Ungari keele lugemik

Alguses lugesin ungarikeelseid tekste ainult võrgust, aga nüüd olen kätte võtnud ka ühe paberraamatu. See on saksakeelsete kommentaaridega ungari keele lugemik. Pealkiri on saksakeelne „Ungarische Chrestomathie“ ehk „Ungari keele lugemik“, koostaja on J. Kont. Raamat on ilmunud aastal 1909 Heidelbergis, Pariisis, Londonis, Roomas ja Peterburis. Aastal 1939 on selle Budapestis omandanud keegi Velda Rüütli ja mulle teadmata teel on see jõudnud minu raamaturiiulisse. Vikipeedia ütleb, et arstiteadlane ja stomatoloog Velda Aurora Rüütli on aastal 1939 Budapestis õppinud. Raamatus on ka tema eksliibris, millel on pealuu ja süstal.

Alustasin lugemist leheküljelt 196 Lajos Kossuthi kõnest, mille ta pidas revolutsiooni ajal 11. juulil 1848 Ungari parlamendis. Jõudsin välja esimese ungarikeelse lõigu lõpuni leheküljel 197. Kõne lõppeb leheküljel 201, kuhu jõuan ehk hiljem. Lugemise ajal tõin raamatukogust ka ungari keele grammatika ja ühe eestikeelsete vastetega käänamise tabeli leidsin ka võrgust.

Kossuthi kõne pealkiri on „Isamaa kaitsest“. Ta räägib kõnes, et ta tunneb, nagu Jumal ise oleks andnud talle puhkpilli, millel hüüda surnuid, et nad igavesest surmast tagasi tuleksid. Mõeldud on ühte konkreetset ungari puhkpilli, mida Eestis ei tunta. Jumalalt saadud puhkpilli nimetaks Sorokin revolutsioonidest kirjutades ilmselt sõnaliseks ilustuseks, millega varjatakse koledaid tegusid. Kuigi soov Austriast eralduda ei ole tema definitsiooni järgi revolutsioon. Kossuth räägib, et Jumala käed andsid otsuse-eelnõu, millega otsustatakse rahvuse elu ja surma üle. Parlament olevat isamaa-armastuse nimel valmis viimase piisa verd ohverdama. Külmal mõistusel olevat vaja ainult vahendite vahel valida. Isamaa olevat hädaohus. Vabaduse päikse koitmisega ei langevat hämarus. Riigi käsutuses olevat lisaks ajateenijatele veel 12 000 võitlejat. Algul tuletasin eestikeelseks vasteks sõnaraamatu abil ’revolutsioonivõitleja’, aga hiljem mõtlesin, et kuna see tuleb sõnast ’rahvus’, mitte ’revolutsioon’, siis võiks vast kasutada mõistet ’rahvuskaart’.

Seadusandjad kutsunud üles mobilisatsioonile kodumaa kaitseks ja süü karistamiseks. Üleskutse leidvat rahvuses vastukaja, sest ta saavat ohust aru. Järgnevalt lubab Kossuth olukorda üldjoontes ja detailidesse laskumata kirjeldada, seda kirjeldust ma pole veel tõlkinud.