Laupäev, jaanuar 31, 2015

Ajalooline Ajakiri 148/149

"Ajalooline Ajakiri" 2014, 2/3 (148/149)

Hannaliis Jaadla ja minu kursusekaaslane Martin Klesment kirjutavad Tartu luterliku elanikkonna väikelaste suremusest 19. sajandi lõpul. Luterlik elanikkond on demograafias kunstlik mõiste, sest kahtlemata olid sarnasemad luterliku ja õigeuskliku lihtrahva näitajad kui luterlike rikaste baltisakslaste omad. Aga autorid põhjendavad teema sõnastust sellega, et luterlikud kirikuraamatud on kõige paremini säilinud. Artiklist saab teada küll numbreid, aga mitte seda, mis oli imiku surma emotsionaalne tähendus.

Marge Allandi kirjutab jüriöö, võidupüha ja laulupeo tulede tähendusest. Kirjutamata on jäänud jõuluküünaldest ja uusaastaöö ilutulestikust. Autori arvates on olemas nähtus nagu rahvusliku identiteedi konstrueerimine ja seda olevat Eestis peamiselt uurinud autorid nagu Marek Tamm, kes ei ole minu teada üldse rahvuslased. Rahvuslusest ja rahvusest on ikka rahvuslased ise ka kirjutanud. Aga nähtavasti nad pole kasutanud sõna "konstrueerimine", pidades rahvuslikku identiteeti loomulikuks, siis nad justkui ei tule arvesse. Artikkel on kõigi suhtes natuke irooniline, näiteks ei kirjutata Laulvast revolutsioonist, vaid niinimetatud Laulvast revolutsioonist. Muistsele vabadusvõitlusele pakuti "Eesti ajaloo" teises köites vähemalt uus nimetus asemele, siin pole Laulva revolutsiooni puhul tehtud sedagi. Seevastu pole kirjutatud niinimetatud fašistlikust Saksamaast, vaid lihtsalt fašistlikust Saksamaast. Pean küll Saksamaa fašismi alla mahutamist võimalikuks, kui räägitakse erinevate maade mõnes mõttes sarnastest liikumistest või riigikordadest ühendatult, aga Saksamaast eraldi rääkides eelistan natsismi või rahvussotsialismi nimetust. Laulupidu võivat olla ka ideoloogia teenistuses ja teenivat parajasti valitseva režiimi huve. Mind huvitaks, mis on autori enda ideoloogia ja mis režiim meil praegu valitseb, kas demokraatia, mis teenib kohaliku rahva huve, või Brüsseli ülemvõim.

Reigo Lokk ei nimeta praegust Eestit iseseisvust taastanuks, vaid postkommunistlikuks. Ta ütleb, et Eesti valitsuse eesmärk on etniline kontroll. Sulgudes on lisatud, kuidas see inglise keeles kõlab, nagu oleks Eesti valitsuse otsused ingliskeelsed või teaks ainult ingliskeelsed autorid, mis on Eesti valitsuse tegelik eesmärk. Viimastele on artiklis ka palju viidatud, kuigi nende teooriad on kirja pandud ilmselt teiste maade kogemuste põhjal. Rändepoliitikast kirjutades olen aeg-ajalt meelde tuletanud pronksiööd ja soovi selle kordumist vältida, aga Lokk seda ei tee.

Kaarel Piirimäe on kirjutanud retsensioonartikli külma sõja lõpu kohta. Sellele on vähem ette heita kui eelmisena nimetatud kaastöödele. Autor on palju lugenud, seejuures ei tundu viited otsitud. Puudus on küll see, et ajakiri ei jõua viimase aasta sündmusi nii kiiresti arvesse võtta kui ajalehed.

Olaf Mertelsmanni kohta olen varem kirjutanud, et minu arvates ei ole ta Nõukogude allikate suhtes piisavalt allikakriitiline. Selles numbris väitleb ta aga ühe teise autoriga, kellele teeb ise täpselt sama etteheite. Minu arvates oleks võinud Mertelsmann siingi olla ka ise veel allikakriitilisem. Ta arvab, et Nõukogude allikad ei valeta alati tahtlikult, vaid vahel vale metoodika kasutamise tõttu. Aga kui Nõukogude riigis võis tõe rääkimise eest oodata surmanuhtlus, vanglakaristus või avaldamata jätmine, siis ma ei kahtle, et sageli tulenes ka vale metoodika kasutamine soovist tõde moonutada või karistust vältida.

Aasta 2019

Rohelist parteid hakati taastama, see taastati kahe eraldi parteina. Kumbki ei kasutanud oma nimes enam sõna roheline, vaid mõlemad nimetasid ennast timukate lepinguks. Rahvas kogunes ruumi ja luges kooris lepingu teksti. Üks tüdruk pani teksti kirja. Aga nägin, et ta kirjutab lühenditega. Hakkasin ka kirjutama. Tunti huvi, mida ma kirjutan.

*
Läksin kirjastusse tagasi, sest mul oli vaja lepingu väljatrükki. Istusin sama töötaja arvuti taha, kuhu eelmine kord. Töötaja tuli kohale ja andis mulle allkirjastatud lepingu asemel kirjastuse ajakirja viimase numbri. Selgus, et seda ilmub 12 numbrit aastas. Selles numbris oli avaldatud ka minu ja direktori vaheline leping, kuigi kumbki polnud andnud allkirja. Kirjastuse ruumides nägin, et kirjastusel on rohkem töötajaid, kui ma arvasin. Noored töötajad ei teinud praegu tööd, vaid seisid niisama ja ajasid juttu. Läksin minema.

*
Oli käes aasta 2019, aga mul ei olnud magistriõpe ikka veel lõpetatud. Selgus, et seda peeti normaalseks, sest mind saadeti õppeaega pikendama. Pöörduda tuli kas juhendaja või osakonna sekretäri poole. Istusin loengus viimasesse pinki. Üks noorema kursuse tüdruk võttis mul ninast kinni ja küsis teiselt tüdrukult, kas ta kujutab ette, et ma oleksin küsija mees. Ütlesin, et mina ei kujuta. Tuli hakata nõusid pessu viima. Kui tegin juttu ühest masinast, ütles Kristjan G., et tänapäeval enne kui mõte masinast on lõpetatud, on see masin juba valmis. Vastasin, et see ei ole huvitav, midagi peab ise ka teha saama. Viisin nõusid pessu natukehaaval.

Reede, jaanuar 30, 2015

Nälg ja külm Siberis

Lugesin saksakeelset raamatut. Olin osa vahele jätnud ja lugesin tagantpoolt. Hiljem sain veel eespool vahele jäänud osa juurde pöörduda. Raamat rääkis sellest, kuidas üks eesti kirjanik käis Siberis. Inimesed lahkusid autost ja asusid kolonnis jala teele. Küsisin, et nad on teel, aga kuhu? Kolonnile sõitis jalgrattaga vastu üks Siberi tüdruk. Üks televaataja ütles seda tüdrukut nähes ök. Vist sellepärast, et tüdruk oli näljast nii kõhn. Või siis sellepärast, et tüdruk ei olnud piisavalt europiidne. Elasime Siberis. Rääkisin, et mul jäid kaks sõrme külmast kangeks, aga sooja vee all sain nad uuesti liikuma. Seejärel jäid kangeks viis sõrme korraga ja sain nad liikuma sooja vee all olnud käsna vastu pannes. Selgus, et meil on soe vesi ainult pühapäeviti. See tähendas, et ülejäänud nädal võis raskem tulla. Tahatuppa toodi üks tita. Ta rääkis, kuidas me ükskord ühes kohas käisime. Tital hakkas enda jutu pärast piinlik. Küsisin, kes see tita on. Ema vastas, et Toomas. Ütlesin aa, ma unustasin, mis aastal raamat kirjutatud on. Tol ajal oli Toomas veel tita.

*
Olin Sõpruse sillal ja nägin linna lõunaosa poole vaadates korstent, mille poole ma teel olin, et minna sealtkaudu Tallinna. Siis nägin teist korstent põhjapool. Järeldasin, et siis saab sealt ka Tallinna. Otsustasin minna hoopis selles suunas. Ühte majja sisenedes meenutasin, et kui ma käisin lapse nime registreerimas, siis panin lapsele sellise perekonnanime, mida mul endal ei ole. Jälgisin, et lapse perekonnanimi ei kattuks ühe naise omaga, et ei arvataks, et ma tema järgi panin, üks täht oli vahet, nii et lapse perekonnanimi kattus ühe avaliku elu tegelase omaga. Aga nüüd mõtlesin, et kõik siiski näevad, et lapse perekonnanimi on selle naise oma sarnane, oleks pidanud panema täiesti erineva. Mõtlesin, et ei lähe korstna juurde otse, vaid mööda peateed. Kohtusin tuttava perekonnaga. Küsisin, kas selle korstna juurest saab Tallinna. Pereisa vastas, et saab küll, nad on käinud. Küsisin, kas Narva jõge mööda. Pereisa vastas, et Narva jõel on seade, mille abil saab laev aeglaselt kosest alla laskuda.

Maailma näitemäng

Magistritöös kasutasin itaallase Barzini raamatut, kes arvas, et Mussolini saavutas oma eesmärgi, sest selleks oli suures näitemängus osalemine. 12. klassis pidime õppima pähe inglise keeles Shakespeare'i soneti, kes ütles, et maailm on lava ja kõik inimesed ainult näitlejad. Kui püüda neid kahte ütlust kokku sobitada, siis tuleks välja, et üks oli eesmärgist teadlik, teised teevad sama eesmärgist sõltumata. Kuigi nad võivad mängida näitemängus erinevaid osi. Ja mulle ei meeldi, kui keegi võtab endale diktaatori rolli. Tõlkisin Carlyle'i raamatuid, kes pidas Shakespeare'i üheks suurematest kangelastest ja arvas, et kõigile kangelastele on omane siirus. Kas näitlemine ja siirus ei ole mõnevõrra vastandsõnad?

Neljapäev, jaanuar 29, 2015

Taskulambi otsimine

Oli inglise keele tund. Käisime 12. klassis, aga vaatasin praegu 2. klassi töövihikut. Tol ajal ma polnud teadnud, mida sinna kirjutada tuleb, aga nüüd oli keeleoskus nii palju paranenud, et pilt oli selge. Õpetaja võttis mult teise klassi töövihiku ära, et ma praeguse klassi omaga tegeleksin. Tuli minu kord sealt lauset lugeda. Erik näitas mulle, kus järg on. Ütlesin, et ma kõigepealt vaatan. Lugesin ülesande juhendi ja oma lause mõttes läbi. Juhendis oli antud mitu sõna, mida tuli harjutuses õigetesse kohtadesse lünkadesse paigutada. Kui hakkasin lauset ette lugema, siis Erik ütles, et ma teen seda valesti, tuleb kahest sõnast liitsõna kokku panna. Nüüd märkasin, et juhendis on kaks lõiku, üks sõna tuli võtta ühest ja teine teisest lõigust. Lähenes tasemetöö. Eelmistes klassides olime alati tasemetööks valmistunud, aga nüüd õpetaja ettevalmistamisega ei tegelenud. Seetõttu oli oodata, et tööd kirjutatakse halvasti, teised võisid seda minust halvemini kirjutada.

*
Läksin kirjastusse. Mul oli vaja arvutisse vaadata. Mul lubati ühe töötaja arvuti lahti teha. Vanasti olime siin sageli arvuteid kasutanud, aga vahepeal polnud selleks luba olnud. Ma ei mäletanud selle töötaja parooli, aga mul oli oletus, mis see võis olla. Enne kui selle variandi sisestasin, tuli teine oletus, mille sisestasin enne. Oletus osutus õigeks. Töötaja tuli ise varsti tööle ja hakkasin arvuti tagant ära tulema. Töötaja küsis, kuhu ma tema taskulambi panin. Hakkasin seda otsima. Arvasin juba, et leidsin, aga see osutus kirjutusvahendiks. Tõmbasin portfellist voodri välja. Töötaja ütles, et nii kole. Mina ütlesin omaette, et see peab olema kujutlus, sest varem portfellil voodrit ei olnud. Meil oli kodus remont. Tundus, et üks remondimees oli taskulambi kodust kirjastuse koridori toonud. Aga töötaja ütles, et see ei ole taskulamp, vaid värvituub helendava värviga. Mul olid käed nüüd söövitava värviga koos. Läksin neid wc-sse pesema. Wc-s oli remont, aga dušikraanini see polnud jõudnud. Ruumi tuli ka üks väike poiss. Ütlesin talle, et ta mulle kraani lahti keeraks.

Kiitus blogijatele

Priit Pullerits ütleb "Tartu Postimehes" blogimise kohta: "Kes sellel piiritul võitlusväljal vastu peab, on kõva tegija. Nõrgad, usun, on praeguseks juba alla andnud." Sellise mõtte üle olin üllatunud, sest mul isiklikult pole kunagi tekkinud tahtmist blogi kirjutamist lõpetada. Külastusi on tehtud vähem kui tänases lehes kirjeldatud blogides, aga siiski iga päev, sõimata saanud pole peaaegu kunagi. Hakkasin kirjutama kohe, kui tähed selgeks sain, küsimus on ainult, kuhu ja mida kirjutada.

Kolmapäev, jaanuar 28, 2015

Enne Soome sõitu

Pidin minema kaheks päevaks koos emaga Soome. Mõtlesin, et Soomes ei hoia ma raha kotis, vaid särgitaskus, sest kott võidakse ära varastada. Aga särgitaskus hoidmisel on see miinus, et siis nähakse, et mul on palju raha. Panin taskusse 500-eurosed. Need nägid välja umbes samasugused nagu 500-kroonised. Kulutasin suurema osa rahast juba Eestis ära. Mõtlesin, et pean panema taskusse raha juurde, sest võibolla tuleb Soomes söögi eest maksta, võibolla ei ole söök hotelli kulul. Tõnu ja Toomas ei tahtnud meiega koos Soome tulla. Nad olid viimastel päevadel nii palju alkoholi tarvitanud, et ei mäletanud, mis juhtunud oli. Öeldi, et nad ei ole enam mittealkoholitarvitajad.

*
Hurt ütles, et kui ta arvas, et maja või kapi eest tuleb maksta väike summa, siis ta eksis, nüüd on ta tegeliku hinna teada saanud. Ta oli tahtnud panna kapi ümber traatsanga. Meistrimees oli vaadanud ja öelnud, et seda ei saa teha.

*
Mõtlesin, et Karlova korterites elavad rahulikku elu vanad inimesed, aga nooremad ei saa sinna kolida, sest uksed on nende jaoks madalad. Noortel on isegi trepist kõndida kitsas. Olid olemas inimesed, kes käisid järjest kõigi uste taga tööd küsimas. Mõtlesin, et kui minu käest tööd küsitakse, siis ütlen, et mängime raha peale malet. Kui ma kaotan, siis maksan raha, aga kui võidan, siis annan kommi.

Teisipäev, jaanuar 27, 2015

Arusaamatu hinne

Leidsin ühe blogi, kus olid kõigis sõnades h-tähed vahele jäetud. Mulle tundus, nagu parodeeritaks seda, et ma püian Helina nime kasutamist vältida. Mõtlesin, et nii see ei ole, h vahelejätmine on üks kindel rääkimisstiil.

*
Õpetaja andis tagasi kirjandid. Vihiku kaanele oli kirjutatud, et sain viie, aga sees oli hindeks midagi kahe ja kolme vahepealset. Olin teinud palju tähevigu, sealhulgas kirjutanud Mussolini nimest ainult kolm esimest tähte. Märkasin, et kõik teised on hakanud vigadeparandust kirjutama. Mõtlesin, et kirjutaks siis ka. Õpetaja hakkas hindeid klassipäevikusse kandma. Kui ta minu hinnet küsis, siis ütlesin, et ega ma ei tea, kas see on viis või kaks. Õpetaja ütles, et siis on hinnet soditud. Küsisin, kas ta arvab, et ma sodisin ise. Õpetaja arvas nii. Ise ma polnud sodinud. Mõtlesin, et jätaks lõpueksamitele minemata, kuigi see oleks viimasel hetkel allaandmine. Ütlesin, et alati ei sodita hinnet paremaks, meie klassis on juhtunud nii paremaks kui ka halvemaks sodimisi. Õpetaja joonistas tahvlile nooled, et kooli saab tulla nii otse kui ka ringiga. Ta küsis, kas mina tulen kooli bussiga. Vastasin, et teen seda jala. Õpetaja ütles, et kõik klapib, mind tuuakse kooli elevandiluust kandetoolis. Ta joonistas kriidiga kandetooli. Mõtlesin, et selle kirjandi pidime kirjutama vene keeles, aga lõpukirjand on lihtsam, see tuleb eesti keeles.

Esmaspäev, jaanuar 26, 2015

Talvine udu

Kolmandat korda on piisava paksusega lumi maas ja käisin kolmandat korda sel talvel suusatamas. Paari päeva eest arvati, et kanalil on jää liiga õhuke, aga täna nägin suusarada ainult jää peal ja läksin sinna sõitma. Kanali keskele ei riskinud minna, vaid sõitsin servas. Kui lõpetasin, hakkas kanali kohale tõusma udu, aga mujale see ei levinud. Ma kannan kodus sageli kahte kampsunit korraga, aga pärast suusatamist pole esialgu ühtegi vaja.

Türgi poliitika

Saabus üks välismaa naine, kellel oli riie selja peal diagonaalselt, nii et pool selga oli paljas. Ta hakkas eesti keeles laulma. Ta oli lühikest aega Eestis viibinud, aga juba eesti keele selgeks õppinud. Isa oli hiljuti rääkinud, et osad välismaalased õpivad eesti keelt väga kiiresti.

*
Otsisin võrguleheküljelt Türgi poliitiku nime, kellele olin eelmistel Türgi valimistel hääle andnud. Mul oli meeles kaks tipp-poliitiku nime, aga segi läinud, kumba ma neist valinud olin. Siis mõtlesin, et tipp-poliitikud on juba võimul olekuga korrumpeerunud, parem valida seekord kedagi teist. Algas maavärin. Teatati, et seitse inimest sai surma. Ütlesin, et võib tulla järeltõukeid. Klaus vastas, et kõigi maavärinate ajal on järeltõukeid olnud. Varem polnud nii tugevat maavärinat olnud, et mina aru oleks saanud, et see maavärin on. Koolis oli õpetatud, et maavärina ajal on kõige parem olla ukse all.

*
Õpetaja ütles, mis laulu me peame laulma hakkama. Ütlesin, et sellisest laulust ma pole kuulnud. Õpikust vastavat lehekülge lahti tehes ütlesin, et võibolla siiski olen. See oli laul sõnadega: "Eile nägin ma Eestimaad," ainult sellest oli mitu varianti. Panin suu laulusõnu nii täis, et ei saanud laulda. Õpetaja ütles, et ta võtab mind veel käsile. Tahtsin arstilt küsida, mis haigus mul on, et on raskusi laulmise, närimise ja kõigi selliste asjadega.

Pühapäev, jaanuar 25, 2015

Küsimus bussist väljumise järel

Lugesin kirjutuslaua taga kahte raamatut Rousseau kohta, et nende põhjal uusi teoseid kirjutada. Läksime bussi pealt maha. Erik küsis, kas Peedu suvilas on veel minu puukoorest paat alles. Vastasin, et ma ei tea, Pille ka hiljuti küsis seda. Müüsime suvila maha või on see praegu müümisel. Suvilas on veel meie asju, uued omanikud on seal aknaid vahetanud. Nägin kanali ääres väga Peedu maja moodi maja. Sellepärast Erik siis oligi selle küsimuse esitanud.

Laupäev, jaanuar 24, 2015

"Tuna" 3/2014

"Tuna" 3/2014.

Lugesin läbi terve numbri, kommenteerin osasid kirjutisi.

Tiina Kala kirjutab, et keskajal oli levinud veritasu, tapmist peeti esialgu omavaheliseks asjaks, aga veritasu vältimiseks võeti lepitustõotusi. Kas siis tappa oli kergem kui sõna murda? Igal ajal see pole nii olnud. Nõukogude ajal püüti sundida pioneeriks astuma ja astujatelt võeti pioneeritõotus. Aga kui öeldi "pioneeri ausõna", siis see tähendas, et valetati. Tõe rääkimist tähendas "eestlase ausõna", väljaarvatud "eestlase ausõna aukudega".

Artiklile lisatud fotod panid mõtlema, et minu jaoks on raamaturiiuliteta seinad kõledad. Ristiusk on raamatuusk, aga kirikus on näha ainult ühte raamatut. Kloostriraamatukogud on siiski suuremad. Kloostrites kirjutati raamatuid ümber. Reformatsioon olevat saanud võimalikuks tänu trükikunsti leiutamisele, reformatsiooni ajal hakati kloostreid laiali saatma. Kui trükikunst oli juba leiutatud, siis vähenes kloostrite vajalikkus ka sellelt seisukohalt.

Marten Seppel kirjutab 1601.–1603. aasta näljahädast. See on vähem tuntud kui 1690. aastate oma, aga olevat tegelikult olnud suurem. Seppel kahtleb, kas esines ka inimsöömist, sest allikates on küll vastavaid teateid, aga need on vanema aja kohta käivatest allikatest ümber kirjutatud. Ma küll arvan, et kui hakati vanematest allikatest inimsöömislugusid otsima, siis see tuli sellest, et mingit inimsöömist esines ka konkreetse näljahäda puhul. Inimsöömist võib pidada inimeste tüüpkäitumiseks teatud tingimustes. Viimati lugesin inimsöömisest ajalehest "Die Welt". Seal kirjutati, et valgest laevu ründavast vaalast rääkiv romaan "Moby Dick" on kirjutatud tõestisündinud lugude põhjal. Ajalehe järgi ühelt vaala põhja lastud laevalt lahkuti päästepaatides, kus esines ka inimsöömist. Merehädaliste inimsöömisest on kirjutanud ka Edgar Allan Poe, kelle tegelased loosisid, kes ära süia. Nälja ajal esineb kindlasti peale inimsöömise ka muud teiste toidu ärasöömist. See, kes toidust ilma jääb, võib vihastada, see on ilmselt üks põhjus, miks ta teise maha lööb ja ise ära sööb.

Kersti Lust kirjutab, kuidas 19. sajandil mulgid teistes maakondades talusid kokku ostsid. Mulgid polevat olnud mitte tingimata teistest rikkamad, vaid riskivalmimad. Siis tahaks näiteid, kas mõnel juhul risk ka ebaõnnestus. Erinevate maakondade inimestele erineva käitumise omistamine paneb mõtlema, kas ühtse kirjakeele väljakujunemise eel kehtis Sapiri-Whorfi hüpotees praegusest rohkem lisaks erinevatele maadele ka erinevate maakondade võrdluses.

Jaak Valge kirjutab, et pärast Esimest maailmasõda hakkasid inimesed rohkem tantsima. Maailmasõdadevahelisest tantsimisest olen lugenud ka Ilmar Talve autobiograafiatriloogia esimesest köitest. Talve ei toonud välja, et oleks tantsitud varasemast rohkem, vaid et erinevalt hilisemast ajast oli tantsimine ainus võimalus vastassoost inimest puudutada. Valge kirjutab, et 1920. aastate vasakpoolsed propageerisid vabaarmastust ja puudutasid ka muul moel.

Enn Säde kommenteerib ja avaldab Peeter Ehrlichi mälestusi Esimese maailmasõja kohta. Leo Metsari romaani "Keiser Julianus" kolmandas köites oli teistest seiklusromaanilikum peatükk, kus läbiotsijatele valetati, et ühte kohta pole mõtet vaadata, mille peale läbiotsijad ei vaadanudki. Ehrlich kirjeldab reaalset juhtumit, kus samasugune vale läbiotsimisel läbi ei läinud. Ei läinud läbi ka Keskerakonna büroo läbiotsimisel antud soovitus kotti varastatud kirjadega mitte kaasa võtta.

Meelis Saueauk ja Tõnu Tannberg kirjutavad sellest, kuidas võeti vastu otsus 1949. aasta küüditamise läbiviimiseks. Et esimene algatus ei tulnud Eesti kommunistidelt, selle kinnitamiseks oleks võinud meelde tuletada, kui palju oli Nõukogude Liidus juba enne seda küüditamisi olnud.

Peeter Kaasik kirjutab Nõukogude Liidu paberi peal läbi viidud partisanisõjast. Kui rindetegevuse kohta oli kirjutatud ka tõtt, siis partisanisõjast olevat kirjutatud täielikku fantaasiat. Selline suhtumine Nõukogude allikatesse tundub mulle usutavam kui ükskord "Ajaloolises Ajakirjas" ilmunud Mertelsmanni artiklis Narva rahvusliku koosseisu muutumisest, mis eeldas, et Nõukogude allikad rääkisid enam-vähem tõtt. Samas erinevalt Seppeli ülalnimetatud artiklist ei tundu Kaasik ka allikakriitikaga üle pingutavat.

Fotonurgas on toodud Jaan Rieti fotosid kultuuritegelastest, tehnikast ja majadest. Minu kui Miina Härma nimelise kooli vilistlase tähelepanu äratas, et Miina Härma nägu fotol oli rõõmsam kui mulle koolist meelde on jäänud.

Avaldatud on katkendeid tsensor Jaan Jõgeveri päevikust, kes tülitses ajalehetoimetajatest eriti Grenzsteiniga. Grenzstein kirjutas tema kohta kaebekirju. Tõnisson oli uhke, et kasutab erinevalt Grenzsteinist ainult avalikke võitlusmeetodeid. Aga kui viimase lehe suhtes oli tsensuur rangem, siis ta ei saanudki avalikult trükkida seda, mille tsensor maha tõmbas.

Salaja külas

Läksin Oudekki poole. Ma ei tahtnud, et tema ema teada saaks, et ma neil külas olen. Ükskord ma polnud selle vastu, et Oudekki isa seda teada saaks. Läksin tüdruku poole, kes elas Oudekkiga samas toas. Peitsin ennast ukse taha, et tuppa vaadates mind ei leitaks. Aga hingamist võidi kuulda.

Reede, jaanuar 23, 2015

Käisin klubis

1. Põdersalu 6,5 p.
2. Metsoja 5
3. Trohhalev 5
4. Ojaste 4,5
5. H. Pedmanson 4
6. Runnel 4

14 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit.

Turniiri võitjat ma varem ei tundnud, aga ta olevat hiljuti Raplamaalt Tartule lähemale kolinud.

Neljapäev, jaanuar 22, 2015

Puudulik nimekiri

Mulle toodi postkastist posti. Kuna oli meie lennu koolilõpetamise aastapäev, siis avaldati koolilehes lennu liikmete nimekiri. Kõige ette oli kirjutatud, et Kati P. ununes nimekirjast välja. Ütlesin, et Kati P. on ainus, kes selle pärast ei solvu, ta on eripedagoog. Aga välja jäänud inimesi on veel palju, nagu arvust näha. Kolmes paralleelis käis igaühes 25 inimest, kaks inimest lahkusid koolist varem, seega peaks nimekirjas olema vähemalt 77 nime.

Kolmapäev, jaanuar 21, 2015

Pööningul

Püüti leida vanaisa suvila dokumente. Läksin suvila pööningule kohale. Seal nägin Reelit. Ta ütles, et kui keegi saab neid valitsemises aidata, siis olen see mina. Vaatasin natuke pööningul ringi, aga dokumente ei leidnud. M. Klesment tuli ja küsis, kas vanaisal lapsi oli. Vastasin, et oli küll. Loetlesin kõik lapsed nime ja ametiga. Klesment küsis, kes mina vanaisale olen. Vastasin, et lapselaps. Ütlesin, et võibolla oleks dokumente tulnud otsida esimeselt korruselt. Jäin magama. Magamise ajal üks jalg liikus õhus, mille järgi võidi arvata, et ma olen ärkvel. Vahepeal olin ärganud ja siis uuesti magama jäänud. Hakkasime kolme inimesega läbi pööningu tõmmatud nööril kiikuma. Ükskord olin näinud, et kiiguti kumminööriga, nii et Toomas kerkis lae keskpunktini, lõi pea vastu seal olevat auguga plekist luuki, aga pea ei mahtunud august läbi, mistõttu luuk tuli eest. Praegu öeldi, et autodega ära sõitma hakates tuleb vaadata, kas mina ka peale saan, kuigi võibolla pole autodes ruumi. Tooma puhul polevat vaja vaadata, sest tema tuleb toime ja oskab rongiga ka sõita. Mõtlesin öelda, et rongist maha on jäänud Toomas, mitte mina. Ainult et ma ei teadnud praeguseid rongiaegu. Mõtlesin, et lähen mõnest teisest suvilast küsima.

*
Mulle näidati "Spordilehe" malenurgast ühte fotot. Tahtsin, et kauem näidataks, sest ma ei saanud pilti vaadata ja selle allkirja lugeda korraga. Aga ma ei näinud ikka piisavalt kaua. Küsisin, kes pildil oli. Vastati, et mina. Pilt oli tehtud juba septembris Uusi turniiril, mitte detsembris Tartu meistrivõistlustel. Minu pilt oli avaldatud sellepärast, et arvati, et ma mängisin üllatavalt hästi. Rääkisin, et minu tulemustest ollakse kogu aeg üllatunud, sest mul on reiting tasemest madalam. Reiting kaks turniiri järjest tõuseb, aga kolmandal pole ma vormis ja läheb põmmdi alla.

*
Isa pidas oma toas üliõpilastele loengut. Ma ei kirjutanud kõike üles, sest teadsin, et isa pole tähenärija. Mõtlesin, et aastaarve Juhan Liivi kohta saan hiljem laua peal olevast raamatust ka vaadata. Isa tuletas oma jutus ka seda raamatut meelde, öeldes, et ta ei mäleta, kus see on. Otsisin raamatu teiste asjade alt välja ja andsin isale. Isa ütles, et raamatud on muidu head asjad, aga ...

Teisipäev, jaanuar 20, 2015

Teos mullakihtidest

Oli tehtud kunstiteos mullakihtide kohta. Kõige ülemises kihis olid terved kivid, selle all teises kihis olid kivid raskuse all pragunenud. Veel hulk maad allpool oli raskus kivid suurteks telliskivideks kokku pressinud. See kunstiteos oli raamaturiiul, mis täitis toa ühe seina ja kuhu olid pandud ajakirjanumbrid. Mõtlesin, et seda oli keeruline arvestada, et ajakirjanumbreid täpselt jätkuks. Või tegelikult kunstiteos sellepärast loodigi, et teati, et ajakirjanumbreid on täpselt õige arv.

*
Läksin vannituppa ja võtsin särgi seljast. Tahtsin panna ust riivi, aga riiv oli ukse küljest ära võetud. Lisaks vajus uks praokile. Meile tulid külalised. Ütlesin uksepraost, et koridori ja toa vaheline uks kinni pandaks. Üks külaline küsis: "Kuidas selle Simo probleemiga on?" Isa vastas: "Simoga pole mingit probleemi." Külaline selgitas, et ta pidas silmas seda, et ma tõlgin rasket raamatut. Mõtlesin Paide voodis, et ma võtan endale järjest raskemaid ülesandeid - kõigepealt tõlkisin keerulise sõnastusega autorit, seejärel hakkasin tõlkima keelest, mida ma ei oska. Ma ei osanud ärgata, vaid peas tekkisid järjest uued kujutluspildid. Mõtlesin, et see, et ma ärgata ei oska, juhtub alati viimasel ööl enne ärasõitu, see näitab vist, et ärasõit on vastumeelne ja tahaksin kohalviibimist edasimagamisega pikendada.

*
Olime Paide maja tagumises toas. Nägin, et majja jookseb suur koer. Ütlesin, et tema eest uks kinni pandaks. Koer pääses siiski tuppa. Ta ajas kassi taga. Võtsin kokku, et koer tahab kassi hammustada, aga kass ronib kõrgemale, mida koer ei oska. Vaatasime suures toas televiisorit. Telesaate lõpus hakkasid lapsed jalgratastega sõitma ja laulsid, et koolivaheaeg saab läbi. Pealtvaatajad hakkasid kaasa plaksutama ja skandeerima. Tehti märkus, et mina ei osale.

Esmaspäev, jaanuar 19, 2015

Paksud raamatud

Tahtsin osta raamatuid. Ütlesin, et nüüd ma pean 60 eurot käibemaksu maksma. Lisasin, et ma mõtlen ebaloogiliselt, käibemaks on väiksem kui raamatute hind. Läksin isa tuppa. Klaus oli seal laua peale pannud pakse raamatuid. Ütlesin, et paksud raamatud mulle meeldivad, ma nimetan neid "Kolme musketäri" paksusteks raamatuteks. Klaus mõõtis, milline raamat on paksem.

Pühapäev, jaanuar 18, 2015

Ungari kirjanik

Mihály Sükösd. "Eeluurimisvangistus. Kummardus Ingmar Bergmanile". Loomingu Raamatukogu 1984, nr. 49–52. Ungari keelest tõlkinud Tiiu Kokla. 166 lk.

Erinevad inimesed on öelnud, et kuigi ungari keel on sugulaskeel, on Ungari ainus Euroopa maa, kus nad ühestki sõnast aru ei saa või kus ükski sõna meelde ei jää. Seetõttu on vist ka ungari keelest vähe tõlgitud. Tartu Ülikoolis siiski soome-ugri filoloogiat õpetatakse, mistõttu üks õppija olevat hiljuti kirjutanud väitekirja ungari keeles ja komisjon oli sellest ka aru saanud.

Ungari kirjandusest suurim lugemiselamus on mul kahtlemata "Egeri tähed", mida lugesin algkooli ajal. Lugemise ajal pidasin seda kõige paksemaks raamatuks, mida olin näinud, sest avatuna tundus ta veel paksemana kui suletuna. Mängisime kodus Egeri kindluse ehitamist.

Nüüd loetud raamatu esimene teos "Eeluurimisvangistus" räägib aastal 1945 kommunistide võimuletuleku järel varasema valitsuse väljamõeldud liikme üle toimunud poliitilisest kohtuprotsessist. Selliseid protsesse toimus ka teistes maades, mitte ainult kommunistlikes, vaid ka Soomes. Loetud teoses pannakse vanale valitsusele süüks riigi kaotusterohkesse sõtta viimist. Eestlastest osad süüdistavad Pätsi hoopis Nõukogude Liidule mitte vastu hakkamises. 1. detsembri mässu järel lasi Laidoner hukata kaks sõjaväelast vastupanu mitte osutamise eest, aga 1939.–1940. ei osutanud ka ise vastupanu. Prantslased karistasid kollaborante, kes ei tahtnud sakslastega sõdida, vaid läksid nendega koostööle.

Sõja kaotamine võis tõesti paljud ungarlased vihale ajada, samuti see, et ka sõda pidanud valitsus ei olnud demokraatlik. Kuid Ungaril nagu Soomelgi oli sõdimiseks ka põhjust. Ungari oli kaotanud Esimese maailmasõja järel palju ungarlastega asustatud maid naaberriikidele, neid taheti tagasi ja püüti sakslaste abi kasutades saada.

Raamat ise on kirjutatud, kui kommunistid olid veel võimul. Lugeja võib mõistatada, kas autor pooldab kommunistlikku korda, demokraatiat või kommunismieelset autoritarismi. Kui valitseb tsensuur, siis loetakse ridade vahelt ja igaüks võib endale meelepärast välja lugeda. Praegu kirjutatut võetakse rohkem otseses tähenduses ja seda on sellevõrra raskem andestada.

Igal juhul täidab raamat ajaloo valgeid laike. Selles on vaheldumisi peatükid 1945. aastast ja varasemast ajast, kui süüalune oli veel võimul. Eestis ei kirjutatud Nõukogude ajal sõdadevahelisest ajast palju, mis pani sõnavabaduse suurenemise ajal kasutama ühel teosel pealkirja "Tundmatu Eesti Vabariik". Nõukogude ajal ei olnud tavalisel inimesel lubatud Leninit joonistada, sellest hoolimata olid Lenini pilte kõik kohad täis, Eesti riigi juhid püüti aga ajaloost kustutada või avaldati nende kohta ainult karikatuure.

Sükösdi teine teos "Kummardus Ingmar Bergmanile" illustreerib mujalt loetuga võrdlemisel "Tunas" ilmunud Jaak Valge artiklit, kes ütles, et maailmasõdade vahelisel ajal muutus abielu erootilisemaks. Valge seletas seda sellega, et sõja mõjul pühenduti rohkem hetke nautimisele. Aga algselt 1970. aastatel ilmunud ilukirjandusteos näitab, et see suundumus jäi püsima ka sõja minevikku jäämisel. Lugesin eelnevalt 19. sajandi ilukirjandusteost, kus abielu sõlmimisel hinnati esimeses järjekorras peigmehe töötegemisoskust ja pruudi kaasavara suurust. 20. sajandi teoses põhjendatakse soovi koos elada esimese asjana meeldiva välimusega. Üks tegelane isegi rõhutab, et tal ei ole materiaalseid kaalutlusi. Aga inimese välimus elu jooksul muutub, see võibolla seletab osalt, miks on abielulahutuste arv kasvanud. Teoses ei käi abielu lahutamine siiski möödaminnes, vaid põhjustab tragöödia. 19. sajandi ja 20. sajandi algusega võrreldes on erinevus veel, et siis kirjutati ajalehtedes palju karskusliikumisest, aga 20. sajandi teise poole teoses ei ole ühtegi karsklasest tegelast, kõik kogu aeg joovad.

Laupäev, jaanuar 17, 2015

Võtsin võõra paberi

Üks tüdruk läks teise tuppa. Võtsin riiuliservalt tema paberi. Siis tuli meelde, et vanaisa on mind õpetanud, et teiste asju ilma küsimata võtta ei tohi. Seetõttu sõin sellest kausist ainult ühe lusikatäie magustoitu ja panin kausi uuesti riiulile. Tüdruk tuli tuppa tagasi. Ütlesin talle, et kirjutasin sellele paberile tema haiguse kohta selliseid asju, millest ma ei taha, et ta neid loeks. Osad olin kuulnud isa käest. Tüdruk tahtis ikkagi paberit näha. Olin pannud selle laua alumisele küljele ja andsin sealt tüdrukule. Ta luges ette kõigepealt luuletusi, mis ma olin sinna kirjutanud: "Laev tõstis purjed üles öises tormis" ja "Üle aia hüppas Muri, / Muri oli väga kuri". Seejärel hakkas ta lugema vaikselt haiguse kohta kirjutatut, aga nii, et huuled siiski liikusid.

Reede, jaanuar 16, 2015

Aasta esimesed tulemused

Mul oli ühte malelehe numbrit topelt, läksin liigset klubisse ära andma. Pakkusin seda ühekaupa kuuele inimesele. Esimesel oli juba olemas, teine oleks viimase numbri võtnud, aga pakutavat oli näinud, kolmandal oli olemas, neljas ütles, et ta ei ole enam malemees, viiendat üldse lugemine väga ei huvita, kuues võttis vastu.

Kirjutasin tabelitest välja järgmised turniiritulemused:

2. jaanuar
10 osavõtjat, 12 minutit
1. Kõiv
2. Salupere
3. Ojaste

9. jaanuar
16 osavõtjat, 15 minutit
1. Peebo
2. M. Kure
3. Ojaste

Tartu meistrivõistlusteks valmistumise ajal suurendasin füüsilist koormust ja mängisin pärast turniiri väljakuulutamist iga päev vähemalt ühe malepartii, enamasti Fischeri kiirmalet, esimesel päeval pika mõtlemisajaga tavalise algseisuga malet. See esimene partii oli selline:

1. e4 e6 2. d4 c5 3. Oe3 Lb6 4. dc Oc5 5. Oc5 Lc5 6. Rc3 Rc6 7. Lg4 g6 8. f4 Le3+ 9. Le2 Lf4 10. Rh3 Lh6 11. Lf2 Rge7 12. Lf6 Le3+ 13. Oe2 0-0 14. Vf1 Rd4 15. Rg5 Re2 16. Re2 Rf5 17. ef ef 18. Vf3 Lc5 19. Vh3 h5 20. Rf7 Vf7 21. Lg6 Vg7 22. Le8+ Lf8 23. Lh5 d6 24. 0-0-0 Oe6 25. Rd4 Ve8 26. Ve1 Od7 27. Ve8 Le8 28. Le8+ Oe8 29. Rf5 Vg2+ 30. Rd6 Og6 31. Vg3 Vc2+ 32. Kd1 Vb2 33. Vg6 Kh7 34. Vg4 Va2 35. h4 b6 36. Rf5 a5 37. Vg7 Kh8 38. Vb7 Vb2 39. h5 a4 40. Kc1 Vb5 41. Rg3 a3 42. Va7 Vb3 43. Rf5 b5 44. h6 Vf3 45. Rh4 Vf1 46. Kc2 Vg1 47. Va3 Vh1 48. Rf5 Kh7 49. Va7+ Kg6 50. Rd4 Kh6 51. Rb5 viik.

Neljapäev, jaanuar 15, 2015

Ametite pingerida

Kõik tööotsijad pidid panema pingeritta 20 ametit eelistuse järjekorras. Populaarsuselt kolmas amet oli ajakirjanik ja neljas teadlane. Et ajakirjanik oli kolmandal kohal, see näitas, et peale minu oli veel palju neid, kellele meeldis kirjutada. Mina olin pannud esikohale ameti abiseadmete pakkuja. Kuna olin ilmselt ainus, kes pani selle esikohale, siis oli oodata, et seda mulle pakutaksegi. Ma poleks seda vastu võtnud. Esikohta andes olin mõelnud laiemale tähendusele, et teen kõiki töid teiste aitamiseks. Ma polnud kindel, kas saadakse aru, et kasutasin ametite, mitte tööotsijate järjekorranumbreid.

Kolmapäev, jaanuar 14, 2015

Luuletuse viimistlemine

Helena küsis, mis riigis kehtestati riigisotsialism. Vastasin, et Portugalis. Helena küsis, kuidas see juhtus. Rääkisin, et kõigepealt kehtestas Portugal riigisotsialismi ja siis Inglismaa sekkus. Riigisotsialismi sai kehtestada sellepärast, et Napoleoni sõjad hakkasid lõppema. Praegu on mul see selge, aga kui eksamil vastav küsimus esitati, pidin kõigepealt asja enda jaoks selgeks mõtlema. Või ütlesin eksamil, et riigisotsialism kehtestati Austrias, ja õppejõud parandas, et Portugalis. Hakkasime sööma. Teises toas oli põhilaud ja siin toas teises lauas istusid nooremad inimesed. Valmistusime ka põhilauda minema, aga mõtlesin, et võibolla ma ei lähegi. Helena ütles, et supp on lahja. Vastasin, et lahja jah. Teised istusid Helenaga ainult samas lauas, aga mina samal lauaküljel.

*
Ema oli vaadanud ühte muusikavideot. Nüüd nägi ta seda televiisorist teist korda ja see tundus teistsugune. See muusikavideo oli malepartii. Ansamblis oli kolm naist. Ansambel oli koostatud põhimõttel, et selles oleks üks arst ja kaks üliõpilast. Aga üks üliõpilane langes ülikoolist välja, seetõttu ta ei olnud enam ansambli jaoks sobiv. Televiisorist tuli saade, kus tugev maletaja andis lastele simultaani ja seejärel näidati partiide tekste. Partiid olid lühikesed, ühes pandi kuue käiguga matt. Ütlesin, et inimene saab kuue käiguga mati ja on veel mängu üle nii uhke, et saadab selle televisiooni. Üks mäng kestis 28 käiku. Ütlesin, et see on sellise taseme kohta päris pikk. Ma ei tahaks nii nõrgal turniiril mängida. Kirjutasin kaustiku kaanele nime Jeesus. Varjasin kaant Klausi eest, et mitte sellist nime näidata. Kirjutasin kaanele selle nimega neljarealise luuletuse. Ma polnud luuletusega rahul ja tahtsin kirjutada paremat luuletust juut Jeesusest ning eestlastest Kalevipojast ja Keresest. Mõtlesin, et ei kirjuta seda kaanele, vaid sissepoole, sest võibolla tahan kunagi sellest kaustikust kellelegi mõnda malepartiid näidata ja siis nähakse ka kaant. Luuletus oli mõttes valmis, aga märkasin, et kaks realõppu enam ei riimu. Parandasin nad riimuvaks, aga tegemist ei olnud ikkagi täisriimiga. Helistasin ühte asutusse, et luuletus teada anda. Mul lasti tund aega toru otsas mõelda, kas ma ei leia paremat riimi, enne kui seda omalt poolt parandati. Lõpuks otsustasin, et lõppvariant on:

Meid jälgima juhatati
jutlusi Jeesuse verest,
eestlastest tutvustati
Kalevipoega ja Kerest.

Teisipäev, jaanuar 13, 2015

Hooletu tõlge

Üks mees ladus puuriita. Istusin haluhunniku otsas ja viskasin talle halge. Viskasin halge ühekaupa, et ta pihta ei saaks, aga ta oleks jõudnud korraga rohkem vastu võtta. Läksin hunniku otsast alla. Selle mehe poeg tuli ka riida juurde.

*
Seina peal oli suur elukas, kes nägi välja prussaka ja kala vahepealne. Üks inimene hakkas teda jupphaaval tapma. Teine inimene küsis, kas tapja teab ka, keda ta tapab. Kui tapja sai teada, et elukas oskab rääkida, hakkas ta tehtut kahetsema.

*
Olin maleklubis. Turniiriga ei hakatud pihta, vaid mängiti kaarte. Maleturniiril oleksid saanud osaleda kõik, aga kaardimängu sai lülituda reeglite järgi ainult piiratud arv inimesi. Kuna turniir ei olnud ettenähtud kellaajaks alanud, läksin klubist minema.

*
Lugesime kahekesi soomekeelset trükist, kus oli ka muude keelte sõnu. See tuli eesti keeles välja anda. Ütlesin, et tõlgin muude keelte sõnad kõik ise ära. Aga eestikeelne variant oli juba trükitud seda tegemata. Tahtsin asja veel ära parandada. Aga ajalehes juba kirjutati, et on ilmunud väga halb tõlge.

Pühapäev, jaanuar 11, 2015

Laar Hurdast

Mart Laar. "Raamat Jakob Hurdast". Ilmamaa, Tartu 1995. 224 lehekülge.

Ülikoolis tuli üheks Rosenbergi eksamiks lugeda omal valikul 300 lehekülge ajalookirjandust. Lugesin läbi Eestimaa rüütelkonna peamehe Dellingshauseni mälestused ja kuna see oli natuke alla 300 lehekülje, siis ka Laari raamatu algust. Eksamil ütlesin, et Laari raamatus on toodud liiga palju pisifakte, millel mingit tähendust ei ole. Nüüd teost tervikuna lugedes mul sellist muljet ei jäänud, vaid see oli huvitav ja tundus vastupidi küllaltki palju põhjuslikele seostele tähelepanu pööravat.

Hurt sai koolis saksakeelset haridust, mis oli vabatahtlik valik. Saksa keeles õppimine tekitanud talle esialgu raskusi jutustavates ainetes. Mul oli ülikooli ajal natuke imelik, et ma õpin nii kerget ainet nagu ajalugu, arvasin, et see oleks kõigi jaoks kergeim valik. Aga Hurdal oli ajalugu vahepeal üks kahest kõige nõrgemast ainest. Hiljem sai temast küll tähelepanuväärne ajaloost kirjutaja.

Hurt on töötanud koduõpetaja, kooliõpetaja ja kirikuõpetajana. Tööd on ta teinud Tartus, Kuressaares, Otepääl ja Peterburis. Tõnisson, kes on küll ka ise Venemaal töötanud, kritiseeris "Postimehes" väljarännet, tehes seda rahvuslikel põhjustel. Hurt jäi ka Peterburis eesti rahvuslaseks. Tal tekkis terav tüli miniaga, kes tahtis panna lapsele mitte eestipärasena tundunud nime Gunnar.

Hurt on teinud kaastööd erinevatele ajalehtedele. Ta kirjutas Jannseni "Eesti Postimehes". Jannsen oli lehe sulgenud omal algatusel Jakobsonile, aga pidi sakslaste survel sulgema ka Hurdale. See viis Hurda ja Jakobsoni lähenemisele. Üksmeelel nad siiski ei olnud, sest Jakobson ei suhtunud ristiusku Hurda arvates piisavalt aupaklikult. Aastal 1874 saavutasid nad kokkuleppe, et Jakobson enam usu teemal sõna ei võta. Aastal 1878 ilmuma hakanud ajalehes "Sakala" ei pidanud Jakobson sellest kokkuleppest kinni, mistõttu Hurt palus oma nime ka selle lehe kaastööliste hulgast maha tõmmata. Hurt püüdis edutult asutada uut ajalehte "Mesilane". Nimi "Mesilane" mett koguva putuka järgi oleks iseloomustanud Hurta kui suurt rahvaluulekogujat päris hästi.

Eesti lehtedest kiitsid Hurta kõige rohkem Grenzsteini omad, kes toimetas 1881 üks aasta "Eesti Postimeest" ja edasi "Olevikku". Jakobson aastal 1882 suri, mis tõi esialgu kaasa vaenutsevate leeride leppimise, kuid vaid ajutiselt. Laari hinnangul olid Jakobsoni järglased Kõrv, Treffner ja teised Jakobsonist kehvemad poliitikud.

Aastal 1888 sai rahvaluulekogumine täis hoo sisse. Seda toetasid nii Grenzsteini "Olevik" kui ka Hermanni "Postimees", mis ei saanud hästi läbi omavahel. Rahvaluulekogumist ei toetanud Kõrvi "Valgus". Eesti Kirjameeste Selts läks venestusmeelsete tegelaste mõju alla, aga Hurda mõju säilis Eesti Üliõpilaste Seltsis. Hurt ja Reiman püüdsid üle võtta ka Kirjameeste Seltsi, aga tagajärjeks oli, et võimud selle sulgesid. Laari sõnul viis see Grenzsteini lõplikult venestusmeelsete leeri. Hiljem astus Hurt Grenzsteini vastu välja, kui Grenzstein tahtis anda hoopi Eesti Üliõpilaste Seltsile. Kuid Hurda ja Grenzsteini koostöö rahvaluulekogumise alal jätkus. Eesti rahvaluulekogu on peetud maailma parimaks.

Hurt toetas "Postimehe" ringkonda, kuid oli selle vastu, et selle peatoimetajaks sai konkreetselt Tõnisson. Elu lõpuaastatel oli Hurdal "Postimehega" kokkupõrge. Hurda sõnul võitles "Postimees" küll isevalitsuse vastu, kuid tahtis ise isevalitsust kehtestada. Sarnaseid etteheiteid on Tõnissonile tehtud ka tänapäeval. Tõnisson ise ütles, et jagas hoope, et vastaste iseteadvust tõsta.

Pätsi "Teataja" ilmumahakkamist 20. sajandi algul olen pidanud mõnes mõttes Grenzsteinilt teatepulga ülevõtmiseks. Kuid "Teataja" keeldus avaldamast Hurda rahvaluulekogumise aruannet, mille üle Hurt oli väga solvunud. Pätsi kui õigeusklikku polnud tahetud võtta Eesti Üliõpilaste Seltsi, see võis temas tekitada vastuseisu Hurda kui luteri kirikuõpetaja vastu, lisaks võis ta näha Hurdas konkureeriva "Postimehe" ringkondade esindajat.

Hurt suri pimesoole lõhkemise tagajärjel vana kalendri järgi aastal 1906 ja uue järgi 1907. Arstid ei osanud panna talle õiget diagnoosi, sest ta ei kaevanud valu üle.

Annete liigitus

"Akadeemias" nr. 1/2015 ilmus A. Annuse artikkel autismist. Selle järgi on autistidel kolme tüüpi andeid: 1. visuaalsed mõtlejad - neile sobivat kunst, disain, mehaanika, käsitöö, masinaehitus; 2. muusikalised ja matemaatilised mõtlejad - sobivat matemaatika, male, programmeerimine, statistika, inseneriteadus, keemia, füüsika; 3. verbaalse loogikaga mõtlejad - sobivat ajakirjandus, tõlkimine, eripedagoogika, arhiivindus, raamatukogundus, finantsanalüüs. Mitteautistide kohta pole täpsustatud, aga nende anded võivad vist jaguneda samal põhimõttel. Neljanda valdkonnana pakuksin, et osad inimesed on kõige osavamad lihaste kasutamisel. Ma olen tegelenud kõigi kolme artiklis nimetatud valdkonnaga, aga kõige edukamalt kolmandaga. Kui nimetatud artikkel peab ajalugu ja võõrkeeli sama valdkonna osadeks, siis varem olen mujalt lugenud, et ajaloo ja keelega tegelevad erinevad ajupoolkerad.

Kirjutasin üles Fischeri male partii, millele kulus umbes 30 minutit:

L-V-O-R-R-K-V-O
1. d4 g6 2. Rf3 d6 3. Oh6+ Og7 4. Og7+ Rg7 5. d5 e6 6. e4 ed 7. ed Og4 8. g3 Oh3+ 9. Og2 Og2+ 10. Kg2 b6 11. c4 Rb7 12. Ve1 Ve8 13. Rc3 0-0 14. Ve8 Ve8 15. Ve1 Rc5 16. Ve8+ Le8 17. Rd4 a5 18. Lb1 Le5 19. Rc6 Le8 20. Rb5 Ld7 21. Le1 Rf5 22. g4 Rh4 23. Kg3 g5 24. Re7+ Kf8 25. Rc6 Rd3 26. Le2 Rf4 27. Le4 f5 28. Ld4 Re2+ 0:1

Enne viimast vooru

Mängisin maleturniiril. Mul oli eelviimase vooru partii läbi, teised veel mängisid. Olin mänginud üks laud keskkohast tagapool. Sven hüüdis oma laua tagant, et ma võin veel teiseks tulla. Tal oli õigus, sest kõik olid kellelegi kaotanud ja punktivahed ei olnud suured.

Laupäev, jaanuar 10, 2015

Põhjalikum lehelugemine

Sõitsime väikse laevaga. Üks mees küsis mult, kas ma tegelen mõne spordialaga. Loetlesin, millistega olen tegelenud. Ütlesin, et mõned soovitavad, et ma mälumänguga tegeleks, aga mälumängus peab sportlaste nimesid teadma, need mind ei huvita. Laev jõudis järvele pärale. Ujusin läbi järve pikemat suunda mööda ühte punkti. Sinna olid pandud meie suvilast äraviskamisele minevad paberid. Teiste hulgas pidi äraviskamisele minema venna märkmik. Otsustasin, et selle hoian siiski alles, sest seal on ka minu joonistusi. Mulle meeldisid üldse märkmikud.

*
Tulime maalt. Elasime nüüd uues korteris. Selles oli palju rahvast. Lugesin ajalehte. Mulle tuli meelde, et eespool oli artikkel arhiivist, seda teemat pidin kindlasti lugema. Otsisin selle artikli uuesti üles. Kirjutati, et selles arhiivis töötavad keskaja uurijad. Seejärel lugesin Jürgeni artiklit. Ta kirjutas, et tehti viimane ühte teatud liiki rumal tegu, pärast seda hakatakse tegema muud liiki. Ühe artikli juures oli toodud skeem, kes on Reformierakonna üksuste juhid. Üldjuht oli Kreitzberg, kes oli varem kuulunud Keskerakonda. Küsiti, kas ta ei ole kahtlaselt Keskerakonna nägu. Temast oli räägitud kui võimalikust presidendikandidaadist. Varem olin lugenud igast ajalehenumbrist kaks artiklit, aga nüüd lugesin igalt leheküljelt ühe. Liisa võis mõelda, et nii jääb mul õppimiseks liiga vähe aega. Aga mul oli just sellepärast läinud meelest, et tuleb kiiremini lugeda, et nüüd elasime Liisaga samas korteris. Küsisin, ega ma arvutit maale ei unustanud. Olin selle siiski kaasa võtnud. Kristjan küsis, milleks flopikettaid kasutatakse. Vastus oli, et neid läheb vaja isa arvutil. Istusin voodi peale. Laua taga voodi kõrval istus Pille. Ta ütles, et ma olen tema kohal. Vastasin, et ma ei saa oma kohale kaugemal laua taga praegu istuda, sest seal on üks laps.

Reede, jaanuar 09, 2015

Tunni äraarvamine

Panin vannivee jooksma. Ma polnud sellest ajast saadik vannis käinud, kui vannituppa pandi pesumasin, et mitte elektrilööki saada. Täna otsustasin vanni minna ja võisin surma saada. Kui klaasid muutusid auruseks, keerasin vee vaiksemaks. Seepeale muutus aur klaasidel veetilkadeks, mis hakkasid elektrikontaktide suunas vajuma. See võis olla veel ohtlikum. Läksin vanni sisse, kui vesi alles voolas. Märkasin, et olin läinud aluspesuga. Nii märgi riideid ei saanud hästi mustapesukasti ka panna. Läksin magama. Kuulsin, kuidas minu toa uksele lähenes kolm meest. Oigasin õudusest. Tuppa astus isa, kes palus, et Tõnu teda autoga ühte kohta sõidutaks. Tõnu vastas, et ta peab ühte teist asja tegema. Isa ütles, et kõiki vajalikke asju peab tegema. Läksin kooli. Tund toimus keemiaklassis. Kartsin, et õpetaja võib olla blogist minu eilset unenägu lugenud. Uus aeg oli kooli jõudnud ja uus õpetaja oli paljaste valgete rindadega. Mõtlesin, et kui õpetaja on paljas, siis on tunnis rahulikum istuda. Järgmisel hetkel oli ta riideid kohendanud ja ei olnud enam nii paljas. Arvasin algul, et saan õpetaja jutu järgi aru, mis aine vihik tuleb kotist välja võtta. See mul siiski ei õnnestunud. Küsisin, kas see on ajaloo või geograafia tund. Vastati, et geograafia. Võtsin vihiku välja ja kirjutasin sinna õpetaja jutu põhjal number kuue. Vaatasin, et tühja ruumi jäi vahele, seetõttu kirjutasin teise kuue üks lehekülg ettepoole. Aga ikka jäi veel üks tühi lehekülg vahele, seetõttu kirjutasin ka kolmanda kuue. Tundi saabusid hilinemisega mõned tüdrukud. Mari L. ütles, et istume siia, ja istus minu ja Sandri vahele. Ma pidin olema ise ka tundi kõvasti hiljaks jäänud, sest see sai varsti läbi. Edasi istusin aknapoolse rea tagumises osas. Üks tüdruk läks vastama. Ta püüdis võtta sellist asendit, et ei jääks õpetaja varju, vaid oleks näoga minu poole. Tahvli ette läks Lauri N. Ta hakkas joonistama tahvlile piltmõistatust. Mulle tundus, et ta on ära unustanud, et ta algkoolis selle mõistatuse juba andis. Nüüd joonistas ta ainult paremini. See oli siiski teine mõistatus, aga sama tüüpi. Rääkisin ühes majas Heleniga. Ta ütles, nagu ei hindaks ta Jürgenit maletajana nii kõrgelt kui mind. Vastasin, et Jürgen on males tugevam, ta läks minust varem trenni ja ma pole talle järele jõudnud. Ühel turniiril tulin tast ette, aga seal me omavahel ei mänginud. Jutu lõppu tuli juba Jürgen ka pealt kuulama. Järgmiseks olin koos isaga, läksime maja ette. Isa rääkis, et Helenil paluti armastuskirju kirjutada, et need raamatuna välja anda, aga need on armastatu suhtes teravad.

Neljapäev, jaanuar 08, 2015

Värskel lumel

Täna jõudis kätte talve teine suusatamine. Vahepealsed takistused olid kurguvalu, köha, lumepuudus ja ajapuudus. Täna sõitsin lumesajus radadeta värskel lumel, mis oli siiski nii õhuke, et rohututid paistsid välja. Mult küsiti, kas lumi külge ei hakanud. Eriti ei hakanud.

Postituste arvude tabel

Ühes seminaris oli välja kuulutatud neli esinejat. Kui kolm neist olid ära rääkinud, siis võtsin omal algatusel sõna. Rääkisin Müncheni konverentsist ja ühest Teise maailmasõja järgsest konverentsist. Churchill osales neil mõlemal. Mul oli teema veel sama hästi meeles nagu magistrieksamil. Seejärel hakkas rääkima neljas välja kuulutatud esineja. Selleks oli minuaegne magistrant. Tol ajal oli ta rääkinud normaalset eesti keelt, aga nüüd kohutava aktsendiga. Laused tulid tema suust aeglaselt ja sisutult. Õppejõud võrdles teda kellegi teisega, et kes on ennast purju joonud, see peab näo puhtaks saama. Esineja vastas, et näo puhtaks saamine on tühiasi, aga hääldust on raske korda saada.

*
Lugesin feisbukist ülevaadet reisimisest. Seda ei esitatud korraga, vaid üks kast oli natuke aega ees, siis asendati järgmisega ja nii edasi. Kasti taustal mängis muusikavideo. Ütlesin isale, et ma jätsin lugemise pooleli, sest kirjutaja kirjutab kiiremini kui mina loen. Isa vastas midagi, mida ma täpselt ei kuulnud, aga mis kõlas umbes, et küll ma olen loll. Küsisin, mida ta ütles. Ja lisasin vastust pikalt ootamata, et ise ta on. Vaatasin veel lisanduvaid ülevaate kaste. Nüüd ütlesin, et seda ei kirjutatagi, vaid kopeeritakse, sest üks kast on minu enda kirjutatud.

*
Olin magistriõppes. Klassikaaslased rääkisid, et täna tuleb kaks kontrolltööd. Ma polnud kummakski valmistunud. Minu juurde tuli üks õppejõud, kellel oli tabel minu erinevatel aastatel ülikooli listidesse tehtud postituste arvudega. Õppejõud arvas, et nüüd mul õnnestub magistriõpe lõpuks lõpetada, sest postituste arv on jälle tõusnud. Kahel vahepealsel perioodil olevat mul tekkinud mingi mõõn, et aastane postituste arv langes kolmele-neljale. Rääkija ei teadnud, et postitada saab ka mujale kui ülikooli listidesse, neil perioodidel olin keskendunud rohkem blogile. Viimasel aastal olin ülikooli listidesse postitanud üle 500 korra. Õppejõud ütles, et nii suur postituste arv ajab tal südame pahaks. Sellise solvangu peale ütlesin ainult ah nii ja läksin kohe minema. Mul oli natuke hea meel, et leidsin ettekäände kontrolltöödes mitte osalemiseks. Võibolla sain neid kirjutada aastapärast.

*
Uurisime süngeid käike. Käikude ülemises otsas paistsid mingid imelikud asjad. Kes neid esimesena puudutas, põles ära. Ütlesin ülejäänutele, et lähme tagasi.

Kolmapäev, jaanuar 07, 2015

Kolm jooki

Mind püüti äratada, aga ma ei reageerinud millelegi. Öeldi, et ma ei ole isegi unenäo sisse ärganud. Mõtlesin, et kuidas nii, kui ma kuulen ärkvelolijate hääli. Aga võibolla need hääled on ka tegelikult unenägu. Arvati, et kui mul riided seljast võtta, siis ma ärkan. Riiete seljast sikutamine võttis tükk aega. Aga ma ei teinud välja ja magasin edasi.

*
Ajalooõpetaja rääkis ajaloo kohta huvitavaid ja keerulisi asju. Kohtusin temaga Anne tänava hoovis. Ta ütles, et tema poeg tervitab mind. Tema poeg olevat olnud viis aastat minu asutatud ajaloolistis, aga sealt lahkunud, sest listi saadetavad kirjad muutusid monoloogiks. Mind üllatas, et inimene, kes on listist lahkunud, võib siiski tervitada. Samuti see, et minu kirju peeti teiste omadest vähem huvitavaks.

*
Istusime ümber laua. Meil oli kolme liiki jooke. Kutsusin ühe poisi neid jooma. Ta tuli laua äärde ja liitus selleks uuesti listiga. Ta valis kolme joogi hulgast morsi. Küsisin Paide vanaemalt, et ta räägiks vanaisa Eduardi kõige suurematest saavutustest. Vanaema vastas, et tema ei tea neist midagi, tol ajal muretseti rohkem haiguste pärast. Mõtlesin, et põhjus, miks ta ei tea, on see, et ta ei tundnud vanaisa tema eluajal pikalt ja tol ajal söögilauas ei räägitud. Aga selles ta nähtavasti eksib, et tol ajal rohkem haiguste pärast muretseti, nii mõtleb ta sellepärast, et tal tekkisid vanas eas haigused ja ta enam ei mäleta, et noorena neid ei olnud.

Teisipäev, jaanuar 06, 2015

Liivakast keset vett

Läksin koos Klausiga kanalisse ujuma. Keset vett oli liivakast. Läksin heitsin sinna pikali. Üks väike poiss küsis teiselt, kas ta teab, miks on liivakastis vähem inimesi kui mujal. Sellepärast, et seal käivad koerad ja kassid. Minu meelest liivakastis ei olnud rahvast hõredamalt kui mujal. Vesi oli igal pool madalaks jäänud. Mina ei saanud nii madalas vees ujuda, aga Klaus sai. Sama moodi, nagu teised said ujuda Peedu jões, aga mina mitte. Siin oli vee peal jää sarnane koorik. Öeldi, et kes vette kargab, see upub esimesena. Hakkasin ujuma. Liigutasin ainult käsi, sest käsi ja jalgu samaaegselt liigutada oleks olnud liiga keeruline. Käsi sai liigutada kas kokku või lahku.

*
Kaitsesin doktoritööd. Olin teinud vanale tööle pastakaga parandusi, aga polnud seda raamatuna trükkida lasknud. Kui komisjoni liikmed oleksid küsinud, et ma doktoritööd ka näitaks, siis oleksin vastanud, et loeme selle mustandiks.

Esmaspäev, jaanuar 05, 2015

Tapeedi mahatulek

Raadios algas saade, kus humorist Simo rääkis oma unenägudest. Esimese asjana ütles ta: "Ma käisin Keskerakonnas." Ütlesin emale, et võidakse öelda, et see on paranoia, aga teised teenivad minu mõtetega raha, ise ei saa ma midagi. Ma arvan, et ma ei kuulnud nime valesti. Magasin oma voodis. Jätsin magamise pooleli, sest voodi kõrval uue tapeedi sees oli auk. Näitasin seda emale. Siis nägin, et kogu voodi kõrval oli uus tapeet katki. Võibolla ta koorus sellepärast, et vana tapeet oli all. Pidasin seda lohutuseks, et kus pole enam uut tapeeti, sealt paistab vana. Siis nägin, et mõnest kohast on vana ka maha tulnud. Ema ütles, et ma õpin kogu elu inglise keelt ja selgeks ei saagi. Temal on keel selgem, ta mõtleb tõlkimise ajal rohkem astronoomilistest arvudest. Küsisin, kus tõlgitavas raamatus veel need astronoomilised arvud on. Läksin emale teise tuppa järele ja ütlesin, et ma ei ole kogu elu inglise keelt õppinud, koolis õppisin ma seda ainult 12. klassis. Vend küsis, kuidas nii. Vastasin, et ma jätsin enamasti kodused tööd tegemata ja tunni ajal mõtlesin teistest asjadest. Tõnu ütles, et ta saab ülikooli sisseastumiseksamite hinded matemaatika ajalukku üle kanda, mida selle õppimine talle annaks. Rääkisin, et mul oli ülikoolis kaks Aafrika ajaloo kursust, esimeses neist õppisime Vana-Egiptust. Veel oli juttu Etioopiast, Gaanast ja teisest sarnase nimega riigist, Sairist. Sain vist kõik riigid loetletud. Võtsin jutu kokku, et me õppisime peatükke Aafrika ajaloost, mitte Aafrika ajaloo üldistust. Läksin oma tuppa tagasi, et veel magada. Nägin, et ema on kirjutuslaua osadeks võtnud. Nii madala laua taga ei saanud istuda. Ütlesin nutuhäälega: "Kus mu lauajalad on?"

Pühapäev, jaanuar 04, 2015

Suurema huvi periood

28. detsembril toimusid pärast Tartu meistrivõistluste lõppu ka Tartu kiirmale meistrivõistlused. Paremad kohad said:

1. Petrov (mittetartlane) 6,5 p. 7-st.
2. Vorobjov 5,5
3. Trohhalev 5,5
4. A. Kuusk 5
5. Lott 5

Osavõtjaid oli 26.

Tavamale meistrivõistluste lõppedes ütles üks osavõtja mulle, et minu 6. koht on väga kõrge, kuna ma ei viitsivat väga palju mängida. Üks teine osavõtja küsis, miks ma kiirturniiri mängima ei jää. Vastasin, et jõud on otsas. Tema arvas, et kuna ma olevat noor, siis olevat mul jõudu küllalt, aga ma olevat laisk. Tegelikult mulle pikal turniiril käikude üle mõelda meeldis väga, aga enne ja pärast mängu põhjustas see unehäireid, peavalu ja südame kloppimist. Lisaks on kahju muudest tegemata jäävatest asjadest. Kullamaa ütles oma mälestusteraamatus, et oma tööelust ta ei kirjuta, sest ei ole kunagi teinud meelepärast tööd, talle oli elus kõige tähtsam male. Mul feisbukis olevad maletajad kirjutavad samuti kõige rohkem malest, kuigi seal on vaba teema. K. Sander ütles kunagi intervjuus, et tal on male vaba aja tegevus number üks. Mulle meeldib ajaloo uurimine malest veel rohkem, malet mängin vahelduse pärast. Viimane turniir siiski malehuvi suurendas. Kui turniir välja kuulutati, hakkasin iga päev treenima, enamasti küll mitte pikalt, vaid kiirtempos. Turniiri järel läks huvi aga veel suuremaks, hakkasin treenima pikemalt ja aeglasemas tempos. Alles eile oli esimene maletreeningu vaba päev. Enne jõudsin üles kirjutada Fischeri male partii, mille kahe poole käikudele kulus kokku umbes 60 minutit:

V-O-R-L-R-K-O-V
1. c4 f5 2. Of5 Rcd6 3. Od3 Oc4 4. Lc2 Od5 5. Oh7 Rf6 6. Og6 c6 7. f3 Oc7 8. e4 Oc4+ 9. d3 Of7 10. Of7 Rf7 11. Rb3 d5 12. Rc5 Lc8 13. h3 de 14. de b6 15. Rb3 0-0 16. Od4 La6+ 17. Kf2 Rh5 18. Vf1 Rg3 19. Vg1 Rg5 20. e5 R3e4 21. Ke3 c5 22. fe cd+ 23. Rd4 Oe5 24. R3e4 21. Ke3 c5 22. fe cd 23. Rd4 Oe5 24. Ref3 Of4+ 25. Kf2 Vad8 26. Lb3+ Kh8 27. Vgd1 Re4+ 28. Kg1 Og3 29. Re6 Vd1+ 30. Vd1 Vf3 31. Vd8+ Kh7 32. Lf3 Of2+ 33. Kh2 Og3+ 34. Kh1 Rf2 +35. Kg1 Rh3+ 36. gh 1:0

Mäng kamaga

Laulsin naljalaulu, improviseerides laulmise ajal sõnu ja viisi. Külla tuli kaks meest. Öeldi, et nad on abielus. Küsiti nalja pärast, kas omavahel. Ma ei venitanud laulu lõputult, vaid panin sellele ka punkti, et lõpp oleks efektsem.

*
Läksin koos ühe mehega ühte suurde majja. Seal oli oodata, et minu juurde tuleb naine, kes tahab minuga maadelda. Ma ei oleks teadnud, kuidas reageerida. Tegelikult ma olin tark ja nägin kõike juhtuvat ette. Läksin koridoris seina taha peitu. Varsti oli seal peidukohas palju inimesi.

*
Läksin kööki, kus pidi algama turniiripartii. Õige suurusega malelauda ei olnud, seetõttu võtsin suure laua asenduseks mitu väikest. Hakkasin algseise peale panema. See tähendas, et panin kaussidesse keefiri ja kamajahu. Jahu sai keefiri koguse kohta liiga palju. Segasin nad esialgu segi ainult ühes kausis. Ütlesin, et kohtunik võib ka kella käima panna. Kohtunik oli Viikmaa, ta käivitas kella. Tegin avakäigu, vastane vastas omapoolse käiguga. Aga laual oli juba käike, mida kumbki polnud teinud. Kõrvaldasin need, mis võttis hulga aega. Sama kordus järgmisel käigul. Kolmanda valekäigu järel oli mul 15 minutist 5 juba läinud. Ütlesin, et vahepeal võib vastane ka õige seisu taastada, muidu mul kulub liiga palju aega.

Laupäev, jaanuar 03, 2015

Neli pisikest raamatut

"The Life & Times of Fidel Castro" by Esther Selsdon. Parragon, London 1994. 75 pisikest lehekülge.
Hiljuti tuli uudis, et Ameerika Ühendriigid eesotsas president Obamaga on asunud Kuubaga suhteid parandama. Ameerika kehtestas Castro võimuletuleku ajal Kuuba vastu sanktsioonid, sest Castro natsionaliseeris Ameerika Ühendriikide kodanike Kuubal asuva vara. Castro ja veel kolme 20. sajandi poliitiku kohta tõi vend mulle ükskord Londonist raamatuid. Nüüd lugesin need läbi. Castro oli võimul aastakümneid, aga see raamat tegeleb peamiselt tema võimuletuleku eelse ajaga, kui ta juhtis relvastatud võitlust. Castro oli nooruses astunud ka ülikooli. Seal anti talle valida, kas loobuda valitsusvastasusest või ülikoolist lahkuda. Ta valis viimase variandi. Raamatu autor ei kirjuta kommunismi kuritegelikkusest, vaid Ameerika poliitika kuritegelikkusest Kuubal. Enne Castro võimuletulekut kuulus Ameerika kodanikele 80 protsenti Kuuba suhkrurooistandustest. Castro kehtestas diktatuuri. Aga tal oli erimeelsusi tema valitsusse kuulunud Che Guevaraga, kes oli temast vasakpoolsem. Kuubale tahtis oma relvi paigutada Nõukogude Liit, mistõttu Ameerika president Kennedy ähvardas tuumasõjaga, kuni Nõukogude Liit järele andis. Hiljem polnud Castro rahul, et noored tarvitavad liiga palju alkoholi ja neil pole enam sellist vaimu, nagu nende revolutsioonilistel isadel.

"The Life & Times of Che Guevara" by David Sandison. Parragon, Bristol 1996. 71 pisikest lehekülge.
Che Guevara sündis Argentiinas, osales Kuuba revolutsioonis ja edasi suundus pidama relvavõitlust Boliivias, kus valitsusväed ta tapsid, arvatavasti Ameerika Ühendriikide abiga. Raamatu autori arvates tegi selline surm temast märtri ja tõi kaasa populaarsuse, mida kohtupidamise korral ei oleks juhtunud. Selle sarja raamatutes reklaamitakse ka teisi pisiraamatute sarju, üks neist on liiga vara surnute kohta. Lapsepõlves oli Che Guevaral kasutada suur raamatukogu, kodus oli 3000 raamatut. Vanuses, kus tema eakaaslased eelistasid seiklusromaane ja koomikseid, luges Che Guevara selliseid autoreid nagu Freud. Ta kannatas astma all. Et näidata, et haigus teda ei murra, tegeles ta seda rohkem spordiga. Oma haiguse tõttu läks ta õppima arstiteadust. Revolutsioonilist tegevust alustas ta pärast ülikooli lõpetamist. Nagu tema saatus oli karm, oli ta seda ka ise, hukates ühe alluva selle eest, et ta valel ajal magama jäi.

"The Life & Times of Mao Tse-tung" by Esme Hawes. Siena, Bristol 1996. 74 pisikest lehekülge.
Erinevalt Castro eluloost räägib Mao Zedongi raamat rohkem kui poole ulatuses tema võimuloleku aastatest. Võibolla sellepärast, et Kuubal Castro võimuletuleku järel riik stagneerus, aga Hiina revolutsioonil oli mitu lainet – kodusõda, suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. Raamatu pildivalik on täielikult maoistlik. Saaks tuua pilte sõjakoledustest ja näljast või mujal maailmas Hiina kommunistide kohta avaldatud karikatuure, aga selle asemel on toodud ainult maoistlikke propagandapilte. Tekstis siiski nimetatakse nii kommunistide tapmist mõrvaks kui ka kommuniste ennast brutaalseteks. Mao Zedongi isa oli konfutsianist, kes nõudis endale kuulekust ja poega peksis, ema oli leebe budist. Mao Zedongi kommunism läks Euroopa omast selle poolest lahku, et ei pannud põhilootust töölisklassile, vaid talupoegadele. Mao Zedong oli koolis hea õpilane, aga sellest hoolimata jätab ta rumala mulje. Ta ütles, et tuumasõda oleks hea, sest see hävitaks maailmast kapitalismi. Võibolla ta ei mõelnud seda siiski tõsiselt, sest ei alustanud tuumasõda. Aga ta alustas näiteks rumalat kampaaniat kahjulike putukate, rottide ja varblaste täielikuks hävitamiseks, rikkudes sellega looduslikku tasakaalu.

"The Life & Times of Saddam Hussein" by Amy Dempsey. Parragon, Bristol 1996. 70 pisikest lehekülge.
See raamat on neist neljast peategelase suhtes kõige kriitilisem, ilmselt veidi enne kirjutamist toimunud Kuveidi sõja tõttu. Kui raamat oleks ilmunud kümme aastat varem, oleks ta võinud olla sõbralikum, sest Iraani-Iraagi sõjas toetasid nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid rohkem Iraaki, kuna kartsid Iraani islamifundamentalismi. Prantsusmaa aitas Iraagil ehitada tuumaelektrijaama. Iisrael kartis, et seda kasutatakse tuumarelva loomiseks ja pommitas selle puruks, aga ÜRO mõistis Iisraeli hukka. Hiljem Iraani tuumaprogrammi osas on sama organisatsioon olnud ettevaatlikum. Kuveidi okupeerimise järel nõudsid Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit juba mõlemad Kuveidist vägede väljaviimist. Iraak teatas vägesid sisse viies ka ise oma rahvale, et see on ajutine samm, aga Kuveit kuulutati siiski Iraagi provintsiks, kuni ta sunniti sealt lahkuma sõjaga. Selle raamatu pildid kujutavad ka sõda ja on Husseini suhtes kriitilisemad kui Mao Zedongi eluloo pildid peategelase suhtes. Toodud on ka Husseini propagandapilte, aga raamatu tekst on nende suhtes irooniline – mainitakse ütlust, et pool Iraagi elanikkonnast olid Husseini portreed. Mao Zedongiga sarnanes Hussein veel selle poolest, et lapsena peksti mõlemat, Husseini sunniti lisaks koolis käimise asemel varastama. Hiljem õppis ta siiski õigusteadust. Varem olin raamatut nii palju lehitsenud, et teadsin ülikooli Lähis-Ida lähiajaloo arvestusel Husseini ühe poja nime.

Leidsin kaastöö

Ma polnud laua peal olevat mulle saadetud paberipakki lõpuni läbi vaadanud. Kui ma nüüd seda tegin, siis selgus, et see sisaldab siiski minu kirjutatud ajakirjas äsja avaldatud arvustust. Ühes numbris oli ilmunud mitu arvustust. Olin kirjutanud oma arvustuse viimases lõigus, et tahtsin kaastöö ruttu valmis saada, sest sama raamatu kohta võib keegi teine ka saata. Toimetus oli lauset täiendanud, et võidi saata ja saadeti. Avaldatud oli sel teemal ainult minu oma.

*
Ühel majal oli kaks välisust, mille vahel oli trepp. Läksin koos emaga sellest trepist alla. Ema ütles, et ta on tähele pannud, et mulle ei meeldi roheline värv. Vastasin, et ma ei näe siin rohelist. Roheline mulle meeldib, aga mulle ei meeldi see, et siin on nii pikk trepp.

*
Saatsin ühele naisele telefonisõnumeid. Kuulsin, kuidas ta eemal teistele rääkis, et ta pole ühtegi sõnumit esimesena saatnud, ainult vastuseid. Järeldasin, et ta minu saadetud vaikib maha ja räägib oma mehe omadest, sest ühelegi minu sõnumile ta vastanud ei olnud.

*
Ühe tüdruku kohta öeldi, et ta näeb vana välja. Vastasin seletuseks, et ta suitsetab. Mulle öeldi, et ma ei muretseks, selle tüdruku isa ei joo viina.

Reede, jaanuar 02, 2015

Mälestuste korter

Kolisin Kaunase puiesteele tagasi. Mõtlesin, et avaldan kuulutuse, et kes tahab kahe perekonnana ühes korteris elada. Korter oleks minu oma, nemad maksaksid kütte eest. Minu tuba või toad oleks lukus, seal võiksin viibida ainult mina, ise võiksin käia kõigis tubades. Vaatasin aknast välja. Nägin, kuidas lapsed kiikusid ja üks kukkus. Mõtlesin, et see, mida ma näen, on päriselt. Edasi mõtlesin, et tegelikult, nagu ma vanast ajast mäletan, juhtuvad Kaunase puiesteel imeasjad, mis ei ole päriselt.

Neljapäev, jaanuar 01, 2015

Viiega lõppevad aastad

Aastal 2015 möödub mul

35 aastat vanemaks vennaks saamisest,
30 aastat kamba asutamisest,
25 aastat maletrenni minekust,
20 aastat keskkooli lõpetamisest ja ülikooli astumisest,
15 aastat ülikooli lõpetamisest ja magistriõppesse astumisest,
10 aastat magistriõppe lõpetamisest ja blogi asutamisest,
5 aastat feisbukiga liitumisest.

Sünnipäevapidu veebruaris

Krister ütles, et veebruaris tuleb ümmargune sünnipäev. Ta kutsus sellega seoses Sandrit endaga koos luurele. Mind ta ei kutsunud. Tegelikult Krister ei rääkinud enda sünnipäeva tähistamisest, vaid et järgmine aasta tuleb kõigil klassikaaslastel ümmargune sünnipäev, neid võiks kõiki korraga tähistada. Ainult Kati P. oli aasta vanem. Läksin ülikooli loengusse. Istusin ühest poisist võimalikult kaugele, sest tal oli selline haigus, et ta võis agressiivseks muutuda.

Külastused 2010-2015

Mõnel aastavahetusel olen toonud blogis külastuste aastastatistikat. Blogil on kolm loendurit, üks neist näitab aastastatistika asemel kõigi aegade oma. Õigemini küll mitte alates blogi asutamisest aastal 2005 (seega varsti kümme aastat tagasi), vaid loenduri asutamisest mais 2010. Selle loenduri järgi on kümme kõige populaarsemat blogisissekannet vaatamiste kordade järgi:

1. Karjapoisi avang 1037
2. Matusekõne 223
3. Napoleon III 149
4. Klassikokkutulek Valgamaal 138
5. Sünnipäevaroosid 127
6. Naljakad küsimused 109
7. Karl Ristikivi "Rohtaed" 108
8. Paberid maleklassis 102
9. Doktoritöö tagasilükkamine 96
10. Kõne eest vallandamine 79