Luuletuste tsiteerimine

Ühelt valitsejalt oli riik ära võetud, aga ta läks nüüd vannituppa ja taastas oma riigi, esialgu väiksel alal. Tal olid ka mõned kaaslased. Ta kutsus vannituppa ka teise valitseja, kellelt oli samuti riik ära võetud, samuti läksid sinna teise valitseja kaaslased. Need kaks valitsejat olid ungarlased ja nad valitsesid nüüd ühist riiki. Aga muud inimesed ei leppinud riikide taastamisega ja läksid lukus vannitoaust ründama.

*
Olin koolis. Kirjutasime kontrolltööd. Panin kontrolltöö kolme vastusena kirja ka mälestusi luuleridadest. Vaatasin, kui palju ma mingi kontrolltöö osa eest punkte sain. Neid oli üsna palju. Kontrolltöö koosnes paljudest küsimustest ja punkte andnud vastuseid oli ridamisi, kuigi mõnel juhul ei olnud punktid maksimaalsed. Õpetaja ütles, et see on väga hea, kui kontrolltöös luuletusi tsiteeritakse. Kui muude vastuste eest annab ta 1 punkti, siis luuletuse eest 20 punkti. Mulle meenus, et ülikooli sisseastumiskirjandi konsultatsioonis nii ei öeldud, seal arvati, et luuletust võib tsiteerida ainult siis, kui kirjavahemärgid on täpselt nagu originaalis. Praegu ütles õpetaja, et ühe tüdruku kehaasendist on näha, et ta varitseb hetke, millal saaks maha kirjutada, ja selliseid hetki oodates kirjutab venitatud vastuseid.

Seinaaugust sisse

Üle Euroopa suurenes valimistel eurovastaste asemel konservatiivide toetus. See tuli sellest, et saadi aru, et Euroopa Liitu kuulumine on paratamatu, aga loodeti, et konservatiivid võiksid seda pehmendada.

*
Olin teel kooli poole. Jõudsin kohale ja ronisin seinas olevast august ühe endavanuse poisi korterisse sisse. Kõigepealt olin sahtlikapil, millele pääsesin sellest kõrgemal paiknevast seinaaugust. Poiss ütles, et ma jääkski sahtlikapile istuma. Minul oli olnud teine plaan, tahtsin kõndida teise ruumi. Aga nüüd tegin nagu öeldi. Sellel poisil oli ka poeg, kes oli täna rääkima õppinud. Ta rääkis algusest peale pikka juttu. Mõtlesin, et Tõnis õppis ka rääkima enne kui kõndima. Praegu ruumis viibiv laps palus, et ma teda püsti seisma aitaksin. Paistis, et ta saab täna seismise ja kõndimise ka selgeks, kuigi algul võis kukkuda. Sellel lapsel oli ka väike õde.

Rahutud ööd

Eile oli üks unenägu kole võibolla osalt sellepärast, et valmistusin arsti juurde minema. Täna nägin ka midagi unes, aga läks meelest. Väljaarvatud see, et enne viimast ärkamist kuulsin unenäos uksekella. Vahel selline unenägu tähendab päriselt uksekella helisemist, aga täna võibolla mitte, sest pärast ärkamist hääl ei kordunud.

Sissemagamine

Minu vastu oli esitatud mõrvasüüdistus. Käisin koos süüdistajaga ringi. Aitasin tal mõnesid liigutusi teha. Ühe aitamise kohta ütles ta, et see on poolkasulik tegu, teise kohta, et veerandkasulik. Mõrva ma eitasin. Ütlesin, et ma ei teagi, kuidas tapmine käib. Kui ma oleks kedagi tappa proovinud, oleks ta ellu jäänud. Tapmine eeldaks teise inimese puudutamist, aga teisi inimesi puudutada ma ei kannata. Lõpuks ütlesin, et kui minu vastu on süüdistus esitatud, võibolla on sellel tõepõhi all, aga miks ma sel juhul ise tegu ei mäleta?

*
Olime maja ees. Mul oli palju padasid. Ütlesin, et söögi tegemine käib nii, et panna patta asjad sisse ja hakata keetma. Jürgen ütles, et ma hakkaks siis seda tegema. Kõigepealt hakkasin ühte pada puhastama, sest selle põhja külge olid eelmisest söögitegemisest kleepunud kartulite alumised küljed. Kui Jürgen nägi, et ma söögiasju kätega puudutan, võis tal söögiisu üle minna.

*
Pidime minema mitmekesi Riiga võistlustele. Minejate hulgas olid Peebo ja Raidväli. Rongi peale jõudmiseks olin pannud endale elektroonilise äratuskella helisema. Magasin voodis ja ootasin äratust. Lõpuks läksin kella vaatama. Selgus, et helisemisaeg oli juba möödas, aparaat polnud häält teinud. Järeldasin, et siis ma enam Riiga ei jõua. Läksin magama tagasi. Kui jälle üles tõusin, hakkasin oma elektroonilise seadmega tegelema. Väike Toomas tahtis selle nuppe vajutada ja küsis, mille jaoks mingi nupp mõeldud on. Keelasin teda mitu korda. Mulle tuli alles nüüd mõte, et esimesel kellavaatamisel ma oleks võinud proovida veel võistlustele jõuda teise rongiga, ronge võis tihedalt käia. Nüüd oli see võimalus ka möödas. Võidi mõelda, et ma meelega ei läinud võistlema. Nüüd võis olla võistkonnal üks laud täitmata ja seda võidi oluliseks pidada. Võis pealegi olla, et keegi teine jäi haigeks, nii võis täitmata olla kaks lauda. Olin enne tänast avaldanud blogisissekande, kus olin neid võistlusi maininud. See võis halb olla, sest nii võis hakata Riiga sõitma ka keegi, kes ei olnud võistkonna liige. Ma olin küll blogis loetlenud, kes on Tartu võistkonna liikmed.

Mahamängimiskatse

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 d6 5. Oc6 bc 6. d4 Rf6 (siiani raamatust) 7. de Re4 8. Le2 d5 9. Rd4 Oc5 10. Oe3 Od7 11. 0-0 Od4 12. Od4 0-0 13. f3 Rg5 14. f4 Re6 15. Oe3 Ve8 16. Rd2 d4 17. f5 de 18. fe Oe6 19. Le3 Vb8 20. b3 Ld5 21. c4 La5 22. Re4 Og4 23. Lf4 Oh5 24. c5 Ve7 25. Lg5 Lb4 26. Rf6+ Kh8 27. Rh5 Ld4+ 28. Kh1 Le5 29. Le5 Ve5 30. Rg3 f6 31. Vc1 Vb5 32. Vf5 Ve8 33. Vd1 Kg8 34. Vd7 Ve1+ 35. Vf1 Ve5 36. Vc7 Vbc5 37. Vd1 h6 38. h3 Vc2 39. Vdd7 Vg5 40. Kh2 h5 41. h4 Vg4 42. Vg7+ Vg7 43. Vg7+ Kg7 44. Rh5+ Kf7 45. Rf4 Va2 46. Rd3 Kg6 47. Kh3 Ve2 48. Rf4+ 1:0. Pärast raamatuosa lõppu mõtles valge 28 ja must 21 minutit.

Hoiatuskõne

Mängisin malet. Seis tundus võrdne, aga kui ma nupud kokku lugesin, siis oli mul kaks etturit vähem kui vastasel. See malepartii oli üks konverents. Kirjutasin sellel peetud kõnedest Helinale. Täna sain talt ka vastuse. Ta vastas, et on selle konverentsi videot vaadanud.

*
Ülikoolil oli naisrektor. Küsiti, kes on rektorisse armunud. Kaks tüdrukut vastasid, et mina. Rektorile soovitati, et ta istuks minu koha peale, mind ei ole praegu siin. Rektor vastas, et ta ei taha, ta istub harjunud koha peal. Minu toas valmistuti rektori kõneks. Akna all oli mööblivaba ruumi, kuhu mahtus istuma. Mõtlesin, et kui sinna mööblit ei panda, siis ei saa nii palju raamatuid juurde osta. Esialgu sai siiski panna uusi raamatuid vanade peale. Ütlesin Bristolile, mida rektor oli eelmine kord teinud. Bristol ahhetas. Siis saabus rektor ise ja alustas kõnet. Istusin tema poole seljaga. Kõne teema oli, et on avastatud uus viis, kuidas saab raha varastada. Kõne eesmärk oli hoiatada, aga mõtlesin, et enne kui jõutakse ettevaatusabinõud tarvitusele võtta, võib keegi kõnest saadud idee põhjal tõesti varastama hakata. Pärast kõne lõppu tahtsin suunduda kõrvalruumides asuvasse kooli raamatukokku. Enne läksin seina äärest oma kotti võtma. Seal oli üks poiss kaks kotti korraga kätte võtnud. Küsisin talt, kas tema ongi varas, sest tema oma ei oleks tohtinud olla rohkem kui üks kott. Läksin raamatukokku. Seal olid virnas laua peal raamatud ja vihikud. Istusin laua taha ja lugesin järjest neist raamatutest ja vihikutest esimesi lehekülgi. Tahtsin enda vihiku endale osta.

Kommentaaride variandid

Olime filmi tegelased. Filmis kaaluti erinevaid plaane, mida rohkearvuliste arvutitega kindlasti teha tuleks. Kui mõni asi tegemata jätta, võis halvasti minna. Pani imestama, kuidas saab tegevusi olla korraga nii palju. Aga siis toimus allakäik. Kõigil tegelastel sai järjest raha otsa ja nad hakkasid enda raha asemel mängima arvutitega kellegi teise raha eest, et rohkem kuid vastu pidada. Selgus, et see oli arvutimängude eest hoiatav film. Tegelased peale arvutiga mängimise muud ei teinudki ja kuskil peale arvutite muud ei olnudki, arvuteid oli tihedalt.

*
Olin ühes linnas korduvalt käinud. Nüüd vaatasin selle linna kaarti ja sain oma teekonnad selles linnas skemaatiliselt selgemaks. Mul oli iga kord kuidagi õige koht üles leida õnnestunud, aga selgus, et ma olin seal käinud ainult kahel paralleeltänaval.

*
Valmistasin ette ühe raamatu käsikirja. Sellesse panin Kerese kommenteeritud partii variandiga, kus must käis avangus Oc5. Mulle tuli meelde, et olen seda partiid teises kohas teistsuguste kommentaaridega ka näinud. Mõtlesin, et selle kohta panen joonealuse märkuse. Otsisin selle teise koha välja. Seal ei olnud ikkagi täpselt sama partii, sest mõned käigud olid teist moodi. Mõtlesin, kas siis panna joonealune märkus või mitte, kui olulised need seisu erinevused on. Vaatasin kolmandasse trükisesse ja juhuslikult leidsin ka sealt kohe selle partii kolmandate kommentaaridega. Need ei olnud enam Kerese kommentaarid. Selle ajakirjalisa lõppu olid märgitud, et seda toimetasid Heuer ja üks teine mees. Mõtlesin, kas kirjutada, et need on Heueri kommentaarid. Teine mees tegeles ajakirjalisas arvatavasti küljenduslike küsimustega. Aga võis ka olla, et seda partiid olid mõlemad kommenteerinud või just teine mees.

Talisport ja ajalugu

Eile käisin suusatamas. Suusatajaid tundus olevat arvu poolest rohkem kui eelmistel kordadel sel talvel. Võibolla inimesed on hakanud vaatama, et lund jätkub nii kauaks, et tasub endale suusad osta. Vahepeal oli aastaid, kus ma ei tahtnud enne minna, kui olin kindel, et jää on piisavalt paks. Nii ma ei jõudnudki suusatama. Aga nüüd ei suusatata ka kanali peal, vaid kõrval. Uisutada ei saa, sest rada tehti uisutajatele ainult üheks päevaks, hiljem seda enam lumest puhtaks lükatud pole. Tuleviku ajaloouurijad võivad teha ajalehe põhjal valejärelduse, et uisutati talv läbi. Minu blogis on küll kirjas, et kogu aeg uisutada ei saa, aga blogid on vist kuulutatud vähem usaldusväärseks ajalooallikaks. Kuigi käsikirjalisi arhiivimaterjale peetakse vist paremaks kui ajalehti. Blogi on samuti ajalehest käsikirjalisem. Kui ma olen midagi ajalehes kirjutanud, siis on toimetajad osa juttu ära muutnud ja pole parandusi läbivaatamiseks saatnud. Raadios üks laul pandi kokku kontekstist väljarebitud lindistusekatketest.

Uudis ja pressiteade

Elasin täna hommikul suures toas, sest minu omas oli remont. Remont oli küll lõppenud, aga sinna tuppa ei soovitatud halbade aurude pärast minna. Aga kui ma vaatama läksin, siis ma aurusid ei märganud. Küsisin, kas nüüd võib sinna tagasi minna. Vastati, et võib. Mõtlesin, et heidan veel voodisse pikali.

*
Vaatasin ühelt võrgulehelt maleuudist. Kirjutasin sel teemal oma blogis. Pärast seda avaldati Maleliidu pressiteade, et Maleliit lõpetab koostöö võrguteenuse pakkujaga. Maleliit küsis, miks ei ole uudist, mida ma olin lugenud, Maleliidu kodulehekülje arhiivis. Mõtlesin, et ma lugesingi seda teiselt võrguaadressilt. Nüüd oli oodata, et Maleliidu juht astub ametist tagasi, nagu osad olid juba palju aastaid lootnud. Vaatasin uuesti blogist, mida ma olin kirjutanud. Kirjutatud tekst oli natuke teistsugune kui ma olin arvanud. Särgava tuli ja vaatas üle mu õla. Selgus, et ta oli minu blogi täna juba lugenud, mida ma seal ajaloost kirjutasin.

*
Läksin ülikooli inglise keele tundi. Nägin, kuidas mõned rühmakaaslased andsid koduseid töid ära. Ütlesin, et õige jah, mul läks meelest, et kodune töö tuleb ära anda. Hakkasin seda kotist otsima. Ütlesin, et veel ei ole selgunud, kas see on mul kaasas. Arvatavasti on kaasas, aga kui ei peaks olema, saan selle kasvõi homme ära tuua. Esimese raamatu vahel, mille vahele ma vaatasin, seda ei olnud.

Võõrkeeltesse tõlkimine

Eile väljas kõndides tuletasin meelde oma luuleridu ja proovisin iga rea tõlkida või jutustada ümber inglise, saksa ja vene keeles. Hiljem kodu suunas tagasi kõndides hakkasin sõnastama eestikeelseid lauseid tõlkimisel oleva venekeelse raamatu ja selle autori kohta, püüdes iga lause tõlkida või jutustada ümber vene keeles. Need harjutused tulid mul paremini välja kui ma enne alustamist mõtlesin. Seega olen raamatuid eesti keelde tõlkides võõrkeeli juurde õppinud.

Lugemine ja vältimine

Läksin ajakirja toimetusse. Toimetaja küsis mult ühte sõna. See oli uut moodi sõna ja kui ma seda nimetasin, siis toimetaja hüiatas, et selline sõna. Lehitsesin ajalehe aastalõpunumbrit, kus olid aasta kokkuvõtted. Need leheküljed, millest oli karta, et seal on minu kohta karikatuur, jätsin vahele. Jutuks tulid unenäod. Keegi nägi öö jooksul 20 unenägu. Bristol ütles, et mina vist ka. Vaidlesin vastu, et mina näen ühe või mõned. Lugesin edasi unenägude liikidest. Kirjutati, et seksiteemalistes õudusunenägudes võib ärgata kolm korda ühest unenäost teise, aga et inimesed naudivad selliseid unenägusid.

*
Olin ülikooli raamatukogu kataloogisaalis. Istusin arvuti taga ja mõtlesin, mida välja tellida. Olin paberile kirjutanud juba pika nimekirja asjadest, mida pean tegema, ja kirjutasin seda veel edasi. Mõtlesin, et mul läheb vaja Uku Masingu doktoritööd. Leidsingi selle juures olevast riiulist. Kuna ma midagi välja ei tellinud, võeti sellelt laualt arvuti ära. Istusime kolme inimesega selle laua taga edasi.

Parandatud segakontrolltöö

Tänase eksamipileti küsimused kolmelauseliste vastuste jaoks on:

1. Tänavune suusatamine.
2. President Reagan.
3. Soolhape.

1. Olen püüdnud käia suusatamas kaks korda nädalas. Üks nädal piirdusin vist ühe korraga. Viimasel korral kasutasin rohkem erinevaid radasid kui sellele eelnenutel.
2. President Reagan valiti presidendiks aastatel 1980 ja 1984. Ametis oli ta aastatel 1981-1989. Tema asepresident oli Bush.
3. Soolhappe valem on minu mälu järgi HCl. Seda hääldatakse haa kloriid. /PARANDUS ENNE AVALDAMIST: See on vist viga. Kontrollimisel leidsin nimetuse vesinikkloriid. Võibolla võib hääldada ka ha kloor./ Nagu kõik happed, reageerib see alustega, andes tulemuseks sooli.

Kontrollküsimused

Tänasel järgmisel eksamil on 3 küsimust:

1) Mida sa eile unes nägid?
2) Mida sa eile viimase asjana lugesid?
3) Mida sa üleeile tegid?

Kõigile küsimustele tuleb vastata kolme lausega.

1) Nägin unes midagi male kohta. Panin blogisissekande pealkirjaks "Spordikooli ruumid". Peale male oli juttu ka füüsilise spordi trennist.
2) Lugesin kahte raamatuarvustust "Loomingu" jaanuarinumbrist. Esimene arvustus oli ühe luulekogu ja teine ühe Vahingu naise mälestuste kohta. Esimene arvustus keskendus hinnangutele ja teine tsitaatidele.
3) Üleeile oli pühapäev ja käisin raamatukogus. Seal panin riiulis ajakirjade järjekorda õigemaks, lugesin ühte ajakirjanumbrit ja pärast vaatasin kolmandat osa vaibanäitusest, aga mitte veel kõike. Kodus tegin maletrenni, alustasin uue ajaleheaastakäigu uurimist, pesin nõusid, pesin pead, lõpetasin ungarikeelse vikipeedia ühe artikli avaosa tõlkimise ja kopeerisin endale tõlkimiseks järgmise artikli avaosa.

Erinevad küljed

Sõitsin bussis. Minu ees istus Kati S. Kui olime natuke aega sõitnud, ütles ta mulle tere. Rääkisime mõned laused, siis läks ta minema nagu tavaliselt. Ma oleks tahtnud veel rääkida.

*
Olin kirjutanud, et fašismil on ka positiivseid külgi. Sellele oli ühes ajalehes vastatud. Olin vastust blogis kommenteerinud ja nüüd ilmus minu mõtte kohta "Eesti Päevalehe" juhtkiri. Tundus et tehti skandaal ja võibolla oli kasutatud lisaks minu algsele mõttele ka minu teist kommentaari. Sellest hoolimata tundus mulle endastmõistetav, et igal halval asjal on ka häid külgi.

*
Saatsin kõigisse listidesse, milles ma olin, ühise kirja, et inimesed liituksid ka teiste listidega lisaks sellele, kus nad juba on. Vaatasin, et mõned koopiad olin saatnud ka olematutesse listidesse. Olin tahtnud kirjutada ainult ülikooli listidesse, aga vaatasin, et üks avalik koopia oli kogemata läinud ka perekonna listi.

*
Olin muutnud blogi päise kujundust. Nüüd kirjutas A. Laiapea mulle kommentaari, et ma muudaks päise praegusest erinevaks, sest ta tahaks minu blogi jälgida, aga nii koleda päisega ta seda ei tee.

Spordikooli ruumid

Mängisin maleklassis Tartu meistrivõistlustel. Minu vastane oli naismaletaja. Panin lipu peale. Vastane tegi märkuse, et tema jõudis lippu käik varem. Ütlesin, et siis saame ju üksteise lipud kuningatega lüia ja viigi teha. Võibolla ta valetas, et jõudis lippu varem, muidu oleks vist mina võitnud. Vastane kirjutas oma partiiprotokolli lõppu kommentaariks arvestatud variante, et nendega kohtuniku poole pöörduda. Siis tõmbas ta need variandid maha. Mängu tulemus oli viik ja jäime kohta jagama. Olime ka varem Tartu meistrivõistlustel kohta jaganud, aga iga kord polnud omavaheline tulemus viik olnud. Läksin teise ruumi. Seal ütles üks koolipoiss treenerile, et ta ei viitsi pingutada. Treener vastas, et kui see õpilane pingutaks, siis ta peaks hakkama tugevatel turniiridel mängima. Vaatasin koridoris füüsilise spordi trenni. Seal üks poiss ütles, et ta ei taha trennis käia. Tema treener vastas, et treeneritel on ka tagaruumides omavahelised tülid, millest õpilased ei tea.

Lipu suunad

V-K-L-V-R-O-O-R
1. e4 f6 2. d4 d5 3. f3 Rg6 4. Of2 e5 5. de de 6. Rg3 Re5 7. Re4 Od5 8. Rc3 Le6 9. Rd3 Oc6 10. Ve1 Rd3 11. Od3 Lf7 12. Le3 Lh5 13. Og3 Rd6 14. 0-0-0 Ve8 15. Lg1 La5 16. Oh7 0-0-0 17. Og6 Lg5+ 18. Kb1 Lg6 19. Vf1 Rf5 20. Of4 Vd1+ 21. Vd1 Kb8 22. a3 Od6 23. Oc1 Rh4 24. Vd2 Of4 25. Vd4 Oc1 26. Vh4 Od2 27. Ka2 Oc3 28. bc Lc2+ 0:1. Valge mõtles 28 ja must 26 minutit.

Malelauaga kooliteel

Läksin kooli poole. Tee peal nägin, kuidas mängiti uut moodi malet. Poisid ei kasutanud selleks malelauda, vaid korraldasid omavahelise rüseluse. Mõtlesin, et mina eelistan mängida malelaual. Mul olid malelaud ja nupud kaasas. Tee peal pillasin mõned nupud maha. Mõtlesin, et kui koolis peaks selguma, et nuppe on puudu, siis tulen tagasi, et need üles korjata. Korjasin neid juba praegu. Aga nii sai võibolla nuppe liiga palju, sest maas võis olla ka kellegi teise nuppe. Vahepeal oli kooli õuele saanud minna läbi naaberõuede, aga nüüd tundus, et need on kinni pandud ja tuleb minna ringiga. Koolimaja kõrvalaia augud olid kinni löödud, aga selgus, et uus väike auk on aia sisse asemele tekkinud ja jäljed viisid ikkagi diagonaalis läbi naaberõue.

*
Kaks meest moodustasid uue ansambli ja laulsid mitte kõige andekamaid kurvana tunduvaid laule. Nad laulsid vannitoas. Kui nad olid juba natuke aega laulnud, panid nad vannitoa ukse riivi, et nende ema sisse ei saaks.

Vihikud kapis

Olin istunud kohvikus. Minuga oli tulnud juttu ajama üks võõras noor naine. Ta oli kutsunud mind ühele tänavale, et seal saame uuesti kokku. Olin kohale läinud, aga teda polnud tulnud. Mõtlesin, et kui ma teda veel kunagi näen, siis ei ütle ma talle enam midagi. Pealegi ei pruugi ma teda ära tunda.

*
Mulle tuli meelde, et ma pole viimasel ajal asparaagust kastnud. Vaatasin, et asparaagus näebki juba natuke kuivanum välja. Muld oli purukuiv. Valasin sellele vett. Vett sai vist isegi liiga palju, sest see hakkas üle poti ääre alla voolama. Vaatasin, et siin vist kastmine ka ei aita, sest elektrijuhe oli asparaaguse sisse kinni jäänud ja varre mullast lahti tõmmanud. Võibolla oleks aidanud selle mulda tagasi torkamine. Või kui see ei aidanud, siis oli vähemalt uusi varsi mullast nina välja pistnud, mis võisid edasi elada ka siis, kui vana vars kuivab. Avastasin, et Hennu käes on minu kapist võetud vihikuid. Võtsin need talt ära. Tundus, nagu oleks Henn ühte vihikut rebinud. Aga tõenäoliselt oli seda närinud hiir. Vaatasin, et mul on kapis mitmed vihikud kortsu läinud. See võis tulla sellest, et olin teinud nendest liiga kõrge virna. Virna oleks tohtinud teha vaid poole kapini, aga ma olin teinud kapi laeni ja osa vihikuid oli alla varisenud ning kortsu läinud. Mõtlesin, et see on halb, ema võib vihikuid ära visata selle järgi, mis on rohkem kortsus, arvestamata, millised on mulle tähtsamad. Lugesin oma vihikust luuletust. Mõtlesin, et isegi minu trükki antud luuletusi on kritiseeritud ja avaldamata jäänud on veel halvemad. See võib tulla sellest, et trükki antud mõtlesin peast tervikuna välja, aga vihikusse olen kirjutanud rida haaval välja mõeldes.

Kõned läbi aastate

Aastal 1988 tähistati ülikooli kohvikus minu vanaisa ajalooprofessor Herbert Ligi 60. sünnipäeva. Sünnipäevapeol peeti õnnitluskõnesid, mis kõik ei ole enam meeles. Aga meeles on, et üks kõnepidaja küsis, mis on ühist Herbert Ligil ja János Kádáril. Üks asi, mis neil ühist oli, oli see, et mõlemad mängivad malet. Võibolla oli veel midagi. Tol ajal oli populaarne Rahvarinde juht Savisaar, kes ei tulnud peole ise kohale, aga kelle õnnitlus oma õpetajale ette loeti.

Aasta 1990 oli vanaisa viimane eluaasta, aga ta jõudis veel oma sünnipäeva ära pidada. Kuna oli teada, et ta oli raskelt haige, siis on hiljem meenutatud, et ta oli öelnud, et pole kunagi nii palju õnnitlusi saanud kui tol aastal. Sünnipäevapidu peeti kodus ja viibisin seal kohal. Vanaisa tegi peolauas nalja, millest ma tol korral aru ei saanud, aga ka hiljem on meenutatud tema sõnu: "Minijale antakse väiksem tükk."

Matused algasid ülikooli peahoones. Mäletan sealt oma isa kõnet, kes rääkis, kuidas jaanipäeva paiku kuulis vanaisa ühte kutset. Vanaisa haiguse ajal oli isa vaadanud Piiblist ennustust haiguse kulu kohta ja Piibel oli avanenud kohast, kus oli valus lause: "Andke meile Barabas vabaks." Piibli järgi sai Barabas vabaks Jeesuse asemel.

Hiljem peielauas peeti veel kõnesid, kus räägiti, et vanaisa oli igas asjas esimene ja võttis esimesena naise. Males oli ta andnud teistele pimesimultaani mitmel laual ja võitnud.

Ühel aastal, mille numbris ma pole enam kindel, käisin ajaloo õppehoones, kus peeti vanaisa mälestusüritust. Üks kõneleja rääkis, et vanaisal oli arhiivis kindel istekoht ja kui kõneleja oli ühel korral sinna istunud, oli talle tehtud märkus, et kohe tuleb sinna minu vanaisa, koht tuleb vabastada. Vanaisa oli istunud arhiivis nii palju, et ülikonna üks õlg oli pleekinud akna all teist tooni kui teine. Aadu Must rääkis tol korral, kuidas ta polnud alati kindel, kas vanaisa teeb nalja või räägib tõsiselt. Näitena tõi ta selle, kui vanaisa oli öelnud, et vanasti kinnitati vikatitera vikativarre külge teist pidi kui hiljem. Must ei teadnud ka kõnet pidades, kas see vastas tõele või oli nali. Tol korral võttis koha pealt sõna minu geograafist vanatädi, kes meenutas, kuidas ta oli ühel korral kiitnud vanaisa venna tantsimisoskust, mille peale vanaisa oli öelnud, et tema on vendadest kõige parem tantsija.

Täna käisin esimest korda uues arhiivihoones, kus peeti taas vanaisa mälestusüritust ja esitleti 19. sajandi Saaremaa kaartide uut trükki. Esimesena kõneles Priit Pirsko, kes luges ette vanaisa keskkooli lõputunnistuse. Vanaisa oli keskkoolis väga hea õppeedukusega, diplomil toodi välja ka tema saavutusi spordis ja males. Aadu Must tõstis esile, et vanaisa kuulus nende ajaloolaste hulka, kes uurisid ajalugu arhiivimaterjalide põhjal. Ta meenutas, kuidas Nõukogude ajal oli Saaremaa piiritsoon ja vanaisa oli kirjutanud ühe teose mälu järgi sellepärast, et märkmed asusid teisel pool kontrolljoont. Ta meenutas, et vanaisa valis vanema agraarajaloo uurimisteemaks sellepärast, et sellest teemast ei saanud punased ideoloogid aru. Kuid uuemal ajal asus ta uurima Nõukogude massirepressioonide ajalugu, mis olnud tervistkahjustavalt raske teema. Ott Kurs rääkis sellest, kuidas ta tegeles koos vanaisaga Õpetatud Eesti Seltsi taastamisega. Aegade paranemine tegi selle võimalikuks. Lõpus rääkisid uuesti Must ja üks kaartide uuesti trükkimisega seotud naine. Vanaisa eluajal polevat olnud võimalik nii kvaliteetsete kaartide trükkimine kui praegu.

Enne algust

Läksin maleklassi. Maksin Karbale turniiri osavõtumaksu. Ütlesin, et maksin liiga palju, ja võtsin kaks kümnelist rahatähte tagasi. Karba lisas, et ikka on veel liiga palju, ja andis veel kaks viielist tagasi. Ta kommenteeris, et kui ma raha lugeda ei oska, siis mul pole maleline mõtlemine ka hea. Selle peale rääkisin loo, et ükskord mängisin Kolgiga, ta kahis avangus etturi, ma ei pannud seda tähele, võitsin, ja alles pärast mängu lõppu ütlesin, et ma ei teadnudki, et mul ettur rohkem oli. Praegu oli turniir algamas. Enne kuulutas üks vana naine välja leinaseisaku ühe õilsa maletaja auks. Pöörasin pea kõrvale, et ei oleks näha, et pisar silma tuleb. Mõtlesin, et leinaseisaku ajal ei sobi vist pead pöörata. Leinaseisak sai juba läbi. Aga nüüd ütles vana naine, et leinaseisakuid võiks veel teha. Ta hakkas loetlema endisaegsete mängijate nimesid, keda mina ei tundnud.

*
Ilma kriipsuta i ja kriipsuga i-ga algavate sõnade jaoks olid eraldi usaldustelefonid.

Erakordselt kõrge hinne

Mängisin pikal maleturniiril. Üks naine otsis uut taskurätti, sest ta oli ühe täis nuusanud. Tahtsin teda aidata. Mul olid kuskil teised püksid, mille taskus oli teine taskurätt. Tahtsin selle naisele anda. Minu taskurättidesse oli küll ka natuke nuusatud. Teise seina ääres pingil olid reas inimeste asjad. Otsisin, kus on seal minu kott ja püksid. Otsimine võis teistele jätta mulje, et ma tahan neilt midagi varastada. Üks poiss tuli mulle appi ja ulatas mulle minu asjad. Aga see naine oli juba läinud. Algas turniiri uus voor. Osavõtjaid oli järel varasemast vähem. Mõtlesin, et ma mängin küll turniiridel teistest harvem, aga see-eest pikema mõtlemisajaga turniiridel, nii et kokku mõtlen ikka sama kaua.

*
Inglise keele õpetaja oli läbi vaadanud minu hulk aastaid vanema vihiku. Talle oli sinna kirjutatud kirjand nii väga meeldinud, et ta oli pannud selle eest hindeks 7. See kirjand oli kirjutatud õpetajate päeval, tol õpetajate päeval oli Tristan kohe hinde 7 kätte saanud. Täna ütles õpetaja mulle, et sel korral olen ma kirjutanud tõelise kirjandusteose. Minu pinginaaber oli Kristjan G. Rääkisin talle, et ma olen selle sisuga kirjandi eesti keeles hiljem ka kirjutanud, aga hilisemal korral sain hindeks 1. Kristjanit huvitas, miks oli eri kordadel hinne erinev. Seletasin, et kogu aeg ei ole ma ühesuguses vormis. Kristjan vastas, et tema küll on. Vaatasin tagasi saadud vihikut läbi. Õpetaja oli pannud igale leheküljele hindeid eraldi. Ühele leheküljele oli kirjutatud luuletus ja salmidele olid eraldi hinded pandud. Ühe salmi eest oli hinne 2. Siis sain aru, et see pole õpetaja pandud hinne, vaid minu enda pandud mänguhinne. Õpetaja oli hindeid kirjutanud punasega, aga luuletuse salmide eest olid hinded sinisega.

Ungari kaart

Tänase internetiseansi lükkasin niikauaks edasi, kuni päeva miinimum on täis tõlgitud, sest mõni päev ei saa muidu miinimumi ka täis. Eile kirjutasin ajaloolastele oma vanaisast, mainides muuhulgas vanavanematelt päritud maakaarte. Pärast mõtlesin, et ühendan vanaisa teema ja viimaste kuude Ungari teema, vaadates suurt venekeelset Ungari kaarti. Ungari kaardiga oli kaasas küll brošüür kohanimede registriga, aga selles brošüüris ei olnud sellist maa tutvustust, nagu ma olin varem mõne Aafrika riigi kohta lugenud. Kaardilt vaatasin Ungari järvesid. Balaton ei ole seal ainus järv. Tisza jõel oli üks suurem veehoidla. Ungari kõrgemad piirkonnad olid maa lääne- ja põhjaosas. Romaanist tuttav Egeri linn on samuti Põhja-Ungaris. Kohanimede registrist selgus, et Ungaris on ka kaks erinevat Egeri jõge.

Ekskursioon mudal

Olime kooli fuajees. Õpetaja kutsus õpilased enda ümber. Mina püüdsin veel stendilt vaadata, kus ruumis tund tuleb. Seda ma ei leidnud. Õpetaja kutsus meid ekskursioonile. Samal ajal lähenesid ka lõpueksamid. Varasematel kordadel olin eksamid tehtud saanud, aga kartsin, et 12. klassis need mul ebaõnnestuvad, sest ma ei suutnud enam õppida. Ekskursioon läks tammile, mille all oli veeta ja mudane jõepõhi. Õpetaja kutsus, et me hüppaksime tammilt alla ja kõnniksime mööda muda edasi. Hüppasin, aga mulle tundus, et jalg võib mudasse vajuda, seepärast läksin tammile tagasi. Erik kutsus, et lähme Tartusse tagasi. Asusime kahekesi jala mööda maanteeäärt teele.

Eesti Postimees 1870-1871

„Eesti Postimees“. 9. september 1870 – 17. veebruar 1871. Loetud 102 kirjutist.

On vastandatud Jannsenit ja Jakobsoni, aga vaadeldud perioodil kirjutasid nad ühes ja samas lehes. Nende vahel oli siiski juba erimeelsusi. Jakobsoni kaastööd olid tähistatud tema initsiaalidega ja need olid ajalehe ülejäänud sisust teravamas toonis. Leht märkis ise, et on pidanud Jakobsoni töödest rohkem maha tõmbama kui teiste kaastööliste omadest.

Jannsenit on seostatud saksa ja Jakobsoni vene orientatsiooniga. Aga vaadeldud perioodil oli kellelegi jäänud mulje, et kogu leht on sakslaste vastu vaenulik. Leht küll tõrjus selliseid süüdistusi. Sakslaste ja eestlaste head läbisaamist kiideti.

Leht avaldas palju kirjutisi toimetusse mitte kuuluvatelt kaastöölistelt, lõppu lisati omapoolseid kommentaare. Vaatasin entsüklopeediast järele, et tol ajal ei olnud Jannseni tütar Koidula veel abiellunud, ta oli lehe toimetamisel oma isa abiline, olles umbes 27-aastane. Lehe põhjal ei ole selgelt eristatav, mis on isa ja mis tütre kirjutatud.

Kuigi lehe toimetuses töötas ka naine, võib mõnest kirjutisest leida naissoo kohta kriitilisi märkusi. Ühel korral öeldakse, et ega Postimees pole Postinaine. Teisel korral avaldatakse uudis, et tüdrukud ei taha 30 kraadi külmaga kooli minna, ja kommenteeeritakse, et mis sellistel seljas on. Ma mäletan, et kui ma koolis käisin, siis 25 kraadise külmaga oli seaduslik külmapüha nii poistele kui ka tüdrukutele.

Uuritud ajalõik huvitas mind praegu Prantsusmaa sündmuste tõttu. Käis Saksa-Prantsuse sõda, viimases loetud lehenumbris ei olnud veel rahuni jõutud. Aastal 1871 kuulutati välja Pariisi Kommuun, milleni ma algul välja jõuda lootsin, aga tegelikult lugesin vaid selle eelloost. Aga eellugu illustreerib tõlgitava raamatu peatükki „Revolutsioonide põhjused“.

Saksa-Prantsuse sõja algul oli Prantsusmaal võimul Napoleon III. Põhikoolis õppisime, et ta soovis sõja puhkemist, kuna arvas, et „väike edukas sõda“ võiks tema populaarsust suurendada. „Eesti Postimees“ arvab, et üks sõja alustamise põhjus oli Napoleoni soov hoida ära Saksamaa ühinemine. Aga see just kiirendas Saksa riikide ühinemist Saksa Keisririigiks. Uus riik kuulutati välja Prantsusmaa pinnal, justkui võidu tähistamiseks. Prantsuse keisri Napoleon III kohta meenutab leht, et oma valitsemisaega alustas ta loosungiga „Keisririik on rahu“, kuid et tegelikult pidas ta palju sõdu. Kas Napoleon III ei saanudki võimule tänu oma onu sõjalisele kuulsusele? Või tähendas see rahuloosung toibumist 1848. a. revolutsioonist?

Saksa-Prantsuse sõja edutu algus oli viinud Napoleon III võimu langemisele ja tema asemel valitses Prantsusmaad nüüd Gambetta. „Eesti Postimees“ elas kaasa rohkem sakslastele kui prantslastele. Prantslaste kohta tuuakse vahepeal tunnustavaid hinnanguid, et nad on hakanud sõdima paremini kui sõja alguses, kuid teiselt poolt kutsutakse neid rahu tegema, kuna lootusetus olukorras sõja jätkamine olevat jõledus.

Selle sõjaga ei ole seotud mitte ainult Saksamaa ühinemine, vaid ka varem alanud Itaalia ühinemise edasijõudmine. Itaalia Kuningriigiga ei olnud veel ühendatud Rooma linn, mida valitses paavst, keda toetas Prantsusmaa. Hoolimata sellest, et varem oli Prantsusmaa aidanud itaallastel Austrialt maid ära võtta. Kuid kui Prantsusmaad tabasid nüüd kaotused sõjas Saksa riikidega, kasutas Itaalia võimalust, vallutas Rooma ja viis oma pealinna sinna.

Hoolimata itaallaste ja prantslaste vastuoludest Rooma linna pärast, läks Itaalia revolutsionäär ja ühendaja Garibaldi Saksa-Prantsuse sõja ajal Prantsusmaale appi Saksamaaga sõdima. Lehes mainitakse ka seda, et kõik prantslased ei olnud tema tulekust vaimustatud, sest nägid temas paavsti vastast. Prantsusmaal ei saatnud Garibaldit selline edu, nagu oli saatnud varem Itaalias. Mainiti, et tal tuli juhtida lahingut kanderaamilt.

Sorokin on oma raamatus maininud revolutsioonide tüüpiliste põhjustena edutut sõda ja nälga. Prantsusmaal olid mõlemad tingimused täidetud. Saadi sõjas sakslastelt lüia ja piiramisrõngas Pariisi tabas ka nälg. „Eesti Postimees“ kartis, et kui Pariis ei alistu, jääb see elanikest päris tühjaks. Prantsuse parlament tegutses sel ajal teises linnas.

Unisus ja lapsehoidmine

Mõtlesin, et arvutile võiks anda käsu, et ta teeks ükskõik mis asju. Sellega oleks tehisintellekt loodud. Proovisin arvutiekraanil asju kustutada. Osad kustusid, aga teiste kohta ütles arvuti, et nende kustutamine ei ole mul lubatud.

*
Oli hommik, aga olin ikka veel unine. Läksin vannituppa. Seal kraan jooksis. Vannitoa uksele tuli ka isa, kes oli mõelnud samal ajal vannituppa minna. Küsisin talt, kas tema jättis kraani jooksma. Otsustasin, et ma siiski ei jää veel vannituppa, vaid lähen magan edasi. Läksin oma tuppa. Seal üks väike tüdruk mängis minu mobiiltelefoniga. Võtsin selle talt ära. Kehtis nõudmine, et lapsi ei tohtinud ilma täiskasvanuta tuppa jätta. Aga seda täita polnud võimalik, sest lapsi oli kahes toas, kuna oma lapsed olid hoida toonud kaks peret korraga. Ühel lastega perel olid arvutist ära kustunud failid andmetega lähemate sugulaste kohta, aga muud failid olid alles jäänud. Väike tüdruk proovis teha kukerpalli. See ei tulnud tal esimesel korral kõige paremini välja, seetõttu tahtis ta uuesti proovida. Ütlesin talle, et ta ei teeks kukerpalli, see ei ole tore asi. Ma ise küll lapsena tegin.

Tiibade vahetamine

O-O-L-R-V-R-K-V
1. c4 b6 2. b4 c5 3. b5 e5 4. Rc3 Rde6 5. Rd5 Od5 6. cd Rc7 7. Lc4 Rg6 8. Re3 d6 9. Rf5 Ld7 10. a4 Re7 11. Lg4 Rf5 12. Of5 Le7 13. Od7 Vd8 14. Oc6 Re8 15. Oe8 Ve8 16. e4 h5 17. Lf5 h4 18. Ve3 Vh6 19. 0-0 Oc7 20. f4 Vf6 21. Lg5 Vg6 22. Le7 Ve7 23. f5 Vh6 24. Vef3 f6 25. Vh3 Kf7 26. d3 Ve8 27. g3 Od8 28. g4 g5 29. Oc3 Vh7 30. a5 ba 31. Va1 Kf8 32. Vf3 Vb7 33. Oa5 Oa5 34. Va5 Veb8 35. Vf1 Vb5 36. Va7 Vb3 37. Vd1 Vc3 38. Vd7 Vb6 39. Va1 Vb8 40. Vd6 Vd3 41. Vf6+ Kg7 42. Vg6+ Kf8 43. Vg5 Ve3 44. Vh5 Kg8 45. Vh4 Ve4 46. h3 Vd4 47. f6 Vd5 48. g5 e4 49. Vg4 e3 50. h4 Ve5 51. Ve1 e2 52. Kf2 Vbe8 53. g6 V8e6 54. f7+ Kg7 55. Vf4 Kf8 56. g7+ Kg7 57. f8L+ 1:0. Valge mõtles 45 ja must 43 minutit.

Hea algus

Mängisin pikal maleturniiril. Sellel oli viis vooru, millest praeguseks olid lõppenud kolm. Olin kõik need mängud võitnud. Mõtlesin, et isegi kui ma kaks järgmist mängu kaotan, tulen ikkagi esimesse poolde. Või vahel jääb üle poole punktidega ka teise poolde. Treener kutsus ühte oma õpilast mitu korda korrale, aga see ei võtnud kuulda. Lõpuks treener ütles talle, et kuna ta sõna ei kuula, visatakse ta trennirühmast välja. Asusin teele ühe maja suunas. Ma polnud selle asukohas kindel, aga vist jõudsin õigesse kohta.

Pilk raamatusse

Ülesanne: Otsi üles Savisaare raamat "Peaminister", ava see leheküljelt 77 ja kirjuta siia ümber esimese uue lõigu esimene lause. Kui leheküljel uut lõiku ei alga, siis kirjuta esimene leheküljel algav lause. Seejärel kommenteeri tsiteeritud lauset viie lausega. Kui leheküljel ühtegi lauset ei ole, siis kommenteeri seda, mis seal leheküljel on.

Teostus: Raamat oli seal, kuhu ma esimesena vaatasin. See avanes leheküljelt 78, nii et täiendavalt tuli keerata vaid ühte lehte. Leheküljel algab viis uut lõiku ja lõppeb üks varem alanu. Esimene uus lõik algab lausega: "Samas on valimisstaabi koosolekute päevakorrad." Minu 5 kommenteerivat lauset on:
1. Selle lause järgi üksi pole aru saada, millistest valimistest käib jutt.
2. Kui raamatu pealkiri on "Peaminister", siis on tõenäoline, et mõeldud on 1990. a. Ülemnõukogu valimisi, mille järel Savisaar valitsuse esimeheks sai.
3. Ülemnõukogu valimistega lähestikku olid Eesti Kongressi valimised ja Rahvarinne osales ka nendel.
4. Sõna 'staap' kõlab militaarselt.
5. Sama moodi kõlab ka liikumise Rahvarinne nime koosseisu kuuluv osasõna 'rinne'.

Magistriõppes õppimine

Väljusin ühest madalast majast ja läksin õue rõdu moodi piirdega ossa. Maitsesin toorest õuna. Mõtlesin, et võibolla suurem õun on küpsem, maitsen ka seda. Mõtlesin, et viskan õunasüdamed eemal kõndivale Klausile või põõsa alla. Aga kui ma seda teeksin, siis võiks juhtuda, et ma ei viska põõsani välja. Vaatasin oma vana magistriõppe kaustikut. Olin magistriõppe jooksul lugenud läbi kaks raamatut ja kirjutanud mõlema sõnad sellesse kaustikusse. Kahe raamatu sõnade vahel oli muid asju. Kõik välja kirjutatud sõnad olin pähe õppinud. Nende sõnade juurde, mis kiiresti meelde ei jäänud, olin teinud risti, et neid veel eraldi õppida. Praegu mul oli meeles kolmest sõnast, et olin neid õppinud. Üks neis oli 'dau' ja üks 'render'. Mida tähendab 'render', see ei olnud mul praegu ka selge. 'Dau' kohta mäletasin, et sellega sõideti merel Aasiast Aafrikasse. Pille oli mulle öelnud, et seda sõna pole mõtet õppida, sest ma ei kohta seda enam kunagi. Ei olnudki hiljem kohanud. Olime jälle värsked magistrandid. Sellesse aia piirdega ossa tuli kaks minu kaasmagistranti, üks neist oli K. Stern. Küsisin neilt, kas neil on vene ja saksa keel nüüd selged. Stern vastas, et on küll. Mina ütlesin, et ma õppin vahepeal selgeks ja vahepeal lähevad sõnade tähendused uuesti meelest. Magistrandid kutsuti loengusse. Teised kõik läksid, aga ma jäin veel paberitest otsima, kuhu loengusse loenguplaani järgi tuleb minna. Õiget paberit ma ei leidnud ja lõpuks läksin teistele järele. Loenguruumis oli pikk laud, mille taga magistrandid istusid kahel pool, näod vastamisi. Uksele lähemal istus klassiõde Ingrid. Küsisin talt, mis loeng siin tuleb. Ta vastas, et see on teise aasta magistrantidele, kes on õppinud viis aastat. Mina olin esimese aasta magistrant.

Sõna otsa komistamine

Ülesanne: tee inglise-eesti sõnaraamat juhusliku koha pealt lahti, loe sealt üks eestikeelne sõna ja kirjuta midagi selle sõna kohta.

Lahendus: selleks sõnaks tuli 'tobogan', mis on ingliskeelse sõna 'toboggan' vaste. Sõna polnud mulle kummaski keeles tuttav. Aga sõnaraamatus on antud veel kaks selle sünonüümi: 'liuglemiskelk' ja 'spordikelk'. Ma olen lapsena kelgutanud, ilmselt mitte spordikelguga. Aga liugles see küll.

Ministriks saamine

Kõndisime läbi metsa. Jõudsime ühe väikse maja õuele. Seal oli koer ja inimesi. Püüdsin koerast eemale hoida.

*
Oudekki sai ministriks. Ma olin täpselt sama tark nagu tema ja järelikult oleksin võinud ka ministriks saada, aga ei seadnud seda endale eesmärgiks. Oudekki avaldas artikli. Lugesin seda. Mul tulid artiklis esinevad mõtted juba varem kui ma neid kohti lugesin. Üks selline mõte oli, et nüüd võib kergemini sõda tulla, sest ametis on nooremad inimesed. Üks poliitik oli kasutanud võrdlust, mida mina poleks kasutanud. Oudekki ütles, et ma nüüd sellest toast lahkuks, sest siin tahab töötada tema. Vastasin, et ma ei kavatsegi siit kuskile minna, ma elan kogu aeg ühe koha peal.

*
Olime Paides. Istusin kiiktoolis ja kiikusin sellega närviliselt. Vend andis kiiktoolile hoogu juurde. Keerasin raamatulehte ja see rebenes keeramisel. Arvasin, et kui vend poleks omalt poolt hoogu andnud, poleks rebenemist juhtunud. Tõusin kiiktoolist püsti. Läksin tagumisse tuppa. Mõtlesin majast väljuda, enne pühkisin taskurätti käsi.

Siiruviiruline elu

Karm oli maailm ja sellega
ei suutnud harjuda,
kui sõjalennukite eest
meil tuli varjuda.

Hea oli maailmas teine kord,
kui polnud lennukeid
ja mõne muugi relvaga
ei tuldud tapma meid.

Siis inimene haigestus
ja jälle kannatas,
kuid tubli raviasutus
ta terveks parandas.

Nii elus juhtub mõndagi
ja leidub vaheldust.
Kui ette tuleb raskusi,
siis otsi lahendust.

Mälestuste varasalvest

Alustaks jutuga kuskilt kaugelt. Viimastest hetkedest võib värsketest ajalehtedest niigi lugeda. Aga kas alustada enda kaugemast minevikust või enda sünnile eelnevast ajast? Saaks kasutada ka vahepealset varianti, et panna kirja, mida ma enda kaugemas minevikus olen maailma veel kaugema mineviku kohta teada saanud või mõelnud. Ülikoolis õppisime kõige kaugemat aega arheoloogias. Mul tuli teha kaks arheoloogia eksamit. Need olid erinevatele õppejõududele. Esimese õppejõu kohta kuulsin, et vanemad üliõpilased hüüdsid teda Põdrakeseks. Meie kursusel väga ei hüütud. Aga õppejõud ütles ise loengus, et inimene põlvneb ahvist, mitte põdrast. Peale loengute kuulamise pidime ka raamatut lugema. Selle sain raamatukogust. Järgmist raamatut lähen raamatukogust tooma isale. Jalutuskäigu pikkuse poolest ei maksa mulle raamatukokku ja tagasi kõndimine midagi. Võibolla tulevikus hakkab maksma. Praegu kardan natuke, et raamatukogu lähedal võib midagi katuselt pähe kukkuda. Ma käin erinevates raamatukogudes. Kodus on ka palju raamatuid. Üks vennapoeg ütles, et me elame nagu raamatukogus. Vennalapsed vaatavad külas käies meie riiulist lasteraamatuid. Nad on vaadanud ka televiisorist multifilme. Üks tüdruk tahtis arvutist lastelaulu kuulata ja teist laulu nimetas naistelauluks. Ühte poissi minu kassett ükskord väga ei huvitanud, aga kui vahepeal tuli selline laul, mida lauldi lapsehäälega, siis see huvitas. Teisele poisile meeldis kassett tervikuna rohkem ja kolmadale meeldis vaadata, kuidas lint ringi käib.

Tagaselja kordustrükk

Avastasin raamatupoes, et müügil on minu raamatu "Viimsed päevad" teine trükk. Ma ei teadnudki, et sellest teine trükk on välja antud. Mulle polnud tasuta eksemplare antud. Mõtlesin, et võiks neid küsida ja juba enne poest mitu eksemplari osta. Aga müüja ütles, et ainult kaks eksemplari oligi poodi jäänud. Võtsin esialgu ühe. Kodus vaatasin ostetud raamatut. Selle esikaanele oli kirjutatud lause, mida esimesel trükil ei olnud: "Kui Kalle Kulbok oli president". Mõtlesin, et teen raamatu kaanest foto ja saadan selle feisbukki. Aga raamatusse sisse vaadates tahtmine seda teha vähenes, sest kui esimesel trükil olid olnud tegelaste nimed asendatud varjunimedega, siis teisel trükil olid õiged nimed. Üks muudatus oli, et uute osade motod olid teistsugused kui esimesel trükil. Mind võidi õigete nimedega raamatu välja andmise eest kohtusse kaevata. Kohtus oleksin öelnud, et mina ei teadnud, et see välja antakse. Raunal ja Bristolil võis olla juba esimest trükki välja andes kavatsus, et hiljem antakse õigete nimedega trükk ka, sest Bristol oli öelnud, et käsikirjad ei põle. Mul oli teise trüki üle natuke hea meel, sest ma polnud kunagi mõelnud, et mõnest minu raamatust veel teine trükk ilmuks. Aga selle tagaselja väljaandmine oli ikkagi autoriõiguste rikkumine.

*
Üks naine läks pimedavõitu minu tuppa, mis oli tondituba. Ta ütles, et eriti õudne ei ole. Rääkisin tagumises koridoris Toomaga. Pille ütles vannitoast, et minge siit eemale. Läksime juttu jätkama minu tuppa, kus lamp põles. Lugesin Uue tänava väikeste majade juures kõnniteel raamatuid. Raamatus kirjutati, kes on 19. sajandil duellil surnud. Sain teada, et ka Petöfi suri duellil. Üks poiss ütles, et ta tahab mult raamatut laenata. Küsisin, kas ta üldse ajaloost midagi teab, nimetagu ta kümme ajaloofakti. Ta hakkas nimetama selliseid, mis tundusid olevat ta enda väljamõeldud. Aga tagapool nimetas ta ka kaks sellist, millest ma teadsin, et need on õiged, aga mille teadjate arv ei olnud kõige suurem. Ütlesin, et sellest aitab. Aga ühtegi raamatut ma ikkagi talle laenata ei saa, sest mul on need kõik pooleli, ma loen neid läbisegi. Siis tuli mulle meelde, et need on raamatukogu raamatud. Ütlesin, et raamatukogu raamatuid ma ei tohigi talle edasi anda, aga varsti viin ma need raamatukokku tagasi, sealt saab ta need järgmisena laenutada.

Hetke iseloomustus

- Kell on nii palju, miks ei ole siin täna veel midagi kirjutatud?
- Võibolla ma olen eilsest kirjatööst veel väsinud. Tegelikult ma kirjutasin eilsele sissekandele täienduse. Võibolla eilne sissekanne tundub nii hea, et ei taha sellele praegu midagi halvemat otsa kirjutada. Kaustikusse uusi mõtteid teadusest kirjutasin küll.
- Miks sa pole täna suusatama läinud?
- Kannavaluga ei taha nii palju liikuda. Tänavu on lubatud pikemat talve ja siis võib saada sama suusatamiste arvu täis ka harvem suusatades. Praeguseks olen jäänud ka uniseks, mis samuti vähendab suusatamise isu.
- Kas remont on nüüd läbi?
- Eile käisid veel remondimehed, aga võibolla need olid viimased korrad. Eelviimane remondimees ei teadnud, kas tema on viimane, mis näitab, et tal polnud ka vastupidiseid andmeid. Viimane remondimees ütles: "KÕIK", mis võis tähendada tema poolt kõik või üldse kõik.

"Napoleoni marssalid"

Aivar Jaeski. „Napoleoni marssalid“. Grenader Grupp OÜ, 2013. 224 lehekülge.

Selle raamatu lugemise peaeesmärk oli perekonna jõulukinkide tarvitamine. Lisaeesmärk oli Jaeski ja Sorokini kirjutatu võrdlemine, sest Sorokin teeb samuti natuke juttu Napoleoni ajast.

Raamatu kõige õnnestunum külg on pildid. On esitatud pildid kõigi Napoleoni marssalite kohta, lisaks muid pilte. Need on hea kvaliteediga trükitud. Pole piltide analüüsi ega saamislugu, aga ülikoolis olen õppinud, et Napoleoni aja kunstistiil oli ampiirstiil ehk impeeriumi kunst, selle tähtsaim esindaja oli David. Marssalid on maalidel üksteisele üsna sarnases riietuses, nad kannavad paguneid ja ordeneid. Kõigil pole siiski üks ja sama mundrivärv, mõnel on riietus heledam ja mõnel tumedam, nagu erinevad ka hobuste värvid. Napoleon sõidab valgel hobusel. Kui pildile mahub inimese jalgu, siis tol ajal kandsid mehed liibuvaid pükse. Seevastu pole kaela näha, sest kantakse kõrget ja paksu kraed. Mõnel väejuhil on lõug üleni siledaks aetud, mitmetel on aga habet aetud nii, et lõuale pole seda jäänud, küll aga kõrva lähedale.

Iga Napoleoni aja marssali kohta on eraldi peatükk. Marssalite arv oli Napoleoni ajal üsna suur. Huvitaks võrdlus, kui palju oli neid olnud Prantsusmaal kuningriigi ajal. Kui lugesin kunagi Dumas’ romaanidest, kuidas d’Artagnan soovis saada Prantsusmaa marssaliks ja elu lõpul saigi, siis tol ajal kujutlesin vist, et marssaleid oli riigis üks. Napoleoni ajal neid ilmselt oligi rohkem kui varem, revolutsiooni ajal polnud üldse. Raamatus on peale marssalipeatükkide nende vahele paigutatud natuke ka tolleaegsest sõjandusest laiemalt rääkivaid peatükke, mis kuuldud ülikooliloengutest meenutavad kõige rohkem Kröönströmi omi Esimese maailmasõja kohta, kes rääkis sõja tehnilisest küljest.

Tehnilise külje arusaamine on ilmselt ka Jaeski suhteliselt tugev külg, sest ta on elukutseline sõjaväelane. Sõja kirjeldus erineb natuke Piirimäe üldajaloo loengutes kuuldust. Piirimäe rääkis valgete ja indiaanlaste kohtumisest Ameerikas, et eurooplased olid harjunud rüütellikke sõdu pidama ja ei mõistnud, miks indiaanlased ennast puu taha peitsid. Jaeski raamatu järgi peitsid sõjaväed ennast vähemalt Napoleoni ajal ära ka Euroopas peetud sõdades ja vaenlast püüti üles leida samasuguste loodusmärkide järgi, millest on kõige rohkem juttu olnud indiaaniromaanides. Näiteks võis sõjaväe läbi metsa liikumisest anda märku lindude suuremal arvul lendutõusmine.

Jaeski erinevus ajaloolastest raamatukirjutajatest on, et ülikooli ajaloo osakonnas õpetatakse allikakriitikat, aga sõjaväelastele rohkem käsu täitmist. Jaeski toob ära Napoleoni ütlusi kõigi marssalite kohta ja enamasti keisri sõnu ei vaidlusta. Aga mõnel juhul siiski. Napoleon olevat olnud mõne marssali hindamisel ebaõiglaselt kriitiline. Samuti olevat eksinud vahel hilisemad ajaloolased, kui nad näiteks heidavad marssalile ette lahingust puudumist, aga marssal puudus just saadud käsu täitmiseks.

Sorokini raamatutest on erinevus, et Sorokinit huvitas, kuidas tulevikus verevalamist vältida, aga Jaeski imetleb rohkem oskuslikke lahingu juhtijaid. Sorokiniga paneb võrdlema ka marssalite elulugude lugemine. Sorokini tähelepaneku järgi pääsevad revolutsiooni ajal võimule andetumad ja vähem haritud inimesed kui muul ajal, revolutsiooni vaibudes hakkavad endised inimesed juhtivatele kohtadele tagasi pääsema. Jaeski näitab, et Napoleoni marssalite hulgas tuli ette nii kuningriigi ajal karjääri tegemist ja revolutsiooni ajal põlu alla sattumist Napoleoni aegse uue tõusuga, kui ka veel rohkem seda, et karjäär algas revolutsiooni ajal ja jätkus keisririigi ajal. Sorokini järgi surevad revolutsiooni ajal suuremas osakaalus paremad inimesed. Jaeski kirjutab, et suurem osa Napoleoni marssaleid elas Napoleoni sõjad üle ja suri loomulikku surma. Aga Sorokin on näidanud, et revolutsioonide ajal suureneb ka loomulikuna tunduvate surmade arv. Kui Jaeski esitatud eludaatumeid vaadata, siis mõni marssal sureb küll pärast sõdade lõppu, aga mitte palju pärast nende lõppu. Kes lahingus ei langenud, võis saada palju kordi haavata, mis ilmselt võis halvendada tema hilisemat tervist, sõjastress veel lisaks.

Kujundusest halvem on raamatu toimetamine. Pole järgitud eesti keele poolitusreegleid. Meile õpetati magistriõppes, et tabeli sisu kirjeldus peab olema esitatud tabeli juures, aga raamatus tuleb ette, et selle leiab alles lehekülje tervikuna läbilugemisel. Välja toodud kasutatud kirjanduse nimekiri on lühike. Hinnangute andmisel kasutatakse raamatus palju sõnu „õnneks“ ja „kahjuks“, aga pole avaldatud kahetsust, et sõjad üldse toimusid.

/TÄIENDUS: Võrgulehelt https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Marshals_of_France selgub, et mõne kuninga ajal oli marssaleid kokku rohkem kui Napoleoni ajal. Louis XIV küll ka valitses kauem./

Näitleja hingamine

Tahtsin tõsta taime uude lillepotti, aga taim oli nii pikk, et ei mahtunud potti ära. Taimejuure alumine ots murdus. Ema ütles, et paneme juure küljest tulnud otsa teise potti, see võib minna kasvama. Mina ütlesin, et ülemine ots tuleb panna mulla pinnale, et taim saaks mullast välja kasvama hakata.

*
Ajalehes avaldati ühe kooli õpilaste pingerida. Sinna kooli olid ka mõned meie kursusekaaslased edasi õppima läinud. Selle lennu nimekirju olin ajalehes varemgi näinud, aga ma polnud näinud teiste lendude nimekirju. Võibolla seal koolis õpetatigi ainult ühte lendu korraga. Esikohal oli üks minu endine kursusekaaslane kõige kõrgema keskmise hindega. Mõned minu teised kursusekaaslased olid taga pool, aga panin tähele, et ühte kursusekaaslast lõpetanute nimekirjas ei olnud, kellest mäletasin, et ta oli olnud alustanute nimekirjas. Selle lennu nimekirja kuulusid õppijatena ka mõned minu õppejõud. Nemad olid pingerea tagumises pooles. Võibolla tuli see sellest, et nad olid nii targad, et teadsid, kui vähese õppimisega kooli lõpetatud saab. Ja nooremad ainult õppisid, aga õppejõud lisaks seal koolis õppimisele töötasid samal ajal ülikoolis õppejõududena. Nad teadsid, et kui nad liiga palju õpiksid, jääksid neil töökohustused täitmata. Pingereas esikohal olev lõpetaja kutsuti ühte kabinetti, sest tema õppetulemused tühistati. Ajaloos polnud ta olnud kõige paremate õppijate hulgas, kui teises koolis oli, siis see oli saavutatud pettusega. Näidati tema nägu, kui ta polnud veel otsusest teada saanud, ja seda, kuidas talle öeldi, et ta peab sinna kabinetti minema. Istusin ülikooli aula saalis ja vaatasin teatrietendust. Laval oli kaks meesnäitlejat. Üks alustas dialooge, teine andis talle vastuseid. Vastuste andja oli suur ja paks, ta rääkis kiiresti, lugedes ette pikki lõike ühe hingetõmbega. Tundus, et tal on raske rääkida. Saalist üks naine hüüdis talle, et ta vahepeal hingaks ka. Pärast seda läks mees lavalt masendunud näoga minema. Naisele öeldi, et ei tohi vahelehüüdeid teha. Naine arvas, et mees lahkus lavalt vahelehüüde pärast solvununa. Naine tõusis püsti ja küsis, miks ta ei tohi öelda, et hinga ka, kui on näha, et mehel on raske. Mina oletasin lisaks solvumisele teise variandina, et lavalt lahkumine oli ette kirjutatud näidendi osa. Mees tuligi lavale tagasi, aga nüüd rääkis ta teistsuguse häälega. Varem oli ta rääkinud jämeda, nüüd peenikese häälega. Aknast välja vaadates nägin, et üks maja põleb. Mõtlesin, kus ma praegu asun. Tuli meelde, et oma maja vastas asuvas lasteaiahoones. Järelikult põles meie maja. Seal oli varem juba tulekahju olnud, kui põles välisseina soojustus, aga nüüd põles üks terve korter. Ütlesin seda teistele pere liikmetele. Kartsin, et tulekahju laieneb ja maha põleb terve maja. Isa ütles, et lähme koju. Vastasin, et me saame minna ainult asju korterist välja kandma. Mõtlesin, et võibolla tuletõrje ei luba meil seda ka teha, sest tuli võib laieneda kiiresti. Läksime isa ja vennaga oma maja suunas. Aga majale lähenedes selgus, et kui ühes otsas põles korter ja meie trepikoda oleks pidanud olema teises otsas, siis seda seal ei olnud, vaid selle koha peal olid väiksemad majad. Isa ütles, et läheme edasi. Vaatasin, et meie majast edasi tuleb tõesti tänava alguse maju, mis seni on olnud enne meie maja. Nii mõeldes võiks oletada, et me veel jõuame oma trepikojani. Aga ütlesin, et oma trepikoda me enam ei leia. Sellest hoolimata jätkasime edasi liikumist.

Uus mõtlemissüsteem

Täna rakendasin esimest korda malet mängides mõtlemissüsteemi, mida olen varem juba muude tegevuste puhul proovinud. See seisneb mõtete loendamises, mis võiks tagada, et ei mõtle liiga vähe. Kui otsustada ette, kui kaua käigule minimaalselt mõtlemisaega kulutada, siis võib juhtuda, et vaatan lauda midagi mõtlemata. Aga täna loendasin, et igal käigul, mis ei ole sundkäik, mõtlen vähemalt viis mõtet, keerulisematel juhtudel võib ka rohkem. Selle tulemusel kulutasin käigule keskmiselt rohkem mõtlemisaega kui viimasel ajal kombeks on olnud. Mängu algul tulid ehk ka huvitavamad käigud. Mängu lõpul tegin jämeda vea mitte sellepärast, et poleks seda ette arvestanud, vaid et käigu tegemise hetkel läks mõeldud mõte ajutiselt meelest.

O-R-V-L-K-R-V-O
1. Rc3 b6 2. e4 g5 3. d4 e5 4. d5 d6 5. g3 Rbd7 6. Re3 Lf6 7. Lf3 Rg6 8. b3 c6 9. 0-0 0-0 10. Lh5 cd 11. ed Re7 12. Rg4 Lg6 13. Rh6+ Kg7 14. Lh3 Lh6 15. Ld7 Rf5 16. Lf5 1:0. Valge mõtles 15 ja must 13 minutit.

Temperatuuride tajumine

Eile hommikul kirjutasin, et võibolla on toas ventilaator külmemaks keeratud. Õhtul pärast trenažööriga sõitmist mõtlesin, et võibolla ma eksisin, sest sai laua taga istuda mitte enam kahe kampsuniga, vaid särgiväel. Täna hommikul ütlesin emale, et täna ärgata oli ka soem kui eile. Ema vastas, et temal vastupidi oli külmem, väljas on külm. Mõtlesin, et külmas toas istudes võib karastus ka tekkida. Või oli mul eile ja üleeile külm sellepärast, et olin vähem maganud. Remontijad tulid hommikul ja seoses sellega panin äratuskella helisema, aga varem magama ei läinud.

Saarestiku kunst

Käisin aeg-ajalt ühte vanaaegset hoonet lõhkumas, sest ma võitlesin baltisakslastega. Läksin jälle selle hoone juurde, aga nüüd oli sellele traataed ümber pandud, et lõhkujad juurde ei pääseks. Tõstsin veel hoonel ühe tornikiivri pealt ja viskasin torni sisse. Seejärel läksin eemale, mõeldes, et see jäi viimaseks lõhkumiseks. Aga oli karta, et juba täna olid hoone külge kinnitatud kaamerad, millega minu isik kindlaks tehti. Nüüd võidi arvata, et kogu minu ajaloohuvi eesmärk on lõhkumine, kuigi nii see ei olnud.

*
Istusin loengus. Loengupidaja rääkis ühe põhjamere saarestiku primitiivsest kunstist, et seda on väga kõrgelt hinnatud, aga kõneleja ise ei hinda. Mõtlesin selle kunsti näidiste põhjal, et mulle see kunst meeldib. Loengupidaja tegi rääkimises pausi ja tuli meie laua juurde. Ma jätkasin veel üles kirjutamata jutu üles märkimist, kirjutasin hulk ridu ja kirjutamisele ei tulnudki lõppu. Loengupidaja võis järeldada, et kui ma oskan ilma eelneva õppimiseta lõputult kirjutada, siis ma oskaksin kohe ka suulist eksamit teha. Loengupidaja pahandas, et siin on korrarikkumine, minu ja pinginaabri jalad puutuvad kokku. Selle eest oli vastutav pinginaaber. Ma olin pannud jala pinginaabri pingipoolele, pinginaaber oli oma jala minu jala peale pannud ja ma polnud enda oma ka ära tõmmanud. Läksin kodu poole. Mõtlesin selle saarestiku kunsti peale, et kui hinnata ainult ilu, siis see on väärtuslik, aga kui hinnata ka teose keerukust, siis see nii väärtuslik ei ole. Hakkasin turuhoone juures autoteed ületama. Täna oli siin autosõit keelatud ja autotee oli tühi. Mõtlesin, et ei tea, kus autod sel ajal on.

*
Hakkasin raudteejaamast lahkuma maa-aluse tunneli kaudu. Tunnelis küsisin ühelt töötajalt, ega siin lahtiseid elektrijuhtme otsi ei ole. Enne vastuse kuulmist juba märkasin selliseid juhtmeid. Töötaja vaatas ringi ja ütles ka, et siin on küll selliseid juhtmeid. Ütlesin, et siis ma ei lähegi läbi tunneli, vaid üle raudtee. Raudtee ületamise eest oli hoiatatud.

*
Meenutasin tänast unenägu. Mäletasin, et olin unenäos Ungari kuningas. Minu järjekorra number oli Esimene. Mõtlesin, et ei tea, kas see tähendab, et ma olin ka esimene kuningas.

Talvised mõtted

Lumi on maas. Sel talvel olen ainult kaks korda suusatamas käinud. Võibolla täna lähen kolmandat korda. Täna oli külm ärgata. Eile olid kodus jälle remondiinimesed ja oleksid nagu minu toa ventilaatori külmemaks keeranud. Saunas küsiti, miks meil ventilaatorid on. Seletasin, et meile pandi puuakende asemele plastaknad, need ei lase õhku läbi ja õhku saab nüüd ventilaatoritest. Küsija ütles, et tal on ka plastaknad, aga ventilaatoreid ei ole, tal on selle asemel akende sees augud. Mina rääkisin, et kui meile olid juba plastaknad pandud, aga ventilaatorid polnud veel tööle hakanud, läks õhuniiskus väga suureks, pärast ventilaatorite tööle hakkamist läks väikseks. Mulle meeldiks töötada elukutselise blogijana, kui selle eest palka makstaks. Praegu teenin raha tõlkimisega, aga teiste teksti töötlemine pakub hingele vähem kui originaalteksti loomine. Eile mult küsiti, kas uuel aastal on minu jaoks tähtsam male või tõlkimine. Vastasin, et tõlkimine on tähtsam. Ja hiljem lisasin, et enda jaoks on originaalteksti kirjutamine veel tähtsam. Aga eilsele sissekandele andsin feisbukis lingi, ühtegi laiki ei saanud ja klikke ei paista ka eriti palju olevat, kuigi neid on raskem loendada. Aga kui nad ei klikkinud, siis nad võibolla ei tea, et neile ei meeldi. Ma ei tea, kas feisbukis laikimist peaks ka nimetama abielurikkumiseks, kui oma abikaasat ei laigita ja kedagi teist laigitakse. Aga kui laikida seda, mis vähem meeldib, on see valetamine. Blogis õnneks ei ole laikimisvõimalust. Mõnes blogis olen sellist võimalust näinud, aga ma pole seda kasutanud. Ma pole enam ammu ühelegi blogile kommentaare kirjutanud. Või ma olen andnud listis linke blogidele ja lingi alla kommentaare kirjutanud, aga listist ei pruugi blogi omanik seda teada saada. Üks mees ütles eile, et tema raamatute kohta pole ilmunud ühtegi arvustust. Lõin ta nime otsingumootorisse ja selle abil ma tema raamatute kohta arvustusi leidsin. Lugesin kaks tükki läbi.

Dialoog mängudega

- Mis mängu täna mängida?
- Mängime mälumängu.
- Mälu ei tõesta mõtlemisvõimet.
- Siis ei tõesta mälu puudumine ka mõtlemisvõime puudumist.
- Nimeta kümme punast värvi eset.
- 1. punane viissnurk, 2. pioneerirätt, 3. Nõukogude Liidu lipp, 4. Hiina Rahvavabariigi lipp, 5. veri, 6. telliskivi, 7. küps õun, 8. loojuv päike, 9. tõusev päike, 10. punane vildikas.
- Mis mängu me nüüd mängime?
- Sulle meeldis mõtlemine rohkem. Mõtle välja 5 sõnaline lause, kus kõik sõnad algaksid p-tähega.
- Pada podises pliidil põletaval plaadil.
- Nüüd proovi väljendada sama mõtet mõnes võõrkeeles ilma abivahendeid kasutamata.
- A pot was boiling in the kitchen, under the pot was hot.

Ungari ajaloost

Reklaamiti telesaadet loomadest ajaloos. Vastasin kirjale:

Loomadega on seotud ka erinevad inimeste elukutsed. Tõlkisin ungarikeelsest vikipeediast, et haidukkideks nimetati algselt relvastatud veisekarjuseid. Nende nimetus võib olla tuletatud sõnast, mis tähendab kutsarit. Haidukkide ülesanne oli veisekarja valvata, see nõudis aeg-ajalt relvastatud väljaastumist. Haidukid karjatasid veiseid Austrias, Lõuna-Saksamaal ja Põhja-Itaalias. Kuna nad olid harjunud relva kasutama, olid nad Türgi ikke ajal Ungari Kuningriigi suurim türklaste vastu lahingusse paisatud jõud. Türgi ike algas praeguse Budapesti ühe poole Buda vallutamisega aastal 1541. Lõpp saabus sellele aastatel 1686-1699 peetud sõjaga. Selle sõja nimetust ma tõlkisin vabastussõda, aga sellega Ungari Kuningriiki ei taastatud, vaid mindi Austria Habsburgide võimu alla. Hiljem püüti vabaneda ka Austria võimu alt. Kui Sorokin eristas riigisiseseid revolutsioone ja vabadusvõitlusi teise rahva võimu alt vabanemiseks, siis ungarlased kasutavad 1848.-49. a. sündmuste kohta Ungaris nimetust, mis need mõisted ühendab: "revolutsioon ja vabadusvõitlus". Võideldi nii rahvusliku sõltumatuse kui ka seisuslike privileegide kaotamise eest, aga revolutsiooni surus maha Habsburgidele appi läinud Venemaa. 20. sajandi algul oli Ungari poliitikute hulgas siiski neid, kes pooldasid Austriaga ühisriigi säilitamist.

Vastus vastusele

Ema näitas mulle, et minust on uues "Loomingu" numbris kirjutatud. Ise ma poleks seda märganud. Minust oli varasemas numbris kirjutatud, olin saatnud sellele vastuse ja nüüd oli omakorda minu vastusele vastus avaldatud. Mõtlesin selle koduleheküljele publikatsioonide nimekirja üles märkida. Mul oli õnnestunud kirja panna siiani vist kõik korrad, kui minust oli kuskil kirjutatud. Minust kirjutaja kasutas esimest ja teist korda kirjutades erinevat nime, nii et oli veel raskem märgata, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Lugesin tema kirjutist.

Üritus klassiruumis

Mind kutsuti ühele üritusele ja paluti malelaud kaasa võtta. Lugesin parajasti ajalehte. Aga mõtlesin, et kui ma pean midagi kaasa võtma, siis pean veel varem väljumiseks valmistuma hakkama kui muidu. Seetõttu jätsin artikli lugemise pooleli. Läksin üritusele kohale. See toimus klassiruumis, kus kuulajad istusid koolipinkides ja kõneleja seisis püsti. Kui üritus oli juba mõnda aega käinud, siis tuli mulle alles meelde, et ma pidin malelaua välja võtma. Kuigi olin õigeks ajaks üritusele jõudnud, olin malelaua kotti unustanud. Ühe teise inimese malelaud oli seisu vaatamiseks lauale pandud. Võtsin enda nahast malelaua ka välja ning andsin selle pinginaabrile seisu vaatamiseks. Loengupidajal ei läinudki minu malelauda vaja. Tahvlile kirjutati matemaatikat, mis mul piisavalt selge ei olnud. Loengupidaja rääkis, et kui inimese tase pärast magistrikraadi saamist langeb, siis talt tuleb magistrikraad ära võtta. Mõtlesin, et vanas eas on loomulik, et inimese tase langeb, kas vanadelt inimestelt tuleb siis kraade ära võtma hakata. Loengupidaja palus mul nimetada kolm ajaloo kohta õpitud seost. Nimetasin ühe seose. Seejärel hakkasin nimetama teist, aga jätsin lause pooleli, sest mõtlesin, et see seos põhineb loogikal, mitte teadmisel. Käisin wc-s ja pärast seda läksin loenguruumi tagasi.

*
Oli tund keemiaklassis. Tahvlile kirjutati matemaatikat. Mõtlesin, et pean seda hoolega jälgima, sest kui õpitavasse lüngad sisse jäävad, ei saa hiljem enam aru. Ma praegu ka kõige paremini ei saanud. Mõtlesin, et kodus õpib ikka palju rohkem kui koolis, sest kodus mõtlen oma peaga, aga koolis jälgin tahvlit.

Vaiksed õpilased

Kui me olime nooremates klassides, oli kehalise kasvatuse õpetaja kuri olnud. Vahepeal oli ta muutunud lahkemaks, aga nüüd oli jälle kurjaks muutunud. Ta süüdistas meid selles, et me laulame hümni liiga vaikselt. Poisid, kes tundsid asja, rääkisid, et seaduse järgi see, mida õpetaja nimetab kolmenormiks, on nelja- ning viienorm. Jooksime aja peale. Nooremana olin olnud aeglasemate jooksjate hulgas, aga nüüd olin pikaks kasvanud, mistõttu tulin kolmandaks. Sellest hoolimata olin kindel, et minule paneb õpetaja halva hinde. Läksin ühte ruumi. Seal tundus, et üks tüdruk räägib mulle huvipakkuval teemal, teine ka. Aga võisin valesti kuulda ja istusin oma kohale. Läksime võõrkeele tundi. Üks õpilane vastas, teised istusid kohtadel. Pinginaaber luges minu varasemal ajal kirjutatud harjutust. Ta ütles, et mul on ühe sõna tähendus vale. Vastasin, et praegu ma seda juba tean.

Tagasivaade aastale

10 asja, mis iseloomustavad minu jaoks lõppenud aastat:

1. Suvi oli väga palav.
2. Majas oli pikaajaline remont.
3. Tõlkisin kogu aasta ühte ja sama raamatut.
4. Õppisin kasutama Raekoja platsi ajalehtede lugemistuba.
5. Ülikooli raamatukogu remont sai läbi.
6. Hakkasin kasutama ungari-eesti sõnaraamatut.
7. Üks pere liige käis haiglas.
8. Aasta lõpul tehti kanalile enneolematult suur uisurada suusaraja asemel.
9. Kehtestati uus maakonnaliinide bussisõidu kord.
10. Eesti sisepoliitikas tülitsesid EKRE pooldajad ja vastased.

Üksiku aasta klikid

Loenduri Google Analytics põhjal saab vaadata üksikul aastal tehtud klikke, see näitab teistsugust statistikat kui eelmises sissekandes kirjeldatud loendur, "Eestlased Gaanas" ei pääsenud aasta esikümnesse sisse. 2018. a. jooksul kõige klikitumad blogi osad olevat:

1. avaleht
2. malerubriik
3. sissekanne "Matusekõne"
4. index.html
5. sissekanne "Karjapoisi avang"
6. sissekanne "Pika mängu reklaam"
7. ajaloorubriik
8. sissekanne "Leinaküünal"
9. sissekanne "Maapulmad"
10. sissekanne "Täisnurga mõõtmine"

Kolm uut lemmikut

Vaatasin, milline on loenduri www.blogger.com kõigi aegade selle blogi sissekannete klikitavuse edetabel alates maist 2010 praeguse aastavahetuseni. Lõppenud aastast on esikümnesse pääsenud kolm postitust:

1. Karjapoisi avang (august 2010)
2. Eestlased Gaanas (juuli 2018)
3. Matusekõne (august 2009)
4. Kreeka luuletaja (aprill 2017)
5. Tuttav rektor (aprill 2017)
6. Leinaküünal (märts 2018)
7. Klassikokkutulek Valgamaal (juuli 2013)
8. Tartu Suve juhend (august 2016)
9. Napoleon III (märts 2014)
10. Maapulmad (juuli 2018)