Rahulik koht

Inimesed on poliitika üle sõimlema hakanud. Minu meelest meie eurodebati ajal olime viisakamad. Kui Kulbok kellegagi eurolistis vaidles, siis ta nimetas ka, millise punktiga ta nõus on. Võibolla kuskil toimus vähem kultuurne debatt ka. Tartus jalgrataste laenutamise kohta kirjutatu näitab ka, et inimesed ei ole kultuursed. Laenutavad ratta ja hakkavad seda lõhkuma. Jaan Tõnisson arvas, et selleks, et inimesed oleksid hoolsad, on vaja omanikutunnet. Tasuta jalgrataste jagamine on nagu kommunismile üleminek. Mulle meeldib jala kõndida rohkem kui rattaga sõita. Lapsena oli rattasõiduisu ka. Lapsena meeldis mulle liivakastis mängida. Praegu meeldib mulle meenutada nii vanu aegu kui ka värskelt õpitud asju. Kui ma asja blogisse kirja ei pane, siis see ei tähenda, et ma poleks seda meenutanud. Kui kõik asjad meelest ära lähevad, saab uued asemele õppida ja neid meenutada. Malet mängides uue käigu valimine on osalt varem kuuldud soovituste meenutamine. Osasid inimesi kordamine väsitab. Võibolla sõltub ka, mida korratakse. Aga kui vana asja korrata, saab selle kohta ise mõelda uue mõtte. Süvenemine tähendab millegagi põhjalikult tegelemist. Mind on iseloomustatud väga põhjalikuna. Minu luuletusi on iseloomustatud ka sõnadega horisontaalne tunnetus, aga praegu olen ilmselt põhjalikum kui neid kirjutades. Arvustajal ilmselt ei olnud endal minu kohta põhjalikke teadmisi. Ühes asjas põhjalikkus võib tähendada teises asjas pealiskaudsust, sest mõlema jaoks korraga ei jätku aega. Ajalugu võib tegeleda küsimusega, mille jaoks inimestel aega jätkub. Aeg olevat raha, aga raha omamine võib panna aega raiskama. Kui aeg on raha, kas siis ajalugu on rahalugu? Majandusajalugu rahaga tegeleb. Kommunistid tahtsid raha ära kaotada. Millega oleks siis pidanud trahvi maksma?