Laupäev, august 31, 2019

Kaks kuningat

Kaks järjestikust kuningat olid olnud üksteisele vastupidised. Ühel oli olnud lai krae ja teisel vastupidine.

Reede, august 30, 2019

Jalutuskäik Peedul

Tegin eile Peedul selle aasta seni kõige pikema jalutuskäigu. Kõndisin tüki aja järel üle kaarsilla. See oli vahepeal lagunenud. Juba mäest alla silla juurde viiva kivitrepi astmed olid paigast. Üks aste oli ühele poole ja teine teisele poole viltu. Sild üle kõndimisel tudises ja silla põhjas olid augud.

Üle tammi kõndisin kaks korda. Tamm on praegu paremas seisukorras. Varasemal kellaajal üle tammi kõndides nägin jõe madalamal poolel suuri kalu, üks suurem kui teine. Hilisemal kellaajal ma selle koha peal enam kalu ei näinud, aga kõrgema veetasemega poolel nägin väikseid maime.

Kahes erinevas kohas nägin päevalillesid kasvamas. Vaatasin, et peale bussipeatuse ja rongipeatuse on tähistatud ära ka halvemini meeles olev marsruuttakso peatus. Sellele olid märgitud väljumisajad hommiku ja keskpäeva paiku, õhtuseid aegu ei olnud. Vaatasin ka rongipeatuse hoonesse. Mäletan, et varem oli see jagatud vaheseinaga kaheks ruumiks, aga praegu igal juhul oli ruume üks.

Talvine teekond

Kõndisin raamatukogu kõrval teisel pool teed. Lumi oli maas ja autoteed pidi ületama üle hange astudes. Kitsa tänava alguse juures olid poisid, kes möödakäijaid ähvardasid. Neist ma ei tahtnud lähedalt mööduda. Poisid ähvardasid, et kes korda rikub, see saab karistada. Mõtlesin, et kui lähen raamatukokku, siis olen nende käest pääsenud. Või võibolla nad ootavad ukse ees, millal ma välja tulen. Raamatukokku ei saanud peauksest siseneda, sest see oli asendatud jõulude puhul raamatuvirnaga. Sisenesin kõrvaluksest. Majas oli tehtud ümberkorraldusi. Üks raamatukogu töötaja küsis mult, mida ma soovin. Vastasin, et tahan lugeda ajaooajakirju. Töötaja tegi vastuseks pealiigutuse, millest ma ei saanud aru, kas need ajakirjad on või ei ole kättesaadavad. Vaatasin, kas leian ise.

Neljapäev, august 29, 2019

Ajaloolisti ja muu reklaam

List ajalugu.arutelu saab seitse aastat vanaks. List on mõeldud ajalooteemalistest mõtetest ja ajaloofaktidest kirjutamiseks ning kirjadele vastamiseks. Listi kodulehekülg, kust saab listiga liituda, sellest lahkuda ja arhiivi lugeda, on https://lists.ut.ee/wws/info/ajalugu.arutelu . Oma põhjalikumalt ette valmistatud kirjad olen riputanud ka aadressile https://runnelsimo.blogspot.com/search/label/ajalugu . Nende kirjutamine on olnud seotud trükipublikatsioonide ettevalmistamisega. Minu elulookirjeldust ja valminud trükipublikatsioonide nimekirja saab vaadata aadressilt https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html .

Kutse kokkusaamisele

Üks inimene, kellega ma polnud varem kirju vahetanud, aga kes oli mult listi kaudu kirju saanud, saatis mulle eesnime all kirja, et ta tahab kokku saada. Vastasin mitte ainult perekonna-, vaid ka eesnime all, et olen nõus kokku saama, tema nimi on mul meelde jäänud. Pärast seda avaldasin blogis luuletuse heast tujust. Mõtlesin, et nüüd kirja saatja võib mõelda, et see luuletus on talle pühendatud. Võibolla tema kiri mõjutaski luuletust. Ühele teisele inimesele, kes oli samuti kokku saada tahtnud, olin vastanud, et mulle ei meeldi inimestega kokku saada. Mõtlesin, et võibolla praegu kokku saada tahtja soovib kokkusaamist selleks, et rääkida, kui halbu kirju ma kirjutan.

Kolmapäev, august 28, 2019

Elus ja eluta loodus

Läksin kodu poole. Nüüd oli saunast koju minemiseks uus tee, mis läks üle suurema autotee kui eelmine. Nädalavahetusel oli liikvel rohkem purjus inimesi kui muul ajal. Jäin foori taga seisma. Mul läksid silmad uduseks ja ma ei eristanud enam, mis on auto ja mis mitte.

*
Üks autor oli avaldanud kaks raamatut koobastest. Algul oli ta ühes koopas pikalt elanud ja kirjutanud selle kohta raamatu. Hiljem oli ta täienduseks kirjutanud raamatu suurema arvu muude koobaste kohta. Olin koopas. Räägiti, et ühte koopa ossa on paljud koopasse tulijad surnuks kukkunud. Koobastes oli järske langusi, millest laskuti köie abil, aga nüüd mul tekkis hirm, et köis võib lahti minna. Ma ei tahtnud enam koopas olla. Nooremana koobaste teemalisi raamatuid vaadates polnud ma mingit ohtu tajunud. Olin ühes ruumis ja vaatasin aknast loomade suguluse skeemi, liikudes seda mööda edasi. Jõudsin loomadeni, keda nimetati tonnilisteks. Algu arvasin, et see nimetus on nende suuruse järgi, aga siis nägin, et nende sugulased on ka väiksed närilised. Läksin algusesse tagasi ja püüdsin nähtut teiste jaoks uuesti näidata.

Teisipäev, august 27, 2019

Mängimise tähtsus

Üleeile mainisin mängimise kasulikkust ise ja eile ilmus ka ajalehes artikkel, et lapsed peavad saama mängida. Kirjutaja arvas, et seejuures ilma täiskasvanu juhendamiseta. Ei täpsustatud, kas ka täiskasvanud peaksid omavahel mängima. Varem olen lugenud, kui kasulik mäng on konkreetselt male. Malet mängivad ka täiskasvanud. Males on trennis treener ja turniiril kohtunik, aga sellest hoolimata peetakse malet kasulikuks. Mulle tundub, et täiskasvanu osalemine ei pruugi nii halb olla, täiskasvanu võib ka lisaks käsutamisele kaasa mängida. Kui mängus osaleb erinevas vanuses inimesi, õpib mängija erinevas vanuses inimesi tundma. Reegliteta mängus võib õppida rohkem improviseerimist ja reeglitega mängus reeglitest kinni pidamist. Kui ma käisin maletrennis, siis see ei tähendanud ainult täiskasvanu juhendamisel mängimist, sest osa partiisid mängisin väljaspool trenniruume ja lugesin maleraamatuid, mida polnud antud kohustuslikuks kirjanduseks. Õpetaja käskude mitte täitmine võib olla põhjendatud, kui õpetaja käseb lugeda Lenini lapsepõlvest, aga laps tahab lugeda teda huvitavaid raamatuid nagu "Kolm musketäri". Õpetaja rolli püiavad täiskasvanute puhul üle võtta raamatuarvustajad, kes arvavad teadvat, millist raamatut ei tohi välja anda, tõlkida või teisel inimesel arvustada. Maletrennis käinuna olen harjunud vastama käigule käiguga ja ei jää arvustajaid pimesi uskuma.

Esmaspäev, august 26, 2019

Tennis

Tegin kirjatööd. Vahepeal tahtsin käia ära ühte asja järele vaatamas. Väljusin uksest. Mulle tuli vastu Ariel, kes tahtis juttu ajada. Ütlesin, et mul ei ole aega.

*
Mängiti tennist kaks ühe vastu. Mina vaatasin pealt. Mõtlesin, et kui ühel poolel on üks inimene, siis ma võiksin minna tema poolele. Järgmist mängu hakkasime mängima mina ühe inimese vastu. Ütlesin, et tennist olen ma vähem harjutanud kui sulgpalli, ma löön kasvõi palli võrgu alt läbi. Algul mul ei tulnud isegi see välja, kui püüdsin hakata servima, ei saanud ma üldse pallile pihta.

Pühapäev, august 25, 2019

Marx ja Engels

Karl Marx ja Friedrich Engels. „Valitud teosed kahes köites. I köide“. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1957. 550 lehekülge.

Köide sisaldab nii Marxi kui ka Engelsi teoseid. Mõnel teosel on mõlemad neist autoriks märgitud, teistel ainult üks neist. Marxi teoseid on kaante vahel rohkem kui Engelsi omi. Engels on osalt kirjutanud saatesõnasid Marxi teoste kordustrükkidele. Saatesõnadest selgub, et ta on Marxi ka muutnud, vastavalt sellele, nagu Marx tema arvates kordustrüki ajal ütleks. Varasema ajaloolise hetke uurimise seisukohalt annaks seega rohkem originaali nägemine. Aga vahel satub originaalidesse ka näpuvigu või arussamatuid sõnastusi, mille toimetamine autorist arusaamist parandaks, mitte ei raskendaks.

Ülikoolis tuli Engels jutuks esimest korda J. Plaadi etnoloogia loengus. Ta rääkis, et Nõukogude ajal tunti teost eraomandi, perekonna ja riigi tekkimisest Engelsi nime all, kuid tegelikult olevat Engels Morgani pealt maha kirjutanud. Ka nüüd loetud raamatust on näha, et Engels on autor, kes võib teise autoriga nõustuda. Engels kiidab Marxi, Marx ennast. Mõlemad on enesekindlad nagu tüüpiline poliitik. Kordustrükkides nad võivad öelda, et on milleski varem eksinud, aga hetkel öeldavas on nad enamasti veendunud.

Marxist oli juttu ka uusaja loengukursuses. Kui ma õigesti mäletan, siis oli H. Piirimäe see, kes rääkis, et Marx sõimas palju, selle kaudu pani ka Lenini sõimama ja Lenin muutis kogu vene rahvast. Kui Marxi praegu lugeda, siis on selles tõesti palju kriitilisi väljendeid, aga tänapäeval on ka veel hullemat sõnavara kasutavaid autoreid. 19. sajandi autorite võrdluses Marx põhiliselt kritiseerib, Carlyle kasutab nii laitvaid kui ka kiitvaid väljendeid. Carlyle leidis, et raamatu põhiteemaks peab olema see, keda peetakse kangelaseks.

Magistriõppes rääkis Marxist E. Loone ajaloofilosoofia loengus ja kiitvamalt kui seda tehti bakalaureuseõppe loengutes. Loone hinnangul olid Marxi seisukohad õigemad kui Hegeli või Toynbee omad. Toynbee juures ei meeldinud Loonele religioossus. Mulle meeldis hiljem loetud Toynbee raamatus, et ta oli rahu pooldaja. Marx ja Engels kritiseerivad samuti sõdu, aga teevad erandi, et ainus õiglane sõda on klassisõda. Kui aga kõigis riikides oli nende silmis veel võimul nende jaoks mitte soovitud klass, siis sai sellise erandiga laiendada revolutsiooni või sõja kõikidesse riikidesse. Marxi ideede nimel ongi hiljem palju inimesi tapetud.

Marxi kohta olen varem lugenud sarjas „Inimene ja ajalugu“ ilmunud elulooraamatut, aga selle sisu ma hästi ei mäleta. Lapsepõlves ma mängisin loetud raamatute põhjal mänge või kirjutasin samal teemal uusi ilukirjanduslikke jutte, praegu kirjutan loetavate raamatute kohta arvustusi, aga vahepealsel ajal ma ei teinud osade raamatutega kumbagi ja need on halvemini meeles. Üks tuttav ei olnud rahul, et mul on riiulis Marxi elulooraamat, küsimata, kas see on Marxi kiitev või laitev. Aga ma ei ostnud seda spetsiaalselt Marxi nime pärast, vaid tol ajal ostsin ja lugesin tervet sarja. Ilukirjanduse puhul on kergem eelistada tippteoseid, ajaloo tundmiseks tuleb tutvuda ka negatiivsemate nähtustega.

Natsismi ja kommunismi on peetud nii vastanditeks kui ka ühtviisi totalitarismiks. Ühes magistrieksamiks loetud politoloogiaraamatus väideti, et erinevus on selles, et kommunistidel olevat vähemalt kavatsused head. Aga see sõltub, mida keegi heaks peab. Natsid ja fašistid propageerisid rasside või riikide vahelist sõda, Marx klasside vahelist, üksikisikule võib surma tähendada ükskõik kumb ettekääne. Marx ja Engels eeldasid, et inimesed jagunevad klassideks, teiste jaoks võivad olla tähtsamad teistsugused jaotused – rahvuslik, rassiline, keeleline, usuline, sooline või vanuseline. Inimesi saab liigitada ka iseloomutüübi, intelligentsuse, hariduse või kehaehituse alusel. Saab vastandada ka erinevate aegade inimesi, mis erineb vanuselisest selle poolest, et saab võrrelda erinevate aegade samas vanuses inimesi. Marksistide klassilise jaotuse vastu on väidetud, et perekonna erinevad liikmed võivad teha erinevat tööd, saada erineva suurusega palka, aga raha koos tarvitada. Kuid Marx ja Engels tahtsid perekonna, eraomandi ja riigi ära kaotada.

Mujalt oleks nagu kuulnud, et nad tahtsid kaotada ka raha, aga sellest raamatust ma sellist mõttearendust eriti ei leidnud. Pigem on juttu palga õiglasest suurusest. Marx ja Engels eeldavad, et nii tööline kui ka tööandja töötavad isikliku sissetuleku nimel. Et keegi võiks õppida arstiks haigustega võitlemiseks või teha maatööd füüsilise koormuse saamiseks ja roheluse nägemiseks, selle üle nad ei arutle. Ennast peavad nad võibolla maailmaparandajatena erandiks.

Laupäev, august 24, 2019

Näilikule vastupidi

See nädal on olnud kaks maletreeningu päeva. Esimesel korral vaatasin ajalehest varem pooleli jäänud partiid, mis jäi ka nüüd pooleli. Viimati vaadatud keskmänguosas loendasin, et mõtleksin igas seisus vähemalt kümme mõtet. Kui sellest väheks jäi, siis mõtlesin ka rohkem. Hoolimata suhteliselt pikast mõtlemisest oli raske anda hinnangut seisudele, kus olid võimalikud samaaegselt mitu ebastandardsete vahetuste varianti, ehk varianti, kus nuppe vahetatakse mitte täpselt sama tugevusega nuppude vastu. Täna mängisin Fischeri malet ja loendasin jälle mõtete arvu, aga mängu käikude arv tuli väike:

R-O-O-R-V-K-L-V
1. d4 c6 2. e4 d5 3. ed f6 4. Re3 cd 5. c3 Lf7 6. Rb3 b6 7. Od3 Re6 8. Rd5 Rd4 9. Rd4 Ld5 10. Oe4 Oa6+ 0:1. Valge kulutas mõtlemisaega 19 ja must 15 minutit.

Reede, august 23, 2019

Soovituskiri käsikirjale

Läksin luulekogu käsikirjaga KGB maja ukse taha, et küsida soovituskirja. Uksele tuli vastu KGB naisesimees. Mulle ei tundunud minu käsikiri enam hea. Kui soovitaja oleks sama öelnud, siis oleksin vastanud, et see on minu viimane raamat, mille ma välja annan. Sain soovituskirja, soovitus kirjutati ühe paberilehe alumisele servale. Mõtlesin, et Kultuurkapitalis ei peeta seda võibolla heaks, et küsisin soovituskirja KGB esimehelt. Aga ta on ikkagi juhtival ametikohal töötaja.

*
Lugesin malelehte. Seal avaldas Langemets vabanduse, et varasemas numbris ta valetas. Varasemas numbris ta oli pahandanud ühtede korrarikkujatega ja oli öelnud, nagu nende nimed oleksid teada. Peatoimetaja polnud selle artikli avaldamist heaks kiitnud, aga see läks trükki tund aega enne kui peatoimetaja tuli oma variandiga lehe sisu kohta.

Neljapäev, august 22, 2019

Tutvus Ameerika miljonäriga

Koostasin raamatut ja pidin kirjutama raamatule ka saatesõna. Mulle räägiti, et üks mees oli avaldanud kahtlust, kas ma olen nii tark, et saatesõna kirjutada. Mõtlesin, et kõik ei tea, et ma tark olen. Kuigi raamat polnud veel valmis, toimus juba selle esitlus. Esitlusel pidas Ago kõnet. Ta rääkis naljatoonil. Pärast esitluse lõppu hakkasid kõik koju minema. Kõndisin üksi oma kodu suunas. Kaarsillalt tuli mulle üks võõras vana naine vastu. Ta kukkus trepil selili ja ütles, et nüüd ta sureb. Vastasin, et kui ta saab, siis aitan ma ta püsti. Ütlesin, et võin aidata tal bussipeatusesse kõndida. Lisasin, et vahel ma küll ise ka libeda peal kukun, siis ma võin teda endaga koos pikali tõmmata.

*
Politsei oli Laari terava poliitilise avalduse eest arreteerinud. Mõtlesin, et Laari avaldused ei ole nii teravad ja ta on olnud Eesti peaminister. Tema arreteerimine toob talle arvatavasti valmistel hääli juurde. Ma olin juba enne tema arreteerimist kirjutanud luuletuse, nagu oleks ta arreteeritud. Mõtlesin, et nüüd on sobiv aeg see luuletus avaldada.

*
Üks naine aitas mul osta kaks paari pükse järjest. Varsti tahtis ta aidata osta ka kolmandat, öeldes, et nüüd ma olen nii paksuks läinud, et on vaja laiemaid. Tema välja valitud paar tundus mulle liiga lai. Eelmised püksid ei tundunud veel kitsad. See mees oli Ameerika miljonär ja mina olin vaene. Ta sõidutas mind oma laevaga ringi. See meenutas Kafka romaani, üldse polnud seletatud, miks on üks nii vaene ja teine nii rikas. Aga kolmas püksipaar jäi ostmata, see mees katkestas minuga ette hoiatamata suhted. Mõtlesin, et selline mu elu ongi, kõik suhtlevad minuga mingi perioodi jooksul ja siis lähevad teed lahku. Istusin ühes rahvarohkes ruumis laua taga. Päeva teisel poolel tuli minuga rääkima Sven. Ta rääkis ähvardaval toonil ja rääkimise ajal nügisime ja näpistasime üksteist. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et järgmine kord on ta jälle agressiivne.

Kolmapäev, august 21, 2019

Vaatlesin ka taimi

Eile kirjutasin rubriigis 'loomad' loomavaatlustest, täna kirjeldan eilseid taimevaatlusi.

Pildistasin juunikuus ühtesid lillesid. Eile nägin, et neil lilledel on ikka veel õied küljes. Need nägid küll juba väsinumad välja kui juunis.

Punased ja mustad sõstrad ning tikrid on põõsastelt ära korjatud, aga kasvavad veel arooniamarjad, samuti mürgised maikellukese marjad, mis on punast värvi. Kui maikelluke on saanud nime kuu järgi, millal ta õitseb, või siis õite asemel lehe järgi teise nime piibeleht, siis marjade järgi nime pannes saaks võibolla panna nime augustimari. Vähemalt praegu on august, võibolla võib marjasid küljes näha ka mõnel teisel kuul. Kõik marjad ei ole põõsastele veel külge tulnud. Vaarikas alles õitses ja mesilased tolmeldasid seda. Hilisematest kommentaaridest sain aru, et see on keskmisest hilisem vaarika sort.

Mõtlesin, et võibolla on lilledel ja inimestel ühise evolutsiooni tõttu tipus pea või õis, allpool lehed või käed ja all jalad või juured. Ainult et kui inimest jalad kannavad edasi, siis taimi hoiavad juured maa küljes kinni. Inimese võivad küll ka jalad koju tagasi viia.

Mäletasin, et ükskord korjati ebaküdooniaid ja tehti kuuldemängu, et pisteti käsi lõvikoopasse. Aga eile ebaküdoonia põõsalt okkaid otsides leidsin vaid ühe okka. Võibolla teised olid lehtede või viljade varjus. Võrdluseks tikripõõsast vaadates nägin okkaid rohkem.

Kõrvits ka alles õitses. Kõrvitsalehtede kuju vaadates nägin, et segamini kasvab erineva kujuga lehti. Ühed olid ümara servaga ja lehtri kujulised, teised olid harulisemad ja meenutasid inimese käelaba. Ei saanud aru, kas need on üks ja sama või kaks erinevat taime. Mõtlesin, et olen kuulnud, et mõnel taimel on eraldi isas- ja emasõied, aga ei tea, kas sellega võivad kaasneda ka natuke erinevad lehed.

Vaatasin, et ristikhein ei ole risti kujuline. Võiks mõelda, et üks ristiharu on vars ja ülejäänud lehed, aga lehed ei olnud üksteise suhtes täisnurga all, vaid nagu ringi kolmandikud. Suurematel lehtedel oli selline kaar, nagu inimese küüntel, teist pidi jooksis lehe poolitusjoon. Nooremad lehed olid heledamad ja vanemad tumedamad.

Vaatasin ka õunapuud. Sellel kasvas nii sammalt kui ka samblikku. Õunapuulehed ei olnud päris lamedad, vaid mõni natuke rulli tõmbunud. Viljad ei ole veel päris küpsed, aga lehti sajab juba alla. Lehed ei lähe ainult rohelisest kollaseks, vaid neil esineb ka muid värve. Kollaseks ei lähe esimesena need lehed, mis on kõige suuremaks kasvanud, vaid väiksemad on kollasemad kui suuremad. Õuntele tuleb kõige punasem värv triipudena. Punaste triipude vahelt on õun roosam. Varrepoolne ots on õunal punasem kui õiepoolsem ots, aga päris varre juures olev lohk on ka roheline. Ühel õunal ei olnud punane ja roheline eristunud niivõrd varre ja õie külje järgi, kuivõrd sellega risti poolituse.

Vaatlesin ka kuuseokkaid. Millegipärast olid mitmel oksal nooremad okkad varem küljest varisenud kui vanemad.

Teisipäev, august 20, 2019

Tänane fauna

Üks väike rohutirts hüppas mulle raamatu peale. Sinna maandus ka muid putukaid ja ma ei tahtnud neid lehtede vahele jätta. Üks hiigelsuur rohutirtsu moodi loom, kes ei hüpanud, vaid kõndis, hakkas uksest sisse tulema. Panin ukse tema nina alt kinni. Selle peale ronis ta koti servale, käis kotis sees ja sealt läks koti sanga peale. Mesilasi oli lilleõitel palju, aga herilasi ei näinud ühtegi. Vahepeal oli sama õiel kaks mesilast. Vahepeal istusid ühel ja samal õiel liblikas ja mesilane, liblikas lehvitas mesilasele tiivaga tuult, aga mesilane teda ei nõelanud. Nägin nii enam-vähem tuttava mustriga kirjut liblikat kui ka ühte, keda varasemast ei mäletanud. Ühel liblikal tiivaservad narmendasid. Vahepeal tuli tuulehoog, üks liblikas pani selleks ajaks tiivad kokku ja tuul painutas neid nagu purje. Õunapuulehel ronis pisike putukas, kes vist õunapuulehest toitus. Maa peal oli sipelgaid, aga ma ei näinud nende tundlaid ka prillidega nii hästi kui lapsena. Mõtlesin, et see ei pruugi tulla tingimata nägemise halvenemisest, vaid olen ka kükitades kõrgemal kui lapsena kükitades. Tee peal oli surnud konn ja rohu peal surnud hiir. Kuuse küljes oli ämblikuvõrke, milles oli kasehelbeid ja tundus olevat männiokkaid. Koerad haukusid nii auto kui ka jalakäija peale.

Nähtamatu

Juhtub ehk, et nähtamatu
saadab mulle kirju.
Või on kiri tehtamatu,
mõttega ei harju.

Või on kiri nähtamatu,
aga siiski kohal?
Postkast on mul rohtumatu,
mujal rohi vohab.

Esmaspäev, august 19, 2019

Mõtleja osalemine

Eile oli üks sünnipäevapidu. Kui hakkasin salatit lõikama, vaatasin, et lõikelaua otsad on musta värvi. Peolauas mõtlesin, et ma ei pea teistel rääkimist segama, sest saan rääkida ka mõttes. Pärast peo lõppu jõudsin veel lugeda. Pärast lugemise lõpetamist meenutasin päeva ja nädalat. Mõtlesin ka sellest, mida eile ei olnud, aga varasematel aastatel on olnud.

Magav kirjutaja

Nägin eemal puude all suuri metsloomi. Kui neil lähedal viibida, võisid nad kallale tulla. Loomad eemaldusid. Läksin loomadega samas suunas, sest nad jõudsid juba eest ära.

*
Saatsin arvuti kaudu rahataotluse. Taotlusele ei tulnud vastust. Lamasin voodis ja ootasin. Võibolla vaadati, et ma saadan ingliskeelse kirja, see on järelikult rämpskiri. Vend tundis arvutit paremini ja hakkas uurima, milles probleem. Aga kui ma nägin, kuidas ta probleemi lahendab, siis õppisin kõrvalt. Lamasin ühel konverentsil toolide peal ja magasin. Püüdsin vaiksemalt hingata, et mitte kõnet segada. Uni hakkas ära lõppema. Jõudsin siiski kirjanduse tundi ja jäin sügavamalt magama. Viimasel ajal oli minu vastu rahulolematus, nii et tänavu kevadel võisid tulla halvemad hinded. Teiselt poolt olin rohkem õppima hakanud, nii et hinded võisid ka paraneda. Ma olin küll tundides poolunes, aga teiselt poolt vahet pidamata konspekteerisin. Õpetaja hakkas vaatama vihikuid, et kas tunnis on kaasa töötatud. Minu pinginaabri vihiku järel vaatas ta minu oma. Pinginaaber oli üles kirjutanud ainult õpetaja juttu, aga mina õpetaja ning enda mõtteid läbisegi. Klassi ees vastaja ütles, et ühte asja tegi Taagepera. Hakkasime naerma, sest Taagepera polnud sellist asja kirjutanud. Vastaja parandas, et mitte Taagepera, vaid Veidemann. Nüüd ei naerdud, sest see vastus võis õige olla.

Pühapäev, august 18, 2019

Ungari keele grammatika

László Keresztes. „Praktiline ungari keele grammatika“. Tõlkijad: Anu Nurk, Tõnu Seilenthal. Debreceni Nyári Egyetem. 1997. 161 lehekülge.

Enne ungari keele grammatikaga tutvumist sain lihtsamatest lausetest juba sõnaraamatu, konteksti ja loogika abil aru, aga grammatika tabelite hankimine parandas arusaamist tunduvalt. Lugesin grammatika raamatu läbi ja pildistasin endale lõpus olevad tabelid. Lugedes ei õppinud ma esialgu kõike pähe, aga püüdsin iga lehekülge lõpetades viis asja kinnistada. Mõni asi, mis järgmisel päeval oli veel meeles, on raamatu lõppu jõudes küll juba udusemalt meeles.

Mul on kodus üks vene keele grammatika, kus osad asjad on öeldud eesti keeles, aga pooled asjad ainult vene keeles. Ungari keele grammatika on kasutajasõbralikum, et suurem osa ungarikeelseid sõnu ja lauseid on tõlgitud samas eesti keelde, sõna hilisematel lehekülgedel kordumisel uuesti.

Raamatu algul on juttu ungari keele ajaloost. Eesti keel on küll selle sugulaskeel, aga üks kaugemaid sugulaskeeli. Laplased elavad ungarlastest kaugemal, aga lapi keel on lähemalt sugulane kui eesti ja soome keel. Siiski ei saavat ungarlased ühestki sugulaskeelest õppimata aru.

Ungari keeles on veel rohkem käändeid kui eesti keeles. Käänete arvu võib esitada erinevalt, sest lisaks tavalisele käänamisele on olemas ka omatavate käänamine. On käändeid, mille tähendus on üks ja sama, nii et teoreetiliselt saaks neid tõlgendada ka sama käände erinevate lõppudena. Üks kääne esineb ainult kohanimede ja üks ainult ajamääruste puhul. Eesti keeles on kolm sisekoha ja kolm väliskoha käänet, aga ungari keeles on väliskoha käändeid kuus, lisaks millegi pinnaga seotud alal-, alale- ja alaltütlevale ka kolm käänet, mis märgivad pinna asemel läheduses viibimist.

Seevastu ajavorme on ungari keeles vähem kui eesti keeles. Eesti keeles on kolm minevikku, aga ungari keeles üks. Vanasti on ka ungari keeles minevikke rohkem olnud. Väljaspool ungarit elavate ungarlaste Transilvaania murdes on selline nähtus veel säilinud.

Kuigi ungari keeles on grammatilisi vorme palju, on suundumus nende arvu vähenemisele. Mõnda vormi vahel veel kasutatakse ja vahel mitte.

Sõnaraamatus toodud hääldusreeglite põhjal arvasin, et need on suhteliselt lihtsad, väljaarvatud a ja o vahepealne häälik. Aga grammatikaraamatust selgub, et ungari keele hääldus on keerulisem kui sõnaraamatu lihtsustatud tabeli järgi.

Ungari keeles sarnaselt eesti keelele kasutatakse ainsust rohkem ja mitmust vähem kui indoeuroopa keeltes. Eesti keelega sarnane on ka see, et sõnade järjekord on vabam kui indoeuroopa keeltes. Erinevalt eesti keelest ja sarnaselt indoeuroopa keeltele kasutatakse ungari keeles aga sõnade ees artikleid.

Laupäev, august 17, 2019

Õõnestatud seis

Määrasin mängu esimese osa ajakontrolliks kõige vähem 15 ja kõige rohkem 30 käiku 30 minutiga. Kiiremini mängimine oleks toonud kaotuse. 1. d4 d5 2. f4 e6 3. Rf3 c5 4. c3 Rf6 5. Rbd2 c4 6. e3 Rc6 7. Oe2 Od6 8. Re5 Od7 9. Rdf3 0-0 10. Od2 b5 11. 0-0 Re4 12. Oe1 f6 13. Rc6 Oc6 14. Oh4 a5 15. g4 b4 16. cb ab 17. g5 fg 18. Og5 Oe7 19. h4 h6 20. Oe7 Le7 21. Le1 Va6 Katkestusseis. Valge oli mõelnud 30 ja must 27 minutit. Jätkamisel mõtlemisaja piirangut enam ei olnud, aga soovitav oli mängida sarnases tempos ja mängu venimisel oleks kindlal kellaajal tulnud uus katkestamine. 22. Re5 Vfa8 23. Rc6 Vc6 24. h5 Vca6 25. b3 Rd6 26. Lb4 Va2 27. Kell hakkas siin rikki minema, aga sain ta uuesti tööle. Vae1 Vb2 28. Od1 Vaa2 29. Of3 Lh4 0:1. Valge oli mõelnud veel 13 ja must veel 8 minutit. Mõtlesin, et kodus võiks treenida ainult pikka, mitte kiirmalet, kuigi parema puudusel võib kaasa teha ka kiirmale võistlustel.

Vaade kosmosest

Koostasin Grenzsteini raamatut. Vaatasin selleks arvutist vanu ajalehti läbi, et leida tema artikleid. Mul oli veel 19 aastakäiku vaadata. Ma ei teadnud, kuidas ma tähtajaks nii palju lugeda jõuan. Töötasin isa toa arvutiga. Ma ei pannudki tähele, kuidas isa tuli koju ja oma tuppa.

*
Trükitud kaardilt oli kerge Tartut üles leida, aga võtsin raskema ülesande leida oma maja üles kosmosest. Selleks hakkasin ekraanil oleva kaardi vaadet järjest Eestile ja Tartule lähemaks suurendama. Mõtlesin, et tahaksin näha ka oma korterisse sisse, aga arvatavasti näen ainult maja katust. Narva maanteelt hargnes üks tänav, millel olid välja joonistatud kaks otsa, aga mitte keskkohta, sest keskkohas vahepeal linna ei olnud.

*
Hakkas vihma sadama. Suurem osa inimesi olid juba varem vihma ootuses lageda taeva alt majadesse läinud, aga näidati, et metsavahelisel teel jäid üks ema ja laps vihma kätte. Nad hakkasid jooksma, et vihma käest pääseda. Ilm läks veel külmemaks, vihmasadu muutus lumesajuks. Jooksmine jätkus.

Reede, august 16, 2019

Maleelu

Vaatasin raamatust malepartiid. Valgel oli materjali juba vähem, siis kahis ta veel viguri, seejärel ka teise viguri. Musta nupud ei paiknenud kõige paremini, aga materjal oli tal ikkagi kõvasti rohkem. Sellest hoolimata valge võitis. Panin raamatu ära. Olin maleklassis. Treener vaatas minu ära pandud raamatut ja ütles, et see ei ole kõige parem raamat, aga see on juba nii kulunud, nagu oleks seda palju vaadatud. Mina olingi vaadanud. Vaadatud partii oli mängitud praegusel konsultatsiooniturniiril. Võistkonnad olid neljaliikmelised ja arutasid neljakesi läbi, mis käigu nad ühises partiis teevad. Öeldi, et nõrgem võistkond võitis tugevamat. Sel puhul puhkes aplaus. Mõtlesin, et mul on teistest üks mäng vähem mängitud, seetõttu olin ma puhanum ja mul õnnestus võita. Või mulle tuli meelde, et turniiril ongi olnud kolm, mitte neli vooru, nagu ma algul mõtlesin, sest kuigi teisel päeval mängiti kaks vooru, oli neid esimesel päeval ainult üks. Hakkasin uksest väljuma. Ukse juures Vihmand ütles mulle midagi. Vastasin, et ma ei saanud aru, tal on halb hääldus. Seepeale hakkas Vihmand häbistavalt minu eesnime korrutama, mis pidi tähendama, et mu enda hääldus on veel halvem. Vaatasin paberit, kuhu oli kirja pandud tänaste osavõtjate arv. Peebol oli kombeks, et lisaks osavõtjate arvule pani ta kirja ka pealtvaatajate arvu. Täna oli kirja pandud, nagu pealtvaatajaid oleks olnud neljakohaline arv. See ei tundunud õige olevat. Ütlesin Reile, et siia on vist üks number kogemata liiga palju kirjutatud, arv peaks olema kolmekohaline. Rei vastas, et ei, ta pani lisaks maleturniiri vaatajatele kirja ka kõik, kes täna spordikooli teistes trennides käisid, sest vahepeal käivad nad üle maleklassi ukse sisse vaatamas, spordikool on ühtne pere.

Neljapäev, august 15, 2019

Kadunud asjad

Elasime jälle Kaunase puiesteel. Jõudsin oma trepikotta. Püüdsin leida meie postkaste, aga selle numbriga postkaste ei olnud. Mõtlesin, et tuppa jõudes ütlen, et vahel tundub, nagu ei leiaks postkasti üles, aga täna tõesti ei leidnud. Toas Uue tänava isa toas töötas üks mees. Otsisin kahte raamatut, aga ei leidnud. Lõpuks küsisin emalt, mis neist on saanud. Selgus, et olin otsinud oma toa ühe seina ääres asuvast riiulist, aga raamatud olid uuemas vastasseina riiulis. Ütlesin, et mul polnud meeles, et nüüd uue seina ääres ka minu asju on. Ema ütles, et varsti võetakse vanalt küljelt minu asjad ära. Vaidlesin vastu, et ma tahan, et mõlema toakülje asjad mulle alles jääksid.

Kolmapäev, august 14, 2019

Üritustel osalemine

Ema ütles, et minu kohta on ajalehes väga halvasti öeldud. Tavaliselt emale tundusid need ütlused halvemad kui mulle. Vaatasin järele, mida seekord on öeldud. Artikkel oli põhiliselt muul teemal, aga selle keskel oli öeldud, et ma olen väga halb inimene, sest ma olevat kirjutanud, et ma ei käi laulupidudel. Mõtlesin, et artikli autor ei tea minust midagi, ma olen palju laulupidudel käinud, õigem oleks tal öelda, et enam ei käi, aga võibolla lähen kunagi jälle. Praeguses vanuses meeldib mulle küll lindilt muusikat kuulata rohkem, seda teen iga päev. Kirjutaja ise ei käi arvatavasti maleturniiridel.

Teisipäev, august 13, 2019

Kella ülesleidmine

Elasime hobuseraua kujulises majas. Vennad teatasid, et võib maja teise tiiba sööma minna. Jäin veel sellesse tiiba istuma, kus ma olin. Ema tuli tagauksest ja küsis, kas söök on valmis. Vastasin, et on küll. Ema vaatas järele ja ütles, et söök ei ole valmis, sest laud on katmata. Seda ma ei teadnudki. Aga tulin mõttele, et süia saab sellegipoolest, sest puder on pajas. Siinsamas ruumis.

*
Olin oma kella ära kaotanud. See oli juhtunud mitu päeva tagasi. Nüüd läksin sellele kõnniteele, kus olin arvatavasti kella kaotanud. Kell oli keset kõnniteed maas. Sealt käis palju rahvast mööda, aga keegi polnud kella endale võtnud. See näitas vist, et inimesed olid rikkaks läinud. Oli hea, et ma kella üles leidsin, sest see oli alles päris uus kell, mida ma polnudki eriti kasutada jõudnud. Vaatasin, et kellal on nupp, millega peab saama vaadata pilte. Kui seda nuppu vajutasin, selgus, et näeb liikuvaid pilte ehk televisiooni. Praegu tulev saade mulle kõige paremini ei meeldinud. Aga selgus, et kanalit saab ka vahetada. Oli võimalik vaadata kõiki kanaleid.

Pühapäev, august 11, 2019

"Meie Kodu" 1960

„Meie Kodu“. 18. veebruar – 4. august 1960 + sama aasta 7. jaanuar. Loetud 100 kirjutist.

„Meie Kodu“ oli Austraalia eestlaste leht. Kas eelmise aasta lõpul või praeguse aasta algul nägin ajalehes teadet, et tänavu lõpetab see ilmumise. Tänavu olen näinud teateid ka Põlvamaa ja Elva ajalehe ilmumise lõpu kohta.

Aastal 1960 ilmus „Meie Kodu“ kord nädalas. Maht oli tavaliselt 4 lehekülge, vahel ka rohkem. Valisin selle aastakäigu välja seoses sellega, et aastat 1960 on nimetatud Aafrika aastaks, kuna siis vabanes eurooplaste võimu alt kõige rohkem Aafrika riike. „Meie Kodus“ on kasutatud nimetust Must aasta. Lugesin esimeses järjekorras Aafrika kohta käivat, aga ka muid teemasid. Aafrika kohta oli vahel terve artikkel, aga sageli ainult mõni lõik pikemast loost, mis leheküljele pilku peale heites silma jäi.

Ülikooli bakalaureuseõppes õpetas mulle Aafrika ajalugu Hiiemaa, hilisema nimega Veski. Magistriõppe ajal kuulasin bakalaureuseõppe loengukursust Austraalia ja Uus-Meremaa ajaloost, mida luges Hallik. Mõlema õppejõu nimed on esinenud ajalehes vanema õppejõu Klaasseni õpilastena, kes õpetas veel mulle Aasia ning Lähis-Ida ajalugu. Aafrika kohta kirjutasin kaks kursusetööd, millest üks põhines ajalehtedel, Aafrika ajaloost on juttu ka magistritöö Itaalia-Etioopia sõja alapeatükis.

„Meie Kodu“ suhtumine Aafrikasse aasta jooksul muutus. Aasta alguse poole kirjutati, et Aafrika põliselanike suhtumine eestlastesse on hea, eestlastel on aafriklaste ja aasialastega ühised huvid. Hiljem hakkas pagulaseestlastele muret tegema kommunismi võidukäik Aafrikas. Loodeti Eesti iseseisvuse taastumisele, aga Aafrika puhul peeti tähtsamaks, et kommunism ei leviks.

Uuemal ajal on Eestis ingliskeelse maailma eeskujul vaieldud, kas neeger on viisakas või ebaviisakas sõna. Austraalia eestlased elasid juba tol ajal ingliskeelses maailmas, aga vaidlusi selle sõna viisakuse üle ma ei leidnud. Eestis oli tol ajal neeger täiesti tavaline sõna, Austraalia lehes esineb eri kirjutistes nii sõna aafriklased, mustad kui ka neegrid. Aafriklasteks võib lugeda ka selle põhjaosas elavaid heledama nahaga araabia keele kõnelejaid, kes samuti iseseisvuse eest võitlesid. Sõnade tähendusi selgitati, kui kirjutati Lõuna-Aafrikast, kus aeti rassieralduspoliitikat. Seal eristati valgeid, neegreid ja värvilisi. Ameerikas on minu teada must ja värviline üks ja sama, aga Lõuna-Aafrikas nimetati värvilisteks segaverelisi ja Aasia päritolu sisserändajaid. Kirjutati, et hoolimata rassieralduspoliitikast on Lõuna-Aafrika neegrite elatustase kõrgem kui muude Aafrika maade oma. Teises loos kirjutati kulla tootmisest maailmas, kus öeldi, et juhtivaks kullatootjaks on tõusnud Nõukogude Liit, esimese kahe hulka kuulub ka Lõuna-Aafrika.

Ma mäletan, et Araabia-Iisraeli tüli puhul sai Nõukogude Liit paremini läbi Araabia maadega, Iisraeliga tal diplomaatilised suhted puudusid. Aga „Meie Kodu“ ütleb, et tol ajal Egiptuse koha peal asunud teise nimega riik Eestit Nõukogude Liidu osana ei tunnustanud, seevastu Iisraeli suhtumine polnud teada. Teises loos kirjutatakse, kuidas eestlased suhtuvad juutidesse hästi, aga juutide organisatsioon nimetab eesti pagulasi alusetult fašistideks. Põhjus oli ilmselt Teises maailmasõjas. Ühel korral toob leht ka esile, et Franco, keda osad peavad fašistiks ja osad mitte, võitleb kommunismiga.

Kuigi kirjutati üht-teist Aafrikast, ei leidnud ma ühtegi artiklit Austraalia aborigeenide kohta. Ühes loos oli viide väitlusele valge Austraalia teemal, aga selle all mõeldi võibolla küsimust, kust maalt uusi sisserändajaid Austraaliasse lubada. Halliku seminarloengus oli jutuks, et pärast Teise maailmasõja Jaapani sõjakäiku tahtis Austraalia sisserännet suurendada, et tal oleks uue sõja korral suurem sõjavägi. See võis ka eestlaste sisserännet kergendada. Lisaks tahtsid osad eestlased ilmselt Nõukogude Liidust võimalikult kaugele, kartes selle edasist laienemist. Igas riigis eestlastel mugav ei olnud. Aastal 1960 külastas Nõukogude Liidus võimul olnud Hruštšov Prantsusmaad, kus oli võimul de Gaulle. Selleks ajaks küüditati Prantsusmaal elanud Ida-Euroopa pagulased ajutiselt Korsikale.

Praegu kasutatakse palju väljendit „Hruštšovi sula“, aga tolleaegsest lehest ma seda väljendit ei leidnud. Keegi küll arvas, et Külm sõda on lõppenud, aga teiselt poolt kardeti, et hüsteeriliselt käituv Hruštšov võib alustada uut tegelikku sõda.

Eestis toimuvasse suhtuti pagulaskonnas umbusuga. Eestist välismaad külastanuid võeti külmalt vastu ja Eestist toodud kirjandust lugenud ja Eestisse laulupeole sõita tahtnud väliseestlane heideti aastaks pagulaskonnast välja.

Postkast ja kraan

Mul oli selline elektronmärkmik, et kui sisestada sellesse mingi märksõna, siis sai vastuseks nii enda varasemaid selle märksõnaga kirjutisi kui ka teiste kirjutatud ajaleheartikleid. Olime ühes saalis. Saali hakati kinni panema. Mõtlesin, et võibolla jõuab veel enne süia. Saali uksel tuli ühele naisele tema mees vastu. Mees kritiseeris naise välimust ja naine oli kurb.

*
Istusime köögis. Ajasin kirjasõbraga juttu. Isa kritiseeris kirjasõbra juttu. Mina vabandasin, et kirjasõber ei saa teisiti rääkida, tal on närvid haiged. Läksin koos kirjasõbraga suusatama. Suusatasime kogu aeg koos. Ütlesin, et selleks, et maha jääda või ette jõuda, peaks loomulikust erineva kiirusega sõitma. Kui olime kaks ringi suusatanud, ütlesin, et kolmandale on parem mitte minna, sest see on mul sel talvel esimene sõit. Ükskord, kui läksin suure vahe järel suusatama, siis sõidu ajal ei tundnud midagi, aga pärast lihased nädal aega valutasid, kuigi olin suusatanud ainult ühe ringi. Sõitsime veel. Ütlesin, et ajad on rahulikumaks läinud, enam ei käi suusatamas neid, kes arvavad, et kogu aeg peab võidu sõitma.

*
Läksin postkastile. Samal ajal oli postkasti juures ka üks naaber. Kui lõpetasin, siis vaatasin, et naaber oli kirjutanud kõigile postkastidele hinde postkasti kasutamise eest, nagu oli majaelanikele soovitatud. Teised olid saanud viie, aga mina kolme. Kui minu asemel oleks käinud ema, nagu tavaliselt juhtus, siis oleks arvatavasti meie postkastile ka viis kirjutatud. Vaatasin, et postkastid näevad küll koledamad välja kui varem, aga mina ilmselt ei oleks saanud midagi paremini teha, postkastil tekkis endal tõrge. Olin arvanud, et oma trepikojas keegi minusse halvasti ei suhtu. Mõtlesin, et kõik ei ole õpetajad ja kõigile pole hinnete panemist õpetatud. Läksin tuppa ja ütlesin, et keegi pani mulle postkasti kasutamise eest kolme, mul jäävad hinded elu lõpuni meelde. Köögis tahtsin kraani kinni keerata, aga see ei tahtnud kinni minna. Juures oli ka Henn. Kui kraani ebatavalisse asendisse väänasin, siis sai ta kinni. Mõtlesin, et võibolla tõesti mina lõhun asju. Aga võis ka olla, et selline kraani asend ongi ette nähtud. Henn ütles, et kraaniparandaja on välja kutsutud.

Laupäev, august 10, 2019

Etturi ja oda koostöö

Sügishooaeg läheneb ja sel nädalal on maletreeningu kordi rohkem olnud. Ilmus uus maleleht ja olen analüüsinud seal toodud partiisid. Kui varem olen blogis toonud vahel analüüse, kus ühe partiikäigu asemel vaatan ühte varianti, siis sel nädalal olen analüüsinud niiviisi, et hulgal käikudel ei vaadanud üldse kõrvalvariante, aga kui ühes seisus olid võimalikud neli löömist, siis proovisin kõik neli varianti järele ja mängisin need lõpuni, neist kaks lõppesid valge ja kaks musta võiduga. Mängisin ka Fischeri malet:

O-O-R-V-K-R-V-L
1. c4 b6 2. b4 d5 3. cd Od5 4. e4 Ob7 5. Re3 h5 6. 0-0 Re6 7. Re2 Lh7 8. Rc3 Rd6 9. e5 Re4 10. f3 Rg3 11. Oh7 Rh1 12. Og8 g6 11. Kh1 Kf8 12. Of7 Kf7 13. f4 c6 14. Re4 Oa6 15. Vf2 Od3 16. Rg5+ Rg5 17. fg+ Kg7 18. e6+ Kg8 19. Vc1 Oe4 20. Vf7 Od6 21. Vg7+ Kh8 22. Vf1 Ob4 23. Vff7 Vd2 24. Vf8++. Valge mõtles 8 ja must 10 minutit.

Null klikki

Eile ei andnud ma feisbukis linki üksikule blogisissekandele, vaid blogile tervikuna, kirjutades juurde, et igaühele oma rubriik. Aga selle asemel, et kõik oleksid klikkinud, ei tehtud minu loendurite andmetel ühtegi klikki. Võibolla seda sissejuhatavat lauset loeti.

Eksamite järjekord

Olin pidanud tegema magistrieksamit kaks korda, sest esimene kord lubati mind eksamile liiga vara, kui üks teine asi oli veel tegemata. Mõlemal korral magistrieksamit tehes oli küsitud ühte ja sama kuupäeva ja olin mõlemal korral teadnud. Igat kuupäeva ma poleks pruukinud teada. Kuupäevi võidi küsida ka doktorieksamil ja siis mul võis halvemini minna. Magistrieksamile oli lubatud erandkorras ka neid, kes ei olnud intelligentsed, sest neil oli muid andeid. Juhendaja ütles, et ei tea, kas klassijuhataja ei tundnud korda, et ta lubas mind liiga vara eksamile. Mõtlesin, et võibolla oli kõik olnud korra järgi, korda võidi alles hiljem muuta ja unustada ära, et see oli varem teistsugune olnud.

*
Kõndisin mööda kõnniteed. Kohtasin ebatavalise käitumisega mehi. Võibolla nemad olid seotud ka muruplatsil oleva sildiga, et värvatakse islamivõitlejaid. See silt oli ilmselt seadusevastaselt välja pandud ja võidi varsti ära koristada. Läksin bussipeatusesse. Mul oli kaasas kaks madratsit. Tahtsin need lahti pakkida, et enne bussi peale minekut võimelda. Aga vaevalt olin ma ühe madratsi lahti pakkinud, kui eemalt hakkas juba lähenev buss paistma. Mõtlesin, et nüüd ma mõlemat madratsit välja võtta ei jõuagi. Võibolla lasta üks buss mööda, teha võimlemine ära ja sõita järgmise bussiga? Hakkasin siiski madratsit sisse tagasi pakkima.

*
Oli vana-aasta õhtu. Tegin televiisori lahti. Näidati hiljuti leiutatud kiletaolisse riidesse riietatud naisi. See riie andis ühelt poolt sooja, teiselt poolt lasi inimese nahal täielikult läbi paista. Vahetasin kanalit. Teisel kanalil andis üks üleni paljas naine basseinis ujudes ajakirjanikule intervjuud, naisele oli mikrofon nina alla torgatud. Panin televiisori kinni. Need, kes olid varem öelnud, et paljaid inimesi ei tohi üldse näidata, olid hiljem öelnud, et vaatavad neid suure huviga. Mina ei vaadanud siiamaani.

Reede, august 09, 2019

Rahumeelsed sõdurid

Võtan klotsikastist klotse ja laon need müüriks. Ehitan sõduritele maja. Need on rahumeelsed sõdurid, nad ei käigi sõjas. Nad on üksteise vastu sõbralikud. Ema on öelnud, et varsti ta hävitab sõdurid, sest pole hea relvadega mängida. Aga üks sõduritest kasutab sõjakirvest puude lõhkumiseks ja teine püssi jalutuskepina. Kui nad prügimäele viiakse, siis ehitavad nad sinna endale ise maja. Praegu nad päevitavad. Neil on mundrid seljas, aga sellisest riidest, mis laseb päikesekiiri läbi. Läbi aknaklaasi ei saa inimene päevitada, aga mänguasjade jaoks see ei loe, sest nende päike on lähemal. Kui nad on ise inimesest väiksemad, siis on ka nende päike madalamal. Sõdurid korjavad maja kõrvalt mustikaid ja ütlevad, et metsas on rahulik elu.

Öised elektrikatkestused

Tõusin öösel voodist. Ma ei teadnud, kas ma magan või olen ärkvel. Kontrollimiseks proovisin, kas lamp süttib. Ei süttinud. Mõtlesin, et võibolla olen sellest hoolimata ärkvel. Proovisin ka teisi lampe, mis samuti ei süttinud. Mõni ka süttis. Tõnu ütles, et sel kellaajal ei olegi tavaliselt elektrit, ta teab, sest inimesed on tavaliselt sel kellaajal ärkvel. Vastasin, et mina sel kellaajal tavaliselt magan. Tõnu ütles, et tema on kell viis ärkvel. Ta jääb hommikul magama ainult lühikesteks juppideks, et mitte sisse magada. Mõtlesin, et võiks soovitada, et ta kasutaks äratuskella. Aga kui ta äratuskella helisema paneks, siis ärkaksin mina ka üles.

*
Hakkasin Kanali bussipeatusest kesklinna poole kõndima. Minu ees kõndis paljaste jalgadega tüdruk. Läksin roomates. Kahe koha peal käänasin mustuse eest kõrvale. Kõnnitee nurgal keerasin kodu poole.

Neljapäev, august 08, 2019

Hinnanguid kuulates

Tihti peetakse mind lolliks,
sageli ka targaks.
Ülikool kõik lõpetajad
kuulutand on vargaks.

Olen kuulus päevavaras,
sest ei teeni palka,
minu vabatahtlik panus
väärib ainult malka.

Palju õppija on tuupur,
kirjutaja haige.
Ütleb taevanegi kohus:
sa ei ole õige.

Hääled ei sobi

Haugub koer ja inimene,
kuulata on kole.
Aga minu hääle vastu
austust ka ei ole.

Kuulan oma lemmiklinte,
nende laul on ilus.
Sõnad tegi nendel autor,
kes ka teksti silus.

Ise ma ei soovi laulda,
kirjutan küll palju.
Publik masendusest nutab,
kuigi tegin nalju.

Kuulsad rallisõitjad

Üks rallisõitja oli surma saanud. Ta oli kasutanud võtet, et heitis auto kapotile kõhuli ja pani auto kihutama, et üle kivi sõites kapotilt lendu tõusta ja jõuda finišisse varem kui auto. Aga auto oli teelt välja sõitnud, nii et lend oli tulnud liiga suur. Varem oli juba kaks väga kuulsat rallisõitjat surma saanud, nüüd sai kolmas. Oli ka varem sama võtte kasutamise pärast surma saadud. Aga rallisõitjad surma ei kartnud, nad teadsid igale sõidule minnes, et see võib juhtuda.

*
Kõndisin tänaval. Märkasin, et ma hoian võõral inimesel käest kinni. Lasin lahti. Ta ütles kommentaariks meie näilise sugulusastme, mis tähendas, et ta sai aru, et ma hoidsin käest kinni kogemata. Ütlesin, et võibolla võtsin käest kinni bussis.

*
Laial tänaval oli raamatukogu. Kõndisin sellest mööda Toomemäe suunas. Raamatukogu ukse ees pildus üks poiss eemal kõndijaid lumekuulidega. Ma ei saanud ühegagi pihta, sest kuul lendas nii kaua, et oli näha, kuhu ta maandub ja sai vahepeal seisma jääda, et mitte kuuliga pihta saada.

Kolmapäev, august 07, 2019

Vilistlane koolis

Vaatasin oma sahtlisse. Leidsin sealt sulgpallireketi. Siis ka teise ja kolmanda. Reketeid oli alles rohkem kui ma arvasin. Olin teadnud ainult, et seina ääres voodikastis on veel üks sulgpallireket. Püüdsin sahtlit sulgeda, aga reket jäi prao vahelt välja tolknema. Kui seda kohendasin, tolknesid teised reketid. Reketid olid nii pikad, et polnud saanud sahtlisse ära mahtuda ka enne selle avamist. Olin inimestele soovitanud, et nad vaataksid, kui eeskujulikult ma sahtlid ära sorteerisin. Aga nüüd selgus, et lisaks paberitele olid sahtlis reketid, mis ei olnud üldse minu sinna pandud. Olin kirjutanud, et mul on sahtlites väitekirju. Piirimäe võis mind nüüd süüdistada võltsimises, sest eisteks olin kaitsnud ainult magistritöö, mitte doktoritööd, ja teiseks võidi öelda, et minu magistritöö on nii madalal tasemel, et see polegi väitekiri. Läksin koolimajja, seal esimese korruse tiiba keeramisel tulevasse ruumi. Enne feisbuki pausi olin seal viimati kommenteerinud Birgiti sissekannet, nüüd pärast pausi olin esimesena kommenteerinud jälle Birgitit. Teised ei pruukinud teada, et ma vahepeal pausi tegin. Aga nad said selle kindlaks teha, sest kuigi mina ei vaadanud, oli ühest kohast võimalik vaadata, kes millal viimati sisse logis. Oudekki küsis minu arvamust ühes majanduspoliitilises küsimuses. Ta valis küsimiseks välja minu, et oma pooldajatele näidata, et sellel teemal vastased annavad rumalaid vastuseid. Aga ma ei vastanud midagi, sest mina majandust ei tundnud. Eurodebati ajal olin püüdnud majandusest ja õigusteadusest aru saada, nüüd enam ei püüdnud. Ruumi sisenes üks õpetaja. See tähendas vist, et kooliõpilastel algas tund, seetõttu lahkusin ruumist. Kõndisin fuajeesse. Selle nurgas istus vanaema, aga ma ei läinud temaga rääkima. Läksin ja vaatasin pikalt stendi. Pärast seda mõtlesin koolimajast lahkuda. Enne koolipäeva lõppu lahkujatest eeldati, et nad hiilivad salaja välja tagauksest, aga mina mõtlesin lahkuda eesuksest, sest ma olin haige ja polnud enne päeva lõppu lahkuja, vaid polnudki täna üheski tunnis käinud. Lisaks olin ma vilistlane. Mõtlesin, et koridorid on neid täis, kes ei peagi tundides olema, aga ennast koridoris näidates annavad nad halba eeskuju ka nendele, kes peavad. Läksin vaatasin ka teist stendi, millel rippusid mõned raamatud. Üks raamat oli hästi paks, sellel oli ungarikeelne pealkiri, mis oleks tõlkes tähendanud "Ungari kohanimede sõnaraamat". See tundus huvitav, aga ma ei hakanud selle ümbrist lahti tegema, muidu oleks raamat võinud laiali laguneda.

Teisipäev, august 06, 2019

Kodune arhiivindus

Ülikoolis arhiivinduse õppimisest võib olla kasu ka arhiivi tööle asumata, kui pärast oskab paremini isiklikke pabereid sorteerida. Täna sorteerisin ära riiulivahe põhjast laeni ulatuva paberivirna, milles on pabereid esimesest klassist magistriõppe lõpuni. Osa lehti olid juba varem klambritega kokku löödud, teised ühendasin täna kirjaklambritega temaatilisteks pakkideks või panin kaante vahele. Kaantele kirjutasin paki teema või kirjaklambritega ühendatud pakkidele lisasin tiitellehe paki pealkirjaga. Sain parema ülevaate, mis mul veel alles on. Arvasin, et pärast arvutiketta katki minekut ei ole mul enam alles bakalaureuseõppe lõputööd, ainult selle lõpuni läbi kirjutamata variant, aga täna leidsin ka lõppvariandi paksusega bakalaureusetöö väljatrüki ja sorteerisin selle ära, lisades samale pakile oponendi kõne, enda kõne mustandi ja märkused töö mustandi kohta. Luulekogu käsikirjade väljatrükkide pakkidele lisasin trükikoja kalkulatsioone ja soovituskirju. Leidsin üles magistrieksami kirjanduse nimekirja. Mäletasin valesti, nagu oleks nimekirjas olnud 41 raamatut, üldosas 20 ja temaatilises osas samuti 20. Nimekirja mustandis oli 45 raamatut, neist 15 üldosas ja 30 kitsamal teemal. Pärast seda on juhendaja ühe raamatu juurde kirjutanud, nii et ülikooli kätte läinud variandis võis olla 46 raamatut, neist mõne kohta on küll märge, et pole loetud raamatu kõiki osi. Ühte pakki panin vanad ajalehed, ühte maleajakirjad, ühte lahtistel lehtedel joonistused ja maalid, ühte vana koduse ilukirjanduse ja enda kirjutatud ajalehed, ühte ülikooliaegsed enda käega kirjutatud paberid, sealhulgas eksamiettevalmistuslehed ning kirjalike eksamite vastused, ühte ülikooli lähiajaloo trükitud lahtised lehed, ühte ülikooli muude ainete ja üldiste teemade lahtised trükitud lehed, peale selle sorteerisin joonistusvihikuid ja joonistusplokke, ülikooliaegseid valguskoopiaid ja võrgulehekülgede väljatrükke.

Tee õppimine

Läksin esimest korda üksi surnuaiale sugulaste hauaplatsile. Mõtlesin, et varsti tulen siia jälle, et tee leidmist harjutada. Koduteel ei jaksanud ma kõndida, seetõttu läksin roomates. Kodus vaatasin, et ma ei jaksanud kõndida sellepärast, et mul oli kõht suureks kasvanud. Mõtlesin, et see võib tähendada vähki, peaks arsti juurde kontrollima minema, ega mul vähki ei ole. Võis ka olla, et on healoomuline kasvaja, mille väljalõikamisel saab tervise uuesti korda.

*
Kirjutasin doktoritööd. Aluseks võtsin magistritöö teksti ja tegin sellele vahelekirjutusi. Mõtlesin, et magistritöö oli juba liiga pikk, kui ma teen juurdekirjutusi, siis ma pean ühtlasi vanad vähemväärtuslikud lõigud ära kustutama.

Esmaspäev, august 05, 2019

Soomeugri mõtted

Vaatasin eile ülikooli raamatukogu koduleheküljele. Ühest veerust lugesin, et raamatukogu on juba lahti, teise veeru järgi oli viimast päeva kinni. Lugesin raamatuid kodus. Loen ungari keele grammatikat ning Marxi ja Engelsi valitud teoseid. Ungari keele kohta lugesin käänetest. Algul arvasin, et selles raamatus ei olegi käänamist korralikult ära seletatud, aga tegelikult seletatakse käändeid pikemalt mitte sõna-, vaid lauseõpetuse juures. Esimeses teadmised käänete kohta saab sõnaõpetuse juures. Koolis õppisime minu mälu järgi, et seestütlev kääne vastab küsimustele 'kellest?' ja 'millest?', aga nüüd loetavas raamatus oli see sõnastatud küsimusena 'kust?', milline küsimust on toodud ka alatütleva käände juures, samuti käände, mida võiks nimetada teiseks alatütlevaks või siis juurestütlevaks. Peale selle võib seestütlev kääne nii eesti kui ka ungari keeles vastata küsimusele 'mis materjalist?' Sõna 'millest?' tähendab eesti keeles nii 'kust?' kui ka 'mis materjalist?' Kui te kasutate oma tekstis ingliskeelseid sõnu, siis lisage sulgudes ka tõlge eesti keelde. Mõni kasutab ingliskeelseid sõnu sellepärast, et arvab eesti keeles vastavat sõna mitte olevat. Sel juhul võib ise vaste leiutada. Kui Jaan Tõnisson kasutas ajaleheartiklites võõrsõnu, tõi ta paralleelvariandina ka omasõna. Sõna 'paralleelne' sünoonüüm ehk samatähenduslik sõna on 'rööbitine'. Raudteerööpaid saaks nimetada ka raudteeparalleelideks. Kuskil vist on küll ühe rööpaga raudteed ka olemas. Mina sellisel sõitnud ei ole. Aga entsüklopeediast oleksin nagu pilti näinud.

Pühapäev, august 04, 2019

Realiseerimisharjutus

1. e4 g6 2. d4 Og7 3. c4 e5 4. de Oe5 5. Rf3 Og7 6. Lb3 Le7 7. Od3 Rf6 8. Rc3 Rc6 9. 0-0 0-0 10. Og5 d6 11. Vad1 Oe6 12. Lb7 Vab8 13. Lc6 Vb2 14. La4 c5 15. Vb1 Vfb8 16. Vb2 Vb2 17. Of6 Lf6 18. Rd5 Od5 19. ed Le7 20. Ve1 Lc7 21. h3 Oc3 22. Ve8+ Kg7 23. Va8 a5 24. Le8 Oe5 25. Re5 de 26. a4 Vd2 27. Lf8+ Kf6 28. Va6+ Kg5 29. Of1 Vd1 30. Ld6 Lb8 31. Lb8 1:0. Valge mõtles 12 ja must 11 minutit.

Tegelane ja autor

Lugesin ühte romaani. Romaanis kirjeldati, mida peategelane kardab. Autor kartis ka päriselt midagi ja elas seda romaanis välja. Aga lugeja ei saanud teada, kas ta kardab sama asja, mida romaanis. Nagu ühel hiljuti loetud käsikirjal, ei olnud ka sellel romaanil dialoogi. Vanasti oli mulle õpetatud, et eri peatükkides peavad olema eri tegevusliinid, aga sellel polnud tegevusliine ega dialoogi kumbagi. Kõndisin Toomemäe poolt Laiale tänavale. Eemalt tundus isa vastu tulevat. Aga lähemale jõudes oli vastutulija nägu nii udune, et ei saanud aru, kas ta on tuttav. Tänaval kõndis hulk inimesi. Kõik naised tundusid omavahel kokku kuuluvat, aga mehed mitte. Võibolla naiste jaoks tundusid jälle mehed kokku kuuluvat.

Laupäev, august 03, 2019

Laused paberile

Kirjutasin paberile lauseid. Igas lauses oli ühe erineva inimese ees- ja perekonnanimi ning öeldud, mis mulle tema juures meeldib. Mõtlesin, et kui võrgukasutajad pärast neid lauseid loevad, siis nad näevad, et mulle meeldivad kõik asjad. Paberile kirjutasin nimed välja, aga võrku mõtlesin panna ainult initsiaalid. Mõtlesin, et ma ei pane seda kirjutist blogi unenägude rubriiki, sest ma praegu ei maga, vaid olen poolunes. Panen selle ehk unenäoteooria rubriiki. Klaus kuulas oma toas valju häälega raadiot. Mina kirjutasin oma voodi peal ja Jürgen kuulas Tõnu voodi peal raadiot. Tahtsin minna kirjutuslaua taha ja tegin Jürgenile märkuse, et raadio on laua kõrval liiga vali. Jürgen vastas, et muidu ta ei kuule. Andsin järele, et kui raadio oleks riiuli peal, siis ta oleks jälle minu voodile liiga lähedal. Olin jõudnud laua taha ja vaatasin, et voodi kõrval riiulit enam ei olegi. Küsisin, kes selle ära viis. Üks poiss nägi rõdul kahte jalgratast ja küsis, kas ta võib ühe nendest võtta. Vastasin, et võib küll, aga ta peab enne teistelt ka küsima. Minu rattad need ei ole, mul pole ratast, sest mina rattaga ei sõida. Poiss küsis, mis sporti ma siis teen. Vastasin, et suusatan, mängin malet, teen kiirkõndi ja võimlen. Jürgen ütles vaikse häälega midagi, mis võis tähendada, et sellest on vähe. Poiss läks toast välja. Mõtlesin, et alguses kirjutasin, mis mulle meeldib, aga järgmised laused tahaksin kirjutada teemal, miks ma kurb olen. Ma hakkasin enne meeldivatest asjadest vist ka sellepärast kirjutama, et lugesin raamatust kurbusest ja tahtsin sellele vastukaalu. Poiss tuli tuppa tagasi ja jäi minu ees seisma. Püüdsin kätega varjata, mida ma kirjutanud olen. Poiss ütles, et ta ootab, millal ma sööma lähen, ta tahab magavaid inimesi näha.

Reede, august 02, 2019

Ravikaan

Isa andis mulle kaani, kelleks oli üks putukas. Isa ütles, et ta tahab kaani pärast tagasi, et see ravimiseks tema verd ka imeks. Mõtlesin, et võibolla see on rästik, sel juhul teda tuleb kinni hoida pea lähedalt, mitte kaugemalt, et ta hammustada ei saaks. Aga ta ei hammustanud ka kaugemalt hoides. Maotaltsutajaid tavaliselt ei hammustatud. Panin putuka vahepeal kapplaua peale, et käed oleksid vabad kapist rohu võtmiseks. Putukas tahtis ronida kapi ja seina vahelisse prakku. Sinna ma teda ei lasknud. Mõtlesin, et kui putukas peaks minema jooksma, kuidas isa siis ennast täna õhtul ravib? Putukas enam kapi taha ei läinud, aga ronis muidu kapi peal ringi. Ta läks pappkarpi, milles olid paljud ravivahendid. Kui isa kööki tuli, ütlesin, et putukas on selles karbis, aga ma ei tea, kas see, keda ma näen, on seesama või üks teine putukas.

Neljapäev, august 01, 2019

Nimesiltidega loeng

Lugesin vanu ajalehti, et leida Grenzsteini artikleid. Mulle tuli meelde, et tööd alustasin teisiti. Praegu vaatasin lehti järjest läbi, et võibolla leian midagi Grenzsteini kohta, aga algul olin juba endale kirja pannud Grenzsteini artiklite bibliograafia, et loen ainult neid. Vahepeal olin selle ära unustanud, nüüd tahtsin esialgse meetodi juurde tagasi pöörduda. Selleks tuli meelde tuletada, kuhu bibliograafia on kirjutatud.

*
Läksin pidulikule loengule. Laudadele olid pandud nimesildid, kes kuhu istub. Oli tähele pandud, et mulle meeldib istuda eelviimases reas, seetõttu nüüd oligi minu koht eelviimasesse ritta pandud. Minu koha kõrvale kummalegi poole kellegi nimesilti ei olnud pandud ja need kohad jäidki tühjaks. Loengupidaja näitas ühest raamatust minu pilti. Raamatuid lasti ringi käia. Ma ei teadnud, mis suunas ma pean raamatu edasi andma. Selgus, et andsin valesti. Selle raamatu kaanele, millest minu pilti oli näidatud, oli kirjutatud, et selles on psühhiaatriahaiglas olnute mälestused. Selleks siis minu pilti oligi näidatud, et mind inimeste silmis lõplikult lolliks teha. Märkasin, et laman laua peal üle kolme koha. Pidulikul loengul nii ei sobinud.