Eesti Postimees 1870-1871

„Eesti Postimees“. 9. september 1870 – 17. veebruar 1871. Loetud 102 kirjutist.

On vastandatud Jannsenit ja Jakobsoni, aga vaadeldud perioodil kirjutasid nad ühes ja samas lehes. Nende vahel oli siiski juba erimeelsusi. Jakobsoni kaastööd olid tähistatud tema initsiaalidega ja need olid ajalehe ülejäänud sisust teravamas toonis. Leht märkis ise, et on pidanud Jakobsoni töödest rohkem maha tõmbama kui teiste kaastööliste omadest.

Jannsenit on seostatud saksa ja Jakobsoni vene orientatsiooniga. Aga vaadeldud perioodil oli kellelegi jäänud mulje, et kogu leht on sakslaste vastu vaenulik. Leht küll tõrjus selliseid süüdistusi. Sakslaste ja eestlaste head läbisaamist kiideti.

Leht avaldas palju kirjutisi toimetusse mitte kuuluvatelt kaastöölistelt, lõppu lisati omapoolseid kommentaare. Vaatasin entsüklopeediast järele, et tol ajal ei olnud Jannseni tütar Koidula veel abiellunud, ta oli lehe toimetamisel oma isa abiline, olles umbes 27-aastane. Lehe põhjal ei ole selgelt eristatav, mis on isa ja mis tütre kirjutatud.

Kuigi lehe toimetuses töötas ka naine, võib mõnest kirjutisest leida naissoo kohta kriitilisi märkusi. Ühel korral öeldakse, et ega Postimees pole Postinaine. Teisel korral avaldatakse uudis, et tüdrukud ei taha 30 kraadi külmaga kooli minna, ja kommenteeeritakse, et mis sellistel seljas on. Ma mäletan, et kui ma koolis käisin, siis 25 kraadise külmaga oli seaduslik külmapüha nii poistele kui ka tüdrukutele.

Uuritud ajalõik huvitas mind praegu Prantsusmaa sündmuste tõttu. Käis Saksa-Prantsuse sõda, viimases loetud lehenumbris ei olnud veel rahuni jõutud. Aastal 1871 kuulutati välja Pariisi Kommuun, milleni ma algul välja jõuda lootsin, aga tegelikult lugesin vaid selle eelloost. Aga eellugu illustreerib tõlgitava raamatu peatükki „Revolutsioonide põhjused“.

Saksa-Prantsuse sõja algul oli Prantsusmaal võimul Napoleon III. Põhikoolis õppisime, et ta soovis sõja puhkemist, kuna arvas, et „väike edukas sõda“ võiks tema populaarsust suurendada. „Eesti Postimees“ arvab, et üks sõja alustamise põhjus oli Napoleoni soov hoida ära Saksamaa ühinemine. Aga see just kiirendas Saksa riikide ühinemist Saksa Keisririigiks. Uus riik kuulutati välja Prantsusmaa pinnal, justkui võidu tähistamiseks. Prantsuse keisri Napoleon III kohta meenutab leht, et oma valitsemisaega alustas ta loosungiga „Keisririik on rahu“, kuid et tegelikult pidas ta palju sõdu. Kas Napoleon III ei saanudki võimule tänu oma onu sõjalisele kuulsusele? Või tähendas see rahuloosung toibumist 1848. a. revolutsioonist?

Saksa-Prantsuse sõja edutu algus oli viinud Napoleon III võimu langemisele ja tema asemel valitses Prantsusmaad nüüd Gambetta. „Eesti Postimees“ elas kaasa rohkem sakslastele kui prantslastele. Prantslaste kohta tuuakse vahepeal tunnustavaid hinnanguid, et nad on hakanud sõdima paremini kui sõja alguses, kuid teiselt poolt kutsutakse neid rahu tegema, kuna lootusetus olukorras sõja jätkamine olevat jõledus.

Selle sõjaga ei ole seotud mitte ainult Saksamaa ühinemine, vaid ka varem alanud Itaalia ühinemise edasijõudmine. Itaalia Kuningriigiga ei olnud veel ühendatud Rooma linn, mida valitses paavst, keda toetas Prantsusmaa. Hoolimata sellest, et varem oli Prantsusmaa aidanud itaallastel Austrialt maid ära võtta. Kuid kui Prantsusmaad tabasid nüüd kaotused sõjas Saksa riikidega, kasutas Itaalia võimalust, vallutas Rooma ja viis oma pealinna sinna.

Hoolimata itaallaste ja prantslaste vastuoludest Rooma linna pärast, läks Itaalia revolutsionäär ja ühendaja Garibaldi Saksa-Prantsuse sõja ajal Prantsusmaale appi Saksamaaga sõdima. Lehes mainitakse ka seda, et kõik prantslased ei olnud tema tulekust vaimustatud, sest nägid temas paavsti vastast. Prantsusmaal ei saatnud Garibaldit selline edu, nagu oli saatnud varem Itaalias. Mainiti, et tal tuli juhtida lahingut kanderaamilt.

Sorokin on oma raamatus maininud revolutsioonide tüüpiliste põhjustena edutut sõda ja nälga. Prantsusmaal olid mõlemad tingimused täidetud. Saadi sõjas sakslastelt lüia ja piiramisrõngas Pariisi tabas ka nälg. „Eesti Postimees“ kartis, et kui Pariis ei alistu, jääb see elanikest päris tühjaks. Prantsuse parlament tegutses sel ajal teises linnas.