Masaryki religioonikontseptsioon

Lukáš Skládal. Tšehhikeelne magistritöö „Masaryki religioonikontseptsioon tänapäevases kirjanduses“ aadressil https://is.muni.cz/th/d0m32/Skladal_Diplomova_prace.pdf . Masaryki ülikooli filosoofiateaduskonna filosoofia osakond 2012. Juhendaja Jan Zouhar. 74 lehte. Loetud tõlkeprogrammiga.

Selles magistritöös uuritakse, mida on Masaryki usuliste vaadete kohta alates aastast 1989 kirjutatud. Osad ajaloolased arvavad, et mida vanem raamat, seda vähem väärtuslik. Magistritöö autor peab väärtuslikuks ka vanemaid raamatuid, aga põhjendab valiku kitsendamist magistritööle omaste mahuliste piirangutega. Usklike hulgas võib kohata ka seisukohta, et kõige väärtuslikum raamat on tuhandeid aastaid vana pühakiri.

Peatükid magistritöös on põhiliselt Masarykist kirjutanud autorite kaupa. Minu magistritöö juhendaja nõuete järgi pidi peatükkide arv olema palju väiksem, teiselt poolt on tšehhi magistrandil palju vähem alampeatükke kui minul.

Minu magistritöö juhendaja õpetas, et kui ma uurin, mida vanades ajalehtedes fašismi kohta kirjutatakse, siis ma pean tegema järeldusi ajalehtede, mitte fašismi kohta. Tšehhi magister on küll uurinud Masarykist kirjutajaid ja kasutatud kirjanduse nimekirjas nimetab vanemaid Masaryki enda raamatuid sekundaarkirjanduseks, aga töö kokkuvõte räägib ikkagi Masarykist, mitte tema uurijatest.

Töös kinnitatakse vikipeedias kirjas olevat, et ühe teooria järgi ei olnudki Masaryki ametlik isa tema bioloogiline isa, kuivõrd Masaryk sündis vaid veidi peale pulmi, on oletatud, et Masaryki isa oli juut. Aga kui tõlkeprogramm õigesti tõlkis, siis magistrant nimetab seda oletust spekulatsiooniks, siis tõenäoliselt ise seda ei usu.

Kirjutatakse, et Masaryki mõjutasid nii katoliiklus, protestantism kui ka ateism. Masaryki ema oli katoliiklane ja lapsena ta palvetas koos emaga saksa keeles. On kirjutatud, et Tšehhoslovakkia tegi saksa vähemusele liiga, kuid kui Masaryk oli ise lapsepõlves saksa keelt tarvitanud, siis ta ehk pidas sellevõrra loomulikumaks, et tema riigi piires elab ka sakslasi, kelle alasid ei pea andma naaberriikidele.

Töös viidatakse, et Masarykist saanud protestant ameeriklasest naise mõjul. Koolis olen õppinud, et evangeelne kirik tähendab luterlikku ja reformeeritud tavaliselt kalvinistlikku, aga Masaryki uue kiriku kohta kasutatakse korduvalt nimetust evangeelne reformeeritud kirik, selle tausta kohta ma peaks veel mujalt informatsiooni otsima.

Hiljem eemaldunud Masaryk ka protestantlikust kirikust ja pooldanud selle asemel individuaalset religiooni ja kiriku lahutamist riigist. Masaryk pidanud poliitikat kõikide ja religiooni eraasjaks. Tsivilisatsiooniteoreetikud on siiski kirjutanud, et just religioon on see, mis riikidest veel suuremaid üksusi ehk tsivilisatsioone koos hoiab. Sorokini järgi ühiskonnas esinevate võistlevate tõekspidamiste korral sünnivad konfliktid.

Ühes kirjas ma viitasin natuke valesti, nagu oleks magistritöö järgi Masaryki kõikide teoste teema religioon. Tegelikult öeldakse vaid, et suure osa. Kuid kogu Masaryki maailmavaade olnud siiski seotud religiooniga. Ta polnud küll pidanud pühakirja tervikuna tõepäraseks, ta arvas, et religioon peaks teadusega kooskõlas olema. Ta eelistas ilmutusele mõtlemist. William James on siiski näidanud, et on olemas inimesed, kes usulise sisuga ilmutusi saavad ja on seetõttu eriti tugeva usuga, küsimuseks jääb, mis nemad siis oma ilmutustega peale peaksid hakkama.

Masaryk oli oma uue usuga Tšehhoslovakkia kodanike hulgas vähemuses. Presidendiaastatel ta olevat vältinud religiooni teemal sõna võtmist ja tema suhted katoliku kirikuga olid uuesti paranenud. Tšehhide hulgas oli sel ajal olemas laiem protestantlusesse pöördumise liikumine, kuid slovakkide hulgas mitte, nemad olid kindlamad katoliiklased.

Töö on küll jaotatud konkreetsete Masaryki-uurijate peatükkidesse, kuid mul ei jäänud nende uurijate nimed meelde, seega ka mitte see, milline väide pärineb milliselt uurijalt. Suuri vastuolusid nende vahel siiski ei olnudki, erinevus oli rohkem, kes on millist kitsamat teemat uurinud.