Vasted sulgudes

Saatsin suurde ajaloolisti vastuseks ühele kirjale venekeelse tsitaadi. Ma ei hakanud sel korral kõike ära tõlkima, vaid lisasin tõlke sulgudes osade sõnade järel. Mõtlesin, et oleks võinud tõlkida kõik, sest nooremad listi liikmed pole vene keelt üldse õppinud. Mul võis olla kirjas vigu, aga kui oleksin parandust saatma hakanud, oleksin võinud saada pahandada, et kirjutan liiga palju. Tahtsin ühest sõnas sõnaraamatust kontrollida, kas tõlkisin õigesti. Aga ma ei leidnud sõnaraamatust ei selle sõna teist ega oletatavat esimest vormi.

Ungari keele lugemik

Alguses lugesin ungarikeelseid tekste ainult võrgust, aga nüüd olen kätte võtnud ka ühe paberraamatu. See on saksakeelsete kommentaaridega ungari keele lugemik. Pealkiri on saksakeelne „Ungarische Chrestomathie“ ehk „Ungari keele lugemik“, koostaja on J. Kont. Raamat on ilmunud aastal 1909 Heidelbergis, Pariisis, Londonis, Roomas ja Peterburis. Aastal 1939 on selle Budapestis omandanud keegi Velda Rüütli ja mulle teadmata teel on see jõudnud minu raamaturiiulisse. Vikipeedia ütleb, et arstiteadlane ja stomatoloog Velda Aurora Rüütli on aastal 1939 Budapestis õppinud. Raamatus on ka tema eksliibris, millel on pealuu ja süstal.

Alustasin lugemist leheküljelt 196 Lajos Kossuthi kõnest, mille ta pidas revolutsiooni ajal 11. juulil 1848 Ungari parlamendis. Jõudsin välja esimese ungarikeelse lõigu lõpuni leheküljel 197. Kõne lõppeb leheküljel 201, kuhu jõuan ehk hiljem. Lugemise ajal tõin raamatukogust ka ungari keele grammatika ja ühe eestikeelsete vastetega käänamise tabeli leidsin ka võrgust.

Kossuthi kõne pealkiri on „Isamaa kaitsest“. Ta räägib kõnes, et ta tunneb, nagu Jumal ise oleks andnud talle puhkpilli, millel hüüda surnuid, et nad igavesest surmast tagasi tuleksid. Mõeldud on ühte konkreetset ungari puhkpilli, mida Eestis ei tunta. Jumalalt saadud puhkpilli nimetaks Sorokin revolutsioonidest kirjutades ilmselt sõnaliseks ilustuseks, millega varjatakse koledaid tegusid. Kuigi soov Austriast eralduda ei ole tema definitsiooni järgi revolutsioon. Kossuth räägib, et Jumala käed andsid otsuse-eelnõu, millega otsustatakse rahvuse elu ja surma üle. Parlament olevat isamaa-armastuse nimel valmis viimase piisa verd ohverdama. Külmal mõistusel olevat vaja ainult vahendite vahel valida. Isamaa olevat hädaohus. Vabaduse päikse koitmisega ei langevat hämarus. Riigi käsutuses olevat lisaks ajateenijatele veel 12 000 võitlejat. Algul tuletasin eestikeelseks vasteks sõnaraamatu abil ’revolutsioonivõitleja’, aga hiljem mõtlesin, et kuna see tuleb sõnast ’rahvus’, mitte ’revolutsioon’, siis võiks vast kasutada mõistet ’rahvuskaart’.

Seadusandjad kutsunud üles mobilisatsioonile kodumaa kaitseks ja süü karistamiseks. Üleskutse leidvat rahvuses vastukaja, sest ta saavat ohust aru. Järgnevalt lubab Kossuth olukorda üldjoontes ja detailidesse laskumata kirjeldada, seda kirjeldust ma pole veel tõlkinud.

Autori kodus

Olin koolis. Ema oli ühel korral kahtlustanud, et ma unustan söögivahetunni ära. Olin talle vastu vaielnud, aga täna vaatasin, et olen tõesti söögivahetunni mööda lasknud. Kuid üks klassivend ütles, et nii see pole, varem olid kindlad söögivahetunnid, aga nüüd võib süia iga vahetunni ajal. Mõtlesin, kas õpilased niimoodi paksuks ei lähe. Sõitsin trepist alla, et minna sööklasse. Varem olin mõelnud, et sõita saab ainult tiivatrepist, aga täna oskasin seda teha ka peatrepist. Järgmine tund pidi olema muusikaõpetus. Seal pidi tulema kontrolltöö, milleks ma polnud õppinud. Olin arvanud juba, et lõputunnistusele tulevad ainult head hinded, aga nüüd hakkas tunduma, et muusikaõpetus rikub lõputunnistuse ära. Võibolla ka inglise keel. Kuigi kui me inglise keele tasemetööks ei valmistunud, siis see ei pidanud vist tulema raske. Muusikaõpetuses olin ma seni noodiõpetust osanud, ilma valmistumiseta vast mitte. Mõtlesin, et aga ma saan kontolltöös kirjutada, mida ma ise muusikast arvan. Olen palju muusikat kuulanud ja saan kirjutada, et osad teosed on harmoonilised ja osad mitte.

*
Lugesin ühte ajalooraamatut. Lugesin seda autori kodus, olles seal üksi. Nüüd tuli autor ise koju. Olin mõelnud lugeda veel kaks lehekülge, aga vaatasin, et autor tahab magama minna, seetõttu otsustasin lehekülje pooleli jätta ja kohe lahkuda. Korteriomanik tundis huvi selle maleturniiri vastu, mis mul pooleli oli. Ütlesin, et olen saanud vist viiest mängust kolm võitu. Parandasin, et olin saanud seni kuuest mängust neli võitu ja nüüd sain viienda võidu juurde. Vastased on peamiselt lapsed. Ühed poisid küsisid, kes seal turniiril veel osalevad. Loetlesin vaid mõned osavõtjad, mistõttu üks poiss küsis, kuidas ma midagi ei mäleta. Ma polnud kõiki meeles olnud nimesid loetlenud. Olime hakanud nende poistega koos kodu poole minema, aga nüüd jäin seisma, et kontrollida, kas ma panin kõik asjad kotti. Selle ajaga läksid poisid kaugele ette.

Laenutuste arv selgunud

Eelmine aasta mul uusi autoriõiguslikke raamatuid ei ilmunud, aga üle-eelmine aasta ilmunud teost on siiamaani pidevalt välja laenutatud. On kokku loetud, et eelmine aasta laenutati minu autoriõiguslikke teoseid 344 korda, mille eest saan 38 eurot ja 1 sendi.

Tiivanõrgestus

V-O-K-V-L-R-O-R
1. f4 c5 2. Oc5 Of4 3. Lf2 b6 4. Ob6 ab 5. Lf4 d6 6. Lb4 Lc6 7. Re3 f6 8. c3 Rd7 9. a4 Oe6 10. 0-0 0-0 11. Lh4 Rg6 12. Og6 hg 13. Rg3 g5 14. Lb4 Va5 15. b3 Re5 16. d4 Rg6 17. c4 d5 18. de Od5 19. Vac1 Le6 20. Rd5 Ld5 21. Lb6 Vaa8 22. Vf5 Lf7 23. Vc7 Vfb8 24. Vb7 Vc8 25. Vc5 Vd8 26. Vcc7 Vd6 27. Vb8+ Kh7 28. Lb7 Vb8 29. Lb8 Vd4 30. Rf5 Vf4 31. Lb5 Le6 32. Rg3 Le3+ 33. Kh1 Lf2 34. Vc1 Rh4 35. Ld5 e5 36. Vg1 e4 37. Re4 Le2 38. Rg3 Lb2 39. Lf7 Vf2 40. Rh5 f5 41. a5 Vg2 42. Rf6+ Lf6 43. Lf6 Vg1+ 44. Kg1 gf 45. a6 Rf3 46. Kf2 Rd4 47. a7 Rb3 48. a8L Rd4 49. La7+ Kg6 50. Ld4 f4 51. Le4+ f5 52. Le6+ Kh5 53. Lf5 1:0. Valge mõtles 29 ja must 26 minutit.

Enda spämmimine

Mul olid blogisissekannete koopiad postkasti tellitud, aga nende edastamine korduvalt katkes. Vahepeal algas uuesti ja siis katkes jälle. Viimasel katkemisel otsustasin, et ma ei hakka enam taastumist ootama, tühistan tellimuse ja saadan kõik koopiad oma käega. Ise saadetud on pealegi ilusamad, ilma pika hüperlingita lõpus.

Kooli õu

Olime kooli õuel. Rääkisin, et siin kasvavad ikka veel jämedad tammed. On kirjutatud, et levib tammede äkksurm, millega puu sureb enneaegselt. See võib tulla reostusest. Kõndisin majale lähemale. Ütlesin, et siin kasvab ka üks noor tamm. Istutasin ühe tamme lillepotti, kuigi potis ei saa tamm väga kaua kasvada. Siis vaatasin, et see puu ei lähegi kasvama, sest ma põletasin tal ladva ära. Ilma ladvapungata ei saa puu kõrgemaks kasvada. Kell käis tundi. Hakkasin neljandale korrusele tundi minema. Oli karta, et enne kohale jõudmist heliseb ka teine kell. Hakkasin trepist üles jooksma astmeid vahele jättes. Selja taga kõndiv täiskasvanu võis jooksmist keelata.

*
Jõudsin koju. Külas olid vennapojad. Üks vennapoeg tahtis hakata malet mängima ja nimetas malet kabeks. Läksin oma tuppa. Seal oli uus laud. Ütlesin, et nii väikse laua peal ei saa tõlkida, sest selle peale ei mahu korraga arvuti, kaks sõnaraamatut ja vihik. Siis nägin, et vana laud on ka toas alles, see polnud kohe minu vaatevälja jäänud. Vana laud oli pandud viltu, sest naabermaja oli viltu.

Juunipöörde särgid

Olin suusatamas. Seal suusatas ka üks abielupaar. Neile ma ei meeldinud ja mees hakkas mind sõimama. Ta võttis noa välja. Sain neist jagu, aga järgmine kord suusatama tulles võisid nad mind jälle rünnata. Olime ühes viiekorruselises majas, mille katuselt tahtis sisse tungida vaenlase väeosa. Tahtsime põgeneda välisukse kaudu, aga selgus, et ka selle on blokeerinud vaenlased. Mina ja Krister läksime laes olevasse käiku. Me olime ainsad, kes meie väeosast põgenema pääsesid. Liikusime mööda tundmatut salapärast seinamügaratega käiku edasi. Jõudsime ruumidesse, kus sakslased istusid kohvilauas. Nad olid meie jälitajatega seotud. Rääkisime sakslastega inglise ja saksa keeles. Mõtlesin, et puuduliku keeleoskuse tõttu võib rääkimine just meie päritolu reeta. Üks vana naine hakkaski midagi kahtlustama ja küsis, kas me oleme Aasiast. Vastasin, et oleme Euroopast. Jälitajad jõudsid ka selle ruumi uksele. Põgenesime teise ukse kaudu. Tänaval meelitati Krister lõksu, kasutades ära tema kaastunnet ühe lapse vastu. Mina põgenesin edasi ja olin nüüd väeosast ainsana vabaduses. Tahtsin põgeneda metsa vahele, aga igal pool oli metsa lähedal asustus. Pidin igalt poolt edasi põgenema, et mind ei märgataks. Ühe hoone juures tahtis üks sakslane mind kinni võtta, mina püüdsin teda enda poolele meelitada.

*
Kirjutasin paberile. Teises toas loeti see kirjutis läbi. Öeldi, et see on minu kõige parem raamat. Mõtlesin, et nad pole kõike lugenud, mul on kõik trükki andmata unenägude kaustikud sellised. Jutus, mille nad läbi lugesid, oli mõeldud Kerstini peale. Teises toas kommenteeriti, et selline, milliseks ma pean Kerstinit, olen ma tegelikult ise, sest Kerstin jätab jutud pooleli, aga mina kirjutan lõpuni.

*
Juunipöörde ajal panid Päts ja tema pooldajad selga loosungitega särgid. Loosungiga nad protesteerisid juunipöörde ühe külje vastu, aga Päts oli siiski nõus võimu üle andma. Praeguseks oli näha, et Nõukogude võim jäi ajutiseks. Ka juunipöörajad panid selga loosungiga särgid, nende loosung oli, et nad lubasid eesti keele säilitada. Uude parlamenti kandideeris ka üks sotsiaaldemokraat, kellest nüüd sain teada, et ta muutus juunikommunistiks ja ei protesteerinud astutavate sammude vastu. Eestlased erinevalt mõne lääneriigi kodanikust häbenesid loosungite seljas kandmist. Pätsi mehed panid loosungitega särgid selga ainult pildistamise ajaks, kui pilt oli tehtud, vahetasid nad need riided jälle ülikondade vastu.

Puudealused

Mõtlesin juba, et Tartusse jõuab vihm kogu aeg ilmateates lubatust hiljem, sest Tartu on Ida-Eestis. Aga täna jõudis vihm kohale ennustatust varem. Kõndisin linnas ja imestasin, et kõnnitee on ära kuivanud lagedatelt kohtadelt, aga puudealused on märjad. Vahel on vastupidi, et kerge vihmaga jäävad puudealused kuivaks. Kui ma täna neist puudealustest üle kõndisin, hakkasid tallad kleepuma. Mõtlesin, kas sinna on liimi valatud. Pärast kodus seletati, et suvel tilgub puude küljest mett. Mõtlesin, et pärna küljest ehk tõesti, nägin seal maas ka pärnaõisi.

Ühingu liige

Avasin feisbuki. Mul oli täna sünnipäev. Feisbuk oli teinud sel puhul minu fotodest valiku. Valiku kõige viimased fotod olid Kristerist ja tema naisest. Need kustutasin ära. Sain sünnipäevaõnnitlusi. Aga nagu sünnipäevade puhul alati, lisaks õnnitluste saamisele kustutas üks inimene mind kontaktidest ära. Kui olin fotovaliku kinni pannud, siis mõtlesin, et ma avaldasin hiljuti autoportree, on karta, et see oli valikus sees, autoportreed on koledad. Siis tuli meelde, et seda pilti siiski valikus ei olnud, sest kõik pildid olid maleteemalised. Kui feisbuki kinni panin, siis nägin, et sõprade koguarv siiski vähenenud ei olnud, järelikult kustutas üks inimene ennast ainult fotovaliku nägijate hulgast ära. Maja õuel tuli mulle vastu J. Malin, kellele oli see fotovalik meeldima hakanud ja talle oli tulnud mõte, et samasuguse näituse võiks teises kohas ka teha.

*
Istusin tunnis. Mul oli ainult saunalina ümber. Kuulsin, et tagapool pingis hakkab üks tüdruk halvustavalt rääkima, et mul ei ole riideid seljas. Mõtlesin, et mulle endale ka ei meeldi, kui mul nii vähe riideid seljas on. Aga kohtades, kus teised käivad ilma riieteta, käin mina riietega. Ma tahan, et tüdrukud siis mind vähemalt tunnis väiksema riiete arvuga näeksid.

*
Kõndisin Kalda tee jõepoolsel küljel. Hakkasin üle autotee minema. Läksin sellises kohas, kus ei olnud foori. Püüdsin jõuda autost ette. Läksin ühte majja, kus kohtasin Erikut. Mul oli käes Fantoomide Ühingu märkmik. Mõtlesin seda Erikule näidata. Märkmiku viimasele leheküljele olin kirjutanud arutluse, kas fantoom number 3 on Klaus. Tegelikult mäletasin, et see on Erik. Mõtlesin, et kui ma märkmiku Eriku kätte annaksin, siis ta näeks ka seda, et märkmiku keskel on kirjutatud tema ühingust väljaheitmisest. Küsisin Erikult, mitu korda ta on looma maja uksest sisse lasknud. Täpsustasin, et loen loomadeks ka putukad. Erik vastas, et tal on see arv meeles, aga kõigi kordade üleslugemine läheks liiga pikale. Ta rääkis, et talle pakutakse juba kaks aastat Indias tööd, töökoht on ikka täitmata. Küsisin, kas seda siis kellelegi teisele antud ei ole. Erik vastas, et ei ole. Sain teada, et kuigi Erik on arenenud maa esindajana välismaal töötanud, on seal tema töötamise ajal asjad allamäge läinud.

Ülesanne käes

Oli matemaatikatund. Õpetaja Holts andis klassile ülesande. Mõtlesin, kuidas seda lahendada, ma proovin. Ülesandes oli nimetatud õhurõhku ilma arvu ütlemata. Mõtlesin, et õhurõhk on vist 760. Minu pinginaaber oli Kristjan K., kes tundus oskavat minust veel halvemini, aga lahendas õpiku järgi. Ütlesin, et mina õpikut ei kasuta, sest eksamil peab oskama oma peaga lahendada. Artur ei olnud mingi asjaga rahul ja hakkas õpetama. Nimetasin ühe varasema õpetaja nime. Holts tundus seda kuulvat, sest ta hakkas rääkima sellesarnasest inimesest, et see elas ühes Tartu linnaosas 150-aastaseks.

Laulupeo kuuldavus

Üleeile toimus Tartus laulupidu. Seal ma ei käinud, aga ilmselt kuulsin sealt kostvaid helisid. Koju need ei kostnud, aga kui keerasin Uue tänava haruteed mööda Pika ja Raatuse tänava ristmiku kõrvalt Pikale tänavale, siis sellesse punkti kostis selgelt rõõmus puhkpillimuusika. Pikka tänavat mööda Annelinna suunas kõndides jäi muusika kuuldavus vahepeal vaiksemaks ja mõnel teelõigul uuesti valjenes.

Haruldane avang

1. g4 d5 2. e3 e5 3. Og2 Rc6 4. c4 dc 5. Oc6 bc 6. h3 Oe6 7. Rc3 Re7 8. Rf3 Rg6 9. b3 cb 10. ab Lb8 11. Vb1 Ob4 12. Lc2 0-0 13. d3 Vd8 14. Od2 Oc3 15. Oc3 f6 16. g5 Lb5 17. gf gf 18. Kd2 Kf7 Siin tegi must kaks käiku järjest, pärast 11 käigu või kahe peale kokku 22 edasi mängimist võeti valesti mängitud käigud tagasi, aga pärast mängu lõppu selgus, et jätkamisel oli täpselt samas kohas valekäigu teinud valge, seetõttu otsustas kohtunik mõlemale kaotuse anda.

Malenurgad ja pingpong

Mõtlesin, et võibolla peaksin vanaisalt saadud ajalehe malenurkade väljalõigete arvu vähendama ja ainult osad neist alles jätma. Vaatasin vanu malenurkasid. Valitud hetkel olid need pühendatud ühele tähtsale turniirile. Avaldati nii selle turniiri partiisid kui ka pealtvaatajate kommentaare. Üks pealtvaataja ütles, et teda huvitab male ja tema enda eriala tennise võrdlus. Teine pealtvaataja ütles, et teda huvitab võitlus, aga mitte erialade vaheline, vaid võitlus üldiselt. Hakkasin Klausiga pingpongi mängima. Varem oli meil mäng läinud tasavägisemalt, aga täna ei tulnud mul ükski serv välja. Algul ma seisu ei arvestanud, aga siis küsisin, kes siis punkti saab, kui ühel lauapoolel toimub kaks põrget. Klaus ütles, et see tähendab punktikaotust. Seega läks mul täna veel halvemini kui ma lootsin. Klaus mängis ka halvemini kui varem, aga mina veel halvemini. Mängu käigus läks meil mitu palli järjest mõlki ja need said karbist otsa. Arvasin, et nüüd tuleb uusi palle osta. Aga selgus, et riiuli all on veel pingpongipalle. Need olid varem karbist välja võetud, et neid ei oleks karbis liiga palju. Riiulialustest olid ka osad mõlkis, aga mitte kõik.

Iseloomulikud käigud

Läksime Kaunase puiestee hoovi, kus olime kunagi elanud. Me ei kolinud tagasi oma endisesse, vaid Kerstini korterisse. Ütlesin, et ma mäletasin, nagu oleks hoovis kaks või kolm liivakasti, aga nüüd näen, et neid on viis. Vaatasin, kas meeles olnud väike liivakast on rohtu kasvanud. Vanasti vist oli. Kerstin oli kodus, aga ma ei tahtnud temaga rääkida. Üks vend kinkis mulle käpik-mängukaru, sest ma olin kirjutanud luuletuse reaga "Kingi mulle mängukaru". Samal põhjusel kinkis Kerstini ema mulle uue päris mängukaru. Mõtlesin, et vana mängukaru, mida ei ole alles, oli ikkagi parem, sest see oli mälestustega seotud.

*
Minust vanemad mehed tulid mulle järjest kallale. Mäletasin, et nad on minust tugevamad, aga praegu sain neile kõigile vastu. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et ma pole veel nii vanaks jäänud nagu nemad.

*
Ühel välismaa võrguleheküljel sai teha annetusi male heaks. Olin üks päev nalja pärast annetanud 200 000 eurot. Mõtlesin, et annetan täna veel 200 000. Aga sain pidama, sest mõtlesin, et kaks korda 200 000 on juba 400 000. Enne esimest annetust oli mul raha 6 miljonit eurot. Kui ma annetasin teistest rohkem, siis võidi mõelda, et sisestasin kogemata liiga palju nulle, ja raha tagasi maksta. Võis ka juhtuda, et annetatud raha lastakse oskuslikult käiku ja algab kiire areng. Läksin maleklubisse. Panin suusad tolmusesse nurka, lootes, et keegi neid endale kaela ei tõmba. Ühes kohas taheti, et pandaks kirja iga maletaja kõige iseloomulikum avanguvariant. Osadel oli see juba kirjas, minul veel mitte. Olin alusatnud mängu erinevate avakäikudega. Abram ütles, et minu puhul on kõige iseloomulikum käik vist vangerdus. Vastasin, et olen teinud nii lühikest vangerdust, pikka vangerdust kui ka vangerdamata jätnud. Abram arvas, et mõnes seisus ongi kõige parem käik pikk vangerdus ja mina tunnen need seisud ära, aga algajad teevad pika vangerduse seal, kus nad satuvad rünnaku alla. Ta ütles, et algajad arvavad, et ratsu tuuakse mängu niisama.

Huvitavad leiud

Leidsin kolmelt venekeelselt võrguleheküljelt huvitavaid asju. Mõtlesin igaühelt neist võrgulehekülgedest kopeerida oma blogisse ühe tsitaadi koos lingiga. Mulle tundus, et kui blogi kirjutamise lehekülg ja kopeeritav lehekülg on korraga lahti, võidakse sealt minu blogisse sisse murda. Aga vaevalt on kellelgi aega seda teha. Teine asi, mida ma kartsin, oli see, et mitmes toas olid  külalised, kelle nähes ma ei tahtnud blogi parooli sisestada. Otsisin tuba, kus keegi ei näeks.

Suvised sõidud

Tegin puhkepäeva ja sõitsin maale. Mul oli bussisõidu kord valesti meeles. Võtsin kaasa isikutunnistuse, aga oleks tulnud võtta vist hoopis linnaliinide bussisõidukaart, mistõttu pidin veel ühe plastmasskaardi ostma. Tänavu aastal olen lugenud peaaegu ainult teaduskirjandust, aga täna võtsin kaasa novellikogu ja lugesin seda. Novellid olid erinevatelt autoritelt, aga selgus, et kõik olid naljatoonil kirjutatud. Sain juurde ühe uue foto, mille alles jätsin.

Halvimad hinded

Sain tagasi ajaloo kontrolltöö. Olin kontrolltöö servale kirjutanud naljamärkusi ja seepeale oli sama teinud ka õpetaja. Kontrolltöö iga osa eest oli pandud eraldi hinne, aga raske oli aru saada, mis on hinne ja mis nali. Esines pikkasid numbrite ridasid. Mõne osa eest olin saanud hinde 2, aga kõige eest kokku 3+. Ütlesin õpetajale, et see on esimene kord elus, kui ma saan ajaloos hinde 2. See on seletatav sellega, et täna oli mitmeks tunniks õppida, ma kõike ei jõudnud. Mõtlesin, et tegelikult ma kirjutasin kontrolltöös kolm lehekülge, rohkem ühe koolitunniga polegi võimalik. Õpetaja hindamine on muutunud vist vähem objektiivseks. See pole esimene kord, kui ma ei saa ülikoolis õppinuna vanas koolis hinnet 5, ühel korral ülikoolist vanasse kooli ajaloo kontrolltööd kirjutama minnes sain juba hinde 4. Tegelikult ma tegin tänases kontrolltöös selliseid nalju, et pole ime, kui õpetaja käitumine muutus.

Loengus nimetatu

Kuulasin Piirimäe loengut. Ta kirjutas loengus nimetatavad nimed tahvlile. Loengu lõpu poole ta seda enam ei teinud. Pärast loengu lõppu hakkasin konspektist nimesid ja numbreid pähe õppimiseks välja kirjutama. Nende kirjapildis, mida polnud tahvlile kirjutatud, ei olnud ma kindel. Piirimäe oli loengus öelnud, et Inglise revolutsioonile järgnes Oranž revolutsioon. Loogiline oli arvata, et see toimus aastal 1660, kui Inglise revolutsioon lõppes. Aga ma olin välja kirjutanud aastaarvu 1654. Loengu lõpus polnud asju võibolla sellepärast tahvlile kirjutatud, et nii lihtsaid asju pidi igaüks juba teadma, aga tõenäoliselt sellepärast, et loengu lõpetamisega läks kiireks. Vaatasin, et nende nimede ja daatumite pähe õppimine võtab nii palju aega, et kui õppida nädala kõikide loengute omad, siis jääb nädal lühikeseks. Kirjutasin neid välja koolimaja aknalaual. Minu juurde tuli üks klassivend. Ta küsis mult, kas ma ühte naist tunnen. Vastasin, et olen temaga kohtunud, aga ma ei tea, kus ta elab. Klassivend ütles, et see naine on nii tähtis inimene kui kirjastuse töötaja ema.

Mõtteid teemaunenägudest

Kirjuta 10 asja kooliteemaliste unenägude kohta.

1. Kooliteemalisteks saaks lugeda ka kodus õppimise teemalised unenäod.
2. Kooliga seostuvad ka unenäod koolis tuttavaks saanud inimestest, keda kohatakse kuskil mujal kui koolis.
3. Mõni nimetab kooliks ka ülikooli, aga ma pole nimetanud.
4. Vahel näen unes 12. klassi lõpetamist või ülikooli, aga ruumis istuvad need, kellega koos käisin põhikoolis.
5. Mõned põhikooli aegsed tegelased istusidki minu keskkoolitundides ja ülikooliloengutes ka ärkvel olles, kuigi suurem osa inimesi olid vahetunud.
6. Osad kooliteemalised unenäod võivad sümboliseerida praegust iseõppimisega tegelemist.
7. Teadustöös ei ole õppimine ja töötamine üksteisest selgelt eristatavad.
8. Algkooli võin näha unes selle võrra vähem, et alles pole kõige vanemaid koolivihikuid, aga hilisemaid on.
9. Esimese klassi loodusõpetuse töövihik ja klassipäevik peaks siiski alles olema.
10. Üks kehalise kasvatuse õpetajastest oli kuri, aga unes olen näinud rohkem pallimängu kui pahandamist.

Elukoht

Sven küsis, kus Karba praegu elab. Vastasin, et ma ei tea, kus ta praegu elab, aga viimati elas ta Tallinnas. Üks minu Tallinnas elav tuttav vist tundis Karbat ja Karba kutsus Tallinnasse kokku Tartus tegutseva klubi koosoleku. Parandasin, et koosoleku kutsus Tallinnasse siiski K. Sander.

Pähklid maas

Kõndisime linnas. Vastu tuli Veljo. Seejärel tundsin ära ka Pille ja seejärel Klausi. Ema küsis, kas ma Veljo tundsin ära. Läksime üritusele, kus pidi ette loetama kaks minu luuletust. Laval räägiti nii vaikselt, et ma täpselt ei kuulnud. Mul olid peos soolapähklid. Neid oli nii palju, et kõik ei mahtunud pihku ära, osad kukkusid maha. Hakkasin maast pähkleid üles korjama, et need prügikasti visata. Ma ei tahtnud üritust segada ei närimise ega prügikastikaane kolksuga. Maas pidi olema ka teiste inimeste vanu pähkleid, sest mina olin söönud ainult ühte sorti, aga üles korjasin kolme sorti. Üks vana naine võttis minu peost ühe pähkli, pistis suhu ja ütles, et väga halb. Kui ta läinud oli, ütlesin emale, et nüüd võib see naine haigeks jääda. Ema vastas, et kindlasti jääb. Üritus sai läbi. Ütlesin, et laval räägiti nii vaikselt, et ma ei saanudki aru, kas minu luuletused kanti ette või mitte. Ema vastas, et tema kuulis, et laval öeldi, et ma oleksin mees ja loeks ise oma luuletused ette. Ütlesin, et seda ma ka ei kuulnud.

*
Vaatasin vana vihikut, kuhu ma olin kirjutanud järge veel varem lapsepõlves välja mõeldud juttudele. Mind huvitas, kas ma olen kirjutanud kõige lõppu, et nüüd sai jutt läbi ja ma ei kirjuta seda enam kunagi edasi. Muidu oleks seda võinud jätkata nüüd.

*
Läksin Oudekki trepikotta. Minu ees sisenesid mõned inimesed, kellest üks oli Malts. Mõtlesin, et ma ei lähe veel trepist üles, vaid jään välisukse juurde kuulama, mida ees läinud Oudekki ukse avanemisel ütlevad. Aga hakkas tunduma, et nad ei lähegi sinna, vaid Maltsal on nüüd siin trepikojas oma korter. Mõtlesin, et mul ei hakka siia trepikotta sisenemisel süda kiiremini lööma mitte ainult praegu, vaid sama oli ka siis, kui ma käisin lapsena Oudekkit õue kutsumas.

Liikumatud vigurid

1. d4 f5 2. Rf3 e6 3. g3 Rf6 4. Og2 Oe7 5. 0-0 0-0 6. c4 d5 7. c5 Rbd7 8. b4 c6 9. a4 a5 10. b5 cb 11. ab b6 12. c6 Rb8 13. Lc2 Lc7 14. Re5 Od6 16. f4 Re4 17. Rd2 h6 18. Oe4 fe 19. Rb3 Oe5 20. fe Vf1+ 21. Kf1 Lf7+ 22. Kg1 Va7 23. Oe3 Lf5 24. Vf1 Lh3 25. Ld2 a4 26. Rc1 Va5 27. Lb4 a3 28. Ra2 h5 29. Lf8+ Kh7 30. Lc8 Vb5 31. Lb8 Vb2 32. c7 Ve2 33. Of2 h4 34. c8L hg 35. Lh8+ Kg6 36. Lh3 gf+ 37. Vf2 Ve1+ 38. Kg2 e3 39. Lg3+ Kh7 40. Lf8 1:0. Valge mõtles 12 ja must 11 minutit.

Valimistulemused

Loeti valimiste hääli kokku. Olin üks kandidaatidest. Mul oli kaks eesnime, samad kaks eesnime olid ka ühel teisel kandidaadil. Vaatasin, kumb on rohkem hääli saanud. Minu häälte arv ei olnud veel selgunud. Üks mees näitas mulle, kus on minu valimisringkonna hääled. Aga ta ei saanud aru, et selles ringkonnas on keskmisest suurem valimisjaoskondade arv ja kõik jaoskonnad ei ole veel loetud. Siis minu häälte arv selgus. See oli suurem, kui ma olin arvanud. Olin saanud sadu hääli, seda oli teisest minunimelisest rohkem, erinevalt temast olin saadikuks valitud. Aga kui ma seni olin arvanud, et ma kandideerin linnavolikogusse, siis nüüd sain teada, et need olid hoopis Riigikogu valimised. Muidu ma poleks oma kandidatuuri Riigikogu valimistel üles seadnud, sest varem ma ei uskunud, et mind valitakse. Aga nüüd tundus loogiline, et kui Oudekki on korduvalt saadikuks saanud, siis saan ka mina. Oleksin nüüd temaga samas saalis istunud. Mõtlesin, et minu mandaat võidakse veel tühistada, sest olin kandideerides kirja pannud, et ma olen füüsik, mida ma ei olnud. Olin mõelnud, et linnavolikogu valimistel võib nalja teha. Riigikogu valimistel ma poleks meelega nalja teinud. Aga selles mõttes ma olingi füüsik, et kandideerisin keskkonnaprobleemide pärast muretsemise tõttu. Tegelikult mul ei olnud aega parlamenti minna, muidu ma poleks magistritööd tähtajaks valmis saanud. Mõtlesin, et pean vist kohe tagasi astuma nagu A. Laiapea. Riigikogus oleks filmitud, aga mulle poleks meeldinud, kui mind filmitakse, kui ma ennast hästi ei tunne. Poleks olnud õige istuda Riigikogu saalis kordagi sõna võtmata. Võibolla oleksin sõna võtnud. Võibolla oleksin ka seaduseelnõusid algatanud, iseküsimus, kui head eelnõud need oleks olnud.

Võõras telefon

Olime hotellis. Võtsin enda kätte Seljodkini mobiiltelefoni. Läksime ühest ruumist teise. Seljodkin küsis, miks ma tema telefoni võtsin. Vastasin, et ma annan selle tagasi. Mulle tundus, et minu käes oli see muutunud kulunumaks.

Sünnipäev loomadega

Täna käisime loodusmajas ühe lapse sünnipäeval. Seal mängiti sellist mängu, et sünnipäevalaps pidi kastist mänguloomi välja võtma ja nende nimesid ütlema. Suurem osa liike olid talle tuttavad. Siin võis kasu olla sellest, et meil külas käies oleme vaadanud temaga koos loomaraamatuid ja nendest rääkinud. Mõnesid linnuliike laps ei tundnud, nende pilte pole ka vaadatud raamatus olnud. Teises raamatus, mida vaatasime lühemalt, võibolla oli, aga siis me nende piltideni arvatavasti ei jõudnud.

Rahulik koht

Inimesed on poliitika üle sõimlema hakanud. Minu meelest meie eurodebati ajal olime viisakamad. Kui Kulbok kellegagi eurolistis vaidles, siis ta nimetas ka, millise punktiga ta nõus on. Võibolla kuskil toimus vähem kultuurne debatt ka. Tartus jalgrataste laenutamise kohta kirjutatu näitab ka, et inimesed ei ole kultuursed. Laenutavad ratta ja hakkavad seda lõhkuma. Jaan Tõnisson arvas, et selleks, et inimesed oleksid hoolsad, on vaja omanikutunnet. Tasuta jalgrataste jagamine on nagu kommunismile üleminek. Mulle meeldib jala kõndida rohkem kui rattaga sõita. Lapsena oli rattasõiduisu ka. Lapsena meeldis mulle liivakastis mängida. Praegu meeldib mulle meenutada nii vanu aegu kui ka värskelt õpitud asju. Kui ma asja blogisse kirja ei pane, siis see ei tähenda, et ma poleks seda meenutanud. Kui kõik asjad meelest ära lähevad, saab uued asemele õppida ja neid meenutada. Malet mängides uue käigu valimine on osalt varem kuuldud soovituste meenutamine. Osasid inimesi kordamine väsitab. Võibolla sõltub ka, mida korratakse. Aga kui vana asja korrata, saab selle kohta ise mõelda uue mõtte. Süvenemine tähendab millegagi põhjalikult tegelemist. Mind on iseloomustatud väga põhjalikuna. Minu luuletusi on iseloomustatud ka sõnadega horisontaalne tunnetus, aga praegu olen ilmselt põhjalikum kui neid kirjutades. Arvustajal ilmselt ei olnud endal minu kohta põhjalikke teadmisi. Ühes asjas põhjalikkus võib tähendada teises asjas pealiskaudsust, sest mõlema jaoks korraga ei jätku aega. Ajalugu võib tegeleda küsimusega, mille jaoks inimestel aega jätkub. Aeg olevat raha, aga raha omamine võib panna aega raiskama. Kui aeg on raha, kas siis ajalugu on rahalugu? Majandusajalugu rahaga tegeleb. Kommunistid tahtsid raha ära kaotada. Millega oleks siis pidanud trahvi maksma?

Saksamaast ja Šveitsist

Kirjutasin üks päev listi:

"Viimases "Müstilise Venemaa" saates oli juttu Saksamaa Reichstagi hoone põlemise järgsest kohtuprotsessist, mis kommunistidega seostamise tõttu puudutas ka Nõukogude Liitu. Panin tähele, et kõneleja hääldas sõna Reichstag korduvalt eesti keele hääldusreeglite järgi. Muidu saksa keeles tähekombinatsioon 'ei' peaks häälduma 'ai'. Kui tahta aga eestipärasemalt rääkida, siis võib tõlkida Reichstag Riigipäevaks. Reichi all mõeldakse vahel suuremat sorti riiki, praegusel Saksamaal ei ole Reichstagi, vaid Bundestag ehk Liidupäev. Aga ka saksa väikeriikide nimes esineb sõna Königreich ehk kuningriik. See muudab kahtlasemaks natside ütluse, et nende riik on Kolmas Reich. Häälduse kohta on arvatud ka, et eesti keeles rääkides võib hääldada eestipäraselt, nii on üks luulerida "Heine on mu eine". Aga kui ma olen saksa keelt õppinud, siis võib ehk õpitut kasutada."

Pärast lugesin veel, et keisrivõimu lõpuga Saksa riigi ametlik nimetus ei muutunud. Weimari vabariik oli vaid mitteametlik nimetus, ametlikus nimetuses sisaldus ka tol ajal sõna Reich. Praeguse Liidupäeva kohta ütles mõni allikas, et see on vaid parlamendi alamkoda. Aga saksakeelne allikas ütles, et see ongi parlament, kuigi on võrreldav alamkojaga. Juba ühel varasemal korral lugesin saksakeelsete mõistete kohta veel, et Bern ei olegi päris Šveitsi pealinn, kuigi on sisuliselt pealinn. Aga šveitslased oma riigis ametlikult pealinna mõistet ei kasuta, neil on selle jaoks natuke teistsugune nimetus - liidulinn.

Kalapüügivõistlus

Jõudsin majja, kus tegeleti kalapüüdmisega. Üks poiss lõikas muu tegevusega samaaegselt aegamööda välja kalakujulist sööta, mille kala kindlasti alla neelaks. Võisteldi, kes saab rohkem kalu. Mina võtsin endale püüdmiseks need imeliku kujuga kalad, mida keegi teine polnud veel püüdma hakanud. Tegin ühe kala katki. Alles pärast seda märkasin õpetusest, et minu valitud kalade kohta oli öeldud, et nende katki tegemist tuleb vältida, sest need on mürgised. Sellepärast teised siis ei olnudki neid püüdma hakanud. Olin vaadanud õpetust ka enne püüdmise alustamist, aga mitte piisavalt tähelepanelikult.

*
Mõtlesin, et kui ma harvem malevõistlustel osalen, siis küll väldin kaotusi, aga saan ka harvem auhindasid. Kui ma kohal käin, siis mõne auhinna ikka saan. Täna võitsin medali. Ülejäänud medalid said kaks tüdrukut, kellest üks oli Liisa. Tüdrukud kiirustasid bussi peale ja jätsid oma medalid minu kätte. Need ei olnudki kõige väärtuslikumast materjalist. Olin Paides. Sinna saabus Maaja, kes tahtis medaleid näha. Hakkasin neid arvutist otsima.

*
Kirjutasin Helinale, et nüüd hakkan tal iga päev külas käima või küsin talt raha. Helina mulle ei vastanud, aga kirjutas pärast minult kirja saamist blogis, kui palju tal tööd on. Tal võtvat söögi tegemine kaks tundi aega. Ema kutsus mind kööki ja näitas, kui palju mul klaasis raha on. Ütlesin, et varem oli rohkem.

Lõuna-Vietnam

Läksin isa tuppa arvutiga tööle. Vahepeal olid poisid arvuti seadeid muutnud. Kui ma selle käivitasin, käivitus ka printer ja hakkas endast kogu ette jäävat toa sisu läbi rullima. Tahtsin printerit peatada. Kirjutasin selleks arvutiekraanile peatamiskäsu. Aga ühes sõnas jäi osa tähti kirja panemata. Mõtlesin, et proovin esialgu anda sellist käsku, nagu välja kukkus. Kui see ei aita, proovin uuesti kirjutada.

*
Rääkisime Vietnami sõjast. Ütlesin, et lõunavietnamlasi kahtlustati põhjavietnamlastega kokkumängus. Küsiti, miks. Vastasin, et nad olid omavahel sugulased. Lõuna-Vietnamist inimeste evakueerimiseks taheti tõsta kogu see ala Ameerika Ühendriikide sisse. See oleks sinna ära mahtunud.

"Pitirim Sorokin: saatus ja teosed"

И.А. Голосенко. „Питирим Сорокин: судьба и труды“. Сыктывкар. Коми книжное издательство. 1991. 248 lehekülge.

Pitirim Sorokin sündis aastal 1889 Komimaal. Tema ema oli komi ehk sürjalane ja isa venelane. Ema suri, kui Sorokin oli veel väga noor. Isa kaldus pärast seda alkoholismi, mis pani Sorokini koos vennaga kodust põgenema.

Komimaa ja Venemaa jäid Sorokinile tähtsaks elu lõpuni. Sugulasrahva hulgast pärinemise tõttu on ta tähtis ka eestlastele. Sorokini esimesed teadustööd olid sürjalaste kohta ja ta hindas ka hilisemas elus seda, et oli saanud lapsepõlves viibida Komimaa metsades. Ka hiljem Ameerikas elades meeldis talle suurlinnast loodusesse minna. Peale metsas viibimise meeldis talle ka oma aias lillepeenra eest hoolitseda.

Kuigi mõnes asjas jäi ta elu lõpuni muutumastuks, oli ka seda, milles ta seisukohti muutis. Muutus tema suhtumine revolutsioonidesse. Kui puhkesid 1905. ja 1917. a. revolutsioon, läks ta revolutsioonidega kaasa. 1905. a. revolutsiooni ajal pidi ta esimest korda vanglas viibima. Vanglas nägi ta kriminaalkurjategijaid. Komimaal olevat kuritegevust vähe olnud. 1917. a. revolutsiooni ajal sai ta Kerenski abiliseks, aga enamlaste võimuletuleku järel viibis taas vanglas. Vanglas hakkas ta mõtlema ajaloo tsüklilisusest, sest toimuvad hukkamised olid samasugused, millest ta oli lugenud Prantsuse revolutsiooni kohta.

Sorokin oli sotsislistide-revolutsionääride partei liige, kuid Oktoobrirevolutsioon viis ta poliitikast kaugenemisele ja teadustööle pühendumisele. Kui Einsteini andekus olevat avaldunud hilja, siis Sorokin paistis silma juba üliõpilasena ja hakkas enne ülikooli lõpetamist loenguid pidama. Teadusliku karjääri tegemisega samaaegselt ähvardasid teda siiski ka kommunistide repressioonid. 33-aastaselt saadeti ta Nõukogude Liidust välja. Algul peatus ta Tšehhoslovakkias, sealt suundus edasi Ameerikasse, kus sai samuti sotsioloogia professoriks, nagu oli olnud juba Venemaal. Tema viimane ülikool oli Harvardis, mida peetakse tippülikooliks. Ameerikas elas Sorokin üle poole elu, aga suurem osa loetud raamatust räägib tema elust Venemaal või Komimaal.

Hiljuti saksakeelset entsüklopeediat lugedes ei näinud ma, et oleks viidatud Sorokini raamatule „Revolutsiooni sotsioloogia“, aga Komimaal ilmunud elulooraamat nimetab seda Sorokini paremini vastu võetud raamatute hulgas. Peateoseks peetakse selles sarnaselt teatmeteostele neljaköitelist „Ühiskondlikku ja kultuurilist dünaamikat“. Eesti ajalehearvustaja arvas, et selle raamatu eesti keelde tõlgitud lühendatud variant „Meie ajastu kriis“ ei ole nii väärtuslik kui Sorokini hilisem looming, aga elulooraamatu järgi Sorokin hilistel eluaastatel enam nii suuri uurimisprojekte ette võtta ei jõudnud.

Sorokin tahtis maailma parandada ning kaotada sellest sõjad ja revolutsioonid. Maailma parandada on raske, kuid tundub, et seda püüdes kahjustas ta hoopis oma tervist. Üks arvustaja kirjutas Sorokini eesti keelde tõlgitud raamatust küll kiitvalt, aga kiitis selle eest, et Sorokin on vaimuhaiguste kohta halvasti öelnud. Elulooraamatust selgub, et Sorokin oli ka ise depressiivne, depressiooni olevat tekitanud maailma saatuse pärast muretsemine. Muretsejatele võiks soovitada tunda vahepeal rõõmu, et maailm üldse olemas on olnud.

Kuigi Sorokin oli nooruses ühte poliitilisse erakonda kuulunud, ei sidunud ta ennast hiljem ühegi parteiga. Nooruses meeldis talle käia kirikus, hiljem oli ta samuti religioosne, aga ennast ühegi konkreetse kirikuga enam ei sidunud. Küll meeldis talle kuulata möödunud sajandite vaimulikku muusikat.

Sorokin suri aastal 1968.

Golossenko raamat on ilmunud avalikustamise perioodil. See on trükitud Nõukogude Liidu laialisaatmise aastal, aga kuul, kui Nõukogude Liit oli veel olemas. Raamatus kritiseeritakse seda, et Nõukogude Liidus austati Sorokinit vähem kui mujal maailmas. Tema raamatuid anti välja erinevates riikides, aga mitte Nõukogude Liidus. Hruštšovi ajal küll hakati tegema ettevalmistusi tema teoste väljaandmiseks, aga Brežnevi aja algus tegi nendele plaanidele lõpu. Golossenko oli siiski Sorokiniga kirjavahetuses. Kaheleheküljelisest saatesõnast selgub, et seda raamatut on Golossenko kirjutanud haigusega võideldes.

Kahimisvajadus

1. e4 c6 2. d4 d5 3. f3 e6 4. c4 dc 5. Oc4 g6 6. Rc3 Og7 7. Re2 Re7 8. 0-0 Rd7 9. Oe3 Rb6 10. Ob3 Od7 11. Vc1 0-0 12. f4 Vc8 13. g4 f5 14. ef gf 15. g5 Kh8 (Katkestusseis. Nende ja tagasivõetud reeglitevastaste käikude tõttu on valgel kulunud 9 ja mustal 10 minutit mõtlemisaega.) 16. Le1 Vg8 17. Lh4 Rg6 18. Lh3 Rd5 19. Rd5 cd 20. Vc8 Lc8 21. Vc1 Lb8 22. Od2 Vc8 23. Vc8 Lc8 21. Vc1 Lb8 22. Od2 Vc8 23. Vc8+ Lc8 24. Lc3 Lc3 25. bc Ob5 26. Kf2 Oe2 27. Ke2 Kg8 28. Oa4 Kf7 29. Od7 Ke7 30. Oc8 b6 31. Ke3 Rf8 32. Oc1 h6 33. gh Oh6 34. Kf3 Rh7 35. h4 Rf6 36. Od2 Re4 37. Oe1 Rd6 38. Oa6 b5 39. a4 ba 40. Od3 a3 41. Ob1 Kd7 42. Oa2 a5 43. h5 a4 44. Oh4 Rb7 54. Og5 Og7 46. h6 Oh8 47. Kg3 Ra5 48. Kh4 Ke8 49. Kh5 Kf7 50. Od8 Rb3 51. Ob6 Rc1 52. Ob1 a2 53. Oa2 Ra2 54. Oc5 Rc3 55. Oa3 Rb5 56. Oc1 a3 57. Kh4 a2 58. Ob2 Ra3 0:1 (Valge mõtles veel 16 ja must 14 minutit.)

Möödasõit

Sõitsime maanteel autoga. Juht möödus pikast autode rivist. Kui kõik olid selja taha jäänud, ütles ta, et narkomaffia sõidab teistest kiiremini.

Luuletused ja laulud

Pidime minema bussiekskursioonile Venemaale. Ma ei teadnud, kas ma lähen. Tänaseks oli koolis pidanud igaüks enda valikul ühe luuletuse pähe õppima. Kaasõpilased ütlesid Kristerile, et on vajalik, et tema vabatahtlikult vastama läheks, tal on luuletused paremini peas kui teistel. Ütlesin vahele, et mul on kõik enda luulekogud peas. Mõtlesin, et tegelikult Puškini luuletusi mäletan halvemini. Neid ei olnud mul vist ühtegi peas. Üks natuke oli, aga vist mitte üleni.

*
Olin nahaarsti juures. Arst ütles, et praegu pole vaja midagi ravida. Rääkisin vastuseks, et jah, praegu kannanahk koorub ise. Aga vahepeal ei koorunud ja valusad lõhed tulid sisse. Siis panin kanna peale salvi ja pärast seda hakkas kooruma. Arsti jaoks ei olnud minu jutus midagi üllatavat.

*
Sisenesin saalis toimuvasse tundi lava poolt. Mõtlesin, et ootan lavalt alla astumisega, kuni teised laulu lõpetavad, et mitte laulu segada. Kui üks laul lõppes, algas kohe uus. Aga nüüd astusin lavalt alla. Istusin klassiruumis tühja pinki, millel oli kook. Õpetaja tegi märkuse, et ma ei laula kaasa. Mul oli nii jäme hääl, et ma ei saanud laulda. Vaatasin, et kook on laua pealt kadunud. Küsisin minu taga istuvalt tüdrukult, kas tema võttis koogi ära. Ütlesin, et ma valisin pingi selle järgi, kus saaks kooki süia. Mõtlesin, et ma olen varemgi söömisest loobunud. Siis vaatasin, et koogitükid on endiselt minu laual, kuigi need on nüüd tõstetud laua päris nurka.

Ungari Nõukogude Vabariik

Tõlkisin ungarikeelse vikipeedia artiklist Esimese maailmasõja järgse Ungari kommunistliku valitseja Béla Kuni kohta peatükki „Nõukogude Vabariik“. Refereerin tõlget. Naaberriikidega toimuva piiritüli olukorras teatati 20. märtsil 1919 tagasiastunud Ungari valitsuse asemel ainult sotsiaaldemokraatidest koosneva kabineti moodustamisest. Kun viibis sel ajal vanglas. Järgmisel päeval kaks vasakpoolset parteid ühinesid ning Béla Kun ja Sándor Garbai kuulutasid välja Nõukogude Vabariigi, luues Revolutsioonilise Valitsusnõukogu. Béla Kun oli selles 21. märtsist 1. augustini välis- ja 3. aprillist 24. juunini ka sõjandusrahvakomissar. Revolutsioonilise Valitsusnõukogu esimees oli nime poolest Garbai, aga peaaegu kõik tähtsamad sündmused seostusid Kuni nimega. Samal ajal moodustas endise Austria-Ungari teises osas Austrias advokaat Ernst Bettelheim Kominterni nõusolekul Austria Kommunistliku Partei. See kavatses hõivata 14. juunil relvajõul Austria tähtsamad keskused, aga enne Austria politsei vahistas mässujuhid ja aeti laiali ka vahistatute vabastamist nõudev 4000 osalejaga meeleavaldus. Kun viis Austria piirile sealsete kommunistide abistamiseks Punaarmee üksuse, aga jäi hiljaks. Peale Austria kommunistide toetamise katse toetas Kun 30 000 liiriga ka Itaalia Kommunistlikku Parteid. Euroopa rahvusriikide suhtumine oli hukkamõistev, levis sõjavastane streik.

Olümpia ja klubid

Elasime uues majas. Proovisin majast välja minna. Selleks tuli kitsast trepist alla minna ja avada õige uks, aga ma ei teadnud, milline uks on õige. Jõudsin välisukseni. Väljas oli vihmane. Oleks tulnud jalanõusid vahetada. Võis juhtuda, et kui ma tagasi jõuan, siis mulle enam hommikusööki ei anta.

*

Olin vanglas. Täitsin tabeli kellaaegade kohta, millal ma süia kavatsesin. Märkisin, et teen söögiaja iga kolme tunni tagant. Järgmisel päeval kavatsesin ka süia kindlate ajavahemike tagant, aga teistel kellaaegadel kui täna. Järgmisel päeval ma söögiaegu päeva lõpuni kirja ei pannud, sest enne päeva lõppu kavatsesin vanglast lahkuda.

*

Räägiti, et inimene on kõige andekam selles, mida ta lõdvalt teistest paremini teeb. Mõtlesin, et malet ma ei mängi lõdvalt, mul tõuseb mängides palavik. Kui loeng läbi sai, tuli minu juurde Peebo, kes võrdles ennast arvutiga. Mõtlesin, kas ta ütles nüüd, et ta ei saa males arvutile vastu või et arvuti ei saa temale vastu.

*

Vaatasime olümpiamänge. Kiideti, et olümpiamängudel on kõige ilusamad inimesed. Lühikeses dressis ei olnud mitte ainult sportlased, vaid ka publik. Tehti kuulitõuget. Mõned pealtvaatajad istusid otse kuuli liikumise teel. Üks neist tõmbas kuuli lähenemisel pea tahapoole. Ta oli adrenaliinisõltlane. Aga tal närvipingest nägu tõmbles. Üks naine rääkis, et paljad rinnad ei olnud moes mitte ainult praegu, vaid ka hipiliikumise ajal. Aga aastal 1955 lõppes hipiliikumine ära, siis ta panu vahepeal riided selga ja tal polnud sellepärast üldse kahju.

*

Vanaema oli käinud margikogujate klubis. Vanaemal endal palju marke ei olnud, aga ta vaatas klubis teiste kogujate marke. Arvutit vanaema polnud hästi tundnud ja kõiki asju polnud osanud sellega teha.

*

Läksin esimest korda ühte klubisse. Selles klubis käis aega veetmas ka Riin. Talle anti uus töökoht. Hakkasin samasse kohta tööle kandideerima. Aga ma ei tahtnud, et Riin sellest liiga vara teada saaks, seetõttu ma varjasin tema eest avaldust peoga. Tegin prooviülesandeid, et pääseda õppima ühte füüsika haru. Aga märkasin ühest sõnast, et see pole üldse peaharu. Valitud haru kohta oli vähe teadmisi, seetõttu oli paberile trükitud eriala tutvustus lühike.

Raskused elus

Istusin arvuti taga. Tahtsin sisestada parooli, aga ei saanud, sest vend tuli minu tuppa ja ma polnud nõus teiste nähes paroole sisestama. Vend oli siia tagasi kolinud, nii võis juhtuda, et ma ei saa blogi kirjutada ühelgi päeval mujale kui paberile. Mul oli süles üks väike vennalaps. Ta vaatas aknast välja. Lubasin ta veel kõrgemale tõsta, et ta paremini näeks.

*
Olime viimase klassi õpilased. Sain kätte vene keele kontrolltöö, mida oli parandanud inglise keele õpetaja. Hindeks oli kolm, millel paistis lühike miinus ka taga olevat. Lähenesid võõrkeelte lõpueksamid ja mulle olid võõrkeeled just nüüd raskemaks läinud. Inglise keele õpetaja oli ka rangem hindaja kui oleks olnud vene keele õpetaja.

Universaalne fašism

Vastasin Itaalia teemalise telesaate reklaamile:

Magistriõppe ajal kasutasin erinevate asjade konspekteerimiseks erinevaid meetodeid. Raamatutest võisin kirjutada välja ühe lause lehekülje kohta ja uuritavatest ajalehtedest pika jutu, kummalgi juhul ma ei kippunud panema oma mõtteid kirja enne kui magistritöö puhtandisse. Kahe ja poole 40-realise vihikulehekülje pikkuselt olen ümber kirjutanud näiteks "Päevalehes" 20. juunil 1935 ilmunud kirjutise "Kas faschistlik maailmavaade on eksporteeritav?". Selle esimesed lõigud on järgmised:

"Fachistliku maailmavaadet propageeriva keskuse inspektor dr. Ferrucio Guido Cabalzar andis ühenduses kavatsusega luua Eestisse nimetatud komitee osakonda meie lehe esindajale järgmise seletuse:

"Rooma universaalsuse aktsioonikomitee asutati Rooma Capitolis 1933. a. augustis. Keskkomitee esimeheks on Itaalias väga populaarne kindral, dalmaatslane Coselschi, kes on ühtlasi ka frondisõdurite liidu esimees. Komitee ei taotle mingisuguseid internatsionaalseid sihte, (kuna internatsionaalsus on vastuolus natsionalismiga), vaid puht-universaalseid. Ka pole komitee mingis sidemes faschistliku parteiga, vaid töötab teaduslikul põhimõttel ja täiesti rippumatuna."

Kommenteerin neid lõike praegu:

1) Parandasin ära ühe lehes esineva ilmselge trükivea, milliseid tähistasin tol ajal konspektis kolme joonealuse punktiga.
2) Neid lõike lugedes tuleb meelde kuskilt mujalt loetu, et fašismi varastel aastatel ütles Mussolini, et fašism ei ole ekspordiartikkel, aga hiljem suhtumine muutus.
3) Internatsionaalsuse ja universaalsuse eristamine tundub sõnadega mängimine.
4) Frondisõdurite liidu olemasolu tuletab meelde Eestis tolleks ajaks ametlikult laiali saadetud vabadussõjalaste liikumist, aga Itaalia oma oli ilmselt Esimese maailmasõja veteranide organisatsioon, mille veteranide Eestis organiseerumisest ma pole kuulnud.
5) Teaduslikkusest rääkimine tuletab meelde Helmut Piirimäe ülikooliloengut, kus oli jutuks, et Nõukogude aegses ülikoolis oli kaks ainet mida nimetati teaduslikuks - teaduslik ateism ja teaduslik kommunism.
6) Parteilise ja mitteparteilise fašismi eristamine tuletab meelde, et Nõukogude Liidus kandideeris valimistel kommunistide ja parteitute blokk, muid kandidaate ei olnud. Valmar Adams olevat ennast nimetanud parteituks bolševikuks.

Pirukad müügil

Kõndisin koos väikse vennaga oma maja ees. Õpetasin, et kui kajakale tere öelda, siis ta vastab. Meie kõrval maapinnal oli üks kajakas. Ütlesin talle tere ja kajakas ütles vastu. Ütlesin vennale, et ütleski ja nii lähedal.

*
Olime vannitoas. Tahtsime täna söögiks kana valmistada. Tapsime ta ära ja hakkasime tükeldama. Tundus, et kana oli veel elus. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et tavaliselt lõigatakse kanal pea otsast, aga meie torkasime ainult noaotsaga kõrri augu. Tükeldasime edasi. Nüüd oli küll kana surnud.

*
Uudistes teatati, et tšetšeenid tahtsid põgeneda lennukiga Kesk-Aasiasse, aga seal viskasid enne maandumist pommi, mistõttu lennuk tulistati alla ja kõik seesolijad said surma. Mõtlesin, et pommi viskamine ei pruugi tõele vastata, see võib olla Venemaa vale. Nägin võitlejate väljaõppelaagrit ja sinna uute õpilaste saabumist. Seal õpetati elu ja surma peale võitlemist, aga uuel saabujal oli naeratus näol.

*
Kõndisin koos Kristeriga mööda teise linna tänavat. Läksime ühte poodi. Krister ostis endale kaupa, mina vaatasin pealt. Mõtlesin, et kui ta on ostmise lõpetanud, siis peaks ise ka midagi ostma. Krister väljus poest ja mind ukse taha ootama ei jäänud. Võtsin riiulilt mitu pirukat, aga ei olnud kindel, kas mul on raha kaasas. Panin pirukad kassakaalule, aga müüja keelas, sest need ajasid moosi välja, ta nõudis, et pirukad tuleb panna paberkotti. Läksin tõin sama riiuli juurest paberkoti ja pöördusin leti juurde tagasi. See oli sisserännanud rahva pood ja müüja maksis mulle tagasi teise maa rahaga. Aga kahtlustasin, et sellist raha ei kehti üheski riigis. Poe omanikud mõtlesid võibolla, et kui nad võltsiksid Eestis käibivat raha, siis saaks ostjad võltsimisest kohe aru, aga nad valmistavad täiesti olematu raha. Seisin leti ääres, mul oli raha letil ja hoidsin sellel käsi peal, et selja taga seisjad seda ära ei varastaks. Selja taga paremal seisja püüdiski raha ära võtta. Keelasin teda. Ta ei saanud raha kätte, aga rebis ühe tüki selle küljest lahti, nii et mult poleks sellist rahatähte enam arvatavasti vastu võetud. Kui vaatasin korraks kõrvale, tõmmati mult selja tagant vasakult üks rahatäht ära. Pöördusin selle poole, kes oli kõige tõenäolisem tõmbaja, nõudsin, et ta annaks raha tagasi. Ta andiski. Mõtlesin, et Tartusse jõudes kontrollin, kas müüjalt saadud raha on valeraha. Selles poes saadi mulle mitut moodi kurja teha, mul ei olnud poeskäimisoskused kõige paremad.

Blogi ohutumaks

Kui keegi hoiatas, et minu blogi pole turvaline, siis see võis tulla sellest, et see oli vana tüüpi aadressialgusega http, mitte https. Nüüd muutsin ära. Varem olid vist kõik võrguleheküljed http, aga nende eest veel ei hoiatatud. Viimasel ajal näidati aadressiriba nurgas hoiatust.

Taaskohtumine

Elasin vendadega samas toas. Ema tahtis selles voodid ajutiselt teist pidi keerata. Mina arvasin, et uni on parem, kui voodid on kogu aeg ühte pidi. Ema hakkas voodite uut asendit mõõtma juba enne kui kõik olid keeratud. Seina taga elasid naabrid, kes lükkasid seina õhemaks. Kuidas nüüd riideid seljast võtta? Olime maamaja köögis ja alustasime söögiaega. Uksest astus sisse Helina, keda ma polnud aastaid näinud. Helina oli Reeli. Et see oli tema, seda kinnitas, et üks teine laua taga istuv kursuseõde tundis ta ära. Reeli saabus koos oma emaga. Nad elasid naabertalus. Reeli ema meenutas, et kunagi aastaid tagasi kuulus meie talu ka neile.

Autasustamine

Täna sain kätte turniiri Tartu Kevad auhinna, mille tulemustest olen juba varem kirjutanud. Maleliidu koduleheküljel märgiti minu kohaks teine-kolmas, aga rahalise auhinna suuruse järgi olen kolmas. See on teine kord elus, kui mind autasustatakse medaliga. Minu parimate turniiride nimekirja leiab aadressilt https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html .

Saal ülemisel korrusel

Kõndisin mööda tänavat sihtkoha poole. Hoidsin mantlit käe otsas, mitte seljas. Vihma sadas ja kuulsin, kuidas minu kohta öeldi, et isegi on külm ja üks käib särgiväel. Ma ei teadnud, kuhu mantel siis panna, kui ma sihtkohaks olevasse majja kohale jõuan. Võibolla selga. Jõudsin sinna majja kohale. Meid kogunes sinna palju. Läksime ülemisele korrusele. Räägiti, et osad eelistavad siin kinos käia ja osad õppetööl. Mult küsiti, kas ma olen siin varem käinud. Vastasin, et käisin siin muinsuskaitsepäevade ajal filme vaatamas, aga vahepeal on maja ümber ehitatud. Läksime kinosaali sisse. Otsisin endale kohta. Selgus, et siin väga häid kohti ei olnud. Mõtlesin, et mõned paremad kohad on, aga on oodata, et just need võetakse enne minu maha istumist ära ja minule jäävad halvemad. Istusin kinosaalis teistest eemal. Kuulsin, et klassivennad nimetasid jutu sees minu nime. Ütlesin neile, et ma ei kuulnud. Ivar vastas, et nad ei räägigi minuga. Jäin tukkuma. Ärkasin selle peale, et õpetaja küsis mind. Ajasin selja sirgeks ja küsisin, millest ma pean rääkima. Seletati, et tund on kaheosaline, nüüd pole enam kirjanduse, vaid matemaatika tund.

Seotud etturite lõhkumine

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 d6 5. Ob5+ Od7 6. Le2 Rc6 7. Rc6 bc 8. Oa4 La5+ 9. Rc3 g6 10. Od2 Lb6 11. Ob3 Og7 12. 0-0 Re7 13. Vad1 0-0 14. Og5 f6 15. Oe3 Lc7 16. Lg4 d5 17. ed cd 18. Lh4 g5 19. Lh5 Oe8 20. Le2 Og6 21. Vfe1 Ld6 22. Oc1 Of7 23. Rb5 Ld7 24. c4 Vfb8 25. Rc3 d4 26. c5 e5 27. Of7+ Kf7 28. Lc4+ Kf8 29. Re4 Ld5 30. Ld5 Rd5 31. a3 (Katkestusseis. Valge on mõelnud 20 ja must 19 minutit.) Ke7 32. b4 a5 33. Od2 ab 34. ab Rb4 35. Vb1 Ra6 36. Vc1 h6 37. Rd6 Of8 38. Rf5+ h5 39. h3 Ke6 40. g4 hg 41. hg Rc5 42. Vc2 Rd3 43. Vd1 Vb2 44. Vc6+ Kf7 45. Vc7+ Kg6 46. Og5 Rf2 47. Vf1 Rg4 48. Oc1 Vh2 49. Rg3 Vaa2 50. Vf2 Vaf2 51. Re4 Vc2 52. Vc2 Vc2 53. Od2 f5. 0:1. Valge mõtles pärast katkestusseisu veel 12 ja must veel 15 minutit.

Tolmused raamatud

Suures toas käisid telesaate võtted. Vaatasin, et laua peal on mitu eksemplari minu unenäoraamatut, need jäävad kaadrisse. Need olid tolmused, kuigi mitte üleni. Kui võtted läbi olid, pühkisin raamatutelt tolmu. Ütlesin, et tolmuharja sees on traat, mis raamatut kriimustas. Kui oleks prillilapiga pühkinud, oleks see jälle raamatud rasvaseks teinud. Kõige parem oleks olnud pühkida käega. Tahtsin raamatud raamatupakki tagasi panna. Aga selgus, et need polnudki võetud sealt, vaid mulle oli tagasi saadetud kolm eksemplari raamatut, mille ma olin kunagi kinkinud ja pühendused sisse kirjutanud. Üks bussijuht saatis raamatu tagasi sellepärast, et läks minu sugulastega tülli. Kaks sugulast saatsid raamatud tagasi, kuna need oli läbi vaadatud ja nad tahtsid koju ruumi. Olin neile kinkinud ka luulekogusid, neid nad tagasi ei saatnud, võibolla väiksemate mõõtmete tõttu.

*
Oli maleturniiri teine päev. Ütlesin, et mäletan, et pidin eelmisel päeval Põvvatiga mängima, aga ei mäleta, kas mäng toimus. Vahel mäletasin ma tehtud käike teistest paremini, täna oli vastupidi. Treener pilgutas mulle silma.

Lugemata kirjad

Mul oli kapis üks Helina saadetud materjal, millele ma polnud varem sisse vaadanud. Nüüd avastasin, et selle vahel on tema kiri, mida ma pole veel lugenud. Selgus, et ta kirjutas mulle kirju ka siis, kui ta neid posti ei pannud. Aga lõpuks oli ta selle siiski pannud. See kiri oli varem loetutest lühem, juhuslikumatel teemadel ja mitte nii ilusa käekirjaga kui teised tema kirjad. Ta oli varem öelnud, et kogu aeg ei oska ta kirjutada, seda see siis tähendaski. Võibolla ta mõtles, et kui hetkel kõige tähtsamaid asju kirjutada ei ole, siis ta ei pane kirja posti. Selle kirja alt leidsin järgmise samasuguse kirja, neid võis olla rohkemgi. Ema ütles, et tema on neid kirju minu asju tõstes märganud. Mul tekkis lootus, et kui Helina on mulle kirjutanud rohkem kirju kui ma arvasin, siis ta võib neid veel saata.