid tšehhi keeles, mõnel oli esimene trükk ka saksa või inglise keeles.
Masaryk ei uskunud nooremana Tšehhoslovakkia iseseisvumise võimalust, kuid kui puhkes Esimene maailmasõda, siis tal selle suhtes lootus tekkis. Ta asus sõja ajal eksiilis ja juhtis võitlust Tšehhoslovakkia riigi loomise eest. Kui Venemaale allutatud soomlased hakkasid minema Saksa sõjaväkke, et võidelda Venemaa vastu, siis tšehhide hulgas oli populaarne Venemaa ja nad hakkasid ennast Vene sõjaväele vangi andma. Keegi lasi ka ennast surnuks tulistada ise vastu tulistamata. Masaryk ei lootnud erinevalt teistest tšehhidest Venemaa peale, sest ta pooldas demokraatiat. Sõja ajal kuulutas ta ennast küll diktaatoriks, kuid see olnud mõeldud ajutise sammuna. Venemaa kohta teadis Masaryk lisaks, et Venemaa ei toetanud kõiki slaavlasi, vaid õigeusklikke slaavlasi. Katoliiklikud poolakad olid Vene võimu vastu mässanud, aga õigeusklikku Serbiat oli Venemaa nõus toetama, kuigi Bulgaaria sõdis teisel poolel. Teiselt poolt ütleb Masaryk raamatu hilisemas osas slaavlaste koostöö kohta, et panslavismil on sügavam mõte kui germaani või romaani rahvaste koostööl, sest slaavi keeled olevat üksteisele sarnasemad. Enne sellesse kohta jõudmist lugesin tšehhikeelset maleraamatut ja sain tõesti vene keele analoogia tõttu partiikommentaaridest ja ka mõnedest muudest lõikudest umbes aru tšehhi keelt õppimata ja sõnaraamatut tarvitamatagi.
Kuigi Sorokin oma revolutsioonide teemalise raamatu saatesõnas Masarykki lahke vastuvõtu eest tänab ja ka Masaryk mainib oma raamatus, et oli Sorokiniga kohtunud juba Venemaal, on nende suhtumine revolutsioonidesse ja sõdadesse erinev. Sorokin pettus revolutsioonides täielikult, aga Masaryki arvates on revolutsioonid ja sõjad enesekaitseks lubatud. Masaryki arvates aitasid patsifistid Esimese maailmasõja ajal Saksa poolt, kuigi Itaalias käies oli ta rahul ka Itaalia erapooletuks jäämise võimalusega, peaasi oli mitte Saksa poolel sekkumine. Kuid ka Masaryk ei poolda igasuguseid sõdasid ja revolutsioone ning loodab, et tulevikus need täielikult kaovad.
Tšehhoslovakkia rahva enamus olid katoliiklased, aga Masaryk eelistas protestantismi, sest tahtis jätkata Jan Husi traditsioone. Hus oli olnud eelreformatsiooni tegelane, kuid hussiitide mahasurumise järel oli tšehhi rahva enamus katoliiklusesse tagasi pööratud. Husi vastu esines siiski austust ka hiljem, sest lisaks usupoliitikale toetas ta ka tšehhi rahva iseolemist.
Masaryk rändas Esimese maailmasõja ajal riigist riiki. Ta käis ka Venemaal, kus tšehhi sõjavangidest taheti luua rahvusväeosi ja saata neid Vaikse ookeani kaudu Prantsusmaale rindele. Kommunistlikus kirjanduses on räägitud tšehhide agressioonist Nõukogude Venemaa vastu, kuid Masaryki järgi oli nende tegevus enesekaitse, et saada Venemaalt lahkuda.
Nii Tõnissoni kui ka Sorokiniga ühendab Masarykki eetilise poliitika pooldamine. Ühte raamatut Sorokini kohta lugedes kritiseerisin seda, et kaanel kasutati armastuse sõna. Masaryk ütleb, et kuna see sõna tähendab uuemal ajal sageli sugudevahelist armastust, kasutatakse selle altruismi tähenduses mõtlemisel muid sõnu, aga altruismi pooldamise poolest on Sorokini ja Masaryki eesmärgid sarnased. Raamatus Sorokini kohta kritiseeriti egoismi, aga Masaryk peab sarnaselt Tõnissonile mõningat egoismi lubatavaks. Raamatut Sorokinist lugedes tekkis mul küsimus, kas Piiblis mõeldakse käsuga ligimest armastada kõiki inimesi või lähedasemaid inimesi. Masaryk vastab sellele, et Vana Testamendi ajal mõeldi teisi juute, aga Jeesus lisanud ligimese mõistele ka muud rahvad.
Tšehhoslovakkia maailmasõdadevahelise presidendi Masarykiga oli mul esimene kokkupuude, kui tema kohta ilmus ajakirjas „Akadeemia“ artikkel ja pidime selle keskkooli ajaloo lõpueksamiks läbi lugema. Hiljem olen tema nime kohanud nii Jaan Tõnissoni kui ka Pitirim Sorokiniga tegeledes. Tšehhoslovakkia iseseisvus pärast Esimest maailmasõda Austria-Ungari alt. See ühendas peamiselt kahte slaavi rahvast – tšehhe ja slovakke, kelle riigid hiljem pärast kommunismiperioodi lõppu üksteisest lahku läksid. Kuid Teise maailmasõjani elas riigi läänepiiril ka palju sakslasi, Slovakkia lõunaosas elavad ungarlased ja riigi idaosas elasid ruteenid, keda on nimeatud ka väikevenelasteks või ukrainlasteks. Tšehhoslovakkia riigi loomist liitriigina on seletatud ka sellega, et Masaryk oli tšehhi ja slovaki vahepealne. Ühest raamatust lugesin hiljuti, et tema vanemad tarvitasid saksa keelt.
Masaryki raamat koosneb peamiselt mälestustest Esimese maailmasõja kohta, tagapool tulevad filosoofilisemad peatükid sellest, milliseks Tšehhoslovakkia riik võiks kujuneda. Masaryk on teatmeteoste järgi poliitik, filosoof ja sotsioloog. Ta on kirjutanud palju teoseid tšehhi keeles, mõnel oli esimene trükk ka saksa või inglise keeles.
Masaryk ei uskunud nooremana Tšehhoslovakkia iseseisvumise võimalust, kuid kui puhkes Esimene maailmasõda, siis tal selle suhtes lootus tekkis. Ta asus sõja ajal eksiilis ja juhtis võitlust Tšehhoslovakkia riigi loomise eest. Kui Venemaale allutatud soomlased hakkasid minema Saksa sõjaväkke, et võidelda Venemaa vastu, siis tšehhide hulgas oli populaarne Venemaa ja nad hakkasid ennast Vene sõjaväele vangi andma. Keegi lasi ka ennast surnuks tulistada ise vastu tulistamata. Masaryk ei lootnud erinevalt teistest tšehhidest Venemaa peale, sest ta pooldas demokraatiat. Sõja ajal kuulutas ta ennast küll diktaatoriks, kuid see olnud mõeldud ajutise sammuna. Venemaa kohta teadis Masaryk lisaks, et Venemaa ei toetanud kõiki slaavlasi, vaid õigeusklikke slaavlasi. Katoliiklikud poolakad olid Vene võimu vastu mässanud, aga õigeusklikku Serbiat oli Venemaa nõus toetama, kuigi Bulgaaria sõdis teisel poolel. Teiselt poolt ütleb Masaryk raamatu hilisemas osas slaavlaste koostöö kohta, et panslavismil on sügavam mõte kui germaani või romaani rahvaste koostööl, sest slaavi keeled olevat üksteisele sarnasemad. Enne sellesse kohta jõudmist lugesin tšehhikeelset maleraamatut ja sain tõesti vene keele analoogia tõttu partiikommentaaridest ja ka mõnedest muudest lõikudest umbes aru tšehhi keelt õppimata ja sõnaraamatut tarvitamatagi.
Kuigi Sorokin oma revolutsioonide teemalise raamatu saatesõnas Masarykki lahke vastuvõtu eest tänab ja ka Masaryk mainib oma raamatus, et oli Sorokiniga kohtunud juba Venemaal, on nende suhtumine revolutsioonidesse ja sõdadesse erinev. Sorokin pettus revolutsioonides täielikult, aga Masaryki arvates on revolutsioonid ja sõjad enesekaitseks lubatud. Masaryki arvates aitasid patsifistid Esimese maailmasõja ajal Saksa poolt, kuigi Itaalias käies oli ta rahul ka Itaalia erapooletuks jäämise võimalusega, peaasi oli mitte Saksa poolel sekkumine. Kuid ka Masaryk ei poolda igasuguseid sõdasid ja revolutsioone ning loodab, et tulevikus need täielikult kaovad.
Tšehhoslovakkia rahva enamus olid katoliiklased, aga Masaryk eelistas protestantismi, sest tahtis jätkata Jan Husi traditsioone. Hus oli olnud eelreformatsiooni tegelane, kuid hussiitide mahasurumise järel oli tšehhi rahva enamus katoliiklusesse tagasi pööratud. Husi vastu esines siiski austust ka hiljem, sest lisaks usupoliitikale toetas ta ka tšehhi rahva iseolemist.
Masaryk rändas Esimese maailmasõja ajal riigist riiki. Ta käis ka Venemaal, kus tšehhi sõjavangidest taheti luua rahvusväeosi ja saata neid Vaikse ookeani kaudu Prantsusmaale rindele. Kommunistlikus kirjanduses on räägitud tšehhide agressioonist Nõukogude Venemaa vastu, kuid Masaryki järgi oli nende tegevus enesekaitse, et saada Venemaalt lahkuda.
Nii Tõnissoni kui ka Sorokiniga ühendab Masarykki eetilise poliitika pooldamine. Ühte raamatut Sorokini kohta lugedes kritiseerisin seda, et kaanel kasutati armastuse sõna. Masaryk ütleb, et kuna see sõna tähendab uuemal ajal sageli sugudevahelist armastust, kasutatakse selle altruismi tähenduses mõtlemisel muid sõnu, aga altruismi pooldamise poolest on Sorokini ja Masaryki eesmärgid sarnased. Raamatus Sorokini kohta kritiseeriti egoismi, aga Masaryk peab sarnaselt Tõnissonile mõningat egoismi lubatavaks. Raamatut Sorokinist lugedes tekkis mul küsimus, kas Piiblis mõeldakse käsuga ligimest armastada kõiki inimesi või lähedasemaid inimesi. Masaryk vastab sellele, et Vana Testamendi ajal mõeldi teisi juute, aga Jeesus lisanud ligimese mõistele ka muud rahvad.
Peast analüüsimine
Kuigi vabavärsilistel luuletustel on kõla halvem, võivad need ikkagi pakkuda mõtlemisainet. Riimiline luuletus pakub aga mõtlemisainet rohkem, sest tänu kõlale jääb see paremini meelde ja seda saab analüüsida ka seal, kus raamatut kaasas ei ole. Varem lugesin jalutuskäikude ajal peast luuletusi, hiljem hakkasin neid ka analüüsima. Luuletus on järgmine kord ka meeles, aga analüüs kipub ununema ja saab järgmine kord otsast peale mõelda. Kõik analüüsitav ei pea küll riimis olema, olen analüüsinud ka romaanide ja ajalooraamatute kohta meeles olevat. Kuigi ei jõua elus kõiki raamatuid palju kordi lugeda, võib varem loetute kokkuvõtteid iga päev meenutada. Kellel on mälu halvem, võib ka enda jaoks lühemaid arvustusi või referaate paberile ja arvutisse kirjutada ja neid teine kord üle lugeda. Jalutuskäigu ajal võib olla huvitav teha küll ka visuaalseid tähelepanekuid. Mõne jalutuskäigu ajal olen rakendanud segasüsteemi, et teen kordamööda kümme visuaalset tähelepanekut ja mõtlen kümme mõtet mälestuste põhjal.
Vett täis ruum
Läksin vannituppa. Ma ei teadnud, kas ma saan pesema hakata, kui ukse taga koridoris on inimesed. Mul olid päevariided käeotsas kaasas, aga vannituppa sisenedes said need kohe märjaks, sest vesi polnud mitte ainult vannis ja kraanikausis, vaid seda oli ajanud ka üle vanniääre, nii et põrandal oli sama kõrge veesammas. Tegin kurba häält, sest nüüd pidin kuivemad riided asemele hankima. Lasin vannist ja kraanikausist vee ära. Neil ei olnudki korki põhjas. Vesi oli üle ääre ajanud sellepärast, et äravoolutoru ummistasid juuksed.
pühapäev, detsember 08, 2019
Loominguline päev
Joonistan pilti. Ma ei mõtle, mida ma joonistan, tõmban jooni lihtsalt selle järgi, kuidas kõige ilusam oleks. Aga kõik objektid, mis ma paberile kannan, tulevad inimese sarnased. Mõne inimese tunnen ma pildilt ära. Mõtlen, mis siis saab, kui need inimesed ise näevad, et ma neid joonistanud olen. Lähen näitan pilti ühele inimesele, keda ma joonistanud ei ole. Ta ütleb, et üldse pole ilus. Vastan, et minu meelest on küll. Ta ütleb, et ma vaataks siis ise, kui mulle meeldib. Küsin, milleks ma siis joonistasin, kui kellelegi näidata ei või. Ta vastab, et mulle sobib rohkem kirjutamine. Seepeale loen ette ühe oma joonistamise teemalise luuletuse. Öeldakse, et see pole ka ilus, mulle sobib rohkem proosa kirjutamine. Kirjutan seepeale tänaste tegevuste kohta proosajutu ja lähen seda näitama. See kellele ma näitan, ütleb, et ta ei jaksa nii pikka teksti lugeda, ta tahab televiisorit vaadata. Vastan, et televiisorisse ma ei lähe, sest tahan olla nähtamatu. Öeldakse, et see, kui ma tahan oma loomingut näidata, on täpselt sama asi, kui teised tahavad, et nende näitlemist vaadataks. Ütlen, et aga looming tuleb mul välja, näitlemine mitte. Teine kord lasen enda kirjutatud luuletuse ja jutu ette kanda näitlejal. Riputan need internetti üles ja annan trükki, siis võibolla teatriinimesed leiavad need.
laupäev, detsember 07, 2019
Koerad ja lumeinimesed
Üks mees oli kirjutanud Tõnissoni kohta raamatu. Läksin esitlusele. Istusin autoriga samasse lauda. Ütlesin talle, et tema raamatus on kirjas, et Tõnisson kirjutas magusas stiilis, aga minu mulje on, et kurjas stiilis. Mees ütles, et ma ei hakkaks Tõnissoni ümber lamenti lööma. Vastasin, et kommenteerisin teemat ka praegu ja kui tahan, siis kommenteerin veel. Läksin esitluselt minema.
*
Moodi oli läinud ühe uue koeratõu pidamine. Seda tõugu koerad läksid järjest ühe ja sama voodi alla ja jäid sinna kõik ketti pidi kinni, mistõttu omanikud neist loobusid. Selle voodi alla läksid ka lumeinimesed, keda oli viimasel ajal samuti palju näha. Varem öeldi, et lumeinimest pole olemas, aga nüüd olin ma neid oma silmaga näinud. Öeldi, et on avastatud, et voodi all on parem kui voodis. Seda öeldi vist koerte ja lumeinimeste, mitte inimeste kohta.
*
Läksin peol ühest ruumist teise. Võibolla ma poleks sinna läinud, kui üks mees poleks ka sinna minema hakanud. Seal üks mees luges ette oma luuletuse, et tal on oma luuletus peas. Sellest hoolimata, et tal see peas oli, ei avaldanud see luuletus mulle muljet. Mees ütles, et kõige tähtsam asi on inimesed. Vastasin, et minu jaoks on puud tähtsamad kui inimesed. Läksin söömisruumi. Seal oli peolaud juba osaliselt kaetud, aga nüüd märgati, et varem lahti tõmmatud laud on kokku lükatud. See tõmmati uuesti lahti, sest sööjaid oli palju. Kaetud laua lahitõmbamine oli toidu ümberminekuga riskimine. Istusin lauda, aga mitte oma kõige tavalisemale kohale, kuigi olin varem istunud ka sellel kohal.
*
Moodi oli läinud ühe uue koeratõu pidamine. Seda tõugu koerad läksid järjest ühe ja sama voodi alla ja jäid sinna kõik ketti pidi kinni, mistõttu omanikud neist loobusid. Selle voodi alla läksid ka lumeinimesed, keda oli viimasel ajal samuti palju näha. Varem öeldi, et lumeinimest pole olemas, aga nüüd olin ma neid oma silmaga näinud. Öeldi, et on avastatud, et voodi all on parem kui voodis. Seda öeldi vist koerte ja lumeinimeste, mitte inimeste kohta.
*
Läksin peol ühest ruumist teise. Võibolla ma poleks sinna läinud, kui üks mees poleks ka sinna minema hakanud. Seal üks mees luges ette oma luuletuse, et tal on oma luuletus peas. Sellest hoolimata, et tal see peas oli, ei avaldanud see luuletus mulle muljet. Mees ütles, et kõige tähtsam asi on inimesed. Vastasin, et minu jaoks on puud tähtsamad kui inimesed. Läksin söömisruumi. Seal oli peolaud juba osaliselt kaetud, aga nüüd märgati, et varem lahti tõmmatud laud on kokku lükatud. See tõmmati uuesti lahti, sest sööjaid oli palju. Kaetud laua lahitõmbamine oli toidu ümberminekuga riskimine. Istusin lauda, aga mitte oma kõige tavalisemale kohale, kuigi olin varem istunud ka sellel kohal.
reede, detsember 06, 2019
Käikude kontrollimine
Vanasti õpetati, et enne käigu sooritamist tuleb see üles kirjutada ja üle kontrollida. Siis keelati uute reeglitega enne käigu sooritamist selle üles kirjutamine ära. Nii on oht lohakamalt mängida. Aga täna otsustasin, et valin käigu mõttes välja ning kontrollin üle. Mängupõhimõte oli mõelda umbes viis mõtet käigu valimiseks, seejärel kaks mõtet valitud käigu üle kontrollimiseks, vajaduse korral valikut muuta ja selleks uuesti mõelda. Juhtus, et muutsin käiku. Niiviisi mängides kulus keskmiselt kaks minutit käigule. Seda on üle kahe korra rohkem kui kontrollimiseta mängides. Valge kaotas lipu varakult mängu toomisega temposid, mida must kasutas materiaalse ülekaalu saavutamiseks.
V-O-R-L-O-K-V-R
1. d4 d5 2. c4 Rg6 3. Lb3 Oc6 4. Rd3 a5 5. Rg3 a4 6. Lb4 Oa7 7. e3 dc 8. Lc4 Rd6 9. Lb4 0-0 10. Oc2 Ob6 11. Ld2 Rc4 12. Lc1 e5 13. Re5 Rce5 14. de Ob5+ 15. Re2 Re5 16. Ld1 Lh4 17. f4 Lh2 18. Of2 Rg4 19. Lc1 Oe2+ 20. Ke2 Rf2 21. Kf2 Lf4+ 22. Ke2 Vfe8 0:1. Valge mõtles 41 ja must 42 minutit.
V-O-R-L-O-K-V-R
1. d4 d5 2. c4 Rg6 3. Lb3 Oc6 4. Rd3 a5 5. Rg3 a4 6. Lb4 Oa7 7. e3 dc 8. Lc4 Rd6 9. Lb4 0-0 10. Oc2 Ob6 11. Ld2 Rc4 12. Lc1 e5 13. Re5 Rce5 14. de Ob5+ 15. Re2 Re5 16. Ld1 Lh4 17. f4 Lh2 18. Of2 Rg4 19. Lc1 Oe2+ 20. Ke2 Rf2 21. Kf2 Lf4+ 22. Ke2 Vfe8 0:1. Valge mõtles 41 ja must 42 minutit.
Koolipäeva algus
Olin hommikul enne kooli minekut köögis ja magasin kapi peal. Kui Jürgen kööki tuli, ronisin kapi pealt maha. Jürgen ütles, et kooli tuleb minna varem, et mitte hiljaks jääda. Vastasin, et ma kõnnin nii kiiresti, et ma ei jää hiljaks. Rääkisin, et meil oli koolis kontrolltöö, ma oskasin kõike, aga võin ikkagi halva hinde saada, sest õpetaja ütles, et ta võtab tähevigade eest ka hinde alla. Vaatasin, et mul ongi selles töös punasega palju tähevigu parandatud. Hinnet ei olnud paberile märgitud, aga õpetaja võis selle kuskile mujale kirja panna. Ütlesin, et ma ei olnud selleks tööks õppinud, aga ikkagi oskasin. Ma ei ole selle vastu, et iga kord õppida, aga iga kord kõige õppimiseks ei jätku aega. Läksin kooli. Seal oli meie klass kogunenud ruumi 108 ukse taha. Klassikaaslased ütlesid, et õpetaja ei luba neid ruumi sisse. Vastasin, et seejuures kui ma hakkasin ühel korral esimese kella peale tundi minema, õpetaja mind sinna enam ei lubanud, öeldes, et kell on tunnis. Lauri H. läks praegu klassi ukse peale ja ütles õpetajale, et ta teised ka sisse lubaks. Õpetaja vastas, et ei saa.
neljapäev, detsember 05, 2019
Hiiri püüdma
Olime teises linnas. Hakkasime minema bussi peale, et koju sõita. Sõit pidi tulema raske, sest buss ei sõitnud Tartusse otse.
*
Kass ütles mulle, et lähme hiiri püüdma. Läksime pimedusse. Kass püüdis hiiri ja mina vaatasin pealt. Pimeduses oli ka koeri, aga neid kass ei söönud.
*
Mul oli ühes keskkonnas kaks omavahel kokku kuuluvat kontakti. Muid kontakte mul seal eriti ei olnud. Need kaks kontakti saatsid mulle suurel hulgal esemete fotosid. Tõenäoliselt nad olid lesbid. Nad hakkasid läbi seina raamatuid riiulist väljapoole lükkama. Lükkasin need tagasi.
*
Olime teises linnas. Olime teel bussijaama, et sealt ära sõita. Mina läksin natuke maad eespool ja teised järgnesid karjas tagapool. Läksin teist teed kui taga tulijad soovitasid. Olin selles linnas ka varem käinud ja mäletasin, et ka minu valitud teed mööda peaks sihtkohta jõudma.
*
Kass ütles mulle, et lähme hiiri püüdma. Läksime pimedusse. Kass püüdis hiiri ja mina vaatasin pealt. Pimeduses oli ka koeri, aga neid kass ei söönud.
*
Mul oli ühes keskkonnas kaks omavahel kokku kuuluvat kontakti. Muid kontakte mul seal eriti ei olnud. Need kaks kontakti saatsid mulle suurel hulgal esemete fotosid. Tõenäoliselt nad olid lesbid. Nad hakkasid läbi seina raamatuid riiulist väljapoole lükkama. Lükkasin need tagasi.
*
Olime teises linnas. Olime teel bussijaama, et sealt ära sõita. Mina läksin natuke maad eespool ja teised järgnesid karjas tagapool. Läksin teist teed kui taga tulijad soovitasid. Olin selles linnas ka varem käinud ja mäletasin, et ka minu valitud teed mööda peaks sihtkohta jõudma.
kolmapäev, detsember 04, 2019
Vanad kooliasjad
Võtsin kapist vana õpilaspäeviku. Olin sinna kirjutanud nalju, aga õpetaja meelest see polnud naljade kirjutamise koht ja ühel nädalal oli ta peaaegu iga päeva peal midagi punasega kommenteerinud. Sellel nädalal ma polnud kirja pannud tundide nimesid, vaid ainult õppimise. Ma koooli ajal polnud märganud, aga nüüd nägin, et õpetaja tegi märkusi kirjutades ise keelevigu. Või seda ei saanud kindlalt öelda, kas tal olid vead või mitte, sest ta kirjutas segase käekirjaga ja polnud kindel, kas tal on täht mõeldud ühe- või kahekordselt. Mõtlesin, et lõpukirjandites parandatakse just nende vigu, kes kirjutavad selge käekirjaga, mitte nende, kes kirjutavad sama moodi nagu õpetaja. Võtsin matemaatika vihiku. Olin mõelnud, et ma ei saa kooli matemaatikast praegu enam aru, aga selgus, et sain. Ühes ülesandes küsiti lühidalt, kas ajalugu saab olla negatiivne. Mõtlesin, et vastus on, et enne ajaloolise aja algust oli ajalugu negatiivne. See ei kattu ajaarvamise algusega, Eestis algas ajalooline aeg üle tuhande aasta hiljem, Roomas juba enne ajaarvamise algust. Kooli ajal olin seda ülesannet lahendanud kõige viimati õpitud valemi abil, aga praegu oli vastus mulle ilma seda valemit kasutamata lihtsamini leitav. Väiksed Henn ja Toomas tulid minu tuppa. Ütlesin, et nad ära läheks, ma pole veel päevariideid selga pannud. Parandasin, et kui nad tahavad, võivad nad siia tulla. Henn avas "Malekooli" esimese köite. Ütlesin talle, et ta seda ei määriks, kui ta ise malet ei mängi. Parandasin, et ta võib seda vaadata, ma ei ütle iga sekund ühte ja sama. Rääkisin, et vanu vihikuid oleks nii kahju ära visata. Ma viskaks enne ära raamatud, mida ma pole lugenud ja ei loegi kunagi, mitte enda käega kirjutatud vihikud. Kõndisin läbi metsa, mis oli mäe peal. Minu ees kõndis kaks tüdrukut. Üks tüdruk meenutas, et kui üks mees temast mööda kõndis, ajas ta jalad harki.
teisipäev, detsember 03, 2019
Teksti sisestamine
Istusin isa toas laua tagumisel küljel ja sisestasin teksti arvutisse. Mõtlesin, et jätkan selle tegevusega tööpäeva lõpuni. Laua teisele küljele istus Pille. Arvuti seest kerkis üks klahv teistest kõrgemale. Mul õnnestus see sisse tagasi suruda, aga nii tekkis klahvi sisse mõra. Isa oli mind varemgi õpetanud, et ma vajutaks klahve õrnemalt, klahvi välja tulek võib olla kõvasti vajutamise tagajärg. Aga mõtlesin, et ma poleks vist nii kõvasti vajutanud, kui Pille poleks siia tuppa tulnud. Toast astus läbi ka üks võõras naine, kes seni oli olnud teistes ruumides. Ma ei hakanud talle tere ütlema.
esmaspäev, detsember 02, 2019
Mõtted lund nähes
Akna taga on maa valge. See aasta pole olnud sellist varast suusalund nagu mõnel varasemal aastal. Suusahooaja alguseks jõuan võibolla köhast täielikult paraneda. Eile mõtlesin juba, et köha on üle läinud, ei köhinud päeva jooksul ühtegi korda, aga siis vannitoast tulles ja voodisse pikali heites tuli küll köhahoog. Vannitoas käimisega on võimalik külmetada. Muidu see kõige külmem ruum nagu ei oleks. Üks naaber on rääkinud, et tema vannitoas hakkas ventilaator pärast remonti liiga külma tuult puhuma. Me polnud ka algul uute ventilaatoritega rahul, aga siis need kas reguleeriti sobivamateks või harjusime ära. Töömehed käisid ventilaatoreid korduvalt kontrollimas. Praeguseks on remont läbi ja maja tundub ilusam kui enne remonti. Muidu ma uute asjadega sageli kohe ei lepi, aga oma maja välimusega ma polnud juba varem rahul, sest see oli uus maja võrreldes eelmise majaga. Muidu kui ma vaatasin fotot majast sellisena, nagu ta oli enne remonti, siis see tundus küll ilus. Aga fotol võivad asjad olla sageli teistsugused kui oma silmaga vaadates ja selle foto võis ilusamaks teha lumi. Jõudsin jälle lumeni.
pühapäev, detsember 01, 2019
Kodutee pikkus
Olime Paides. Tõnu võttis palli ja lõi selle üle kahe maja. Kartsin, et pall võis kellelegi pähe kukkuda. Aga mõtlesin, et langedes palli hoog juba pidurdus. Olime ühes kohas. Täna oli ärasõidu päev. Pakkisin asju. Neid oli nii palju, et osad üleliigsed malenupud tuli kotist välja jätta. Mänguloomi oli juurde tekkinud. Tahtsin juba toast väljuda, kui meenus, et kõik vajalikud riided ei ole veel kotis.
*
Kõndisin kodu suunas. Mulle oli räägitud, et selle maa käib ära 20 minutiga, aga mulle tundus, et mitte nii kiiresti. Mulle tuli vastu Ott. Ta ütles jälle, et selle maa käib ära 20 minutiga. Minu meelest täna oli tee veel pikem kui tavaliselt. Lisaks kulus veel aega temaga rääkimisele. Olin Tartu vanalinnas ja liikusin roomates. Leidsin, et vanalinn on nii huvitav, et ma kujutlen ennast kogu aeg sellesse, üle jõe ma ei jõuagi. Panin silmad kinni ja roomasin edasi kinnisilmi. Lõpuks otsustasin silmad lahti teha, et vaadata, kas ma nüüd olen üle jõe jõudnud.
*
Kõndisin kodu suunas. Mulle oli räägitud, et selle maa käib ära 20 minutiga, aga mulle tundus, et mitte nii kiiresti. Mulle tuli vastu Ott. Ta ütles jälle, et selle maa käib ära 20 minutiga. Minu meelest täna oli tee veel pikem kui tavaliselt. Lisaks kulus veel aega temaga rääkimisele. Olin Tartu vanalinnas ja liikusin roomates. Leidsin, et vanalinn on nii huvitav, et ma kujutlen ennast kogu aeg sellesse, üle jõe ma ei jõuagi. Panin silmad kinni ja roomasin edasi kinnisilmi. Lõpuks otsustasin silmad lahti teha, et vaadata, kas ma nüüd olen üle jõe jõudnud.
Tellimine:
Postitused (Atom)