Helikandjad

Minu toas oli grammofon, mille peale oli pandud kaks plaadisarnast eset, mis ei olnud plaadid. Panin ühe paksenduskohtadega kile mängima. Sellelt tuli muusikat. Tundus, et muusika on sinna sihilikult salvestatud. Mõtlesin, et võiks mängima panna ka teise grammofoni peal olnud eseme.

*

Istusime suures toas koos Anttiga arvuti taga. Vaatasin postkasti. Ütlesin, et see on ema postkast. Antti imestas, et ma võõras postkastis käin. Seletasin, et ema lubab. Antti vastas, et alaealisel lapsel küll, aga täiskasvanud lapsel. Ütlesin, et põhiliselt ma kasutan oma arvutit. Panin kreemitoosile kaane peale, aga selle juures tuli kreemi toosist välja. Läksin seda kööki emale ütlema. See, keda ma kõnetasin, vastas mehehäälega. Olin teda prillide tõttu emaks pidanud, aga ta oli keegi teine. Ta oli välimuselt minu sarnane, seega võis ta olla mõni tundmatu sugulane.

"Kriitika ja kriis"

Reinhart Koselleck. „Kritik und Krise. Eine Studie zur Pathogenesen der bürgerlichen Welt”. Suhrkamp 1973, esimene trükk 1959. XII + 252 lehekülge.

KÜSIJA: Pealkiri „Kriitika ja kriis” tuletab meelde Sorokini pealkirja „Meie ajastu kriis”. Kas neil raamatutel on veel midagi sarnast?

VASTAJA: Raamatud on üksteisest üsna erinevad. Sorokini kriis on meelelise kultuuri kriis, Kosellecki oma absolutismi kriis. Sarnane on siiski, et mõlemal juhul viib kriis revolutsioonideni. 

KÜSIJA: Kuidas Kosellecki järgi kriis tekkis?

VASTAJA: Koselleck toob kõige puhul välja põhjuslikke seoseid. Võib kahtlustada, et põhjuseid on tegelikult rohkem, sest füüsikas resultantjõud on kõigi mõjuvate jõudude summa. Aga üks mõjuv jõud võib teistest siiski tugevam olla.

Koselleck kirjutab, et reformatsioon põhjustas 16. ja 17. sajandi Euroopa riikide kodusõjad, kodusõdadele lõpu tegemiseks kujunes välja absolutism. Seda põhjendas filosoof Hobbes, et ususõjad tekivad sellest, et järgitakse südametunnistust, mis on igaühel erinev, rahu saavutamiseks tuleb kuulata südametunnistuse hääle asemel absoluutse võimuga kuninga sõna. Kodusõdade asemel tulidki riikidevahelised sõjad. 18. sajandil tüütas absolutism aga tärkavat kodanlust ära, valgustajad ja vabamüürlased hakkasid rääkima, et moraal on siiski tähtis. Valgustajate õhutusel jõuti aastal 1789 Prantsuse revolutsiooni puhkemiseni. Kosellecki arvates ei ole see kriis aga lõppenud ka 20. sajandiks, üks revolutsioon järgnes teisele.

Magistriõppes lugesin raamatut, mille järgi absolutism ei olnud kadunud ka 20. sajandil, sest see oli fašistliku filosoofia üks kolmest komponendist. Viimases „Sirbi” numbris ilmus artikkel, mille järgi fašism ei ole kadunud ka praegu, seda esindavat Ameerikas Trump ja Itaalias Meloni. Fašismiga on seostatud ka praegust Venemaad ja Hiinat.

KÜSIJA: Kas sa oled selle absolutismi ja tänapäeva seostamisega nõus?

VASTAJA: Absolutism oli tsentraliseeritud kuningavõim. Varem Saksa-Rooma keisririik ja Liivi orduriik olid tsentraliseerimata, nende puhul on raske öelda, mitme riigiga on tegemist, kas vasallriik on eraldi riik või suurema riigi osa. Koselleck kirjutab, et absolutism ei tunginud inimeste eraellu, pidi täitma kuninga käsku, aga ei pidanud mõtlema nagu kuningas. 20. sajandi totalitarism luuras ka inimeste eraelu ja mõtete järele. Praegu Itaaliast ei ole kuulda, et seda valitsetaks sama moodi nagu Mussolini ajal. Ameerikas Trumpi puhul on Mussoliniga sarnane poliitika heitlikkus, aga vähemalt esialgu on opositsioon alles, see ei ole väljakujunenud absolutism. Venemaal ja Hiinas on seda rohkem. „Sirbi” artiklis kasutatakse argumenti, et Mussolini ja Meloni miimika on sarnane, aga miimika võib ka juhuslikult sarnaneda, see on ainult üks element. „Sirbis” viidatud Eco artiklit kritiseeriti juba aastakümneid tagasi, et kedagi ainult ühe tunnuse järgi fašistiks kuulutada ei ole õige.

KÜSIJA: Mida tähendab kriitika raamatu pealkirjas?

VASTAJA: Autor kirjutab, et ’kriitika’ oli 18. sajandil moesõna, ’kriisi’ kasutati vähem. Kuid et need sõnad on olnud vahel ka sünonüümid. Mõtlesin, et ka praegu võivad ’kriitiline olukord’ ja ’kriisihetk’ olla sünonüümid. Raamatus mõeldakse kriitika all aga rohkem poliitilist kriitikat, kultuurikriitikat ja piiblikriitikat. Minu mälu järgi Uku Masing on ka ennast piiblikriitikuks nimetanud, aga ta nimetas ka teoloogiks, 18. sajandi piiblikriitikud otsisid Piiblist vigu. Poliitika kritiseerijad tahtsid poliitikat moraalile allutada. Koselleck nimetab valgustuse eesmärke utoopilisteks, aga absolutismi kaitsnud Hobbes’i kohta ütleb, et tema ei olnud utopist.

Valgustuse tehtud kriitika vastand on minu arvetes Carlyle’i romantiline kangelaste kummardamine. Carlyle kritiseeris ka oma kaasaega, aga tema raamatute peategelasteks olid need, keda ta pidas kangelasteks, ta ootas sellist suhtumist ka teistelt.

Koselleck ütleb, et valgustajad ennustasid revolutsiooni ka ette, aga enamasti mitte selle tegelikul verisel kujul. Nad ootasid pigem midagi Inglise Kuulsusrikka revolutsiooni kui Inglise kodusõja sarnast. Kui revolutsioone oli ka varem olnud, siis muidugi ei olnud väga keeruline ennustada, et neid võib veel tulla. Ameerika Ühendriigid ka iseseisvusid.

KÜSIJA: Mis on kahes loetud Kosellecki raamatus sarnast ja erinevat?

VASTAJA: Mõlemad raamatud on pikast perioodist, aga mõlema puhul on suurendatud rõhk 18. sajandil. „Möödunud tulevik” ütleb, et 18. sajandil läks tuleviku ennustamine raskemaks, sest areng kiirenes. „Kriitika ja kriis” ütleb, et ka 18. sajandil tehti osaliselt õigeid tulevikuennustusi. „Möödunud tuleviku” puhul on mõistete ajaloost rohkem juttu, aga natuke on seda teemat ka „Kriitikas ja kriisis”. „Möödunud tulevik” rääkis rohkem ajalooteaduse, „Kriitika ja kriis” politoloogia ning filosoofia mõistetest. „Möödunud tulevikus” esindas varjatud asjade teemat peatükk unenägudest, „Kriitikas ja kriisis” on pikalt juttu vabamüürlaste ja illuminaatide salaühingutest. Tänapäeva kriitikud ütlevad, et salaühingu loomine pole õige, kuid Koselleck näitab, et need said alguse absolutismi tingimustes, kui riik avalikku opositsiooni takistas.

Loomad karjamaal

Ootasime Kanali bussipeatuses bussi. Aga peatus oli pime. Buss tuli, aga juht ei tahtnud vist pimedas peatuses peatuda ja sõitis mööda. Siis tuli minna jala nagu vanasti. Ma ei olnud enam jala kooli minemisega harjunud.

*
Karjamaal oli kaks veist. Üks neist püüdis mulle kallale tormata, aga kett takistas. Läksin teiste juurde ja rääkisin, et pull tahtis mulle kallale tulla. Või see oli pullmullikas. Aastal 1983 olid Kinnikal pullmullikad ilma ketita ja seal ei tulnud kallale. Vanaema kahtles, kas augustikuus on veel mullikaid. Vastasin, et on küll, aastal 1984, ei 1983 Kinnikal olid. Vähemalt öeldi, et need on pullmullikad, võibolla olid tegelikult lehmmullikad.

*

Lamasin varahommikul oma voodis. Vennad valmistusid kooli minema. Meie tuppa tuli ka ema. Ta küsis mult, kas ma olen haige, ta on mind täna kampsuniga näinud. Vastasin, et mul ei ole kampsunit seljas. Siis märkasin, et siiski on, isegi kaks kampsunit. Ütlesin, et enne mul oli külm ja panin soojemalt riidesse, praegu mul külm ei ole.

Andmete kirjapanek

Rääkisin, et kaks autorit on nimetanud oma mälestusteraamatut romaaniks. Üks neist kirjutas raamatus oma koolihinded tegelikest paremateks. Minuga oli juhtunud, et ma ei veeretanud täringuid kõige veeretavama liigutusega ja kui viiest täringust kolmel oli ühesugune näit, siis nõuti mult uuesti veeretamist.

*

Logisin listiserverisse sisse ja vaatasin, et paljud listi liikmed on sisestanud lisaks oma e-maili aadressile ka koduse aadressi. See paistis tähendavat, et nemad on ka sisse loginud, muidu nad poleks teadnud, et on tekkinud koduse aadressi lisamise võimalus. Ütlesin, et mina arvasin, et uuema aja suundumus on, et koduseid aadresse enam ei avalikustata. Vaatasin telefoniraamatust, et Reeli tänaval on kaks tema perekonnanimega korterit. See tähendas vist, et üks laps oli vanemate juurest ära kolinud, aga sama tänava piires.

Suhtumise elemendid

Olin seni suhtunud Laari ühes küsimuses positiivselt ja teises küsimuses negatiivselt. Nüüd mõtlesin, et kõigepealt tuleb uurida, kas tema suhtumine sellesse teise küsimusse on meelega selline.

Laul mammutist ja tiigrist

Uus mõtteviis

Võtsin tarvitusele uue mõtteviisi. Tahtsin selle abil saadud mõtteid ühele inimesele tutvustada. Aga ta oli selle mõtteviisiga juba tuttav, seda tarvitati nüüd kogu Euroopas.

Seostega ungari keel

’Vaikus’ on saabunud – csend.

Enam ei kohise känd.

’Sinna’ istun ma – arra.

Puu otsa ronisin harva.

’Vaikima’ känd peab – elhallgat.

Enam ei kuule me kohinat.

Kütmise ’vajadus’ – szükség –

lõhutud halgudest sütt teeb.

*

'Iseloom' on természet.

Kas leidub ostjast kärmemat?

'Eluviis' on életmód.

Eluviisi suunab pood.

*

’Pealkiri’ Känd oleks – cím,

kuid poestki juttu on siin.

’Lehekülg’ jätkus – oldal.

Kaks põhiteemat on tal.

Lisavariandid

 

Mängisin viimati avaldatud Fischeri male partii peavariandi põhjal veel kaks varianti.

A.

Valge: Kg1, La1, Vc1 ja d1, Od2 ja h5, Rc3 ja g3, Ea4, b2, c2, e3, f2, g2 ja h2;

must: Kg8, La8, Va5 ja c8, Od7 ja f6, Rb8 ja g6, Ea7, b7, d5, e6, f7, g7 ja h7.

11. Rce4 Va4 12. Rf6+ gf 13. Lb1 Ra6 14. b3 Vh4 15. Of3 Re5 16. Oe2 Rg4 17. h3 Re5 18. f4 Rc6 19. Rh5 Vh5 20. Oh5 Lb8 21. Lb2 Rcb4 22. Ob4 Rb4 23. Lf6 Oe8 24. c3 Rc6 25. f5 ef 26. Lf5 Re7 27. Lg5+ Kf8 28. Lf6 Lg3 29. Vf1 Le3+ 30. Kh1 Le6 31. Le6 1:0.

B.

Valge: Kg1, La3, Va1 ja b1, Oc3, Rd3, Eb4, c2, e3, f2, g2 ja h2;

must: Kg8, Lb7, Vb8, Oe7 ja e8, Rc6, Ea5, d5, e6, f7, g6 ja g7.

24. Vb3 ab 25. Rb4 Rb4 26. Ob4 Ob4 27. Lb2 Va8 28. Va8 La8 29. Vb4 Kf8 30. Vb8 La5 31. Lb4+ Lb4 32. Vb4 Ke7 33. Vb7+ Kd6 34. Kf1 g5 35. Ke2 g6 36. Kd3 f5 37. f4 gf 38. ef Od7 39. Kd4 Oe8 40. h4 Od7 41. c3 Oe8 42. Vg7 Kc6 43. Ke5 Kc5 44. Ke6 Kc4 45. Vc7+ Kd3 46. Kd5 Ke3 47. Ve7+ Kf4 48. Ve8 Kg3 49. Ve2 Kh4 50. Ke5 1:0.

Paigutised varjud

Suitsune köök

Venemaalt tulid halvad uudiseid. Praadisin kartuleid ja pann läks tossama. Hoidsin küll akent lahti, aga tundus, et hingan sellest hoolimata liiga palju suitsu sisse. Mõtlesin, et seda võib juhtuda ka lõkke ääres. Puust pannilabidas läks ühest kohast hõõguma. Lasin sellele kraanist vett peale, aga see ei tahtnud kustuda. Samal ajal oli karta, et kartulid söestuvad. Tekkisid tülid toidu valmistamisviisi ning jagamise ja inimeste käitumise pärast.

Mõtted õpetajast

Mõtlen, et ühe inimese unenäod on ühekülgsed, aga kui ma kõigi inimeste unenägusid ei tea, siis ma võiks ise mõelda, mida nad unes näevad. Nagu ma enda unenägudest panen kirja vaid paremad, võiks ma teiste unenägudest ka välja mõelda ainult selliseid, mis on minu maitse järgi paremad.

Minu inglise keele õpetaja võiks unes näha, et ta parandab meie klassi kirjandeid. Minu kirjandit parandades mõtleb ta, et keelevigu on küll palju, aga muidu on kirjand huvitav. Õpetaja on pannud mind ärkvel olles oma luuletust ette lugema, nüüd olen ma õpetaja unenäos kirjutanud ingliskeelse luuletuse raamatute lugemisest. Õpetaja mõtleb, et selle võiks saata rahvusvahelisele konkursile, aga enne võiks ta keelevead ära parandada.

Parandusi tehes läheb aga luuletuse rütm käest. Õpetaja võtab puhta paberi ja proovib sellele kirjutada nii, et grammatika ja rütm oleksid mõlemad korras. Kuidagi ei tule välja. Õpetaja teeb akna lahti ja kuuleb rähni toksimist. Õpetaja mõtleb, et toksimise rütmist leidis ta vist luuletuse rütmi parandamise idee.

Teises unenäos parandab õpetaja ühe tüdruku vihikut. Tüdruk kirjutab, et ta tahab jääda vanatüdrukuks. Õpetaja pole ise samuti abielus ja kahtlustab, et teda narritakse. Aga kuna tõestada ei saa, paneb ta hindeks viie.

Lapsepõlve tekk

Pildistasin tekki, mida ma olen kogu elu tarvitanud, kuna tal on ots rebenenud ja ta võib edasilagunemise korral minna mahakandmisele. Sellest oleks kahju, sest ta tundub kõigist uuematest tekkidest ilusam. Ma panen jahedamal ajal peale üle ühe teki, aga üks neist on alati olnud pildil kujutatu, uuemal ajal küll koos tekikotiga.

Suhtumine punktidesse

Oli algamas kiirmaleturniir. Sven ütles, et süsteem tuleb ära muuta, praeguse süsteemi juures saan mina kaks punkti ilma mänguta. Ütlesin, et kui ma kõik mängud kaotan, ei ole sellel tähtsust, võibolla viimaseks ei jää. Ütlesin, et kui mitte mängida punktide peale, siis ei ole tulemusel tähtsust. Mulle vaieldi vastu, et on küll. Aga kuna esimene voor oli juba algamas, siis ma lõpetasin vaidlemise.

Vana postkast

Tegin üle tüki aja lahti mail.ee postkasti. Saatsin eurolisti kirja, milles kasutasin sõna 'neeger'. Postkast vastas, et täna on sõna 'neeger' kasutamise 10. aastapäev, mis on ühtlasi ka minu postkasti aastapäev. Mõtlesin, et aeg on kiiresti läinud. Siis tuli mulle meelde, et 10 aastat tagasi ma taastasin mail.ee postkasti, mul oli see varem ka olemas olnud. Peolauas öeldi, et mina kasutan sõna 'neeger' viisakas kontekstis, aga vähem haritud ebaviisakas.

Asjad arvutis

Mulle oli hakanud võrgukeskkonda pidevalt kommentaare tulema. Vastasin kõigile kommentaaridele, aga üks kord korraga, mitte ei arendanud pikemat vestlust. Üks kommenteerija nimi sarnanes ühe tuttava naise nimega. Algul arvasin, et see ongi tema, siis mõtlesin, et võibolla mõni petis tahab jätta muljet, et see on tema.

*

Seletati, et Madise valiti sellepärast presidendiks, et ta on täpselt keskmine inimene, leiti, et selline sobib presidendiks kõige paremini. Lisati, et mul on vaja keskmise inimesega kirju vahetada.

*

Istusin arvuti taga. Tegelesin ühe asjaga, aga ootamatult käivitus video sellest, kuidas ma ilma särgita olen. Mõtlesin, et mina pole sellist videot teinud, ma tegin foto, keegi on selle videoks edasi töödelnud. Mõtlesin, et ma ei saa teisi selle arvuti taha lasta, sest video võib uuesti käivituda.

Ära jäänud seminari raamat

Mart Kivimäe. „Ajaloomõtlemise kolm strateegiat ja nende dialoogisuhted minevikuga. (R. Koselleck – J. Rüsen – E. Nolte). Historismi muutumise, arendamise, ületamise probleemid.” Tallinna Pedagoogikaülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid. 2. TPÜ kirjastus, Tallinn 2000.

KÜSIJA: Mainisid eelmises intervjuus, et magistriõppe ajal oli see raamat raske. Kas nüüd oli kergem? 

VASTAJA: Nüüd sain raamatust paremini aru, sest lugesin mõtlemispausidega. Koolis ja ülikoolis tuli lugeda kiiruse peale. Hiljuti öeldi ka ajalehes, et varem rõhutati koolides lugemise kiirust, aga nüüd on õpetajatele selgeks tehtud, et tähtsam on arusaamine. Ühel raamatuesitlusel öeldi, et filosoofilist teksti ei peagi lugema sada lehekülge tunnis, võib lugeda ka ühte lehekülge sada tundi.

KÜSIJA: Mis on selle raamatu kokkuvõte?

VASTAJA: Raamat koosneb Mart Kivimäe kirjutatud põhiosast ja kolme kaanel mainitud peategelase artiklite tõlgetest. Kivimäe järgi on ajalookirjutuse üks suund historism. See tekkis 18. sajandi lõpus. Historismi põhimõtte järgi tuleb vaadata iga asja tema ajaloolises arengus. Ajaloolane ei pea kirjutama endast, vaid uuritavast perioodist, ta peab minevikku mõistma ja saama aru, et iga aeg on erinev, ajaloolane peab olema mineviku suhtes salliv ja pidama kõiki aegasid võrdseteks.

Teine põhimõte on dialogism. See tekkis Kivimäe arvates samuti 18. sajandi lõpul, aga sai suurema hoo hiljem. Dialogismi järgi ajaloolane ei pea kirjutama ainult minevikust, vaid ka enda seisukohast. Ajaloolane on küll minevikust erinevatel seisukohtadel, aga suhtub sellesse samuti sallivalt. Kahe osapoole vahel vastastikkus tekkivat alati, aga see võib esineda peale salliva dialogismi ka vaenulikkuse kujul.

Kivimäe kirjutab, et ajaloolane Koselleck peale mõistete uurimise lõi neid ka ise. Ka Kivimäe pakub raamatus välja ühe uue mõiste, see on dialoogiline historism. See tähendab, et kaks eelmistes lõikudes kirjeldatud põhimõtet on ühendatavad. Ajaloolast Ranket on tavaliselt peetud historistiks, aga tal on Kivimäe arvates ka dialogismi elemente.

KÜSIJA: Mida sellest uuest mõistest arvata?

VASTAJA: Minu analüüsi kohaselt Koselleckil võib tõesti leida mõlemat põhimõtet. Kui ta kirjutab, et sõnal ’revolutsioon’ on erinevatel sajanditel erinev tõlgendus, siis see on historistlik seletus. Kui ta aga loob uue mõiste ’möödunud tulevik’ ja rakendab seda aegadele, mille inimesed seda ei tundnud, siis see on dialogistlikum. Kriitiliselt võib kahtlustada, et nii võib jõuda anakronismideni. Uus mõiste võib küll mineviku teadvustamata nähtusi paremini seletada, aga teooria lugejad võivad unustada, et mineviku inimeste enda teadvustatud mõtted olid teistsugused.

KÜSIJA: Raamatu peategelastest vähemalt kahega on sul ühiseid teemasid. Eelmises intervjuus sai juba mainitud Kosellecki unenäoteemat, aga magistritöös oled sa viidanud Ernst Noltele, kes on uurinud fašismi ajalugu. Kommenteeri ka tema artiklit.

VASTAJA: Kivimäe kirjutab, et Nolte oli konservatiiv ja talle heideti ette, et ta keskendub fašismist arusaamisele, mitte selle hukkamõistmisele. Ma püüdsin magistritööd fašismi teemal esimeselt kursuselt meelde jäänud nõudmiste tõttu kirjutada samuti erapooletuna, kuigi hilisema analüüsi kohaselt on töö siiski fašismi suhtes kriitiline. Magistritöö juhendaja soovis, et ma kasutaks rohkem filosoofilist kirjandust. Nolte propageeribki filosoofilist ajalookirjutust, aga ma ei valinud viitamiseks esimeses järjekorras tema filosoofilisemaid elemente, väljaarvatud fašismi definitsioon, mida ma aga sügavalt ei analüüsinud.

Nolte järgi fašism on vastuseis transtsendentalismile, see tähendab terviku järele haaramisele. Prantslane Maurras oli kritiseerinud juute, et need tahavad muuta progressi nimel maailma tervikuks, Maurras tahtis säilitada rahvusriike. Nolte järgi ei ole ka marksism fašismi vastand, vaid suhtub progressi ambivalentselt. Ülikoolis Jaak Valge õpetas, et progress erinevalt majanduskasvust ja majanduse arengust tähendab elu paremaks minekut. Praegu globaalne soojenemine ei ole elu igakülgne paremaksminek ja fašistide arvates läksid mõned asjad halvemaks juba varem. Kui Nolte peab fašismi progressivastasuseks, siis fašismi uurijate vahel on olnud vaidlusi, kas fašism oli moderniseeriv või vastuseis moderniseerimisele. Jörn Rüsen samas raamatus toodud artiklis kaitseb mõistust kui valgustusaja ideaali, aga Nolte näitab, et valgustusaja ideaalidest taganeti juba 19. sajandil ja arvab, et filosoofiline ajalookirjutus peab fašismi ja marksismi uurima, kuna need on olulised nähtused.

Ajalehes on kirjutatud, et kes fašismi ajalugu uurivad, need on ise ka fašistid. Teiselt poolt on arvatud, et üldjuhul muudab diktatuuri tundmaõppimine diktatuuri suhtes kriitilisemaks.

Vähemkvaliteedilt enamviguriks

L-R-V-O-O-K-V-R
1. d4 d5 2. Rc3 e6 3. Rg3 Of6 4. e3 Rg6 5. 0-0 Od7 6. a4 0-0 7. Oh5 c5 8. dc Vc5 9. Od2 Vfc8 10. Vfd1 Va5 11. Rge2 b5 12. Rb5 Vb5 13. ab Ob5 14. Rc3 Od7 15. Og6 hg 16. La3 Rc6 17. Va1 Lb7 18. Ra4 Oe8 19. Oc3 Oe7 20. b4 Ra5 21. Rb2 Rc6 22. Rd3 Vb8 23. Vdb1 a5 24. Rc5 Oc5 25. bc Lb1+ 26. Lc1 Lc1 27. Vc1 a4 0:1.

Silt

Otsisin ühe maja ülemist korrust. Jõudsin sinna välja. Nägin seal silti, et ma oleksin pidanud Helinale kirjutama. Vaatasin, et olin lugenud valesti, oli kirjutatud hoopis, et ma oleksin pidanud Helgile kirjutama.

Raamatutegelase elu

Ever tegi inimestele head, aga kui ta uuris, mida nad temast arvavad, siis nad arvasid kõik halvasti. Tundus, et põhjus oli selles, et ta oli head tegemisega liiale läinud.

Eluloo mõisted

Lugesin, et ajaloolane Koselleck mõtles ise mõisteid välja. Minu magistritöös on alapeatükk "Fašismi mõiste", aga selles ma ei leiutanud uut terminoloogiat, vaid kommenteerisin teiste loodut. Praegu oskan paremini asjadest oma sõnadega kirjutada, kui need sõnad ka täiuslikud ei ole. Olen varem blogis juba kirjutanud uute stiilinimede väljamõtlemisest, aga saab välja mõelda ka perioodide ja muude asjade nimesid. Eilse jalutuskäigu ajal proovisin mõelda välja mõisteid oma eluloo põhjal, täna hommikul, kui mul ei olnud arvutit, panin mõned paberile kirja:

A. Mõisted kooliaja kohta.

1. Koolivormi periood, vaba vormi periood ja üleminekuperiood nende vahel.

2. Pliiatsi periood ning sulepea ja pastaka perioodid.

3. Ärevushäirete periood.

4. Maletrennis käimise ja sellele eelnev periood, trenniminekust mõtlemise periood.

5. Kooli söökla ja kohviku konkureerimise periood.

6. Õpilast põhjendamatult mitte uskuv õpetaja.

7. Kaardimängude periood.

8. Klassiõhtutel osalemise periood.

9. Poliitilise sisuga tund.

10. Õpilased kooliraadios.

B. Mõisted male kohta.

1. Erisooliste vaheline partii.

2. Erivanuseliste vaheline.

3. Noorem, aga kogenum vastane.

4. Kodused malepaberid.

5. Maleteemaga võrgukskkond.

6. Vigadega malereportaaž ajalehes.

7. Rohkem kui ühe ühise huvialaga maletaja.

8. Õpetav ja segav mängu ajal rääkimine.

9. Mängija halvustamine.

10. Pisarad enda mänguoskuse tõttu.

Kahekordne nõuküsimine

Läksin Kristerilt nõu küsima. Informatsiooni hankimiseks võttis ta telefonikõne, milles valetas, et on minu isa. Olin varemgi kahtlustanud, et Krister valetab, nüüd oli see tõetsatud. Nähtavasti olid sellised ajakirjanike töömeetodid. Vähemalt oli ta leidlik. Telefoni vastuvõtja kõnetas arvatavat isat hüüdnimega Ando, selle põhjal võis oletada, et Krister helistas Rimmelile. Informatsioon õnnestus hankida.

Autod toas

Olime toas, mille lae all olid sõiduautod. Auto oli kaldteel inimese suunas kaldu, kartsin, et see võib inimesele peale kukkuda. Mõtlesin, et vähemalt mina olen ohutus kauguses. Siis vaatasin, et mina ka ei ole.

Turniir lammastega

Täna jõudsin turniirimaja ukse taha enne välja kuulutatud registreerimiskellaaja algust. Pöörasin ümber ja tegin veel kahes suunas jalutuskäike, et aega parajaks teha. Turniiril tähistati Pavlovi sünnipäeva. Pärast turniiri lõppu pildistasin läheduses peetavaid lambaid. Fotoaparaadi väljavõtmisel läks lammas puu varju.

Lippu kavaldamine

V-R-O-K-R-V-L-O
1. d4 g6 2. f4 f5 3. Rd3 d6 4. Od2 Rf6 5. Rc3 Oe6 6. g3 c6 7. a3 Rbd7 8. Of3 Lf7 9. e4 fe 10. Re4 Re4 11. Oe4 Og4+ 12. Of3 Of3 13. Vf3 0-0 14. 0-0-0 La2 15. Oc3 Rb6 16. Rb4 Lc4 17. Lf1 a5 18. Lc4 Rc4 19. Rd3 e5 20. de de 21. Ve1 ef 22. Vf4 Vf4 23. Rf4 Oc3 24. bc Ra3 25. Ve7 Vb8 26. Kb2 Rc4+ 27. Kb3 b5 28. Vc7 a4+ 29. Ka2 Re5 30. Re6 Ve8 31. Rd4 Rg4 32. Vc6 Ve5 33. Vb6 Rh2 34. Vb5 Ve3 35. Vc5 Vg3 36. Ka3 h5 37. Ka4 h4 38. Vc8+ Kh7 39. c4 h3 40. Ve8 Rg4 41. Ve1 h2 42. Vh1 Vg2 43. c5 Vd2 44. c3 Va2+ 45. Kb5 Va8 46. c6 Vc8 47. Kb6 Re5 48. Vh2+ Kg7 49. Kb7 Rc6 50. Kc8 1:0.

Mitterääkimine

Mind taheti rääkima panna. Leiutasin selle vältimiseks võtte, et esitasin ise rääkimapanijale küsimusi. Kogu materjali ei olnud aega läbi võtta, aga kui esitasin küsimusi ühe lause kaupa, sai osa materjalist läbi vaadatud.

Veniv mäng

Mängisime arvutimängu, üks teine inimene oli minu vastane. Mängus toimus sõda. Tundus, et tuleb käikude kordamisega viik. Aga vastane oli tunginud osade jõududega minu tagalasse ekraani alumises osas, võibolla selle vasakpoolsesse ossa tungimise korral oleks ta saanud võita. Aga esialgu ta ei tunginud, sest tulemus ei olnud ettearvestatav. Malepartii oli kestnud juba 168 käiku, aga kuna arvuti tavaliselt viiki ei taha, siis oli oodata, et ta võidab hästi suure käikude arvuga. Aastaaeg oli vahetunud ja minu alumisel vasakul tiival oleks võinud olla aine agregaatolek seetõttu muutunud, see oleks võinud lahingute tulemust muuta, aga arvuti sellega ei arvestanud.

"Möödunud tulevik"

Reinhart Koselleck. „Vergangene Zukunft. Zur Semantik geschichtlicher Zeiten“.  Frankfurt am Main, Suhrkamp 2000. 4. trükk. 389 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on sinu varasem kokkupuude Koselleckiga?

VASTAJA: Magistriõppes pidime lugema aastal 2001 Mart Kivimäe raamatut, millest kolmandik oli pühendatud Koselleckile. Seal oli tõlgitud ära ka nüüd loetud raamatu peatükk unenägudest kui ajalooallikast. Seminar raamatu teemal jäi ära, sest suurem osa magistrante ei saanud raamatut kuskilt kätte ja õppejõud hakkas seda üldse magistrantide jaoks liiga raskeks pidama. Aga mina lugesin Kivimäe raamatu Kirjandusmuuseumis läbi ja panin selle eeskujul oma kodulehekülje unenäoteooria alalehele kirja, et unenägu on ajalooallikas. Kuus aastat hiljem andsin trükki raamatu „Ajalugu unenägudes“, mis sisaldab ajalooteemalisi unenäoüleskirjutusi. Mäletan, et Kivimäe raamat tundus raske, praegu Kosellecki raamat hoolimata võõrkeelest tundus kergem.

KÜSIJA: Miks on Kosellecki raamatul selline pealkiri?

VASTAJA: Autorit huvitab, millisena on mineviku inimesed tulevikku ette kujutanud. Kõige rohkem on sellest juttu raamatu kolmest tsüklist esimeses. Aga kogu ajaloo kohta saab öelda, et mingil hetkel on see kõik tulevik olnud.

Raamatu alapealkiri ütleb, et raamat räägib semantikast. See tähendab, et juttu on mõistete muutumisest ajaloos. Näiteks kasutati saksa keeles esialgu ajaloo kohta sõna ’Historie’, aga 18. sajandil tuli selle kõrvale uus sõna ’Geschichte’, mis tähendab ka lihtsalt lugu. Inglise keeles küll öeldakse siiani ’history’. Või seletatakse raamatus, et revolutsioon tähendas algselt ringkäiku, räägiti nii ühiskonnakordade kui ka taevakehade ringkäigust kui revolutsioonist, aga uusajal hakati revolutsioone pidama ühesuunalisteks. Ma tean, et Sorokin avastas hiljem uuesti, et riigisisene poliitiline revolutsioon lõppeb normaalsusesse tagasipöördumisega, aga kõik seda ei usu.

KÜSIJA: Võrdle Kosellecki ja enda tähelepanekuid unenägude kohta.

VASTAJA: Koselleckit huvitasid konkreetselt Natsi-Saksamaa unenäokirjeldused terrori kohta. Mina olen unenägusid kirja pannud tuju parandamiseks, kõige halvemad jätan kirja panemata. Nii mina kui ka Koselleck oleme tähele pannud, et unenäod ilustavad tegelikkust. Kosellecki järgi koonduslaagri elanikud nägid unes koonduslaagrist väljapääsemist, minul depressiooniaegsetes unenägudes depressiooni ei olnud. Hinnete osas näen vahel unes ka tegelikult saadutest halvemaid, teiselt poolt muutub magistritöö kaitsmine unenägudes doktoritöö kaitsmiseks. Koselleck räägib küll unenägudest kui ajalooallikast, aga koonduslaagri elanike jaoks oli koonduslaager olevik. Minu raamatus „Ajalugu unenägudes“ on seevastu unenäod õpitud ajaloo kohta. Lähiajaloo osa on küll suurem, kuid ka lähiajaloost suurem osa oli minu sünniaastast varasem. Unenägude seletajad kirjutavad unenägudest kui tuleviku ennustamise vahenditest, mind on sarnaselt Koselleckiga huvitanud pigem mineviku või oleviku peegeldumine unenägudes. Koselleck leiab, et unenägudes peegelduvad päriselt läbi elatud sündmused, minu unenägudes peegelduvad peale ajalooraamatute ka loetud ilukirjanduslikud raamatud.

KÜSIJA: Kuidas on mõisted sinu eluajal muutunud?

VASTAJA: Koselleck ütleb, et sõnal on ainult üks tähendus, mõiste juurde kuuluvad ka kõik teooriad, mis selle kohta käivad. Aga mõisteid tähistatakse sõnade või väljenditega. Minu eluajal on vähenenud vene keele mõju, vabastamisest on saanud okupatsioon. Suurenenud on inglise keele mõju, nüüd väidetakse, et neeger on ebaviisakas sõna ja tuleb öelda mustanahaline. Aga nüüd on Ameerikas president, kes ei nimeta asju ümber viisakuse, vaid võimutaotluse seisukohalt. Tema suust on tulnud eesti keelde halvustav sõna süvariik, mida kasutavad Eestis küll peamiselt ühe partei esindajad.

KÜSIJA: Mida sa õppisid mõistete kohta ülikoolis?

VASTAJA: Seda juttu sõnade Historie ja Geschichte erinevuse kohta räägiti ka bakalaureuseõppe loengutes. Ülikooli lõputöös ja magistritöös tuli mul defineerida mõiste ’fašism’. Selle kohta oli välja pakutud palju erinevaid definitsioone. Üks arvaja ütles, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. See on kooskõlas Kosellecki raamatuga, mis ütleb samuti, et sõnade tähendused pole püsivad.

Kõheldes rongile

Mõtlesin, et võibolla peaks täna Peedule minema. Pakkisin koti ja asusin kellelegi ütlemata raudteejaama poole teele. Jaamas tegin aega parajaks ja magasin jaamahoone toolil. Kui ärkasin, siis kahtlustasin, et üks vanainimene on midagi minu kotist varastanud. Haarasin koti, aga nüüd pidas hoopis tema mind vargaks, sest selgus, et see oli tema kott. Minu kott oli minust teisel pool. Mul läks miski vastu kella nuppu, nii et kell läks valeks. Mõtlesin, et siin pole sellest midagi, sest saan vaadata ka jaamahoone kella, aga Peedult tagasi sõitma hakates on halb, kui kell on vale. Nüüd märkasin, et ka jaamahoone kell näitas juba 16 minutit, rong pidi sõiduplaani järgi väljuma veerand. Mõtlesin, et kui ma olen koti pakkinud, siis ma ei taha sellega koju tagasi minna. Kiirustasin läbi tunneli. Mõtlesin, et vast jõuan veel peale, sest tunnelis oli ka teisi kiirustavaid inimesi. Nägin veel rongi peatuses seismas. Mõtlesin, et pean kelleltki küsima, kas see on ikka Tallinna rong. Tundus, et rong hakkas just liikuma.

Klotsidest trummid

Laama

Ungari keelt:

Loom kõlab állat.
Kas oled näinud laamat?
 
Käima kõlab jár.
Mind kannab jalapaar.
 
Sõrmejälg – ujjlenyomat.
Tõestab korrarikkujat.
 
Komme, tava – szokás.
Tere kordub taas ja taas.
 
Eriline – külonleges.
Ainulaadne. Küll on äge.

Hommikune vastuvõtt

Pidin hommikul kooli minema. Mõtlesin, et asun täna varakult teele, siis ma ei hiline. Aga enne kooliminekut pidin arsti juures käima. Arst leiutas järjest uusi asju, mida ta pidi mul läbi vaatama. Ise nimetas ta seda korraks vaatamiseks. Kui läbivaatus oli lõppenud, oleksin veel enne esimese tunni algust kooli jõudnud, aga arst tahtis, et ma osaleks ka pidusöögil. Vanemaks saanud inimene enam kella järgi koolis käia ei saanud.

*

Püüdsin meenutada, mis raamatust ma lapsena õudusjutte lugesin. Algul mõtlesin, et see oli välismaa kirjaniku raamat, aga hakkas paistma, et see oli eesti kirjaniku oma. Vaatasin seda raamatut. See oli kadunud. Meenus, et pealkiri oli vist "Kaarnakivi". Seda raamatut ei olnud vist alles. Ema oli selle vist ära visanud, kuna see oli liiga õudne.

*

Osalesin koos klassikaaslastega peol. Tahtsin rääkida, aga ei saanud sõna. Peo lõpul üks õpingukaaslane ütles, et ta märkis üles, kes tahtsid sõna, aga ei saanud. Ütlesin, et see on ilus puumaja. Mõtlesin, et selle kiitmine võib mulle uusi kohustusi tekitada.

*

Mängisime kooli saalis korvpalli. Märkasin, et mängusaal on sektoriteks jagatud nagu malelaud. Üks klassivend seletas, et need märgid mängusaali serval on malemängijate ainus argument male ja korvpalli sarnasuse kohta. Mina leidsin, et mängud on ikka päriselt ka sarnased.

Omakäeline karikatuur

Leierkasti laul

Raamatud kaasas

Olime koolimajas kokkutulekul. Istusime bioloogiaklassis. Minu selja taga istus tõenäoliselt Reeli. Tahtsin talle oma raamatu kinkida, aga mul oli temaga eluaeg raske rääkida olnud. Enne kinkisin raamatu oma pinginaabrile Lauri K.-le. Reeli võis mõelda, et ma talle ei kingigi. Lauri vaatas raamatut ja küsis, miks on ühes unenäokirjelduses väljajätumärgid. Vastasin, et sellepärast, et olin selle unenäo otsekõne tsitaadid juba varem blogis avaldanud, hiljem kirjutasin paberile selle osa unenäost, mis oli veel kirja panemata jäänud. Lõpuks vaatasin selja taha. Selgus, et seal ei istunudki Reeli, vaid üks teine inimene.

*

Poliitikahuvilised jagunesid kuninga ja keisri pooldajateks. Aga mõned pooldasid hoopis Louis-Philippe'i, sealhulgas mina.