Kaks rinnet

Käis sõda ja meie sõjavägi elas koobastes. Meil läks läänerindel halvasti, seetõttu põgenesime ja hakkasime valmistama ette rünnakut idarindel. Rünnaku alustamise signaaliks pidi üks naine laulma. Klaus ütles, et see naine on meid iga kord reetnud ja reedab ka see kord. Kas ta reetiski või mingil muul põhjusel, aga vaenlane alustas ise esimesena rünnakut. Seetõttu jäi meie rünnak ära ja põgenesime jälle läänerindele. Valmistasime seal rünnakut ette. Meie vägede positsioonide ees kergitati kardinaid, et näidata, mida me ründama peame. Öeldi, et ega vaenlased meid ei näe. Aga vaenlane alustas ise ka läänerindel rünnakut. Ei teadnud, kas see naine jälle reetis, tegelikult loogika järgi vaenlasel palju muud teha ei olnudki kui rünnata. Hakkasime taas ida suunas põgenema, aga põgeneda polnud tegelikult kuskile, sest meid rünnati kahelt suunalt.