Koerad ja lumeinimesed

Üks mees oli kirjutanud Tõnissoni kohta raamatu. Läksin esitlusele. Istusin autoriga samasse lauda. Ütlesin talle, et tema raamatus on kirjas, et Tõnisson kirjutas magusas stiilis, aga minu mulje on, et kurjas stiilis. Mees ütles, et ma ei hakkaks Tõnissoni ümber lamenti lööma. Vastasin, et kommenteerisin teemat ka praegu ja kui tahan, siis kommenteerin veel. Läksin esitluselt minema.

*
Moodi oli läinud ühe uue koeratõu pidamine. Seda tõugu koerad läksid järjest ühe ja sama voodi alla ja jäid sinna kõik ketti pidi kinni, mistõttu omanikud neist loobusid. Selle voodi alla läksid ka lumeinimesed, keda oli viimasel ajal samuti palju näha. Varem öeldi, et lumeinimest pole olemas, aga nüüd olin ma neid oma silmaga näinud. Öeldi, et on avastatud, et voodi all on parem kui voodis. Seda öeldi vist koerte ja lumeinimeste, mitte inimeste kohta.

*
Läksin peol ühest ruumist teise. Võibolla ma poleks sinna läinud, kui üks mees poleks ka sinna minema hakanud. Seal üks mees luges ette oma luuletuse, et tal on oma luuletus peas. Sellest hoolimata, et tal see peas oli, ei avaldanud see luuletus mulle muljet. Mees ütles, et kõige tähtsam asi on inimesed. Vastasin, et minu jaoks on puud tähtsamad kui inimesed. Läksin söömisruumi. Seal oli peolaud juba osaliselt kaetud, aga nüüd märgati, et varem lahti tõmmatud laud on kokku lükatud. See tõmmati uuesti lahti, sest sööjaid oli palju. Kaetud laua lahitõmbamine oli toidu ümberminekuga riskimine. Istusin lauda, aga mitte oma kõige tavalisemale kohale, kuigi olin varem istunud ka sellel kohal.