Selgus, et üks laulja on tarvitanud kogu aeg varjunime, tema õige nimi oli teistsugune. Ta pani lauale igaühe ette suure lihakäntsaka. Ta seletas, et see on koeraliha, ta oli püüdnud neid koeri liivakastidest. Mina seda ei söönud, sest Eestis polnud koeraliha söömine traditsiooniline, pealegi võisid need koerad haiged ja ravimeid täis olla. Teised ka ei söönud. Vanaema tuli teisest ruumist ja ütles, et tema sõi. Võimalik, et ma olin kunagi koeraliha söönud, kui polnud hoiatatud, kelle oma see on.
*
Pühasid sõdasid kuulutati välja järjest väiksemate üksuste vastu, nüüd kuulutati meie maja vastu. See tähendas ohtu, aga me ei hakanud sellepärast maja maha jätma. Vanaema tuli linnast ja rääkis, et seal aeti laiali püha sõja õhutajate meeleavaldus, kes olid kõnes valetanud, nagu oleks isal madal haridus ja nagu ei oskaks ema eesti keelt. Mõtlesin, et ma olen kogu elu siin majas rahulikult elanud, teadmata, et maja vastu kuulutati juba sada aastat tagasi püha sõda välja.
*
Peo lõpetuseks sõin hapukapsast. See ei lõppenud kuidagi otsa. Lõpuks selgus, et asi on selles, et mult on juba taldrik ära võetud ja olen hakanud sööma ühiskausist. Nüüd jäi sinna vist liiga vähe järele. Istusin teise koha peale. Mul läks joogiklaas ümber ja jook voolas laualina peale.
0 vastukaja:
Postita kommentaar