Tutvus Ameerika miljonäriga

Koostasin raamatut ja pidin kirjutama raamatule ka saatesõna. Mulle räägiti, et üks mees oli avaldanud kahtlust, kas ma olen nii tark, et saatesõna kirjutada. Mõtlesin, et kõik ei tea, et ma tark olen. Kuigi raamat polnud veel valmis, toimus juba selle esitlus. Esitlusel pidas Ago kõnet. Ta rääkis naljatoonil. Pärast esitluse lõppu hakkasid kõik koju minema. Kõndisin üksi oma kodu suunas. Kaarsillalt tuli mulle üks võõras vana naine vastu. Ta kukkus trepil selili ja ütles, et nüüd ta sureb. Vastasin, et kui ta saab, siis aitan ma ta püsti. Ütlesin, et võin aidata tal bussipeatusesse kõndida. Lisasin, et vahel ma küll ise ka libeda peal kukun, siis ma võin teda endaga koos pikali tõmmata.

*
Politsei oli Laari terava poliitilise avalduse eest arreteerinud. Mõtlesin, et Laari avaldused ei ole nii teravad ja ta on olnud Eesti peaminister. Tema arreteerimine toob talle arvatavasti valmistel hääli juurde. Ma olin juba enne tema arreteerimist kirjutanud luuletuse, nagu oleks ta arreteeritud. Mõtlesin, et nüüd on sobiv aeg see luuletus avaldada.

*
Üks naine aitas mul osta kaks paari pükse järjest. Varsti tahtis ta aidata osta ka kolmandat, öeldes, et nüüd ma olen nii paksuks läinud, et on vaja laiemaid. Tema välja valitud paar tundus mulle liiga lai. Eelmised püksid ei tundunud veel kitsad. See mees oli Ameerika miljonär ja mina olin vaene. Ta sõidutas mind oma laevaga ringi. See meenutas Kafka romaani, üldse polnud seletatud, miks on üks nii vaene ja teine nii rikas. Aga kolmas püksipaar jäi ostmata, see mees katkestas minuga ette hoiatamata suhted. Mõtlesin, et selline mu elu ongi, kõik suhtlevad minuga mingi perioodi jooksul ja siis lähevad teed lahku. Istusin ühes rahvarohkes ruumis laua taga. Päeva teisel poolel tuli minuga rääkima Sven. Ta rääkis ähvardaval toonil ja rääkimise ajal nügisime ja näpistasime üksteist. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et järgmine kord on ta jälle agressiivne.