Pühapäev, veebruar 28, 2021

Uuesti kasutusse

Olin varem malepartiisid üles kirjutanud. Vend tahtis, et ma teeksin seda veel. Seetõttu kirjutasin ka täna ühe malepartii paberile üles, vend kirjutas sama partii teisele paberile. Mõtlesin kirjutada, et ma otsisin, millises vihikus on veel partii üles kirjutamiseks ruumi, ja ainus vihik, kust ma seda leidsin, oli vana kamba vihik. Asusin teele kamba liikme Kerstini sünnipäevale. Ta elas ühes majas, mille trepikojas tuli mulle vastu laps, kes nägi välja umbes samasugune, nagu Kerstin vanasti. Aga Kerstin ise ei saanud enam laps olla.

*
Meil oli uus arvuti. Tõnu ja Klaus kaklesid, kumb saab sellega mängida. Viisin Tõnu kaklemise lõpetamiseks kööki ja soovitasin talle alternatiivset tegevust. Tõnu ütles, et teda see tegevus ei huvita, ja ta läks tuppa tagasi. Mõtlesin, et kuni igal pere liikmel ei ole oma arvutit, ei ole kaklemise põhjus kõrvaldatud. Tänaval rääkisin ühele võõrale naisele, et ma olen kas viimasel aastal tugevamaks läinud või on vendadel lihtsalt minuga kaklemiseks huvi väiksem kui omavahel kaklemiseks. Enne bussist väljumist mõtlesin, et võibolla peaks rääkima ka selle naise dekolteest.

Laupäev, veebruar 27, 2021

Uksed pimeduses

Olin hommikul pimedas kirjanike suvila õuel. Vaatasin endise komandandi korteri uksi. Aga selgus, et seda ei võinud teha, sest aial oli uus komandant, kes parajasti aeda saabus. Õnneks ta pimedas ei näinud, mida ma olin teinud. Olime laagris. Tristan määris läbi seina hambapastaga kõrvaltoas olevaid magajaid ning kirjutas juurde võõrkeelseid kommentaare. Läksin sinna kõrvaltuppa, et magama heita. Üks voodi oli vaba, teised hõivatud. Hõivasin vaba voodi. Aga öeldi, et selle voodi omanik on Okas, mina peaksin magama põrandal. Valisin siiski voodi.

Reede, veebruar 26, 2021

Oponendi soovid

Kõndisin metsa all. Seal oli tegemist tiigritega. Tavaliselt tiiger inimest ei rünnanud, aga vahel võis rünnata. Jõudsin järve äärde. Ka seal tuli endast tiigreid eemale peletada. Läksin ühte lossi. Avasin seal ukse. Vaatasin, et siin on oht alla kukkuda, sest uks avaneb õue ja ei ole põrandapinnast kõrgemal.

*
Magistritöö oponent oli ette heitnud, et minu töö on kirjeldav. Mõtlesin, et oleks võinud küsida, et kui see minu arvates ei ole kirjeldav ja teiste arvates on, milline see mittekirjeldav töö siis veel on. Oponent oli ühe lõigu minu tööst ette lugenud, et tõestada, et see on kirjeldav. Mõtlesin, et oleks võinud seepeale avada töö suvalisest kohast, lugeda teise lõigu ette ja öelda, et aga see ei ole kirjeldav. Märkasin praegu, et oponent on töös viidetele ühe trükitud rea juurde kleepinud. Selles reas ütles ta, et see on halb, et minu viidatud teoses ei ole algallikale viidatud. Suulises kõnes ei olnud oponent algul seda märkust teinud, aga vastuseks ühele minu repliigile oli öelnud seda ka suuliselt. Mõtlesin, et selle täiendusega on kõik, aga kui lehte pöörasin, siis järgnes veel juurde kleebitule järg, et veelkord häbi viitamata jätjale. Mõtlesin, et peaks kogu töö läbi lehitsema, võibolla on veel täiendusi.

Neljapäev, veebruar 25, 2021

Parteide ühisosa

Öeldi, et üks partei on palju tähtsam kui tema suurus. Vastasin, et need on rohelised. Nad saavad kõigi parteidega koostööd teha, sest kõik peavad keskkonnakaitset tähtsaks. Ma ei öelnud, aga mäletasin, et Toomla oli loengus öelnud, et kõik parteid on võtnud oma programmi keskkonnakaitse osa. Aga rohelised ei saanud valimistel palju hääli, sest valijad ei pidanud keskkonnakaitset nii tähtsaks kui parteid.

*
Üks laps joonistas. Ta jättis ühele vildikale korgi peale tagasi panemata. Ütlesin, et kui vildikatel korki peal ei ole, siis nad võivad ära kuivada. Laps ei paistnud tähele panevat, et ühel vildikal ei olegi korki peal. Küsiti, kas vildikad võivad ära kuivada. Vastasin, et kui palju joonistada. Tuli jutuks, kuidas millist kehaosa joonistada. Õpetasin, et kui inimesest joonistada ainult piirjooned, siis ei ole näha, kas tal on riided seljas või mitte.

*
Asusin teele sauna suunas. Hoiatati, et täna võib sinna tulla üks naine. Kui kohale jõudsin, ei olnud teda siiski näha.

Kolmapäev, veebruar 24, 2021

Vabariik lipuehtes




Pidupäev on käes ja lipud on heisatud. Käisin neid pildistamas. Piltidele jäi ka natuke sulalund. Teed on üsna libedad. Eesti Vabariigi väljakuulutamine oli õige samm. Siit blogist leiab pilte lilledest ja lippudest. Muuseumide võrgulehelt vaatasin täna pilte nooremast kiviajast.

Uudis ajalehest

Möödusin Kalda tee majadest hoovipoolselt küljelt. Olime ühes majas, kus öeldi, et kell on veerand seitse, kas nüüd on aeg kooli minna. Koolimineku aeg oli seni olnud pool seitse, aga täna olime koolist kaugemal, nii et võibolla tuli tõesti varem minema hakata. Jõudsin koolimajja. Sõitsin mööda treppi alla. Trepi kõrval oli direktori kabinet. Ta hoiatas oma kabinetist, et trepi peal võib komistada.

*
Olime klassis 308. Õpetaja kirjutas ühele õpilasele mitte millegi eest kõik hinded kümnest üheni. Siis nimetas ta minu nime. Küsisin, kas mul on ka vähe hindeid. Õpetaja vastas jah. Praegu vaadati kirjanduse hindeid, aga eesti keeles võis mul kaheseis olla. Ütlesin, et võin kohe kümme luuletust vastata.

*
Lugesin ajalehest uudist Iraani kohta. Rääkisin selle emale edasi. Ema küsis, miks ma nii lihtsat asja räägin. Sättisin arvuti juhet ja mõtlesin, et milleks see lugu siis ajalehes ära trükiti, kui see edasi rääkimiseks liiga lihtne on. Ema oli kauem elanud ja tema jaoks võis see juba korduv uudis olla. Kui tuli P. Simson, siis rääkisin selle uudise ka talle. Simson küll naeris. Aga ma ei rääkinud kogu lugu, sest ruumis oli üliõpilasi, kellel juttu ainult osaliselt kuuldes oleks võinud minust vale mulje jääda.

Teisipäev, veebruar 23, 2021

Lipp materjali vastu

inimene - arvuti
1. e4 Rf6 2. Rc3 d5 3. e5 Rfd7 4. d4 e6 5. f4 c5 6. Oe3 c4 7. a4 Lb6 8. Rge2 Ob4 9. Kf2 0-0 10. g4 Oc3 11. Rc3 Lb2 12. Rb5 a6 13. Vb1 La2 14. Va1 La1 15. La1 ab 16. a5 b4 17. h4 Rc6 18. Oe2 Va5 19. Lb1 f6 20. ef Rf6 21. Of3 e5 22. de Rg4+ 23. Og4 Og4 24. h5 Oe6 25. h6 d4 26. hg de+ 27. Ke3 Kg7 28. c3 Of5 29. Lg1+ Og6 30. cb Va3+ 31. Ke2 Va2+ 32. Ke3 Va3+ 33. Ke2 Va2+ 34. Ke3 Rb4 35. e6 Rd5+ 36. Kd4 Rf4 37. Kc4 Re6 38. Lb6 Vc2+ 39. Kd5 Rc7+ 40. Kd4 Vd8+ 41. Ke5 Ve8+ 42. Kd4 Ve4+ 43. Kd3 Ve6+ 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 10 minutit 37 sekundit, mustal 1 tund 30 minutit 46 sekundit.

Noorte edu

Lähenesid keskkooli lõpueksamid, aga ma ei valmistunud nendeks nii hoolega kui üheksanda klassi eksamiteks, seetõttu võisin mõne eksami kahe saada. Viimasel hetkel mõtlesin siiski valmistuma hakata. Aga eksamid olid vaid kahepäevaste vahedega, seetõttu oleks õigem olnud valmistuda juba enne kõigi eksamite algust, mitte alustada uueks eksamiks kahe eksami vahelisel ajal. Väljusin koolimajast ja enne väljumist röögatasin ukse peal. Lootsin, et keegi ei saa aru, kes röögatas. Kõndisin Tartu vanalinna. Mõtlesin, et mul ei ole ikka vanalinna tänavad selged, mistõttu praegu unenäos läheb vanalinn suuremaks kui ta ärkvel olles on.

*
Arvutiga oli üks probleem. Arvutid olid nii keerulised, et iga parandaja ei osanud sellist riket parandada. Aga läksin ühte välisriiki, kus elas inimene, kes seda probleemi lahendada oskas. Et mitte teiste selle maja töötajate tähelepanu äratada, ei sisenenud ma peauksest, vaid hiilisin tuttava parandaja ruumi mööda salaredelit.

*
Päevakeskuses lõppes maleturniir. Esimesed kolm kohta said kolm koolitüdrukut, mina olin neljas, viienda koha sai sama noor mees nagu mina. Ütlesin, et pensionäride turniir. Nende kolme tüdruku kohta öeldi, et nad on kõik omavanuste Eesti meistrid. Vaatasin turniiritabelit. Tänase turniiri raames oli olnud plaanis pidada ära ka Tartu meistrivõistlused, aga kuna tartlasi osales vähe, peeti selle asemel osaturniirina ühe kooli meistrivõistlused. Mõtlesin, et järgmine kord teen ühes avanguvariandis teistsuguse käigu. See uus käik läheb teooriast välja ning võib olla nõrgem kui seni kasutatu, aga ma ei taha iga kord sama moodi mängida. Meil toimus kodus turniiri järgne pidu. Üks neljas tüdruk, kes ei olnud esikolmikusse mahtunud, rääkis, et ega male ei ole puhkus, ta on iga kord pärast mängu nii väsinud. Mõtlesin, et aga sellest hoolimata tahab ta millegipärast isegi koroona ajal mängima tulla. Olin peolauas kohta vahetanud. Mõtlesin, et hakkan uuesti sööma, aga ei lähe selleks oma koha peale tagasi, vaid söön selles kohas, kus ma istun.

Esmaspäev, veebruar 22, 2021

Pööre materjalis

Täna mängisin Vint.ee-s ühe pika mõtlemisajaga partii. Vahepeal oli mul materjali minimaalselt vähem, aga tundus, et varsti on tulemas väike materiaalne ülekaal. Vastane tegi vea, käies vankri väljale, kus ettur seda ei kaitsnud, sest ettur oli sidumise all. Pärast seda oli mul vigur ja ettur rohkem. Kui ta lasi hiljem veel teisele vankrile ja kuningale etturiga kahvli panna, siis ta alistus.

Reklaam telefonist

Hakati sõja tõttu Paidest Tartu suunas lahkuma. Ema tahtis, et mina ootaksin Helenat. Kui Helena tuli, siis ta lasi mulle telefonist ühte reklaami. Reklaamis soovitati, et kasutataks ühte teenust, et majandus ei seiskuks. Ütlesin, et praegu ei ole see kõige tähtsam. Helena küsis, mis siis kõige tähtsam on. Vastasin, et sõda. Helena ütles, et õige.

*
Henn ja Toomas esitasid mulle süüdistusi. Toomas ütles, et kui ma käe taskust välja võtsin, siis lasin selle rusikast lahti. Vastasin, et ta mõelgu loogiliselt, kuidas ta sai näha, et käsi on rusikas, kui see oli taskus. Tõnu ja Klaus olid rahulikumad, sest neil oli murdeiga juba läbi.

Pühapäev, veebruar 21, 2021

Kolmas vannituba

Läksin sellisesse vannituppa, kus ma polnud varem käinud. Meil oli kolm vannituba ja kaks kööki. Riiv kukkus küljest ära. Panin selle külge tagasi. Siis tõmbas üks poiss väljastpoolt kinnise riivi küljest ära, et minna läbi vannitoa wc-sse. Püüdsin riivi külge tagasi panna. Ütlesin, et see ei püsi küll lukus, aga siis ei ole vähemalt uks pärani.

Laupäev, veebruar 20, 2021

Mõiste tähendus

Ootasime kooli tiivas tunni algust. Teised lahkusid tiivast. Nad nähtavasti olid teada saanud, et tund tuleb teises kohas. Ma ei järgnenud neile, sest mulle nad polnud öelnud.

*
Rüüpasin oma kilekotist kaks lonksu vett. Siis mulle tuli meelde, et seda ma poleks pidanud tegema, sest kilekotis oli varem olnud arstirohi.

*
Jutuajamises kasutati ühte majandusalast mõistet, mille kohta ma küsisin, et mida see tähendab, kas valitsust. Artur küsis vastu, et kas me hakkame nüüd algmõistete üle arutama. Ütlesin, et ma pole algmõistetest kaugemale jõudnud.

*
Saagisin puud. See puu oli nii pehme, et kerge oli saagida.

Reede, veebruar 19, 2021

Pärnus suvitamas

Pärnus suvitasime aastal 1981, kui olin 4-aastane. Meil elas Pärnus ka sugulasi, aga me polnud nende pool, vaid ühes majas, kus pakuti tube välja üürimiseks. Maja oli kahekorruseline ja viilkatusega. Olime teisel korrusel. Vastastoas suvitas perekond Moskvast. Ema on hiljem meenutanud, et Moskva naine oli talle öelnud, et temal ja emal on juba lapsi küllalt, aga moskvalasel ei olnud neid ema arvates üldse palju ja meie perre sündis hiljem veel kolm venda juurde.

Meie toa aken oli keset viilkatust. Aknast avanes vaade Pärnu lahele, kus sõitsid süstad. Aias oli ka kõrvalhooneid. Ühe kõrvalhoone seinal elasid kilgid. Pererahval oli ka üks laps. Võibolla oli ta nimi Rita.

Aias olid vaarikapõõsad. Läksime vaarikaid sööma, aga ühe vaarika sees oli uss. Põgenesin ussi eest joostes, sest arvasin, et kõik ussid on sama ohtlikud kui rästik. Peretütar eemaldas vist ussi vaarika pealt sõrmedega, pani imestama, et ta julges seda puudutada.

Tänaval, kus maja asus, kasvasid pärnad. Need parajasti õitsesid ja läksime lastega redeli abil pärnaõisi korjama. Üks võõras naine lähenes eemalt ja hakkas pahandama. Põgenesime tema eest aeda. Aga ta tuli aeda järele ja selgitas, et ta kardab, et me läheme redeliga ümber. Ta oli võtnud kaasa puu küljest murtud oksa, et me murtud oksa küljest õisi korjaksime.

Pärnus nägime tänaval või pargis ühtesid lapsi, kes rääkisid, et söövad iga päev jäätist. Minu ema küsis neilt, kas kurk punaseks ei lähe. Nemad teadsid sõna 'kurk' vilja tähenduses ja vastasid, et kurk on valge.

Õel olid Tartust Pärnusse kaasa võetud väiksed nukud. Mina seletasin, et üks nukk on isane ja teine emane. Õde rääkis edasi, et ma ütlesin midagi naljakat. Ma ei saanud aru, milles ma eksisin, korrates, et on jah, see on isane ja see emane. Hiljem selgus, et neid peetakse loomade kohta käivateks sõnadeks.

Meil oli vist Tartust kaasa võetud ka aabits või oli lihtsalt jutuks, mis kodus olevas aabitsas kirjas on. Sai räägitud aabitsajuttu, kus lind lendab katusele, saba jääb kinni, tõmbab saba lahti, nokk jääb kinni, ja siis kõik see uuesti.

Pärnu toitudest mäletan kuivatatud lesti. Söögiaegadel isa lõikas nende küljest ribasid, mida teised sõid. Lestad rippusid minu mälu järgi nööri küljes reas.

Käisime liivarannas. Mulle väga ei meeldinud, kui mind vahepeal vette ujuma viidi. Isa vist ei pannud tähele, kui lühike ma olen, ja viis mind nii sügavasse vette, kus lained käisid mulle juba vastu nägu. Tõusin varvastele, et mitte lämbuda. Sügavast veest pidin kalda poole ujuma hakkama, vist ujumisrõngaga või hoidis lihtsalt isa kinni.

See oli vist Pärnus, kus sõitsime bussiga ja õde unustas mängukäekoti bussi. Aga see oli bussiliini lõpu poole, ootasime, kuni buss tagasi pööras ja saime käekoti bussist kätte.

Mäletan, et Pärnu lähedal metsas oli oja, millel oli purre. Teised läksid üle purde, aga mina jäin kaldale seisma, sest kartsin purdel kukkuda. Ei mäleta, millega see lõppes.

Käisime vist viljapõllul, kus rukkikõrred olid inimese pea kõrgused. Mulle tundus, et ükskõik, kelle pikkusega võrrelda, kõigile on pea kõrgused.

See võis olla samal päeval, kui nägime talude piirikive, millest ühel oli püstine ja teisel diagonaalis rist. Õde seletas, et püstine rist on vana moodi ja diagonaalis uut moodi. Vist samas kohas kasvas palju kummeleid ja seletati, et kummel kasvab hästi seal, kus tallatakse.

Käisime lõbustuspargis, kus sõitsime karusselliga. Isa ütles, et püiame sõites ees sõitva õe kätte saada.

Ühel päeval nägime linnas maa peal ussi, keda nimetati päevakoeraks. Kõik rääkisid, et nii suur. Majas, kus me elasime, olid ühes toas ukse kõrval kaks maast laeni ulatuvat toru. Pärast rääkisime, et see päevakoer oli nii pikk nagu need kaks toru kokku.

Pärnus käisime ka sugulastel külas. Üks neist pidas sigu. Kui ma ühel hilisemal aastal uuesti Pärnus käisin, tuletati mulle meelde, et ma olin öelnud, et mina hakkan põllumeheks. Ma olin selle ära unustanud, aga meeldetuletamisel meenus, et ma võisin seda sigu nähes tõesti öelda. Tol hilisemal Pärnus käigul vaatas see sugulane mind ära saates niimoodi üle aia, et silmad paistsid ja suu mitte. Siis mõtlesin, et esimesel Pärnus käigul ma vist palusin tal seda teha. Aga hiljem ma pole Pärnus käinud pikemalt kui üks päev korraga.

Kui ma Pärnus olemise ajal kuulsin, et tuleb laupäev, siis ütlesin, et sel juhul peame Tartusse minema, et televiisorit vaadata. Tol ajal oli ainus telesaade, mida me nädala jooksul vaatasime, "Laupäevaõhtul koos isaga" ehk kass Artur. Aga me olime Pärnus kauem.

Neljapäev, veebruar 18, 2021

Värvimälu

Täna sai üks natuke ümmargusem arv täis ja tegin talve 15. suusasõidu. Väljudes näitas kraadiklaas -11. Nagu ma õigesti oletasin, panin nii külma ilmaga jälle liiga paksult riidesse. Suusatades tegin vist talve esimese selja tagant möödasõidu. See oli selle võrra kergem, et eessõitja arvatavasti selja tagant sahinat lähenemas kuuldes jäi ise seisma. Pärast esimest ringi kanali otsal arvasin, et vastutulijale teed anda pole vaja, sest ta tundus olevat minu rajast paremal. Aga kohtumise hetkel oli ta hoopis minu rajast vasakul, nagu ma oleks algul valesti näinud ja ta oleks viimasel hetkel kõrvale astunud. Varasematel sõidupäevadel olen kirjutanud punase jopiga suusatajate arvust. Täna pidi neid olema vähemalt kolm erinevat, sest sama inimene poleks saanud nii kiiresti asukohta vahetada. Seda, kes minust natuke taga pool sõitis, nägin ilmselt mitu korda sama inimest, nii et kokku oli üle kolme nägemiskorra. Nägin ka punaste riietega jalakäijaid, teiste suusatajate ja jalakäijate riidevärvid meelde ei jäänud.

Võõrasse loengusse

Olin kirjanike suvila aias. Kuna siin käisid kirjanikud, oli kõik väga kunstipärane. Sealhulgas oli üks puu justkui võrguga kaetud. Ka jalakäijate tee oli kunstipärane ja selle ääres kasvasid ilusad taimed. Ainult et tee keskel oli järsk astang, vanaemal võis olla raske sellest üles astuda.

*
Olin teel kesklinna. Pidin mööduma kohast, kus oli tulemas meeleavaldus. Võidi arvata, nagu läheksin ma meelt avaldama. Tegelikult oli täna ka kahe usulahu püha. Partei, keda kahtlustati meeleavalduse korraldamises, ütles, et meeleavaldust ei tule, sest küsimus otsustatakse teisiti. Aga rahvas siiski kogunes. Läksin ülikooli võõra teaduskonna õppehoonesse, kuigi olin juba vilistlane. Õppejõud tuli loengusse ja ütles, et üks kuulaja oleks nagu võõras. Vastasin, et jah, ma kasutan seda loenguruumi ooteruumina. Tahtsin siin aega parajaks teha, et teise kohta õigeks kellaajaks edasi minna. Kui ma olin üliõpilane olnud, oli üks õppejõud öelnud, et need, kes üliõpilased ei ole, ei tohi loengutes käia. Aga ma olin näinud, kuidas kaks õppejõudu olid tulnud kolmanda õppejõu loengut kuulama. Tänases loengus puutus pinginaabri küünarnukk vastu minu küünarnukki. Tõmbusin eemale, aga see ei aidanud. Võibolla pinginaaber ei olnudki vastu puutumise vastu. Üliõpilased lugesid paljundatud lehtede pealt harjutust. Siis paluti lugeda ka minul. Ütlesin, et ma võtan kõigepealt paberid kile seest välja. Aga kui ma olin seda teinud, ei leidnud ma enam kuidagi õiget paberit üles. Õppejõud sai vihaseks ja ütles, et ma rikun tema õppevahendid ära. Vastasin, et need, mis põrandale kukkusid ja kortsu läksid, ei olnud õppevahendid, vaid minu taskurätid. Püüdsin järge edasi otsida.

Kolmapäev, veebruar 17, 2021

Unenäod lugemisvarast

Näitasin Kristerile, et ma loen romaani "Tšingis-khaan". Krister oli seda vist ise ka lugenud.

*
Lugesime vendadega ühe romaani köiteid. Esimest köidet olin mina esimesena lugema hakanud, teised järgnesid minu eeskujule.

*
Otsisin raamatut, kus oleks kirjas Oktoobripöörde aegne enamlaste otsus, mida teha endiste võimudega. Leidsin sellise raamatu aknast välja vaadates. See, mida otsustati teha, ja see, mida tegelikult tehti, ei olnud omavahel kooskõlas.

*
Läksin jalutuskäigule. Mul olid jalutuskäikude jaoks kindlad marsruudid, aga täna mõtlesin kõndida kaugemale kui ühelgi varasemal korral. Nii oleks koju tagasi jõudmine veel rohkem aega võtnud.

*
Olin Paide aias. Sõin tomatit. Tomati ülejäägid mõtlesin visata kompostihunnikusse. Minu teada toores tomat oli mürgine. Aga eemal üks inimene rääkis teisele, mis oli juhtunud, kui ta sellist oli söönud. Kogu aeg üks inimene rääkis ja teine ainult kuulas.

Teisipäev, veebruar 16, 2021

Kolmas viik suurmeistri tasemega

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. c4 e5 3. Rf3 d6 4. d4 Og4 5. Oe2 Rd7 6. Rc3 Rgf6 7. Oe3 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Rg5 Oe2 10. Le2 h6 11. Rf3 Rg4 12. de Re3 13. Le3 Re5 14. Re5 de 15. Vfd1 Lc7 16. Vd3 Og5 17. Lg3 Vad8 18. Vad1 Vd3 19. Vd3 Vd8 20. c5 Vd3 21. Ld3 Ld8 22. Ld8+ Od8 23. g3 Oa5 24. h4 Oc3 25. bc Kf8 26. Kg2 Ke7 27. Kf3 Ke6 28. h5 b6 29. cb ab 30. Kg4 b5 31. Kf3 Kd6 32. Kg4 g6 33. hg fg 34. f3 Kc5 35. f4 ef 36. gf Kd6 37. f5 gf+ 38. Kf5 h5 39. Kf6 Kd7 40. e5 Ke8 41. Kg5 Ke7 42. Kh5 Ke6 43. Kg4 Ke5 44. Kf3 Kd5 45. Ke3 Kc4 46. Kd2 Kd5 47. a3 Kc4 48. Kc2 c5 49. Kb2 Kd3 50. Kb3 c4+ 51. Kb4 Kc2 52. Kb5 Kc3 53. a4 Kd4 54. a5 c3 55. a6 c2 56. a7 c1L 57. a8L Lc5+ 58. Ka4 Lc4+ 59. Ka3 Lc3+ 60. Ka2 Lc2+ 61. Ka3 Lc1+ 62. Ka2 Lc4+ 63. Kb1 Lb3+ 64. Kc1 Lc3+ 65. Kd1 Ld3+ 66. Ke1 Le3+ 67. Kd1 Lg1+ 68. Kd2 Lf2+ 69. Kd1 Lg1+ 70. Kd2 Le3+ 71. Kd1 Lg1+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 27 minutit 30 sekundit, mustal 39 minutit 41 sekundit.

Ümber laudade

Käisime umbes kuue klassikaaslasega linna peal ringi. Olin varem kuulnud, et noortele meeldib koos ringi liikuda, nüüd tuli välja, et hakkasin seda ka ise tegema. Aga siis saabus hetk, mil see hakkas ära tüütama ja seltskond hakkas laiali lagunema.

*
Vahepeal oli Tšetšeeniast toodud uudiseid, nagu jätkaksid vastupanu vaid üksikud võitlejad, aga nüüd kaldus asi taas sinnapoole, et öeldi, nagu sõdiks kogu Tšetšeenia. Tšetšeenid olid valmis põhimõtte pärast ükskõik kui kaua sõdima.

*
Istusime ümber laua. Laual olid malenupud. Ütlesin, et haigena ei saa malelauda vaadata, sest see võtab liiga palju energiat, tervena ma küll vaatan. Pahandasin korduvalt ühe tüdrukuga tema käitumise pärast. Tüdruk küsis, miks ma Tõnisega ei pahanda. Vastasin, et Tõnis pole korda rikkunud. Istusime ümber teise laua ja sõime. Henn ja Toomas rääkisid, nagu ma poleks ise korralik ja ei otsustaks asju ise.

Esmaspäev, veebruar 15, 2021

Reitingutõus

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet kasutajanimeta vastasega. Jätsin juba teisel käigul kvaliteedi ette. Alistusin seisus, kus mul olid vanker ja ettur vähem. Rohkem Fischeri male huvilisi ei olnud. Tavalist välkmalet mängida õnnestus ainult kõige kõrgema reitinguga vastasega. Esimeses mängus sain enne avangu lõppu mati. Teises mängus jäi vastase tagala hõredaks ning võtsin tulede ja kahvliga ära kvaliteedi. Vastane alistus, kui tal oli lõppmängus vanker vähem ja aega samuti vähe järel. Pärast mängu lõppu arvutasin, et vastase reiting oli minust üle 800 punkti kõrgem, ma sain juurde umbes 50 punkti.

Hommikul pimedas

Lamasin hommikul voodis. Tundsin selja peal puudutusi. Ma ei teadnud, kas need on puutehallutsinatsioonid või mitte. Anto ütles, et aeg-ajalt hakkab mul süda seisma jääma ja tema on selle tööle tagasi pannud. Ainult et nüüd on südame tööle panemise aparaadile lisandunud piiksumine. Mul oli voodis mingeid dokumente. Küsiti, kas need on abielulepingud. Viskasin need eemale ja ütlesin, et sellist asja pole olemas. Üks naine ütles, et temal on abielulepingut vaja, sest muidu ta ei tea, mis abielu on.

Pühapäev, veebruar 14, 2021

Rahvarekord

Täna tegin selle talve neljateistkümnenda suusasõidu. Kanali piirkonnas oli rahvast selle talve kohta rekordiliselt. Juba nagu vanasti. Ilmselt nii pühapäeva kui ka soodsa ilma tõttu. Eriti palju oli uisutajaid. Alaealistel uisutajatel oli lisaks uiskudeta täiskasvanud saatjaid. Ka suusatajaid oli rohkem kui eelmistel kordadel. Lugesin kokku, et kahe ringi jooksul suusatati mulle vastu kümme korda. Neist kuuel korral kas astus vastutulija minu nähes rööbastelt kõrvale või astusin ise. Esimesel ringil tegi üks inimene üle suusaraja fotot, nii et varbad olid rajale lähemal kui koroonareeglite järgi. Teisel ringil, kui tuli vastu kaks suusatajat korraga, kuulsin ühte neist ütlemas: "Vaata, kui kaugel ema juba on. No tee kiiremini."

Külmutuskapi kontakt

Panin külmutuskappi suuri toiduesemeid juurde. Minu külmutuskapi kontaktide hulka kuulus nüüd ka Putin, kes vaatas irvitades, mida ma teen. Võibolla oli lihtsalt keegi teine endale Putini kasutajanime võtnud, aga tõenäoliselt oli see õige Putin. Kui ma järgmine kord külmutuskappi vaatasin, siis Putinit enam kontaktide hulgas ei olnud. Võibolla oli vahepeal varjunime võtnu õige kasutajanime peale tagasi läinud.

Laupäev, veebruar 13, 2021

"Söerikastaja"

Jaan Kross. „Söerikastaja“. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958. 120 lehekülge.

Jaan Kross kirjutas nooruses luulet ja vanemas eas ajaloolisi romaane. Tema romaanid on nii tunnustatud, et temast on räägitud kui Nobeli kirjanduspreemia kandidaadist, aga minu jaoks on nüüd loetud Krossi luulekogu esimene tema raamat, mille ma lõpuni loen. Varem olen alustanud kahte või kolme romaani, aga kõik pooleli jätnud. Krossi lapselapse näidendi olen küll läbi lugenud, samuti Krossi naise luulekogusid, kelle kohta pidin tegema ka keskkoolitunnis ettekande.

Kuigi Kross sai romaanikirjanikuks hiljem, eelistab ta ka luulet kirjutades pikki tekste. Kõik kogusse võetud luuletused pole küll ühe pikad, mõni on ka lühike, aga mõni on ballaad. Luulekogust leidsin ühe luuletuse, millele tehtud viisi noote nägin samal päeval muuseumide võrguleheküljel Jaan Krossi nime otsides. Teisest luuletusest tundsin ära, et seda olen ise lauluna kuulnud.

Eelmise autorina lugesin Lennart Mere reisikirja. Kross ja Meri olid mõlemad represseeritud, aga mõlemad on teinud oma raamatus trükki pääsemiseks ka Nõukogude võimule järeleandmisi. Mõlemal on küll ka julgemaid kohti. Nii kaitseb Kross kolme lõviga vappi, põhjendusega, et seda ei kasutatud ainult Pätsi ajal, vaid ka enne Eesti Vabariigi loomist.

Krossi huvitab juba luuletusi kirjutades ajalugu, aga ka muud teadused. Ta ei pöördu ainult minevikku, vaid ka tulevikku. Tollele ajale iseloomulikult on juttu kosmose vallutamisest.

Raamatu nimiluuletus peegeldab võibolla sunnitöö kogemust. Kross on olnud represseeritud nii Saksa kui ka Nõukogude ajal, seda ta raamatus mainib, et Saksa ajal vanglas oli, Nõukogude aja karistust otseselt mitte. Luuletuses „Söerikastaja“ panin tähele, et see algab samade sõnadega, mis minu kuuendas klassis auhindasid saanud luuletus: „Voolab, voolab“. Minul voolas ajajõgi, Krossil midagi muud. Aga mõtlesin, et see on iseloomulik, et lapsena kirjutatud luuletuses mul aeg voolas, ühes hiljem kirjutatus juba lendas. Noorele sunnitöölisele võib ka aeg aeglaselt minna, kui mingi asi voolab, siis võibolla kaudselt siiski ka aeg.

Õhuniiskus ja elekter

Täna tekki tekikoti seest välja võttes käisid enneolematult tugevad elektrilöögid, kuigi mul ei olnud susse jalas. Arvasin, et väljavõtmisliigutus erines varasemast. Aga väideti, et staatilist elektrit koguneb praegu rohkem hoopis kuivema õhu tõttu, teises toas olevat sama lugu. Nii et õhuniiskus on nagu piksevarras? Vannitoas olevat elektriseadmed ohtlikud just veeauru pärast.

Sõnad õuest

Seisin aknal. Tundus, et õuest räägitakse minuga. Tõmbasin akna pärani, et paremini kuulda. Nüüd tundus, et õues kõndijad pöörduvad hoopis oma korteri aknal olija poole.

Reede, veebruar 12, 2021

Neli eksamiküsimust

Minu pinginaaber kirjutas, et lapsena talle ei meeldinud olla ilma särgita. Praegu meeldis. Oli algamas saksa keele eksam. Panin selle jaoks lauale abivahendeid. Õpetaja ütles, et abivahendid tuleb ära panna. Panin need uuesti kotti. Õpetaja andis neli eksami küsimust, mis olid kõigile ühised. Püüdsin neid üles kirjutada, aga polnud kindel, kas kirjutan õigesti. Vaatasin eesistuja paberile, aga tema vaatas omakorda minu paberile, sest oli veel halvemini kuulnud. Mõtlesin, et kirjutasin liiga väikse käekirjaga, selle eest võib hinne alla minna, vastused kirjutan suurema käekirjaga. Aga siis vaatasin, et õpetaja ise on samuti kirjutanud väikse käekirjaga. Üks neljast küsimusest oli kirja panna tänaseks pähe õppida tulnud luuletus. Ma ei olnud seda luuletust õppinud, aga mõtlesin, et kirjutan katkendeid hulgast muudest saksakeelsetest luuletustest. Üldiselt on mul hulk katkendeid peas, kuigi võin teha tähevigu.

*
Minu magistritöö juhendaja kõndis üksi tänaval. Punktid kirjutada tulnud artikli eest pidin saama kahelt muult inimeselt. Must oli öelnud, mis kell ja mis hoones ma pean nendega kohtuma. Olin teel sinna. Mõtlesin, et nooremat meest ma ei tunne ära, küsin Musta käest, kus ta on. Aga selleks pean Musta enda ära tundma ja olen ka teda viimasel ajal vähe näinud.

Neljapäev, veebruar 11, 2021

"Lähenevad rannad"

Lennart Meri. „Lähenevad rannad“. Kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn 1977. 416 lehekülge.

Mõtlesin, et kui tõlgin hilisema Tšehhoslovakkia presidendi raamatut Venemaa kohta, siis loen ka, mida hilisem Eesti president on Venemaa kohta kirjutanud. Varem ma ühtegi Mere raamatut tervikuna lugenud ei ole, aga võrdluseks on tema presidendiksoleku aegsed avalikud esinemised. Raamatu lugemise ajal vaatasin ka muuseumide võrgulehelt läbi kõik fotod otsinguga ’Kamtšatka’, millisest kohast selles Mere raamatus juttu on, ja hulga fotosid otsinguga ’Lennart Meri’.

Mäletan, et kooliaastate jooksul vaatasime geograafia tundides täpselt ühte filmi. See oli sellest, kuidas teadlaste ennustatud kohas ja ajal hakkas purskama täiesti uus vulkaan. Mäletan, et see oli Kamtšatka poolsaarel ja seda kinnitab ka Mere raamat, lisades aastaarvu 1975. Aga Kamtšatkal oli ka vanu vulkaane ja geisreid, lisaks toimusid seal maavärinad. Ühe sarjas „Maailm ja mõnda“ ilmunud raamatu pealkiri on „Ookean tulerõngas“, see tähendab, et ringiratast ümber Vaikse ookeani on seismiliselt aktiivne piirkond, üks sellistest kohtadest on ka Kamtšatka poolsaar. Muuseumide infosüsteem pakub fotosid Kamtšatkale pühendatud rinnamärkidest, nendel on tüüpiline, et kõrvuti on kujutatud Petropavlovski sadamat ja ühte või rohkemat vulkaani.

Vaikne ookean on nime saanud sellest, et kuskil ja millalgi on seal nähtud tormivaba merd, aga Meri mainib maailma kõige tormisemaid meresid. Varem on meelde jäänud, et kõige tormisemad mered on neljakümnendatel laiuskraadidel. Sellised on osa Jaapanist oma taifuunidega ja Prantsusmaa Biskaia laht. Kamtšatka jääb Eestiga samadele laiuskraadidele, aga seal on külmem, sest pole Golfi hoovust. Võibolla Meri ei tahtnud öelda, et Kamtšatkal on rekordiliselt tormine meri, aga üks laev pidi sõitma Honkongi remonti ja selleks ta pidi neljakümnendaid laiuskraade läbima.

Meri kirjutab ka muudest oma reisiga seotud ohtudest. Ta mainib Siberi tiigreid. Hiljem presidendina toetas ta tiigrihüppe programmi, mis tähendas Eesti arvutiseerimist ja internetiseerimist, aga siit raamatust võib lugeda sellise nimetuse eelloost. Meri arvab, et tiigrid sõid inimesi rohkem minevikus, kui inimasustust oli vähem. India kohta käivast raamatust „Inimesesööjad“ on meelde jäänud, et siiski just inimasustuse tihenemine paneb tiigreid inimesi ründama.

Meri oli Kamtšatkal suurema teadlaste ja kultuuritegelaste seltskonnaga ja tegi juba seal viibimise ajal selle raamatu jaoks märkmeid. Juttu on ka eestlasi tabanud konkreetsetest ohtudest ja õnnetustest. Vahepeal levis kuuldus, et üks eesti teadlane on surma saanud, aga siis tuli sellelt inimeselt endalt telefonikõne. Teisel korral sai üks seltskonna liige jahipüssist kuuliga pihta ja tõsiselt vigastada. Meri kirjutab selle inimese edasisest käekäigust kummaliselt vähe.

Poliitikuid süüdistatakse valetamises ja Meri tunnistab raamatus korduvalt ka ise, et rääkis kellegagi ebasiiralt. Mart Laar on meenutanud, kuidas Meri ka presidendiks oleku ajal Jeltsiniga kohtudes kavalusest alkohoolse joogi lillepotti või kuskile kallas.

Kui Meri oli president, ütles üks kursusekaaslane ülikooli inglise keele tunnis, et räägime suitsetamise halbade külgede asemel parem selle headest külgedest, president Meri ka suitsetab, et lõõgastuda. Mina pole suitsetamist pooldanud ja too oli esimene kord, kui ma kuulsin, et Meri suitsetab, aga raamatus mainib ta umbes kaks korda ka ise, et seda teeb. Seevastu alkoholi liigtarvitamist ta korduvalt kritiseerib. Siis polnud veel Gorbatšovi alkoholi vastase võitluse aeg, aga polnud ka enam Stalini aeg, mil joomine olevat olnud partei juhtkonnale kohustuslik. Võibolla see Mere alkoholi liigtarvitamise kriitika näitab juba Gorbatšovi poliitikani viinud arenguid.

Kui presidendiks kandideerisid neljakesi Rüütel, Meri, Taagepera ja Parek, siis Taagepera leidis, et iga kandidaat on parem kui kommunist Rüütel. Mere tolleaegsest raamatust on aga samuti võimalik leida kommunistlikke mõtteid, kuigi teiselt poolt on ka tsiteeritud Rummo sõnadega „Viimse reliikvia“ laulu, mis Rummo enda hilisemate sõnade kohaselt on inspireeritud Tšehhoslovakkia vastuhakust ja selle mahasurumisest.

Ükskord tõi ajaleht ära Mere tsitaadi, et Euroopas naerdakse ribadeks poliitikud, kes näitavad oma lollust „Kolme musketäri“ ja „Vahva sõdur Švejki“ tsiteerimisega. Kõrvale olid pandud Tiit Vähi sõnad, et me peame käituma nagu tõelised musketärid, üks kõigi ja kõik ühe eest. Aga see musketäride raamatus esinev mõte esineb ka selles Mere raamatus, küll päritolule viitamata.

Valitsuse otsus

Valitsuse otsusel toodi Eestisse venelasi juurde. Oli niigi kaevatud, et Eestis langetatakse metsa liiga palju, nüüd uued sisserändajad hakkasid seda langetama veel kiirendatud tempos. Läksime kolmekesi teki alla ja ei saanud välja tulla, sest lae peal oli auk ja sealt vaatasid pööningule läinud uued sisserändajad sisse. Varem polnud keegi pööningul käinud. Korteris käis ka üks tuttav maletaja, kes mind narris. Siis pööningul tegevus lõppes ja meile tulid uued külalised. Üks neist küsis, kes on ilma riieteta, ta tunneb lõhna järgi, et keegi on. Vastasin, et mina olen, ma ei saanud riidesse panna, sest pööningult vaadati sisse. Siis parandasin, et ma ei ole ju ilma riieteta, kui mul on tekk peal. Kõndisime tänaval. Sama külaline küsis, mis lind laulab. Vastasin, et tihane. Küsija ütles, et õige. Seletasin, et ma õppisin tihase laulu selle järgi selgeks, et üks lind laulis piip-piip-piip ja mulle tulid meelde laulusõnad: "Tii-tii-tihane, va-va-varblane."

Kolmapäev, veebruar 10, 2021

Ilm jaheneb

Täna käisin kolmeteistkümnendat korda sel talvel suusatamas. Kraadiklaas akna taga näitas miinus kümme kraadi, arvuti ilmateate järgi oli veel külmem. Panin natuke soojemalt riidesse kui eelmine kord. Läbi trepikoja kõndides püüdsin vältida seda viga, mille olen vahel teinud, et olen suuskadega seina riivanud. Vahepeal olin välja mõelnud, et seina riivamise vältimiseks tuleb hoida suuskadest kinni saapa kohast natuke tagant poolt ja jälgida, et ma kõnniksin trepi keskel, mitte ääres. Täna see meetod aitas.

Olen mõelnud, et ei tea mitut erinevat punase jopiga naissuusatajat ma olen tänavu talvel näinud. Täna suuski alla pannes nägin aga ühte meessuusatajat, kellel oli osaliselt punane jopp. Ta oli tänavuse talve kõige kiirem suusataja, seetõttu nägin teda oma kahe ringi jooksul veel mitu korda. Esimest kanali pikkust sõites vaatasin, et suusarööbaste keskel on nii inimese kui ka looma jalajälgi. Seejärel jõudsin kohta, kus raja kõrvale oli urineeritud. Järgmiseks ka raja peale. Teist kanali pikkust ehk ringi teist poolt sõites mõtlesin, et olen ikka liiga paksult riidesse pannud, kuigi kõndimisel oleks ehk muidu jahe hakanud.

Teisele ringile läksin nagu viimasel ajal alati kanali taha. Seal oli ka algul suusarööbaste vahel saapajälgi, aga siis need lõppesid. Rööpad olid siiski nii tugevad, et peal kõndija polnud neid sel korral kahjustanud. Ühel päeval kirjutasin, et näha oli täpselt ühe uisustiilis sõitja jälgi, täna oli uisustiili jälgi juba rohkem, kuigi see võis tulla ka sellest, et üks suusataja võis olla teinud palju ringe. Silla juures pööret tehes vaatasin, et teisele poole silda on tekkinud lumememmed või panin ma neid nüüd paremini tähele.

Nägin täna ka mõnda muud suusatajat kui ülalnimetatu. Uisurajal oli minu silmaga vaadates lumi, aga arvasin nägevat ka paari uisutajat.

Kodu poole tagasi kõndides vaatasin, mis mu suusakeppide peale õigupoolest on kirjutatud. Seal oli üks soome perekonnanimi, ülejäänud sõnad olid inglise keeles. Juhul kui ma seda kunagi varem olen lugenud, siis ei olnud meeles. Kodu trepist üles kõndides tuli mulle üks inimene vastu. Nüüd enam trepi keskel kõndimise põhimõte ei aidanud, aga kokkupõrke vältimiseks tõstsin suusad korraks püstiasendisse. Jõudsin täna ka uuesti trepist üles midagi riivamata. Homseks olevat lubatud tänasest külmemat ilma.

Väikelinnast lahkumine

Mängisin Peeboga malet. Andsin etturi ära, aga tänu sellele võitsin. Pärast mängu lõppu analüüsisime juhtunut. Peebo sai hoolimata kaotusest partiist paremini aru kui mina. Läksin ruumi teise otsa, kus olid üks klassivend ja Triin. Rääkisin, et ma ei saa malereeglitest aru, kui nupp on söödav, kas siis löömine on terve nupu või selle ühe tükikese löömine? Läksin isa tuppa ja puhusin arvutite klaviatuuride pealt tolmu maha. Hakkasin kartma, et puhudes ajasin klaviatuuri peale süljepritsmeid, need vajuvad arvuti sügavusse ja arvuti võib lühisesse minna. Aga kui lasta arvutil enne tööle panemist ära kuivada, siis vast midagi ei juhtu.

*
Olin Elva moodi linnas. Mul oli järve äärde jõudmisest erinevaid mälestusi, aga nüüd tegin kindlaks, et vaatepilt sõltub sellest, millist mööda kolmest tänavast järve äärde jõuda. Järvevesi uhus kaldal olevaid asju. Pidime koju sõitmiseks bussi peale minema. Ma ei läinud Antti ja tema kaaslasega koos, vaid eraldi. Mõtlesin, et küll on hea, et ma ülikooli füüsikat õppima ei läinud, muidu mõtleksin kogu aeg, et Antti on minust targem, aga ajaloos olen ise kõige targem. Olin bussis ja otsisin, kas mul pilet ka on. Ringi hakkas liikuma kontroll, võibolla just sellepärast, et ma näitasin välja, et mul piletit ei ole. Mõtlesin, et proovin osta selle kontrolli käest.

Teisipäev, veebruar 09, 2021

Tahtmatu kahing

inimene - arvuti
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. h4 h5 6. Og2 hg 7. Lg4 Oc2 8. Rd2 Rh6 9. Le2 Rf5 10. Rdf3 Oe4 11. Oe3 e6 12. h5 Rd7 13. Ld2 Re3 14. fe Rb6 15. Re2 Rc4 16. Lc3 Lb6 17. 0-0-0 Oa3 18. Vd2 Ob4 19. Lb3 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 43 minutit 21 sekundit, mustal 1 tund 32 minutit 11 sekundit.

Asjata neelamine

Toimus psüühikahäiretega inimeste kogunemine. Üks rääkis, et ta magab sügavalt kolmandik ööd, ülejäänud osa ööst näeb ta kujutluspilte. Ta ütles, et üks teine rohi aitab tal paremini magada kui unerohi. Minu kõrval istuv naine hakkas köhima. Tõmbusin eemale, sest tal võis olla koroona. Siin kokkutulekul võis üldse koroona levida.

*
Üks poiss jõi rohupudeli tühjaks. Ütlesin, et see rohi ei ole mõeldud allaneelamiseks, vaid korraks suhu võtmiseks. Poiss näitas, mis raamatut ta tavaliselt on neelanud. Vaatasin, et see on kergem raamat. Ütlesin, et see raamat on küll allaneelamiseks, aga tänane mitte. Teised ruumis istujad ütlesid meile, et me vait oleksime. Ma ei jäänud vait, vaid hakkasin sosinal rääkima.

*
Mängusaalis pandi malenuppe peale. Mõtlesin, et selle turniiri võiks mängida nii, et kõik on lühikeste pükstega. Üks laps ütles, et ta kardab mind, sest ma olen võõras. Tegelikult olin kogu aeg temaga samas ruumis olnud, ainult ruumi teises otsas.

Esmaspäev, veebruar 08, 2021

Malenädal alanud

Täna mängisin Vint.ee-s kolm partiid. Esimeses partiis oli vastane kasutajanimeta, ta hakkas lõppmängus minu ettureid lööma, aga ma sain rutem lipu peale ja võitsin. Teises mängus kõrgema reitinguga vastase vastu alistusin, kuna tal oli lõppmängus materjali rohkem. Kolmandas mängus sama vastasega pani ta mulle keskmängus mati.

Vorarlberg

Vaatasin kahte videot Austria Vorarlbergi liidumaa kohta. Esimene oli üles riputatud aastal 2013 ja oli 3 minutit pikk, teine aastal 2017 ja umbes 23 minutit pikk. Esimeses videos ei räägitud, vaid näidati mägesid ja madalaid maju, samuti midagi metsa sarnast, ainult et puud ei ulatunud väga kaugele, varsti tuli jälle lage pind. Vist esimeses videos oli kirjutatud ekraani nurka kohanimi kolmeks jagatuna VOR ARL BERG, kus 'vor' tähendab 'enne' ja 'Berg' 'mägi'.

Teises filmis räägiti arhitektuurist. Näidati kivimüüri ehitamist ning vanu hooneid ja keskaegseid joonistusi. Peale täiskasvanute ehitatud majade näidati korraks ka lapsi mängukindlusega mängimas. Ühe koha peal näidati, kuidas üks mees valas suure kivi mingi vedelikuga üle ja ütles, et tekib keemiline reaktsioon. Selle peale muutus kivi pehmeks ja hakkas lagunema. Tuli meelde Eesti ballaad, kus kivi Helme mõisa orja all pehmeks läks. Kuigi filmi otsisin välja Austria kohanime järgi, kõlas filmis tuttav ingliskeelne laul Ameerika kohanimega. Kommentaariks öeldi, et see on noortekultuur. Nüüd olen vist vaadanud filme kõigi Austria liidumaade kohta.

Pühapäev, veebruar 07, 2021

Pärast kerget sadu

Täna käisin kaheteistkümnendat korda sel talvel suusatamas. Nägin aknast eelnevalt lumesadu ja mõtlesin, et siis võib rada olla halvem, aga ei olnud. Kohas, kus jäi eelmine kord meelde, nagu kasvaks veepiiril rada okstega tõkestav põõsas, nägin täna puud, mitte põõsast. Silla juures esimest pööret tehes tegid rööpad kurvi. Olen varem mõelnud, mis tunne võib auto tagaratastel kurvi sõita olla, viimastel kordadel seda suusarajakurvi sõites olen mõelnud, et sirged suusad ikka kurvis kõveraks ei lähe. Aga kuidagi sai kurvi sõidetud, ainult natuke raginat oli kuulda. Kanali järgmisse otsa jõudes kuulsin pealt talisupleja lauset, et tal pole vahet, kas on soe või külm. Teise ringi suusatasin kanali taga. Seal tegin kaks valeliigutust. Ühel korral panin suusakepi suusale ette, teisel korral kahe suusa vahele.

Kursuse pingerida

Tõusin hommikul üles. Ema oli ka juba üleval. Vaatasin kella. Kooli minekuks oleksin pidanud tõusma pool seitse, aga praegu oli 20 minutit vähem. Isa tuli oma magamistoast ja küsis, miks mina juba üleval olen. Vastasin, et ma lähen kooli. Isal ei olnud meeles, et ma koolis käin. Aga mõtlesin, et võibolla on tõesti juba suvevaheaeg. Tegelikult ei saa veel olla, sest eksameid pole veel olnud. Läksin väiksesse kööki, kus oli mitu arvutit. Ühel arvutil oli akust veel ainult 5 protsenti täis. Tahtsin teda laadima panna, aga polnud kindel, kuidas see käib. Oli oht midagi valesti teha. Vaatasin, et üks arvuti on laua pealt põrandale kukkunud. Alles natukese aja eest oli ta laua peal. Ühest arvutist tõusis suitsu.

*
Lugesin ajakirja "Tuna". Seal oli toodud ühes artiklis näitena ära meie kursuse õppeedukuse pingerida. Selgus, et mina olin õppeedukuselt kursuse seitsmes. Aga seda siis, kui võeti arvesse saavutatud kohad esimesest kuuendani. Kui vaadati ainult eksamite esikohti, siis olin kursuse teine. Veel rohkem esikohti oli saanud ainult I. Sahk. Kogu kursuse nimekirja polnud ära toodud, umbes 50 üliõpilasest oli nimetatud umbes 36. Välja olid jäänud kõige halvema õppeedukusega üliõpilased. Vist need, kes polnud saavutanud esikohta ühelgi eksamil. Lehekülg varem oli väiksem tabel, kus oli nimetatud ainult 6 parimat üliõpilast. Algul arvasin, et see arv oli valitud selleks, et mind välja jätta, kui mina olin seitsmes. Siis vaatasin, et see väiksem tabel polegi meie kursuse, vaid ühe varasema aastakäigu kohta.

Laupäev, veebruar 06, 2021

Postkastid

J. Lomp tegi mulle ühe elektronposti aadressi juurde. Mul jäi parool meelde ja mõtlesin, et võibolla peaks seda aadressi kasutama hakkama. Ainult et Lomp teadis ka seda parooli. Võibolla oleks pidanud parooli ära muutma. Avasin siiski vana postkasti. Vaatasin selja taha, et Lomp vaatab uksel ekraani poole. Loodetavasti polnud ta vaadanud veel sel hetkel, kui ma parooli sisestasin. Mul oli olnud feisbukis kontakte, kellest olin mõelnud, et nad on mind nimekirjast ära kustutanud, aga nüüd oli tulnud postkasti teade, et kaks sellist kontakti on uuesti aktiviseerunud. Nad olid teinud rohkete fotodega postitusi.

Reede, veebruar 05, 2021

Suusatamine ja muu sarnane

Täna käisin üheteistkümnendat korda sel talvel suusatamas. Enne väljumist vaatasin kraadiklaasi, kas peab sel korral paksemalt riidesse panema. Aga kuna kraadiklaas akna taga näitas sel hetkel ainult kaheksa kraadi külma, panin samad riided, mis eelmine kord.

Kanali ääres vaatasin, et rajad on eelmise korraga võrreldes paremaks läinud. Sõitma hakates meenus kaks kohta pooleli olevast Lennart Mere raamatust, mille lugemise ajal oli mulle meenunud suusatamine. Ühes kohas ütles Meri, et kuigi laev sõidab sama teed korduvalt, muutub meri nii palju, et sõit on iga kord erinev. Selline mõte annab lootust, et blogis suusareportaažide kirjutamine ei lähe kunagi igavaks. Kuigi ma tean, et kui olen juba korduvalt samal talvel kirjutanud, siis mõnel korral on kirjutamiseks vahepeal vähem mõtteid olnud. Teine koht Mere raamatus oli, et ta käis kalal ja arvas, et algaja kalamees räägib kogu aeg kaladest, aga kogenud püüdja muudest asjadest. Sellega seostus mul, et olen sõidutehnikast vähem kirjutama hakanud kui blogis suusareportaažidega alustades.

Esimesel kanalipikkusel astusin korraks suusarööbastelt kõrvale, et mitte põõsaokstega kokku põrgata. See põõsas kasvas teistest kaugemal, otse veepiiril. Edasi sõites vaatasin, kas eespool on ühel inimesel koer, võibolla tuleb võitlusesse astuda. Lähemale jõudes nägin, et see pole koer, vaid jalgratas. Vaatasin, et keegi on suuskadega uisku sõitnud, aga jälgede järgi ainult üks inimene. Seevastu polnud kanalil enam näha pärisuisutajaid ja uisuradadele oli sadanud lund. Teist kanalipikkust sõites mõtlesin, et nüüd üks koer tahab võibolla minuga mürada. Aga kui lähemale jõudsin, oli see koer juba koos peremehega ristisuunas eemaldunud. Teisel pool autoteed nägin müravaid kooliõpilasi, kes olid seal olnud juba siis, kui ma veel suuski käes hoidsin.

Teist ringi läksin sõitma kanali taha. Teistel rööbastel nägin suusatamas punase jopiga tüdrukut, kes oli ainus täna nähtud muu suusataja. Olen tänavu talvel punase jopiga suusatavat tüdrukut näinud juba mitu korda, aga ei ole ikkagi kindel, kas see on iga kord sama isik või on neid mitu. Mõtlesin, et olen blogis kirjutanud, et tahaksin mootorsaani jälgede asemel looduslikumat vaatepilti, aga täna need jäljed mind enam ei häiri. Kolmandat kanlipikkust lõpetades vaatasin, et seal aias tagumise kanali ja jõe vahel, kus üks aasta suurt koera nägin, ei ole seda enam näha. Sel talvel ei ole näinud ühtegi korda. Tagasi sõites nägin jalakäijate teel ühte suurt koera kõndimas, aga minust tükk maad kaugemal. Natuke lähemale jõudes oli näha, et koer oli ketis.

Sõnadepaber

Oli inglise keele tund. Tänaseks oli olnud sõnu õppida. Õpetaja küsis mult ühte väljendit. Ütlesin ühe sõna ära, siis lisasin, et ma ei mäleta, mis sõna õpetaja teisena küsis. Teise väljendiga läks sama moodi. Kui ühelt klassivennalt väljendit küsiti, jäi tema kohe vahele, et ta pole õppinud. Minul oli paber nende sõnadega laua peal, aga õpetaja polnud seda tähele pannud. Õpetaja andis mulle tagasi kirjaliku töö. Töö pikkus oli neli lehekülge, selle erinevaid osi oli hinnatud eraldi ja iga osa eest olin saanud hindeks kolme. Mõtlesin, et seda peetakse vist normaalseks hindeks. Küsisin õpetajalt, kas ülikoolis on vähem range hindamine, kui ülikoolis on mul peaaegu kõik hinded viied. Õpetaja vastas, et võib küll olla. Lahkusime klassiruumist. Esimese korruse fuajees panin käed prügikasti lähedale, kuigi prügikastis võis olla pisikuid. Läksime tundi ruumis 119. Minu pinginaaber rääkis, et ta tahab kuskile minna käterätt ümber.

Neljapäev, veebruar 04, 2021

Nõrgestatud enamettur

arvuti - inimene
1. e3 e5 2. c4 f5 3. d4 e4 4. Rc3 Rf6 5. c5 d5 6. Rh3 h6 7. Oe2 g5 8. b4 f4 9. ef Oh3 10. gh gf 11. Of4 Vg8 12. Oe5 Oe7 13. Ld2 Rc6 14. Rb5 Re5 15. de c6 16. ef Of6 17. Rd6+ Ke7 18. Vd1 Vg6 19. Oh5 Vg5 20. Rf7 Ld7 21. Rg5 Og5 22. Lc3 Of6 23. Lg3 Vf8 24. Kf1 Og5 25. Og4 Ld8 26. Le5+ Kf7 27. Oh5+ Kg8 28. Vg1 e3 29. h4 Vf2+ 30. Ke1 Vf1+ 31. Vf1 Oh4+ 32. Ke2 Of2 33. Vd4 Lf8 34. Vg4+ Kh7 35. Og6+ Kg8 36. Of5+ Kf7 37. Le6++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 21 minutit 13 sekundit, mustal 1 tund 29 minutit 52 sekundit.

Maleülemused

Olin maleklassis. Rei rääkis telefoniga. Ta ütles, et läheneval turniiril ei ole lubatud mängida kõige noorematel ja kõige vanematel. Rääkisin kuuldu Peebole edasi. Peebo võrdles minu juttu kirjaliku tekstiga ja ütles, et ma ei kasutanud tsitaate. Enda arvates olin rääkinud umbes õigesti. Aga paberil oli kirjas, et kõige nooremad siiski tohivad võistelda, kuigi eraldi turniiril. Osade kohta oli kirjas, et nad ei võistle males, vaid kelgutamises. Peebo ütles seletuseks, et Soome maletase on madal. Vaatasin maleajakirju. Viimasel ajal ei teinud ma maleklassis midagi korralikku, vaid vaatasin uimase peaga ajakirju.

Kolmapäev, veebruar 03, 2021

Pärast pausi võrguklubis

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt kasutajanimeta vastasega Fischeri malet. Vastane tõi rasked vigurid varakult mängu, kahis millegipärast kvaliteedi, aga andsin selle kogemata tagasi. Lõppmängu jõudes oli mul ettur vähem. Kuid õnnestus kõik etturid laua pealt kõrvaldada. Lõppseisus oli vastasel laual veel oda, aga kuna mati panemine polnud enam võimalik, oli tulemus viik. Selles partiis ei saanud ma aru, miks arvuti mul vangerdada ei lasknud. Vastasel vangerdamine õnnestus. Pärast Fischeri malet mängisin veel ühe hetkel umbes 200 punkti kõrgema vastasega kaks välkpartiid tavalist malet. Esimeses mängus sain peale igavese tule ja tulemus oli jälle viik, teises mängus saavutas vastane vigurikahinguga matirünnaku.

Klassi tegevused

Oli tund klassis 308. Istuti sünnipäevade järjekorras. Üks klassivend selgitas mulle, et ei istuta lihtsalt sünnipäevade järjekorras, vaid kolme esimese sünnipäevaga isikuid on igaühte kolm tükki, alles siis tulevad teised. Kõigi klassiliikmete luuletused olid kogutud ühte raamatusse, igaühelt üks luuletus. Ilma raamatuta poleks neist luuletustest ülevaadet olnud, kuigi kõiki oli eelnevalt tunnis vastatud. Luuletused tundusid kummalised.

*
Sõitsime pärast klassikokkutulekut bussis. Peale tuli veel üks klassiõde, keda polnud kokkutulekul olnud. Ta istus kokkutulekul osalenud tüdrukuga samasse pingivahesse. Mõlemal olid maskid ees. Hiljem peale tulnu küsis, kas meie klassist on keegi koroonasse nakatunud. Kokkutulekul osalenu vastas, et ei ole. Kõndisin koos Martiniga üle Toomemäe. Hakkasin küsima tema õppetulemuste kohta. Siis mulle meenus, et ta ei olnudki vist ajalooüliõpilane. Martin tundus vastavat, et ei olnud jah. Siis ta ei teadnud arvatavasti ka, kus asub uus ajaloo õppehoone. Näitasin talle seda.

Teisipäev, veebruar 02, 2021

Suusatamine ajapuuduses

Täna käisin kümnendat korda sel talvel suusatamas. Eile läks tööpäev töövõime ekspertiisi tõttu raisku, olen ajapuudusel juba edasi lükanud iganädalast küüneravi ja peapesemist, aga tahtsin vahepeal ka suusatada. Otse enne väljuma hakkamist helises telefon ja öeldi, et ma suusatamast tagasi jõudes kohe kartuleid koorima hakkaksin. Telefonikõnest kööki jõudmiseni läks peaaegu kaks tundi. Suusatamisest olid meelde jäänud, et oli taas tekkinud mootorsaani taolisi jälgi, mille seest kanali ühel küljel olid suusarööpad kadunud, teisel pool alles; samuti see, kuidas ma ühest jalakäijast nagu raketiga mööda sõitsin. Vahel olen kahtlustanud, et ma ei liigu suuskadega jalakäijatest oluliselt kiiremini. Suusatamast tagasi jõudes pidasin vajalikuks teist korda tänase päeva jooksul duši alla minna, aga eile oli ema rääkinud, et tema meelest ei ole vaja inimesel isegi mitte iga päev duši all käia. Teistel kordadel on ta kritiseerinud higilõhna, minu meelest need jutud pole omavahel kooskõlas. Kui keegi arvab, et ajapuudusest rääkimise korral ma võiksin jätta blogisissekande kirjutamata, siis kirjutamine vastab minu elu mõttele rohkem kui kõik ülal loetletud tegevused. Täna peab veel ka tõlget kirjutama, aga originaalteksti kirjutamine vastab elu mõttele rohkem.

Vähem valmistumist

Mulle oli öeldud, et ma pean täna magistritööd uuesti kaitsma. Läksin kaitsmisele kohale. Ma polnud töös peaaegu midagi muutnud, ainult eelmise korraga võrreldes kõneks vähem valmistunud, seetõttu pidi arvatavasti tänane kaitsmine minema veel halvemini. Vaatasin kaitsmisruumis, kuhu istuda. Mõtlesin, et ma ei istu ruumi ette, vaid mõnda pinki. Aga selleks pidin ma istuma kellegi kõrvale, sest igas pingis tundus juba keegi olevat.

Esmaspäev, veebruar 01, 2021

Mäng ja reeglid

Hakkasin Hennuga malet mängima. Reeglite järgi ei tohtinud mängu ajal rääkida, aga ma rääkisin, sest oli vaja õpetada. Ma olin males tugevam, aga võisin samuti kaotava käigu teha. Kui olin ühte käiku tükk aega mõelnud, vajutasin uuesti Hennu kella käima, öeldes, et ta oma viimase käigu tagasi võtaks, sest see on valekäik, kuningas jäi tulle. Valekäiguga seisu üle mõtlemisele kulunud aega ma taastama ei hakanud.