Masaryki religioonikontseptsioon

Lukáš Skládal. Tšehhikeelne magistritöö „Masaryki religioonikontseptsioon tänapäevases kirjanduses“ aadressil https://is.muni.cz/th/d0m32/Skladal_Diplomova_prace.pdf . Masaryki ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia osakond 2012. Juhendaja Jan Zouhar. 74 lehte. Loetud tõlkeprogrammiga.

Selles magistritöös uuritakse, mida on Masaryki usuliste vaadete kohta alates aastast 1989 kirjutatud. Osad ajaloolased arvavad, et mida vanem raamat, seda vähem väärtuslik. Magistritöö autor peab väärtuslikuks ka vanemaid raamatuid, aga põhjendab valiku kitsendamist magistritööle omaste mahuliste piirangutega. Usklike hulgas võib kohata ka seisukohta, et kõige väärtuslikum raamat on tuhandeid aastaid vana pühakiri.

Peatükid magistritöös on põhiliselt Masarykist kirjutanud autorite kaupa. Minu magistritöö juhendaja nõuete järgi pidi peatükkide arv olema palju väiksem, teiselt poolt on tšehhi magistrandil palju vähem alampeatükke kui minul.

Minu magistritöö juhendaja õpetas, et kui ma uurin, mida vanades ajalehtedes fašismi kohta kirjutatakse, siis ma pean tegema järeldusi ajalehtede, mitte fašismi kohta. Tšehhi magister on küll uurinud Masarykist kirjutajaid ja kasutatud kirjanduse nimekirjas nimetab vanemaid Masaryki enda raamatuid sekundaarkirjanduseks, aga töö kokkuvõte räägib ikkagi Masarykist, mitte tema uurijatest.

Töös kinnitatakse vikipeedias kirjas olevat, et ühe teooria järgi ei olnudki Masaryki ametlik isa tema bioloogiline isa, kuivõrd Masaryk sündis vaid veidi peale pulmi, on oletatud, et Masaryki isa oli juut. Aga kui tõlkeprogramm õigesti tõlkis, siis magistrant nimetab seda oletust spekulatsiooniks, siis tõenäoliselt ise seda ei usu.

Kirjutatakse, et Masaryki mõjutasid nii katoliiklus, protestantism kui ka ateism. Masaryki ema oli katoliiklane ja lapsena ta palvetas koos emaga saksa keeles. On kirjutatud, et Tšehhoslovakkia tegi saksa vähemusele liiga, kuid kui Masaryk oli ise lapsepõlves saksa keelt tarvitanud, siis ta ehk pidas sellevõrra loomulikumaks, et tema riigi piires elab ka sakslasi, kelle alasid ei pea andma naaberriikidele.

Töös viidatakse, et Masarykist saanud protestant ameeriklasest naise mõjul. Koolis olen õppinud, et evangeelne kirik tähendab luterlikku ja reformeeritud tavaliselt kalvinistlikku, aga Masaryki uue kiriku kohta kasutatakse korduvalt nimetust evangeelne reformeeritud kirik, selle tausta kohta ma peaks veel mujalt informatsiooni otsima.

Hiljem eemaldunud Masaryk ka protestantlikust kirikust ja pooldanud selle asemel individuaalset religiooni ja kiriku lahutamist riigist. Masaryk pidanud poliitikat kõikide ja religiooni eraasjaks. Tsivilisatsiooniteoreetikud on siiski kirjutanud, et just religioon on see, mis riikidest veel suuremaid üksusi ehk tsivilisatsioone koos hoiab. Sorokini järgi ühiskonnas esinevate võistlevate tõekspidamiste korral sünnivad konfliktid.

Ühes kirjas ma viitasin natuke valesti, nagu oleks magistritöö järgi Masaryki kõikide teoste teema religioon. Tegelikult öeldakse vaid, et suure osa. Kuid kogu Masaryki maailmavaade olnud siiski seotud religiooniga. Ta polnud küll pidanud pühakirja tervikuna tõepäraseks, ta arvas, et religioon peaks teadusega kooskõlas olema. Ta eelistas ilmutusele mõtlemist. William James on siiski näidanud, et on olemas inimesed, kes usulise sisuga ilmutusi saavad ja on seetõttu eriti tugeva usuga, küsimuseks jääb, mis nemad siis oma ilmutustega peale peaksid hakkama.

Masaryk oli oma uue usuga Tšehhoslovakkia kodanike hulgas vähemuses. Presidendiaastatel ta olevat vältinud religiooni teemal sõna võtmist ja tema suhted katoliku kirikuga olid uuesti paranenud. Tšehhide hulgas oli sel ajal olemas laiem protestantlusesse pöördumise liikumine, kuid slovakkide hulgas mitte, nemad olid kindlamad katoliiklased.

Töö on küll jaotatud konkreetsete Masaryki-uurijate peatükkidesse, kuid mul ei jäänud nende uurijate nimed meelde, seega ka mitte see, milline väide pärineb milliselt uurijalt. Suuri vastuolusid nende vahel siiski ei olnudki, erinevus oli rohkem, kes on millist kitsamat teemat uurinud.

Video minu silmade läbi

Hakati näitama videot, milles oli filmitud muuhulgas mind. Istusime videos lauda. Mäletasin, et filmimise ajal läksin näost punaseks, aga videos oli õnneks nahk normaalset värvi töödeldud. Selgus, et filmitud oli minu silmade läbi. Mäletasin küll, et mulle oli enne filmimist üks aparaat külge pandud, aga ma ei teadnud, et see hakkab minu pilguga filmima. Meile oli tol korral näidatud ühtede naiste pilte ja nüüd kartsin, et võisin vaadata nende sobimatuid kehaosasid ja see võib videost näha olla. Aga selgus, et seda polnud juhtunud, ma olin suunanud pilku justkui filmimisega arvestades. Video vaatajatele oli kuuldav, kuidas ma olin filmimise ajal toitu närinud. Kommenteeriti, et küll ma närisin kaua. Mõtlesin, et hea, et videosse on jäänud ainult minu meeltega tajutav, mitte minu mõtteid. Olin teinud vahepeal laua ääres istudes uinaku, aga video vaatajad kommenteerisid, et see ei ole uni. See oli tõesti rohkem pooluni. Olin näinud selle une ajal kujutluspildis mööda veeteed liikumist. Oli kuulda, kuidas mu hingamine oli samal ajal järjest valjemaks läinud. Mõtlesin, et tuleb välja, et magamise ajal on alati hingamisega seotud kannatused, ainult need lähevad ärkamise ajaks meelest.

Viigirohke päev

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt ühe partii Fischeri malet kasutajanimeta vastasega. Mul jäi vastase etturikäigu järel oda kinni ja pidin selle etturi vastu ära andma. Vastasel oli aga raskusi oma oda arendamisega. Pärast tulede seeriat lõin mina omakorda vastase oda, mis ei olnudki ühtegi käiku teinud. Lõppmängus läksid mõlemad lippu, lipud läksid löömisele, aga kuna vastasel oli üks ettur veel alles, siis alistusin.

Järgmiseks mängisin kaks partiid tavalist välkmalet vastasega, kelle reiting oli minu omast sadu punkte kõrgem. Imestasin siiski kohe, et nii kõrge reitinguga mängija avangus nii passiivse käigu teeb. Vahepeal näis ka vastase seis aktiivsem, aga lõpuks leppisime tema ettepanekul viiki seisus, kus minul olid alles oda ja ettur, vastasel vanker. Mängisin temaga ka teise partii. Ta sai kätte minu lipu oda ja vankri vastu. Tema tagala oli aga hõre ja seal tehtud ründekäikude järel oli mul ka paar etturit vastase etturitest rohkem. Mäng lõppes jälle viigiga, ma sain aru, et kolmekordse seisukorduse tõttu.

Erinevamõõtmelised olendid

Käisin linnaraamatukogust raamatuid toomas. Haruldaste raamatute osakonnas oli üks koer. Ta tuli mind nuusutama. Oletasin, et tõug on terjer. Kui hoidlast lahkusin, tahtis koer minuga kaasa tulla, aga töötaja keelas ja ma sain enne ukse suletud. Seejärel vaatasin koridoris seina pealt näitust, mis oli samuti loomade teemaline. Mitmel pildil oli taustaks lumi. Ühel pildil oli ilma sarvedeta põder ja ühel vist ilves, kellel osa karvu olid valged. Mõtlesin, et võibolla ta vahetab aasta jooksul karva, võibolla tal on talvekarv heledam. Ühe linnupildi kohta mõtlesin, et sellise nokakujuga lindu ma pole näinud. Aga kui pildiallkirja lugesin, siis hakkas tunduma, et see polegi noka kuju, vaid tal on midagi noka vahel, võibolla kala. Lõpuks lugesin fotograafide nimesid. Neid oli nii palju, et iga pilt võis olla erinevalt fotograafilt, aga pilte vaadates olid kõik tundunud ühes stiilis. Võibolla osa pilte oli mõnel korrusel, kus ma ei käinud.

Avastused päevikust

Olime hommikul koolis. Vaatasin päevikust, et mitmes aines on õppimist antud. Mul ei tulnud koolipäevale eelneval päeval päevikusse vaatamine meelde, aga ma teadsin, et osad õpetajad ei pea vahetundide ajal õppimist õigeks. Vaatasin päevikust tundide järjekorda, mul ei olnud tunniplaan ikka veel peas. Ühes aines oli antud ülesanne lugeda Briti Entsüklopeediat. Küsisin, ega seda kooli raamatukogus ei ole. Vastati, et vist ei ole. Kaugemas raamatukogus ei oleks jõudnud keset koolipäeva ära käia. Siis mulle meenus, et tänapäeval on see entsüklopeedia internetis ka olemas. Oli antud ülesanne ühes raamatus viidatud prantsuskeelne teos üles otsida. Sisestasin katkendi tsiteeritud tekstist otsingumootorisse, oli loota, et otsitav raamat tuleb esimese vastena. Tahtsin minna wc-sse, aga pidin ootama, millal eelmine inimene välja tuleb. Kui ta tuli, läks üks tüdruk vahele, kuigi mina olin oodanud enne. Kui lõpuks wc-sse pääsesin, siis selgus, et see ei ole selle ruumi ainus funktsioon, vaid see oli täis seal muid asju tegevaid tüdrukuid.

Tihedalt nuppe

Mängisin Fischeri malet. Mul olid valged. Tegin ühe käigu, mis jättis ühe minu nupu kaitseta vastase löögi alla, aga tundus, et vastasele on löömine ohtlik. Küsisin vastaselt: "Mida sa nüüd teed?" Vastane jäi mõtlema.

*

Mängisin Klausiga malet. Mul olid mustad. Nuppe oli laual tihedalt. Vahetasin enda lipu nõrgema nupu vastu, aga tundus, et vahetus on mulle kasulik. Ei olnud kindel, millised löömised on reeglite järgi lubatud, aga hakkasin kahtlaseid löömisi tegema igal käigul. Klaus oli solvunud, aga lõi vastu. Lõpuks vaatasin kella. Ma ei mäletanud, millises seieriasendis pidi mõtlemisaeg lõppema. Klaus ütles, et mõlemal on ajad kukkunud, mängu tulemus on viik.

Riigipiir ja tervis

Aadressil https://magyarnemzet.hu/belfold/2021/10/szijjarto-peter-ujabb-szallitmanyt-kuld-magyarorszag-romanianak teatakse, et Ungari saadab meditsiinilist abi Rumeeniasse, eelkõige Transilvaaniasse. Jäetakse meelde tuletamata, et Transilvaanias elavad ungarlased, selle asemel öeldakse, et epideemia ei tunne riigipiire. Tundub, et abi andmisel keelepiiri siiski arvestatakse, aga selles uudises on rohkem poliitilist korrektsust kui laulusõnades, et Seekelimaa ei ole Rumeenia, või ka rohkem kui samas lehes varem Trianoni rahu juubeli mahukal käsitlemisel. Transilvaania abistamist nimetatakse Rumeenia abistamiseks.

Teemast loobumine

Olin ülikoolis juba Etioopia kohta uurimistöid kirjutanud ja nüüd tahtsin kirjutada ühest teisest Aafrika riigist. Aga mõtlesin, et seda teemat ei saa ikka võtta, sest ma ei tea, kas kirjutada 'neeger' või 'mustanahaline'.

Kaubamaja otsingud

Otsisin ungarikeelset dokumentaalfilmi kaubamaja kohta. Leidsin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=dcT4RxLpNOU alla kolme minuti pikkuse video, mis dialoogide esitusviisi tõttu tundus olevat siiski kunstiline film. Video pealkirjas küll sõna 'kaubamaja' esines, aga kogu tegevus toimus tänaval. Nägin taas selliseid lahtiste ustega sõitvaid ühistranspordivahendeid, mis olid esinenud ka varem pooleldi vaadatud Balatoni-filmis. Inimesed kandsid riideid, mis tuletasid meelde Paul Kerest, kes oli ka tolle aja inimene. Video on mustvalge ja tehtud 1950. aastatel.

Teoreetiline tiivanõrgestus

1. e4 e5 2. f4 ef 3. Rf3 g5 4. h3 Og7 5. Oc4 h6 6. d4 Re7 7. Rc3 d6 8. Od2 Oe6 9. Oe6 fe 10. Le2 Rbc6 11. d5 ed 12. ed Rd4 13. Rd4 Od4 14. Lh5+ Kf8 15. Lf3 Le8 16. 0-0-0 Oc3 17. Oc3 Vh7 18. Vhe1 Lg6 19. Ve6 Lg8 20. Vde1 Ve8 21. Vf6+ Vf7 22. Vh6 Rg6 23. Ve8+ Ke8 24. Le4+ Re5 25. Oe5 Ve7 26. La4+ Kf7 27. Vf6+ Kg7 28. Ve6+ Kf7 29. Ve7 Ke7 30. Oc3 Ld5 31. Ld4 Lg2 32. Lf6+ Kd7 33. Lf5+ Kc6 34. b3 f3 35. a4 a6 36. b4 f2 37. b5+ Kb6 38. Od4+ c5 39. bc+ Kc6 40. Lc8+ Kd5 41. Lb7 Kd4 42. Lg2 Ke3 43. Lf1 1:0.

Keeleline kuuluvus

Lähenesid valimised. Ema ütles, et ta hääletab Tõnu poolt. Mina ei olnudki märganud, et Tõnu kandideerib. Ema tahtis nähtavasti, et vähemalt üks laps oleks Riigikogus. Selgus, et Tõnu kandideerib Reformierakonna nimekirjas. Küsisin, miks ta siis parteid Eesti 200 kiidab.

*

Pille rääkis ühest eestikeelsest sõnast. Aga kui ta nimetas, mis sõna see on, siis vastasin, et see ei ole ju eestikeelne sõna, vaid võõrsõna.

Uus tänav

1. Uuele tänavale kolisime aasta 1986 sügisel, kui käisin kolmandas klassis.

2. Mind pani imestama, et ma ei liikunud vanast kodust uude autos, vaid jala.

3. Esimesel päeval uues korteris rääkisin, mis kõik vanas korteris või selle ümbruses parem oli.

4. Uues korteris oli meil üks elutuba rohkem, samuti oli suurem köökide, vannitubade, wc-de, koridoride ja keldriruumide arv.

5. Enne kolimist olin arutanud Pillega, et me läheme uues korteris samasse tuppa, aga isa otsusel oli Pillega samas toas Klaus, mina olin Tõnu ja Hennuga.

6. Esimesel aastal uues kodus nägin sageli unes vanasse korterisse tagasi kolimist.

7. Ühel päeval koolist tulles ei olnud mul kolimine meeles ja sõitsin bussiga õigest peatusest mööda.

8. Umbes meie maja ehitamise paiku tehti Kanali peatus juurde, enne oli valida Pärmivabriku ja Emajõe peatuse vahel.

9. Kolisime kohta, kuhu ehitati sel ajal suur arv uusi maju juurde, varem olid selles kandis olnud linna keskel tühermaa ja garaažid.

10. Meil oli nüüd valida, kas käia suuremas Anne poes või väiksemas Uue tänava toidupoes.

11. Naaberkorterist kutsuti meid Jani poole mängima.

12. Janiga mängisime malet, kabet, lauahokit ja jalgpalli ning käisime koos suusatamas.

13. Jalgpallipalli saime ülemisel korrusel elavalt Humult kingiks.

14. Käisime ka seal korteris televiisorit vaatamas, sest endal meil esialgu ei olnud.

15. Ainus uue kodu naaber, kelle sünnipäeval ma käisin, oli Jan.

16. Kutsusin teda ka enda sünnipäevale, aga ta ei saanud tulla, sest tal oli samal ajal ühe sugulase sünnipäev.

17. Võibolla oleks mind kutsutud muidu koos vendadega naabermajas elanud Mihkli sünnipäevale, aga olin sel ajal laagris.

18. Vendade sünnipäevadel käisid meie majast Jan ning naabermajadest Mihkel ja Laur.

19. Aastal 1989 käisid meie pool viimast korda vana korteri juurest Piret ja Kerstin, sama aasta kevadel kutsusin sünnipäevale nende asemel esimest korda klassivendasid.

20. Kutsusin klassivendasid väiksema arvu sünnipäevale ka järgmisel aastal, kohale tuli üks, rohkem ei kutsunud.

21. Ühel päeval läksin kooli poole koos naabermajas elanud tüdruku Eglega.

22. Ühel korral nägin aknast, kuidas naabermaja tüdrukud Egle ja Kati uisutasid tee peale ise tekkinud jääl.

23. Meie piirkonnas elasid kaks sama eesnimega last - Suur Egon ja Väike Egon.

24. Meie majas elanud Silver rääkis, et ta ei tohi minna maja nurga peale, sest siis tema ema ei näe teda aknast, natuke hiljem ütles, et nüüd võib, sest nüüd ta on suur poiss.

25. Silver ütles, et tal on jalas mutionu püksid.

26. Raiko rääkis lugusid enda aknast välja kukkumisest ja kinni püüdmisest, mis tundusid olevat tõesti sündinu ja fantaasia segu.

27. Raikol oli rula ja tema ema töötas valuutapoes müüjana.

28. Väiksemad vennad said hästi läbi ülemisel korrusel elanud Anna-Maria ja Lauraga.

29. Ülemisel korrusel elanud Kristjani eeskujul hakkasin endale vihikusse olümpiamängude tulemusi kirjutama.

30. Ülemisel korrusel elanud Kaubi vahetas meie jalgratta ja enda jalgratta ühe ratta ära, aga meie isa käskis tagasi vahetada.

31. Kaubi õde Evelin osales missivõistlustel.

32. Meie all elasid kaks poissi, kellest üks kritiseeris, milliste liigutustega mina jooksen, aga ise olevat esimesse klassi istuma jäänud.

33. Käisime kanali peal suusatamas, millest peaks olema ilmunud juba varem eraldi ülevaade.

34. Aastal 1998 oli meil kodus remont ja läbipaistvate ukseklaaside asemele pandi krobelised, milliseid mäletasin Kaunase puiesteelt Pireti ja Kerstini korterist.

35. Vana korteri juurest kolis meie piirkonda ka Ruthi pere, aga neist kohtusime veel ainult nende emaga, kes oli osa meie pere arst.

36. Aastal 1999 kohtusin uuesti vana korteri juures elanud Kerstiniga, kes nüüd kasutas nime Oudekki, kellelt kuulsin, et vahepeal oli ta ka siin piirkonnas elanud ja aastaks 1999 korteri välja üürinud.

37. Aastal 2000 mängisime viimast korda kodu lähedal vene kooli õues korvpalli.

38. Elan samas korteris ka praegu, teised pere lapsed on mujale kolinud.

39. Aastast 2005 peaks siinset elu juba blogis päeviku sarnasemalt kajastatud olema.

40. Praeguseks on maja üle värvitud ja uus värv meeldib mulle rohkem kui vana.

Kohtumine tänaval

Kohtusin tänaval Volpertiga. Ta küsis, kas ma tean midagi partii Karpov-Kortšnoi kohta. Vastasin vene keeles, et olen seda partiid näinud, see lõppes viigiga. Volpert küsis, kas vastab tõele, nagu üks mees oli talle edasi rääkinud, et mul on psüühikaga probleeme. Vastasin, et ma olen psühhiaatriahaiglas olnud, aga ainult üks kord aastal 2000 ja ainult kuu aega. Mõtlesin, et mul on psüühikahäirete kohta kõik raamatutes kirjas, aga kuni ma polnud neist ühelegi maletajale suuliselt rääkinud, ükski neist seda ei teadnud.

Kirjad ja vihikud

Kirjutasin neli lehekülge paberkirja. Seejärel tahtsin kirjutada elektroonilist kirja ning selles vabandada, et ma ei saanud täna tavalisel kellaajal kirjutada, sest pidin enne paberkirja valmis saama. Aga elektroonilise kirja saaja oleks võinud pettuda, kui oleks teada saanud, et ma veel kellelegi peale tema kirjutan. Enne teele saatmist tahtsin veel paberkirja kaustikusse ümber kirjutada.

*

Vaatasin, et minu riiuli peale on pandud kellegi teise asju. Neid oli vist eksikombel minu omadeks peetud. Tahtsin need õige koha peale viia. Osad olid vihikud, need võisin ka enda kätte jätta, sest olin varemgi teiste vihikuid kogunud. Aga lahtisemaid pabereid ma enda kätte ei tahtnud. Üks oli isa kiri kellelegi seoses korteriküsimusega. See oli siiani säilinud, aga minu käes võis laguneda. Ühe vihiku peale ei olnud omaniku nime kirjutatud. Aga olid kirjutatud aastaarv ja klassinumber, nende järgi püüdsin arvutada, millise venna vihik see on. Tulemuseks sain, et vihiku omanik peaks olema sündinud aastal 1981.

Mustad lipud

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet õhtul. Mõlemas partiis oli sama vastane, aga mõlemal korral mängisin ma mustadega. Vastase käsi oli kiirem, aga ühes mängus alistus ta selle peale, et ma läksin vankrilõppmängus lippu, teises siis, kui hakkasin etturilõppmängus lippu minema. Vastane alustas mõlemal korral samade avangukäikudega, mina vastasin vahelduse mõttes erinevalt.

Lastega muuseumis

Olin koos lastega muuseumis. Nad kuulasid seal hoitavat vana muusikat. Seletasin, et see on raadiost lindistatud. Mul oli endal kodus samuti raadiost lindistatud muusikat, aga minu lintidel olid laulud poolikud, siin olid terviklikud. Muuseumile tuli raha annetada. Lapsed ladusid lauale 50-euroseid. Mina olin mõelnud annetada ainult 40 eurot. Aga lapsed olidki rikkamast perest kui mina. Kui keegi oleks ainult 1 või 2 eurot annetanud, oleks sellele halva pilguga vaadatud. Muuseum asus Raekoja platsil. Ütlesin, et võibolla tuleks raha uksest kaugemale panna, muidu mõni möödakäija võib seda varastada. Parandasin, et tegelikult me oleme ise veel siin. Vastati jah. Kahtlustasin, et võibolla tegelikult möödakäijad ongi osa raha ära varastanud. Saabus muuseumitöötaja, kes surus hüvastijätuks kätt, kuigi oli koroonaoht. Hakkasime väljuma. Teisel pool Raekoja platsi oli raamatupood. Küsisin, millal rahareform tuleb. Ütlesin, et eurol on kaks halba külge: 500-euroseid ei võeta kuskil vastu ja 1-euroseid on liiga palju. Panin ühe asja taskusse ja asusin koos ema ja Pillega kodu poole kõndima. Mõtlesin, et täna läks kõik kergemini kui varem. Mõtlesin edasi, et tegelikult tundub, et tasku põhjas on auk ja taskusse pandud asi läheb kaugele voodri sisse, seega võib alles raskeks minna. Mulle tuli meelde, et ma pole reisil viibimise tõttu kaks päeva näo peale salvi pannud. Arst oli nagu öelnud, et kindlasti tuleb panna iga päev.

"Vene kultuuri jõujooni" 2

Boriss Uspenski. „Vene kultuuri jõujooni. Valik artikleid“. Tõlkinud ja kommenteerinud Peet Lepik. Ilmamaa, Tartu 2013. Praegu loetud köite teist poolt. Kokku 664 lehekülge + nummerdamata pilditahvlid.

Selle raamatu lugemine võttis palju aega, sest tal pole mitte ainult palju lehekülgi, vaid lisaks on pikad joonealused märkused tihedas kirjas. Raamatu vastu on siiski ka varem huvi tuntud, sest kui ma pakkusin ükskord ühele tuttavale raamatute vahetamist, siis ta valis esitatud nimekirjast välja just Uspenski üleliigse eksemplari.

Köite esimest poolt lugedes pidasin raamatu teemat sarnaseks Masaryki Venemaa teemalise raamatuga. Kahe raamatu üks erinevus on siiski, et Masaryk keskendub filosoofiale ja seega sõnalistele allikatele, Uspenski on analüüsinud palju pildilisi allikaid. Ta ei anna eriti hinnanguid, kas sellised pildid on head või halvad, vaid lihtsalt kirjeldab, mis on vene ikoonikunstile tüüpiline.

Lugedes raamatut „Vene kiriku ajalugu“ jäi mulle mulje, et Venemaal pole olnud sellist ikonoklasmi kui Bütsantsis. Ilmselt ongi seda Venemaal vähem olnud, aga Uspenski toob siiski välja, et võitlust pildikummardajate ja usulistest tunnetest tingitud pildirüüste vahel on olnud ka Venemaal. Kõik pildivastased pole olnud siiski kõikide piltide vastased, vaid ühtesid pilte on peetud paremateks kui teisi. Vene vanausulised soovivat pühapiltidena austada vaid selliseid pilte, kus on kujutatud ainult tõesti pühasid isikuid, mitte näiteks koos Jeesusega teda risti löönud sõdureid. Võiks ju mõelda, et kontrastide põhimõttel saaks positiivse ja negatiivse kõrvutamisel positiivset eriti esile tõsta.

Venemaal pole kõik austanud ka Lääne kunsti. See käib vast rohkem vanema aja kohta, uuema kunsti vaatlusel saab Vene kunsti põhistiilidele anda samad nimed, mis Lääne-Euroopa omadele. Uspenskile endale Lääne kunst uurimismaterjaliks kõlbab. Raamat on pealkirja järgi vene kultuurist, aga põhiosa järel tulevasse lisasse on paigutatud peatükk Lääne kunsti kohta, mille hinnangud Vene kunsti peatükkides antavates oluliselt ei erine.

Nagu Venemaal pole austatud alati Lääne kunsti, nii on seal olnud vastuseisu ka läänekristlaste keeltele. Uspenski näitab, et õigeusklike kreeklaste keelde on suhtutud siiski paremini. Vene pühapiltide tekstides on kasutatud kreeka keelt, kuigi eesmärk polevatki olnud, et vaataja kirjutatust aru saaks.

Venelastele on peale vene keele tähtis olnud ka kirikuslaavi keel. Vene kirikureformis polevat keeleküsimus olnud nii tähtis kui Lääne reformatsioonis, nii vana- kui ka uueusulised kasutanud Venemaal kirikuslaavi keelt. Mulle pole siiski selge, kui kaua vanausuliste preestritute ehk papitute haru kirikuslaavi keele oskust säilitada suutis, kui neil polnud enam vahendeid uute preestrite väljaõpetamiseks ja emakeel pidi venelasel olema vene keel.

Uspenski järgi oli Venemaal usklikele ema- ja võõrkeele küsimusest olulisem, kas keel pidi andma edasi pigem täpset sõnastust või täpset mõtet. Võibolla võiks seda võrrelda võlusõnade ja palvete eristamisega. Täpse sõnastuse edasiandmise korral olevat mõte jäänud segasemaks, sest vana sõnastus oli vananenud keeles.

Usklikud olid olnud ka grammatika vastased. Võiks mõelda, et kes pooldab Piibli käsuõpetust, sellele on tähtsad ka grammatikareeglid. Aga nii see polevat olnud, sest ukslikuid oli häirinud, et grammatika lubab moodustada sõnast Jumal mitmusevormi, kui nende arvates on Jumalaid ainult üks. Minu meelest oleks neil mineviku või kaugemate maade kirjeldamisel siiski ka mitmusevormi vaja läinud, minu mälu järgi esineb seda ka Piiblis.

Raamatusse lisatud pilditahvlite puhul mõtlesin pildi üle enamasti algul ise ja alles seejärel lugesin pildiallkirja. Esialgu panin piltidel tähele teisi asju kui raamatus kommenteerija oluliseks oli pidanud. Kui hulga pildiallkirju juba läbi lugenud olin, siis hakkasin tagapool küll juba ise vaatama, kas ka uuel pildil on need asjad, millest eelmiste piltide puhul juttu oli tehtud.

Kommentaarides tuuakse välja, et pildi paremat poolt on peetud paremaks kui vasakut, paremale tiivale on paigutatud positiivsemad tegelased. Autor ei rõhutanud, aga ma lugesin välja, et kõige positiivsem oli siiski keskpunktis, tema paremal ja vasakul käel olid juba teisejärgulisemad. Ja oma silmaga pidlinäiteid vaadates nägin aupaistega tegelasi samal pildil siiski nii paremal kui ka vasakul tiival.

Loomade kolonnid

Oli tehtud uus maleklubi, kus sai mängida. Rivistasin selles mänguloomad kahte kolonni üles, et kolonnide vahelist lahingut mängida. Hakkasin mängima, mida ühe kolonni loomad enne lahingut räägivad. Teises kolonnis oli loomi tunduvalt vähem. Mänguahv käsutas teisi loomi. See ahv nägi välja, nagu oleks ta ühes vanuses, aga mängisin, et tema vanus on teine. Varasemas mängus ei olnud. Kolonni lõpus olid elevandid. Üks elevant tuli sealt ettepoole ahvi juurde, öeldes, et miks ahv käsutab, elevandid on ülemused. See ja üks teine elevant olid rahulikud, aga kolmas metsik.

*

Läksin kooli poole. Kaunase peatuse lähedal vaatasin kella, et tunni alguseni on kümme minutit. Mõtlesin, et selle ajaga jõuan vist enne tunni algust koolimajja, aga kui kell käib tundi, olen alles riidehoius. Mina läksin jala, aga just sõitis peatusesse buss, mille pealt võis tulla klassikaaslasi, kellega ma võisin kohtuda. Esimene tund oli ajalugu klassis 208. Õpetaja Toompere andis tundi, mina hakkasin klassi ees nõusid pesema. Pesemine kestis kaua. Vahepeal panin mõned pestud asjad Ivo laua peale, aga siis mõtlesin, et niiviisi võib ta vihik märjaks saada. Ütlesin, et siin on rohkem kui ühe söögiaja nõud. Küsisin, kas asi on selles, et üleeilne juubelipidu on veel eile jätkunud.

Suits arvutist

Vaatasin, mis andmed mul arvutis DOS-is on. Mõtlesin, kas ma tõesti kirjutasin Helinale viimati viis aastat tagasi. Ma olin kindlasti hiljem ka kirjutanud, aga arvuti kõiki kirju ei näidanud. Henn ütles, et laua all on teine arvuti veel, aga seal olev vana arvuti on imelik. Vennad rääkisid, kuidas nad ükskord kolmekesi lõhkeainet välja töötada proovisid. Neil oli sellele lõhkeainele nimi olemas juba enne välja töötamist. Praegu ootasin, millal nad mulle minu arvuti tagasi annavad. Aga arvuti seest hakkas hoopis suitsu tõusma. Seda oli sealt varem ka tõusnud, aga täna tõusis rohkem kui kunagi varem. Läksin teise ruumi ja rääkisin emale nutuhäälega, et minu arvuti seest hakkas jälle suitsu tõusma, mul on ainult üks arvuti. Suits tuli ülekuumenemisest. Malet mängides kuumenes arvuti samuti üle, aga vähem, siis piirdus ta mürisemisega, suuremal ülekuumenemisel tuli suitsu.

Diagonaalid etturinõrkuse vastu

R-V-K-R-O-O-V-L

1. e4 Rc6 2. Oc4 e6 3. c3 Rb6 4. Ob3 d5 5. f3 Od6 6. d4 de 7. fe Of4+ 8. Od2 Od2+ 9. Kd2 0-0-0 10. Re3 h5 11. Rac2 Lh6 12. Vbf1 Ra5 13. Kd1 Rb3 14. ab h4 15. h3 f6 16. Lh2 Og6 17. e5 Lh5+ 18. Kc1 fe 19. Le5 Le5 20. de Vd7 21. Vd1 Vgd8 22. Vd7 Vd7 23. Vf1 Vf7 24. Vf7 Of7 25. Rd4 Kd7 26. Rf3 Og6 27. Rh4 Oe4 28. Rf3 Ke7 29. Kd2 Rd5 30. Rd5 Od5 31. b4 Of3 32. gf Kf7 33. Ke3 Kg6 34. Kf4 Kh5 35. Kg3 Kg5 36. f4+ Kh5 37. h4 Kh6 38. Kg4 g6 39. b5 c5 40. bc bc 41. b4 a6 44. c4 Kh7 45. Kg5 Kg7 46. c5 Kf7 47. Kh6 1:0.

Kaks rinnet

Käis sõda ja meie sõjavägi elas koobastes. Meil läks läänerindel halvasti, seetõttu põgenesime ja hakkasime valmistama ette rünnakut idarindel. Rünnaku alustamise signaaliks pidi üks naine laulma. Klaus ütles, et see naine on meid iga kord reetnud ja reedab ka see kord. Kas ta reetiski või mingil muul põhjusel, aga vaenlane alustas ise esimesena rünnakut. Seetõttu jäi meie rünnak ära ja põgenesime jälle läänerindele. Valmistasime seal rünnakut ette. Meie vägede positsioonide ees kergitati kardinaid, et näidata, mida me ründama peame. Öeldi, et ega vaenlased meid ei näe. Aga vaenlane alustas ise ka läänerindel rünnakut. Ei teadnud, kas see naine jälle reetis, tegelikult loogika järgi vaenlasel palju muud teha ei olnudki kui rünnata. Hakkasime taas ida suunas põgenema, aga põgeneda polnud tegelikult kuskile, sest meid rünnati kahelt suunalt.

Tšehhi väitekirjade kataloog

Kui kedagi veel Tšehhi ajalugu huvitab, siis saab otsida selle maa väitekirju aadressilt https://is.muni.cz/thesis/ . Hakkasin kõigepealt otsima analoogia põhjal, kas on olemas sealse ülikooli DSpace. Selline asi oli olemas, aga seal ei olnud nii palju huvipakkuvat materjali kui hiljem leitud lingi taga, mille leidsin mingi tšehhikeelse otsinguga magistritööde kohta.

Debreceni ülikool

Otsisin ungarikeelset kunstiajaloo doktoritööd. Esimeseks Yahoo vasteks oli Debreceni ülikooli elektrooniline arhiiv aadressil https://dea.lib.unideb.hu/dea/handle/2437/2265 . Selle sees sai uuesti otsingut kasutada ja otsisin uuesti sama asja. Klikkisin esimest otsinguvastet, mille järel mulle anti valida ungari- ja ingliskeelsete failide vahel. Avasin aadressilt https://dea.lib.unideb.hu/dea/bitstream/handle/2437/209890/__Kis_Gabor___Tezisek___EN_t.pdf?sequence=9&isAllowed=y doktoritöö ingliskeelse kokkuvõtte pikkusega 10 lehekülge. See oli küll kirjandus-, mitte kunstiajaloo doktoritöö kohta. Teemaks on lepingud kuradiga 19. sajandi maailma ilukirjanduses. Lugesin selle läbi. Huvitav leid oli, et ühes lauses esines eestlastele tuttav perekonnanimi Lotman.

Aeglase argipäev

Jälle tuleb asju pesta,

see võib väga kaua kesta.

Kaua pesta mul ei kästa,

soovitus on ainult kasta.

Siiski kogu pesupasta

tuleb kraanist alla lasta.

Laste väljavõtmine

Läksin inglise keele tundi. Õpetaja hakkas kontrollima kodutöid. Ütlesin, et mul on see pooleli, ma tahtsin selle ära teha, aga lihtsalt aega ei jätkunud. Vaatasin, et minu ja Eriku töövihikutes osad laused ei kattu. Selgus, et meil on erineva klassinumbriga töövihikud. Esimesel hetkel olid klassinumbrid ühed, hiljem teised.

*

Tahtsin VEF raadioga Vaba Euroopat kuulata. Saateid oli nüüd hakatud saatma teisest Saksamaa linnast kui varem, aga ma otsisin veel esialgset linna. Raadio ütles, et nupp on hoopis Tallinna peal. Keerasin seda edasi. Nüüd kostis üks Vene jaam. Vahepeal oli neid jaamu väheks jäänud, mida veel raadioaparaadiga kuulata sai, nüüd oli nende arv jälle kasvanud.

*

Vaatasin, et ühes maleseisus saab kuningas kaitsta kahte etturit korraga. Need nupud, millel kuningas kõrval seisis, olid löömatud. Kui kuningas poleks olnud laeva kõrval, vaid laevas sees, oleks see olnud löödav. Sünnitusmajast võeti lapsi välja. Viimastel väljavõtjatel läks sellega aega. Ühe viimasena väljavõtja kohta öeldi, et ta võttis lapse välja, aga endal pole kodus lapsele ühtegi paari riideid. Hakkasime koolimaja neljandalt korruselt alla minema. Ütlesin, et ma hakkasin küll viimasena kõndima, aga mul on samm kiirem ja trepi peal lähen osadest mööda.

Jõudude koondamise miinus

arvuti - inimene

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 Oe7 6. Rc3 d6 7. 0-0 Rbd7 8. Ld3 0-0 9. Of4 Rh5 10. Rg5 Og5 11. Ob7 Vb8 12. Og5 Lg5 13. Oc6 Rdf6 14. f4 Lh6 15. Lf3 g6 16. g4 Rg4 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 30 minutit 46 sekundit, mustal 1 tund 45 minutit 25 sekundit.

Rootsi aja algus

Istusin esimeses pingis ja minu taga istus Peep. Ta pidi kirjutama kontrolltööd. Kui õpetaja parajasti eemal oli, küsis Peep minult Rootsi aja alguse kohta Eestis. Vastasin, et Rootsi aeg algas järk-järgult. Eesti vallutamine oli seotud Kolmekümne aastase sõjaga. Sõditi peamiselt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, aga sõditi ka Eestis. Mõtlesin, et oleks võinud veel lisada, et kui Põhja-Eestis oli juba Rootsi aeg, oli Lõuna-Eestis veel Poola aeg. Aga kui Peep hakkas paberile daatumeid kirja panema, vaatasin, et tegelikult teab ta neid rohkem kui mina. Võibolla oli ta nende päheõppimiseks kasutanud minu meetodit. Õpetaja tuli tagasi. Ta vaatas Peebu tööd ja ütles, et kas ta on tõesti kirja pannud ainult daatumeid. Peep tõmbas seepeale kõik kirja pandud read ühekaupa maha. Mina ütlesin, et ülikooli eksamitel küsiti ainult daatumeid ja hindasid. Mari S. hakkas taga pingis rääkima, et mõnel on vale eksamineerimisviisi tõttu kõrge enesehinnang, seetõttu käivad nad päeva jooksul internetis teist korda veel ja kolmandat korda veel. Ma hästi ei kuulnud tema juttu, sest ta ei rääkinud kogu klassile, vaid lähemal istujatele.

Nätske telefonikaart

Viskasin prahi ära. Pillet hakkas äravisatud asjadest telefonikaart huvitama. Ütlesin, et ma võin selle uuesti prügi hulgast välja võtta. Andsin selle Pillele. Seletasin, et see on üks auhindadest, mille ma endale maleturniiril valisin. Hakkasin kahtlema, kas see ikka oli auhind, see võis olla ka mõne teise osavõtja oma, mida ma olin laua peal nähes eksikombel auhinnaks pidanud. Õnneks oli see taskus kandmisest lühikese ajaga nii nätskeks läinud, et Pille ei saanud seda arvutisse panna ja kontrollida, ega seal varasema omaniku salvestatud kõnesid ei ole. Ütlesin Pillele, et ta saab endale tervema telefonikaardi ka osta. Aga Pillet huvitasid just vanad kaardid, tal oli muuseumis nende kogu. Mulle meenus, et kaardil ei saa varasema omaniku kõnesid olla, sest kui mina selle kaardi endale võtsin, oli see alles kilepakendis.

*

Televiisoris näidati, kuidas inimesed vee pealetungi tõttu massiliselt uppusid. Kommentaatori hääl ütles: "The ground level will never return." See tähendas vist, et kliimasoojenemisest tingitud maailmamere taseme tõusu tõttu ei alane meri enam kunagi endisele tasemele ja sellepärast inimesed upuvadki. Ground level võis tähendada varasemat veetaseme normaalseisu Londoni meridiaanil. See oli sõjafilm. Ühelt poolt kõlasid langejate oiged, teiselt poolt rõõmus marsimuusika. Kokku nimetati seda sõjakäraks.

Mäng laua keskel

R-L-V-K-V-R-O-O

1. f4 c6 2. g3 d5 3. e4 e6 4. ed cd 5. Rb3 g6 6. d3 Rd7 7. Rfd2 Rab6 8. 0-0-0 f5 9. Od4 Od4 10. Rd4 Ld6 11. Rb5 Lc5 12. Rc3 d4 13. Re2 Vc7 14. Rb3 Ld6 15. Red4 a6 16. c3 Of7 17. Kd2 0-0 18. Ra5 Rd5 19. Rc4 Le7 20. Od5 1:0.

Vanad valimisliidud

Vaatasin vana 1989. a. valimislehte. Selles olid toodud valimisliitude nimed ja artiklid valimisliitude kohta. Nimed olid pikad ja ühe valimisliidu nimes oli kasutatud võõrkeelseid sõnu. Ütlesin, et tol ajal olid valimisliitudel omapärased nimed, Rahvarinde valimisliidu nimest ei ole üldse välja loetav, et see on Rahvarinde valimisliit. Näitasin artiklit ühe kõnealuse valimisliidu kohta ja tahtsin näidata ka teist, aga ei leidnud seda enam üles. Hakkasin otsima.

Ansambel Singer-Vinger

Üks ansambel, mida ma olen raadiost lindistanud, on Singer-Vinger. Täna kuulasin juutuubist nende laulu aadressil https://www.youtube.com/watch?v=dPeLk-RRvTw , mis mulle varem tuttav ei olnud, kuigi sellel on märgitud üle 200 000 kuulamise. Sõnad singer-vinger on tuttavad ka lasteluuletusest, milles olid umbes sõnad: "Singer-vinger ninaprill, / meil oli kodus krokodill". Ja olen kuulnud õmblusmasinast Singer. Inglise keeles peaks see sõna tähendama lauljat, olles seega muusikaansamblile kohane nimi. Singer-Vinger on teinud natuke raskemat muusikat kui siin muusikarubriigis varem antud linkide taga. Ansambli solist on Hardi Volmer. Kui ma ei eksi, siis ma olen videotest näinud, et ansambli koosseisu on kuulunud ka Mihkel Raud. Ükskord Q-raadio edetabelisaadet kuulates oli keegi teinud ühest Hardi Volmeri laulust niinimetatud kaveri. Saates käisid külalised edetabeli laule kommenteerimas ja üks neist rääkis, et ei ole vaja ümber teha asju, mida varem on paremini tehtud, see uus laulja küll see tugev tõupuhas mees ei ole, külaline saab aru, kui Hardi Volmer seda laulab. Kui ma õigesti mäletan, siis Volmer on tegelenud ka filmide tegemisega, seoses sellega on ta fotole jäänud inimesega, kelle nimi oli vist Riho Unt.

Täna kuulatud laul on tegelikult kevade teemaline, sest selles on juttu kasevetest. Mulle on tuttavam sõna kasemahl. Olen näinud nii puu seest kasemahla võtmist kui ka mäletan, et üks minu vend tarvitas lapsena palju poest ostetud pudelijooki, mille sildile oli kirjutatud kase-õunamahl. Hiljem olen kuulnud, et kevadeti juuakse ka vahtramahla. Täna aknast välja vaadates paistab, et taevast on tulnud teist liiki vett. Akna taga kasvavad ka kased, mis ei ole veel raagus, kuigi suvel põuaga ähvardasid paar kaske ennetähtaegselt kollaseks minna. Hiljem vihma alates läksid uuesti rohelisemaks.

Kaunase puiestee

1. Kaunase puiesteele kolisime, kui ma olin 1-aastane, ära kolisime sealt, kui ma olin 9-aastane ja käisin kolmandas klassis.

2. Mõnes varasemas mälestuste sissekandes on sellest tänavast juba juttu olnud, mõnes võib tulla ka edaspidi.

3. Elasime pruunis viiekorruselises majas kolmandal korrusel.

4. Tänaval oli mitu nelinurkselt majadega piiratud erinevat värvi hoovi, meie elasime ühes neist.

5. Meie maja vastas olid pruun lasteaed ja valge lasteaed, natuke hiljem ehitati kaks kollast.

6. Lasteaedade taha ehitati algul vene kool ja hiljem eesti oma.

7. Teises suunas Saare poe suunas minnes olid tee peal Anne tänaval kaks lasteaeda ja kaks kooli.

8. Teises suunas Kaunase puiesteelt Kalda tee suunas minnes olid bussipeatus ja Sõpruse pood.

9. Hiljem tehti vene kooli juurde üks bussipeatus juurde.

10. Pille ja mina sündisime veel Ujula tänaval elamise ajal, kõik neli nooremat venda sündisid Kaunase puiesteel elamise ajal.

11. Naabrilastest mängisime kõige rohkem Pireti ja Kerstiniga, kes elasid naabermajas mitu trepikoda edasi.

12. Kerstini isa soovitas ühel õhtul, et ma järgmisel päeval Kerstinit välja kutsuma läheksin, hakkasin teda välja kutsuma iga päev.

13. Ema ütles mulle, et Kerstinit ma võin välja kutsuda, aga Piret on nii suur tüdruk, et ma teda ei kutsuks.

14. Koos Piretiga tuli sageli mängu ka tema klassiõde Ruth, kes elas temaga samas majas üks trepikoda veel kaugemal.

15. Ruthi peres oli suurem arv lapsi, aga teiste nende pere lastega me ei mänginud.

16. Nimekuju Ruth olen võtnud õe märkmikust, suuliselt hääldati tegelikult Rutt.

17. Elasime linna piiril, algul jäi samale tänavale üks talumaja, mille asemele hiljem üheksakorruselised majad ehitati.

18. Talumaja lähedal kasvasid õunapuud ja seal oli allikas, mida enam ei ole.

19. Kuskil läheduses oli ka Anne mõis.

20. Meie all korteris elasid Ene ja Riina, kellel oli must koer Tont.

21. Ene ja Riina ema oli kooliõpetaja ning käis meid keelamas, et me vaiksemad oleksime, hääled kostsid paneelidest läbi, aga temal pärast kooli pea valutas.

22. Meie vastaskorteris elas algul suur poiss Ott, kes olevat käinud ükskord meie pool jõuluvanaks.

23. Oti korteris õpetati meile peegelpiltide tegemist, mida olen hiljem ka oma blogisse riputanud.

24. Peegelpildi tegemiseks tuli katta peeglipind vesivärvidest mustriga, panna selle peale väike libeda paberi leht ja siis ära võtta, äravõtmisel võis paberit väristada.

25. Hiljem kolis sellesse korterisse Bruno koos kurttummade kaksikõdedega.

26. Kõrgemal korrusel elas perekond, kus oli veel rohkem lapsi kui meie peres.

27. Kõrgemal elas ka venelasest sektsioonivanem ja koristajatädi, kes vahepeal valvas akna peal, millal post tuleb, et selle varastamisele lõppu teha.

28. Vahepeal sain hästi läbi Pireti ja Kerstini vastasmajas elanud Annega, kes hiljem silmapiirilt kadus, võibolla lihtsalt ei tulnud enam minu maja juurde.

29. Ühel korral käis mind õue kutsumas Liis, kes elas meie majas kõrvaltrepikojas.

30. Eesti lastest elasid seal veel Anu ja Kadri ning Leino, aga suurem osa trepikoja elanikke olid venelased.

31. Vahepeal mängisin liivakastis koos teisel korrusel elanud ja hiljem ära kolinud Kristiinaga, kellel oli kaasas tema vanaema.

32. Mängisin liivakastis ka naabermajas elanud Annikaga, aga temaga hakkasime üksteisele liiva silma viskama.

33. Kristiina korteris oli hiljem või käis seal külas poiss nimega Maksim, kes mängis nii eesti kui ka vene lastega.

34. Meie trepikojas esimesel korrusel elasid Heiki, Anneli ja Jüri, lõpus sündis perre vist veel üks laps.

35. Esimesel korrusel teises korteris elas suur poiss Asko, keda Pille klassivennast eristamiseks hüüdsime Suureks Askoks.

36. Asko kogus marke ja tema ema andis ühe tema margialbumitest mulle.

37. Ainsad naabrilapsed, kelle sünnipäevadel me käisime, olid Piret ja Kerstin.

38. Nemad käisid ka meie pere laste sünnipäevadel.

39. Minu kampa kuulusid Kerstin ja Klaus, vaenalaste kambas olid Pille, Piret ja veel mõned tüdrukud.

40. Kahe vaenuliku kamba liikmed kuulusid ühiselt ka ühte suuremasse kampa.

41. Kahe pere lapsed rääkisid, et igaühel on oma maad, millest on varasemas sissekandes juba juttu olnud.

42. Kampade tegevus oli seotud vihikutesse ja märkmikutesse kirjutamisega, väiksemate kampade puhul ka nende märkmikute peitmisega.

43. Ükskord tehti suurema arvu laste osalusel lasteaia õuel tsirkust.

44. Annikaga samas trepikojas elas kaks tüdrukut, kelle ühe nime kirjapilt võis olla Monika ja teist nimetasin ma Iljaana, aga seletati vist, et õige nimi võis olla Jaana.

45. Meie trepikojas kõrgemal korrusel elas üks vene poiss, keda hüüdsime Kirjavargaks.

46. Meie maja kõige kaugemas trepikojas elasid Väike-Riina ja Ilmar.

47. Tavaliselt eesti lapsed vene lastega ei mänginud, aga Väikse Riina kohta öeldi ühel korral, et tema mängib venelastega.

48. Eesti ja vene laste vahel oli kaklusi.

49. Pireti ja Kerstini trepikojas elas kojamees koos ühe inimesega, kes ei osanud rääkida.

50. Ära kolides oli mul kahju, et kamba organiseerimine jäi pooleli.

Head odad

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet 1:1. Esimeses mängus olid mul mustad ja teises valged. Esimeses mängus aitas vastasel materjali võita oda arendamine c4 koos järgnenud käiguga Rg6, kui löömine fg polnud sidumise tõttu võimalik. Teises mängus sain mina materjalivõidu, arendades oda g5 ja vankri d1 ning viies nende koostöös läbi löömised Vd7 ja Oe7. Esimese mängu järel langes minu reiting alla 1800 piiri, aga teise mänguga tõusis sellest jälle kõrgemale.

Esimene tööpäev

Sven näitas võrgulehekülge, kuhu ta oli riputanud oma parimad malepartiid. Seal oli ka üks minuga mängitud partii. Sven oli täna sõbralikus meeleolus ja ütles, et see on minu parim partii. Vastasin, et ma ei mäleta, mis tulemusega mäng lõppes. Selle partii tulemusel oli Sven tulnud Tartu meistriks ja mina olin saanud kolmanda koha.

*

Vaatasin Helina raamatutsitaatide blogi. Seal ei olnud ammu kirjutatud, aga vahepeal oli viimasele sissekandele tulnud mitu kommentaari ja üks tuli ka praegu. Mõtlesin, et see pole tegelikult kindel, et see on Helina blogi. Üks nimi, mida blogis oli nimetatud, oli Mikk, seetõttu küsisin enda tuttavalt Mikult, kas see on tema blogi. Ta vastas, et ei ole, ta kirjutab ühte teist blogi.

*

Mulle eraldati töökoht õena. Läksin esimeseks tööpäevaks Vanemuise tänavale kohale. Ma ei teadnud, millises arstikabinetis ma pean töötama. Vaatasin maja ees ringi. Rääkisin ühtedele poistele, et siin oleva müüri pealt hüpati ükskord alla. Seletasin, et otsa poolt on müür madalam. Vaatasin, et hoopis kõrgem. Siis vaatasin, et päris otsa peal on jälle madalam. Müüri peal maja ei olnud, aga seal oli maja asukoht. Ajalehes kirjutati, et maja omaniku ja linna vahel on tüli, seetõttu ehitati sinna see, mis seal praegu on. Läksin õigesse arstikabinetti kümme minutit pärast tööpäeva algust sisse. Seega jäin juba esimesel tööpäeval hiljaks. Arst küsis, kui palju ma palka tahan. Vastasin, et ma ei taha siin üldse üle ühe päeva töötada, ma tahan kodus töötada. Mõtlesin, et küsiks palka teistest vähem. Arst pidi kulutama tööaega minu õpetamisele.

Tegevused laulmisklassis

Istusin laulmisklassis maleklubis. Märkasin, et mul ei ole koroonamaski ees, olen selle ruumi sisenemisel laua peale pannud. Nüüd kahtlesin, kas sellist maski, mis on lauda puudutanud, tohib enam ette panna. Võtsin maskipaki, et valida sellest mõni puhtam mask. Esimese kohta, mis sõrmede vahele jäi, ütlesin, et see pole mask, vaid sokk. Seda ei tohtinud ka ette panna. Üks poiss tuli klubisse juurde ja istus minu kõrvale. Ta oli mulle liiga lähedal, see oli nakkusohtlik.

*

Malenurgas kommenteeriti mõnesid partiisid. Minu partiid sel korral hulgas ei olnud, varem oli ühel korral kommenteeritud ka minu oma. Kommenteerija võibolla praegu ei teadnud, et ma malega edasi tegelen. Ta kirjutas, et tänavune malehooaeg algas alles sügisel. Ma olin ka koroona tõttu alles sügisel klubis käima hakanud, aga kodus olin mänginud aasta ringi.

*

Istusin laulmistunnis. Õpetaja ütles, et nüüd võiks esitada ajaloolase küsimuse. Hüüdsin, et ajaloolase küsimus võiks olla, mis on erinevused sada aastat vanemast ja sada aastat hilisemast muusikast. Õpetaja tuli minu juurde ja tahtis, et ma räägiks endast ja muusikast. Rääkisin, et kuulan muusikat mitu korda päevas. Põhiliselt kuulan kassette. Teised imestavad, kui kuulevad, et keegi ikka veel kassette tarvitab. Kassettidelt kuulan peamiselt raadiost lindistatud muusikat. Kõige rohkem meeldib mulle kantrimuusika.

Tšehhi magistritöö

Leidsin aadressilt https://is.muni.cz/th/d0m32/Skladal_Diplomova_prace.pdf tšehhikeelse magistritöö Masaryki kohta, mida võiks lugeda, kui ma aega leian. Praegu jäädvustan lingi. Täna lugesin ingliskeelset kokkuvõtet. Selles öeldakse, et kõigi Masaryki teoste ühendav teema on religioon. Masaryki sõjamälestustest ma siiski seda teemat ei mäleta. /TÄIENDUS: Olen siiski varem ise kirjutanud, et natuke seda seal raamatus esineb./ Kokkuvõte oli väga lühike. Mulle õpetas minu magistritöö juhendaja, et ingliskeelse kokkuvõtte pealkiri peab olema magistritöö pealkirja tõlge, aga kõik tööd seda soovitust ei täida.

Elektrooniliselt hääletama

Koroonaohu vähendamise eesmärgil kavatsen anda varsti saabuvatel valimistel oma hääle esimest korda elektrooniliselt. Olen alati andnud hääle lähtudes rahvuslik-rohelisest maailmavaatest, tänavuse kuuma suve järel on kerge eelistada selle rohelist külge, kuigi võib karta, et paljud valijad otsustavad elektrihinna tõusu tõttu teisiti. Roheliste tänavustest Tartu kandidaatidest on mulle kõige tuttavam Ott Kiens, kellega olen nii ise kohtunud kui ka olen teda ajalehest lugenud. Minu mulje järgi on ta viisakas ja intelligentne. Kiensi ajaleheintervjuu järgi on rohelistele kõige lähemad sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200, minu teine valimiseelistus oleks rahvuslusest lähtudes Isamaa.

Kool ja tervis

Lamasin voodis. Mulle käidi peale, et ma juba üles tõuseksin. Aga mul oli rääkidagi nii raske, et rääkisin silphaaval ja tegin pause silpide keskel. Kui üks inimene minu voodisse ronis, läksin voodist välja.

*

Istusime koolitunnis. Lauri K. ütles, et ta tahab kogu aeg nina nuusata, aga mask peab ees olema. Soovitasin, et nuuskamise ajaks võib maski eest võtta, ta võib koridori nuuskama minna. Nii ta tegigi. Mõtlesin, et nüüd ta puudutab just määrdunud käega ukselinki. Õpetaja Suuman tuli uksele ütlema, et eelmises tema tunnis olime teisel üritusel, nüüd peame tema tundi minema. Vaidlesin vastu, et traditsioon on, et kui üks tund jääb vahele, siis jätkatakse selle tunniga, mis peab järgmine olema. Õpetaja Suuman ütles, et ise ma tema tunnist puudusin. Nüüd tuli see mulle meelde ja ütlesin, et kodus ma arvasin, et võibolla mul on palavik, aga hiljem sain aru, et palavikku ei ole ja tulin kooli. Nüüd võis minu pinginaaber Sander arvata, et mul on koroona. Aga ma olin kindel, et mul oli olnud ainult närvipalavik.

Kõrvuti vabaetturid

L-V-K-R-V-R-O-O

inimene - sama inimene

1. f4 f5 2. g3 g6 3. R1e3 Rc6 4. Rc3 0-0-0 5. 0-0-0 d6 6. Oc6 dc 7. a4 Rd7 8. La3 Lb7 9. a5 Oc3 10. dc Rc5 11. b4 Re4 12. a6 Lb5 13. Rf1 Oc4 14. Oa7 Oe2 15. Og1 Od1 16. a7 Kb7 17. Vd1 Va8 18. Kb2 c5 19. Va1 Lb6 20. Lb3 Va7 21. Va7 La7 22. bc+ Ka8 23. cd Lb7 24. dc Lb3 25. bc Kb7 26. b4 Kc7 27. c4 Vd8 28. b5 Rd2 29. Rd2 Vd2 30. Kc3 Vd1 31. Od4 Vh1 32. b6 Kb7 33. c5 Vh2 3. Kc4 Vg2 35. Kd5 Vg3 36. c6+ Kc8 37. b7+ Kb8 38. Oe5+ 1:0. Valgel kulus 21 ja mustal 23 minutit.

Vigurid üle keskjoone

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 b5 6. Ob3 Oc5 7. Le2 d6 8. Rc3 Og4 9. h3 Rd4 10. Ld3 Of3 11. gf Rh5 12. Rd5 c6 13. Re3 Rf4 14. Lc3 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 51 minutit 47 sekundit, mustal 1 tund 52 minutit.

Kirjeldus blogile

Lisasin blogi ülanurka blogi sisu kirjelduse. Midagi sellist oli ka blogi tegevuse alguses, kuigi teistsuguse sõnavalikuga, siis olid neli sõna vist uudised, unenäod, luuletused ja artiklid. Vahepeal kirjeldust ei olnud. Praegu ma ei tea, kui palju ma edaspidi luuletusi kirjutan, artiklid olid tol ajal rohkem naljasõna, aga malest ja lugemisest olen rohkem kirjutama hakanud. Klaus on soovitanud, et blogil võiks olla hoiatus, et siin on unenägusid. Aga igale sissekandele seda eraldi algusesse kirjutada tundub liig, kuigi alguses ma seda tegin. Ise ma und nähes ka enamasti ei tea, et see on unenägu.

Kaks valikainet

Olin koolimajas. Täna oli olnud juba palju tunde, aga mulle meenus, et üks teistest pikem tund tuleb veel. Kaks viimast tundi olid valikained. Kui ma nii hilja koju läksin, võis ema kodus muretsema hakata. Vaatasin ruumijaotusplaanist, et sinna on kõigile klassidele märgitud ainult kaks ruumi, mille vahel liikuda, ülejäänud ruumid olid kindlale klassile kinnistatud ja seal toimus enamik tunde. Ma ei kartnud enam eriti iga vahetund wc-s käia. Läksin koolimajast välja, et võtta kotist märkmik ja vaadata sellest, kuhu ruumi minna. Avastasin, et ranitsa üks lukk oli lahti. Nii oleks võinud vihm peale sadada. Vihm sadaski kotist välja võetud märkmiku peale. Meil oli viimases valikaine tunnis uus õpetaja. Läksin küsisin fuajees Kristerilt, kuidas saab koolimaja juurde ehitatud ossa minna. Ütlesin, et ma olen seal klassikokkutuleku ajal käinud, siis läksin tiiva lõpust, aga teid peaks rohkem olema. Püüdsin meenutada, kas see klassikokkutulek oli aastal 2010 või 2015.

*

Läksin raamatukokku raamatut tagastama. See toimus ühes väiksemas ruumis. Raamatukogutöötaja jättis tagastatava raamatu laua peale ja ei teinud sellega midagi edasi. Tahtsin küsida, kas ta ikka märkas, et ma raamatu tagastan. Aga ta andis märku, et ma lahkuksin. Nii ma tegingi.

Fotovalik

Läksin loengusse kohviku moodi kohta, kus oli kaks lauarida. Nägin, kus Reeli istub, aga tema kõrvale ma ei istunud. Ta istus ühtede poiste juures. Vaatasin siiski, kes mujal vabade kohtade kõrval istub, nagu mul poleks ükskõik, millisele muule kohale istuda. Istusin Reelist kõige kaugemassse nurka. Võibolla Kristjan K. kõrvale, aga kindlalt ei tundnud ära. Mõtlesin, kas Kristjan K. saab käia ülikoolis, ülikool nõuab püsivust.

*

Olin koostanud peol näitamiseks valiku enda tehtud fotodest. Ema vaatas enne pidu valiku üle. Ta soovitas, et ma jätaks sellest välja kõik maleteemalised fotod. Tegin nagu öeldud, aga mõtlesin, et nendel, kes ise malet ei mängi, oleks võibolla just huvitav näha, milline malemängukoht on.

*

Näitasin, et eesti keele sõnaraamatus ei ole üks sõna üldse eestipärane ja selle seletus ei tundu üldse eestikeelne.

Diktaator ja demokraat

28. oktoobril möödub 99 aastat Mussolini võimuletulekust. Otsisin tšehhikeelset lehekülge, kus oleks juttu Masaryki suhtumisest sellesse sündmusesse. Leidsin aadressilt https://omelka.blog.idnes.cz/blog.aspx?c=667549 blogisissekande, mis on kirjutatud teistsuguse nurga alt kui ma ootasin. Masaryk ja Mussolini võitlesid Esimeses maailmasõjas tegelikult mõlemad Austria-Ungari vastu ja aastal 1918, kui fašistlikku organisatsiooni polnud veel asutatud, kiitis Mussolini, et tšehhi sõdurid on ühed paremad maailmas. Masaryki ja sotsialismi perioodil Mussolinit huvitas mõlemat Jan Hus. Ka fašistide võimu ajal aastal 1926 andis Mussolini Masarykile ordeni. /PARANDUS: Vaatasin seda kohta uuesti. Sissekandes mainitakse siiski vaid ordenit, mille Masaryk andis Mussolinile, sest valge lõvi orden on Tšehhoslovakkia orden. Esimesel lugemisel eksitas nimede asemel asesõnade kasutamine./ Masintõlkes on natuke segasemalt sõnastatud, aga loen välja, et Masaryk andis omakorda Mussolinile ordeni. Igal juhul tean, et Eestilt sai Mussolini Vabadusristi. Blogisissekande autor oletab, et võibolla oli Masaryk vähem demokraat kui arvatud. Aga arvatavasti ühendasid neid rohkem ühised vaenlased. Churchilli kohta lugesin üleeile kontrollimiseks, et 1920. aastatel ta olevat Mussolinit imetlenud, 1930. aastatel suhtumine halvenes. Esimese maailmasõja ajal nimetas Masaryk ka ennast diktaatoriks, kuigi ajutiseks. Siis nimetas ta enda organisatsiooni ka Itaalia kurjategijate eeskujul maffiaks, Mussolini püüdis Sitsiilia maffiat välja juurida, aga pärast tema kukutamist see taastus.

Kõnelev loode

Klaus ütles väljapüütud kalade kohta, et need on särjed. Küsisin, kas särjed on nii suured, varem on olnud väiksemad. Klaus küsis, kus ma väiksemaid nägin. Vastasin, et kui me koos Peedu jõest püüdsime. Pidasin võimalikuks, et Peedu jões on väiksemad ja nooremad kalad, Emajõkke ujumise ajaks nad kasvavad suuremaks. Tahtsime vangistusest põgeneda, sest me ei tahtnud minna kloostrisse. Arvasime, et indiaanlased lasevad meid läbi. Asusime teele. Kui jõudsime ühe koridori uksele, lasi valvur tähtsamad meist läbi, aga mind mitte, põhjendusega, et ma olen ainult sõdur. Minu selja tagant tulid NLKP juhid, kes põhjendasid saabumist sellega, et nad nägid Savisaare prilliklaase.

*

Ühes väikses nõus oli üks poolvedel laps. Laps rääkis meiega. Öeldi, et ta ei ole laps, vaid loode. Küsisin talt, kas looted oskavad siis rääkida. Loode vastas, et ei oska. Ta pudenes minu käes korraks nõust välja. Panin ta kohe tagasi, aga võibolla sai ta nõust välja kukkudes juba surma. Seetõttu pani loote ema kohe mitu uut loodet idanema. Ta seletas, et ta teeb seda ise, kuna arstid on talle ekslikult öelnud, et tema enam lapsi ei saa. Ma ei leidnud kõnelevat loodet enam üles. Mäletasin, millises pakis ta on, aga ei näinud enam seda pakendit muude asjade vahel. Otsisin seda. Mõned lapsed lahkusid meie poolt. Ma oletasin, et üks neist on see kadunud laps, aga ma ei tundnud kindlalt ära ja vist siiski ei olnud. Mulle tuli mõte, et kadunud lapse mobiiltelefonile saab helistada, siis kuuleb, kus telefon heliseb. Nii ma tegingi. Kui ta kõne vastu võttis, hakkasin uuesti temaga rääkima, aga endiselt ei näinud teda.

Mängukohtade valik

Tänaseks oli mind kutsutud päevakeskusesse Seljodkini mälestusturniirile, aga sinna ma ei läinud. Selle asemel mängisin kaks välkpartiid Vint.ee-s. Mõlemas mängus olid mul mustad. Esimeses reitinguarvestuslikus mängus jäin mõlemapoolsete löömiste seeria tulemusel vähemviguriga ja alistusin. Teises mittereitinguarvestuslikus mängus võitsin kõigepealt materjali mina, seejärel kaotasin ratsukahvli tõttu vankri, seejärel jättis vastane ratsu ette. Vankrilõppmängus, kus mul oli kolm etturit rohkem, aga mõtlemisaega vähem, loobus vastane mängu jätkamisest.

Koeraliha

Selgus, et üks laulja on tarvitanud kogu aeg varjunime, tema õige nimi oli teistsugune. Ta pani lauale igaühe ette suure lihakäntsaka. Ta seletas, et see on koeraliha, ta oli püüdnud neid koeri liivakastidest. Mina seda ei söönud, sest Eestis polnud koeraliha söömine traditsiooniline, pealegi võisid need koerad haiged ja ravimeid täis olla. Teised ka ei söönud. Vanaema tuli teisest ruumist ja ütles, et tema sõi. Võimalik, et ma olin kunagi koeraliha söönud, kui polnud hoiatatud, kelle oma see on.

*

Pühasid sõdasid kuulutati välja järjest väiksemate üksuste vastu, nüüd kuulutati meie maja vastu. See tähendas ohtu, aga me ei hakanud sellepärast maja maha jätma. Vanaema tuli linnast ja rääkis, et seal aeti laiali püha sõja õhutajate meeleavaldus, kes olid kõnes valetanud, nagu oleks isal madal haridus ja nagu ei oskaks ema eesti keelt. Mõtlesin, et ma olen kogu elu siin majas rahulikult elanud, teadmata, et maja vastu kuulutati juba sada aastat tagasi püha sõda välja.

*

Peo lõpetuseks sõin hapukapsast. See ei lõppenud kuidagi otsa. Lõpuks selgus, et asi on selles, et mult on juba taldrik ära võetud ja olen hakanud sööma ühiskausist. Nüüd jäi sinna vist liiga vähe järele. Istusin teise koha peale. Mul läks joogiklaas ümber ja jook voolas laualina peale.

Hilinemisega loengusse

Läksin ülikooli. Jäin loengusse hiljaks. Ma polnud ammu jäänud. Väljusin täna kodust samal kellaajal, mis tavaliselt, aga nähtavasti kõndisin aeglaselt. Konspekteerisin meesõppejõu loengut. Ta tuli kontrollima, mida ma konspekti kirjutan. Seletasin, et kirjutan asju üles tagantjärele. Ma polnud praegu kirjutanud seda, mida õppejõud hetkel rääkis, vaid varem räägitut. Märkasin, et mul valgub pastakajoon paberil laiali ja kirjutatu pole loetav.

Sõja aastapäev

Tänasel teise Itaalia-Etioopia sõja aastapäeval püüdsin seostada oma ülikooliaegseid ja praeguseid uurimisteemasid. Otsisin tšehhikeelset võrgulehekülge, kus oleks juttu suhtumisest sellesse sõtta Tšehhoslovakkias. Leidsin aadressilt https://dk.upce.cz/bitstream/handle/10195/72174/DvoracekJ_CeskoslovenskoEtiopskeVztahy_TJ_2018.pdf?sequence=1&isAllowed=y doktoritöö, mille põhiteema on Tšehhoslovakkia-Etioopia suhted aastatel 1945-1974, aga selles sisaldub lõike ka varasema aja kohta. Erinevalt Tartu Ülikooli raamatukogust katsetatud PDF-ist oli see tõlkeprogrammi kopeeritav. Kirjutati, kuidas Tšehhoslovakkia üks tähtsamaid poliitikuid Beneš Rahvasteliidus Itaalia-Etioopia ehk Abessiinia konfliktiga tegeles. Etioopia tarvitas sõjas kuulsaid Tšehhoslovakkias toodetud relvi, kuid suuremalt jaolt olid need hangitud enne konflikti. Masintõlke järgi tundus, et suvel 1935 kehtestati Rahvasteliidu relvaembargo, see jätnud Etioopia isolatsiooni. Tšehhoslovakkia olnud huvitatud eelkõige tasakaalu säilitamisest Euroopas. Kuigi võiks mõelda, et kui üks riik kasvab või vastupidi sõjas nõrgeneb, siis see mõjutab ka Euroopa tasakaalu. Võibolla Tšehhoslovakkia lootiski sarnaselt Churchillile Itaaliast vastukaalu Saksamaale. Austriale Mussolini algul Saksamaa suhtes toetust avaldas. Doktoritöös peetakse varem kirjeldatud Tšehhoslovakkia toetust Etioopiale müüdiks. Aastal 1938 tunnustas Tšehhoslovakkia Itaalia vallutust Etioopias de jure. Teatavasti samal aastal osales Itaalia sellest hoolimata Müncheni konverentsil Tšehhoslovakkia tükeldamisel. Eestis on loodetud, et kui Eesti sõdib Afganistanis ja Iraagis, siis tuleb Ameerika hiljem Eestile appi, Tšehhoslovakkias võidi midagi sarnast loota.

Maja ekraanil

Läbi akna tuli fotoaparaadi ekraanile meie vana Kaunase puiestee maja. Mõtlesin, kas see paistab tõesti praegusesse kodusse ära. Aga siis tuli mulle meelde, et me hiljuti kolisime vanale kodule lähemale, praegusesse aknasse tõesti paistab. Tahtsin vana kodu uuesti kaadrisse valida, aga sinna tulnud majal oli liiga suur number. Paistis, et ma olin valinud vale maja. Meie vana hoov oli ilmselt sellest järgmine.

Kaugete etturite kaitstavus

Maleklubi listis nimetati neid vapramateks, kes viimasel klubi üritusel rohkem tunde istusid, aga minu lemmiktegevus on mõtlemine ja seda saab kodus veel edukamalt harrastada. Vahel tahan küll testida, kas kodune mõttetöö on targemaks teinud. Täna valisin ka arvutiprogrammi vastu avangu, millega võitmise tõenäosus on väiksem, aga kus mõtlemisainet on seda rohkem järele jäänud:

arvuti -  inimene

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. a4 b4 9. Od5 Rd5 10. ed Rd4 11. Rd4 ed 12. Le2 Kf8 13. Lc4 Of6 14. Lb4 Of5 15. d3 Vb8 16. La5 Lc8 17. b3 g6 18. Oh6+ Og7 19. Og7+ Kg7 20. Rd2 Ve8 21. Rf3 Lb7 22. Rd4 Od7 23. c4 La7 24. Ve8 Ve8 25. Rb5 Ob5 26. ab Ve2 27. Lc3+ Kg8 28. d4 Lb8 29. ba Le8 30. a7 La8 31. c5 dc 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 39 minutit 39 sekundit, mustal 1 tund 31 minutit 47 sekundit.

Töö lõppjärk

Lõpetasin magistritöö kirjutamist. Kord nägi ette, et ülikooli lõputöö peab olema 100 ja magistritöö 200 lehekülge pikk, aga mul tulid mõlemad 180 lehekülje kandis. Kirjutasin magistritööd lõputöö edasiarendusena ja lisasin vaid mõned leheküljed. Et pikem töö kirjutada, selleks oleks pidanud veel aega võtma, aga õppeaeg hakkas vist läbi saama. Olin märkinud, kes on juhendaja, aga tegelikult olin magistriõppe ajal juhendajaga ainult ühe korra rääkinud. Ma ei lugenud üle, aga mul võis töös esineda slängisõnu, mille olin kirja pannud enda jaoks, kavatsusega need hiljem asendada. Mul olid ühel leheküljel viited kolmele võrguleheküljele, nüüd lisasin nendele võrgulehekülgedele hüüdnimed. Nende sõnade kohta võidi ka kaitsmisel öelda, et see on liiga kõnekeel. Olin kodust väljumas, et töö ülikooli ära viia, aga ema tahtis mind just ravima hakata.