"Söerikastaja"

Jaan Kross. „Söerikastaja“. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958. 120 lehekülge.

Jaan Kross kirjutas nooruses luulet ja vanemas eas ajaloolisi romaane. Tema romaanid on nii tunnustatud, et temast on räägitud kui Nobeli kirjanduspreemia kandidaadist, aga minu jaoks on nüüd loetud Krossi luulekogu esimene tema raamat, mille ma lõpuni loen. Varem olen alustanud kahte või kolme romaani, aga kõik pooleli jätnud. Krossi lapselapse näidendi olen küll läbi lugenud, samuti Krossi naise luulekogusid, kelle kohta pidin tegema ka keskkoolitunnis ettekande.

Kuigi Kross sai romaanikirjanikuks hiljem, eelistab ta ka luulet kirjutades pikki tekste. Kõik kogusse võetud luuletused pole küll ühe pikad, mõni on ka lühike, aga mõni on ballaad. Luulekogust leidsin ühe luuletuse, millele tehtud viisi noote nägin samal päeval muuseumide võrguleheküljel Jaan Krossi nime otsides. Teisest luuletusest tundsin ära, et seda olen ise lauluna kuulnud.

Eelmise autorina lugesin Lennart Mere reisikirja. Kross ja Meri olid mõlemad represseeritud, aga mõlemad on teinud oma raamatus trükki pääsemiseks ka Nõukogude võimule järeleandmisi. Mõlemal on küll ka julgemaid kohti. Nii kaitseb Kross kolme lõviga vappi, põhjendusega, et seda ei kasutatud ainult Pätsi ajal, vaid ka enne Eesti Vabariigi loomist.

Krossi huvitab juba luuletusi kirjutades ajalugu, aga ka muud teadused. Ta ei pöördu ainult minevikku, vaid ka tulevikku. Tollele ajale iseloomulikult on juttu kosmose vallutamisest.

Raamatu nimiluuletus peegeldab võibolla sunnitöö kogemust. Kross on olnud represseeritud nii Saksa kui ka Nõukogude ajal, seda ta raamatus mainib, et Saksa ajal vanglas oli, Nõukogude aja karistust otseselt mitte. Luuletuses „Söerikastaja“ panin tähele, et see algab samade sõnadega, mis minu kuuendas klassis auhindasid saanud luuletus: „Voolab, voolab“. Minul voolas ajajõgi, Krossil midagi muud. Aga mõtlesin, et see on iseloomulik, et lapsena kirjutatud luuletuses mul aeg voolas, ühes hiljem kirjutatus juba lendas. Noorele sunnitöölisele võib ka aeg aeglaselt minna, kui mingi asi voolab, siis võibolla kaudselt siiski ka aeg.