neljapäev, veebruar 18, 2021

Võõrasse loengusse

Olin kirjanike suvila aias. Kuna siin käisid kirjanikud, oli kõik väga kunstipärane. Sealhulgas oli üks puu justkui võrguga kaetud. Ka jalakäijate tee oli kunstipärane ja selle ääres kasvasid ilusad taimed. Ainult et tee keskel oli järsk astang, vanaemal võis olla raske sellest üles astuda.

*
Olin teel kesklinna. Pidin mööduma kohast, kus oli tulemas meeleavaldus. Võidi arvata, nagu läheksin ma meelt avaldama. Tegelikult oli täna ka kahe usulahu püha. Partei, keda kahtlustati meeleavalduse korraldamises, ütles, et meeleavaldust ei tule, sest küsimus otsustatakse teisiti. Aga rahvas siiski kogunes. Läksin ülikooli võõra teaduskonna õppehoonesse, kuigi olin juba vilistlane. Õppejõud tuli loengusse ja ütles, et üks kuulaja oleks nagu võõras. Vastasin, et jah, ma kasutan seda loenguruumi ooteruumina. Tahtsin siin aega parajaks teha, et teise kohta õigeks kellaajaks edasi minna. Kui ma olin üliõpilane olnud, oli üks õppejõud öelnud, et need, kes üliõpilased ei ole, ei tohi loengutes käia. Aga ma olin näinud, kuidas kaks õppejõudu olid tulnud kolmanda õppejõu loengut kuulama. Tänases loengus puutus pinginaabri küünarnukk vastu minu küünarnukki. Tõmbusin eemale, aga see ei aidanud. Võibolla pinginaaber ei olnudki vastu puutumise vastu. Üliõpilased lugesid paljundatud lehtede pealt harjutust. Siis paluti lugeda ka minul. Ütlesin, et ma võtan kõigepealt paberid kile seest välja. Aga kui ma olin seda teinud, ei leidnud ma enam kuidagi õiget paberit üles. Õppejõud sai vihaseks ja ütles, et ma rikun tema õppevahendid ära. Vastasin, et need, mis põrandale kukkusid ja kortsu läksid, ei olnud õppevahendid, vaid minu taskurätid. Püüdsin järge edasi otsida.

0 vastukaja: