Üritus klassiruumis

Mind kutsuti ühele üritusele ja paluti malelaud kaasa võtta. Lugesin parajasti ajalehte. Aga mõtlesin, et kui ma pean midagi kaasa võtma, siis pean veel varem väljumiseks valmistuma hakkama kui muidu. Seetõttu jätsin artikli lugemise pooleli. Läksin üritusele kohale. See toimus klassiruumis, kus kuulajad istusid koolipinkides ja kõneleja seisis püsti. Kui üritus oli juba mõnda aega käinud, siis tuli mulle alles meelde, et ma pidin malelaua välja võtma. Kuigi olin õigeks ajaks üritusele jõudnud, olin malelaua kotti unustanud. Ühe teise inimese malelaud oli seisu vaatamiseks lauale pandud. Võtsin enda nahast malelaua ka välja ning andsin selle pinginaabrile seisu vaatamiseks. Loengupidajal ei läinudki minu malelauda vaja. Tahvlile kirjutati matemaatikat, mis mul piisavalt selge ei olnud. Loengupidaja rääkis, et kui inimese tase pärast magistrikraadi saamist langeb, siis talt tuleb magistrikraad ära võtta. Mõtlesin, et vanas eas on loomulik, et inimese tase langeb, kas vanadelt inimestelt tuleb siis kraade ära võtma hakata. Loengupidaja palus mul nimetada kolm ajaloo kohta õpitud seost. Nimetasin ühe seose. Seejärel hakkasin nimetama teist, aga jätsin lause pooleli, sest mõtlesin, et see seos põhineb loogikal, mitte teadmisel. Käisin wc-s ja pärast seda läksin loenguruumi tagasi.

*
Oli tund keemiaklassis. Tahvlile kirjutati matemaatikat. Mõtlesin, et pean seda hoolega jälgima, sest kui õpitavasse lüngad sisse jäävad, ei saa hiljem enam aru. Ma praegu ka kõige paremini ei saanud. Mõtlesin, et kodus õpib ikka palju rohkem kui koolis, sest kodus mõtlen oma peaga, aga koolis jälgin tahvlit.