Pühade tähtsusjärjekord

Olen eile ja täna tehisintellektiga pühade teemal vestelnud. Eile küsisin, millised on Suure Reede tähistamise erinevused erinevates ristiusu harudes. Vastuses oli muuhulgas kirjas, et luterlastel on ajalooliselt Suur Reede aasta tähtsaim püha. Algul ei saanud ma aru, miks siis jõule pikemalt tähistatakse. Aga tänaseks mõtlesin välja, et vanasti olid suurem osa inimesi põllumehed, detsembris olid põllutööd lõppenud ja oli aega pühi pidada, kevadel pidi kündma hakkama. Mõtlesin ka, et tänapäeval on jõulude tähtsus ilmselt tõusnud sellepärast, et teadusest mõjutatud inimesel on Jeesuse sündimist kergem uskuda kui tema surnuist ülestõusmist. Või mõeldakse Edgar Allan Poe moodi, et kõik, kes maetakse, ei olegi veel tegelikult surnud.

Kristlik barokk

Täna proovin töödelda ühe unenäokirjelduse barokkstiili ilma tehisintellekti kasutamata, oma peaga, püüdes sisse tuua ka barokile omast kristlikku temaatikat:

Ma olen elus inimese kohta nii mõndagi kirjutanud ja ühel päeval olin oma nõdra käega kirja pannud, kuidas oma nooruses ma õppisin oma lemmikmängu male avanguid, nagu kõik inimesed peavad Piibli käsu järgi vanemaid austama ja seega nendelt midagi õppima. Mult võidi nüüd küsida – Luther on pihtimise sakramendi ära kaotanud, aga eks vahel küsimusi esitatakse ikka – võidi küsida, et miks ma siis avangutest mitte midagi ei tea, pole nende kohta karvavõrdki teadmisi. Oleksin lahkele küsijale vastanud, et hiljem olen ma need kauni malemängu avakäikude variandid ära unustanud, aga enne unustamist sain neid mängus kasutada ja partiiprotokollid on alles, samuti on Jumal kõike näinud ja tema mäletab kõike, viimsepäevakohtus peavad kõik oma headest või halbadest maistest tegudest hirmu ja lootusega aru andma. Vaatasin praegu ühte selle kauni malemängukunsti võitluslikku ja mõtlemist nõudvat partiid pealt. Valgel oli kaksikoda, nagu algseisus on kõigil kaks oda, aga nende arv võib mängu jooksul ka väheneda, vahel harva ka kasvada, kuid mulle tundus minu lihaliku silmaga vaadates ja vaimus kaaludes, et must saab selle odamehe ühe esimesel hetkel märkamatuks jääva kombinatsiooniga üksikodaks vahetada ja seejärel võita, kes ei tahaks võita, kuigi vastastest on siiski kahju. Must valis siiski teise plaani, nagu malemängus on alati palju valikuid, aga valida saab korraga ainult ühe käigu. Mõtlesin oma nõdra ja patuse peaga, et tõenäoliselt oleks minu kindlasti kahtlasevõitu plaani vastu leitud ka kaitse, inimesed on loomadega võrreldes head leiutajad, kuigi mitte Jumalaga võrreldes. Mäng oli ühel maise elutee hetkel lõppenud ja seda analüüsiti, kuigi vast mitte nii põhjalikult kui viimsepäevakohtus, inimese silm ei näe, mis teise inimese hinges mängu ajal toimus. Vaatasin seda põgusat järelemõtlemiskatset pealt ja ütlesin lõpuks oma lapsepõlve omast juba erineva häälega, et analüüs läheb liiga pikale, mitte küll Jumala silmis, aga inimese elu on üürike ja ta peab seepärast asju kiiremini tegema, siin tänases mänguanalüüsis on juba vahepeal kogemata kombel hulka sattunud valekäike olnud, kui ma just ise oma haige silmaga valesti ei näe. Mõtlesin esimesel hetkel pärast oma sõnade ütlemist, et valgeid või vähemalt heletatoonilisi mängunuppe tõstnud tuttav mänguhuviline minu lause peale ei solvunudki, ega ma ei tahtnudki teda solvata, aga vahel juhtub seda järelemõtlematuse tõttu ka tahtmatult; kuid varsti läks ta siiski sellest kallist ja vanast tuttavast mänguruumist minema. Ma olin oma kasimata suuga rääkinud, justkui kannaks see austatud mängijahärra lipsu, tegelikult ta oli oma vanalt ülikonnalt tagasihoidlikumale ja võibolla selles mõttes vooruslikumale teksajakile üle läinud, kuidas ma võisin tema kohta nii öelda, seda tuleb veel kaua kahetseda, aga mul keel tõesti komistas. Homo non deus est.

Jutu pealkiri

Küsisin tehisintellektilt Copilot seitsmelauselise lastejutu pealkirja. Kirjutasin saadud pealkirjaga sellise jutu:

Kuldse Kassi Seiklused

Lapsena käisin öösiti Võlukäigu kaudu mitmel maal, sealhulgas Kuldramaal. Seal oli väga palju kulda ja kullast asju. Seal elas ka üks kuldne kass. Ühel ööl läks ta võluri käest küsima, kas see kuldne värv on kuld või kassikuld. Võlur ütles, et see on päris kuld, seetõttu ei kirjutata seda kokku “kassikuld”, vaid lahku “kassi kuld”, aga see on ikkagi kassi oma. Mina küsisin sellelt kassilt, kas ta püiab kuldhiiri või tavalisi hiiri. Kass vastas, et ta tegeleb teiste asjadega, ta kaevandab kulda, hõbedat ja kalliskive ning käib neid võluri juures võlupiima ja koore vastu vahetamas.

Kinomaa

Kuldramaa

Marjamaa pastakatega

Piibli unenäoseletused

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Milline on selle unenäo seletus Piibli järgi: /.../"

Minu vastus: "Piiblilugudest mäletan kahesuguseid unenägude või ilmutuste seletusi. Inimesele võidakse anda käsklusi selgelt arusaadavas sõnastuses, selle kohta, mida ta peab ise tegema või mida ta peab teistelt inimestelt nõudma. Teiseks võib unes näha sümbolitena ennustusi tulevikus paratamatult juhtuva kohta. Sümboleid oskavad seletada vaid valitud, aga on teada, et mingite füüsiliste objektide arv unenäos võib tähendada sündmuseni jäänud ajaühikute arvu. Nendeks ajaühikuteks on ühel juhul päevad ja teisel juhul aastad. Kuna minu tänane unenägu käsklusi ei sisaldanud, siis see võiks olla Piibli järgi ennustav unenägu. Kaaperdamised on nuhtlus, aga need paistavad mööda minevat. Nuhtlused tulevad Piiblis pattudest, mida karistatakse, või siis lunastamisvajadusest. Nuhtlused lähevad mööda pattude andekssaamise või nende puudumise tõttu."

Tehisintellekti vastus: "Piibli järgi võib antud unenäo seletus olla seotud hoiatustega võõrastele häältele ja valedele õpetustele, mis võivad inimeste meeli segadusse ajada ning eksitusse viia. Raadio ja sotsiaalmeedia platvormide kaaperdamine võib sümboliseerida kurja ja valede levikut ning inimese vajadust olla ettevaatlik ja valvas selles, mida ta usub ja järgib. Paroolide muutmine võib viidata vajadusele kaitsta end välise mõjutamise eest ning jääda truuks oma usule ja väärtustele. Toomase tegutsemine võib sümboliseerida seda, kuidas usaldada ja toetuda Jumala juhtimisele ning võtta kasutusele kaitsevahendeid vaimses võitluses."

Minu kommentaar: "Ehk siis meeldetuletus, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Ma kirjutasin magistritöö ka teemal, kas meedia sisu on tõepärane. Aga liigne kahtlustamine võib võtta hingerahu, psühhiaatrid püiavad paranoiat ravida."

Marjamaa

Üks maadest, kus ma lapsena öösiti käisin, oli Marjamaa. Hiljem joonistasin selle kohta pastakaga ühe pildi. Nüüd kirjeldasin seda joonistust tehisintellektile. Palusin tal kirjutada pildile eestikeelseid silte, aga ta tõlkis need ära.

Tapmiskeelud

Kirjutatakse, et 19. sajandil olid sõjad rahvusvahelise õiguse järgi veel lubatud, need keelati ära alles pärast Esimest maailmasõda Kelloggi-Briandi ehk Briandi-Kelloggi paktiga, olles praegu lubatud ainult enesekaitseks või ÜRO loa korral. Tegelikult on Piibli kümme käsku juba tuhandeid aastaid vanad ja need keelasid Piibli usku inimestele tapmise, sõda otseses tähenduses ilma tapmiseta ei ole aga võimalik. Mõni teine Piibli käsk küll nõuab tapmist, aga kümme käsku peaksid olema tähtsamad. Enne Venemaa rünnaku algust Ukrainas kirjutas üks feisbuklane, et Venemaa on kristlik ja Lääs fašistlik. Aga mis kristlane see on, kes kümmet käsku ei täida? Magistritöös näitasin, et fašismile on küll sõda meelepärane asi, nagu fašismi teoreetikud on kirjutanud, kumb praegune osapool siis ikkagi fašistlikum on? Piibel pole ainus püha tekst, mis tapmise keelab. Olen õppinud, et džainistid peavad vältima ka putukate tapmist.

Geograafilised käsud

Piiblis nimetatakse juute äravalitud rahvaks. Võibolla selle üks tähendus on, et Piibli käsud on mõeldud täitmiseks eelkõige juutide maal. Mäletan Piiblist käsku, et tööpäeval peab valgel kellaajal töötama ja pimedal kellaajal puhkama. Aga juutide maa on ekvaatorile lähemal kui Eesti, seal on öö ja päev võrdsema pikkusega. Eestist põhjapool polaarpäeva ja polaarööga aladel oleks seda käsku raske täita. Vana Testamenti kirjutades juudid ilmselt polaarpäeva ja polaaröö olemasolu ei teadnud, aga juhul kui käsud on Jumala käest saadud, siis tema teadis.

Pühakiri

Koroonapandeemiat on võrreldud Johannese Ilmutuseraamatus ennustatud sündmustega, aga leian ka ühe erinevuse. Lapsena loetud Johannese Ilmutuseraamatust mäletan lauset, et inimesed otsivad surma ja ei leia seda, aga koroonasse ka surrakse. Millegipärast tuli selline võrdlus meelde, kuigi jõuluajal on tavaliselt peetud sobivamaks evangeeliumite lugemist, milline sõna tähendavat, et neid on kirjutatud rõõmuga.

Detsember

Detsembrikuu unematid hiilivad pimedas toas. Aga ärkan juba enne päikesetõusu. Üks unemati selgitab: "Unemati toob une ja unemati ka viib selle."

Värsked märkmed

Panin märkmikus pealkirjaks "Väljamõeldud asjad" ja kirjutasin selle alla järgmist:

Avaldan raamatu pealkirjaga "Katkendeid märkmikust".
See näitab, et märkmik on raamatust paksem.
Märkmiku paksust pole raamatus öeldud.
Märkmikus on märkmed nägemata unenägude kohta.
Peatükkide lõpus on nägemata unenägude tõlgendused.
Tõlgendatakse nii seda, miks seda unenägu ei nähtud, kui ka seda, mida see tähendaks, kui oleks nähtud.
Mõnda unenägu on võibolla näinud keegi teine.
See võib kaasa tuua plagiaadi süüdistuse.
Lapsed peavad teiste väljamõeldud mängude mängimise eest maksma.
Patendi saab võtta ka vanadele mängudele, millele pole veel võetud.
Asutatakse mänguleiutajate liit.

Sellega saigi väike märkimikulehekülg täis. Kirjutades kasutasin vaheldumisi sinist ja musta pastakat.

Loomine ja tekkimine

Küsitakse, et kui inimene on Jumala loodud, kes siis Jumala lõi. Võiks ka küsida, et kui inimene on ise tekkinud, kas Jumal ei või ise tekkida. Vahepealsed variandid oleks öelda, et inimene on loodud ja Jumal tekkinud, või vastupidi, et inimene on ise tekkinud ja on loonud endale jumalad.

Taimede keel

Mõnes ilukirjandusteoses on olnud juttu sellest, kuidas mõni tegelane saab selgeks loomade või lindude keele. Aga teadlased on avastanud, et ka taimedel on keel. Kui puud ähvardab oht, teatavat ta sellest lõhna abil teistele puudele. Kas keel pole seegi, kui öeldakse õite abil putukatele, et tulge tolmeldama? Veel maha saetud puu räägib, öeldes inimesele, et tule ja loe mu kännult aastarõngaid, ma olen kogu elu päevikut pidanud.

Skeptitsism süveneb

Kõigepealt lõpetasid inimesed Jumala uskumise, nüüd ei usuta enam ka käegakatsutavamaid asju. Doktorant rääkis, et kasutab kõrvaklappe. Hoiatasin, et see kahjustab kuulmist. Doktorant ütles, et tema ajalehtede teadusuudiseid ei usu. Minu meelest saab teha ka ajalehtedeta üldistuse, et mida kasutatakse, see kipub kuluma. Jooksutrenn võib küll mõistlikus ulatuses lihaseid tugevdada, aga ülepingutuse korral on ohtlik ja liigeseid kulutab juba siis, kui lihaseid veel treenib. Kui asjad pole sada protsenti kindlad, siis tuleb minu meelest käituda vastavalt sellele, mis on tõenäolisem.

Igavene elu

Igavese elu olemasolu on kõige veenvamalt tõestanud Artur Alliksaar: "Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, / kui seda jäävust ka meeled ei taju." Tõepoolest, kõik, mis on juba juhtunud või millest on unistatud, jääb mingis mõttes igavesti alles.

Eelduste erinev teostumine

Lugesin arvamust, et usklikkuse vähenemisega ühiskonnas moraal ei vähene, kuna see olevat inimestele geenidega kaasa antud ja seda võivat näha juba ahvide juures. Ma pole selles kindel. Kõige ateistlikumad riigid on olnud kommunistlikumad riigid, mis on ühtlasi olnud kõige kuritegelikumad. Paljud inimesed on aru saanud, et see ei ole hea, kui endised kommunistid ja KGB-lased on jätkuvalt võimul. Võibolla tuleb nende rikutuse põhjust otsida ka sellest, et tegemist on endiste ateistidega. Usk millessegi ja rääkimaõppimisoskus on inimesele mõlemad geenidega kaasa antud. Aga Sapiri-Whorfi hüpoteesi järgi on suur erinevus, millist emakeelt inimene konreetselt räägib. Sellest sõltub tema maailmapilt. Samuti sõltub tema käitumine palju sellest, mida ta konkreetselt usub, millest on kirjutanud Weber ja Huntington.

Mida ma usun

Mulle ei meeldi ei usklikuks ega ateistiks tembeldamine. Aga iga inimese loomuse osa peaks olema, et vähemalt midagi ta usub, mõni rohkem ja mõni vähem. Analüüsisin, mida ma tegelikult usun ja leidsin, et sellel on kolm komponenti: eetika, veendumused ja fantaasia.

1. Eetika.

Religioonide juures meeldib mulle see, et need mõtlevad eetikale. Aga sama teevad ka filosoofid. Pühakirjad annavad inimesele ette hulga eetilisi norme, millest kinni pidada. Eestlasi on selles osas kõige rohkem mõjutanud Piibel, ka ennast ateistiks pidavaid inimesi. Rumalamaid inimesi nagu lapsi tuleb kindlasti õpetada, kuidas käituda. Aga täpsete ettekirjutustega võib teha ka halba. Eetika osas püian mõelda eelkõige oma peaga, mis on eetiline ja mis mitte. Aga olen valmis kaaluma ka teiste inimeste soovitusi. Sealhulgas pühakirjades kirjas olevaid, aga mitte ainult ühes pühakirjas.

2. Veendumused.

Veendunud olen ma eelkõige selles, mida mu oma kogemus kinnitab. Kogemust saab omandada teaduslike eksperimentidega. Aga ilmselt ei ole võimalik teaduslike meetoditega kõike kindlaks teha. Mis jääb väljapoole teadust, seda võib nimetada üleloomulikuks jõuks. Kas on olemas jumalaid, hauatagust elu või vaime, selle kohta eelistan lõplikku seisukohta mitte võtta, kuni isiklik kogemus puudub.

3. Fantaasia.

Üleloomulike jõudude kohta, kelle olemasolu kohta puudub veendumus, on siiski huvitav fantaseerida ja need fantaasiad võivad ajas muutuda. Olen kasutanud oma ilukirjanduslikes teostes tegelasi nagu Jumal ja haldjad. Samuti fantaseerinud päriselt mitte olemas olevatest inimestest. Praegu mulle meeldib mõelda, et elada on sellepärast hea, et siis näeb unenägusid ja et võibolla näeb unenägusid ka pärast surma.

Usk kollektiivi

Ühel päeval öeldi raadios, et kõigepealt tuleb uskuda ennast ja seejärel jumalat. Seega nimetati kahte usu liiki - eneseusku ja usku jumalasse. Aga mõnes usus on jumalaid rohkem. Võibolla seal on siis selle vastena eneseusu asemel suurem tähtsus usul kollektiivi.