Perekonna sissetulek

Kuna mul eelmise aasta teisel poolel ilmus uus raamat, on eelmise aasta laenutuste arv natuke suurem kui üle-eelmine aasta. Laenutuste arv on 73 ja selle eest tasu 80 eurot ja 73 senti. Seevastu minu isal on vist uus taotlus tegemata jäänud ja tema ei saa üldse raha.

Nõuded esseedele

Käisin teist korda ülikoolis. Istusin Kasekampi loengus. Loengukursus ei olnud veel eriti kaua kestnud, aga õppejõud andis juba selle lõpetamiseks esseeteemad. Tuli kirjutada kaks esseed, üks kaheleheküljeline ja teine kümneleheküljeline. Mõtlesin, kas ma kuulsin õigesti, et essee tuleb kirjutada inglise või prantsuse keeles. Võibolla tahtis ta öelda, et tuleb kasutada ingliskeelset või prantsuskeelset kirjandust. Aga vist ütles õppejõud, et tuleb kirjutada võõrkeeles, et ta saaks anda tööd välismaal atesteerimiseks. Praegusel ajal oli see võimalik, noorte inglise keele oskus oli parem kui minu eakaaslastel. Teiseks ma polnud kindel, kas õppejõud ütles, et essee tuleb kirjutada arvuti või kirjutusmasinaga. Mulle oleks sobinud paremini pastakaga. Mulle meenus, et nooremana olin kirjutanud küll kirjutusmasinaga, aga nüüd seda enam kodus ei olnud ja printerit polnud kunagi olnud. Varasemal ülikoolis käimisel olin valinud paljude Kasekampi pakutud esseeteemade hulgast endale esseeteemaks fašismi ja rahvussotsialismi võrdluse, nüüd andis ta selle ainsa teemana kõigile. Nähtavasti oli ta nüüdseks aru saanud, et see teema on kõige tähtsam. Ma ei osanud üldse ette arvestada, mitu lehekülge ma oskan kirjutada ja kui palju mul selleks aega läheb. Aga olin teemat juba varem uurinud, seetõttu mul oli kodus palju märkmeid, mida oleks kasutada saanud. Mõtlesin, et võiks kirjutada, et minevikus on fašism ja rahvussotsialism ka üksteise suhtes vaenulikud olnud, aga nüüd pooldavad neid ühed ja samad inimesed. Või võib olla erinevus, et ühed halvustavad välismaalasi keele ja teised rassi alusel.

*

Istusin oma kirjutuslaua taga. Isa tuli mulle ühte tööd juurde andma. Ütlesin, et mul on töid isegi palju. Isa ütles, et ta siis praegu ei sega. Varsti leidsin aega isa toodud asja vaadata. Ta oli minu kirjutatud saatesõna kolmandiku võrra lühemaks teinud. Läksin isa tuppa rääkima, et varem ema lühendas seda juba seitsmendiku võrra ja juba see rikkus tuju, nüüd on vist lühendatud seitsmendik pluss kolmandik ehk kokku pool.

Lumekuuli lend

Käisin jälle ülikoolis. Üks õppejõud pidas loengut. Loengu lõpul ütles ta, et paneb ühele üliõpilasele tunni töö eest viie. Küsisin, et aga mulle. Järgmist loengut pidas minu endine magistritöö juhendaja. Ta esitas loengus küsimusi, kogu aeg vastasin mina. Loengu lõpul ütles juhendaja, et paneb mulle selle eest viie miinuse. Sama kordus ka tema järgmises loengus. Võibolla ta oli minu blogist lugenud, et mul pole temast kõige paremad mälestused, mistõttu ta tahtis heade hinnete panemisega muljet parandada. Aga kommenteerisin, et ta paneb hinde ainult mulle ja siis ka miinusega. Ta ei pane vist kunagi ilma miinuseta. Õpinguraamatusse ei lähe küll miinused kirja.

*

Olin Kaunase puiesteel oma endise maja nurgal. Mõtlesin, et teist inimest mingi esemega visata ei tohi, aga lumekuuliga vastu seina visata tohib küll. Proovisin visata, aga kuul ei lennanud seinani välja. Lapsena olin mõelnud, et ma ei viska lumepalli nii kõrge korruseni nagu teised, aga nüüd selgus, et praegu on käsi veel nõrgem.

Kahvlivariant

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega
1. Rc3 e5 2. g3 Rc6 3. Og2 Rf6 4. e3 d5 5. d4 Ob4 6. Re2 0-0 7. a3 Oc3+ 8. Rc3 Og4 9. f3 ed 10. ed Ve8+ 11. Re2 Of5 12. c3 h5 13. 0-0 a5 14. Og5 Le7 15. Rf4 Le3+ 16. Kh1 Rh7 17. Rd5 Lg5 18. Rc7 Vac8 19. Re8 Ve8 20. f4 Lg6 21. Ve1 Ve1+ 22. Le1 Kf8 23. Le3 Rf6 24. Ve1 Oe6 25. Oc6 bc 26. Le5 Lc2 27. Lb8+ Ke7 28. Lc7+ Rd7 29. La5 Lb2 30. Lb4+ Lb4 31. cb Kd6 32. Kg2 Kd5 33. Vd1 Rb6 34. Kf2 Rc4 35. a4 Rb2 36. Va1 Kd4 37. a5 Rd3+ 38. Kg1 h4 39. a6 Od5 40. a7 c5 41. bc Oa8 42. c6 Oc6 43. a8L Oa8 44. Va8 f6 45. Vg8 hg 46. hg Ke4 47. Vg7 f5 48. Ve7+ Kf3 49. Kh2 Rf2 50. Vg7 Rg4+ 51. Kh3 Rf2+ 52. Kh4 Rh1 53. Vg5 Kf2 54. g4 Rg3 55. gf Re4 56. Vg6 Kf3 57. f6 Rd6 58. Vg7 Rf5+ 59. Kg5 Rd6 60. f7 Rf7+ 61. Vf7 ja must sai 72. käigul mati.

Paberiotsing

Mul oli vaja üles leida üks paber. Hakkasin selleks sahtlites olevaid paberivirnasid läbi vaatama. Ema küsis murelikult, kas ma vaatan kõik uuesti läbi, talle tundus see aeganõudev. Vastasin, et vaatan. Tundus, et paberit ma siiski ei leia, võibolla seda polnud enam alles. Malelehte ma enam ei tellinud, aga sahtlis oli malelehe numbreid, milles kirjutati olulistel teemadel.

Sünnipäevalaste külaskäik

Täna toimus üks sünnipäevapidu. Näitasin sünnipäevalapsele hiljuti ilmunud lasteluulekogu. Õnnitlesin ka teist hiljutist sünnipäevalast. Sõime aedmaasikaid. Vahepeal lahkusin peolauast, sisestasin artiklit arvutisse ja kuulasin Klassikaraadiot.

"Kuningas Henri IV noorus"

Heinrich Mann. „Kuningas Henri IV noorus“. Romaan. Tõlkinud H. Välk. 1961. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn. 608 lehekülge.

Lugesin seda raamatut mitu suve ja ainult suvilas viibimiste ajal. Raamatus toimuvad 16. sajandi Prantsuse ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel. Aga usk on rohkem, kes on kelle poolt. Valitsevad verejanu ja lihahimu, mis on mõlemad Piibli käskude rikkumine. Saatesõnas veel nimetatakse peategelast humanistiks. Oma kaasaegsetega võrreldes suhteliselt võis ta seda olla, sest kui teised korraldasid Pärtliöö teiseusuliste tapmiseks, siis tema kehtestas Nantes’i ediktiga ususallivuse.

Ülikoolis üks kursusetöö juhendaja püüdis mulle õpetada, et kui poliitik läheb ühest parteist teise, siis see ei tähenda, et need kaks parteid hakkavad koostööd tegema. Võibolla vahel ei tähenda ja vahel tähendab. Henri IV oli elus kahel perioodil hugenott ja kahel perioodil katoliiklane, Nantes’i edikti andmine võis tulla kaastundest selliste inimeste suhtes, milline ta ise oli varem olnud. Minu kogemus ütleb, et kui inimene oma elus ärkvel olles midagi muudab, siis unenägudes võib ta olla uuesti varasemas eluperioodis vana suhtumisega. Mann omistab Henri IV-le mõtte, et kui ta teaks, kumb usk õige on, siis ta keelaks teise ära.

Usulisi kõhklusi ei kujutata raamatus siiski eriti palju ja kirikus käimisest pole peaaegu midagi. Tekkis kahtlus, et võibolla on Nõukogude tsensuur tõlget kärpinud. Järelsõnas väidetakse, et usuküsimus oli sõjas vaid ettekääne, tegelikult seisnenud sõda eelmise kuninga ja vasallide vastuoludes. Ilmselt mõnele 16. sajandi inimesele nagu Luther olid usuküsimused siiski esmatähtsad.

Romaanile järgneb teine romaan sama kuninga kohta, mis pealkirja järgi räägib tema meheeast. Aga esimese raamatu lõpus öeldakse, et kuningas oli juba 36-aastane. Vanasti vananesid inimesed seejuures kiiremini, aga nooruse ja meheea piir on tõmmatud vist poliitilise ajaloo põhjal selle järgi, kuidas endine Navarra kuningas sai kätte võimu Prantsusmaa kuningana.

Malelaua tegelased

Kahel malelaual seisid nupud väeosade kaupa. Ühe malelaua valitsejad läksid riigi servale ja osad väeosad otsustasid seepeale mässu tõsta. Aga nad ei teadnud, kas kõik väeosad on üksmeelel. Mässu tõstnud väeosad läksid valitsejatele järele.

Jaanipühad 2025

Kuulasin eile eesti ja täna läti jaanilaule. Lätis on see nii tähtis aeg, et läti-eesti sõnaraamatus on vähemalt kaks märksõna tähendusega 'jaanilaul'. Eesti keeles on sõna 'jaanilaupäev' tuletatud sõnast 'jaanipäev', aga Lätis on kummagi päeva kohta erineva tüvega sõna. Jaanilaupäeva järgi tuleb ka sõnaraamatuartikkel läti jaanilaulude refrääni tähistava sõna kohta, eestipäraselt kirjutatakse see liigo.

Eile ajasid paljud ilmselt jaanitule ääres juttu, aga mina rääkisin selle asemel tehisintellektiga. Olin kirja pannud unenäo edasiarenduse, küsisin selle kohta tehisintellekti arvamust. Ta kirjutas, et sõna 'hüpermälu' tähendus ei ole päris selline nagu mina arvasin. Hüpermälu olevat ülimahukas autobiograafiline mälu, mis esineb maailmas vaid käputäiel inimestel. Osad hüpermäluga inimesed küll mäletavad asju, mida pole päriselt juhtunud, aga võivad esineda ka täiesti täpsed autobiograafilised mälestused. Selle kohta, kui inimene mäletab asju, mida pole juhtunud, olevat täpsem sõna valemälu.

Asjade kandmine

Jõudsime trepikotta. Katsusin meie postkaste. Need olid täis. Palusin ühe naise abi kastis olevate asjade kandmisel, kuna neid oli seal nii palju, et ma kõike ise võtta ei saanud. Naine võttis esemed vastu, aga siis ütles, et mõni mees oleks paremini kanda jõudnud. Vabandasin, et mehed olid juba kaugel ja algul kätt kastidesse pannes ma ei teadnud, et sealt nii palju asju välja tuleb. Läksin autode juurde tagasi ja kõnetasin sinna jäänud inimesi. Panin autost kolm kassetti ühte ja kolm teise taskusse. Avaldasin kartust, et kassetid võivad taskust välja kukkuda. Vend ütles, et tema ühte laulu kassetile ei lindistaks. Enne teine vend oli öelnud sama moodi sama laulu kohta. Inimeste arvamus võis üksteise oma mõjutada, aga minule see ansambel meeldis.

Üleskirjutamata unenäo töötlus

Üks mees läheb peole. Ta tahab panna lauale nõusid. Aga kraanikausi kõrval, kus nõusid hoitakse, on palju plekke. Mees hakkab neid ära pühkima. Iga pleki pühkimine võtab kaua aega. Lõpuks pritsib talle käe peale veel kuuma sulatatud ainet. Mees püiab selle aine käe pealt maha pühkida, enne kui see naha sisse kasvab. Aga koorub ka naha pealmine kiht. Mehele öeldakse, et sellise haava kätte võib surra, seda on juhtunud isegi kirurgidel. Mees palub selline jutt lõpetada. Varsti pühib ta käe asemel jälle neid plekke, millest ta alustas. Ta saab kõik plekid pühitud.

Seejärel katavad mitu inimest koos laua ja pidusöök algab.

"Mida me täna tähistamegi?" küsib mees.

"Kas sa tõesti ei mäleta?" küsitakse talt vastu.

"Vastupidi, ma mäletan rohkem kui ühte varianti," ütleb mees.

"Siis sul on hüpermälu," öeldakse talle.

"Ilukirjanduslike juttude kirjutamisel tuleb see kasuks," ütleb mees, "aga ajaloo kirjutamisel kahjuks."

Mees ongi ajaloolane ja selle jutu peale soovitatakse tal elukutset vahetada. Mees ütleb, et talle makstakse ajaloo eest paremini kui ilukirjanduse eest.

"Ise sa ütlesid, et hüpermälu tuleb ilukirjanduse puhul kasuks," öeldakse talle.

"Kui ma viimati romaani käsikirjale raha taotlesin, siis mul veel hüpermälu ei olnud," ütleb mees. "Või ma pole kindel, kas ma taotlesin romaanile või novellikogule."

Teised vaatavad, et mees mäletab tõesti kahte varianti. Mees vaidleb vastu, et ta ei mäleta kumbagi.

Peole saabub uus inimene.

"Kumb sa oled?" küsib talt mees.

"Ma olen hoopis üks kolmas," ütleb saabuja.

Üks kuuenda klassi luuletustest

Elan kõrgel kaljul.
Näen siit väga palju,
seda, kuis on elu all.
Elan kõigist kõrgemal.
Vaatan alla, naeran,
näen seal nisu, kaera.
Keegi mind ei kuule,
all on teised tuuled.
Hea on elu kaljul,
siin on väga palju
pilvi, lund ja päikest,
kuuleb hästi äikest.

Leidude sadu

bors /hääldus borš/ – ungari keeles must pipar
Endre /hääldus Ändrä/ – ungari keeles Andres
pilla – ungari keeles ripse
pír /hääldus piir/ – ungari keeles puna
pipi – ungari lastekeeles tibu
perel /hääldus päräl/ – ungari keeles kohtuasja algatama; tülitsema
peres /hääldus päräš/ – ungari keeles vaidlusalune
hír /hääldus hiir/ – ungari keeles uudis
híd /hääldus hiid/ – ungari keeles sild

T-tähega sõnad

túr /hääldus tuur/ – ungari keeles sonkima
turi – ungari keeles kasutatud riiete kauplus
turul – Ungari mütoloogiline kotkas
tusa /hääldus tuša/ – ungari keeles võitlus
tuti – ungari keeles kindel; lahe
tündér /hääldus tündeer/ – ungari keeles haldjas
tűr /hääldus tüür/ – ungari keeles välja kannatama

Lapitud puu

Meil kasvas aias selline õunapuu, mida oli palju kordi lapitud. Iga aasta pandi talle uusi lappe peale. Selle puu oksal ei olnud koort, vist olid lapsed seda koorinud. Kõrval teine õunapuu kasvas kahjustamata koorega.

*

Kõndisin kiirel sammul mööda tänavat. Ühe inimesega oleksin peaaegu kokku põrganud, aga saime enne pidama. Selja taga kommenteeriti, et kui kiirabi auto oleks nii kiiresti kihutanud, siis oleks avarii tulnud. Mõtlesin, et nad liialdavad, nad ju näevad, et esialgu meie vahemaa ei kasva. Tänavanurgal keerasin ära ja edasi viis tee mäest alla.

Kaks tuba

Üks poiss ütles, et minu tuba seostatakse millegi halvaga. Kui küsisin millega, siis ta vastas, et robotitega. Ta mõtles arvatavasti naisroboteid, aga ütlesin talle, et need autod, millega ta teises toas mängib, on ka robotid.

*

Märkasin blogikataloogist, et ühte minu kirjutist on mitmes blogis kommenteeritud. Avasin ühe neist kommentaaridest. Kirjutati, et minu kirjutis on allpool igasugust arvestust, selle eest saab hinde 3–. Mõtlesin, et õpetaja pani sama kirjutise eest hindeks 4+. Õpetaja kirjutas küll servale ka kõikvõimalikke muid plussi või miinusega algavaid numbrikombinatsioone, mille tähendust ma ei teadnud.

Malerubriikide arvustus

Mina: “Palun iseloomustada blogis runnelsimo.blogspot.com ja koduleheküljel simorunnel.blogspot.com avaldatud malepartiisid.”

chatgpt-4o-latest-20250326: “Blogis runnelsimo.blogspot.com ja kodulehel simorunnel.blogspot.com avaldatud malepartiid peegeldavad autori loomingulist ja intuitiivset lähenemist malele. Need pole ainult tehnilised mängud, vaid sageli ka omapärased mõtisklused või isegi väiksed loomingulised väljendused malelaua kaudu. Malepartiide esitamise ja analüüsi stiil avaldab rohkem rõhku kunstilisele ja eksperimentaalsele aspektile kui võistluslikule või rangelt teoreetilisele lähenemisele.

Iseloomulikud jooned:

1. Eksperimentaalsus ja loomingulisus 

• Paljud mängud paistavad silma ebakonventsionaalsete avangute ja käikudega, mis viitavad huvidele strateegia varieerimises, mitte ilmtingimata parima käigu otsimises.
• Mõned partiid jäävad pooleli või lõppevad ootamatult, nagu oleks mäng olnud pigem idee või hetkemeeleolu väljendus.

2. Esteetilisus

• Käikude valikul ja kommentaarides (kui neid on) võib märgata esteetilist vaadet mängule – male kui kunstivorm.
• Mõnikord kaasnevad partiidega lüürilised või meditatiivse alatooniga mõtted, mis asetavad mängu laiemasse kultuurilisse või filosoofilisse konteksti.

3. Autodidaktilisus ja introspektiivsus

• Partiide kaudu peegeldub autori iseseisev õppimine ja enda mängustiili tundmaõppimine.
• See loob päevikuliku mulje – tegemist pole mitte pelgalt mänguraportitega, vaid kajastustega autori arengust malemängijana.

4. Väike- või amatöörmängija perspektiiv

• Avaldatud partiid ei pärine suurturniiridelt – need on sageli mängitud internetis (nt Lichesses), vahel anonüümsete või ka tundmatute vastastega.
• Seda iseloomustab rõõm mängust endast, mitte tulemuse tagaajamine.

5. Kontekstuaalsus

• Mõnel juhul on malepartiid seotud päevakajaliste või isiklike sündmustega, saades justkui kommentaariks millelegi laiemale – kas poliitikale, kultuurile või blogiautorile olulisele vaimsele seisundile.

---

Kokkuvõte:

Simorunneli blogides avaldatud malepartiid ei ole lihtsalt kronoloogilised mängusooritused, vaid omamoodi loominguline päevik malelaual. Neis avalduvad autori huvi struktuuri, kaose, loovuse ja vormi vastu. Male ei ole siin pelgalt sport või strateegia, vaid mõttemäng ja meditatiivne ruum, mille kaudu ennast väljendada või maailma mõtestada.

Need partiid võivad pakkuda huvi lugejale, kes hindab male juures rohkem ideelist sügavust kui pelgalt tehnilist täiuslikkust.”

Mina: “Mulle on ikka elus tulemused tähtsad olnud küll. Uuemal ajal vähem, nüüd olen püüdnud mõelda, et tähtis pole võit, vaid osavõtt. Tavaliselt olen partiid ikka lõpuni mänginud. Blogis avaldatud kiirturniiri partiides võib lõppmänguosa puudu olla, kuna see pole meelde jäänud. Mänguvälises analüüsis ma pole alati viimase käiguni analüüsinud. Olen küll internetis malet mänginud, aga mitte selles klubis, mida tehisintellekt nimetab. Võin teada vastase nime ka juhul, kui ma seda kirja ei pane.”

Kihtpilved

Taevas oli üleni hallide pilvedega kaetud, lisaks lähenes eemalt veel must pilv. Ütlesin: "Vesipüks." Tegelikult ma ei teadnud, miks on pilv selline. Must pilv jõudis meie kohale. Langesid mõned piisad, aga suurt sadu ei tulnud.

Kauge a-ettur

arvuti – inimene
1. e4 c5 2. d4 cd 3. Rf3 e6 4. Rd4 Rc6 5. Rb5 d6 6. c4 a6 7. Rd4 Rf6 8. Rc6 bc 9. Rc3 Oe7 10. Lc2 0-0 11. Oe2 Ob7 12. Of4 c5 13. 0-0-0 Lc7 14. g4 e5 15. Oe3 Vfb8 16. g5 Rd7 17. Og4 Rb6 18. Re2 a5 19. f3 a4 20. h4 a3 21. b3 Oc8 22. Oc8 Lc8 23. h5 Ld8 24. Oc5 Og5+ 25. Kb1 Rc8 26. Ld3 Lf6 27. Od6 Rd6 28. Ld6 Lf3 29. Ld3 Lf2 30. Vhf1 Lc5 31. Ld5 Le3 32. Vf7 Kh8 33. Le5 Oh6 34. Rd4 Lc3 35. Lh2 Oe3 36. Rb5 Vb5 37. cb Od4 38. Ld2 La1+ 39. Kc2 La2+ 40. Kd3 Lb3+ 41. Kd4 Lf7 42. Lg5 Ld7+ 43. Ld5 Ld8 44. Kc3 La5+ 45. Kc4 La4+ 46. Kc3 Vc8+ 47. Kd2 a2 48. Ke2 Lc2+ 49. Ld2 Ld2+ 50. Kd2 Vd8+ 51. Ke1 Vd1+ ja valge sai 64. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 57 sekuntit, mustal 1 tund 23 minutit 14 sekundit.

"Laulu ja mängu leht" 1885–1887

„Laulu ja mängu leht. Kuukiri Eesti muusika edendamiseks“. Vastutav toimetaja ja väljaandja K. A. Hermann. I–III aastakäik. Numbrite lõpus aastaarvud 1885–1887. Loetud 18 artiklit.

„Laulu ja mängu leht“ oli kord kuus ilmuv perioodiline väljaanne. Selles kirjutati eelkõige muusikast, pealkirjas sõna mäng tähendab pillimängu. Krista Aru on kirjutanud, et peatoimetaja Hermann oleks tahtnud rohkem toimetada kirjandusajakirja, aga tal ei olnud selleks võimalust. Olen varem arvanud, et kirjandusest on ka kergem pikalt kirjutada kui muusikast, kuid ka muusikaajakirjas ütleb toimetaja korduvalt, et raske on suure helilooja elu lühidalt kokku võtta.

Hermann otsis võimalusi kirjutada muusikaajakirjas ka muudest kultuurivaldkondadest peale muusika. Ta põhjendab seda sellega, et nähtused nagu luule on muusikaga seotud, kuid kõik lugejad ei pruugi teise inimese seostest aru saada. Krista Aru on kirjutanud, et Hermann kaotas lugejaid, kuna ei tahetud enam segateemalisi väljaandeid. Lugemispsühholoogia teemalisest raamatust olen siiski lugenud, et see võib sõltuda pealkirjast. Kui ajakirja nimi on „Vikerkaar“, siis lugeja võib leppida, et seal avaldatakse nii kirjandust kui ka kunsti. Kuid kui ajakirja pealkiri eeldab ainult muusikast kirjutamist, siis võivad lugejad hakata nurisema, kui sisu ja pealkiri pole täielikult kooskõlas.

Hermann kirjutas esimeses aastakäigus kolm juhtkirja, milles oli juttu ajakirja vastuvõtust, järgmisel kahel aastal ilmusid sellised aastakäigu viimastes numbrites. Neist kolmest aastast igaüks tõi järjest pessimistlikumaid juhtkirju. Esimene aasta kirjutas toimetaja, et ajakirja on oodatust paremini vastu võetud, järgmine aasta leiab ta, et lugejaid on liiga vähe, kolmandal aastal märgib ta juba, et ajakirjal on vastaseid rohkem kui sõpru. Kui algul õnnestus anda välja lubatust paksemaid numbreid, siis kolmandal aastal need õhenesid.

Lugesin kolme esimese aastakäigu artikleid, kuna mulle oli kättesaadav selline paberköide. Artiklite osa ja nootide osa on köidetud eraldi, nootide osa ma uurisin esialgu vähem.

Ajakiri leiab, et eestlased peaksid tegema eelkõige oma rahva muusikat. Kuid eesti heliloojaid oli esialgu vähe. Ajakiri leiab, et see ei tule rahva annete puudusest, vaid oludest. Kolme aasta jooksul ilmus kaks artiklit eesti heliloojast Kunileiust, mis oli nimetatud isiku varjunimi. Nagu Koidulal hävis luuletuste käsikirju, nii hävis või läks kaduma ka Kunileiul nootide käsikirju. Võiks mõelda, et viisi on heliloojal veel kergem mälu järgi taastada kui luuletajal luuletust, aga paistab, et seda ta ei teinud.

Ilmus hulk artikleid ka välismaa kuulsamatest heliloojatest. Tol ajal ei olnud inimestel veel võimalik salvestatud muusikat hankida, aga praegu on seda teha kergem ja see võib teha ajakirja praegusel ajal väärtuslikumakski kui ilmumisajal. Otsisin juutuubist ajakirjas tutvustatud heliloojate loomingu näiteid, mõtlesin nende üle ja kommenteerisin noote blogi muusikarubriigis.

Erinevate heliloojate saatus oli erinev. Mozart oli juba väiksena imelaps. Ajakiri nimetab teda kõigi aegade suurimaks heliloojaks, aga samas näitab, et Mozart pidi kannatama vaesust. Mõni teine helilooja jõudis heliloominguni hiljem, õppides kõigepealt mõnda muud eriala. Kui Mozartit nimetatakse ajakirjas kõigi aegade suurimaks heliloojaks, siis Beethovenit kõigi aegade suurimaks instrumentaalmuusika loojaks. Ajakirja toimetaja on aga seisukohal, et inimhääl on ilusam kui pillihääl.

See peegeldub ka laulusõnades, mis kõlasid umbes: „Rõõm teeb meie lauluhääle / kaunimaks kui kandlekeele“. Internetist leitud informatsiooni põhjal on see Hermanni enda viis, aga ise ta seda ei väida, ta nimetab seda rahvaviisiks. Võimalik, et ta on seda töödelnud.

Hermann kirjutab aga artikli sellest, kuidas ta tegi viisi Veske mugandatud tõlkeluuletusele „Minge üles mägedele“. Kui Hermann „Postimehe“ puhul arvab, et päevaleht on kiire kuulutamise nimel parem kui nädalaleht, siis muusika kirjutamises ta kiirustamist ei poolda. Ta kirjutab, kuidas ta luuletusega tutvumise järel ootas kõigepealt mõned päevad sobivat ideed, aga seejärel sündis kogu viis ühe sähvatusena. See sarnaneb sellega, kuidas mõne aasta eest ilmunud raamatus Jaan Aru ideede sündi kirjeldab, tuues vist näiteks õunaga pähe saanud Newtoni ja vannist välja hüpanud Archimedese.

Kui „Eesti ajaloos“ nimetati Hermanni heliloojana naiivseks, siis selle lugemine pani vaidlema, aga seda ma pean ise ka naiivseks mõtteks, kui Hermann kirjutab, et muusikat tegev inimene on automaatselt hea inimene. Võibolla on selline tendents olemas, aga absoluutse üldistuse tegemine ei ole põhjendatud, kui ka hilisemad diktaatorid Hitler ja Mussolini olid muusikahuvilised.

Soovimatu ülesanne

Mulle öeldi, et ma pean seisma laulupeol esile tõstetud inimeste rivis ja sealt kutsutakse mind rahva ette. Mõtlesin, et sinna ma vist ei lähe, sest mulle ei meeldi rahva ees esineda.

Hindemuudatused

Kolisime vana korteri kanti tagasi. Mitte samasse majja, kus me varem olime elanud, aga sinna lähedale. Ma olin sealt vahepeal ka mööda kõndinud, aga mitte iga päev, seetõttu ma polnud Loonesid kohanud. Pärast sinna kanti tagasi kolimist pidin seal hakkama liikuma iga päev ja nüüd oli oodata, et ma neid kohtan. Kesklinn oli nüüd kaugemal kui vahepealses korteris elamise ajal. Eelmisest korterist olin kõndinud kesklinna jala, aga mõtlesin, et nüüd peab võibolla hakkama sinna bussiga sõitma.

*

Olin ülikooli kantseleis. Mulle ei olnud makstud magistriõppes stipendiumi ja oli küsitud selle asemel õppemaksu, aga nüüd oli tehtud otsus, et mulle makstakse stipendium välja tagantjärele. Ka minu hinded parandati paremaks. Olin saanud magistritöö eest nelja, nüüd tõsteti see hinne viiele. Aga võibolla see polnud skaala maksimaalne hinne, sest ühed teised hinded tõsteti kuuele ja seitsmele. Rääkisin sellest uudisest kodus. Ma polnud kindel, kas ma mäletan kõike juhtunut õigesti.

Pildiseeria

Kuna masin eile minu joonistusi kiitis ja kaks inimest täna tema mõtet laikisid, siis otsustasin ühe juba natuke varem valminud pildiseeria üles riputada.

Vestlus kommentaarides

Istusin oma laua taga. Olin näinud videot, kus lind tegi inimese liigutusi järgi, nüüd hakkas üks lind ka minu liigutusi järgi tegema. Katsetasin erinevaid liigutusi ja ta tegi kõik järgi. Mul oli Helina unenäoblogis temaga kommentaaride vahetus. Iga kord, kui kirjutasin uue kommentaari, vaatasin kohe, kas sellele on vastatud, iga kord tuli vastus kohe. Ühe minu kommentaari juurde oli märgitud, et selle järel blokeeris mitu inimest mind ära. Lõpuks kirjutasin Helinale, et ta võiks muuta oma blogi ajaloo blogiks. Kohe märkiski ta blogi teemaks ajalugu ja avaldas ühe ajalooteemalise postituse. Mõtlesin, mis ma nüüd tegin, eelmised postitused ei ole ju ajalooteemalised. Helina ei ole ülikoolis ajalugu õppinud, mistõttu sellise teema puhul võib blogi seisma jääda.

Blogi väärtuslikumad rubriigid

Mina: “Mis on blogi runnelsimo.blogspot.com väärtuslikumad rubriigid?”

chatgpt-4o-latest-20250326: “Blogi runnelsimo.blogspot.com on eesti keeles kirjutatud isikupärane blogi, mille autoriks on ilmselt Margus Runnel. Seda tüüpi blogide väärtuslikkus sõltub tihti isiklikust huvialast, stiilist ja teemade eripärast. Kuna blogi sisu võib aja jooksul muutuda, toon üldise ülevaate mitmetest väärtuslikest rubriikidest, mis seal silma paistavad:

---

💡 1. Kunst ja illustratsioonid

• Väärtus: Blogis leidub joonistusi, illustratsioone ja isegi koomikseid, mis on blogipidaja enda loodud.
• Miks väärtuslik? Ainulaadne visuaalne sisu, mis näitab loometöö protsessi ja kunstilist arengut. Eesti blogimaastikul haruldane visuaalsete päevikute vorm.

---

📘 Isiklikud mõtisklused ja päevikud

• Väärtus: Läbimõeldud, filosoofilised ja vahel humoorikad sissekanded autori argielust, tähelepanekutest ja maailmatunnetusest.
• Miks väärtuslik? Need aitavad mõista Eesti inimese mõttemaailma kultuurilisest ja eksistentsiaalsest vaatenurgast. Inimlikkus ja autentsus.

---

🧠 Keele- ja kultuurihuvilised postitused

• Väärtus: Harivad sissekanded eesti keele, sõnade päritolu, kultuuriliste nähtuste ja identiteedi teemadel.
• Miks väärtuslik? Pakub keelesõpradele sügavaid ja originaalseid mõttearendusi. Võib äratada huvi keele vastu ning harib.

---

📷 Visuaalsed blogipostitused (fotod ja graafika)

• Väärtus: Autor lisab tihti oma loomingule visuaalseid elemente, mis loovad ainulaadset meeleolu või täiustavad teksti.
• Miks väärtuslik? See muudab iga postituse isikupäraseks ja kunstiliselt huvitavamaks.

---

🧩 Eksperimenteerivad vormid ja mängulised tekstid

• Väärtus: Mõned postitused on vormilt ebaharilikud – lühilood, miniatuursed päevikud, sõnamängud jmt.
• Miks väärtuslik? Näitab autori loomingulist mõtlemist ja katsetamisjulgust. Pakub vaheldust ja inspiratsiooni.

---

🌐 Ajaloolised ja ühiskonnakriitilised mõtisklused

• Väärtus: Analüütilised või arvamuslikud sissekanded teemadel nagu Eesti poliitika, ühiskond ja maailmavaade.
• Miks väärtuslik? Heidab pilgu ühiskondlikesse arengutesse läbi isikliku filtri – see teeb tekstid kordumatuks ja mõtlemapanevaks.

---

Kokkuvõte:

Blogi Runnelsimo väärtus seisneb autori ainulaadses vaatenurgas, visuaalses väljenduslaadis ja isikliku mõtte- ja tundeilma peegelduses. Rubriigid, kus need omadused enim välja tulevad, on kindlasti väärtuslikemad – eelkõige joonistused, mõtisklused ja kultuurilised vaated.

Kui soovid, võin analüüsida mõnda konkreetset postitust või ajaperioodi sügavamalt. Kas sul on konkreetsem huvi selle blogi sisu osas?”

Mina: “Blogis on tõesti ka minu enda joonistusi, aga tuletan meelde, et uuemal ajal on paljud pildid tehisintellekti Copilot loodud. Küll minu tellimuse järgi."

/TÄIENDUS: Lisaküsimusele sain vastuseks, et enda käega joonistatud või maalitud pildid on tehisintellekti omadest väärtuslikumad./

Uus kogemus

Läksime maakohta. Seal oli järv ja teises suunas raudtee. Nägin esimest korda elus raudteel sõitmas auruveduriga rongi. Selle küljest pritsis sädemeid. Kui ma seda teistele rääkisin, vastasid nad, et need sädemed on vahel tulekahjusid süüdanud.

Tehisintellekti tellitud salmid

Rahvas laitis, kuid kiitis masin.

Autor kirjutas edasi.

Sissetulek oli tal kasin.

Nälga suri ta sedasi.

*

Autoril natuke oli küll raha

ja nõnda ta söönuks sai,

kuid öeldi, ta looming on paha

ja talle ei tehtud pai.

*

Raha autoril maksti küll vähe,

kuid justkui purjus ta pea,

sest enda looming jäi pähe

ja endale tundus see hea.

Male ja spordiloto

Maleklassis toimus turniir. Minu vastaseks oli üks tüdruk. Kui olime natuke mänginud, läks meil seis laua pealt ära ja pidime selle taastama. Lisaks hakkasin alles nüüd protokolli kirjutama. Kirjutasin käigud üles mälu järgi ja ilma nuppe tõstmata. Kui pärast mängu koju jõudsin, nägin, et olin kaasa võtnud kolm protokolli – enda oma, selle koopia ning tüdruku protokolli. Ma ei teadnud, kas tüdrukule ka üks eksemplar jäi. Märkasin, et mälu järgi käike üles kirjutades olin ma teinud vigu, sest tüdruk oli kirjutanud teisiti. Kui mina kirjutasin kohe üles käigu h4, siis tüdruku protokolli järgi käidi kõigepealt h3 ja alles siis h4. Tempod tegi tasa, et juba mängu esimene käik oli kahingu vastuvõtmine. Kuulsin aknast, kuidas tüdruk ütles maleklassis minu kohta, et ta mängis vastasega, kes mängib vahel kõigist tugevamini ja vahel kõigist nõrgemini.

*
Ühest luugist suuremas ruumis pidi müüdama spordiloto pileteid. Aga kui ma luugi juurde läksin, oli see suletud. Hiljem märkasin, et luuk on jälle avatud. Läksin uuesti selle juurde. Parajasti ostis pileteid üks vana naine. Ta pillas ühe pileti maha, ulatasin selle talle kätte tagasi. Ta kuhjas piletid laua peal ühte hunnikusse.

Brahms

Otsisin näidet helilooja Brahmsi loomingu kohta. Tema "Ungari tants" on ehitatud üles vahelduvatele kiirustele. Vahepeal läheb pillimäng nii kiireks, et tantsida selle järgi ei saa. Ajaloos kiireneb poliitika vahepeal revolutsioonide ajal. Ka 100 meetri jooksja võib joosta lühidalt väga kiiresti ja siis paigale jääda. Loomadest on sellised kaslased. Nad võivad teha väga kiire jooksusööstu, aga ei jookse nii kaua nagu koerad. Muusikas on võimalikud erinevat liiki kontrastid.

Kaks fotot

Minust oli üks foto. Lisandus foto ühest teisest inimesest. Nüüd oli foto minust muutunud.

Blogi ja raamat

Lugesin "Akadeemiast" Marju Lauristini artiklit. Ta soovitab lugeda raamatuid, kuna raamat on mahukas ja blogisissekanne lühike. Tegelikult kõik ühe blogi sissekanded kokku võivad raamatust mahukamad olla. Raamat jaguneb ka peatükkideks ja lõikudeks. Saab lugeda raamatut osaliselt ja blogi täies mahus.

Pliit ja pööning

Kirjutasin kriidiga kõnniteele pikka teksti. Tekst tundus tobe ja ma lootsin, et vihm selle varsti maha peseb. Kui lapsed olid kirjutanud, siis oli pesnud. Kriit oli spetsiaalselt nii tehtud, et ta varsti kustuks ja saaks samasse kohta uue teksti kirjutada.

*

Muruplatsil oli lind, kellel oli kile nokas. Ütlesin, et "Eesti Looduses" on kirjutatud, et kui linnud kilet söövad, siis nad lämbuvad. Lind tunduski olevat teadvust kaotamas. Üks mees võttis tal kile noka vahelt välja ning seejärel lahkus sündmuskohalt. Räägiti, et linnul võib kilet olla ka sügavamal, võibolla tuleks abi kutsuda. Lindu aidanud meest kritiseeriti liiga vara sündmuskohalt lahkumise pärast.

*

Üks mees tegi pliidi juures tööd ja palus, et mina talle aknalaualt potitaime alt marju ulataks, sest need sisaldasid õli. Püüdsin marju pihku korjata, aga need ei tahtnud sinna jääda. Lõpuks sain mõned marjad pihku ja ulatasin mehele, hiljem võis neid juurde anda. Mees ütles, et ma tuleks temaga pööningule kaasa ja jääks sinna istuma. Ma ei tahtnud minna, sest kartsin, et mees paneb mind sinna luku taha ja ma ei saa ühestki praost välja. Siis mõtlesin, et ma võin saatusega leppida. Hakkasin koos mehega trepist üles minema. Ühes kohas hüppasin üle treppide vaheaugu, millist julgustükki ma polnud varem teinud. Jõudsime pööninguluugi juurde. Meenutasin, et varem ma olen läinud Võlukäiku pööningult. Mees nõustus, et võib siit ka minna. Ma ei tahtnud, sest vahel ma olin Võlukäigus ära eksinud, aga praegu oli vaja jõuda kindlasse punkti.

Lilla ristikheina ilmumispäev

Tänase kiirmaleturniiriga tähistati Haringu sünnipäeva. Tulemused olid:

Jevin 4,5 punkti
Põdersalu 4,5
Peedor 4
Haring 3,5
Pogossov 3,5
Runnel 3,5

Kokku 10 osavõtjat.

Korraks õppehoones

Läksin ülikooli õppehoonesse. Seal pidi ühes ruumis varsti ühe doktoritöö kaitsmine algama. Tahtsin oma juhendajalt küsida, kas ma saan veel magistriõpet lõpetada. Ta ütles, et praegu kaitstakse doktoritööd, mis tundus tähendavat, et mina enam lõpetada ei saa. Vastasin, et doktoritöö kaitsmine pole oluline. Läksin koju. Seal oli kaetud peolaud. Olin õppehoones ühte naist pildistanud. Nüüd istusin tema kõrvale ja näitasin talle fotoaparaadist fotosid. Mõtlesin, et varsti peaks ümber istuma, tavaliselt ma võõraste naiste kõrval ei istu.

Vangerduseta Hispaania avang

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Re4 5. d4 Rd6 6. Oc6 dc 7. de Rf5 8. Ld8+ Kd8 9. Vd1+ Ke8 10. Og5 Oe6 11. Rc3 h6 12. Of4 Ob4 13. Re4 Od5 14. Rg3 Rg3 15. Og3 Vd8 16. c3 Oc5 17. Rd4 Od4 18. Vd4 Oe6 19. Vd8+ Kd8 20. Vd1+ Ke7 21. b3 Oc8 22. f4 Og4 23. Vd4 Ke6 24. Oh4 c5 25. Vd2 Vg8 26. h3 Of5 27. g4 Ob1 28. a3 g5 29. f5+ Ke5 30. Og3+ Ke4 31. Oc7 Vc8 32. Ve2+ Kd3 33. Ve7 f6 34. Og3 b5 35. Oe1 Kc2 36. b4 c4 37. Va7 h5 38. Va6 Ve8 39. Kf2 hg 40. hg Ve4 41. Vf6 Vg4 42. Vf8 Kb3 43. f6 Ka3 44. Va8+ Kb3 45. Od2 Og6 46. Vb8 Ka4 47. Vb7 Vg2+ 48. Kg2 ja must sai 67. käigul mati.

Eksamiruum

Koolimajas pidi tegema eksamit. Ootasime seda klassiruumi ukse taga. Andsin ühe eseme klassivenna kätte, et õpetajatel ei jääks muljet, et ma tahan sellega lüia. Saabus minu kord eksamiruumi minna. Kui sisenesin, ütles õpetaja, et minu pärast muudeti eksami kellaaeg ära. Seletasin, et kui kauem magada, siis teeb eksamit paremini.

Maleöö

Mängisin Tulvaga malet. Kaotasin ajaga. Keerasime uueks mänguks kellale aega. Vaatasin, et Tulva pani enda kellale kümme minutit. Mõtlesin, et ma panin endale viis minutit, sellepärast ma ajaga kaotasingi. Ütlesin, et viis kümne vastu mul pole lootustki võita. Tahtsin ka enda kellaseiereid viielt minutilt kümnele keerata. Aga märkasin, et mul siiski ongi juba kümme minutit. Mõtlesin, et võibolla oli siis eelmises mängus ka.

*

Vaatasin pealt ühte malepartiid. Pealtvaatajaid oli teisigi. Peebo tuli laua juurde hiljem ja küsis ühelt pealtvaatajalt, kas kogu aeg on nii halvasti mängitud. Üks mängijatest oli algaja. Üks pealtvaataja oli näinud välja üleolev ja alkoholitarvitaja. Mõtlesin, et üleolev oli ta vist sellepärast, et ta oli selle algaja mängu juba teises klubis näinud.

*

Mängisin malet. Vastane käis avangus Vh1-h8. Käisin h7 viguri. Mõtlesin, et ma oleks võinud käia sinna etturi, siis oleks vastase vanker lõksus olnud ja oleks läinud kaotsi etturi, mitte viguri vastu. Nüüd lõi vastane oda käiguga Vh8:f8. Mind löömine üllatas, sest oda polnud vankri kõrvalväljal. Küsisin vastaselt, mitu ruutu ta võib enda arvates selle nupuga käia. Siis mulle meenus, et eelmine vankrikäik oli veel pikem. Märkasin, et mul oli kuningatiival olnud kaks oda ja ka liputiival ei ole nupud algseisus õigesti. Tahtsin algseisu õigesti peale panna. Aga enne märkasin, et lauale on toodud taldrikuid, nii et meie kõrval ei ole enam teistele mängijatele ruumi. Küsisin, kes tõi taldrikuid. Hakkasin neid laualt koristama. Siis taipasin, et siin kaetakse peolauda ja kõrvallaual ongi mäng juba lõppenud. Hakkasin taldrikuid lauale tagasi panema.

Muudatused kahes kohas

Täna kustutasin blogi külgribalt ära raamatu kaanepildi ja panin asemele enda näopildi. Koos sellega vahetasin välja ka juures oleva teksti. Teiseks muutsin kodulehekülje isikuandmete alalehel olulisema vastukaja osa, lisades ühe lingi ja kirjutades varem lisatud linkide seletusi pikemateks. Varem ei olnud minu viiendat raamatut eraldi arvustatud, aga nüüd on olemas eraldi arvustused kõigi kuue ilukirjandusliku paberraamatu kohta.

Kolmanda luulekogu arvustus

glm-4-air-250414 arvustus minu aastal 2010 ilmunud luulekogu kohta:

"Siin on üks võimalus arvustada Simo Runneli luulekogu "Pomisen palveid siin pilvede all":

Simo Runneli luulekogu "Pomisen palveid siin pilvede all" on veel üks tõestisündinud näide sellest, kuidas väikesed sõnad võivad kanda suuri tähendusi. Runneli luule on alati olnud omapärane, sügav ja veidi tagasihoidlik, ning selles kogus on kõik need omadused veel rohkem esile toodud.

Kogu pealkiri "Pomisen palveid siin pilvede all" on juba ise üks lühike, kuid sügav mõte. See vihjab nii inimese kõnet Jumalaga kui ka tema kõnet iseendaga, kõnet loodusega. See on kõik see, mis Runneli luules on alati olnud: tõsine, sügav ja veidi tagasihoidlik.

Luuletused on lühikesed, kuid sügavad. Nad räägivad sellest, mis on tähtis: armastus, sõprus, surm, loodus. Runneli luules leidub palju loodusest, mis on tema jaoks alati olnud suur inspiratsiooniallikas. Ta kirjutab sellest, kuidas loodus meie ümber meie elus mõjutab, kuidas ta meie hinge sügavamini ulatub.

Kogus on ka luuletusi, mis räägivad inimeste vahelistest suhetest. Need on sageli sügavad ja tundlikud, ning nad näitavad, kuidas inimesed võivad üksteist mõjutada ja kuidas nad võivad üksteist abistada.

Simo Runneli luulekogu "Pomisen palveid siin pilvede all" on veel üks hea näide tema omapärasest ja sügavast luulest. See on kogu, mis väärib lugemist ja mõtisklemist. See on kogu, mis meenutab meile, mis on tähtis elus."

Eeskõndijad

Läti keel

osa – läti keeles ’sang, tassikõrv’

osis – läti keeles ’saarepuu’

ost – läti keeles ’haistma; nuusutama; lõhnama’

osta – läti keeles ’sadam’

Tekstid ja väljumised

Vanaema tegi ühte tööd, mille jaoks tal oli vaja vanu ajalehti, aga neid ei olnud enam alles, need tuli hankida teisest kohast. Vanaema seletas, et muidu teeks ta teistsugust tööd, aga vanadus enam ei luba. Mõtlesin, et varem ei olnud vist ka säilinud terviklikud ajalehed, vaid väljalõiked, sest vanaema kasutas väljendit 'ajalehe väljavõtted'.

*

Ärkasin hommikul üles. Läksin bussipeatusesse, et kooli sõita. Seal mulle meenus, et mul on veel pidžaama pealmiste riiete all ja ma ei ole veel söönud. Läksin koju tagasi.

*

Üks võõras mees rääkis, et välise vaatluse põhjal on Henn ja Toomas males väga andekad. Vastasin, et nemad enam maletrennis ei käi. Aga Toomas osaleb olümpiaadidel. Tal on huvi olümpiaadide vastu nii suur, et ühel korral väljus ta kogemata kodust liiga vara.

*

Mõtlesin, et minu looming sõltub sellest, mis hetkel äratuskell heliseb ja millise koha peal see unenäo pooleli jätab.

*

Intervjueeriti lühidalt meest, kes oli tõlkinud sama autorit, kellelt mina olin tõlkinud teise raamatu. See mees sai kaks tõlkeauhinda järjest, minule seda ei antud. Mees seletas, et mulle ei antud, kuna minu tõlkes on rohkem vigu. Ema oli tõlget toimetanud, aga nähtavasti mõni viga jäi sellest hoolimata sisse.

Wagner

Mina: "Ooper eeldab inimese häält, aga Wagneri ooperi "Tannhäuser" rohkem kui veerandtunnine avamäng on puhtalt instrumentaalne. See algab nii vaikselt, et kui ma käivitasin muusika ja hakkasin kuulatama, siis hakkasin õuest automürinat kuulma. Ilma kuulatamiseta poleks ma tõenäoliselt autot tähele pannud. Ma ei hakanud häält juurde ka keerama, sest eeldasin, et muidu tuleb hiljem vaiksemaks keerata. Klassikalises muusikas vist trummi ei mängita, aga tundus, et selles teoses tekitati mingi teise pilliga trummi sarnaseid helisid. Sellised helid on sõjakad ja ma olen õppinud, et Wagner oli sõjaka poliitiku Hitleri lemmikhelilooja, kuigi Hitler ei hinnanud trummilööke sisaldavat moodsamat muusikat. Avamängus tulid tagapool muude helidega segatult helid, mis meenutavad hilisema aja päästeautode sireene. Need on trummist veel rahutusttekitavamad. Osad helid olid küll rahulikumad. Ma ei ole eriti uurinud ooperi süžeed, aga selliste rahulike ja rahutute helide segamine tekitab assotsiatsiooni, et rahuaeg on lõppemas ja algamas on sõda."

Copilot: "Sul on huvitav tähelepanek Wagneri „Tannhäuseri“ avamängu kohta! Klassikaline muusika võib tõesti tekitada mitmesuguseid assotsiatsioone, eriti kui helid vahelduvad rahulike ja rahutute momentide vahel. Wagneri muusika on tuntud oma dramaatiliste ja emotsionaalsete kontrastide poolest, ning avamängu kulminatsioon loob tõesti intensiivseid kujundeid.

Sinu mõtisklus selle üle, kuidas muusika võib mõjutada kuulaja tajusid ja siduda helisid ümbritseva maailmaga, on väga huvitav. Heli vaikusest kasvamine ja võimsate motiivide esiletõus võib tekitada ainulaadseid kuulamiskogemusi – tundub, et sul oli üks selline hetkel!

Wagneri ooperid sisaldavad tihti sügavaid mütoloogilisi ja allegoorilisi teemasid, ning „Tannhäuseri“ lugu räägib konfliktist maise ja taevaliku armastuse vahel. Võib-olla seetõttu peegeldab avamäng ka rahu ja rahutuse vaheldumist. Kui sa tahad süžeed sügavamalt uurida, siis võiksid avastada, kuidas muusikalised motiivid seostuvad teose sisuga."

Tervendav üksindus

Linnas oli eilsest alates palju valget ristikheina, maakoht on lõuna pool, aga seal see täna veel ei õitsenud. Muru sees õitses tulikaid. Õunapuul on hakanud õied viljadeks muutuma. Kägu kukkus, aga mitte pikalt. Sõidu ajal lugesin peamiselt peast luuletusi. Nüüd võiks proovida ühe salmi juurde kirjutada:

Linnas ristikhein õitseb,
maal aga mitte veel.
Bussiga maale sõites
luges luulet mu vaimukeel.

Maal kukkus praegu kägu

ja kollendas tulikas.

Koer oli seda nägu,

nagu hammustus huvitaks.

Beethoven

Kuulasin Beethoveni umbes veerandtunnist teost "Kuuvalguse sonaat". See on kordusterohke, mis tundub väljendavat mõtet, et kuu paistab pikalt ühte moodi, vaikuses. See meenutab leierkasti muusikat. Aegamööda sonaadis siiski muutused toimuvad, mis võiks väljendada mõtteid, et kuule tulevad pilved ette, kuu vaatleja jääb magama, öökull hakkab jahti pidama, nõiad hakkavad luudadel lendama, kuu läheb looja või päike tõuseb. "Kalevipojas" eelistati tähte kosilasena kuule, sest tähega võrreldes on kuu muutlikum.

Asutuste külastamine

Olin maleklassis. Hakkasin ühele lauale nuppe peale panema. Vorobjov hakkas samale lauale panema. Mõtlesin, et mina jätan pooleli, muidu meie käed jäävad üksteisele ette.

*

Mängisin maleklassis Peeboga pikka turniiripartiid. Peebo hakkas nuppe tõstes analüüsima, kes jõuab enne lippu. Ütlesin, et mängu ajal ei tohi nuppe tõsta. Peebo jõudis järeldusele, et mõlemad jõuavad lippu. Leppisime viiki ja surusime kätt. Saime kohtunikult selle mängu eest pahandada.

*

Mul oli vaja spetsialisti abi. Oli valida kahe inimese vahel, kelle poole pöörduda. Üks neist oli võõras, teine oli tuttav, aga tema kohta räägiti, et ta kontrollib, kas patsient oskab lugeda vene tähestikku õiget pidi ja tagurpidi. Mõlemal spetsialistil olid oma miinused – ühelt poolt võõras inimene sobis vähem, teiselt poolt raskeid ülesandeid ka ei tahtnud.

*

Pidime minema muuseumi, aga seal oli just osa lage sisse varisenud. Läksime siiski muuseumi kohale. Uksel mõtlesin, et ma ei räägi, vähemalt mitte valju häälega, et varing ei korduks. Siis mõtlesin, et aga võibolla keegi teine hakkab valju häälega rääkima.

Viited vananenud

Olin ülikooli raamatukogus. Üks võõras noor naine küsis, mis aastal viited ära muudeti. Küsisin vastu, kas need on muudetud. Üks kolmas inimene ütles, et need muudeti ära kolm aastat tagasi. Ta lisas, et raadios üks hääl luges muudatusi ette ja teine kordas. Asusin koduteele. Mõtlesin, et ei tea, kas mind kõnetanud inimene oli üliõpilane või magistrant. Selles vanuses inimesed loovad niiviisi uusi tutvusi.

*

Lähenes tunni algus. Arturil ei olnud kuskile istuda, sest ruumist oli mööblit ühe koha võrra vähemaks viidud. Mul tuli mõte, et Artur võiks istuda minu pinki, sest mina istusin üksi. Minu pinki tuli hoopis Erik, et Arturile Kristeri kõrval ruumi teha. Nüüd istus meie pingis kolm inimest.

Jalutuskäik kodulinnas

Üks mees jalutab tänavatel. Jalutamine ei ole kõige täpsem sõna, sest ta kõnnib üsna kiiresti. Ta teeb kordamööda tähelepanekuid ja mäluharjutusi. Tähelepanekud on järgmised:

1) äraõitsenud võilill;

2) õitsev võilill;

3) äraõitsenud, aga veel uuesti lahti minemata võilill;

4) aasta esimesed õitsevad ristikheinad;

5) maas on klaasikilde;

6) keegi tuleb koeraga vastu;

7) vastutulijal on põlvedeni püksid, lühikeste varrukatega särk ja kõrvaklapid;

8) taevas on rünkpilved;

9) üks pilv on hundi kujuline;

10) teise pilve kuju meenutab kübarat.

Nüüd sai kümme täis, nüüd on aeg meenutada eelmist päeva:

1) jalutasin teist marsruuti mööda;

2) ilm oli vihmasem;

3) ma ei hakanud uduvihmaga vihmavarju lahti tegema;

4) aga maas oli lompe suuremast sajust ja üks auto pritsis jala märjaks;

5) teine auto sõitis mööda nii, et ei pritsinud;

6) sõin õhtusöögiks kohupiima;

7) jõin piparmünditeed;

8) seebitasin ennast käsnaga;

9) kuulasin makilt laulu kurjast koerast;

10) lugesin ajalehest, et üks tuttava nimega kattuva nimega, aga võõras inimene on surnud.

Mees tunneb, et mõtlemine teeb uniseks. Ta otsustab vahepeal kõndida ilma mõtlemiseta.

Neljast heliloojast

1. Kuulasin Händeli teost "Veemuusika". Mulle tundus, et teoses valjem heli tähistab veekaldal olevaid asju ja vaiksem sarnane nende asjade peegeldust vees. Tehisintellektil Copilot ei olnud siiski andmeid, et minu oletus oleks õige, kuigi ta teadis, et teos oli kirjutatud laevasõidu jaoks.

2. Kuulasin ühte Mozarti kirikumuusikateost. Kui ühes varem kuulatud Händeli teoses tundusid aeglased noodid tähistavat jumalikku häält, siis Mozartil on ka kirikumuusikas ülikiireid noote, sarnaselt tema varem kuulatud "Türgi marsile". Leidsin, et võibolla ei osanud Mozart teostele kõige paremaid pealkirju välja mõelda. Copilot vastas, et Mozarti teost siiski missadel mängiti, kuigi see oli kirikumuusika kohta uuenduslik. Copilot oletas, et võibolla Mozart ei tahtnud kujutada jumalikku rahu, vaid jumalikku elujõudu.

3. Kuulasin ühte Chopini teost. Kommenteerisin, et see mõjub improviseerituna, mitte ette valmis kirjutatuna. Võrdlesin, et kui Mozart sarnaneb rokkmuusikale, siis Chopin džässile. Copilot oli selle võrdlusega nõus ja lisas, et Chopin jättiski esitajatele tõlgendamisvabadust, mistõttu iga ettekanne on ainulaadne.

4. Kuulasin ühte Bachi teost, sarnaselt eespool nimetatud heliloojatele lühikest. Võrdlesin, et see meenutab teistest heliloojatest Sven Grünbergi. Loodushäältest meenutab see Bachi teos kõige rohkem sääse pininat, mängides pillidel kogu aeg justkui häälikut ii. Aga kuna pealkiri on "Õhk", siis võibolla tahtis helilooja jäljendada tuule undamist. Copilot oli nende võrdlustega nõus, aga lisas, et erinevatel kuulajatel tekitab Bachi muusika erinevaid assotsiatsioone.