Luuletuste kasutamine

Isa luges Kalju Lepiku luuletusi. Ta ütles kommentaariks, et Lepik kirjutab helerohelistest taimedest vale rütmiga, õrnadest asjadest kirjutatakse teisiti. Pärast selle ütlemist tuli isale naeratus näole. Vastasin, et vahel taotletakse meelega sisu ja vormi kontrasti.

*

Vaatasin videot üritusest, kus ma olin osalenud. Sisestasin videomakile kogemata oma arvuti parooli. Mõtlesin, et ma ei pea nüüd vist parooli ära vahetama, videomakist ei tohiks välja minna, mida ma sisestasin. Vahepeal kadus videol hääl ära. Kerisin tagasi, et seda kohta uuesti häälega vaadata. Mind huvitas, kas minu luuletus loeti ette. Selgus, et ürituse juht luges ühe teise autori luuletuse ette, aga mitte minu oma. Minu nime nimetas ta ainult ühes lauses. Ütlesin, et ma pidin ise oma luuletuse videosse lugema, aga seda videot ei näidatud, filmija algul lubas, et näidatakse. Mulle vastati, et on nii palju võimalusi, kuidas saab videot kokku monteerida.

Ameerika maailmajao ajalugu 1

William Z. Foster. Ingliskeelse raamatu „Ameerika poliitilise ajaloo peajooned“ tõlge vene keelde. Moskva 1953, originaal New York 1951. Praegu loetud leheküljeni 261, kokku 919 lehekülge.

See raamat pärineb minu vanaisa raamaturiiulist. See on üks neist raamatutest, mille tõin koju, kui vanaema kolis. Tol ajal ma veel venekeelseid raamatuid ei lugenud, aga lootsin, et tulevikus saan keele selgemaks. Praegu ongi see selgem.

Lugesin raamatut paljude aastate jooksul väikeste juppide kaupa. Suurelt osalt lugesin seda rõdul istudes, vahepeal ka kirjutuslaua taga. Tavaliselt ma loetu kohta märkmeid ei teinud, või kui tegin, siis erinevatesse raskesti üles leitavatesse kohtadesse.

Foster oli Ameerika kommunist. Mäletan, et mul on margialbumis üks Nõukogude mark tema pildiga. Magistrieksamiks loetud politoloogia raamatust mäletan, et Ameerika Ühendriikides ei ole isegi tugevat sotsiaaldemokraatlikku parteid, seal kahest suurest parteist vabariiklased on konservatiivid ja demokraadid liberaalid. Asi võib muidugi ajas muutuda, vabariiklast Trumpi on nimetatud ka fašistiks. Nõukogude Eesti ajakirjandusest mäletan, et mingi väiksemat sorti kommunistlik partei Ameerika Ühendriikides ikkagi tegutses.

Foster on kriitiline rõhumise, vägivalla ja ebavõrdsuse suhtes, mis esineb Ameerika maailmajaos, aga vahepeal toob ilma mingi kriitikatundeta Lenini ja Stalini tsitaate, justkui nende riigis rõhumist poleks olnud. Ameerika ajaloo faktide osas tundub raamat siiski usaldusväärne. See liitub nende faktidega, mis ma olen Ameerika ajaloo kohta mujalt lugenud. Kõige kohta ei ole enam kindel, kas see on loetud sellest raamatust või kuskilt mujalt. Osad faktid võivadki eri raamatutes kattuda.

Raamat on küll indiaanlaste suhtes kaastundlik, aga nende eurooplaste vallutuse eelse ajalooga ei tegele. Raamat algab eurooplaste vallutusega ja liigub läbi Ameerika maailmajao järgneva ajaloo. Raamatus korrutatakse, et Põhja- ning Lõuna-Ameerika moodustavad kokku poolkera. Päris nii see siiski ei ole, läänepoolkerale jääb ka palju vett, Okeaania saared ja Euroopa lääneserv.

Raamatus on juttu vallutussõdade, orjakaubanduse ja orjapidamise julmusest. Aafrikast toodud orjadest paljud surid tee peal. Aafrikast tooduid nimetatakse vähemalt venekeelses tõlkes neegriteks, mida mõned tahavad kuulutada praegusel ajal kõigis keeltes halvustavaks sõnaks, aga tegelikult tunneb autor neegritele kaasa. Ja kui raamat sisaldab ka romaani keeli rääkinud maade ajalugu, siis romaani keeltes on tegemist veel tavalisema tüvega.

Kunagi oli mul ettekujutus, et orjad olid Ameerikas ainult neegrid, kuna indiaanlased ei olnud orjastamiseks sobivad. Selle raamatu järgi olid siiski ka alistatud indiaanlased sisuliselt orjad, ainult teise nimetuse all, neid ei nimetatud orjadeks, vaid peoonideks. Ja vaeseid europiidseid inimesi sai rõhuda kolmanda nimetuse all.

Kui minu tõlgitud autor Sorokin oli kõigi revolutsioonide vastu, siis Foster on kõigi revolutsioonide poolt. Ta nimetab aga revolutsiooniks ka kolooniate iseseisvusvõitlust Euroopa emamaade suhtes, mis Sorokini jaoks revolutsioonid ei olnud. Fosteri jaoks on kõigi Ameerikas iseseisvunud riikide iseseisvumine ja Kanada dominiooniks saamine osa samast suuremast Ameerika revolutsioonist.

Kui Euroopa riigid olid juba lüia saanud, ei leppinud nad veel kaotusega ja ei tunnustanud oma endistes valdustes tekkinud uusi riike tükk aega, nagu Putin arvab praegu, et Ukrainas võiks veel Nõukogude Liitu kuulunud alasid tagasi võtta. Uutes Ameerika riikides pääses lõpuks võidule vabariiklik kord, aga seal on olnud ka monarhiate loomise katseid. Uued riigid sõdisid ka omavahel piiride muutmise nimel, oli väga ohvriterohkeid sõdu. Nagu raamatus „India ajalugu“ tehti üldistus, et monoteism on sallimatu, on ka Fosteri arvates kaks kõige sõjakamat religiooni islam ja kristlus. Teised mõtlejad on pannud tähele, et eriti verine ideoloogia on just kommunism, millel võivad küll head kavatsused olla, aga kuna need ei arvesta reaalse inimese loomusega, viib kommunismi ehitamine erinevatel maadel verevalamiseni. Mõned on arvanud, et seetõttu tuleb kommunism kuritegelikuks kuulutada, aga Sorokin on näidanud, et verevalamine puhkeb sellest sõltumata, millise ideoloogia sildi all revolutsiooni tehakse.

Enametturi realiseerimine

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Ld6 Od6 9. Rbd2 Vd8 10. h3 Oe6 11. Rb3 Oc4 12. Ve1 b6 13. Od2 a5 14. Oc3 Kf8 15. Vad1 a4 16. Rbd2 Oa2 17. Va1 Oe6 18. Va4 b5 19. Va7 Re7 20. Vea1 Of4 21. Va8 Rc8 22 Kf1 f6 23. Ke2 Kf7 24. Rd4 Od2 25. Re6 Ke6 26. Od2 Rb6 27. V8a7 Rc4 28. Oc3 b4 29. Ob4 Vd4 30. f3 Vb8 31. Oc3 Vd7 32. b3 Re5 33. Oa5 Vc8 34. Oc3 g5 35. Vb7 Rg6 36. Vaa7 Rf4+ 37. Kf2 h5 38. Oa5 Kd6 39. Oc3 Ke6 40. Va6 Vd6 41. Ob4 c5 42. Vd6+ cd 43. Od2 Ke5 44. Of4+ Kf4 45. g3+ Ke5 46. c3 f5 47. ef Kf5 48. Vd7 Vc6 49. Ke3 Vb6 50. Kd3 g4 51. fg hg 52. h4 Ke5 53. Kc4 Ke4 54. h5 Kf3 55. h6 d5+ 56. Vd5 Vh6 57. Vd3+ Ke2 58. b4 cb 59. Vd4 bc 60. Kc3 Kf3 61. Vd3+ Kf2 62. Kd2 Vh3 63. Vd7 Vg3 64. Vf7+ Vf3 65. Ve7 g3 66. Ve2+ Kg1 67. Ve8 g2 68. Ke2 Vf2+ 69. Ke1 Vf4 70. Vh8 Ve4+ 71. Kd2 Kf2 72. Vf8+ Kg3 73. Vg8+ Vg4 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 3 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 47 sekundit. Arvuti on matši võitnud ja juhib 6:3, aga üks partii on veel mängida jäänud ja selle tulemusest sõltub, kas järgneb sama programmitasemega teemamatš või ühe võrra nõrgema tasemega vabalt valitavate avangutega matš.

Mängujärgne analüüs käikude tagasivõtmisega:

inimene - arvuti

(valge: Kf2 Vb7 Eb3, c2, e4, f3, g3, h3
 must: Ke5 Vc8 Ec5, d6, f6, g5, h5)
46. Va7 f5 47. ef Kf5 48. Va6 Ke5 49. Ke3 Ve8 50. Kd3 Vf8 51. Ke3 Ve8 52. Va7 h4 53. gh gh 54. Vh7 Kf5+ 55. Kf2 Kg5 56. Vg7+ Kf5 57. Vg4 Vh8 58. Ke3 d5 59. c3 Ve8+ 60. Kd3 Vh8 61. b4 cb 62. cb Vh7 63. Kd4 Vb7 64. Kd5 Vd7+ 65. Kc6 Vh7 66. b5 Vh6+ 67. Kc7 Vh7+ 68. Kb6 Vh8 69. Ka7 Vh7+ 70. Ka6 Vh8 71. b6 Va8+ 72. Kb7 Vh8 73. Ka7 Vh7+ 74. b7 Ke5 75. Ka8 Vh8+ 76. b8L+ ja must sai 93. käigul mati.

Kes senti ei korja, see eurot ei saa

Selgunud on värske laenutusstatistika. Eelmine aasta laenutati minu autoriõigusega teoseid 176 korda, selle eest saan 8 eurot 49 senti. Ilmus üks uus tõlge, ilmselt tänu sellele on laenutuste arv umbes kaks korda suurem kui eelmine kord, aga raha saan kaks korda vähem. "Postimehe" võrguväljaande pealkirja järgi saavad kõik kokku ka tänavu vähem. Täna hammaste puhastamine ühtegi auku leidmatagi maksis üle 60 euro. Laenutuste kohta veel võrdluseks, et minu isal oli aastaga 2156 laenutust, mille eest ta saab 177 eurot 81 senti.

Namiibia kõrb

Otsisin ingliskeelset dokumentaalfimi elevantide kohta. Aadressil https://www.youtube.com/watch?v=GyI2fbz9404 oli film, mis nime järgi rääkiski elevantidest, aga seal oli juttu ka teistest Namiibia kõrbe loomadest. Ükskord ma viisin kooli õpetaja palvel videovalmistajaga sama nimega paberajakirja kodus leiduva numbri, mis oli juhtumisi samuti Namiibia kohta, palju seda ajakirja kodus ei olnud, oli ka Nõukogude aeg, kui see oli raskemini kättesaadav.

Filmis näidatud elevandid olid kõrvbeelevandid, kes elasid Namiibia kõrbe ühes orus. Kõrbe näitamine tuletas praegust Eesti kuumalainet meelde. Namiibia kõrbes elavad gekod kaevuvad filmi järgi päevaseks ajaks maa sisse ja tegutsevad maa peal öösel, kui on jahedam. Ka praegu Eestis tuleb mõelda, mis kell, mis kuupäeval ja millisel tänavaküljel vajalikke asju teha.

Film tuletab meelde ka koroonapandeemiat. On kirjutatud, et pandeemia on mõnele inimesele rahaliselt kasulik, aga nad varjavad seda. Filmis öeldi, et kõrbe põuaperiood on kasulik raisakotkastele, kui teised loomad hakkavad surema ja raisakotkal on rohkem toitu.

Kõrbeelevantide kohta öeldi filmis, et nad liiguvad väiksemate karjadena kui muud elevandid. Ilmselt tuleb see sellest, et kõrbes on suurele karjale raskem toitu leida. Aga räägiti, et Namiibia kõrbe kõrval meres on kalu palju, meres on vett. See ilmselt seletab, miks mere kaldal on ka kalu söövaid loomi palju. Ka filmis näidatud orus elavad loomad pidavat kõige kuivemal ajal minema mere äärde, seal on šaakalitel kedagi murda. Millegipärast minnakse niiskemal aastaajal aga sinna orgu tagasi.

Enneolematus tuhandes

Sain esimest korda elus ühe malereitingu üle 2000. Täpsemalt on minu uus Vint.ee reiting nüüd 2008. Täna esimeses mängus oli vastasel vanker rohkem, aga ta ületas mõtlemisaja. Pärast seda oli minu reiting 1998 ehk üks punkt rohkem kui 25. veebruaril tehtud eelmine rekord. Teises mängus sama vastasega ähvardas mind ennast ajakaotus, aga lõpus hakkasin kiiremini käima. Lõppseisus oli mul ettur lipu vastu, aga see oli vist teoreetiline viigiseis. Vastane oleks saanud mulle ühe käiguga pati panna, aga tundus, et selle asemel tuleb käikude kordamisega viik. Enne seisu kolmandat korda kordumist ületas aga vastane ise mõtlemisaja. Pärast teise mängu lõppu olin reitingute edetabelis 18. kohal hetkel tabelis oleva ehk viimasel ajal mänginud 124 mängija hulgas.

Udusus ja unisus

Toimus tund laulmisklassis. Istusin eespool keskel Sandri kõrval. Tundi andis uus õpetaja. Vaatasin Sandri vihikust, mida tuleb kirjutada. Sander kirjutas omal algatusel ka harjutuste järjekorranumbrid üles, kuigi õpetaja polnud neid andnud. Olin kirjutanud ühte kohta pealkirjaks Sandri eeskujul inglise keeles "Harjutus", aga kui sain aru, et õpetaja pole seda andnud, siis tõmbasin selle maha. Kui ütlesin Sandrile, et kirjutasin tema eeskujul vale asja üles, pani ta käe ette, et ma rohkem tema vihikusse ei saaks vaadata. Ütlesin: "No kuule, see ei ole viisakas." Ta võttis uuesti käe eest. Püüdsin kirjutada maha tahvlilt, aga nägin uduselt, kuigi istusin nii ees. Ma polnud kindel, kas aastaarvu viimane number on 5 või 6. Kui kontrollisin Sandri vihikust, siis selgus, et olingi valesti kirjutanud. Märkasin, et teisel pool Sandrit istub Artur. Olin selle tunni ajal Sandriga palju rääkinud, aga Artur üldse mitte. Nüüd ta siiski ühe asja ütles. Õpetaja ütles, et esmaspäeval peame Raekoja platsile kinno minema. See õpetaja andis nii palju ülesandeid. Kuna ta oli ebapopulaarne, oleks ta võinud vähem ülesandeid anda. Kirjutasin kinoaja kalendermärkmikusse üles. Aga kogu jutt ei mahtunud esmaspäeva peale ära, osa läks teisipäeva peale. Seal oli juba arsti aeg ees. Jäin tundi kuulates vahepeal magama. Õpetaja ütles mulle: "Ei tohi magada!" Vastasin: "Ei, ma ärkan kohe üles." Aga ärgata oli raskem kui ma arvasin. Õpetaja ei saanud aru, et uni on paratamatus, mitte õpilase enda valik.

Nina suurus

Rääkisin hiljuti, et on kritiseeritud, et fotoaparaadiga tehtud autoporteedel jääb nina liiga suur. Lisasin, et ma olen harjunud, et peeglis on sama suur. Vaieldi vastu, et peeglis on väiksem kui fotoaparaadiga, sest inimese silmad ja fotoaparaat on erinevad. Kontrollisin hiljem peegliga, et nina suurus sõltub ju sellest, kui lähedale nägu peeglile panna. Prille eest võttes peab tugevate miinusprillidega inimene panema lähemale kui korras silmadega inimene.

Pilkenäitused

Leidsin kaks näitust, mis tegid nalja selle üle, millised olid olnud minu Euroopa Liitu astumise vastased argumendid. Mulle oli juba varem silmanurgast tundunud, et kirjutatakse, et sellised näitused on olemas. Ma polnud lugema hakanud, aga nüüd selgus, et tundunud oli õigesti. Ma olin propagandat tehes andnud palju viiteid, aga näitusel tehti nalja ka selle üle, milline oli olnud minu viidete valik, seda peeti liiga juhuslikuks. Nalja tehti ka selle üle, et ma ei kontrolli oma füsioloogiat, arvati, et see on sihilik. Näitus oli Laia tänava lõpus, keerasin enne vanalinna suunas, et mitte näitusest mööduda.

*

Magasin öösel oma voodis. Kuulsin, et ema võitleb esikus sissetungijaga. Läksin appi. Sissetungija oli trepikojas korteri ukse taga ja ema oli uksed lukku keeranud, aga sissetungija püüdis lukke lahti murda. Hakkasin uksi kinni hoidma, ema sai niikaua telefonikõne võtta. Pärast kõne lõppu ütles ta, et appi ei tule politsei, vaid üks teine teenistus. Aga selle saabumine millegipärast venis. Mõtlesin, et kui ma üksi elaksin, kuidas ma siis sissetungijaga hakkama saaksin, ma ei saaks millalgi korterist väljuda. Sissetungija istus riidekapis. Pille tuli esikusse ja tõmbas tikku, et kapisistujat kapi ukse serva alt suitsutada. Ütlesin, et teda ei tohi ära lämmatada. Pille andis põleva tiku minu kätte. Tuli liikus mu sõrmedele lähemale. Mõtlesin, et käes hoitavat tiku otsa vahatada proovida ei ole vist õige, seetõttu püüdsin tikku puhumisega kustutada. Pidin kõvasti puhuma, aga lõpuks tundus tikk kustuvat.

Uskumatu lugu

Läksin väikse köögi arvuti taha. Oma teada ma polnud täna arvutit käivitanud, aga nii arvuti kui ka minu postkast olid juba avatud. Lahti oli mulle saadetud seni nägemata artikkel, mille järgi raamatut, mille käsikirjaga ma hiljuti töötasin, oli juba aastal 1963 arvustatud. Seda oleks olnud mul oluline saatesõnas mainida, aga nüüd oli hilja, sest minu töö proovitrükk oli juba tehtud. Rääkisin neist asjadest emale. Ema arvas, et see artikkel on hallutsinatsioon. See võis nii olla, aga varsti ma leidsin loole täiendavat kinnitust, kus esines samuti aastaarv 1963.

Kustuvad lõkked ja süttiv päike

Jaanipäeval maale sõites nägin bussiaknast veel kahte lõket. Maal mingi lind laulis tik-tak-tik-tak. Maikellukesed olid nädalaga ära õitsenud. Umbes pooled pojengi õiepungad olid lahti läinud. Neid kasvas kolmes rühmas, millest ühes olid peaaegu kõik õiepungad lahti läinud ja õied keskelt teist värvi, teises rühmas olid lahti natuke rohkem kui pooled õiepungad ja õied olid veel ühtlast värvi, kolmandas rühmas ei olnud ükski õis lahti läinud. Eelmine nädal punakate õunapabulatega olnud õunapuul olid need tänaseks rohelisemaks läinud, aga teisel õunapuul olid praegu punakad. Puudelt oli kollaseid lehti maha sadanud. Metsmaasikad olid hakanud punaseks minema, aga punane oli ainult üks külg, seetõttu ma neid ei söönud. Ühe tehtud foto kohta küsisin isalt, kas öeldakse, et hein õitseb, ta kinnitas, et öeldakse küll. Viimasel fotol on metsviinapuu, mida ma pildistasin huvitava väädiga koha pärast. Algul püüdsin pildistada valguse poole, aga pimeduse poole jäi paremini peale.

Et on lubatud kuumalainet, ostsin enne sõitu ühe väikse Värska vee pudeli asemel kaks, aga maal jõin ära siiski vähem kui ühe pudeli. Kuna täna on riigipüha, siis ostsin kartulisalati nimelise salati asemel sünnipäevasalati nimelist, mõtlesin, et pühade ajal võib. Eelmiste kordadega võrreldes ostsin ühe piruka vähem, asendades maha lahutatud piruka ühe pirniga, mida koju pole sageli ostetud. Ühes naaberaias räägiti ja teisest tuli vahepeal muusikat.

Vaimsed ja füüsilised harrastused

Tegelesime tohutult pikast trepist üles kõndimisega. Lõpuks jõudsime trepi lõppu. Olime oodanud, et lõpus on midagi pidulikku, aga pidulikkus oli sellest kohast kõrvaldatud. Olime maapinnale jõudmise järel Tallinna raudteejaamas, kus ei olnud üldse mäge. Kogu tõus oli jäänud maa alla, aga tõusu kestuse järgi oleksime pidanud olema Eesti kõrgeimas punktis. Küsisin, kas Tallinna raudteejaam on tõesti kõrgem punkt kui Suur Munamägi.

*

Joonistasin pilti. Mul oli enne joonistama hakkamist plaan olemas, et kõigepealt teen pildile linnu ja siis ümberringi muud asjad. Aga linnu pea läks nii suureks, et muud asjad enam pildile ei mahtunud. Ainuüksi linnu silm oli hiigelsuur. Aga silma taha jäi värvimata pind, mistõttu nüüd jäi mulje, nagu silm olekski linnu kere.

*

Leidsin võõras kohas "Malekooli" senitundmatu trüki. Selles olid teistsugused ja pikemad sõnalised kommentaarid kui kodus oleval trükil. Tahtsin Kristerile näidata, et leidsin "Malekooli" uuema trüki. Aga enne kui ma seda öelda jõudsin, nägin, et see on hoopis vanem trükk. Kui veel kontrollisin, siis nägin, et see on küll uuem trükk, aga välja antud varasemal aastal koostatud käsikirja põhjal, mida Nõukogude Liidus trükkida ei lubatud ja mis trükkimiseks salaja Nõukogude Liidust välja toimetati. Krister tegi malemängu kohta sellise üldistuse, mille tegemiseks oleks minu meelest pidanud olema tugevam mängija. Aga võibolla paljud said mängust aru paremini kui oli nende ise mängimise oskus.

*

Hakkasime klassi poistega kooli saalis korvpalli mängima. Mängus oli ka üks tüdruk. Tema idee kohaselt mängisime kahe palliga. Mina mängisin kõige rohkem tüdrukuga. Ma tungisin korduvalt vastase korvi alla, aga seal oli raske pealeviset teha, sest teiste käed olid ees. Kui tegin pealeviske, ei mahtunud pall korvirõngast läbi. Arvestasime punkte selle järgi, kas pall on korvirõngast puudutanud. Mul ei olnud selge, kes on kummas võistkonnas. Enne ühe söödu andmist küsisin vastavalt inimeselt, kelle poolt ta on. Üks poiss ütles, et kahe palliga ei ole õige mäng. Viskasin palli ühe istuva tüdruku suunas ja pall tabas teda vastu pead. Ta ütles, et nägi küll, et pall tuleb, aga ei mõelnud, et see tuleb nii kiiresti.

Jaanimuusika

Ma ei tee küll tänavu jaanituld, aga tähistasin jaanilaupäeva pikalt. Kuulasin jaanimuusikat eesti, inglise ja läti keeles. Esimesena otsisin juutuubist välja oma isa sõnadega laulu "Jaanipäev", järgmiseks samuti tema sõnadega natuke laiemal teemal laulu "Talupoja kalender", aga selles mainitakse ka jaanituld. Siis meenus, et üks laul, millest ma lapsepõlves midagi teadsin, oli "Jaan läheb jaanitulele". Sisestasin selle pealkirja otsingusse. Selgus, et see oli rahvalaul, kuulasin sellest palju variante. Sama otsinguga kuulasin ka ühte Kukerpillide muuteemalist ja teise pealkirjaga laulu. Järgmiseks tegin otsingu "Saaremaa valss", mis on samuti jaaniöö teemaline. Kuulasin ka sellest umbes nelja varianti. Edasi kuulasin kahte välismaa jaanilaulu inglise ja kolme läti keeles. Mul on kuskilt meelde jäänud, et Lätis on jaanipäev veel tähtsam kui Eestis, aga leitud lätikeelsetel lauludel väga suured klikkide arvud ei olnud, osadest eestikeelsetest lindistustest küll suuremad.

Pärast kirjutasin ühte kaustikusse piduliku lehekülje. Sinna kaustikusse olen viimastel aastatel harva kirjutanud, aga vahel siiski. Hommikul käisid siin kaks korda Toomas ja Elisabet. Elisabet joonistas ja võttis pooleli jäänud pildi koju kaasa, et seal oma vildikatega jätkata. Täna kõndisin linnaosas, kus inimestel on oma aedasid, aga jaanitulesid sel kellaajal ei näinud. Pärast õhtul tungis minu tuppa kuskilt suitsulõhna.

Jaanituld kuningale

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 d6 6. Rc3 Rbd7 7. Of4 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Ld3 Ve8 8. 0-0 0-0 9. Ld3 Ve8 10. e3 Of8 11. e4 e5 12. Og5 ed 13. Rd4 h6 14. Of6 Lf6 15. f4 Rc5 16. Le3 a5 17. Rdb5 Le7 18. Rd4 g6 19. e5 Og2 20. Kg2 de 21. Rd5 Ld8 22. fe Og7 23. Rc6 Ld7 24. Lf3 Re6 25. Vad1 Rg5 26. Rde7+ Ve7 27. Re7+ Le7 28. La8+ Kh7 29. h4 Le5 30. hg Le2+ 31. Kg1 Le3+ 32. Kh2 Lg5 33. Le8 Lh5+ 34. Kg2 f5 35. Vd8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 23 sekundit, mustal 47 minutit 12 sekundit. Arvuti juhib matši 5:3 ja on kaks partiid enne matši lõppu selle lõpptulemusena vähemalt viigi kindlustanud.

Teine variant

Tõnu leidis, et eile üles riputatud fotost oli hilisem töötlus parem. Ma ei hakanud juba avaldatud sissekannet muutma, aga hilisema töötluse variandi riputasin aadressile https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html alumisse otsa.

Koolivaheajata unenäod

Läksin kooli poole. Tee peal seisis üks klassivend. Ma ei teadnud, kas ta vaatab puid või ootab mind. Ta ütles, et vaatab puid. Rääkisin talle teistest puudest. Edasi minnes kadus ta jälle silmist.

*

Istusin ühe aine tunnis pinginaabri kõrval ja otsisin paberit, kuhu kirjutada. Puhast paberit oli vähe. Teine tund oli ajalugu. Seal oli meil uus õpetaja. Tal tekkis klassiga tüli ja suurem osa klassist lahkus protestiks tunnist. Ma ei kiirustanud lahkuma, vaid lahkusin viimaste hulgas. Mõtlesin, et ajalugu on mul ikka selgem kui bioloogia, bioloogiatunni unenägu oli udune, aga ajalootunni unenäos nägin konkreetset õpetaja juttu. Sõitsin koolimaja peatrepist alla. Varem polnud peatrepp nii libe kui tiivatrepp, aga nüüd oli peatrepp ka kulunud ja sellest sai ka sõita.

Pilt peolt

Tavaliselt olen endast üles riputanud autoportreesid, aga tänasel peol tegi minust pildi Tõnu ja saatis selle minu palvel mulle. Laual olevas klaasis on Saaremaa vesi, mille ma endale maal käimise ajaks ostsin ja mis täna veel tagavarariiete ranitsasse oli jäänud. Hiljem jõin ka pererahva keedetud teed.

Pidu enne pühasid

Täna toimus kahe vennatütre sünnipäevapidu. Eile käisin neile vastavalt palvele raamatupoest kingitusi ostmas. Pidu toimus värskes õhus. Mõnel inimesel hakkas jahe, aga neile toodi toast riideid juurde. Mul olid oma tagavarariided ranitsaga kaasas. Peol osales ka kass. Ta tahtis süia neid asju, mida ei tohtinud, aga talle pakuti asenduseks seda, mida tohtis. Peolaual oli muuhulgas noori herneid.

Kehalised ilmingud

Mul ühe õla juurest suur nahapind narmendas. Arst oli öelnud, mida sellega teha tuleb, aga ema ütles, et sellest ei piisa. Ta andis mulle teist rohtu. Ema antud rohuga läks nahk paremaks, kuigi veel mitte päris korda. Mul tuli suure varba küünest pool ära. Aga varvas jäi endiselt küünega kaetuks, sest kaks küünt olid kasvanud üksteise peal. Alles jäänud küüne all oli suur õõnsus, kus oli kasvamist alustanud kolmas küüs. Kui emale varvast näitasin, ütles ema, et mul ei ole enam varbaluud. Mina arvasin, et varbaluu on ka alles, õõnsus ei ole nii suur osa varbast nagu tundub. Mult küsiti, kas mul on külm. Vastasin, et ei ole. Mõtlesin, et see ei ole täpne vastus, mõnest punktist on mul palav ja mõnest jahe. Kui küsiti kolmandat korda, kas mul on külm, siis vastasin, et seda küsitakse juba kolmandat korda, eelmisel kahel korral mul veel ei olnud, aga nüüd juba hakkab.

Valgete reitingutõus

Täna võitsin Vint.ee-s kahte erinevat vastast välkmales valgetega kumbagi 1:0. Esimene vastane alistus juba avangus, kui ma alles mõtlesin, kas ma võidan nüüd materjali. Teine vastane jätkas veel vähemviguriga mängu, aga enne teise viguri kaotust alistus.

Paplimets

Toimus maleturniir. Kääp lõikas osavõtjatele leiba. Tal tulid viilud erineva paksusega. Tavaliselt vanemad inimesed lõikasid õhemaid viile, sest nende eluajal oli nälg olnud. Turniir sai läbi. Tahtsin vaadata blogisse kirja panemiseks esikolmikut, aga seda ma teha ei saanud, sest Peebo pani enne lambi kustu.

*

Oli Kaunase puiestee hoovis, kus kasvas palju papleid. Mina nimetasin neid puid metsaks, aga feisbukis oli kirjutatud, et linnas on park, mitte mets. Arvatavasti polnud kirjutaja seda hoovi näinud, siin olid puud metsikumad kui mujal linnas. Puid oli nii palju, et väikestel lastel ei lubatud üksi puude alla minna, nad võisid ära eksida.

Porgand ja till

Piltidel olevat porgandi ja tilli pealsed. Praegu pealsete kujus erinevust märgata ei ole, aga tilli pealsed kõige kaugemas servas on natuke suuremad.

Ajutine toakaaslane

Kivisildnik tuli minu tuppa elama. Varsti kolis ta minema. Võibolla teda häiris, et ma hakkasin temaga sarnaseid liigutusi tegema. Mõtlesin, et Kivisildnik on kaval, ta kolib enne välja kui ta minu vanemaid ära tüütab.

Kahe alalehe uuendused

Lisasin fotosid kodulehekülje alalehtedele https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/1.html ja https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/kodulehekulje-proosa.html .

Naiste vasaraheitevõistlus

Tegin pikamaajooksu. Tee viis kodu lähedalt mööda. Nägin tee peal koeri. Möödusin neist ringiga, sest koerad olid vist jooksjate peale kurjemad kui kõndijate.

*

Vaatasin televiisorist spordivõistlust. Naiste vasaraheites võistles ainult üks inimene, see oli Eesti sportlane. Tal ei tulnud vasaraheide enam välja. Igal katsel juhtus mingi äpardus. Ühel korral keerdus vasara kett mitu ringi ümber tema jalgade. Hiljem sain teada, et see sportlane on alles laps, ta käitus täiskasvanuna ainult spordis.

Viimane tolm

Minu arvutilt murdus ekraan küljest. Arvuti oli ainult üks aasta vana. Ütlesin, et on kiidetud küll, et painutatav ekraan on hea, aga painutamine paneb murduma. Tundus, et sisse torgatava ekraani saab lihtsalt välja vahetada. Klaus aitas mul ühe kataloogi katki läinud arvutist päästa. Ma tahtsin, et päästetakse ka teised kataloogid. Laua peal arvuti käis, aga tundus, et see pole viimati, vaid eelviimati katki läinud arvuti.

*

Mul oli põletik. Arvasin, et see eriti ravi ei vaja, aga ema ütles, et isal kestis põletik terve aasta. Selle vastu soovitati kindlat rohtu, aga seda rohtu polnud saada, see osteti müügile tulles kohe ära. Lõpuks oli isa teeselnud, et ta on kodutu, ja läinud kodutute varjupaika, et sealt rohtu saada. Ütlesin, et õige jah, kiibid on defitsiidiks muutunud.

*

Läksin majja, kus mängiti suurel ekraanil malet. Kõigepealt oli tehtud väiksemõõduline mänguvõimalus, aga see oli varsti suure ekraaniga ühendatud, et saal saaks mängu vaadata. Nuppude liigutamiseks tuli panna käed laua alla ja puudutada lauaplaadi alumist külge. Mulle tundus, et mina sellisel viisil nuppe õigesti liigutada ei oska. Istusin ühe tavalise suurusega arvuti taha, et selle ekraanil mängida. Enne mind oli selles kohas istunud Tristan.

*

Raamatud olid riiulist välja võetud ja suuremalt osalt tagasi pandud. Proovisin, kas riiul läheb ümber, kui seda mööda ronida. Mõtlesin, kas ma saaksin riiuli ümbermineku korral surma, kui minu pea on kõrgel. Riiul kõikus ohtlikult ka ilma puudutamata. Henn ütles, et tagasi panemata on jäänud ainult mõttetud maleraamatud. Vaidlesin vastu, et maleraamatud ei ole mõttetud. Hakkasin neid riiulisse tagasi panema. Siis meenus, et nende alumiselt küljelt jäi tolm puhumata. Võtsin nad uuesti riiulist välja ja hakkasin puhuma. Algul puhusin toas, aga siis meenus, et seda tuleb teha rõdul. Läksin sinna. Klaus läks voodisse tagasi ja ütles, et tahab veel magada. See tähendas vist, et ma ei tohtinud praegu tolmu puhuda. Esialgu ma veel natuke puhusin.

Naabermaja taga

Istusin Mihkli maja taha. Olin kodust kaasa võtnud vesivärvi tükikesi ja asetasin need maha. Tükikesi oli imelikult väheks jäänud. Aga kui korjasin nad ühte hunnikusse, siis oli neid ikkagi rohkem. Olin pidžaama väel. Niimoodi ei olnud viisakas ringi liikuda, aga kodu lähedal tohtis. Kõrval oli üks toiduputka. Ema küsis, miks putkapidaja kurva näoga on. Vastasin, et sellepärast, et talt midagi ei osteta.

Kuningaseisu hõrendus

inimene - arvuti
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 f5 4. ef ef 5. Rgf3 Rc6 6. Ob5 Od6 7. 0-0 Rf6 8. Ve1+ Kf8 9. Rf1 f4 10. h3 Of5 11. Re5 Re5 12. de a6 13. ef ab 14. fg+ Kg7 15. Ld4+ Lf6 16. Ld5 c6 17. Lf3 Oc2 18. Od2 b4 19. Lg4+ Og6 20. Ld7+ Of7 21. Lb7 c5 22. Lf3 Oa2 23. Rh2 h5 24. Lb7+ Kh6 25. Rf3 Lb2 26. Ve6+ Oe6 27. Va8 Va8 28. La8 Lb1+ 29. Kh2 Ld3 30. Lh8+ Kg6 31. Re5+ Oe5 32. Le5 Ld2 33. Le6+ Kg7 34. Le7+ Kh6 35. Lf6+ Kh7 36. Lf7+ Kh6 37. Lf6+ Kh7 38. Lf7+ Kh6 39. Lf6+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 16 minutit, mustal 1 tund 59 minutit 22 sekundit. Arvuti juhib matši 4:3.

Tuuline suveilm

 

Suvel võib rohkem puhkepäevi teha, et vahepeal maal käia, see on hajutatud suvepuhkus. Mul on üks maalkäimise osa olnud poeskäimine, mida ma igapäevaselt ei tee. Üle-eelmine nädal oli poes lihapiruka nime all müügil pirukas, mida eelmine aasta nimetati viineripirukaks, aga täna olid lihapirukas ja viineripirukas jälle eraldi. Eelmine nädal kirjutasin, et tänavu on bussid rohkem täis. Mõttes oletasin, et võibolla tuleb see siiski sellest, et kooliaasta ei olnud veel lõppenud, eelmistel aastatel olen sõitnud rohkem hilisematel kuudel. Täna oligi maalesõidu bussis natuke rohkem ruumi kui kahel eelmisel. Kuna poest tuleku ja järgmise bussi väljumise vahe oli väike, läksin bussi peale osa maad joostes, muidu oleksin vist maha jäänud.

Maal tegin fotoseeria, milles katsetasin ühe ja sama maja pildistamiseks erinevaid fotoaparaadi režiime, millest osasid ma polnud kunagi varem katsetanud. Ma riputan mitu tükki neist piltidest üles, enda jaoks tegin neid veel rohkem. Taimepilte tegin täna ainult kaks. Märkasin, et maikelluke õitseb, mille õitsemist ma eelmisest nädalast ei mäleta. Praegu on ju juuni, mitte mai, võibolla on praegu õigem öelda piibeleht. Teisel taimepildil on lill, mida ma olen harjunud nimetama lapsepõlves õpitud sõnaga piimalilleks, aga see ei tohiks olla teaduslik nimetus, otsingumootoriga sai piimalille nime all hoopis teistsuguse pildi. Kuskil ma olen näinud juba fotot, millel pojeng õitseb, meie aias veel ei õitsenud. Tulbi õielehed on maha varisenud, õunapuul on küljes väga pisikesed õunapabulad, aga ühel puul olid need millegipärast juba osalt punased.

Tagasisõidu bussis oli palju müravaid noori. Mõtlesin, et kas nad räägivad vene või ukraina keelt. Vene keelest oleksin ma pidanud suuremast protsendist aru saama, ka tundus rääkimise tempo vene keelest kiirem.

Enne ja nüüd

Lapsena oli palju huvitavam ilukirjandust kirjutada. Unenägusid ma võin üles kirjutada, sest need on päriselt nähtud. Riimilisi luuletusi ma võin vahel kirjutada, sest see on sõnastamisharjutus. Keskkkooli ja bakalaureuseõppe ajal oli mul joonistamisvajadus, aga praegu joonistan ainult sellepärast, et otsustan seda teha. Tol ajal mõtlesin joonistamise käigus, kuhu oleks ilusam joon tõmmata, praegu mõtlen kõigepealt pildi umbkaudu välja ning siis hakkan joonistama.

Tundmatu sõna

Pakkusin Arielile kommi, kuigi ta oli kurja iseloomuga. Ta võttis kommi vastu ja sõi ära. Kui järgmine kord Arieli juurde läksin, küsis ta, kas ma annan jälle kommi. Näitasin, et mul rohkem kommi ei ole, mul on peos ainult õunatükid. Ariel võttis õunatüki ja viskas sellega kaugust.

*

Lugesin teksti, mille minu lähedal kõnniteel istuv tüdruk oli sisestanud. Vastu tuli murdesõna moodi sõna, mille tähendust ma ei teadnud. Tähendus oli oletatav, aga küsisin tüdruku käest. Ta vastas, et tema seda ei tea. Olime tüdrukuga väga üksteise lähedal. Möödakäijatele tegi see nalja.

Peojärgsel hommikul

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkmalepartiid. Esimeses reitinguarvestuslikus mängus vangerdati erinevatele pooltele ja asusin kuningarünnakule. Mängu lõpus käis vastane viguri teist vigurit kaitsvale vankrile ette ja panin mõne käiguga mati. Teises mittereitinguarvestuslikus mängus sai vastane lõppmängus enametturi ja varsti alistusin, sest vastase lippumineku takistamine ei tundunud enam võimalik olevat.

Mängulaud paberil

Liikusin mööda teed edasi ennast eriti liigutamata. Teiselt teeharult selja tagant tuli inimene, kes tundus olevat minu õpetaja. Ta hakkas mind õpetama. Ütlesin tere. Ta õpetas, et ma liiguksin sümmeetrilisemas asendis.

*

Olime turniiril. Anti märku ja hakkaksime paberile kümme korda kümme ruuduga mängulaudasid joonistama. Joonistasin ajalehe peale, kus osa ruumi oli juba täis trükitud. Minu vastas istuv mängija ütles mulle aitäh, kuigi ma ei joonistanud talle, vaid endale. Mul tulid kaks parempoolset liini teistest kitsamad.

Treeningu maht

Tahtsin Klausiga pikka Fischeri malet mängida. Klaus ütles, et ta on minust palju vähem treeninud. Tuletasin meelde, et ta on minust paljudel maleturniiridel ette tulnud. Eemalt hakkas tõusma suitsu. Klaus viskus kõhuli, et mitte mürgist suitsu sisse hingata.

Valgevene ajalugu

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=nurroFYI7OE saksakeelset saadet Valgevene ajaloost. Suuline jutt ja subtiitrid olid mõlemad saksa keeles, seejuures subtiitrid olid arusaadavamad. Räägiti, kuidas Valgevenel on kaks lippu, millest ühte kasutab praegu opositsioon. Juttu oli Esimese maailmasõja sündmustest, mille järel hulk riike püüdis iseseisvuda, aga kõigil see pikalt ei õnnestunud. Teadsin, et Stalini ajal maailmasõdade vahel oli Ukrainas näljahäda, siin öeldi, et ka Valgevenes. Osa Valgevenest oli Poola võimu all, aga Teises maailmasõjas sai Nõukogude Liit maad juurde. Vahepeal toimus ka Saksamaa pealetung, sakslased hävitasid juute ja Valgevenes elas neid eriti palju. 1990. aastatel Nõukogude Liit lagunes. Lukašenko ei olnud esimene president, aga ta tuli varsti võimule korruptsioonivastaste loosungitega. Ta muutis riigi presidentaalseks ja hakkas valimistulemustega manipuleerima.

Näitused ja ajakiri

Kirjutasin kaks nädalat tagasi, kuidas käisin üle tüki aja ülikooli raamatukogus. Eelmine pühapäev tahtsin uuesti minna, aga raamatukogu uksel selgus, et see oli lukus. Oli see riigipüha, mis mul alati meelest läheb, sest seda keegi ei tähista. Täna läksin kolmandat korda ja sain teist korda sel hooajal sisse.

Mainisin, et esimesel korral ma ei leidnud Peeter Oleski kohta näitust. Võibolla seda polnud parajasti üleval või ei vaadanud ma õigesse kohta, igal juhul raamatukogu koduleheküljele ilmus teade näituse avamise kohta alles hiljem. Kuna olin teadet nüüdseks näinud, leidsin täna selle näituse üles. Läheduses oli üleval ka üks maalinäitus, mida ma vaatasin ainult silmanurgast, sest avalikus kohas aktimaale ei tundu viisakas vaadata. Oleski näitust vaatasin põhjalikumalt. Olesk oli fotode järgi otsustades suhteliselt lühikest kasvu, aga ühel fotol oli ta kõigist kõrgem, sest teised istusid ja tema seisis. Eriti suur kasvuvahe oli aga pildil, kus ta surus eriti pikka kasvu Aaviksoo kätt. On räägitud Oleski ja Tulviste erimeelsustest, aga mõnele pildile olid nad koos mahtunud.

Lugemissaalis võtsin täna saksakeelse ajakirja, et oleks eelmise korraga võrreldes keeleline vaheldus. Lugesin raamatuarvustusi. Seda ajakirja olen ka varem lugenud, seal on sisukorras arvustused perioodide kaupa. Alustasin kõige uuemast perioodist 19.-20. sajand ja liikusin ajas järjest tagasi, mind huvitasid teemadest praegu Ida-Euroopa, Austria ning Itaalia.

Austria kohta kirjutati moesõnu kasutades, kuidas seal käis 20. sajandil rahvuse loomine ja 19. sajandil riigi loomine. Hitleri ajaga seostuvat Austria ohvrimüüt. Itaalia kohta oli kirjutatud raamat, mis algas Napoleoni aja algusest ja lõppes Mussolini aja lõpuga. Ma mäletan mujalt, et itaallased peavad Korsikalt pärit Napoleoni itaallaseks ja et Napoleon tegeles muuhulgas Itaalia ühendamisega, mille juurde hiljem teised tagasi pöördusid. Üks arvustus oli Liechtensteini ajaloost. Mul jäi sealt meelde, nagu oleks selle väikeriigi ajalugu alanud 18. sajandi esimesel poolel, ma pole mujalt kontrollinud, kas see õige on, oleksin pidanud riiki vanemaks. Keskaja kohta kirjutati veel Itaaliast, kuidas mungad Rooma vahet reisisid. Jäi meelde mõte, et selles olevat vastuolu, et inimene on reisiv olend, aga munk peab olema paikne. Minu teada kerjusmunk ei pea paikne olema, küll aga pärisori, pärisorjus tekkis vist hiljem. Ida-Euroopa kohta kirjutati pikast 6. sajandist, tõenäoliselt algas see aastaga 476. Kirjutati, kuidas Bütsants tahtis 6. sajandil olemast lakanud Lääne-Rooma alasid tagasi saada, aga see ala olevat selleks ajaks juba pöördumatult muutunud olnud. Rooma riigi aja kohta lugesin Sorokini tõlkimist meenutades Rooma revolutsioonist, millega mindi Rooma vabariigilt keisririigile. Sorokinil oli see pikk periood, aga arvustatavas raamatus lühem, arvustuses ka öeldi, et periodiseering on vaieldav. Kuigi kui ma ülikoolis lõputöös kirjutasin Itaalia fašismist 1920. aastatel, siis ma ei arvanudki, et fašism ainult nende aastatega oleks piirdunud.

Tühjas fuajees

Olin täiskasvanuna koolimajas ja rääkisin vennapojaga. Seletasin pikalt, miks ma täna esimesse tundi kümme minutit hiljaks jään. Oleks küll võidud öelda, et kui ma ei räägiks, siis ma jõuaks tundi kiiremini. Tuli direktor, kes näitas õpikust õpilaste pilte ja ütles, et need on võlglaste pildid. Vaidlesin vastu, et võlglaste pilte ei panda õpikusse, see on hoopis autahvel.

Kevadkoristus lõppenud

Aprillis anti mulle ülesanne puhastada oma toa raamatuid tolmust põhjalikumalt, mitte ainult sealt, kust tavaliselt tolmu pühitakse. Hakkasin rõdul raamatutelt tolmu maha puhumas käima, vajaduse korral neid ka tolmuluuaga harjates, samuti harjates kõikide raamatute alla jäävat riiulipinda. Täna jõudsin nende töödega lõpule. See võttis aega, sest toas on seitse lahtist riiulikülge, osades riiulivahedes raamatuid kahes reas. Peale tolmust puhastamise lugesin raamatute pealkirju ja autorinimesid, mõnelt vaatasin ka tiitellehelt, mis keelest see on tõlgitud. Puhastustööd hõlmasid ainult lahtiseid riiulikülgesid, kinniste kappide ja sahtlite kohta loodan, et seal on tolmu vähem, aga mõnel aastal ilmselt tuleks puhastada ka neid.

Nuppude tihnik

Üks naiskultuuritegelane ütles, et ühe teise naiskultuuritegelase kohta avaldasin ma oma esimese dialoogi. Vaidlesin vastu, et see polnud dialoog, vaid kahele leheküljele ulatuv arvustus. Mõtlesin, et ma võin ise ka mälu järgi rääkides mahuga eksida.

*

Pidime minema matustele. Panin ülikonna selga, aga ei kavatsenud minna. Kui küsiti, kas ma lähen, siis vastasin, et ei lähe, sest ma ei kannata pikka üritust välja. Küsisin vendadelt, kas nemad lähevad. Nad ei kavatsenud ka minna. Otsustasin, et mina just lähen.

*

Mängisin malet. Mul oli tagalas nuppe tihedalt, vastase kuningas tungis tagant poolt minu tagalasse. Ta lõi ühe nupu, et saada minu nuppude keskele. Ei teadnud, kui palju on õige korraga lüia, aga tavaliselt oli males kalduvus lüia terve nupp korraga. Otsisin, kas saan vastase kuningale mati panna. Võtsin mõned käigud tagasi, et sellest seisust uuesti mängida.

Uut maakohas

 

Käisin täna maal. Eelmise nädalaga võrreldes olid nurmenukud ära õitsenud ja tulbid ka peaaegu, pojengiõite pungad on seevastu suuremaks läinud. Aroonia õitses. Eelmine nädal kuulsin käo kukkumist, see nädal enam mitte, aga muud linnud laulsid. Koerad olid täna vähem kurjad, võibolla ei olnud minu lõhn enam nii võõras.

Riputan üles neli fotot. Kõige ülemisel pildil on maanteega paralleelne tee bussipeatuse lähedal, mida varem ei olnud. Selle koha pealt on puid maha raiutud. Teisel pildil on lill, mida ma ei tundnud, aga ema sõnul on selle nimi tiigerliilia. /TÄIENDUS: Pille sõnul hoopis rododendron./ Kolmandal pildil on loom, keda vanasti oleksin pidanud sisalikuks, aga pärast "Loomade elu" lugemist ei tea enam, kes on sisalik ja kes sabakonn, sabakonnal on ka saba. Ema arvas, et kui on kuivas kohas, siis on sisalik. Neljandal pildil on Peedumäe bussipeatus. Ma enam ei mäletanud, aga olen varasemal aastal üles kirjutanud, et bussipeatuse asukohta on natuke nihutatud. Seda mäletan paremini, et mõne aasta eest ei olnud peatuse taga jalgrattateed ja peatuses ei olnud varjualust, praegu on ka ainult ühel pool teed.

Bussid on tänavu rohkem täis kui ma kahest eelmisest koroona-aastast mäletan. Ilmselt aitab kaasa koroona taandumine, võibolla ka Ukraina sõjast tingitud Eesti rahvaarvu kasv. Ja võib ka olla, et sõjast tingitud hinnatõus paneb inimesi rohkem ühistransporti kasutama. Aga täna sõitsin ühe võrra hilisemate bussidega kui nädal tagasi, ilmselt tänu sellele oli tagasisõidu bussis juba natuke ruumi.

Ringikäiv paber

Istusin loengus. Ringi lasti käia paberilehte, millele tuli oma nimi kirja panna. Sellel olid ka õppeülesanded, mida tuli loenguvabal ajal täita. Et ma ei saanud neist kohe aru, hakkasin neid endale ümber kirjutama. Keegi teine polnud varem nii pikalt kirjutanud. Loeng võis enne läbi saada kui ma kirjutamisega lõpule oleks jõudnud. Või võibolla mina olingi viimane, kelleni see paber jõudis. Ivar ütles, et kui ma kirjutamist ei lõpeta, siis mult võetakse see paber ära. Ütlesin, et mul on ju nüüd fotoaparaat, ei olegi vaja kirjutada. Tegin paberist endale foto.

Hoolimatus etturite suhtes

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 cd 7. Rd4 Og6 8. Ob5+ Rd7 9. Rc3 Ob4 10. Od2 a6 11. Od7+ Ld7 12. 0-0 Re7 13. Lg4 0-0 14. Vfd1 Lc7 15. Rcb5 Lc5 16. Ob4 Lb4 17. a3 Lc5 18. Rd6 Lc7 19. c3 Rc8 20. Lf4 Rd6 21. ed Ld7 22. Ve1 Vfd8 23. Rb3 Ld6 24. Ld6 Vd6 25. Rd4 Ve8 26. Vad1 f6 27. Rf3 Oh5 28. Vd4 Of3 29. gf Kf7 30. Vb4 b5 31. Kf1 e5 32. Vh4 h6 33. Ke2 f5 34. Vg1 f4 35. Vhg4 g5 36. h4 gh 37. Vg7+ Kf8 38. V1g6 Vg6 39. Vg6 h3 40. Vh6 h2 41. b4 Kg7 42. Vh2 Vc8 43. Kd2 Vh8 44. Vh8 Kh8 45. Kd3 Kg7 46. Ke2 Kg6 47. Kf1 Kf5 48. Ke2 Ke6 49. Kd3 Kd6 50. Ke2 e4 51. fe de 52. Kd2 Kd5 53. Kd1 Kc4 54. Kc2 e3 55. f3 Kd5 56. Kd3 Ke5 57. Ke2 Kf5 58. c4 bc 59. a4 Ke6 60. b5 ab 61. ab Kd6 62. b6 Kc6 63. b7 Kb7 64. Ke1 Kb6 65. Ke2 Kb5 66. Kd1 Kb4 67. Kc2 c3 68. Kd3 Kb3 69. Ke4 c2 70. Ke5 c1L 71. Kf4 e2+ 72. Kg4 e1L 73. Kf5 Lc5+ 74. Kg4 Leg1+ 75. Kf4 Lgg5+ 76. Ke4 Lcd5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 44 sekundit, mustal 45 minutit 29 sekundit. Arvuti juhib matši 3,5:2,5.

Tõlkimisest

Kirjutasin, et kes oskaks tõlkida Carlyle'i kirjavahetust. Olin ise Carlyle'i tõlkija, aga kirjavahetuse tõlkimine oleks olnud raskem kui raamatu. Mitu inimest reageerisid minu postitusele.

*

Kuulsin vara hommikul esikust, et Jagomägi tuli meie korterisse ning rääkis isa ja emaga. Varsti kostis sealt kukkumise hääl ja Jagomägi hakkas nutma. Tal oli jalg juhtme taha kinni jäänud, arvuti oli maha kukkunud ja katki läinud. Jagomägi ütles, et see ei olnud lihtsalt arvuti, vaid seal olid ka kõik tähtsamad andmed sees. Ma ei teadnud, kas räägitakse päriselt või on see osa unenäost. Kõndisin toas ringi ja püüdsin ärgata, aga see ei õnnestunud.

*

Tõnu vaatas minu tõlgitud raamatut. Ta joonis seal sõnu alla. Ütlesin, et ma ei kannata raamatute allajoonimist. Andsin järele, et ema joonib ka. Siis mulle tuli meelde, et ema joonib enda eksemplare, aga see on minu autorieksemplar. Võtsin raamatu Tõnult ära. Tema küünarnukist oli paberi peale jälg jäänud. Võibolla muidu poleks jäänud, aga kõrvallehekülg oli märjaks saanud ja niiskus võis edasi kandudes soodustada jälje jäämist. Raamat murdus kaane juurest köitest lahti. See oli halb, see oli täiesti uus raamat, nii võis kogu tiraaž liiga õrn olla. Aga olin varem ühe teise raamatuga samasugust asja näinud.

Vene ja ungari keel

каникулы – vene keeles koolivaheaeg
kánikula – ungari keeles leitsak, kuumalaine
медведь – vene keeles karu
medve – ungari keeles karu
шахматист – vene keeles maletaja
sakkozó – ungari keeles maletaja

Elektroonilises klubis

Täna võitsin Vint.ee-s ühte vastast välkmales 2:0. Esimeses mängus avaldasin survet vastase etturitele ja hakkasin kahe enametturiga lõppmängus lippu minema. Teises mängus avaldasin survet vastase tsentrile ja võitsin enamviguriga lõppmängus ajaga.

Ümbrikult albumisse

Sain asutuselt kirjale vastuse. Vastus oli suures paberümbrikus. Selles kirjutati, et minu kiri oli olnud keerulises ja uut moodi keeles. Rebisin ümbrikult marke maha, et saata vastus samas ümbrikus. Vaatasin, et ümbrikul on vähem marke kui peab. Siis nägin, et marke on siiski piisavalt, aga osad on teiste alla volditud. Panin maharebitud margid oma margialbumisse, mida ma polnud ammu täiendanud. Olin isale juba öelnud, et mul on margialbum täis, aga nüüd nägin, et selles on terveid tühje lehti. Panin marke juurde isikumarkide leheküljele. Mõned margid olid ilma pildita ja nende laius oli suurem kui kõrgus. Marke tuli panna nii, et nad jäid osaliselt teiste varju, aga mitte kõiki. Vaatasin, et album siiski väga tühi ka ei ole, sest peale kile taha paigutatud markide on selles ka kaante kõrval suuri lahtiseid margilehti. Mõtlesin, et mul on isikumarkide lehekülg täis, võtan nende jaoks uue lehekülje tarvitusele. Selgus, et mul polnud teemad alati järjestikustel lehekülgedel, vaid kui üks lehekülg oli täis saanud, ei olnud ma sama teemaga jätkanud järgmiselt leheküljelt, vaid tagant poolt, nii et enne alustatud muuteemalisi lehekülgi jäi vahele. Nüüd ei olnud mul enam süsteem meeles ja õige koha leidmisega oli raskusi.

Turniir tellinguteta

 

Tänase kiirmaleturniiriga tähistati Haringu sünnipäeva. Põvvatile anti kätte mingi pikema perioodi parima naismaletaja auhind. Toimus 10 osavõtjaga ja 5 vooruga turniir, kus suuremal osal mängijatest oli mõtlemisaeg 15 minutit, ühel osavõtjal oli mõtlemisaega vähem ja ühe partiides tuli sekundeid juurde. Üle poole võimalikest punktidest said:

Parts ja Pavlov 4

Põdersalu, Runnel ja Haring 3

*

Tegin fotosid mänguruumi aknast avanevatest vaadetest ja ruumi sisemusest. Esimesel fotol on meie endine maja, mille tänavapoolselt küljelt on hiljuti tellingud maha võetud. Maja värviti pruunist kollaseks. Teisel pildil on selle naaberhoov, mida nimetasime juba 1980. aastatel kollaseks hooviks. Kolmandal pildil on Haringu sünnipäeva kommid. Neljandal pildil vasakul esiplaanil on uus mängija, keda ma pole varem pildistanud, sest pole temaga vist varem samal turniiril mänginud.

Nimed raamatutes

Lugesin raamatut nii, et vaatasin entsüklopeediast nimed järele. Mõtlesin, et hakkan nüüd alati nii lugema. Entsüklopeedia oli piisavalt mahukas teos, seal olid kõik raamatutes esinevad nimed olemas. Teadsin juba varem, et nimi Mussolini tähendab murdes 'moskiito', nüüd sain aru, et ühe Angoola valitseja nimi tähendab sama kirjakeeles. Kumbki nimi polnud küll nimetavas käändes, mõlemad olid omastavas. Tahtsin Tõnule raamatus esinevat Prantsuse revolutsiooni aegse tegelase nime öelda, aga see oli eestlase jaoks väga keeruline nimi, mul oli seda raske kokku lugeda. Lugemine läks kergemaks, kui sain aru, et selles sisalduvad üks eestikeelne ropp sõna ja sellega riimuv eestikeelne sõna. See ajas naerma.

Lingilehe uuendused

Lisasin aadressile https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/magistritoo-ja-muid-linke.html neli linki ja ühe foto.

Tugev oda

L-V-R-R-K-V-O-O

1. d4 f5 2. g3 g6 3. Rc3 Od4 4. Rd1 d5 5. Rb3 Og7 6. f4 Rc6 7. Oe3 Rd6 8. Rf2 0-0-0 9. 0-0-0 Rc4 10. Od4 Rd4 11. Rd4 c5 12. b3 Od4 13. c3 Oe3+ 14. Kb1 Rd2+ 15. Vd2 Od2 16. Vd1 Oe3 17. Rh3 c4 18. bc dc 19. Vd8+ Vd8 0:1.

Asutustes

Kirjutasin magistritööd. Töö teises pooles kirjutasin ka järeldusi, aga varem kirjutatud esimesest poolest olid järeldused puudu.

*

Olin kirjandusmuuseumis. Seal oli ka Artur. Muuseumi töötaja tuli ja võttis mult osa pabereid ära. Võibolla ta mõtles, et ma lõhun neid, aga mina polnud see, kes oli neid lõhkunud. Küsisin pabereid tagasi, aga muuseumitöötaja vaidles vastu. Jäin ootama.

*

Läksin kohtusse. Üks jurist ütles koridoris, et algab protsess rongaema üle. Kohus oli ise selle sõna ära keelanud ja nüüd kohtu liige tarvitas seda. Kohus oli hambaarst. Üks poiss aitas mind. Ütlesin hambaarstile, et ma käin veel hambaid loputamas.

Maletaja menüü

Mängiti maleturniiri. Mina lugesin kõrval ühte materjali. Sain sealt teada, et enne malemängu on valge kala kasulikum kui punane kala. Ütlesin, mida ma teada sain. Siis hakkasin naerma ja ütlesin, et mul läks meelest, et malemängu ajal malest rääkimine on ette ütlemine.

Vana aabitsasalmi tõlge

"Kiisukene, ütle mulle, kus küll olid sa?"
"Läksin korraks Londoni monarhi vaatama."
"Kiisukene, ütle mulle, mis sa tegid seal?"
"Hirmutasin hiirekest palee parketi peal."

"Loovusest ja logelemisest"

Jaan Aru. „Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust“. Ajujutud OÜ 2022. 287 lehekülge.

Sain selle raamatu sünnipäevakingiks. Raamatu sisu on lühidalt öeldes, et nutiseadmed nagu arvutid ja mobiiltelefonid raiskavad liiga palju aega, inimesed saaksid selle asemel midagi kasulikumat teha. Täiskasvanud inimene võivat suuta nutiseadmeid ka kasulikul viisil tarvitada, aga eriti lapsed tulevat neist rohkem eemal hoida.

Nutiseadmete vastane propaganda sarnaneb varem moes olnud karskuspropagandale. Alkoholi näitel on teada, et siiski ka täiskasvanu võib sõltuvusse langeda. Jaan Tõnisson tegi karskuspropagandat, aga ta propageeris ka seltsielu. Võrgukeskkondade kasutamises näen ma sarnasust Jaan Tõnissoni propageeritud seltsidega. Koroona ajal võib võrguselts vanemat tüüpi seltsidest nakkusohutum olla.

Aru arvab, et inimene langeb nutisõltuvusse sellepärast, et ta vajab midagi uut. Internet võimaldavat kätte saada piiramatus koguses ja kergelt uut. Aga ma tean, et ka varem räägiti raamatukoidest ja liiga palju televiisorit vaatajatest. Raamatukogust sai ka varem rohkem raamatuid kui jõudis läbi lugeda. Ja uue vajaduse kohta olen lugenud ka teistsuguseid arvamusi. Jüri Allik on näidanud statistika põhjal, et suure avatusega inimesed tahavad uusi kogemusi ja konservatiivsed inimesed harjunud asju. Kui ma raamatu põhjal seda testi tegin, sain tulemuseks, et olen suure avatusega, aga vähemalt muusika puhul eelistan ma lõputu arv kordi lemmiklaule kuulata, mitte iga päev uut muusikat. Uus laul tundub tavaliselt lemmiklauludest halvem.

Aru raamatus oli palju korduvaid väiteid. Ei tea, kas autor arvas, et korduste abil jääb raamatu sisu lugejale paremini meelde, või autor ei mäletanud, et ta on seda juba kirjutanud. Minu meelest oleks võinud nutiseadmete kahjulikkuse korrutamise asemel võinud rohkem ruumi pühendada sellele, kuidas neid õigesti kasutada. Internetist ei pea piiramatult informatsiooni ahnitsema, vaid võib teha vähemalt väärtuslikumat informatsiooni tarbides mõtlemispause. Mul on küll feisbukis palju kontakte, aga tavaliselt ma ei kasuta seda päevas rohkem, kui vaatan viielt erinevalt inimeselt igaühelt ühe postituse. Aru peab halvaks, et feisbuk sorteerib informatsiooni nii, et inimene näeb korduvalt seda tüüpi informatsiooni, mida ta on varem eelistanud. Minu meelest lähematele inimestele tulebki rohkem aega pühendada, seetõttu ei saada ma feisbukis enam uusi sõbrakutseid. Ja raamatus pole üldse juttu blogidest, blogides sellist informatsiooni sorteerimist ei ole, vaid saab lemmikblogijatelt järjest kõik postitused läbi lugeda. Aru järgi feisbuk hoiab inimesi sõltuvuses, sest tekitab mõnutunnet. Mulle hindeline keskkond tekitab pigem kannatusi, sest ma ei ole pandavate hinnetega nõus. Pigem tekitab blogi kirjutamine mõnutunnet ja seal ma kirjutangi rohkem.

Autor jagab raamatus ka selliseid soovitusi, mida ma teen nagunii. Ta küsib, kas lugeja on mõelnud, kuidas asju sõnastada või joonistada. Olen küll. Autor soovitab lugejal ärgates meenutada, mida ta öösel unes nägi. Minu blogi lugejad teavad, et ma meenutangi.

Autor tahab, et inimesed oleksid võimalikult loovad. Ma ähvardava keskkonnakatastroofi tõttu näen ka loovuse halbu külgi, tootmist tuleks vähendada, mitte suurendada. Ma olen arvanud, et headus on tähtsam kui tarkus, loovusele rõhu panemine on aga rohkem tarkuse arendamine. Peaks ka jälgima, et loodav oleks eetiline. Võib mõelda, et võrgusuhtlus raiskab aega ja pidurdab suurte asjade loomist. Aga kui saata kiri kellelegi, kes seda ootab, siis see võib täita headuse eesmärki.

Raamatus on liiga palju korduvaid sõnu. Palju kordi öeldakse näiteks, et mingi asi on tobe. Sealjuures selliste asjade kohta, mida autor peab ise vajalikuks, seetõttu ei tundu see kõige õnnestunum sõna.

Autor leiab, et loovusele tuleb kasuks logelemine, näiteks toob ta jalutuskäigud. Ma jalutan küll, aga ma ei pea seda logelemiseks, sest jalutuskäigu ajal mõtlen intensiivselt. Logeledes võib küll peas sähvatada hea mõte, aga mulle tundub, et süsteemse mõtlemise korral on heade mõtete arv suurem.

Autor arvab, et ka skisofreeniasse haigestumine võib toimuda äkilise mõttesähvatusega, kui inimene hakkab pidama ennast kellekski teiseks. Tegelikult on üks skisofreenia vorm hiiliv skisofreenia, millega sümptomeid lisandub aegamööda. Ja skisofreenia sümptomite hulka ei kuulu ainult raamatus välja toodud luulumõtted, vaid ka unetus, valud, hirmud, hallutsinatsioonid ja teistsugune aju ehitus. Aru järgi skisofreeniahaiget ei ole võimalik veenda luulumõtte ekslikkuses, aga muu kirjanduse põhjal on siiski tavaline, et haigel kujuneb välja haiguskriitika. Kui inimene on enne haigestumist sellest haigusest lugenud ja näeb, et seal ruumis kedagi ei ole, kust hääl kostab, võib ta ise psühhiaatri poole pöörduda.

Küsimused

Meist oli tehtud film. Olime pidanud üksteise järel tänavat liivatama ja seda oli filmitud. Oli näha, et teised oskasid liiva rohkem laiali visata kui mina. Võibolla sellepärast mind liivatamas ei näidatudki. Me ei olnud pidanud pidevalt liivatama, vaid see oli ajutine õppeülesanne. Mind näidati filmis, kui ma olin parajasti teisel tänava küljel kui oli liivatatav külg, kaks klassikaaslast tulid minu juurde ja esitasid mulle küsimusi.

*

Osalesin maleturniiril. Kohtunik luges juba ette, kellega ma mängin, aga läksin uuesti kohtuniku laua juurde, et värve kontrollida. Minu vastane tegi ettepaneku, et me võiks mängida muudetud algseisust. Ma polnud nõus. Vastane mõne käigu pärast alistus. Ta põhjendas seda sellega, et ta ei taha mängida. Võibolla ta nägi ka õigesti ette, et kui ma sain vaba liini enda kätte, siis ma võidan. Mängus olid paiknenud etturid nagu kabenupud.

*

Ootasin üksi ühes rohkete akendega ruumis. Sinna tuli ka Helen. Ta esitas mulle ühe välismaalase kohta küsimuse. Tegin märkuse, et kui see on saksa nimi, siis tuleb hääldada oi või öi. Helen vastas, et seda muidugi, aga see inimene on Aafrikast. See tähendas, et Helen oli veel targem kui ma arvasin.

Sisselöömine

Täna kaotasin arvutile matši 5. partii ja seis on nüüd 1,5:3,5 arvuti kasuks. Partiiprotokoll läks kaotsi, sest vajutasin kogemata valesse kohta. Proovin, kas õnnestub mälu järgi taastada, mul olid valged:

1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 f5 4. ef ef 5. Rgf3 Rc6 6. Ob5 Od6 7. 0-0 Rf6 8. Ve1+ Kf8 9. c3 Od7 10. Rg5 Oh2+ 11. Kf1 Rd4 12. Od7 Ld7 13. cd siit edasi ma täpset käikude järjekorda ei mäleta, igal juhul valge käis g3, must lipp tuli h3, vanker e8, ettur lõi f4:g3. Pärast seda oli valgel vigur kolme etturi vastu, aga kukkus ära ka neljas ettur, valge arendus oli lõpetamata, kuningas läks b1, aga must tuli vankriga 1. reale ning valgel oli valida mati ja suure materjalikaotuse vahel.

Peo lõpp

Läksin peol ühest lauast teise ja sõin seal. Kui ma tagasi esimesse lauda läksin, oli minu taldrik ära koristatud. Kui läksin uuesti teise lauda, oli ka minu sealne taldrik ära koristatud. Seejuures ei oldud veel rahul, et toit ei saa otsa. Vanaema tegeles parajasti asjade kööki kandmisega. Istusin teises lauas uuesti sama koha peale, nüüd istus minu kõrval Helena. Sõin vaikides. Kui hakkasin koju minema, oli riidehoius jalanõudega segadus. Olin tulnud peole uute siniste jalanõudega, aga selgus, et sellised jalanõud olid endale hiljuti paljud ostnud ja paarid läksid riidehoius omavahel segi. Paljudest paaridest oli üks jalanõu järel, millele ei olnud võimalik paarilist leida. Panin siniseid jalanõusid ritta. Mõtlesin, et kui ma nende asukohta muudan, ei tunne teised inimesed ka enam enda omi ära. Tanel tuli mulle appi otsima. Läksin eemale ja leidsin valged Itaalia lipuga jalanõud. Mulle meenus, et tulin täna peole vist hoopis nendega, mul oli kaks paari uusi jalanõusid.

Mai ja juuni piiril

 

Käisin täna teist korda sel aastal Tartust väljas ja esimest korda maal. Eelmine aasta algas suvitushooaeg hiljem, sest ootasin vaktsineerimist, seetõttu sai tänavu teistsuguseid õisi pildistada.